dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. oktoober 2021
Viit
2-2/21-0067/5800
Registreeritud
4. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu, Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0067
Vastutaja
Pavel Karev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎2-221-00675800 04.10.2021 Väljaminev kiri.asice301 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu majanduskomisjon Meie 04.10.2021 nr 2-2/21-0067/5800 [email protected] [email protected] Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE) muudatusettepanekud Austatud majanduskomisjoni esimees Kristen Michal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku muuta ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395SE järgmiselt: 1) eelnõu § 1 täiendatakse punktidega 1 ja 2, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmiselt: „1) paragrahvi 24 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“; 2) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus: ehitusseadustiku (EhS) § 24 sätestab teatud ehitusvaldkonna tegevusalad, mille puhul kvalifikatsiooninõuded on olulised. Üldise põhimõtte kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras tegutseda, kui tema kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutse- või pädevustunnistus. Kvalifikatsiooninõuded on vajalikud ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, omanikujärelevalve tegemisel, energiamärgise andmisel, erinevate auditite, uuringute ja projektide tegemisel jmt. EhS § 24 lõikes 2 on toodud tegevusalad ehitusvaldkonnas tegutsemiseks. Täpsem loetelu on kehtestatud EhS § 24 lõike 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määruses nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi: määrus nr 61). Määruse nr 61 aluseks oleva volitusnormi kohaselt tuleb määruses kehtestada ka tegevusalade kvalifikatsiooninõuded. Ehitusõiguses on aga pidevalt lähtutud põhimõttest, et kvalifikatsiooninõuded tulenevad kutsestandardist. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning selleks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning hoiakuid ehk kompetentsusnõudeid (kutseseaduse § 3 punkt 1, § 5 lõige 1). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsestandardeid välja ei tööta ega anna ka hinnanguid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 kutsestandardi sisule. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu, mille koosseisu kuuluvad võrdsetel alustel sama kutsetegevuse valdkonna töötajad, tööandjad, kutse- ja erialaühendused ning riigi esindajad (kutseseaduse § 5 lõige 2, § 8 lõige 1, haridus- ja teadusministri 28.11.2008 määruse nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ § 6). Kutse andmise tingimused on sätestatud kutseseaduses. Pädevate isikute poolt tehtud või juhendatud ja kontrollitud tööde tulemusel on loodud eeldused kvaliteetsete ja ohutute ehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks. Sellise keerukuseastmega tegevusvaldkonnas, nagu seda on ehitusvaldkond, toetub kvaliteetne lõpptulemus eelkõige oskuste ja teadmistega pädeva isiku tehtud otsustele. Kutsetunnistuse kasuks räägib ka asjaolu, et isikute pädevust hindavad teised valdkonnas tegutsevad spetsialistid, kes suudavad anda oma kolleegi kohta pädevamaid hinnanguid kui mistahes riiklik institutsioon formaalselt dokumente hinnates. Samuti on kutsestandardid oluliselt paindlikumad ja dünaamilisemad, kui õigusaktid ja võimaldavad tegeleda rohkem sisu kui vormiga, tagamaks kvaliteetsemat ehitatud keskkonda. Riik teostab kutsete andmise üle haldusjärelevalvet ning kutse andmise otsuseid on võimalik halduskohtus vaidlustada. Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsusega nr 3-18-1432 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks EhS § 24 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata jätmine. Kohus leidis muuhulgas, et kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel on võimalik kaaluda nn staatilise viitenormi kasutamist selliselt, et määrusega kiidetakse heaks kutsestandardi mingis versioonis sisalduvad kvalifikatsiooninõuded või osa neist, inkorporeerides osutatud nõuded sel viisil määrusesse. Eeltoodust tulenevalt muudeti määrust nr 61 selliselt, et määrusega kiideti heaks kutsestandardi konkreetses versioonis ja kutse andmise korras sisalduvad kvalifikatsiooninõuded ja koondati need määruse lisasse. Määrusega kehtivat süsteemi ega kutsete kvalifikatsiooninõuete sisu ei muudetud. EhS § 24 lõikes 4 esitatud volitusnormi sõnastusest, millega antakse volitus kehtestada täpsemad kvalifikatsiooninõuded, järeldub, et kvalifikatsiooninõuete tegelik allikas on kutsestandard, millele on sisuliselt viidatud EhS § 24 lõikes 1. Igal juhul ei saa EhS § 24 lõike 4 sõnastuse kohaselt määruses kehtestada nõudeid, mida EhS § 24 lõiked 1 ja 2 ei sisalda ega hõlma. Arvestades, et EhS § 24 lõike 1 kohaselt on kvalifikatsiooninõuded juba kutsestandardis kehtestatud, saab minister oma määrusega üksnes kinnitada kutsestandardites sisalduvate väga mahukate nõuete olemasolu. Taoline kinnitamine (mille võimalikkust nimetas ka Riigikogu) ei anna täiendavat lisandväärtust. Lisaks sellele kasvab kvalifikatsiooninõuete ministri määruses kehtestamisel halduskoormus, kuna pärast erinevate kutseandjate poolt kutsestandardite või kutse andmise kordade muutmist tuleb igakordselt, st pidevalt muuta ka ministri määrust. Samuti võib ette näha, et sellisel juhul muutub ka õiguslik olukord nii ettevõtjatele kui kutsega isikutele ebaselgeks – kui kutsestandardi või kutse andmise korra uus redaktsioon on kehtestatud, aga ministri määruse muudatused pole veel jõustunud (näiteks muudatusi alles menetletakse), siis kas kutsestandardist või kutse andmise korrast tulenevaid uusi nõudeid saab kohaldada või mitte. Eeltoodust tulenevalt tuleb EhS § 24 lõikest 4 välja jätta ministrile pandud kohustus kehtestada ehituse tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Juhul, kui ministril pole kohustust kvalifikatsiooninõudeid kehtestada, muutub sisutühjaks ka EhS § 24 lõige 5. 2 (3) 2) eelnõu § 1 punktis 1, millega muudetakse ehitusseadustiku § 102 lõiget 1, asendatakse sõnad „maanteede infrastruktuuri“ sõnaga „teetaristu“; Selgitus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ pealkiri lõikes muudetakse ja viiakse kooskõlla direktiivi pealkirjas tehtud parandustega1. 3) eelnõu § 1 punktis 2 toodud ehitusseadustiku § 102 lõike 11 punktis 3 asendatakse sõnad „juurdepääsutee ning kõnni-, jalg-, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee“ sõnadega „juurdepääsuteel, kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel“; Selgitus: tegemist on sõnastusliku parandusettepanekuga, mis vastavad viimasele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ette valmistatud eelnõu versioonile, kuid mida tehnilistel põhjustel ei ole Riigikogule esitatud eelnõu versioonis arvestatud. Kuigi tegemist ei ole oluliste sisuliste muudatustega, tagavad kõnealused muudatused parema eelnõu loetavuse ja õigusselguse. 4) eelnõu § 1 täiendatakse punktiga 6 järgmiselt: „6) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse sõnad „maanteede infrastruktuuri“ sõnaga „teetaristu“.“. Selgitus: ehitusseadustiku normitehniline märkus seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/96/EÜ muudetakse ja viiakse kooskõlla direktiivi pealkirjas tehtud parandustega1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Pavel Karev 639 7611 [email protected] Ülle Reidi 625 6457 [email protected] 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32008L0096R%2802%29 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel