Riigikogu majanduskomisjon Meie 04.10.2021 nr 2-2/21-0067/5800
[email protected]
[email protected]
Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
(395 SE) muudatusettepanekud
Austatud majanduskomisjoni esimees Kristen Michal
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku muuta ehitusseadustiku muutmise
seaduse eelnõu 395SE järgmiselt:
1) eelnõu § 1 täiendatakse punktidega 1 ja 2, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmiselt:
„1) paragrahvi 24 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad
kvalifikatsiooninõuded“;
2) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;“;
Selgitus: ehitusseadustiku (EhS) § 24 sätestab teatud ehitusvaldkonna tegevusalad, mille puhul
kvalifikatsiooninõuded on olulised. Üldise põhimõtte kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik
ehitusalal majandustegevuse korras tegutseda, kui tema kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja
töökogemusel põhinev kutse- või pädevustunnistus. Kvalifikatsiooninõuded on vajalikud
ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, omanikujärelevalve tegemisel,
energiamärgise andmisel, erinevate auditite, uuringute ja projektide tegemisel jmt.
EhS § 24 lõikes 2 on toodud tegevusalad ehitusvaldkonnas tegutsemiseks. Täpsem loetelu on
kehtestatud EhS § 24 lõike 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määruses nr 61
„Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele
tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi: määrus nr 61).
Määruse nr 61 aluseks oleva volitusnormi kohaselt tuleb määruses kehtestada ka tegevusalade
kvalifikatsiooninõuded. Ehitusõiguses on aga pidevalt lähtutud põhimõttest, et
kvalifikatsiooninõuded tulenevad kutsestandardist. Kutsestandard on dokument, milles
kirjeldatakse kutsetegevust ning selleks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning hoiakuid ehk
kompetentsusnõudeid (kutseseaduse § 3 punkt 1, § 5 lõige 1). Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kutsestandardeid välja ei tööta ega anna ka hinnanguid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
kutsestandardi sisule. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu, mille koosseisu kuuluvad võrdsetel
alustel sama kutsetegevuse valdkonna töötajad, tööandjad, kutse- ja erialaühendused ning riigi
esindajad (kutseseaduse § 5 lõige 2, § 8 lõige 1, haridus- ja teadusministri 28.11.2008 määruse nr
69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ § 6).
Kutse andmise tingimused on sätestatud kutseseaduses. Pädevate isikute poolt tehtud või
juhendatud ja kontrollitud tööde tulemusel on loodud eeldused kvaliteetsete ja ohutute ehitiste
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Sellise keerukuseastmega tegevusvaldkonnas, nagu seda on
ehitusvaldkond, toetub kvaliteetne lõpptulemus eelkõige oskuste ja teadmistega pädeva isiku
tehtud otsustele. Kutsetunnistuse kasuks räägib ka asjaolu, et isikute pädevust hindavad teised
valdkonnas tegutsevad spetsialistid, kes suudavad anda oma kolleegi kohta pädevamaid
hinnanguid kui mistahes riiklik institutsioon formaalselt dokumente hinnates. Samuti on
kutsestandardid oluliselt paindlikumad ja dünaamilisemad, kui õigusaktid ja võimaldavad tegeleda
rohkem sisu kui vormiga, tagamaks kvaliteetsemat ehitatud keskkonda. Riik teostab kutsete
andmise üle haldusjärelevalvet ning kutse andmise otsuseid on võimalik halduskohtus vaidlustada.
Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsusega nr 3-18-1432 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks
EhS § 24 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata jätmine.
Kohus leidis muuhulgas, et kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel on võimalik kaaluda nn staatilise
viitenormi kasutamist selliselt, et määrusega kiidetakse heaks kutsestandardi mingis versioonis
sisalduvad kvalifikatsiooninõuded või osa neist, inkorporeerides osutatud nõuded sel viisil
määrusesse.
Eeltoodust tulenevalt muudeti määrust nr 61 selliselt, et määrusega kiideti heaks kutsestandardi
konkreetses versioonis ja kutse andmise korras sisalduvad kvalifikatsiooninõuded ja koondati need
määruse lisasse. Määrusega kehtivat süsteemi ega kutsete kvalifikatsiooninõuete sisu ei muudetud.
EhS § 24 lõikes 4 esitatud volitusnormi sõnastusest, millega antakse volitus kehtestada täpsemad
kvalifikatsiooninõuded, järeldub, et kvalifikatsiooninõuete tegelik allikas on kutsestandard,
millele on sisuliselt viidatud EhS § 24 lõikes 1. Igal juhul ei saa EhS § 24 lõike 4 sõnastuse kohaselt
määruses kehtestada nõudeid, mida EhS § 24 lõiked 1 ja 2 ei sisalda ega hõlma.
Arvestades, et EhS § 24 lõike 1 kohaselt on kvalifikatsiooninõuded juba kutsestandardis
kehtestatud, saab minister oma määrusega üksnes kinnitada kutsestandardites sisalduvate väga
mahukate nõuete olemasolu. Taoline kinnitamine (mille võimalikkust nimetas ka Riigikogu) ei
anna täiendavat lisandväärtust. Lisaks sellele kasvab kvalifikatsiooninõuete ministri määruses
kehtestamisel halduskoormus, kuna pärast erinevate kutseandjate poolt kutsestandardite või kutse
andmise kordade muutmist tuleb igakordselt, st pidevalt muuta ka ministri määrust. Samuti võib
ette näha, et sellisel juhul muutub ka õiguslik olukord nii ettevõtjatele kui kutsega isikutele
ebaselgeks – kui kutsestandardi või kutse andmise korra uus redaktsioon on kehtestatud, aga
ministri määruse muudatused pole veel jõustunud (näiteks muudatusi alles menetletakse), siis kas
kutsestandardist või kutse andmise korrast tulenevaid uusi nõudeid saab kohaldada või mitte.
Eeltoodust tulenevalt tuleb EhS § 24 lõikest 4 välja jätta ministrile pandud kohustus kehtestada
ehituse tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Juhul, kui ministril pole kohustust
kvalifikatsiooninõudeid kehtestada, muutub sisutühjaks ka EhS § 24 lõige 5.
2 (3)
2) eelnõu § 1 punktis 1, millega muudetakse ehitusseadustiku § 102 lõiget 1, asendatakse sõnad
„maanteede infrastruktuuri“ sõnaga „teetaristu“;
Selgitus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ pealkiri lõikes muudetakse ja
viiakse kooskõlla direktiivi pealkirjas tehtud parandustega1.
3) eelnõu § 1 punktis 2 toodud ehitusseadustiku § 102 lõike 11 punktis 3 asendatakse sõnad
„juurdepääsutee ning kõnni-, jalg-, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee“ sõnadega
„juurdepääsuteel, kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel“;
Selgitus: tegemist on sõnastusliku parandusettepanekuga, mis vastavad viimasele Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ette valmistatud eelnõu versioonile, kuid mida tehnilistel
põhjustel ei ole Riigikogule esitatud eelnõu versioonis arvestatud. Kuigi tegemist ei ole oluliste
sisuliste muudatustega, tagavad kõnealused muudatused parema eelnõu loetavuse ja õigusselguse.
4) eelnõu § 1 täiendatakse punktiga 6 järgmiselt:
„6) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse sõnad „maanteede infrastruktuuri“ sõnaga
„teetaristu“.“.
Selgitus: ehitusseadustiku normitehniline märkus seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2008/96/EÜ muudetakse ja viiakse kooskõlla direktiivi pealkirjas tehtud
parandustega1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Pavel Karev
639 7611
[email protected]
Ülle Reidi
625 6457
[email protected]
1
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32008L0096R%2802%29
3 (3)