dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. oktoober 2021
Viit
2-13/21-4521
Registreeritud
4. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Neste Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Katry Ahi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. november 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎Neste_Eesti_AS_lisasisend_fit55_EnTaxDir_2021_10_01 (1).asice586 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 1. oktoober 2021 cc: Keskkonnaministeerium cc: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium cc: Maaeluministeerium E-post: mh [email protected] FitFor55 – Neste Eesti AS-i täiendav sisend Eesti seisukohtade kujundamisel – Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise direktiiv (ETD) Lugupeetud rahandusministeeriumi esindajad Nagu Te teate, esitas Neste Eesti AS hiljuti oma (esialgse) seisukoha ja sisendi Eesti riigi seisukohtade kujundamiseks Euroopa Komisjoni poolt 14. juulil 2021 avalikustatud ELi üleste kliima- ja energiaalaste ettepanekute ja algatuste paketi (F55 paketi) suhtes, st nii (i) paketi-ülesed üldised märkused kui ka (ii) üksikasjalikud märkused ja ettepanekud konkreetsete failide, nt RED III, osas. Kokkuvõtvalt oli Neste seisukoht, et Komisjoni nägemuse edasi arendamisel ja läbi rääkimisel on tähtis säilitada (taastada) fookus justnimelt KHG emissioonide vähendamisel – ning seda paljude erinevate ja mitmekesiste lahendustega, mitte ainult teatavate „valitud“ tehnoloogiatega. Miks? Aga sellepärast, et laiapõhjaline, tähtaegne, paindlik, töökindel ning ökonoomne kasvuhoonegaaside vähendamine vajab kõiki lahendusi. Eriti just transpordis ning eriti selle lähimat, st 2030 KHG ↓ sihti, silmas pidades. Lisaks lubasime, et esitame eraldi oma sisendi ning märkused ka energiamaksustamise direktiivi (ETD) muutmise ettepanekute (ETD eelnõu või ETD muudatused)1 suhtes – seda siinkohal teemegi. Meie kiri keskendub eelkõige maanteetranspordile ja koosneb viiest (5) osast: (A) Neste üldine seisukoht ja märkused ETD eelnõu ja Komisjoni pakutud muudatuste suhtes; (B) Neste ettepanekud ETD eelnõu täiendamiseks just Eestit ja Eesti transpordisektori hetkeseisu ning selle edasise dekarboniseerimise võimalusi ja vajadusi silmas pidades; (C) Neste konkreetsete ettepanekute (ptk (B)) kontekst ja põhjendused; (D) Üleskutse võtta lisameetmeid juba täna, F55 läbirääkimiste lõpptulemusi (ära) ootamata; (E) F55 paketi konkreetsete failide (nt RED III) kohta 17.09.21 esitatud märkuste lühikokkuvõte. (A) Neste üldine seisukoht ja märkused ETD eelnõu ja muudatuste suhtes Esiteks, Nestel on hea meel, et Euroopa Komisjon on lõpuks algatanud energiamaksustamise direktiivi muutmise, eesmärgiga (a) viia see kooskõlla EL-i energia- ja kliimaeesmärkidega ja (b) aidata reaalselt kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele (aastaks 2050) ja teel sinna EL-i KHG netoheite alandamisele vähemalt 55% võrra aastaks 2030 (võrreldes aastaga 1990). Oleme nõus Komisjoniga, et täna kehtiv energiamaksustamise direktiiv (ETD2003)2 (i) ei ole kooskõlas EL-i energia- ja kliimaeesmärkidega, see (ii) de facto soodustab fossiilsete kütuste kasutamist ja (iii) ei aita kaasa EL-i 2030 KHG alandamise eesmärkide saavutamisele, kuna see (iv) „does not adequately promote greenhouse gas emissions reductions [as] new, less carbon-intensive fuels are taxed as their fossil equivalent if a new fuel emerged since [2003], therefore there’s no explicit rate for it. Biofuels are disadvantaged by volume-based taxation (rates expressed per litre), because one litre biofuel typically has a lower energy content than one litre of the competing fossil fuel while the same tax rate applies.”3 Oleme Komisjoniga ühel meelel, et EL-i kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb vähendada ka valikulisi maksuvähendusi fossiilsetele kütustele ja kõrvaldada stiimulid nende eelistamiseks. Teiseks, Neste toetab Komisjoni poolt välja pakutud kütuse energiasisaldusel põhinevat maksumudelit, st aktsiisiarvestust meetodil eurot gigadžauli (€/GJ) kohta, mis arvestab mh kütuse keskkonnakoormust ja seega „premeerib“ madalama KHG heitega kütuseid. See lähenemine on Soomes edukalt kasutusel juba aastaid ning vedanud madala süsinikusisaldusega kütuste, eriti biokütuste, tarbimise kasvu.4 Kolmandaks, üldjoontes on õige ja tervitatav ka see, et Komisjon diferentseerib ja järjestab kütuseid ja nende aktsiisimäärasid kliimapotentsiaali alusel (s.t väiksem keskkonnakoormus tähendaks madalamat aktsiisimäära ja vastupidi), samuti see, et erinevate kütuste miinimummäärad on indekseeritud (selleks, et erinevate kütuste kliimapotentsiaali alusel diferentseerimine ja selle struktuur säiliks). Kuid Neste hinnangul on see osa Komisjoni aktsiisimäärade kliimapotentsiaali alusel diferentseerimise redelist, mis puudutab (i) konkreetselt taastuvaid kütuseid (üht tüüpi taastuvkütuse aktsiis vs teist tüüpi taastuvkütuse aktsiis) (ETD eelnõu, lisa 1, tabel A; vt Lisa 1) ja (ii) liikmesriigi võimalusi teha taastuvate kütuste maksustamisel erandeid (vt ETD eelnõu, artikkel 16) tasakaalust väljas ja põhjendamatult jäik. Nimelt näeb Komisjoni poolt välja pakutud „standardredel“ ette seda, et taastuvenergia direktiivi (RED) Lisa IX osas A või B konkreetselt üles loetletud toorainest (st nt reoveesettest või kasutatud toiduõlist)5 toodetud biokütust saab maksustada tasemel 0,15€/GJ kohta, kuid kõnealuses 2015 a. koostatud lisas konkreetselt nimetamata toorainest – isegi jäätmest või jäägist! – toodetud biokütust peab maksustama tasemel 5,38€/GJ, st >35 korda kõrgemalt kui nn Lisa IX toorainest tehtud biokütust ja võrdselt6 hoopis nn esimese põlvkonna elik toidu- ja söödapõhiste taastuvkütusega (millist Komisjon ise soovib aastaks 2033 võrdsustada fossiilse kütusega7 ja mida mh Eesti riik üritab aktiivselt Eesti taastuvkütuste valikust sootuks välja saada ning neid mh jäätmetel või jääkidel põhinevate taastuvkütustega asendada). Pakutu on täiesti ebaloogiline – nii konkreetne redel / vahekord kui ka see, et liikmesriik ei saa sellisest „indekseerimisest“ mitte ühelgi juhul erandit teha – isegi mitte siis kui vastav taastuvkütus on KHG heite alandamise võimekuselt sama hea või parem kui Lisa IX toorainest tehtu. See ei ole õige. Kui mingi taastuvkütus, mis pole tehtud Lisa IX toorainest (kuid mitte ka nn I põlvkonna toorainest) vaid on tehtud nt mõnest Lisas IX loetlemata jäänud jäätmest või jäägist ja (i) vastab kõikidele säästlikkuse kriteeriumitele ning (ii) vähendab KHG heitkoguseid sama palju kui Lisa IX toorainest toodetud taastuv kütus, siis miks ei saa seda maksustada sama- või võrdväärselt nn Lisa IX taastuvkütusega? Ei ole ühtegi head põhjust, et miks liikmesriigil ei ole võimalust teha otsust, et temale siduva KHG heite alandamise eesmärgi täitmiseks ja maanteetranspordi KHG heite vähendamiseks, ta maksustab sellist KHG heite ↓ osas samaväärset taastuvat kütust sama moodi või vähemalt ligilähedaselt RED Lisas IX konkreetselt loetletud toorainest (nt kasutatud toiduõlist) tehtud biokütusega. (B) Neste konkreetsed ettepanekud ETD eelnõu täiendamiseks – just Eestit silmas pidades Seda ning Eesti konteksti ja Eesti kütuseturu vajadusi ja võimalusi silmas pidades teeme ettepaneku, et Eesti taotleks ETD eelnõu täiendamist liikmesriigi (sh Eesti) võimalusega: Esiteks, maksustada kõiki jäätmetest ja/või jääkidest toodetud taastuvkütuseid samal või ligilähedasel tasemel kui RED Lisa IX osa A või B toorainest toodetud taastuvkütuseid (Komisjoni tabelis: täiustatud säästvad biokütused ja biogaas) tingimusel, et nad on KHG heitkoguste alandamise osas võrreldavad (comparable) või samaväärsed (equivalent) ehk panustavad KHG heite ↓ sama palju; Teiseks, maksustada null- või alandatud aktsiisimääraga taastuvkütuseid, mida vabatahtlikult ei võeta arvesse taastuvenergia direktiivist (RED) tuleneva nn transpordi taastuvenergia eesmärgi (täna 10%) täitmisel, st luua võimalus anda tarnijale valik, kas (a) arvestada taastuvkütust seadusega talle pandud transpordi taastuvenergia kohustuse täitmisel või (b) saada taastuvkütuselt aktsiisisoodustust. Ettepaneku nr 1 täpset sisu ja ulatust võib ja saab modifitseerida ühes ja teises suunas, kuid selle mõte ja eesmärk on (i) korrigeerida ETD eelnõus välja pakutud ja selle Lisa I Tabelis A sisalduvat ekslikku ja põhjendamata indekseerimist (RED Lisas IX nimetamata jäätmest või jäägist toodetud taastuva kütuse keskkonnakoormus ei ole >35 korda suurem kui Lisas IX nimetatud toorainest tehtud taastuval kütusel) ning (ii) anda riigile võimalus teha taastuvate kütuste osas maksustamisel erandeid lähtudes vedela või gaasilise taastuvkütuse tegelikust KHG heitest ning KHG heite ↓ võimekusest, mitte ainult lähtudes kas konkreetsest energialiigist või toorainest (nii nagu ETD eelnõu artikkel 16 praegu ette näeb). Ettepanek nr 2 annaks riigile võimaluse edendada ja suurendada taastuvkütuste kasutamist (osakaalu) lisaks taastuvenergia direktiivis sätestatud miinimumeesmärgile (täna 10%) ja üle seadusega tarnijatele kohustuseks tehtud miinimumi – läbi fossiilse kütuse ja taastuvkütuse hinnavahe vähendamise ja ilma, et kellelegi täiendavaid keelde ja kohustusi peale pandaks. See optsioon võib osutuda riigile vajalikuks oluliselt kõrgendatud ESR-eesmärgi (seni -13% vs uus -24%) täitmisel (vt ptk (C) p (2)). Midagi sarnast on täna kasutusel nt Rootsis. (C) Neste ettepanekute (Eesti) kontekst ja põhjendus: Järgnevalt me põhjendame oma ettepanekuid ja paneme need konkreetselt Eesti tänasesse konteksti, kuna need ettepanekud ei pruugi olla iseenesest mõistetavad ega nende vajalikkus ja kasulikkus Eesti riigile lihtsalt äratuntav või arusaadav – mh seetõttu, et valdkond on kompleksne ja pidevas muutuses. (1) Kehtiv transpordi taastuvenergia eesmärk (10% ja 14%) ja KHG alandamise nõue (6%) 2009. a. aprillis vastu võetud (i) taastuvenergia direktiivi (RED I)8 ja (ii) kütusekvaliteedi direktiivi (FQD)9 muudatustega kehtestati liikmesriikidele ja nende kaudu liikmesriikides tegutsevatele kütuse tarnijatele kaks iseseisvat, aga vahetult seotud, eesmärki: (a) kohustus tagada, et aastaks 2020 on 10% energia lõpptarbimisest transpordisektoris taastuvatest allikatest (transpordi taastuvenergia eesmärk) (vt ka VKS § 21 lg 1)10 ja (b) kohustus vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivaid KHG heitkoguseid 2020. aasta lõpuks 6% (KHG heite alandamise eesmärk) (vt ka AÕKS § 1231 lg 1).11 2018. a. lõpus vastu võetud RED I muudatustega (RED II)12, mis tuli üle võtta 30. juuniks 2021. a., seati 2030. aasta transpordi taastuvenergia eesmärgiks -14% (st +4%-punkti vs 2020 eesmärk) ja jäeti KHG alandamise eesmärk (-6% vs 2010. a. kütuse alusstandardiga) muutmata. Vastavad muudatused tehti Eestis VKS-i ja AÕKS-i vastavalt 2020 aasta märtsis ja juunis. 2020. aastal osutus Eestis keerulisemaks just KHG heite alandamise eesmärgi (st -6%) täitmine, mitte niivõrd VKS-ist tuleneva 10% energiasisalduse eesmärgi täitmine. Keskkonnaministeeriumi esialgsetel andmetel täideti see eesmärk Eestis täpselt (tasemel 6,0%) või imepisikese varuga (tasemel 6,2%).13 Seega tehti Eestis aastaks 2020 maanteetranspordi KHG heite alandamise osas absoluutne miinimum ja seda muu hulgas nn UER-ide abiga, mis F55 paketi alusel kaotatakse (vt p (4) allpool). (2) Maanteetranspordi KHG heitkoguste ↓ eesmärk kasvab F55 pakett, st RED II muudatused, näevad ette energiasisaldusel põhineva eesmärgi (RED I järgi 10% aastaks 2020 ja RED II alusel 14% aastaks 2030) kaotamise ning ainult KHG heitkoguste alandamise eesmärgi seadmise – seda täna FQD alusel kehtiva 6% asemel uuel tasemel -13% aastaks 2030. Seega nominaalselt (eelkõige maantee-) transpordi KHG alandamise eesmärk, ainuüksi taastuvenergia direktiivi (RED III)14 alusel, vähemalt kahekordistub. See ei ole kõik. Lisaks ütleb Komisjoni poolt välja pakutud uus kohustuse jagamise määrus (Effort Sharing Regulation; ESR)15, mis hõlmab täna EL-i heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist välja jäävaid valdkondi, sh transporti, et EL-i ülene KHG heitkoguste vähendamise 2030. a eesmärk tõuseb 30% pealt 40% peale (st kolmandiku) ning Eesti eesmärk tõuseb -13% pealt -24% peale ehk tervelt 85%.16 Teisisõnu, kui 2018. a. mais vastu võetud ESR17 ütles Eestile, et ESR sektorites (s.h transport, jäätmed ja põllumajandus) peab Eesti vähendama KHG heiteid võrreldes baasaastaga 2005 aastaks 2030 13%, siis vahepealsel ajal sündinud roheleppe (European Green Deal)18 ja kliimamääruse (European Climate Law)19 valguses öeldakse Eestile täna, et Eesti peab nn ESR sektorites vähendama KHG heitkoguseid aastaks 2030 seni eeldatust pea kaks korda rohkem, st hoopis 24%. See on mh ETD ja transpordikütuste maksustamise kontekstis ülioluline, kuna teadaolevalt on transport Eestis ESR sektoritest suurim KHG heite allikas ja kuigi (teoorias) otsustab iga riik ise, kuidas neile ette antud ESR-i eesmärki (nt -24%) ja koormust sektorite vahel jagada, siis praktikas on selge, et koormus transpordi KHG heite alandamiseks uue ESR-i alusel (i) kasvab (Eestile on lõpuks kokku lepitav ESR eesmärk siduv) ning (ii) see koormus ei vähene Eestis teiste sektorite (nt põllumajanduse) arvelt. Vastupidi – MKM-i 07.09.2021 a. infoseminaril „Fit for 55 transport“ tunnistasid ministeeriumi esindajad, vastuseks Gaasiliidu küsimusele, et just transport on see ESR sektor, kus tuleb teha rohkem kui -24% ja alandada KHG heiteid enam kui -24% vs 2005, kuna teistes ESR-i sektorites pole see -24% realistlik või võimalik. Ühtlasi kõlas, et „selle juures ei pääse [ilmselt] ka maksudebati avamisest“. Seega surve maanteetranspordi KHG heite alandamiseks on suur. See suureneb mh kliimamäärusega võetud üldeesmärgi (-55%) tõttu ja selle täitmiseks vastu võetava F55 paketi alusel veelgi. Seega seni mõeldu ja planeeritu, rääkimata seni tehtust, on tõenäoliselt ebapiisav. Vaja on uusi ideid ja meetmeid. Täna kehtiv kütuste KHG heitkoguste ↓ nõue on 6% ja see tuli (esmakordselt) saavutada aastaks 2020. Uus kütuste KHG heitkoguste ↓ nõue aastaks 2030 on minimaalselt 13% (+117%) ning reaalses elus ja erinevate meetmete koosmõjus ilmselt palju suurem Eestile pandud RESi eesmärgi (-24%) tõttu: seega pisut lihtsustades võib öelda, et maanteetranspordi KHG heitkoguste vähendamise eesmärk tervikuna karmistub aastaks 2030 võrreldes tänasega 2-4 korda.20 Suhteliselt karmistub nominaalne maanteetranspordi KHG heite ↓ nõue ilmselt rohkem, kuivõrd lisaks transpordi taastuvenergia üldeesmärgi karmistamisele piiratakse (jälle) ka selle täitmise võimalusi. (3) Maanteetranspordi KHG heitkoguste ↓ viisid ja võimalused on pidevalt vähenenud Transpordi taastuvenergia eesmärk (-10%) ja kütuste elutsükli KHG heite alandamise eesmärk (-6%) (mõlemad tähtajaga 2020. a) kehtestati esmakordselt aastal 2009. Alates 2010-ndate keskpaigast on nende nõuete reaalse täitmise võimalusi (lisaks eesmärkide tõstmisele) pidevalt kitsendatud. ILUC-direktiiviga, millega muudeti algset taastuvenergia direktiivi (RED I) ja mille ülevõtmise tähtaeg oli 10.09.201721, näiteks (a) ei jätkatud enam kõikide jäätmetest või jääkidest toodetud biokütuste topelt- arvestamisega, vaid otsustati soodustada teatud, RED Lisa IX osas A ja B nimetatud, jäätmeid ja jääke ainult nende nn topelt-arvestamisega (muud soodustused, sh nt null KHG jalajälg kuni jäätme või jäägi kogumise punktini, jätkusid kõikidele jäätmetele või jääkidele, st eelistatud toorainetele) ning (b) seati ka 7% ülempiir (ehk crop-cap) toidu- ja söödapõhistele ehk nn esimese põlvkonna biokütustele. RED II, mis võeti vastu 2018. a. talvel ning tuli üle võtta 2021. a. suvel, tõstis transpordi taastuvenergia eesmärki (10%-lt 14%-le), kuid samas tõmbas selle nõude täitmise võimalusi veelgi rohkem „koomale“. Näiteks sellega, et seadis osade nn Lisa IX toorainete suhtes ülempiiri, sätestades, et nn Lisa IX osa B tooraineid (kasutatud toiduõli ning I-II kategooria loomne rasv) võib üldjuhul arvestada taastuvenergia eesmärgi täitmisel (ainult) kuni 1,7%-punkti ulatuses, välja arvatud juhul kui Komisjon laseb, tulenevalt biokütuste toorainete kättesaadavusest, liikmesriigil seda ülempiiri tõsta (või kui liikmesriigiks on Malta või Küpros).22 Lisaks karmistas RED II nn crop cap-i ehk ILUC-iga sisse toodud nn 7% ülempiiri, nähes ette, et alates 1.07.2021 ei või liikmesriigis toidu- ja söödapõhiste (nn esimese põlvkonna) biokütuste osakaal transpordi taastuvenergia eesmärgi täitmisel olla rohkem kui nende osakaal selles liikmesriigis aastal 2020 ehk sõltuvalt liikmesriigist mitte rohkem kui 1-7% (energiamahu järgi), kusjuures liikmesriik võib oma individuaalset nn crop-cap ülempiiri ka vähendada. Eesti on selle võimaluse, st toidu- ja söödapõhistel toorainetel põhinevate taastuvate kütuste piiramise, juba ka seadustanud. Nimelt näeb märtsis 2020 a. vastu võetud VKS-i muudatus23 ette, et nn esimese põlvkonna biokütust võetakse transpordi taastuvenergia eesmärgi täitmisel (senise 7%-punkti asemel) arvesse mitte rohkem kui 4,5% aastal 2022, 2,5% aastal 2023 ja 0,5% aastal 2024. Kuid selle piirangu tegelikku mõju (nt kütuse hinnale) ei ole täna võimalik mõõta või hinnata, kuna selle järk-järgult rakendamine algab alles 01.01.2022. Sama kehtib ka 1,7% piirangu ehk kasutatud toiduõlil (UCO) ja I-II kategooria loomarasval põhineva taastuva kütuse arvestamisvõimaluste piiramise kohta: seda seadustav eelnõu24 läbis sel kolmapäeval (29.09) Riigikogus alles esimese lugemise ning jõustub samuti kõige varem 01.01.2022. Seega riigil ega ka sektoril endal ei ole aimugi, et mis on nende (eelmiste) piirangute tegelik mõju Eesti kütuseturule ja -tarbijale, aga juba terendavad uued piirangud nii (i) transpordi taastuvenergia eesmärgi (täna 10%) kui ka (ii) KHG heite alandamise eesmärgi (täna 6%) täitmise võimaluste osas ja sinna otsa ka KHG alandamise üldeesmärgi karmistamine (vt p (3)). (4) Maanteetranspordi KHG heitkoguste ↓ viisid ja võimalused vähenevad veelgi Need uued piirangud, mis tulenevad F55 paketist, hõlmavad mh: (i) UER-ide kasutamise võimaluse lõppemist ja (ii) Lisa IX Osa B toorainete 1,7% piirangu absoluutseks muutmist, st igasuguste erandite võimatuks muutmist (olenemata nt konkreetse riigi olukorrast ja tooraine kättesaadavusest). Selgitan. Esiteks, AÕKS § 1233 lg 3 alusel võib tarnija täita KHG heite alandamise eesmärki (6%) ja vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivaid KHG heitkoguseid lisaks nt biokütuste tarbimisse lubamisele ka fossiilkütuse (nt surumaagaasi) töötlemiseelses etapis tekkiva KHG heite vähendamisel tekkinud kvootide (upstream emissions reductions quota; UER) kasutamisega. Töötlemiseelses etapis tekkiv heide on kogu kasvuhoonegaaside heide, mis tekib enne mingi tooraine sisenemist rafineerimis- või töötlemisettevõttesse, kus toodetakse fossiilseid kütuseid. Teisisõnu, AÕKS on seni lubanud Eestis tarnijatel täita KHG heite alandamise eesmärki mh nt sellega, et mõnes kolmandas riigis (nt Araabia Ühendemiraatides) viiakse ellu projekt, kus vähendatakse nafta ammutamisel tekkivaid KHG heiteid [x] gCO2ekv aastas, saadakse selle eest KHG heite vähendamise kvoote ehk UER-e summas [x] gCO2ekv/MJ ning siis kasutatakse neid oma (Eestis) tarbimisse lubatud kütuste (portfelli) aastase KHG koguheite alandamiseks nõutava 6% võrra. Meie arusaamise kohaselt RED III sellist asja ehk UER-ide kasutamist enam ei lubaks. Neste andmetel on Eestis nn UER-e kütuste elutsükli jooksul tekkivate KHG heitkoguste vähendamise eesmärgi (6%) saavutamiseks ja AÕKS § 1231 lg 1 nõuete täitmiseks reaalselt kasutatud. Seega selle võimaluse äralangemine ei ole Eesti kontekstis lihtsalt formaalsus, vaid sisuline muutus (tarnijate poolt transpordi ja kütuste KHG heite alandamise ning selle võimaluste osas). Teiseks näeks RED III ette seda, et RED Lisa IX Osa B ülempiirist 1,7%, mis tuli sisse RED II alusel, enam erandeid teha ei saa, st erinevalt täna kehtivast EL regulatsioonist (RED II) oleks Lisa IX Osa B toorainete kasutamise piirang (kuni 1,7%) absoluutne ning paigas. See oleks Eestile uus olukord kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et Eesti (i) ei seadustanud 1,7% piirangut märtsis 2020 a vastu võetud VKS- i muudatustega (ei alates 01.01.2021 ega 01.07.2021) ning (ii) teavitas sellest (meile teadaolevalt) ka Komisjoni, st kasutas RED II-s ette nähtud erandit. Teiseks seetõttu, et 1,7% piirang ei ole Eestis senini kehtinud ja transpordi KHG heite alandamist mh Lisa IX Osa B biokütustega piiranud – st kõigi eelduste kohaselt tugines KHG heite alandamise ↓ eesmärgi (-6%) nibin-nabin täitmine aastal 2020 lisaks UER- idele ka UCOME-l põhinevatel biokütustel. Kui ühte (UER) enam üldse ei saa kasutada ja teist (Lisa IX osa B toorained) saab kasutada vaid piiratud mahus, siis see on Eesti kütusesektorile uus olukord. Nestele teadaolevalt on Lisa IX Osa B toorained, eelkõige kasutatud toiduõli (UCO) ja selle töötlemisel saadud kasutatud toiduõli metüülestrid (UCOME), olnud Eestis nii transpordi taastuvenergia eesmärgi (10%) kui ka KHG heite alandamise eesmärgi täitmisel (6%) ehk maantee transpordi KHG heitkoguste vähendamisel seni tähtsal kohal. Täna ei ole teada, et mida UCO/UCOME panuse piiramine 1,7%-ga Eesti kütuseturule ja -tarbijale täpselt tähendab, kuna piirang (eelnõu) on alles Riigikogus (vt ülal). Kuigi Neste hinnangul on 1,7% ülempiir RED II Lisa IX Osa B toorainetele üleüldse põhjendamatu, eriti eranditeta kujul (vt täpsemalt Neste 17.09.2021 kiri, p (3) ja lk 5), siis täna on see nii kehtivas (RED II) kui ka Komisjoni soovitud regulatsioonis (st RED II muutmise ettepanekus) sees, mistõttu tuleb Eesti olukorra hindamisel lähtuda sellest, et see 1,7% piirang jääb. See tähendab, et olukord on keeruline. Veel: reaalsus on see, et vähesed Lisas IX nimetatud toorained võimaldavad pakkuda suuri biokütuse mahtusid enne 2030-ndat aastat. Seda kajastab ka Komisjoni enda ettepanek nn täiustatud biokütuste (vt RED II Lisa IX Osa A) osakaalu kohta aastaks 2030 – 2,2%. See on vaid üks kuuendik (1/6) RED-is välja pakutud KHG heite alandamise eesmärgist (-13%) ja vaid kümnendik (1/10) kogu transpordi KHG heite alandamise vajadusest, mis tuleneb riigile otseselt või kaudselt RES-i eesmärgist (-24%).25 Lisaks on F55 paketis hetkel sees ettepanek piirata (ilma eranditeta) RED II Lisa IX Osa B toorainete kasutust tasemel 1,7%: seega „Lisa IX“ tooraineid kokku teevad Komisjoni nägemuses -3,9% ehk 30% (vähem kui kolmandik) RED III eesmärgist (-13%) ja 16% ESR eesmärgist (-24%). Lisaks, kuna Eesti eesmärk on viia nn I põlvkonna biokütused sisuliselt nulli (0,5%-ni), siis ka sealt ei saa tulla transpordi KHG heite reaalset vähenemist (kuigi see võimaldab ühest küljes pisut alandada RED -13% eesmärki, aga teisest küljest ei võimalda alandada RES-eesmärki (-24%)). Aga kust see maanteetranspordi KHG heite alanemine (eriti (juba) aastaks 2030) siis tuleb? Jah, Eestis toodetakse juba palju aastaid mh riigi otsetoetuste ja aktsiisivabastuse toel mh biometaani. Aga 2020 a. moodustas see vaid 1,1% (või 2,2% kui kasutada topelt-arvestust, mis RED II muudatuste kohaselt ära kaob) tarbimisse lubatud mootoribensiini E95 ja diislikütuse energiast.26 Sellest ei piisa. Jah, Komisjoni poolt välja pakutav RED III ütleb, et mitte-bioloogilist päritolu taastuvate kütuste ehk nn RFNBO27-de, sh mitte-bioloogilist päritolu rohelise vesiniku, osakaal peaks aastal 2030 olema 2,6%, st suurem kui nn täiustatud biokütustel (2,2%). Aga kus on täna need tooted või tehnoloogiad, rääkimata taristust? Näiteks Õliühingu arvamusel on 2,6% RFNBO-sid aastaks 2030 ebareaalne.28 Jah, F55 pakett näib eeldavat, et (i) elektritootmise üleminek taastuvatele allikatele, (ii) laadimistaristu väljaehitamine ja (iii) elektriautostumine toimuvad just nii kiiresti ja massiivselt kui Komisjon arvab ning tingib juba aastaks 2030 olulisel määral transpordi KHG heitkoguste vähendamist. Aga kui kindel see tegelikult on? Kas võimalikke tagasilööke ja riske täna ikkagi piisavalt teatakse ja/või tunnistatakse? Nt Õliühing ei jaga Komisjoni sellist optimismi paljudel erinevatel, osaliselt Eesti-spetsiifilistel, põhjustel.29 Järelikult saab maanteetranspordi KHG heite alanemine aastaks 2030 tulla eelkõige vedelate kütuste, sh mootoribensiini ja diislikütuse dekarboniseerimisest – selleks on vaja vedelate biokütuste, eelkõige suure(ma) KHG heite ↓ võimekuse ja potentsiaaliga jäätmetest ja jääkidest tehtud biokütuste, senisest suuremat kasutuselevõttu ja tarbimist. Seda soosib mh võimalikult lai ja mitmekesine tooraineportfell ja seal sisalduvatest toorainetest tehtud biokütuste mittediskrimineeriv turulepääs ja müük (vt ka ptk (D)). On ilmselge, et iga samm, mis piirab kliimaeesmärkide täitmiseks kvalifitseeruvate (eligible) toorainete ringi (diskvalifitseerib mõne tooraine sootuks) või siis piirab mõne tooraine kasutamise võimalusi (seab selle arvesse võtmisele ülempiiri), vähendab konkreetsete tooraine pakkumist ja suurendab taastuvate kütuste hinnasurvet. Isegi siis kui transpordi KHG heite ↓ ambitsiooni ei tõstetaks ja maanteetranspordi KHG heitele hinda ei pandaks – kuid F55 paketi puhul tehakse mõlemat (vt p (2) ja (6)). See ei tähenda, et õigetele ja põhjendatud kitsendustele peab vastu seisma. Ei. Aga see tähendab, et iga liikmesriik peab (a) iga pakutavat kitsendust (nt Lisa IX osa B eranditeta ülempiiri 1,7%) ning selle põhjendatust kriitiliselt hindama (mh iseenda vaatevinklist) ning (b) taotlema endale võimalikult suurt ja operatiivset paindlikkust (i) mitte-keelatud ja (ii) mitte-piiratud toorainete, eelkõige jäätmete või jääkide, raamides erinevate meetmete (sh maksumeetmete) rakendamiseks ning neist toodetud (vedelate või gaasiliste) biokütuste kasutamise soodustamiseks ja suurendamiseks. (5) Laiapõhjaline, tähtaegne ja ökonoomne KHG heite vähendamine, eriti transpordisektoris, vajab kõiki lahendusi, sh vedelkütuste dekarboniseerimist ja vedelaid biokütuseid Üks osa kõnealusest paindlikkusest on põhimõtteline valmisolek ja reaalne operatiivne võimalus astuda samme, mis on suunatud ka vedelkütuste dekarboniseerimisele. Erinevate uute alternatiivkütuste ja/või uute tehnoloogiate (nt vesinik) üle arutades, neist unistades ning pikaajalisi plaane tehes ehk valdavalt „ülehomsele“ mõeldes, kipub Eestis „tänane“ ja „homne“ (st aasta 2030) sootuks tähelepanuta jääma. Reaalsus on see, et aastaks 2030 tuleb enamus transpordis tarbitavast energiast just vedelkütustest – nii tuvastas Euroopa Komisjon ise, oma RED II muudatuste mõjuanalüüsis.30 Nagu öeldud, vesinik ja eelkõige roheline vesinik ei näi olevat reaalne variant aasta 2030 perspektiivis: puudu on nii sõidukid, taristu kui ka tooted ja mahud. Jah, elektriautode arv Euroopa teedel kasvab: see on loogiline ja tervitatav areng olukorras, kus elektri tootmisel minnakse järk-järgult üle emissioonivabadele tehnoloogiatele. Kuid see kõik võtab aega. See tähendab, et vajalike ja ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmisel on vaja mõlemat – nii elektriautosid (EV-d) ja taastuvat elektrit kui ka taastuvaid transpordikütuseid, kuivõrd sisepõlemismootoriga sõidukid mängivad Euroopa majandus- ja igapäevaelus olulist rolli veel pikka aega. Euroopa autode keskmine vanus on üle 10. aasta – Eestis veel enam, pea 17. aastat.31 Arvestades nii kliimaeesmärke (eriti vajadust vähendada kõigi toodete ja teenuste kogu elutsükli KHG jalajälge kogu maailmas) kui ka tehnoloogia arengut ja autode ehituskvaliteedi tõusu, tundub ebamõistlik eeldada, et autode keskmine vanus Euroopas hakkab lähiajal kiiresti langema. Suur hulk täna (2021) või homme (2025) müüdud uusi sõidukeid on kasutuses veel 15-20 aastat32, s.h 2030-ndatel ning isegi 2040-ndatel. Sisepõlemismootoriga (ICE) sõidukite tõttu, s.h raskeveokite tõttu, mida ICE 2035 keeld (üldse) ei puuduta, läheb mh vedelaid biokütuseid vaja veel pikka aega. Pealegi, sisepõlemismootor kui selline ise ei ole ju probleem, kui selles kasutatav kütus on toodetud taastuvast allikast ja jätkusuutlikult. Vastavad tooted on olemas, muu hulgas Eestis (vt ptk (D) allpool). Seega jõulist tagant tõukamist – koos ja kõrvuti – vajavad nii elektrifitseerimine kui ka teiste kütuste, nii vedelate kui gaasiliste, dekarboniseerimine, sh biometaani arendamine ja vedelate biokütuste senisest jõulisem kasutuselevõtt. Reegleid, mis piiravaks Eesti riigi võimekust vedelkütuste dekarboniseerimisel tuleks vältida. Vastupidi – riigil peab olema operatiivne võimalus vedelkütuste dekarboniseerimiseks või selle kiirendamiseks, kui riik nii otsustab ja vajalikuks peab. Selleks, et transporti tervikuna dekarboniseerida ja selleks ka vedelate transpordikütuste KHG-heiteid alandada, vajab Euroopa rohkem (ka) jäätmetel ja jääkidel põhinevaid biokütuseid, mitte vähem. See fakt on Komisjonil ETD eelnõu koostamisel (üllatuslikult) silmapiirilt kadunud või meelest läinud – Eesti riigi huvides on seda Komisjonile meelde tuletada (vt ka p (7) allpool). Meie ettepanekud (vt ptk (B)) ja nende Eesti-spetsiifilised põhjendused just seda aitavadki teha. (6) Kogu maanteetranspordi KHG heitele tekib reaalne lisakulu – CO2 kvoot EL-i tasandil transpordi KHG heitkoguste alandamise eesmärgi mitmekordistamine aga samal ajal heite vähendamise erinevate viiside ja võimaluste kitsendamine ning ainult teatud tehnoloogiatele (eelkõige elektrile) panustamine – s.t sisuliselt liikmesriigi kui KHG heite ↓ eest vastutaja riskide suurendamine ja heite ↓ kulu või maksumuse tõstmine – on „tavapärasest“ veelgi suurema mõjuga mh Eesti jaoks, kuna Komisjoni nägemuse järgi pannakse transpordikütuste KHG heitkogustele (juba) selle kümnendi keskel täna teadmata hind, mille kütuse tarbija peaks tasuma lisaks kütuse enda ja „biokomponendi“ (segatud vedela biokütuse või transpordis tarbitud biometaani statistika vms) maksumusele. Nimelt teeb Komisjon F55 paketis ettepaneku luua – teiste otsemeetmete, sh RED III ja ERS transpordi eesmärkide (vt p (2)) kõrvale ja peale – senise ETS-i eeskujul (ka) uus KHG heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordi ja hoonete sektorile (uus TR-HKS), selle peamise vahega, et selles tasuta ühikute eraldamist (üldse) ei toimuks, st kõik hakkaks kohe CO2 kvooti ostma. Lihtsustatult tähendab uus süsteem seda, et (a) aastal 2025 hangivad kõik transpordikütuste tarbimisse lubajad (st tarnijad) KHG emiteerimise (st kauplemissüsteemi) loa; (b) aastal 2026 pannakse transpordi KHG heitkogustele 2024-25 ESR andmete (transpordi KHG heite) baasil kogu süsteemis lagi (cap), mis hakkab edaspidi igal aastal ja uue süsteemi 2030-KHG eesmärki (-43%) arvestades vähenema (tõstes nii KHG heite hinda) ning (c) samal ajal tehakse 2026 a. jooksul ka CO2-lubade oksjon, kus iga tarnija saab osta oma kütuseportfelli arvatava 2026 a. KHG heitkoguse ulatuses KHG heite lube (allowances), mida ta (d) saab ja peab hiljemalt 2027 a. aprillis üle andma (surrender) oma kütuseportfelli tõendatud KHG emissiooni „katteks“ – ning nii ka igal järgneval aastal. Kuigi selle uue maanteetranspordi ja hoonete HKS-i toimimise üksikasjad ja tegelik mõju selguvad alles (kaugemal) tulevikus, siis eelduslikult tähendab see (hiljemalt) aastal 2026 kõikidele transpordikütustele (täiendavat) nö hinnalisa, mille suurus selgub (veelgi) kaugemal tulevikus. Uus TR-HKS peaks tähendama, et mujalt tulenevat survet taastuvkütuste hinnale ja maanteetranspordi dekarboniseerimise maksumusele peaks vähendama (mitte suurendama) ning liikmesriikide vabadust ja paindlikkust transpordi KHG heite ↓ alandamiseks, st konkreetse riigi tingimustest lähtuvalt sobivate tingimuste loomiseks ja parimate lahenduste valimiseks, suurendama (mitte vähendama). Nii ei ole. Komisjoni nägemuses (F55 paketis) näib suund olevat vastupidine, s.t liikmesriigi KHG heite ↓ valikute ja võimaluste vähendamisele ning KHG heite alandamisele mingil kindlal, riikidele ja turuosalistele ette dikteeritud, viisil, mis eirab muid võimalusi, piirab innovatsiooni või investeeringuid ja kus veamarginaal on väga väike. Ses olukorras on meie arvates mõistlik kui Eesti riik on ennetavalt valmis, et (i) kõik (ikkagi) ei lähe nii nagu Komisjoni nägemus eeldab ja (ii) Eestile siduva KHG heite ↓ eesmärgi täitmiseks on ühel hetkel ikkagi vaja (või mõistlik) luua ja rakendada ka teistsuguseid või täiendavaid lahendusi ja meetmeid. (7) Maksustamine on energia- ja kliimapoliitika vajalik osa ning Eesti riigile oluline ja tõhus hoob ettevõtjate ja tarbijate valikute suunamisel ning KHG ↓ eesmärgi täitmisel Üks osa sellisest võimekusest ja Eesti riigi valmisolekust on operatiivne paindlikkus taastuvate kütuste maksustamisel, sh vedelale biokütusele või biogaasile maksusoodustuse või -vabastuse kehtestamisel, mitte ainult vedelate või gaasiliste fossiilsete kütuste kõrgem maksustamine. Kuigi kütuste, nii fossiilsete kui ka taastuvate kütuste, maksustamisel võib olla ja reeglina ongi ka teisi eesmärke peale keskkonnahoiu – eelkõige riigitulud ning riigieelarve tasakaal – siis transpordikütuste, eriti taastuvate kütuste, maksustamisel on alati tähtis roll ja mõju ka energia- ja kliimapoliitikas. Euroopa Komisjon ise ka tunnistab ETD eelnõus, et (a) „environmental taxation can be a cost-effective means for Member States to achieve the targeted reductions of greenhouse gases“33 ja et (b) „effective environmental taxation and removal of incentives for fossil fuel consumption are .. needed to deliver the greenhouse gas emission reductions together with other regulatory measures” ning seega (c) „taxation plays a direct role in supporting the green transition by sending the right price signals and providing the right incentives for sustainable consumption and production.”34 Kahetsusväärselt ETD eelnõu – just liikmesriikidele antava taastuvkütuste maksustamise paindlikkuse osas – seda veendumust ja pikaajalist empiirilist kogemust täiel määral ei kajasta. Kahel põhjusel. Esiteks näeb Komisjoni poolt välja pakutud standardredel ette seda, et taastuvenergia direktiivi (RED) Lisa IX osas A või B konkreetselt üles loetletud toorainest (st nt reoveesettest või kasutatud toiduõlist)35 toodetud biokütust saab maksustada tasemel 0,15€/GJ kohta, kuid kõnealuses 2015 a. koostatud lisas konkreetselt nimetamata toorainest – isegi jäätmest või jäägist! – toodetud biokütust peab maksustama tasemel 5,38€/GJ, st 35 korda kõrgemalt kui Lisa IX toorainest tehtud taastuvkütust ja võrdselt36 hoopis esimese põlvkonna (toidu- ja söödapõhise) taastuvkütusega (millist Komisjon ise soovib aastaks 2033 võrdsustada fossiilse kütusega37 ja mida Eesti riik üritab aktiivselt Eesti taastuvkütuste valikust sootuks välja saada ning neid eelkõige jäätmetel ja jääkidel põhinevate taastuvkütustega asendada). See on ebaloogiline ja põhjendamatu. RED Lisas IX nimetamata jäätmest või jäägist toodetud taastuva kütuse keskkonnakoormus ei ole >35 korda suurem kui Lisa IX toorainest tehtud taastuval kütusel. Vastupidi, juba tänaseks on avastatud mitmeid tooraineid – jäätmeid või jääke – millest tehtud taastuv- kütused vähendavad KHG emissioone sama palju või rohkem kui Lisa IX toorainel põhinevad. Lisaks on tõenäoline (EL-i õigusloome protsessi mitmekülgsust ja pikkust arvestades isegi vältimatu) et RED Lisa IX (st kinnine toorainete nimekiri) ei suuda teaduse ja tehnoloogia arengu ning innovatsiooni ja investeeringutega mitte kunagi sammu pidada ning seega de facto hoiab uusi ja suure KHG heite ↓ võimekusega tooraineid ja biokütuseid turult eemal või siis surub nende potentsiaali alla. Teiseks, lisaks sellele, et Komisjoni poolt pakutud taastuvate kütuste omavaheline indekseerimine ehk standardredel ise on ebaloogiline, ekslik ja põhjendamatu, on ETD eelnõul veel üks oluline puudus, mis eelnevat probleemi süvendab – nimelt ei võimalda Komisjoni poolt välja pakutav (uus) ETD liikmesriigil teha erandeid standardredelis sätestatud aktsiisi miinimummäärast neile taastuvatele kütustele, mis ei ole toodetud Lisa IX osas A või B loetletud toorainest. Teisisõnu, ETD ei luba liikmesriigil teha otsust, et ta maksustab mõnda mitte toidu- või söödapõhisest (st mitte nn I põlvkonna) toorainest toodetud (ja ka säästlikku) taastuvkütust madalamalt kui standardredelis toodud 5,38 €/GJ, mis on üle 35 korra rohkem kui standardredelis nimetatud nn täiustatud biokütus (see ei tähenda ETD puhul mitte ainult Lisa IX osa A tooraineid vaid erinevalt RED-ist ka Lisa IX osa B tooraineid38, nt UCO-t). Ükskõik, mis oleks erandi põhjus või motiiv: ei saa madalamalt maksustada. Tuleb säilitada 35 kordne vahe Lisa IX kütustega. Ka see on ebaloogiline ja põhjendamatu. Kui mingi taastuvkütus, mis pole tehtud Lisa IX toorainest (kuid mitte ka I põlvkonna toorainest) vaid on tehtud mingist Lisas IX konkreetselt nimetamata jäätmest või jäägist ja (i) vastab kõikidele säästlikkuse kriteeriumitele ning (ii) vähendab KHG heitkoguseid sama palju kui Lisa IX toorainest toodetud taastuv kütus, siis miks ei või ega saa seda maksustada sama- või võrdväärselt Lisa IX taastuvkütustega? Ei ole ühtegi head põhjust, et miks liikmesriigil ei ole võimalust teha otsust, et temale siduva KHG heite alandamise eesmärgi täitmiseks ja maanteetranspordi KHG heite vähendamiseks ta maksustab sellist, KHG heite ↓ osas samaväärset, taastuvat kütust sama moodi või vähemalt ligilähedaselt nn täiustatud biokütusega (st ETD mõttes Lisa IX Osa A ja B, mitte vaid Osa A, toorainest tehtud biokütusega). Tänane ETD eelnõu ütleb, et seda taastuvkütust peaks (i) vähemalt üleminekuaja alguses maksustama võrdväärselt hoopis nn esimese põlvkonna ehk toidu- ja söödapõhiste taastuvkütusega (ehk 5,38 €/GJ) ning (ii) kohe ETD jõustumisel (ehk nüüd ja alati) u 35 korda kõrgemalt kui Lisas IX toorainest toodetud taastuvkütust (st miinimumtasemel 5,38 €/GJ vs 0,15 €/GJ).39 Me ei näe, et selline jäik ja paindumatu lähenemine soodustaks maanteetranspordi KHG heite reaalset vähendamist liikmesriikides aastaks 2030 või et selline ebatasakaal oleks kuidagi põhjendatud. Vastupidi, kõik liikmesriigid vajavad rohkem paindlikkust taastuvate kütuste maksustamise osas. Seda eelkõige viisil, mis võimaldab rohkem arvestada konkreetsete taastuvate kütuste võimekust KHG heite vähendamisel, st nt maksustada kõiki jäätmetest või jääkidest toodetud taastuvaid kütuseid samal või ligilähedasel tasemel kui RED Lisa IX osa A või B toorainest toodetud taastuvkütuseid tingimusel, et see taastuvkütus on KHG heite alandamise osas võrreldav (comparable) või samaväärne (equivalent), st panustab KHG heite ↓ sama palju, kui mõni Lisa X osa A või B toorainest tehtud biokütus. Ja ideaalis vajavad liikmesriigid rohkem just operatiivset paindlikkust taastuvkütuste maksustamisel. See tähendab reaalseid ja kiireid lahendusi (alternatiive), mille elluviimine (kui liikmesriik nii otsustab) ei sõltu (i) direktiivi (ETD) muutmisest või (ii) mõne muu (Komisjoni) õigusakti vastuvõtmisest ega ideaalis ka (iii) Komisjoni eelnevast heakskiidust vaid (iv) üksnes Komisjoni teavitamisest selle kohta, et nt Eesti on otsustanud kasutada ühte või teist – direktiivis (nt kuni 31.12.2030) ette nähtud – võimalust taastuva kütuse madalamaks maksustamiseks (nt CO2 komponendi 0-hinna kaudu) või maksustamiseks ETD-s ette nähtud kõige madalama või sellele lähedase määraga (nt põhjusel ja tingimusel, et selle biokütuse KHG heitkoguste vähenemine on võrdväärne mõne nn täiustatud biokütuse CO2 heite vähenemisega). Sellist operatiivset paindlikkust saab ja tuleks taotleda just praegu, st F55 paketi analüüsi, arutelude ja läbirääkimiste käigus – mitte lootma või arvestama, et ETD saab hiljem vajadusel muuta. (8) Ebapiisav operatiivne paindlikkus taastuvate kütuste maksustamisel on suur risk Sellise operatiivse paindlikkuse (täna) mittetaotlemine oleks vastutustundetu ja lühinägelik ning homme ka kahjulik – mis siis, et see kahjulikkus võib päriselt „pärale jõuda“ alles ülehomme: Näiteks siis kui (i) Komisjoni eelismeede (elektri-autostumine) ei liigu (just Eestis) soovitud kiirusega, ei anna ennustatud KHG ↓ tulemusi või on eestlastele arvatust (oluliselt) kallim (ii) muud KHG ↓ meetmed ja võimalused on elektri-autostumisele liigselt panustades (lootes?) jäänud kas tahaplaanile või sootuks unarusse ja (iii) siis mingil ajahetkel X (nt 2026. a) seisab nii Eesti ettevõtja kui tarbija oma olemasoleva sõidukipargi kasutamisel silmitsi valikuga kas (a) mitte sõita või vedada või (b) osta kütust, mis sisaldab - nüüd transpordile laiendatud ETS-i tõttu - ka CO2 kvoodi maksumust. Mujalt või minevikust ei ole vaja „tuge“ otsida: üks pilk Eestis elektrihinnaga toimuvale ja on selge, et seda sundolukorda ei taha keegi. Või näiteks siis, kui Eesti tänastes transpordi KHG heite alandamise plaanides prominentselt figureeriv Rail Baltic (i) ei valmi (seni) eeldatud ajaks (2026. a) vaid (alles) kümnendi lõpus (nt 2028. a)40 kui 2030 KHG eesmärk on juba käes, (ii) ei anna soovitud modaalsusnihet (maanteelt raudteele) või (iii) ei anna seda 2030. a. jaoks piisava kiirusega. Sarnaselt elektriautostamise variandile siin tänase ETD eelnõu alusel kiiret „ravi“ ei oleks ja seega CO2 kvoot ja kaasnev (lisa) kulu Eesti inimestele (taas) terendaks. Teisisõnu, CO2 emissiooni alandamise (2030) latt on kõrgel ja paigas, kuid asju, mis võivad ideaalseks ja täpseks latiületuseks seatud visioonides või plaanides hoolimata headest kavatsustest valesti minna, on palju – elektriautostumise ulatus või kiirus ja Rail Baltic on vaid kaks näidet. Veel hullem, lati „maha“ ajamise tasu, nt CO2 kvoodi hind ei ole (ka) (ette) teada – reaalne elu on valusalt näidanud, et see on volatiilne ja raskesti prognoositav, kuid suure ja kiirelt (tarbijatele) edasi kanduva mõjuga. Seetõttu on kriitiline, et Eesti riik teeks – juba täna – kõik endast oleneva, loomaks endale, ettevõtjatele ja inimestele kõik võimalused ja maksimaalse paindlikkuse KHG emissiooni reaalseks vähendamiseks, et mitte sattuda ise – ega panna seeläbi ettevõtjaid / inimesi oma poliitikatega ja valikute puudumisega – sundolukorda, kus KHG heite vähese alandamise tõttu tuleb riigil ja tarnijal osta optimaalsest rohkem CO2 kvooti ning ettevõtjatel ja eratarbijatel see kütuse (kõrgema) hinna kaudu kinni maksta. Üks osa selliste tingimuste loomisest ja sundolukorra vältimisest on maksupoliitika ning Eesti riigile jääv operatiivne paindlikkus taastuvate kütuste maksustamisel – Komisjoni poolt (hetkel) välja pakutav ETD eelnõu on ses osas ebapiisav ning liikmesriikide valikuid ja võimalusi liigselt kitsendav. Meie arvates oleks Eesti riigil mõistlik taotleda taastuvate kütuste maksustamisel suuremat vabadust ja paindlikkust: võimalust maksustada madalamalt (i) erinevaid taastuvaid kütuseid ja (ii) lähtudes nende KHG heitkoguste vähendamise võimekusest, mitte ainult Komisjoni poolt eelnevalt ja põhiliselt energia- kandja liigi (nt elekter) või konkreetse tooraine (nt reoveesete) järgi välja valitud transpordikütuseid. (D) Neste üleskutse võtta (Eestis) lisameetmeid juba täna – paralleelselt F55 läbirääkimistega Veel enam, meie hinnangul ei ole Eesti riigil põhjust ära oodata F55 paketi ja ETD eelnõu läbirääkimisi ja/või nende lõpptulemust ja kokkuleppeid (mis võib võtta aastaid). Vastupidi, Eesti riik peaks asuma transpordi KHG heidete reaalse ning senisest kiirema, jõulisema ja mitmekesisema vähendamise ja selleks paindlike tingimuste loomise teele juba täna. Miks? Uus Euroopa kliimamäärus mis sätestab kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050 ja teel sinna ka õiguslikult siduva vahe-eesmärgi, st kohustuse vähendada aastaks 2030 ELi KHG netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, jõustus 29.07.2021.41 Järelikult on KHG ↓ eesmärk aastaks 2030 paigas (-55% vs 1990) ja seda küsimust, et „mis ajaks“ või „kui palju“ tuleb dekarboniseerida, enam läbi ei räägita. Laual on vaid see, et „kus“ ja „kuidas“ see kõigile siduv KHG heite alanemine ära teha. Kuna Euroopa Liidus on transpordisektori KHG heide täna suurem kui aastal 1990 (lausa 33% võrra42) ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordi heidet (aastaks 2050) vähendada 90% (võrreldes aastaga 1990)43, siis on vältimatu, et emissioonide alandamise põhiraskus langeb transpordile – ja eriti just maanteetranspordile, mis moodustab EL-is kogu transpordisektori KHG heitest 95%44. Eesti ei ole siin erand – 2019. aastal oli transpordisektori KHG heitkogus Eestis u 2 400 kt CO2ekv ehk u 16% Eesti KHG koguheitest ja maanteetranspordi osakaal transpordis oli omakorda 97,6%45 ehk isegi rohkem kui EL-is keskmiselt. Siseriikliku lennunduse, laevanduse ja raudtee osakaal transpordi heitest on vaid 2,4% – sealt nõutavas ja vajalikus ulatuses KHG heite alandamist saavutada ei ole realistlik. Ehk nagu keskkonnaministeeriumi kantsler hr Meelis Münt hiljutisel Kütuseturu Aastakonverentsil 2021 oma ettekandes „Transpordikütused ja keskkond“ just 2030 eesmärke silmas pidades ütles: „Reaalselt tuleb rohkem pingutada!“46 Ja heiteportfelli struktuuri tõttu tuleb pingutada just maanteetranspordis. Seega reaalselt on üleval ainult üks küsimus – „kuidas“? Ses osas on täna laual Komisjoni nägemus, mida hetkel kõikjal analüüsitakse ja mida kohe kohendama ja läbi rääkima asutakse. Aga isegi juhul kui läbirääkimiste käigus mõni F55 paketi element muutub või täpsustub, siis (a) KHG ↓ üldeesmärk (-55%) ega (b) põhifookus (st maanteetransport) ei muutu. See ei saa muutuda – maanteetransport on tohutu KHG heite allikas ja võrdluses aastaga 1990 ka kasvanud. Seetõttu tuleks Eestis F55 paketi läbirääkimiste kõrval juba täna täiendavatele tegudele asuda, kuivõrd aeg tiksub, aasta 2030 tuleb iga päevaga lähemale ja lisameetmete vajadus on tegelikult vältimatu. Neste tahab siin olla ja suudab siin olla mh Eesti riigile usaldusväärseks ja heaks partneriks. Meil on Eesti maanteetranspordi KHG heite kiireks ja tõhusaks vähendamiseks sobivad tooted, mis on tänaseks juba olemas ja Eestis müügil ning ei vaja lisainvesteeringuid autoparki ega tanklavõrku, kuid mis vajavad oma potentsiaali realiseerimiseks kütuseaktsiisi osas (a) mittediskrimineerivat kohtlemist fossiilsete kütuste suhtes ja (b) ideaalis võrdset või siis vähemalt ligilähedaseltki võrreldavat kohtlemist teiste taastuvate kütuste suhtes, eelkõige biometaani suhtes, mis lisaks aktsiisivabastusele saab riigilt ka erinevaid otsetoetusi (näiteks tootmistoetust, mis 2021 a. augustis oli üle miljoni euro).47 Näiteks on Eestis müügil Neste MY Renewable Diesel™, mille kasutaja48 saab - juba täna - vähendada oma olemasoleva diiselmootoriga sõiduki kasvuhoonegaase ca 90% võrreldes (fossiilse) diislikütusega. See KHG ↓ 90% on rohkem kui biojäätmetest tehtud biometaanil, mille KHG heite alanemine on RED II arvutusmetoodika järgselt maksimaalselt 80%.49 Kahetsusväärselt ja Eesti maanteetranspordi KHG heite alanemise huve ja potentsiaali kahjustavalt on 100% jäätmetest ning jääkidest tehtud Neste MY Renewable Diesel-i (NMY) aktsiis täna kehtivate Eesti seaduste (ATKEAS)50 kohaselt: a) kõrgem kui fossiilsel diislikütusel – u 6% kõrgem energiasisalduse (€/MWh) alusel ja u 1700% kõrgem (€/tCO2ekv) KHG heite alusel (vt Lisa 2);51 b) kõrgem kui fossiilsel mootorivedelgaasil (LPG) – u 160% kõrgem energiasisalduse ja u 3300% kõrgem KHG heite alusel (vt Lisa 2);52 c) kõrgem kui fossiilsel mootorimaagaasil (CNG) – u 830% (üle 8 korra) kõrgem energiasisalduse ja u 11400% (üle 100 korra) kõrgem KHG heite alusel (vt Lisa 2)53, kusjuures erineval viisil avaliku sektori poolt subsideeritav biometaan on täiesti aktsiisivaba. On ilmselge, et selline olukord pole kooskõlas (a) EL-i ega Eesti enda energia- ja kliimapoliitikaga ja (b) võrdse kohtlemise ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ega (c) isegi mitte Eesti riigi enda huvidega, kuna see ei aita piisavalt või üldse kaasa maanteetranspordi KHG heite nõutaval määral alandamisele, eriti aastaks 2030 (uus RED II ja ESR-eesmärk) või aastaks 2026 (mil maanteetranspordi KHG heitele pannakse hind läbi HKS-i laiendamise mh maanteetranspordi ja hoonete sektorile). Vastupidi – Eestis valitsev olukord kütuste maksustamisel (a) suunab ettevõtjad ja tarbijaid fossiilsete kütuste eelistamisele (mis on absurd) ning (b) eelkõige kulukamate, sh uusi sõidukeid, uusi tanklaid ja riigi otsetoetusi vajavate, alternatiivkütuste tarbimisele (mis ei ole tundu mõistlik poliitika). Seetõttu kutsumegi Eesti riiki üles asuma maanteetranspordi KHG heite (senisest) kiirema, jõulisema ja mitmekesisema vähendamise ning selleks paindlike tingimuste loomise teele juba täna, st F55 paketi ja ETD eelnõu läbirääkimisi või lõpptulemusi ja kokkuleppeid ära ootamata. Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Münti sõnadega: „jätkuvalt on transpordis vaja mitmekesiseid lahendusi“ ja kuigi „elektri kaudne või otsene kasutamine transpordis kasvab“, siis täna tuleb „kasutada [mh] üleminekulahendusi, arvestades meie tugevusi“.54 (E) Paketi konkreetsete failide kohta 17.09.21 esitatud esialgsed märkused – lühikokkuvõte: (1) RED II (MKM): säästlike taastuvkütuste jaoks on vaja laia ja mitmekesist toorainebaasi: Komisjoni poolt välja pakutav uus ja sisustamata ‘jääkide’ alam-kategooria ning sinna rakendatav abstraktne ja konkretiseerimata KHG heide (koormus) on põhjendamatu ning tuleb eemaldada; (2) RED II (MKM): vedelkütuste portfelli tuleb dekarboniseerida kuna sisepõlemismootor jääb sellel kümnendil (2020-ndatel), ilmselt ka järgneval kümnendil (2030-ndatel), domineerivaks; (3) RED II (MKM): eranditeta 1,7% ülempiir RED II Lisa IX Osa B toorainetele on põhjendamatu; (4) RED II (MKM): Neste toetab liikmesriikide vabadust valida nende endi jaoks parimad ja sobivamad meetmed ambitsioonikate EL-i või rahvuslike kliimaeesmärkide täitmiseks; (5) RED II (MKM): Neste toetab alam-eesmärgi seadmist ‘mittebioloogilise päritoluga taastuvatele kütustele’ selleks, et toetada ja täiendada biokütuseid transpordikütuste KHG heidete alandamisel; (6) ReFuelEU (lennukikütused) (MKM): jätkusuutlike lennukikütuste (SAF) tootmiseks kvalifitseeruvate toorainete ringi tuleb laiendada; (7) Autode ja kaubikute CO2 heitkoguste standardid (KEM) – uute sõidukite ülijärsk KHG emissiooni ↓ nõue (-55% 2030-ks, -100% 2035-ks) on põhjendamatu ja sisepõlemismootori de facto ära keelamine. Lõpetuseks: Kogu F55 pakett, sh ETD-d puudutav, on kompleksne ja mahukas – ning selle sisu ja võimalike mõjude üksikasjalik analüüs on (ka) Nestes veel (alles) käimas. Seetõttu on meie siinsed seisukohad esialgsed ning võivad muutuda või täpsustuda. Johtuvalt oleme ette tänulikud kui annate meile regulaarselt tagasisidet Eesti seisukohtade koostamise ja edenemise kohta ning võimaldate meil nende kujunemises kaasa rääkida ja nende sisu suhtes oma märkusi esitada, arvestades mh Neste enda analüüsi edenemist ja seisukohtade täpsustumist. Juhul kui soovite konsultatsiooni või sisendit mõnes spetsiifilises valdkonnas, mida pakett puudutab, nt taastuvad kütused (Renewable Fuels) või nende maksustamine nt Soomes, Rootsis või Hollandis, siis öelge, hea meelega paneme Teid kontakti meie kontsernis töötavate vastava ala ekspertide vahel. Lugupidamisega, /digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ Dennis Antamo Ülle Tamme juhatuse liige, peadirektor juhatuse liige, jurist Neste Eesti AS Neste Eesti AS Lisa 1 Lisa 2 Tekstisisesed viited: 1 Vt COM (2021) 563 final – Ettepanek nõukogu direktiiviks, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik (uuesti sõnastatud) (SIIN ja SIIN) (ETD eelnõu või ETD muudatused) 2 Nõukogu Direktiiv 2003/96/EÜ, 27.10.2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (hetkel kehtiv redaktsioon) (SIIN) (ETD-2003). 3 Vt ETD eelnõu (viide (1)), lk 2. 4 Lihtsustatult öeldes on Soomes transpordikütuste aktsiisil kaks (2) komponenti, st energia-komponent ja CO2 komponent, mis jaguneva laias laastus 50/50, kusjuures CO2 komponendi osas maksustatakse fossiilseid kütuseid 100% CO2 komponendi määrast, taastuvenergia direktiivile vastavaid taastuvaid kütuseid 50% ulatuses CO2 komponendi määrast ning jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütused on CO2 komponendist vabastatud (st CO2 komponent on null). 5 ETD eelnõu (viide (1)) kohaselt loetaks uues ETD-s RED II Lisa IX osas B sätestatud tooraineid (kasutatud toiduõli (UCO) ning I ja II kategooria loomne rasv) „täiustatud biokütuseks“ ehk võrdseks RED IX Lisa IX osas A sätestatud toorainetega – nimelt ETD eelnõu art 2(4)(b) sätestab, et: „[ETD] kohaldamisel tähendavad täiustatud biogaas [ja] täiustatud vedelad biokütused ... tooteid, mis on valmistatud direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa A osas loetletud lähteainetest. Selle direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütuseid, biogaasi ja vedelaid biokütuseid käsitatakse täiustatud toodetega samaväärsetena.“ 6 Seda vähemalt nn ülemineakuaja alguses. 7 ETD eelnõu (viide (1)) ja selle lisa 1 Tabel A (vt SIIN ja Lisa 1 käesolevale kirjale) näeb ette, et üleminekuperioodi lõpuks (01.01.2033) oleks nii bensiini kui ka toidu- ja söödapõhise säästva biokütuse (madalaim) aktsiisimäär 10,75 €/GJ ehk võrdne. See võrdsus ei muutuks isegi teiste aktsiisimäärade muutmisel, kuna ETD kohaselt oleks aktsiisimäärad indekseeritud, st bensiini ja toidu- ja söödapõhise biokütuse võrdsus peab mistahes aktsiisimäärade tasemel säilima. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (RED I), artikkel 3(4). 9 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, 13. oktoober 1998, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (FQD või kütusekvaliteedi direktiiv), artikkel 7a lg 2(a). 10 Vedelkütuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020082). 11 Atmosfääriõhu kaitse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004). 12 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (RED II) (SIIN). 13 Vt hr Meelis Münt 15.09.2021. a. ettekande „Transpordikütused ja keskkond“ slaid nr 4. 14 Vt COM (2021) 551 final (RED II muutmise ettepanek või RED III) (SIIN), lk 41 (uus taastuvenergia direktiivi artikkel 25). 15 Vt COM (2021) 555 final 2021/0200 (COD) (ESR ettepanek) (SIIN). 16 Vt ESR ettepaneku (viide (15)) lisa (SIIN). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, 30. mai 2018, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoone- gaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ESR) (SIIN). 18 Vt Euroopa Komisjoni 11.12.2019 teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2019) 640 final) „Euroopa roheline kokkulepe“ (SIIN). 19 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30.06.2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (SIIN). 20 See on üldteada, et transport on RES-eesmärgi kohaldamise ala suurim KHG heitkoguste allikas ning F55 paketi tutvustamiseks korraldatud erinevate nn infoseminaride käigus – mida vedasid keskkonna-, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – anti mitmel korral mõista, et transport on sisuliselt ainuke „ESR-i sektor“, kus on võimalik vajalikus / nõutavas mahus KHG emissioone vähendada. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1513, 9. september 2015, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. 22 Vt RED II (viide (12)) artikkel 27(1) alapunkt (b) II lõige, mis sätestab, et transpordi taastuvenergia eesmärgi arvutmise valemi lugejas on „Lisa IX osa B lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni 1,7 %, välja arvatud Küprose ja Malta puhul. Kui see on põhjendatud, võivad liikmesriigid seda piirmäära muuta, võttes arvesse lähteainete kättesaadavust. Iga piirmäära muudatus esitatakse heakskiitmiseks komisjonile.“ 23 Vt vedelkütuse seaduse muutmise seadus (SIIN), § 1 lõiked 13-15 ja § 2 lõiked 4-6. 24 Vt energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE), mis sätestab §-s 7 ja §-s 8 lg 2 VKS § 21 täiendamise lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab [RED II] IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7 protsenti“ ning selle jõustumise alates 01.01.2022. 25 Vt ka RES-i ja selle mõju kohta viites (20). 26 Neste Eesti AS-i enda arvutused Eleringi, Maksu- ja Tolliameti ning Eesti Varude Keskuse avalike andmete baasil, sh Eleringi andmed Eestis toodetud ja väidetavalt täies mahus transporti suunatud biometaani kohta (vt https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused), EMTA andmed kütuste jaemüügi, sh E95 ja E98 osakaalu, kohta (vt https://www.emta.ee/et/kutuse-muugi-koondandmed) ja EVK ajalise viitega andmed kütuste tarbimisse lubamise mahtude kohta (ospa.ee/tarbimine). 27 Komisjoni F55 paketi kohaselt on RFNBO-ks vedel- või gaaskütus, mille energiasisaldus on saadud muust taastuvast allikast kui biomass. Näiteks on RFNBO-ks see, kui mitte-bioloogilise päritoluga vesiniku või muu sünteetiliste vedelkütuste ehk nn e-kütuste tootmiseks on kasutatud taastuvatest allikatest pärinevat (rohelist) elektrit. 28 Vt Õliühingu 10.09.2021 kiri „Eesti Õliühingu seisukohad ja ettepanekud Euroopa Liidu kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“ kohta“ (saadetud mh [email protected]), punkt 6. 29 Vt Õliühingu 10.09.2021 kiri (viide 28), eelkõige punkti 4, 5, 9 ja 11. 30 Vt RED II muutmise ettepaneku (viide (14)) lisaks olev mõjuanalüüs (SWD (2021) 621 final), lk 101, joonis nr 22 (failis lk 178). 31 Vt https://www.acea.auto/figure/average-age-of-eu-vehicle-fleet-by-country/, key observations ja passenger cars. 32 Vt https://www.acea.auto/figure/average-age-of-eu-vehicle-fleet-by-country/, key observations ja medium and heavy commercial vehicles. 33 ETD eelnõu, õigusakti tekst, preambul, punkt 4 – vt ETD ettepanek, lk 20 (PDF failis, lk 21). 34 ETD eelnõu, seletuskiri, lk 2 – vt ETD ettepanek, lk 2 (PDF failis, lk 3). 35 ETD eelnõu (viide (1)) kohaselt loetaks uues ETD-s RED II Lisa IX osas B sätestatud tooraineid (kasutatud toiduõli (UCO) ning I ja II kategooria loomne rasv) „täiustatud biokütuseks“ ehk võrdseks RED IX Lisa IX osas A sätestatud toorainetega – nimelt ETD eelnõu art 2(4)(b) sätestab, et: „[ETD] kohaldamisel tähendavad täiustatud biogaas [ja] täiustatud vedelad biokütused ... tooteid, mis on valmistatud direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa A osas loetletud lähteainetest. Selle direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütuseid, biogaasi ja vedelaid biokütuseid käsitatakse täiustatud toodetega samaväärsetena.“ 36 Seda vähemalt nn ülemineakuaja alguses. 37 Vt täpsemalt viide (7). 38 Vt täpsemalt viide (5). 39 Vt ETD eelnõu (viide (1)), lisa 1 (SIIN). 40 https://majandus.postimees.ee/7347160/rail-balticu-valmimine-lukkub-kumnendi-loppu. 41 Vt Euroopa kliimamäärus (viide (19)) artikkel 4(1). 42 Vt https://theicct.org/blog/staff/eu-carbon-budget-apr2021. 43 Vt Euroopa Komisjoni 14.07.2021 teatis: „Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni (SIIN), lk 9. 44 Vt Euroopa Keskkonnaagentuur (https://www.eea.europa.eu/publications/data-and-maps/data/data-viewers/greenhouse-gases-viewer), mille kohaselt oli aastal 2019 Euroopa Liidu (EL-27) KHG koguheide 834 878 339 tonni (CO2ekv) ja maanteetranspordi KHG koguheide 792 758 713 tonni (CO2ekv) ehk 95% koguheitest. 45 Vt „Kokkuvõte Eesti KHG inventuuri 1990–2019 energeetikasektorist“ (kättesaadav SIIN ja otse SIIN), lk 3. 46 Vt eelkõige hr Meelis Münt 15.09.2021. a. ettekande „Transpordikütused ja keskkond“ slaid nr 8. 47 Vt https://elering.ee/biometaani-toetus. 48 Neste MY Renewable Diesel™ on toodetud 100% taastuvatest allikatest. Vt nt https://www.neste.com/products/all-products/renewable-road- transport, https://www.neste.ee/ee/nestemy ja https://nestemy.ee/. 49 Vt RED II (viide (12)), Lisa IV „Biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaasimõju arvutamine ja vastavad fossiilkütuste võrdlusväärtused“ ning sealt tabel pealkirjaga „Biometaan transpordi jaoks“. 50 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) (SIIN). 51 Neste Eesti AS-i analüüs ja arvutused, vt Lisa 2 käesolevale kirjale. 52 Neste Eesti AS-i analüüs ja arvutused, vt Lisa 2 käesolevale kirjale. 53 Neste Eesti AS-i analüüs ja arvutused, vt Lisa 2 käesolevale kirjale. 54 Vt eelkõige hr Meelis Münt 15.09.2021. a. ettekande „Transpordikütused ja keskkond“ slaid nr 14. Saatja: Ülle Tamme <[email protected]> Saadetud: 04.10.2021 07:30 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: FitFor55: Eesti AS-i täiendav sisend Eesti seisukohtade kujundamisel – Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise direktiiv (ETD) Tere Edastan lisatuna sisendi EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55 („Fit For 55) Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise direktiivi (ETD) osas seisukohtade kujundamiseks. Lugupidamisega Ülle TammeJuhatuse liige / Jurist Tel: +372 50 63 433 Neste Eesti AS, Sõpruse pst 155, 13417 Tallinn ________________________________ This e-mail and any further e-mails from the Neste Corporation or any of its employees, directors or other representatives, including any file(s) transmitted with such messages ("message") may be confidential and intended solely for the entity or individual to whom it is addressed or to whom the sender intended to address it. If you are not the intended recipient of this or any following message, please contact the sender immediately upon receipt of the message and delete the message from your system without reproducing, distributing or retaining copies thereof or using or disclosing the information contained therein. Thank you. Due to the insecure nature of this medium, this or any following message may have been altered without the knowledge of sender. The sender will therefore not be liable for the message if modified.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →