dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnamõju hindamise programmile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. oktoober 2021
Viit
1.10-17/21-0054/5774-1
Registreeritud
1. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu
Lahendamise tähtaeg
31. oktoober 2021

Failid

  • 📎Seisukoha küsimine Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnamõju hindamise programmile.asice3326 KB

Sisu (failidest)

Urmas Möldre Valga Vallavalitsus Meie 01.10.2021 nr 6-3/21/20787-2 [email protected] Seisukoha küsimine Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnamõju hindamise programmile MÕÕNIKSO TALU (registrikood 10386696) esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu (koostaja aktsiaselts KOBRAS, vt lisa). Keskkonnaamet peab enne avalikustamist küsima seisukohti KMH programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Palume Teil esitada seisukoht 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata Teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust (KeHJS § 151 lõike 4 alusel). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMH programm Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]; Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected]; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]; Transpordiamet [email protected] Siret Punnisk 512 8350 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2021-212 Asukoht (L-Est’97) X 6410420 • Y 627450 • Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm EELNÕU SEISUKOHTADE KÜSIMISEKS Objekti aadress: VALGA MAAKOND, VALGA VALD, RAAVITSA KÜLA Tellija: MÕÕNIKSO TALU FIE Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: NOEELA KULM (KMH litsents nr KMH0159) Juhteksperdi abi, MARIS PALO keskkonnaekspert: Kontrollija: ENE KÕND September 2021 TARTU Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Üldinfo Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa TÖÖ NIMETUS: taotluse keskkonnamõju hindamine OBJEKTI ASUKOHT: Männiksoo katastriüksus (kü tunnus 28901:001:0111), Raavitsa küla, Valga vald, Valga maakond TÖÖ EESMÄRK: Valgamaal Valga vallas Raavitsa külas Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ning Keskkonnaametile (keskkonnaloa andjale) teabe andmine veekogu süvendamise ja kaldajoone muutmise reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise programm TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 Mõõnikso Talu FIE alusel arendaja, kes kavandab Registrikood 10386696 tegevust ja soovib seda ellu viia): Riisali küla, Karula vald, Valga maakond Kontaktisik: Ilgvars Švecs Tel +372 764 2720 OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 Keskkonnaamet alusel keskkonnaloa väljaandja): TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 alusel Kobras AS keskkonnamõju hindaja, kes Registrikood 10171636 hindab keskkonnamõju KMH Riia 35, 50410 Tartu litsentsiga töötaja kaudu): Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159) Tel +372 730 0316, +372 5693 9300 [email protected] Urmas Uri – keskkonnaekspert [email protected] Maris Palo – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi [email protected] Marite Blankin – keskkonnaekspert [email protected] Konsultant: Erki Kõnd – hüdrotehnika insener Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 2 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik; • Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring; Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 3 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 4 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 6 1.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT ...................................................................................................... 6 1.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS .................................................................................... 7 1.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE, MÕJU HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK .................................. 8 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS NING ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ....................... 10 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................. 13 3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS .................................................................................................................... 13 3.2. MULLASTIK ........................................................................................................................................... 16 3.3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................... 17 3.4. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................................................ 19 3.5. LOODUSKAITSELISED OBJEKTID JA ALAD ................................................................................................. 22 3.6. KULTUURIMÄLESTISED .......................................................................................................................... 23 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........... 25 5. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....... 27 6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE UURINGUTE KIRJELDUS ........................................................................................................ 31 7. ISIKUD JA ASJAOMASED ASUTUSED, KEDA KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTU . 32 8. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ............. 34 9. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS .............................................................................................................. 36 10. KASUTATUD MATERJALID .................................................................................................................. 38 11. LISAD ...................................................................................................................................................... 40 LISA 1. MÕÕNIKSO TALU FIE KESKKONNALOA TAOTLUS T-KL/1005742-4 (ESITATUD 20.05.2021) ................. LISA 2. KESKKONNALOA TAOTLUSE MENETLUSSE VÕTMINE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE RAUTINA OJA SÜVENDAMISE JA KALDAJOONE MUUTMISE KESKKONNALOA TAOTLUSELE .................................... Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 5 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 1. SISSEJUHATUS 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht Valgamaal Valga vallas Raavitsa külas asub Männiksoo maaüksus (kü tunnus 28901:001:0111), mida läbib Rautina oja (VEE1012300). Männiksoo maaüksus asub Valga-Suurekõrtsi kõrvalmaantee (nr 23119) ja Tartu- Valga raudtee vahelisel alal Valgast ca 4 km kaugusel (joonis 1). Joonis 1. Männiksoo katastriüksuse asukoht Raavitsa külas Valga vallas (Maa-ameti kaardirakendus, 30.07.2021) Männiksoo maaüksus piirneb idas Valga metskond 24 katastriüksusega (kü tunnus 28901:001:0096). Rautina oja kulgeb katastriüksuse piiri lähedal, jäädes vähemalt ca 10 m kaugusele piirist. Kavandatavast oja laiendusest lääne, lõuna ja edela suunda jäävad haritavad põllumaad, mis kuuluvad maaparandussüsteemi 3101230030010 (MARUTI-1) koosseisu (joonis 2). Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 6 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse ligikaudne asukoht Joonis 2. Kavandatava tegevuse ligikaudne asukoht Männiksoo katastriüksusel (Maa-ameti kaardirakendus, 30.07.2021) 1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus MÕÕNIKSO TALU FIE esitas 18.01.2021 Keskkonnaametile infosüsteemis KOTKAS vee erikasutuse keskkonnaloa esmataotluse nr T/KL-1005742 Rautina oja (VEE1012300) süvendamiseks. 20.05.2021 esitatud parandustaotluse T-KL/1005742-4 (lisa 1) kohaselt taotletakse luba Rautina oja süvendamiseks mahus 15 960 m3 ja kaldajoone muutmiseks. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt (1 aastaks). Kavandatavaks tegevuseks on Rautina oja süvendamine ja kaldajoone muutmine. Tegevuse eesmärgiks on muuta sealset võsastunud ja liigniisket ala atraktiivsemaks ning anda alale korrastatud ilme. Töid tehakse 26.08.2003 väljastatud ehitusloa (nr 2801098) alusel ning vastavalt Männiksoo tiikide eelprojektile (Kobras AS, 1998) ja eelprojekti digitaliseeringule (Kobras AS, 2021). Tegemist ei ole uue veekogu rajamisega, vaid Rautina oja kaldajoone muutmisega veeseaduse1 (edaspidi ka VeeS) § 187 p 17 tähenduses. 1 Veeseadus1, vastu võetud 30.01.2019. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 7 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 1.3. Keskkonnamõju hindamise algatamine, mõju hindamise objekt ja eesmärk MÕÕNIKSO TALU FIE esitas 18.01.2021 Keskkonnaametile keskkonnaloa esmataotluse (T-KL/1005742). Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust veeseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 2 (edaspidi KeÜS) § 42 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 3 nõuetele ning palus keskkonnaloa taotluses kõrvaldada puudused. Keskkonnaameti 28.01.2021 kirjaga nr DM-114487-2 määrati tuvastatud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 26.02.2021. MÕÕNIKSO TALU FIE esitas Keskkonnaametile 04.02.2021 täiendatud keskkonnaloa esmataotluse (T-KL/1005742-2) ning 10.02.2021 ja 11.02.2021 lisatäpsustused. Keskkonnaamet hindas täiendatud taotluse ja esitatud lisainfo vastavust nõuetele ning teatas 22.02.2021 kirjaga nr DM-114487-6, et esitatud teave pole piisav keskkonnaloa taotluse menetlemiseks. Keskkonnaamet palus esitada teabe süvendustööde mahtude ja tööde tehnoloogilise kirjelduse kohta ning rajatava tiigi ajakohastatud asendiplaani, millel on näidatud Rautina oja praegune kaldajoon ja tiigi rajamise järel tekkiv kaldajoon, veetaseme kõrgus ning kallasraja, veekaitse-, kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi ulatused. Keskkonnaamet määras uueks taotluse puuduste kõrvaldamise tähtajaks 01.04.2021. MÕÕNIKSO TALU FIE sõlmis kokkuleppe keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks Kobras AS-iga, kellega koos taotleti tähtaja pikendamist. Taotluse alusel pikendas Keskkonnaamet 13.04.2021 kirjaga nr DM-114487-8 keskkonnaloa taotluse lisateabe esitamise tähtaega kuni 15.05.2021. 20.05.2021 esitati keskkonnaloa parandustaotlus (T-KL/1005742-4, vt lisa 1), mille lisana esitati Männiksoo tiikide eelprojekti (Kobras AS, 1998) digitaliseering (Kobras AS, 2021), mis sisaldab Keskkonnaameti palutud andmed tiigi sügavuse ja laiuse, süvendamise mahu, kaldakaitse vööndite muutumise ja pikiprofiili kohta. Keskkonnaameti 03.06.2021 kirjaga nr DM-114487-12 võeti menetlusse MÕÕNIKSO TALU FIE keskkonnaloa taotlus Rautina oja (VEE1012300) süvendamiseks mahus 15 960 m3 ja kaldajoone muutmiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 4 (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena veekogu süvendamise alates pinnase mahust 500 m3. Kuna kavandatav Rautina oja süvendamise maht on 15 960 m3, siis on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega. KeHJS § 11 lõike 3 järgi algatatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) selle vajadust põhjendamata. KMH algatamise üle otsustaja on KeHJS § 9 kohaselt tegevusloa andja. VeeS § 191 järgi annab vee erikasutuse keskkonnaloa Keskkonnaamet. Eelnevast tulenevalt algatas Keskkonnaamet 03.06.2021 kirjaga nr DM-114487-12 (lisa 2) Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH). Keskkonnaamet teavitas 03.06.2021 kirjaga nr DM-114487-13 keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest ja KMH algatamisest piirinaabreid ja menetlusosalisi (Riigimetsa Majandamise Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet) ning kirjaga nr DM-114487-14 2 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 1, vastu võetud 16.02.2011. 3 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”, keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56. 4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 8 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Valga Vallavalitsust. Keskkonnaloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise teade avaldati 03.06.2021 ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnamõju hindamise objektiks on MÕÕNIKSO TALU FIE esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus Rautina oja süvendamiseks ja kaldajoone muutmiseks. VeeS § 176 lg 1 sätestab, et veekogu süvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine ning VeeS eelnõu (nr 643 SE) seletuskiri täpsustab, et setend on üldmõiste, mis sisaldab nii pudedaid (sh orgaanilisi) setteid kui ka juba kivistunud setteid ehk settekivimeid. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaamet) teavet keskkonnaloa taotlusega kavandatu ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt peatub keskkonnaloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. KeHJS § 18 lõikest 7 tulevalt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale, kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 9 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS NING ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED Kavandatavaks tegevuseks on Rautina oja süvendamine ja kaldajoone muutmine. Töid tehakse 26.08.2003 väljastatud ehitusloa (nr 2801098) alusel vastavalt Männiksoo tiikide eelprojektile (Kobras AS, 1998) ja eelprojekti digitaliseeringule (Kobras AS, 2021). Joonisel 3 on esitatud projekteeritud kaldajoone muutmise ulatus ja joonisel 4 ristprofiil. Töö teostamiseks tuleb muudetava kaldajoone ala ulatuses Rautina oja kallastelt puud ja võsa eemaldada. Alalt eemaldatakse pealmine mullakiht kuni veetasemeni, et minimeerida mullaseguse vee kandumist allavoolu. Seejärel süvendatakse oja eelprojekti digitaliseeringus esitatud mahus (joonis 3 ja 4). Laiendatava oja osa pindala on 0,74 ha, pikkus 202 m, laius 43 m, sügavus 1,9 m, kaldajoone pikkus 521 m ja veepiiri pikkus 511 m. Laiendatud osas jääb normaalveetasemeks 38,85 m (EH2000). Normaalveetase reguleeritakse laiendatava osa lõpus lailäviülevoolu põhja kõrgusega. Veepiirist allapoole jäävad kalda nõlvad on projekti järgi ette nähtud kujundada nõlvusega 1:2. Oja süvendamiseks ja kaldajoone muutmiseks vajalikud tööd tehakse ekskavaatori ja buldooseriga. Töid teostatakse madalveeperioodil, vajadusel kasutatakse heljumi allavoolu kandumise vältimiseks spetsiaalset geotekstiilist kardinat ning võimalusel tehakse pinnasetööd laiendataval alal põhiveevoolust eraldatult, minimeerimaks vette paisatud heljumi kandumist veevooluga allavoolu. Süvenduspinnas tõstetakse pärast ekskavaatoriga eemaldamist kaldale nõrguma. Pärast oja sängist ja kaldalt väljatõstetud sette tahenemist planeeritakse süvenduspinnas buldooseriga Männiksoo kinnistu piires madalamate alade täiteks laiali vedada. Kooritud mullakihti taaskasutatakse haljastuses või veetakse põllumaale. Rautina oja kaldajoone muutmisega nihkuvad oja kaldakaitse vööndite piirid vastavalt kujuneva kaldajoone asukohale. Idas paiknevale Valga metskond 24 maaüksusele laieneb väikeses osas Rautina oja piiranguvöönd, veekaitsevöönd Valga metskond 24 katastriüksusele ei ulatu ning kavandatava tegevuse tagajärjel ehituskeeluvööndi ulatus nimetatud katastriüksusel ei muutu (joonis 5). KMH aruandes 0-alternatiivi reaalse alternatiivina ei käsitleta, kuna kavandatav tegevus toimub 26.08.2003 väljastatud ehitusloa (nr 2801098) alusel. Keskkonnaloa taotlemine on viimane etapp väljastatud ehitusloa alusel tehtavate tööde elluviimiseks. Kavandatava tegevuse elluviimiseks alternatiivsed võimalused puuduvad, kuid KMH raames käsitletakse sobivate negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmete väljatöötamiseks vajadusel erinevaid tehnilised lahendusi. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 10 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm N S Joonis 3. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise asendiplaan (Kobras AS, 2021) Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 11 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise ristprofiil (Kobras AS, 2021) Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 12 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 5. Rautina oja kalda kaitsevööndite ulatus ja nende nihkumine kaldajoone muutmise järel (aluskaart: Maa- amet, 12.08.2021) 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1. Asustus ja maakasutus Olemasolevad Männiksoo tiigid (joonis 6) rajati ortofotode põhjal perioodil 2005 kuni 2013. Kavandatava Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise ala asub praeguseks rajatud tiikidest vahetult allavoolu. Olemasolevad tiigid ja kavandatav Rautina oja laiendus jäävad Männiksoo katastriüksusele (kü tunnus 28901:001:0111). Maaüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa. Oja paremale kaldale Valga metskond 24 katastriüksusele (kü tunnus 28901:001:0096) jääb riigi omandis olev metsamaa. 100% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK). Rautina oja kulgeb katastriüksuse piiri lähedal, jäädes vähemalt ca 10 m kaugusele piirist. Lähiümbruskonda jäävad peamiselt hajaasustusena väikeelamud koos abihoonetega. Lähimad elamud paiknevad ca 1,3 km kaugusel loodes Kaniste katastriüksusel (kü tunnus 82001:002:0421) ja ca 1,4 km kaugusel kagus Tiidu katastriüksusel (kü tunnus 85501:001:1039). Teised elamud jäävad vähemalt ca 1,7 km kaugusele. Kõige enam asub elukondlikke hooneid kavandatava tegevuse alast lõuna, lääne ja loode suunas. Vee erikasutuse piirkonnast ca 600 m kaugusel lõunas Männiksoo katastriüksus asub tootmisõu ning tootmishooned. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 13 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kavandatavast Rautina oja laiendusest lääne, lõuna ja edela suunda jäävad haritavad põllumaad (joonis 7), mis kuuluvad maaparandussüsteemi 3101230030010 (MARUTI-1) koosseisu (joonis 8). Olemasolevad tiigid ja kavandatav Rautina oja laiendus jäävad Valga-Suurekõrtsi kõrvalmaantee (nr 23119) ja Tartu-Valga raudtee vahelisele alale. Valga-Suurekõrtsi kõrvalmaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit (ehitusseadustik5 § 71). Kõrvalmaantee kaitsevöönd ei ulatu vee erikasutuse alani. Ehitusseadustiku § 72 lõikes 1 on loetletud tee kaitsevööndis keelatud tegevused, millest ükski ei ole seotud KMH objektiks oleva keskkonnaloa taotlusega kavandatava tegevusega. Ehitusseadustiku § 73 kohaselt hõlmab raudtee kaitsevöönd raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest 30 meetri kaugusele. 5 Ehitusseadustik1, vastu võetud 11.02.2015. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 14 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 2005 2009 2011 2013 2017 2019 Joonis 6. Männiksoo tiikide ala perioodi 2005 kuni 2019 ortofotodel (Maa-ameti kaardirakendus, 06.08.2021) Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 15 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse ligikaudne asukoht Joonis 7. Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad PRIA põllumassiivid (PRIA, 06.08.2021) Kavandatava tegevuse ligikaudne asukoht Joonis 8. Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad maaparandussüsteemid (Maa-ameti kaardirakendus, 06.08.2021) 3.2. Mullastik Mullastikukaardi andmetel on kavandatava tegevuse ala liigniiske, valdavalt levivad alal õhukesed ja sügavad lammi-madalsoomullad (AM’’ ja AM’’’) ja lammi-gleimullad (AG) (joonis 9). Lammimullad levivad jõgede ja ojade lammidel ning järvede üleujutusaladel, kus toimub perioodiline tulvaveega üleujutus ning heljuvate setete kuhjumine. Peale üleujutuse avaldab lammimuldade kujunemisel mõju ka põhjavee sügavus ja selle kõikumine. Lammi-madalsoomullad levivad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Lammi-madalsoomuldadel on kihiline ehitus, kus turvas on segatud mineraalsete kihtidega. Lammi- madalsoomullad jaotatakse turbahorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (AM'), õhukesteks (AM") ja sügavateks lammi madalsoomuldadeks (AM"'). Lammi-gleimullad levivad jõesängiäärsel tasasel lammil, kus üleujutus kestab pikemat aega ning põhjavesi on pidevalt mullaprofiilis. (Maa-amet, 2001) Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 16 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Lammimuldade viljakus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. (Astover, 2005) Rautina oja kallastel kasvab mullastikule iseloomulik taimestik. Kõlvikuliselt on tegemist soovikuga (liigniiske maa, mis ei sobi karjatamiseks ega niitmiseks). Kavandatava tegevuse ligikaudne asukoht Lammi-madalsoomullad (AM) Lammi-glei- ja turvastunud mullad (AG, AG1) Leostunud ja leetjad gleimullad (Go, GI) Joonis 9. Mullastik kavandatava tegevuse alal piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 01.07.2021) 3.3. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Planeeritava tegevuse asukohas on geoloogiliseks aluspõhjaks Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki lademe liivakivi ja aleuroliit (Maa-ameti kaardirakendus, 01.07.2021). Alal levib Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 22) ja Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 24) (EELIS, 09.08.2021). Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga kuue aasta järel. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (PVK 22) koguseline ja keemiline seisund oli Perens jt. (2015) hinnangu põhjal hea. 2020. aastal antud hinnangu põhjal on PVK 22 üldises heas seisundis ning seisundi muutusi võrreldes 2014. aasta hinnanguga ei ole. Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (PVK 24) koguseline ja keemiline seisund oli Perens jt. (2015) hinnangu põhjal hea. 2020. aasta hinnangu test 1 (põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi hindamine) põhjal on põhjaveekogumi seisund halb ning test 3 (põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine seotud pinnaveekogumitest lähtuvalt) põhjal on põhjaveekogum ohustatud keemilises seisundis. (Marandi jt, 2020) Kavandatud tegevuse alal on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht (Kesk-Devon) maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud (joonis 10), kuna antud alal levivaid Kesk-Devoni veekihte katab suhteliselt paks pinnakate ning selles levivad savikad setted. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 17 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse ligikaudne asukoht Joonis 10. Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 09.08.2021) Pinnakatteks on valdavalt jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) ja jõesetted (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda) (Maa-ameti kaardirakendus, 09.08.2021). 1998. aastal koostatud eelprojektis esitatud pikiprofiili kohaselt katab ala turbakiht, mille ligikaudne paksus on 0,7–1,8 m. Süvendatava oja lõigu alguses on turbakihi all kogu süvendamissügavuse ulatuses veeriseline liiv. Ojalõigu lõpuosas on kuni 1 meetri paksune savikiht, mille all on süvendamissügavuse ulatuses samuti veeriseline liiv. (Kobras AS, 1998) Kavandatava tegevuse alast ca 1,1 km kaugusel kaugu suunas asub kaks hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu. Puurkaevud PRK0011711 ja PRK0011712 avavad Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas, ulatudes vastavalt 90 m ja 190 m sügavusele. Puurkaevude geoloogilise läbilõike põhjal on Kvaternaari kihi (liiv kruusaga, saviliivmoreen, savikas aleuriit) paksus 21,5 m. Kesk-Devoni kihis vahelduvad liivakivi ja aleuroliitsavi kihid (VEKA, 09.08.2021). Kavandatava tegevuse alast ca 1,6 km kaugusel põhja-loodes asub olmevee puurkaev PRK0010972, kus võetakse põhjavett 65 m sügavuselt Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Kvaternaari rähksaviliiva kihi paksus on 18 m (VEKA, 09.08.2021). Kavandatava tegevuse alast lääne ja lääne-loode suunas vähemalt ca 1,9 m kaugusel on neil puurkaevu. Kvaternaar kihi paksus on puurkaevu PRK0055975 geoloogilise läbilõike põhjal 66 m (liiv ja savi), puurkaevu PRK0011636 geoloogilise läbilõike põhjal 21,5 m (muld, veeris ja liiv, kruus, liiv ja veeris, tihe savi), ühisveevärgi puurkaevu PRK0051944 geoloogilise läbilõike põhjal 42 m (liivsavi) ning hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu PRK0011716 geoloogilise läbilõike põhjal 44 m (liiv, liivsavimoreen, savikas aleuriit). (VEKA, 09.08.2021) Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 18 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Lähim maardla on ca 2,4 km kaugusel kirdes asuv Tinu liivakarjäär (registrikaardi nr 856, keskkonnaregistri kood MRD0000826). Tinu liivakarjääri mäeeraldisel toimub kaevandamine PM Kaubandusgrupp OÜ kaevandamisloa nr L.MK/317362 alusel. (Maa-ameti kaardirakendus, 08.08.2021). 3.4. Hüdroloogilised tingimused Rautina oja (VEE1012300) põhitelje pikkus on 9,8 km ja pikkus koos lisaharudega on 10,5 km. Oja valgala pindala on 28,2 km². Rautina oja suubub Pedeli jõkke (VEE1012100), mille voolutelje pikkus on 24,8 km ja pikkus koos lisaharudega on 29,6 km. Jõe valgala pindala on 143,2 km2. Pedeli jõgi suubub Väike Emajõkke (VEE1008200) ning see omakorda Võrtsjärve (VEE2083800). (EELIS, 09.08.2021) Rautina oja kuulub kahes lõigus riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu6: Tartu-Valga raudteest allavoolu jääv 0,52 km pikkune lõik enne suubumist Pedeli jõkke ning Valga-Petseri raudtee sillast 3,01 km ülesvoolu algav ja 2,39 km allavoolu lõppev 5,40 km pikkune lõik (joonis 11). Rautina oja ei ole kavandatava tegevuse alal maaparandussüsteemide eesvooluks, Tartu-Valga raudteest allavoolu asuv ühiseesvool jääb kavandatava tegevuse alast vähemalt ca 0,4 km kaugusele allavoolu. Keskkonnaregistrisse on kantud kolm Rautina ojal asuvat paisutusrajatist: Raavitsa (PAIS020060), Männiksoo (PAIS020050) ja Männiksoo_1 (PAIS27130) (joonis 11) (EELIS, 09.08.2021). Joonis 11. Veekogud ja paisutusrajatised kavandatava tegevuse piirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 09.08.2021; veekogud, paisutusrajatised, riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud: EELIS, 09.08.2021) 6 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 19 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse asukohast ca 0,7 km kaugusel ülesvoolu asub kaladele ületamatu Raavitsa pais. 2012. aastal toimunud inventariseerimise (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013) kohaselt oli paisu ülaveetase 48,05 m abs (BK77; 48,20 m abs EH2000), alaveetase 43,80 m abs (BK77; 43,15 m abs EH2000) ning veetasemete vahe 4,25 m. Raavitsa paisul toimub paisutamine Osaühing Aarman Puit keskkonnaloa L.VV/326453 (kehtiv alates 18.06.2015) alusel, normaalpaisutustasemeks on 48,20 m abs (KOTKAS, 09.08.2021). Paisu juures asub 0,7 ha suurune Raavitsa paisjärv (VEE2132380), mille puhul ei ole tegemist avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga (EELIS, 09.08.2021). Olemasolevad Männiksoo tiigid (joonis 6) rajati ortofotode põhjal perioodil 2005 kuni 2013. Männiksoo paisul 2012. aastal toimunud inventariseerimise (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013) kohaselt oli liigveelaskmeks 5 m laiuse ülevoolulävega maakividest künnisülevool, mille pikkus oli 11 m (foto 1). Ülaveetase oli 40,95 m abs (BK77; 41,11 m abs EH2000), alaveetase 39,20 m abs (BK77; 39,41 m abs EH2000) ja paisutuskõrguseks oli 1,75 m. Paisjärve kaldaid oli mõlemal pool liigveelaset kindlustatud maakividega 12 m pikkuses lõigus. Kalapääs puudus. Ülevaatuse ajal oli allavoolu rajamisel veel kaks (kalakasvatus)tiiki, mille käigus oli plaan rajada allavoolu veel kaks paisu. Varasemalt toimus paisutamine 30.11.2011 kuni 30.11.2016 kehtinud vee erikasutusloa L.VV/321098 alusel. Luba oli väljastatud Rautina oja paisutamiseks ning kalade kasvatamiseks tiikides aastase juurdekasvuga üle 2 tonni. (KeA, 2020) 26.06.2020 toimunud objekti kontrollimise käigus tuvastati, et Männiksoo paisu asukohas asunud maakividest pais on likvideeritud ning asemele tekitatud tehiskärestik (foto 1). Lisaks tuvastati, et tehiskärestik on rajatud ka Männiksoo paisust allavoolu koordinaatidele X: 6410263 ja Y: 627505. Ca 20 m pikkune maakividest kärestik on betoonplaatidega kindlustatud ning üle selle on paigaldatud sild, mille moodustavad kaks paralleelselt asetsevat betoonplaati (foto 2). Sellest tulenevalt kanti keskkonnaregistrisse paisutusrajatis Männiksoo_1 (PAIS27130). (KeA, 2020) 15.07.2021 Kobras AS poolt tehtud mõõtmiste kohaselt oli Männiksoo_1 (PAIS27130) asukohas ülaveetase 40,78 m abs ja alaveetase 38,95 m abs. Paisutuskõrgus oli seega 1,83 m. 26.07.2012 26.06.2020 Foto 1. Männiksoo (PAIS020050) 2012. aastal toimunud inventariseerimisel (vasakul) (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013) ja 2020. aastal toimunud objekti kontrollimisel (paremal) (KeA, 2020) Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 20 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 26.06.2020 Foto 2. Paisutusrajatis Männiksoo_1 (PAIS27130) 2020. aastal toimunud Männiksoo (PAIS020050) objekti kontrollimisel (KeA, 2020) 2012. aastal toimunud inventariseerimise (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013) põhjal hinnati Rautina ojal asuvate paisudel kalade läbipääsu vajalikkust hindega 2, mis tähendab, et läbipääs on vajalik, rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Koondhinnanguks oli hinne 3, mis tähendab, et rändetee avamise tähtsus on kolmandajärguline (investeeringute nõudmine omanikelt või nende tegemise riiklik toetamine enne I ja II järgulise tähtsusega objektidel kalade läbipääsu tagamist ei ole otstarbekas). Nende objektide juures rändetee avamine tuli uuesti läbi kaaluda kompleksselt enne ülejärgmise veemajandusperioodi (2021–2026) algust. Rautina oja on hõlmatud pinnaveekogumiga 1012300_1 (Rautina). Varasemalt kehtinud keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 447 kohaselt oli veekogumi tüübiks 1B (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2) ning Rautina pinnaveekogumi seisund hinnati kesiseks, kuna paisude tõttu on kalastiku seisund mittehea. Keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega nr 19 8 loodi kalastikuliselt väheoluliste vooluveekogumite tüübid 1A-KaVo ja 1B-KaVo ning Rautina veekogumi tüübiks määrati 1B-KaVo (heledaveelised ja vähese orgaanilise 7 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord”, keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44. 8 “Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused”, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 21 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus loodusliku veerežiimi (loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik). Kalastikuliselt väheolulisteks määrati need vooluveekogumid, mille valgala on alla 60 km2, mis on vähese põhjavee toitega ja seetõttu ei paku kaladele väärtuslikke elupaiku. Selliste veekogumite seisundi hindamisel ei arvestata kalastikku kvaliteedielemendina. Seega kogumid, kus ainus kesise või halvema seisundi põhjus oli kalastik, said hea seisundihinnangu. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. a vahearuandes on veekogumi 1012300_1 (Rautina) seisundit veetüübi muutumisest tulenevat korrigeeritud ning veekogumi ökoloogiline seisund ja koondseisund on hinnatud heaks. (KAUR & KeM, 2020) Rautina oja ei ole keskkonnaregistrisse kantud veelaskmete suublaks. Kavandatava tegevuse asukohast ca 6,5 km kaugusel suubub ojja suubub Lumbikraav (VEE1012305), kuhu omakorda suubub Kaagjärve reoveepuhasti (PUH0822520) heitvee väljalask (HVL0822520). Heitvee juhtimine suublasse toimub VALGA VESI AS keskkonnaloa L.VV/328854 alusel. (EELIS, 19.08.2021) 1998. aastal koostatud Männiksoo tiikide eelprojekt põhjal on Rautina oja maksimaalsed vooluhulgad Valga- Suurekõrtsi kõrvalmaanteest ca 0,7 km ülesvoolu asuva Raavitsa paisjärve lävendis järgnevad: Qkev.max1% = 11,4 m3/s; Qkev.max2% = 9,6 m3/s; Qkev.max3% = 7,3 m3/s. Eelprojekti kohaselt võib eeldada, et tiikide piirkonnas on vooluhulgad mõnevõrra suuremad. Rautina oja kalda piiranguvööndi ulatus on tulenevalt looduskaitseseadusest 9 100 m ja ehituskeeluvööndi ulatus 50 m, veekaitsevööndi ulatus on VeeS tulenevalt 10 m. KeÜS kohaselt on vooluveekogu kallasrada 4 m. 3.5. Looduskaitselised objektid ja alad Kavandatava tegevuse ala jääb III kaitsekategooriasse kuuluva hiireviu (Buteo buteo) leiukoha (KLO9102893) äärealale (joonis 12). Viimane kinnitatud vaatlus toimus 2009. aastal, mil oli pesas kaks poega. Läheduses (ca 0,6 km kaugusel) asub ka teine hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9124660). Viimane kinnitatud vaatlus toimus 2018. aastal, mil leiukohas tuvastati üks hiireviu paar. (EELIS, 09.08.2021) Lisaks jääb kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO9120626). Viimane kinnitatud vaatlus toimus 2020. aastal, mil oli pesas kolm lennuvõimelist poega. (EELIS, 09.08.2021) Lähim kaitsealune ala on Paju mõisa park (KLO1200126), mis jääb kavandatava tegevuse alast ca 1,5 km kaugusele läände. Lähiümbruses Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ei ole. Lähim inventeeritud Natura elupaik on ca 0,9 km kaugusel asuv vanad loodusmetsad (9010*) elupaigatüübi ala (ID: 1348645083). Lisaks on ümbruses mitmeid vääriselupaigana määratletud alasid. Neist lähim on kavandatava tegevuse alast ca 0,2 km kaugusele jääv vääriselupaik (lepikud (C1), angervaksa kasvukohatüüp (1312), keskkonnaregistri kood VEP206739). (EELIS, 09.08.2021) 9 Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 22 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm III kaitsekategooria loomaliigi leiukoht Kaitseala Natura elupaik Vääriselupaik Kavandatav kaldajoone laienduse ulatus Joonis 12. Looduskaitselised objektid ja alad kavandatava tegevuse piirkonnas (EELIS, 09.08.2021) 3.6. Kultuurimälestised Kavandatava tegevuse alale lähimad kultuurimälestised on ca 1,5 km kaugusele jääv Palju mõisa park ja alleed (registrinumber 23293) ja ca 2 km kaugusele jääv Vabadussõja Paju lahingu koht (registrinumber 4497) (joonis 13). Lähimad pärandkultuuri objektid on ca 500 m kaugusel põhja-kirdes asuv hävinud Raavitsa raudteejaam (registreerimisnumber 289:RTR:005) ja Ravitsa oja mööda ca 0,7 km kaugusel ülesvoolu asuva Raavitsa paisu juures paiknev Raavitsa vesiveski (registreerimisnumber 289:VEV:002), millest on säilinud sise- ja välisseinamüürid, kuid katus on paiguti lagunenud. (Maa-ameti kaardirakendus, 12.08.2021) Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 23 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 13. Kultuurimälestised kavandatav tegevuse piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 09.08.2021) Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 24 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Valga maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417) kohaselt ei tohi veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogu kasutamine halvendada veekogu keskkonnaseisundit. Järgida tuleb veekaitsenõudeid ja Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavas seatavaid eesmärke. Samuti tuleb jälgida Ida-Eesti ja Koiva vesikonna maaparandushoiukavas seatavaid eesmärke. Maakonnaplaneeringu põhjal jääb kavandatava tegevuse ala Paju – Raavitsa rohevõrgustiku koridori alale (joonis 14). Koridor on 4,5 km pikkune ja 0,9–1,4 km laiune ning ühendab Jaanikese ja Vilaski tugiala. Ala idapoolne osa on täielikult kaetud okasmetsaga, keskosas paiknevad karjamaad ning lääneosas haritavad maad. Leidub ka kaitsemetsa kvartaleid. Koridoris kulgevad Viiraoja ning Rautina oja. Ribastruktuuri lääneosas asuv Valga-Tartu põhimaanteega lõikumise koht on potentsiaalne konfliktala. Maakonnaplaneeringus on määratletud tingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks. Muu hulgas on nimetatud, et tuleb säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore ning et metsa-, põllu ja veemajanduse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke (tagada Valgamaa iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine). Kavandatav tegevuse puhul tuleb arvestada, et veekogu kasutamine ei tohi halvendada veekogu keskkonnaseisundit ning arvestada maakonnaplaneeringus viidatud dokumentides esitatud nõudeid ja põhimõtteid. Kavandatav tegevus mõjutab maastikku ning kaasneb ajutine ehitustegevusest tingitud häiring, kuid ei ole ette näha mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Roheline võrgustik Kaitsealuse liigi elupaik Väärtuslik põllumajandusmaa Joonis 14. Valga maakonnaplaneeringu 2030+ joonis „Ruumilised väärtused” (2017) Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 10 § 141 lõikest 44 tulenevalt kehtivad haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud 10 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud 22.02.1995. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 25 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Kavandatava tegevuse ala asub Valga vallas Raavitsa külas endise Karula valla aladel, kus eeltoodust tulenevalt kehtib Karula valla üldplaneering (kehtestatud Karula Vallavolikogu 25.04.2008 määrusega nr 6). Karula valla üldplaneeringu põhijoonise kohaselt ei ole kavandatava tegevuse alal maakasutust määratletud. Üldplaneeringus on Rautina oja nimetatud kui veekogu, mis ei ole avalikuks kasutamiseks määratud, kuid keskkonnaregistri info kohaselt on tegemist avalikult kasutatava veekoguga. Avalike veekogude osa ei ole tänases mõistes üldplaneeringu kehtestatav osa, seega on asjakohane siiski lähtuda keskkonnaregistri andmetest. Üldplaneeringus on juhitud tähelepanu kalda kaitsevööndites kehtivatele tingimustele ja kallasrajaga seotud tingimustele. Ala on märgitud rohelise võrgustiku koridor osana. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku aladel prioriteediks väärtuslike metsa-, sooalade ja poollooduslike koosluste säilitamine, erinevate liikide elupaikade hoidmine ning hoidlik kasutamine. Ehitamise vajadus rohelise võrgustiku aladele peab olema põhjalikult läbikaalutud ja põhjendatud, järgida tuleb ehitiste mõju maastikule ja rohevõrgustiku toimimisele. Ehitustegevuse teostamisel rohelise võrgustiku aladel tuleb muu hulgas arvestada, et on vajalik säilitada rohevõrgustiku ökoloogiline sidusus, tagada loomadele vabaks liikumiseks vajalikud koridorid ja looduslike alade minimaalne osatähtsus rohelise võrgustiku struktuurielementidel ei tohi tugialas langeda alla 90%. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida kehtivas seadusandluses vee kaitseks ja veekogude juurdepääsuks sätestatud tingimusi. Kavandatav tegevus mõjutab maastikku ja maakasutust ning kaasneb ajutine ehitustegevusest tingitud häiring, kuid ei ole ette näha mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Valga Vallavolikogu 28.09.2018 otsusega nr 74 on algatatud haldusreformijärgse Valga valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Valga valla üldplaneeringu lähteseisukohtade (seisuga 21.03.2019) kohaselt ei tohi üldplaneeringu kavandatud tegevused avaldada negatiivset mõju veekogude seisundile. Lähteseisukohtade kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada veekogude kallasradade avaliku kasutuse tagamisega ning määratakse tingimused juurdepääsude loomiseks ja tagamiseks. Üldplaneeringuga väärtustatakse loodusvarade heaperemehelikku kasutamist. Loodusvarade kasutamise kavandamisel analüüsitakse tegevuse mõju piirkonna arengule. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada taotletava keskkonnaloa alusel kavandatava tegevuse tõttu muutuva kalda kaitsevööndite ulatusega. Kavandatava tegevuse puhul on asjakohane lähtuda loodusvarade heaperemehelikku kasutamise põhimõttest. Planeeritaval tegevusel puudub seos lähipiirkonnas asuvate detailplaneeringutega. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 26 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 5. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmisega kaasnevad mõjud on eelkõige seotud oja laiendamise ja süvendamise ajal toimuvate ehitustöödega. Kaevetööd mõjutavad süvendatavat Rautina oja lõiku ja selle kaldapiirkonda, mida kasutavad ehitusmasinad. Tööde vahetu mõjuala ulatub hinnanguliselt ca 200 m kaugusele kavandatavast veepiirist (joonis 15). Mõju võib avalduda ka kavandatava tegevuse alast allavoolu jäävale Rautina oja lõigule ja võib avalduda ka Pedeli jõele. Ehitustehnika kasutamisest tulenev mõju müratasemele ja õhukvaliteedile avaldab omakorda mõju läheduses asuvate kaitsealuste liikide elupaikade kvaliteedile, kuid võib kohati ulatuda ka piirkonnas asuvate majapidamisteni. Ehitustööde järel on mõju seotud maakasutuse muutumisega ning oja hüdromorfoloogilise seisundi muutumisega. Joonis 15. Kavandatava tegevuse vahetu mõjuala (aluskaart: Maa-amet, 11.08.2021; vooluveekogud: EELIS, 09.08.2021) Järgnevalt on kirjeldatud võimalikke Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmisega kaasnevaid eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mida käsitletakse põhjalikumalt KMH aruandes. • Mõju pinnaveele ja vee-elustikule Sette eemaldamise käigus resuspenseerub sete veesambasse (seguneb veega), mistõttu suureneb vee heljumi sisaldus ja väheneb vee läbipaistvus. Süvendamisel ja kaldajoone muutmisel kujuneb alale tiik, Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 27 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm kujuneb aeglasema voolu ja veevahetusega veekogu osa. Mõju oja veekvaliteedile ja hüdromorfoloogilistele tingimustele mõjutab elupaiga muutumise kaudu jõeelustikku. Rautina oja suubub allavoolu Pedeli jõkke, millest lähtuvalt võib olla kavandataval tegevusel mõju ka Pedeli jõe veekvaliteedile. Tartu-Valga raudteest allavoolu asuv maaparandussüsteemi eesvool jääb kavandatava tegevuse alast ca 0,4 km kaugusele allavoolu, seega võib kavandatav tegevus avaldada mõju ka eesvoolu toimimisele. • Mõju maakasutusele Kavandatava tegevuse käigus muudetakse Rautina oja kaldajoont ning laiendatakse oja võsastunud ja liigniiskele alale. Maakasutuse muutus lähtub kavandatud tegevuste eesmärgist ja on eeldatavalt pigem positiivse mõjuga, kuna kujuneb atraktiivsem ja korrastatud ala. Männiksoo katastriüksus piirneb idas Valga metskond 24 katastriüksusega. Kaldajoone muutmise tõttu muutub ka kalda kaitsevööndite ulatus, kuid vööndite ulatus nihkub vaid väikeses ulatuses ja ei põhjusta naaberkinnistu kasutamisel olulisel määral täiendavaid kitsendusi. Väljakaevatav sete ja süvenduspinnas on kavas taaskasutada ümbritseva liigniiske ala täitmisel ja kujundamisel. Sette kasutamiseks tuleb seda esmalt kaldaäärsel alal nõrutada. Jõe sängist ja kaldalt eemaldatud sette ajutine ladustamine või hilisem laiali planeerimine võib mõjutada Valga metskond 24 katastriüksusel pinnase niiskustingimusi ja seega ka metsa kasvutingimusi. • Mõju kaitsealustele liikidele Kavandatava tegevuse mõjualas asub II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) ja III kaitsekategooriasse kuuluva hiireviu (Buteo buteo) leiukoht. Ehitustööde käigus tekkiv visuaalne häiring ning ehitusmasinatest ja töödega kaasnevast liiklusest tingitud müra võib piirkonnas elavate kaitsealuste liikide isendeid häirida. KMH aruandes esitatakse eeldatavalt oluliste negatiivsete mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed, sh vajalikud seiremeetmed. Järgnevalt on välja toodud mõjuvaldkonnad, mille edasist käsitlemist KMH aruandes ei peeta vajalikuks eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu. • Mõju põhjaveele Kavandatava tegevuse alal on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. Ühtlasi asuvad lähimad teadaolevad olmevee puurkaevud vähemalt ca 1,6 km kaugusel. Piirkonnas on Kvaternaari põhjavee voolusuund Rautina oja oru suunas, seega on alal tegemist põhjavee väljavoolu alaga, mistõttu on põhjavee saastumine maapinnalt lähtuva reostuse tõttu ebatõenäoline. Lähimad majapidamised, kus võidakse kasutada salvkaeve ja Kvaternaari põhjavett, asuvad vähemalt ca 1,3 km kaugusel. Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele on ebatõenäoline ning mõju piirkonnas kasutatavale joogiveele on kaevude kauguse tõttu välistatud. o Mõju loodusressursside kasutamisele Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 28 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kaldaalalt kooritud mullakihti on kavas kasutada ümbritseva ala haljastuses või põllumaal. Rautina oja lõigust eemaldatav süvenduspinnast on pärast tahendamist kavas taaskasutada Männiksoo katastriüksusel madalamate alade täiteks. Taaskasutuse abi välditakse või vähendatakse täiendava pinnase ja mulla kasutamist ala kujundamisel. • Jäätmekäitlus Väljakaevatud sete ja süvenduspinnas on kavas taaskasutada Männiksoo katastriüksuse maa-ala planeerimisel. Piirkonnas ei ole teadaolevalt esinenud pinnasereostust, asunud tööstusettevõtteid või toimunud muid tegevusi, millega oleks võinud kaasneda reostusoht. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust eeldada, et väljakavatav pinnas võiks reostunud olla. • Kaasneva müra mõju inimeste tervisele ja heaolule Ehitustööde tegemisel kaasneb nii tööde tsoonis kui selle vahetus ümbruses paratamatult mürataseme tõus. Kuna lähimad eluhooned asuvad vähemalt ca 1,3 km kaugusel, siis on mürataseme tõusust tingitud häiringu esinemine ebatõenäoline ning ei ole ette näha mõju läheduses elavate inimeste tervisele ja heaolule. • Õhusaaste esinemine Kavandatud ehitustööde, kaasneva liikluse ega settekäitlusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral saasteainete paiskamist välisõhku. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna õhukvaliteedis on ajutised ja marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need lugeda mitteoluliseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ette näha ka olulist mõju kliimale. • Lõhna esinemine Rautina oja süvendamisel väljakaevatav sete võib sisaldada üsna palju orgaanikat, mistõttu ei saa välistada ebameeldiva lõhna esinemist. Ebameeldiv lõhn võib eelkõige levida sette eemaldamise või süvenduspinnase planeerimise ajal tegevusalal ja selle läheduses. Väljakaevatud settes sisalduva orgaanika lagunemisel tekib spetsiifiline ebameeldiv lõhn, mis võib ebasoodsa tuule kiiruse ja suuna korral levida ka suuremale alale ning jõuda ka läheduses elavate inimesteni. Kuna lähimad eluhooned asuvad vähemalt ca 1,3 km kaugusel, siis on lõhnast tingitud häiringu esinemine siiski ebatõenäoline ning ei ole ette näha mõju läheduses elavate inimeste tervisele ja heaolule. • Mõju liiklusolukorrale Kavandatava tegevusega kaasneb ehitus- ja veomasinate liikumine eelkõige Männiksoo katastriüksusel. Väljaspool Männiksoo katastriüksust lisanduv liikluskoormus on marginaalne ning ei ole ette näha märkimisväärset mõju piirkonna liiklusolukorrale. • Mõju rohevõrgustiku toimimisele Kavandatava tegevuse ala paikneb osaliselt maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratletud rohevõrgustiku alal. Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku toimimist, kuna võsa eemaldatakse suhteliselt väikeses mahus, kujunev veekogu ei mõjuta oluliselt loomade liikumist ning ala jääb endiselt looduslähedaseks. Ehitustööde teostamise ajal esineb piirkonnas liikuvatele ja elutsevatele loomadele Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 29 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm mõningane häiring, kuid olulist mõju ei ole ette näha ning mõju leevendavate tingimuste seadmine ei ole KMH raames vajalik. • Mõju kultuurimälestistele Kavandatava tegevuse alal kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei ole, samuti ei ulatu kaasnevad kaudsed mõjud lähimate kultuurimälestisteni. • Mõju looduskaitsealustele aladele Kavandatava tegevuse alal ei ole looduskaitsealuseid alasid, samuti ei ulatu kaasnevad kaudsed mõjud lähimate looduskaitsealuste aladeni (sh Natura 2000 alad). Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 30 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE UURINGUTE KIRJELDUS Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes sealjuures mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärasustele. Teostatakse objekti ülevaatus(i) ning vajadusel küsitakse arvamust ja informatsiooni asjassepuutuvate osapoolte (näiteks Keskkonnaamet, piirinaabrid) käest. Andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase, varasemaid analoogseid uuringuid ja mõju hindamisi, kohapealseid vaatlusi, konsultatsioone tellijaga ja vajadusel teiste ekspertidega. Täiendavaid uuringuid ei kavandata. KMH aruande koostamisel hinnatakse mõju keskkonnale erinevate keskkonnaelementide ja valdkondade kaudu. Kirjeldatakse mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning tagajärge. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 31 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 7. ISIKUD JA ASJAOMASED ASUTUSED, KEDA KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTU Vastavalt KeHJS § 13 punktile 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. KeHJS § 23 lõike 1 kohaselt on tegemist asutustega, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelmises lauses nimetatud asutuste hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse KMH osapooled ning kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud asutused ja nende KMH menetlusse kaasamise põhjendus on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotlusega kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud osapooled Huvitatud asutus/osapool Kaasamise põhjendus Keskkonnaamet Otsustaja ehk tegevusloa (keskkonnaloa) andja (KeHJS § 9 lg 1 ja § 7 p 2). Teeb KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Väljastab tegevusloa, mille alusel on võimalik kavandatavat tegevust ellu viia. Läheduses on ka kaitsealuste linnuliikide elupaigad. Mõõnikso Talu FIE Arendaja ehk isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (KeHJS § 8 lg 1) ning on vastava keskkonnaloa taotleja. Valga Vallavalitsus Kavandatava tegevuse ala paikneb Valga valla territooriumil. Kohalik omavalitsus on kohaliku arengu suunaja ja kohaliku elu edendaja, on huvitatud kohalikule elukeskkonnale (elanikkonnale ja looduskeskkonnale) avalduva negatiivsete mõjude minimeerimisest ja positiivsete mõjude võimendamisest. Riigimetsa Majandamise Männiksoo katastriüksus piirneb idas Valga metskond 24 katastriüksusega Keskus (RMK) (kü tunnus 28901:001:0096). Rautina oja kulgeb katastriüksuse piiri lähedal, jäädes vähemalt ca 10 m kaugusele piirist. Pärast oja laiendamist Rautina oja piiranguvööndi ulatus Valga metskond 24 katastriüksusel küll ei suurene, küll aga võib RMK-l otsese naabrina olla huvi kavandatava tegevuse vastu. Põllumajandus- ja Toiduamet Rautina oja kuulub osaliselt (Tartu-Valga raudteega ristumisest ca 0,4 km allavoolu kuni suubumiseni Pedeli jõkke) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada, et ehitustegevus ei tohi rikkuda maaparandussüsteemi toimimisvõimet. Sette eemaldamise käigus sete resuspenseerub veesambasse (seguneb veega) ja võib mõjutada veekvaliteeti heljumi sisalduse suurenemise kaudu. Majandus- ja Männiksoo katastriüksus piirneb loodes riigi omandis oleva maaüksusega Kommunikatsiooniministeerium Tartu-Valga 501,8-503,9 km (kü tunnus 28901:001:0421). Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Transpordiamet Männiksoo katastriüksus piirneb kagus riigi omandis oleva maaüksusega 23119 Valga-Suurekõrtsi tee (kü tunnus 28901:001:0351). Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Transpordiamet. KMH menetlusse kaasatavaid asjaomaseid asutusi teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel). Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 32 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu võib olla ka teistel tegevusala läheduses asuvate kinnisasjade omanikel ja Raavitsa küla elanikel. Piirkonna elanikke ning ka teisi isikud ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või kavandatud tegevuse elluviimise vastu, kaasatakse KMH programmi ja aruande avalikustamisel KeHJS paragrahvis 16, 17 ja 21 sätestatud korras. KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitatakse vähemalt: • Ametlikes Teadaannetes; • ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; • kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). Otsustaja (Keskkonnaamet) avalikustab KMH programmi ja aruande avalikkusele dokumentidega tutvumise võimaluse tagamiseks vähemalt kuni programmi või aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni oma või muul veebilehel. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 33 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 8. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Tabelis 2 on esitatud keskkonnamõju hindamise eeldatav ajakava. Tabel 2. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eeldatav ajakava Menetlusetapp ja kestus Osapoolte tegevused koos viitega Eeldatav läbiviimise KeHJS alusel KeHJS-le aeg KMH algatamine Keskkonnaamet algatas 03.06.2021 KMH 03.06.2021 (kiri nr DM-114487-12). KMH programmi koostamine Juhtekspert (Kobras AS) koostab KMH August 2021 programmi (KeHJS § 13). KMH programmi nõuetele Arendaja (Mõõnikso Talu FIE) esitab September 2021 vastavuse kontrollimine (14 p otsustajale (Keskkonnaamet) KMH jooksul) programmi (KeHJS § 151 lg 1). Otsustaja kontrollib vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele (KeHJS § 151 lg 2). KMH programmi kohta Otsustaja edastab KMH programmi Oktoober 2021 seisukohtade esitamine (30 p seisukohtade saamiseks asjaomastele jooksul) asutustele (KeHJS § 151 lg 2 ja 4). Otsustaja poolne seisukohtade Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste Oktoober/november 2021 läbivaatamine ja omapoolse seisukohad läbi ning annab arendajale ja seisukoha esitamine (14 p juhteksperdile oma seisukoha KMH jooksul) programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta (KeHJS § 151 lg 5). KMH programmi täiendamine Juhtekspert koostöös arendajaga November 2021 vastavalt laekunud korrigeerib KMH programmi (KeHJS § 151 seisukohtadele lg 6). Täiendatud KMH programmi Arendaja esitab otsustajale täiendatud KMH November/detsember ülevaatamine (14 p jooksul) programmi (KeHJS § 151 lg 6). Otsustaja 2021 kontrollib parandatud KMH programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS § 151 lg 7). KMH programmi avaliku Otsustaja teavitab (14 p jooksul pärast Detsember 2021 väljapaneku (kestusega kontrolli tulemuste selgumist) KMH vähemalt 14 p) ja avaliku programmi avalikust väljapanekust ja arutelu korraldamine avaliku arutelu toimumisest KeHJS § 16 lg 2-4 kohaselt. Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku (KeHJS § 16 lg 1, 6). KMH programmi avalik arutelu Arendaja koostöös otsustajaga korraldab Jaanuar 2022 KMH programmi avaliku arutelu (KeHJS § 16 lg 1 ja 51). KMH programmi avaliku Arendaja saadab esitatud ettepanekute või Veebruar 2022 väljapaneku ja avaliku arutelu vastuväidete arvesse võtmise selgituse või raames esitatud küsimustele arvestamata jätmise põhjenduse ning vastamine (30 p jooksul) küsimuste vastused, mis on koostatud juhteksperdi ja arendaja koostöös (KeHJS § 17 lg 2-3). KMH programmi täiendamine Juhtekspert täiendab koos arendajaga KMH Veebruar 2022 programmi (KeHJS § 17 lg 2). Täiendatud KMH programmi Arendaja esitab täiendatud KMH programmi Märts 2022 kontrollimine ja nõuetele otsustajale (KeHJS § 18 lg 1). Otsustaja vastavaks tunnistamine (30 p kontrollib KMH programmi nõuetele jooksul) vastavust ja teeb nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse (KeHJS § 18 lg 2-3). Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 34 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm KMH programmi nõuetele Otsustaja teavitab KMH programmi nõuetele Märts 2022 vastavaks tunnistamisest vastavaks tunnistamisest (KeHJS § 18 lg 4- teavitamine (14 p jooksul 5). otsuse tegemisest) KMH aruande koostamine Juhtekspert koostab nõuetekohase KMH … – Aprill 2022 aruande (KeHJS § 20). KMH aruande vastavuse Arendaja esitab otsustajale KMH aruande Aprill 2022 kontrollimine KeHJS § 20 (KeHJS § 20, § 151 lg 1). Otsustaja kontrollib sätestatud nõuetele (21 p vastavust KeHJS § 20 ja selle alusel jooksul) kehtestatud nõuetele (KeHJS § 201 lg 2, § 151 lg 2). KMH aruande kohta Otsustaja edastab KMH aruande Mai 2022 seisukohtade küsimine ja seisukohtade saamiseks asjaomastele seisukohtade esitamine (30 p asutustele (KeHJS § 201 lg 1, § 151 lg 2 ja 4). jooksul) KMH aruande täiendamine Juhtekspert koostöös arendajaga Mai/Juuni 2022 vastavalt laekunud korrigeerib KMH aruannet vastavalt seisukohtadele saadetud seisukohtadele (KeHJS § 201 lg 1, § 151 lg 6). Täiendatud KMH aruande Arendaja esitab KMH aruande otsustajale, Juuni 2022 esitamine otsustajale ja selle kes kontrollib aruannet, sh asjaomaste kontrollimine (21 p jooksul) asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS § 201 lg 1-2, § 151 lg 6 ja 7). KMH aruande avaliku Otsustaja teavitab (14 p jooksul pärast Juuli 2022 väljapaneku (kestusega kontrolli tulemuste selgumist) KMH aruande vähemalt 30 p) ja avaliku avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu arutelu korraldamine toimumisest KeHJS § 16 lg 2-4 kohaselt (KeHJS § 21 ja 16). KMH aruande avalik arutelu Arendaja koostöös otsustajaga korraldab August 2022 KMH aruande avaliku arutelu (KeHJS § 21, § 16 lg 1 ja 51). KMH aruande avaliku Arendaja saadab esitatud ettepanekute või August 2022 väljapaneku ja avaliku arutelu vastuväidete arvesse võtmise selgituse või raames esitatud küsimustele arvestamata jätmise põhjenduse ning vastamine (30 p jooksul avaliku küsimuste vastused, mis on koostatud arutelu toimimisest) juhteksperdi ja arendaja koostöös (KeHJS § 21, § 17 lg 2-3). KMH aruande täiendamine Juhtekspert täiendab koos arendajaga KMH August 2022 aruannet (KeHJS § 21, § 17 lg 2). KMH aruande kooskõlastamine Arendaja esitab KMH aruande pärast September 2022 (30 p jooksul) paranduste ja täienduste sisseviimist otsustajale, kes edastab aruande kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 1-4). KMH aruande kontrollimine ja Tuginedes asjaomaste asutuste Oktoober 2022 nõuetele vastavaks kooskõlastustele kontrollib otsustaja KMH tunnistamine (30 p jooksul) aruande nõuetele vastavust ja teeb nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse (KeHJS § 22 lg 5-6). KMH aruande nõuetele Otsustaja teatab KMH aruande nõuetele November 2022 vastavaks tunnistamisest vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi teavitamine (14 päeva jooksul) ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 22 lg 7-8). KMH lõpparuande koostamine KMH lõpparuanne (koos avalikustamise Detsember 2022 ja esitamine tellijale materjalidega, vajalike täienduste ja kolmandate isikute ettepanekutega ning kooskõlastusega) esitatakse tellijale. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 35 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 9. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu), tel +372 730 0310, e-post: [email protected]. KMH juhtekspert on litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Noeela Kulm (litsents KMH0159, kehtiv kuni 17.08.2025). Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lõike 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. KMH eksperdirühma liikmed koos mõju hindamise valdkonnaga on: • Noeela Kulm – keskkonnaekspert/projektijuht, KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159). Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraadi (cum laude) keskkonnatehnoloogia erialal (heitmete tehnoloogia). Omab erialast töökogemust alates 2008. aastast. Koostanud KMH ja KSH eelhinnanguid, ekspertavamusi, keskkonnaloa taotlusi jne. Osalenud KMH-de ja KSH-de koostamisel eksperdina, juhteksperdi abina ning pärast KMH litsentsi saamist on lisaks käesolevale KMH-le veel kolme KMH juhtekspert. Valdkonnad: pinnavee kvaliteet ja vee-elustik, maakasutus. Varasemad tööd: o Sõerumäe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamime (Kobras AS töö nr 2019- 032); o Piirissaare kanali korduvsüvendamisel väljavõetava sette ladestusalade asukoha määramise eksperthinnang (Kobras AS töö nr 2020-299); o Mõra jõe seisundi eksperthinnang (Kobras AS töö nr 2019-164); o Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula järvede ning Ähijärve uurimuslik seire mittehea seisundi põhjuste täpsustamiseks, seisundi parandamiseks vajalikud meetmed ja ökoloogilise seisundi hindamissüsteemi korrigeerimise vajadus (Kobras AS töö nr 2019-227). • Urmas Uri – geoloog/keskkonnaekspert. Urmas Uri on saanud geoloogiainseneri diplomi (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis (endine Tartu Riiklik Ülikool) ning omab erialast töökogemust alates 1975. aastast. Urmas Uri omab KMH litsentsi (nr KMH0046) alates ajast, mil KeHJS alusel hakati neid väljastama (ja alates sellest olnud järjepidevalt KMH-de juhtekspert ning hinnanud erinevaid mõjuvaldkondi), ühtlasi vastab KSH juhteksperdi nõuetele (olnud KSH-de juhtekspert). Omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Valdkonnad: pinnavee kvaliteet ja vee-elustik. Varasemad tööd: • Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse uuring (Kobras AS töö nr 2019-077); • Selja jõe valgala reostuskoormuse uuring (Kobras AS töö nr 2015-089); • Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Kroodi oja jääkreostuse ohutustamisega kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne; Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 36 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm • Piirissaare kanali korduvsüvendamisel väljavõetava sette ladestusalade asukoha määramise eksperthinnang (Kobras AS töö nr 2020-299). • Maris Palo – keskkonnaekspert, KMH juhteksperdi abi. Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal (keskkonnaseire tehnoloogia) magistrikraadi (cum laude) 2014. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMH-s ja KSH-s. Omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluse koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule. Valdkonnad: mõju kaitsealustele liikidele. Varasemad tööd: o Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (Kobras AS töö nr 2020-034, koostamisel); o Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2019-218, koostamisel). • Marite Blankin – keskkonnaekspert. Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia magistrikraadi (cum laude) 2020. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMH-s ja KSH-s, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluse koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule. Valdkonnad: mõju kaitsealustele liikidele. Varasemad tööd: o Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja Ranna pst pikenduse äärsele alale kavandatava detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Kobras AS töö nr 2018-184); o Viljandimaa Põhja-Sakala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2019-007, koostamisel); o Tartumaa Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2019-030, koostamisel). Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise insenertehniliste lahenduste käsitlemiseks on konsultandina kaastatud Erki Kõnd (volitatud hüdrotehnikainsener: tase 8, kutsetunnistus nr 167534). Erki Kõnd on omandanud Eesti Maaülikoolis tehnikateaduse magistrikraadi 2008. aastal veemajanduse erialal (ehitusinsener), erialane töökogemus alates aastast 2001. Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 37 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 10. KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid 1. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud 22.02.1995. 2. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 3. „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”, keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56. 4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011. 6. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 7. „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord”, keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44. 8. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. 9. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264. 10. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. Strateegilised planeerimisdokumendid 1. Karula valla üldplaneering, kehtestatud Karula Vallavolikogu 25.04.2008 määrusega nr 6. 2. Valga maakonnaplaneering 2030+ (2017), kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/417. 3. Valga valla üldplaneering. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (seisuga 21.03.2019). Muud allikad 1. Astover, A., 2005. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. 2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (viimati vaadatud 09.08.2021). 3. Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ ja Ökokonsult OÜ, 2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks, Hange II. Koondaruanne. Köide 3 - Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud rändetingimuste parandamiseks. 4. Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaministeerium (KeM), 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 38 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 5. Keskkonnaamet (KeA), 2020. Objekti kontrollimise protokoll Nr. 1101291. 6. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee (viiimati vaadatud 09.08.2021). 7. Kobras AS, 1998. Männiksoo tiigid. Eelprojekt. 8. Maa-amet, 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 9. Maa-ameti kaardirakendus Geoportaal, https://xgis.maaamet.ee/ (viimati vaadatud 06.08.2021). 10. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 11. PRIA kaardirakendus (PRIA), https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 06.08.2021). 12. VEKA, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx (viimati vaadatud 09.08.2021). Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 39 / 40 Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 11. LISAD Lisa 1. Mõõnikso Talu FIE keskkonnaloa taotlus T-KL/1005742-4 (esitatud 20.05.2021) Lisa 2. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja keskkonnamõju hindamise algatamine Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotlusele Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 40 / 40
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel