Urmas Möldre
Valga Vallavalitsus Meie 01.10.2021 nr 6-3/21/20787-2
[email protected]
Seisukoha küsimine Rautina oja süvendamise
ja kaldajoone muutmise keskkonnamõju
hindamise programmile
MÕÕNIKSO TALU (registrikood 10386696) esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse
läbiviimiseks Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnamõju hindamise
(KMH) programmi eelnõu (koostaja aktsiaselts KOBRAS, vt lisa).
Keskkonnaamet peab enne avalikustamist küsima seisukohti KMH programmi sisu kohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt
kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva
keskkonnamõju vastu).
Palume Teil esitada seisukoht 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates KMH
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata Teie
pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust (KeHJS § 151 lõike 4
alusel).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: KMH programm
Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected]; Põllumajandus- ja Toiduamet
[email protected]; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected];
Transpordiamet
[email protected]
Siret Punnisk 512 8350
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 730 0310
[email protected]
TÖÖ NR 2021-212
Asukoht (L-Est’97) X 6410420
• Y 627450
•
Rautina oja süvendamise ja
kaldajoone muutmise
keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise
programm
EELNÕU SEISUKOHTADE KÜSIMISEKS
Objekti aadress: VALGA MAAKOND, VALGA VALD,
RAAVITSA KÜLA
Tellija: MÕÕNIKSO TALU FIE
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Juhtekspert: NOEELA KULM
(KMH litsents nr KMH0159)
Juhteksperdi abi, MARIS PALO
keskkonnaekspert:
Kontrollija: ENE KÕND
September 2021 TARTU
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Üldinfo
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa
TÖÖ NIMETUS:
taotluse keskkonnamõju hindamine
OBJEKTI ASUKOHT: Männiksoo katastriüksus (kü tunnus 28901:001:0111), Raavitsa küla,
Valga vald, Valga maakond
TÖÖ EESMÄRK: Valgamaal Valga vallas Raavitsa külas Rautina oja süvendamise ja
kaldajoone muutmisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude
väljaselgitamine ning Keskkonnaametile (keskkonnaloa andjale)
teabe andmine veekogu süvendamise ja kaldajoone muutmise
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine
TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise programm
TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 Mõõnikso Talu FIE
alusel arendaja, kes kavandab Registrikood 10386696
tegevust ja soovib seda ellu viia):
Riisali küla, Karula vald, Valga maakond
Kontaktisik: Ilgvars Švecs
Tel +372 764 2720
OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 Keskkonnaamet
alusel keskkonnaloa väljaandja):
TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 alusel Kobras AS
keskkonnamõju hindaja, kes Registrikood 10171636
hindab keskkonnamõju KMH
Riia 35, 50410 Tartu
litsentsiga töötaja kaudu):
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159)
Tel +372 730 0316, +372 5693 9300
[email protected]
Urmas Uri – keskkonnaekspert
[email protected]
Maris Palo – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi
[email protected]
Marite Blankin – keskkonnaekspert
[email protected]
Konsultant: Erki Kõnd – hüdrotehnika insener
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 2 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri;
KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri;
Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud.
Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –
Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert
Kartau;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 3 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 4 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 6
1.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT ...................................................................................................... 6
1.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS .................................................................................... 7
1.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE, MÕJU HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK .................................. 8
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS NING ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ....................... 10
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................. 13
3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS .................................................................................................................... 13
3.2. MULLASTIK ........................................................................................................................................... 16
3.3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................... 17
3.4. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................................................ 19
3.5. LOODUSKAITSELISED OBJEKTID JA ALAD ................................................................................................. 22
3.6. KULTUURIMÄLESTISED .......................................................................................................................... 23
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........... 25
5. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....... 27
6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH
VAJALIKE UURINGUTE KIRJELDUS ........................................................................................................ 31
7. ISIKUD JA ASJAOMASED ASUTUSED, KEDA KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT
MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTU . 32
8. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ............. 34
9. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS .............................................................................................................. 36
10. KASUTATUD MATERJALID .................................................................................................................. 38
11. LISAD ...................................................................................................................................................... 40
LISA 1. MÕÕNIKSO TALU FIE KESKKONNALOA TAOTLUS T-KL/1005742-4 (ESITATUD 20.05.2021) .................
LISA 2. KESKKONNALOA TAOTLUSE MENETLUSSE VÕTMINE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE
RAUTINA OJA SÜVENDAMISE JA KALDAJOONE MUUTMISE KESKKONNALOA TAOTLUSELE ....................................
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 5 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
1. SISSEJUHATUS
1.1. Kavandatava tegevuse asukoht
Valgamaal Valga vallas Raavitsa külas asub Männiksoo maaüksus (kü tunnus 28901:001:0111), mida läbib
Rautina oja (VEE1012300). Männiksoo maaüksus asub Valga-Suurekõrtsi kõrvalmaantee (nr 23119) ja Tartu-
Valga raudtee vahelisel alal Valgast ca 4 km kaugusel (joonis 1).
Joonis 1. Männiksoo katastriüksuse asukoht Raavitsa külas Valga vallas (Maa-ameti kaardirakendus, 30.07.2021)
Männiksoo maaüksus piirneb idas Valga metskond 24 katastriüksusega (kü tunnus 28901:001:0096). Rautina
oja kulgeb katastriüksuse piiri lähedal, jäädes vähemalt ca 10 m kaugusele piirist. Kavandatavast oja
laiendusest lääne, lõuna ja edela suunda jäävad haritavad põllumaad, mis kuuluvad maaparandussüsteemi
3101230030010 (MARUTI-1) koosseisu (joonis 2).
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 6 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kavandatava tegevuse
ligikaudne asukoht
Joonis 2. Kavandatava tegevuse ligikaudne asukoht Männiksoo katastriüksusel (Maa-ameti kaardirakendus,
30.07.2021)
1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
MÕÕNIKSO TALU FIE esitas 18.01.2021 Keskkonnaametile infosüsteemis KOTKAS vee erikasutuse
keskkonnaloa esmataotluse nr T/KL-1005742 Rautina oja (VEE1012300) süvendamiseks. 20.05.2021
esitatud parandustaotluse T-KL/1005742-4 (lisa 1) kohaselt taotletakse luba Rautina oja süvendamiseks
mahus 15 960 m3 ja kaldajoone muutmiseks. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt (1 aastaks).
Kavandatavaks tegevuseks on Rautina oja süvendamine ja kaldajoone muutmine. Tegevuse eesmärgiks
on muuta sealset võsastunud ja liigniisket ala atraktiivsemaks ning anda alale korrastatud ilme.
Töid tehakse 26.08.2003 väljastatud ehitusloa (nr 2801098) alusel ning vastavalt Männiksoo tiikide
eelprojektile (Kobras AS, 1998) ja eelprojekti digitaliseeringule (Kobras AS, 2021).
Tegemist ei ole uue veekogu rajamisega, vaid Rautina oja kaldajoone muutmisega veeseaduse1 (edaspidi ka
VeeS) § 187 p 17 tähenduses.
1 Veeseadus1, vastu võetud 30.01.2019.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 7 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
1.3. Keskkonnamõju hindamise algatamine, mõju hindamise objekt ja eesmärk
MÕÕNIKSO TALU FIE esitas 18.01.2021 Keskkonnaametile keskkonnaloa esmataotluse (T-KL/1005742).
Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust veeseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 2 (edaspidi
KeÜS) § 42 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 3 nõuetele ning palus keskkonnaloa taotluses
kõrvaldada puudused. Keskkonnaameti 28.01.2021 kirjaga nr DM-114487-2 määrati tuvastatud puuduste
kõrvaldamise tähtajaks 26.02.2021.
MÕÕNIKSO TALU FIE esitas Keskkonnaametile 04.02.2021 täiendatud keskkonnaloa esmataotluse
(T-KL/1005742-2) ning 10.02.2021 ja 11.02.2021 lisatäpsustused. Keskkonnaamet hindas täiendatud taotluse
ja esitatud lisainfo vastavust nõuetele ning teatas 22.02.2021 kirjaga nr DM-114487-6, et esitatud teave pole
piisav keskkonnaloa taotluse menetlemiseks. Keskkonnaamet palus esitada teabe süvendustööde mahtude
ja tööde tehnoloogilise kirjelduse kohta ning rajatava tiigi ajakohastatud asendiplaani, millel on näidatud
Rautina oja praegune kaldajoon ja tiigi rajamise järel tekkiv kaldajoon, veetaseme kõrgus ning kallasraja,
veekaitse-, kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi ulatused. Keskkonnaamet määras uueks taotluse puuduste
kõrvaldamise tähtajaks 01.04.2021.
MÕÕNIKSO TALU FIE sõlmis kokkuleppe keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks Kobras AS-iga,
kellega koos taotleti tähtaja pikendamist. Taotluse alusel pikendas Keskkonnaamet 13.04.2021 kirjaga
nr DM-114487-8 keskkonnaloa taotluse lisateabe esitamise tähtaega kuni 15.05.2021.
20.05.2021 esitati keskkonnaloa parandustaotlus (T-KL/1005742-4, vt lisa 1), mille lisana esitati Männiksoo
tiikide eelprojekti (Kobras AS, 1998) digitaliseering (Kobras AS, 2021), mis sisaldab Keskkonnaameti palutud
andmed tiigi sügavuse ja laiuse, süvendamise mahu, kaldakaitse vööndite muutumise ja pikiprofiili kohta.
Keskkonnaameti 03.06.2021 kirjaga nr DM-114487-12 võeti menetlusse MÕÕNIKSO TALU FIE keskkonnaloa
taotlus Rautina oja (VEE1012300) süvendamiseks mahus 15 960 m3 ja kaldajoone muutmiseks.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 4 (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt
tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1
p 17 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena veekogu süvendamise alates pinnase mahust 500 m3.
Kuna kavandatav Rautina oja süvendamise maht on 15 960 m3, siis on tegemist olulise keskkonnamõjuga
tegevusega. KeHJS § 11 lõike 3 järgi algatatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava
tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) selle vajadust põhjendamata. KMH algatamise üle
otsustaja on KeHJS § 9 kohaselt tegevusloa andja. VeeS § 191 järgi annab vee erikasutuse keskkonnaloa
Keskkonnaamet. Eelnevast tulenevalt algatas Keskkonnaamet 03.06.2021 kirjaga nr DM-114487-12 (lisa 2)
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH).
Keskkonnaamet teavitas 03.06.2021 kirjaga nr DM-114487-13 keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest
ja KMH algatamisest piirinaabreid ja menetlusosalisi (Riigimetsa Majandamise Keskus, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet) ning kirjaga nr DM-114487-14
2 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 1, vastu võetud 16.02.2011.
3 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis”, keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56.
4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 8 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Valga Vallavalitsust. Keskkonnaloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise teade avaldati
03.06.2021 ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Keskkonnamõju hindamise objektiks on MÕÕNIKSO TALU FIE esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa
taotlus Rautina oja süvendamiseks ja kaldajoone muutmiseks. VeeS § 176 lg 1 sätestab, et veekogu
süvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine ning VeeS eelnõu (nr 643 SE) seletuskiri täpsustab,
et setend on üldmõiste, mis sisaldab nii pudedaid (sh orgaanilisi) setteid kui ka juba kivistunud setteid ehk
settekivimeid.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaamet) teavet keskkonnaloa
taotlusega kavandatu ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või
vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KeHJS § 11 lg 11 kohaselt peatub keskkonnaloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
KeHJS § 18 lõikest 7 tulevalt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa
taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale, kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul keskkonnamõju
hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele
vastavuse kontrollimiseks.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 9 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS NING ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED
Kavandatavaks tegevuseks on Rautina oja süvendamine ja kaldajoone muutmine.
Töid tehakse 26.08.2003 väljastatud ehitusloa (nr 2801098) alusel vastavalt Männiksoo tiikide eelprojektile
(Kobras AS, 1998) ja eelprojekti digitaliseeringule (Kobras AS, 2021). Joonisel 3 on esitatud projekteeritud
kaldajoone muutmise ulatus ja joonisel 4 ristprofiil.
Töö teostamiseks tuleb muudetava kaldajoone ala ulatuses Rautina oja kallastelt puud ja võsa eemaldada.
Alalt eemaldatakse pealmine mullakiht kuni veetasemeni, et minimeerida mullaseguse vee kandumist
allavoolu. Seejärel süvendatakse oja eelprojekti digitaliseeringus esitatud mahus (joonis 3 ja 4). Laiendatava
oja osa pindala on 0,74 ha, pikkus 202 m, laius 43 m, sügavus 1,9 m, kaldajoone pikkus 521 m ja veepiiri
pikkus 511 m.
Laiendatud osas jääb normaalveetasemeks 38,85 m (EH2000). Normaalveetase reguleeritakse laiendatava
osa lõpus lailäviülevoolu põhja kõrgusega. Veepiirist allapoole jäävad kalda nõlvad on projekti järgi ette nähtud
kujundada nõlvusega 1:2.
Oja süvendamiseks ja kaldajoone muutmiseks vajalikud tööd tehakse ekskavaatori ja buldooseriga. Töid
teostatakse madalveeperioodil, vajadusel kasutatakse heljumi allavoolu kandumise vältimiseks spetsiaalset
geotekstiilist kardinat ning võimalusel tehakse pinnasetööd laiendataval alal põhiveevoolust eraldatult,
minimeerimaks vette paisatud heljumi kandumist veevooluga allavoolu.
Süvenduspinnas tõstetakse pärast ekskavaatoriga eemaldamist kaldale nõrguma. Pärast oja sängist ja kaldalt
väljatõstetud sette tahenemist planeeritakse süvenduspinnas buldooseriga Männiksoo kinnistu piires
madalamate alade täiteks laiali vedada. Kooritud mullakihti taaskasutatakse haljastuses või veetakse
põllumaale.
Rautina oja kaldajoone muutmisega nihkuvad oja kaldakaitse vööndite piirid vastavalt kujuneva kaldajoone
asukohale. Idas paiknevale Valga metskond 24 maaüksusele laieneb väikeses osas Rautina oja
piiranguvöönd, veekaitsevöönd Valga metskond 24 katastriüksusele ei ulatu ning kavandatava tegevuse
tagajärjel ehituskeeluvööndi ulatus nimetatud katastriüksusel ei muutu (joonis 5).
KMH aruandes 0-alternatiivi reaalse alternatiivina ei käsitleta, kuna kavandatav tegevus toimub 26.08.2003
väljastatud ehitusloa (nr 2801098) alusel. Keskkonnaloa taotlemine on viimane etapp väljastatud ehitusloa
alusel tehtavate tööde elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse elluviimiseks alternatiivsed võimalused puuduvad, kuid KMH raames käsitletakse
sobivate negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmete väljatöötamiseks vajadusel erinevaid
tehnilised lahendusi.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 10 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
N
S
Joonis 3. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise asendiplaan (Kobras AS, 2021)
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 11 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 4. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise ristprofiil (Kobras AS, 2021)
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 12 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 5. Rautina oja kalda kaitsevööndite ulatus ja nende nihkumine kaldajoone muutmise järel (aluskaart: Maa-
amet, 12.08.2021)
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
3.1. Asustus ja maakasutus
Olemasolevad Männiksoo tiigid (joonis 6) rajati ortofotode põhjal perioodil 2005 kuni 2013. Kavandatava
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise ala asub praeguseks rajatud tiikidest vahetult allavoolu.
Olemasolevad tiigid ja kavandatav Rautina oja laiendus jäävad Männiksoo katastriüksusele (kü tunnus
28901:001:0111). Maaüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa.
Oja paremale kaldale Valga metskond 24 katastriüksusele (kü tunnus 28901:001:0096) jääb riigi omandis olev
metsamaa. 100% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium
ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK). Rautina oja kulgeb katastriüksuse
piiri lähedal, jäädes vähemalt ca 10 m kaugusele piirist.
Lähiümbruskonda jäävad peamiselt hajaasustusena väikeelamud koos abihoonetega. Lähimad elamud
paiknevad ca 1,3 km kaugusel loodes Kaniste katastriüksusel (kü tunnus 82001:002:0421) ja ca 1,4 km
kaugusel kagus Tiidu katastriüksusel (kü tunnus 85501:001:1039). Teised elamud jäävad vähemalt ca 1,7 km
kaugusele. Kõige enam asub elukondlikke hooneid kavandatava tegevuse alast lõuna, lääne ja loode suunas.
Vee erikasutuse piirkonnast ca 600 m kaugusel lõunas Männiksoo katastriüksus asub tootmisõu ning
tootmishooned.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 13 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kavandatavast Rautina oja laiendusest lääne, lõuna ja edela suunda jäävad haritavad põllumaad (joonis 7),
mis kuuluvad maaparandussüsteemi 3101230030010 (MARUTI-1) koosseisu (joonis 8).
Olemasolevad tiigid ja kavandatav Rautina oja laiendus jäävad Valga-Suurekõrtsi kõrvalmaantee (nr 23119)
ja Tartu-Valga raudtee vahelisele alale. Valga-Suurekõrtsi kõrvalmaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit (ehitusseadustik5 § 71). Kõrvalmaantee kaitsevöönd ei
ulatu vee erikasutuse alani. Ehitusseadustiku § 72 lõikes 1 on loetletud tee kaitsevööndis keelatud tegevused,
millest ükski ei ole seotud KMH objektiks oleva keskkonnaloa taotlusega kavandatava tegevusega.
Ehitusseadustiku § 73 kohaselt hõlmab raudtee kaitsevöönd raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest 30
meetri kaugusele.
5 Ehitusseadustik1, vastu võetud 11.02.2015.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 14 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
2005 2009
2011 2013
2017 2019
Joonis 6. Männiksoo tiikide ala perioodi 2005 kuni 2019 ortofotodel (Maa-ameti kaardirakendus, 06.08.2021)
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 15 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kavandatava tegevuse
ligikaudne asukoht
Joonis 7. Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad PRIA põllumassiivid (PRIA, 06.08.2021)
Kavandatava tegevuse
ligikaudne asukoht
Joonis 8. Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad maaparandussüsteemid (Maa-ameti kaardirakendus,
06.08.2021)
3.2. Mullastik
Mullastikukaardi andmetel on kavandatava tegevuse ala liigniiske, valdavalt levivad alal õhukesed ja sügavad
lammi-madalsoomullad (AM’’ ja AM’’’) ja lammi-gleimullad (AG) (joonis 9).
Lammimullad levivad jõgede ja ojade lammidel ning järvede üleujutusaladel, kus toimub perioodiline
tulvaveega üleujutus ning heljuvate setete kuhjumine. Peale üleujutuse avaldab lammimuldade kujunemisel
mõju ka põhjavee sügavus ja selle kõikumine. Lammi-madalsoomullad levivad jõgede alamjooksu suurematel
lammidel. Lammi-madalsoomuldadel on kihiline ehitus, kus turvas on segatud mineraalsete kihtidega. Lammi-
madalsoomullad jaotatakse turbahorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (AM'), õhukesteks (AM") ja
sügavateks lammi madalsoomuldadeks (AM"'). Lammi-gleimullad levivad jõesängiäärsel tasasel lammil, kus
üleujutus kestab pikemat aega ning põhjavesi on pidevalt mullaprofiilis. (Maa-amet, 2001)
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 16 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Lammimuldade viljakus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt
happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. (Astover, 2005)
Rautina oja kallastel kasvab mullastikule iseloomulik taimestik. Kõlvikuliselt on tegemist soovikuga (liigniiske
maa, mis ei sobi karjatamiseks ega niitmiseks).
Kavandatava tegevuse
ligikaudne asukoht
Lammi-madalsoomullad (AM)
Lammi-glei- ja turvastunud
mullad (AG, AG1)
Leostunud ja leetjad
gleimullad (Go, GI)
Joonis 9. Mullastik kavandatava tegevuse alal piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 01.07.2021)
3.3. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Planeeritava tegevuse asukohas on geoloogiliseks aluspõhjaks Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki lademe
liivakivi ja aleuroliit (Maa-ameti kaardirakendus, 01.07.2021). Alal levib Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum
Ida-Eesti vesikonnas (PVK 22) ja Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 24) (EELIS,
09.08.2021).
Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga kuue aasta järel. Kesk-Alam-Devoni
põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (PVK 22) koguseline ja keemiline seisund oli Perens jt. (2015) hinnangu
põhjal hea. 2020. aastal antud hinnangu põhjal on PVK 22 üldises heas seisundis ning seisundi muutusi
võrreldes 2014. aasta hinnanguga ei ole. Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (PVK 24)
koguseline ja keemiline seisund oli Perens jt. (2015) hinnangu põhjal hea. 2020. aasta hinnangu test 1
(põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi hindamine) põhjal on põhjaveekogumi seisund halb ning
test 3 (põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine seotud pinnaveekogumitest lähtuvalt) põhjal on
põhjaveekogum ohustatud keemilises seisundis. (Marandi jt, 2020)
Kavandatud tegevuse alal on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht (Kesk-Devon) maapinnalt lähtuva reostuse
eest kaitstud (joonis 10), kuna antud alal levivaid Kesk-Devoni veekihte katab suhteliselt paks pinnakate ning
selles levivad savikad setted.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 17 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kavandatava tegevuse
ligikaudne asukoht
Joonis 10. Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 09.08.2021)
Pinnakatteks on valdavalt jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) ja jõesetted (veeristik,
kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda) (Maa-ameti kaardirakendus, 09.08.2021).
1998. aastal koostatud eelprojektis esitatud pikiprofiili kohaselt katab ala turbakiht, mille ligikaudne paksus on
0,7–1,8 m. Süvendatava oja lõigu alguses on turbakihi all kogu süvendamissügavuse ulatuses veeriseline liiv.
Ojalõigu lõpuosas on kuni 1 meetri paksune savikiht, mille all on süvendamissügavuse ulatuses samuti
veeriseline liiv. (Kobras AS, 1998)
Kavandatava tegevuse alast ca 1,1 km kaugusel kaugu suunas asub kaks hüdrogeoloogilise uuringu
puurkaevu. Puurkaevud PRK0011711 ja PRK0011712 avavad Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti
vesikonnas, ulatudes vastavalt 90 m ja 190 m sügavusele. Puurkaevude geoloogilise läbilõike põhjal on
Kvaternaari kihi (liiv kruusaga, saviliivmoreen, savikas aleuriit) paksus 21,5 m. Kesk-Devoni kihis vahelduvad
liivakivi ja aleuroliitsavi kihid (VEKA, 09.08.2021).
Kavandatava tegevuse alast ca 1,6 km kaugusel põhja-loodes asub olmevee puurkaev PRK0010972, kus
võetakse põhjavett 65 m sügavuselt Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Kvaternaari
rähksaviliiva kihi paksus on 18 m (VEKA, 09.08.2021).
Kavandatava tegevuse alast lääne ja lääne-loode suunas vähemalt ca 1,9 m kaugusel on neil puurkaevu.
Kvaternaar kihi paksus on puurkaevu PRK0055975 geoloogilise läbilõike põhjal 66 m (liiv ja savi), puurkaevu
PRK0011636 geoloogilise läbilõike põhjal 21,5 m (muld, veeris ja liiv, kruus, liiv ja veeris, tihe savi),
ühisveevärgi puurkaevu PRK0051944 geoloogilise läbilõike põhjal 42 m (liivsavi) ning hüdrogeoloogilise
uuringu puurkaevu PRK0011716 geoloogilise läbilõike põhjal 44 m (liiv, liivsavimoreen, savikas aleuriit).
(VEKA, 09.08.2021)
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 18 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Lähim maardla on ca 2,4 km kaugusel kirdes asuv Tinu liivakarjäär (registrikaardi nr 856, keskkonnaregistri
kood MRD0000826). Tinu liivakarjääri mäeeraldisel toimub kaevandamine PM Kaubandusgrupp OÜ
kaevandamisloa nr L.MK/317362 alusel. (Maa-ameti kaardirakendus, 08.08.2021).
3.4. Hüdroloogilised tingimused
Rautina oja (VEE1012300) põhitelje pikkus on 9,8 km ja pikkus koos lisaharudega on 10,5 km. Oja valgala
pindala on 28,2 km². Rautina oja suubub Pedeli jõkke (VEE1012100), mille voolutelje pikkus on 24,8 km ja
pikkus koos lisaharudega on 29,6 km. Jõe valgala pindala on 143,2 km2. Pedeli jõgi suubub Väike Emajõkke
(VEE1008200) ning see omakorda Võrtsjärve (VEE2083800). (EELIS, 09.08.2021)
Rautina oja kuulub kahes lõigus riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu6: Tartu-Valga raudteest
allavoolu jääv 0,52 km pikkune lõik enne suubumist Pedeli jõkke ning Valga-Petseri raudtee sillast 3,01 km
ülesvoolu algav ja 2,39 km allavoolu lõppev 5,40 km pikkune lõik (joonis 11). Rautina oja ei ole kavandatava
tegevuse alal maaparandussüsteemide eesvooluks, Tartu-Valga raudteest allavoolu asuv ühiseesvool jääb
kavandatava tegevuse alast vähemalt ca 0,4 km kaugusele allavoolu.
Keskkonnaregistrisse on kantud kolm Rautina ojal asuvat paisutusrajatist: Raavitsa (PAIS020060), Männiksoo
(PAIS020050) ja Männiksoo_1 (PAIS27130) (joonis 11) (EELIS, 09.08.2021).
Joonis 11. Veekogud ja paisutusrajatised kavandatava tegevuse piirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 09.08.2021;
veekogud, paisutusrajatised, riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud: EELIS, 09.08.2021)
6 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 19 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kavandatava tegevuse asukohast ca 0,7 km kaugusel ülesvoolu asub kaladele ületamatu Raavitsa pais. 2012.
aastal toimunud inventariseerimise (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013) kohaselt oli paisu ülaveetase 48,05 m abs
(BK77; 48,20 m abs EH2000), alaveetase 43,80 m abs (BK77; 43,15 m abs EH2000) ning veetasemete vahe
4,25 m. Raavitsa paisul toimub paisutamine Osaühing Aarman Puit keskkonnaloa L.VV/326453 (kehtiv alates
18.06.2015) alusel, normaalpaisutustasemeks on 48,20 m abs (KOTKAS, 09.08.2021). Paisu juures asub
0,7 ha suurune Raavitsa paisjärv (VEE2132380), mille puhul ei ole tegemist avaliku ega avalikult kasutatava
veekoguga (EELIS, 09.08.2021).
Olemasolevad Männiksoo tiigid (joonis 6) rajati ortofotode põhjal perioodil 2005 kuni 2013.
Männiksoo paisul 2012. aastal toimunud inventariseerimise (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013) kohaselt oli
liigveelaskmeks 5 m laiuse ülevoolulävega maakividest künnisülevool, mille pikkus oli 11 m (foto 1).
Ülaveetase oli 40,95 m abs (BK77; 41,11 m abs EH2000), alaveetase 39,20 m abs (BK77; 39,41 m abs
EH2000) ja paisutuskõrguseks oli 1,75 m. Paisjärve kaldaid oli mõlemal pool liigveelaset kindlustatud
maakividega 12 m pikkuses lõigus. Kalapääs puudus. Ülevaatuse ajal oli allavoolu rajamisel veel kaks
(kalakasvatus)tiiki, mille käigus oli plaan rajada allavoolu veel kaks paisu.
Varasemalt toimus paisutamine 30.11.2011 kuni 30.11.2016 kehtinud vee erikasutusloa L.VV/321098 alusel.
Luba oli väljastatud Rautina oja paisutamiseks ning kalade kasvatamiseks tiikides aastase juurdekasvuga üle
2 tonni. (KeA, 2020)
26.06.2020 toimunud objekti kontrollimise käigus tuvastati, et Männiksoo paisu asukohas asunud maakividest
pais on likvideeritud ning asemele tekitatud tehiskärestik (foto 1). Lisaks tuvastati, et tehiskärestik on rajatud
ka Männiksoo paisust allavoolu koordinaatidele X: 6410263 ja Y: 627505. Ca 20 m pikkune maakividest
kärestik on betoonplaatidega kindlustatud ning üle selle on paigaldatud sild, mille moodustavad kaks
paralleelselt asetsevat betoonplaati (foto 2). Sellest tulenevalt kanti keskkonnaregistrisse paisutusrajatis
Männiksoo_1 (PAIS27130). (KeA, 2020)
15.07.2021 Kobras AS poolt tehtud mõõtmiste kohaselt oli Männiksoo_1 (PAIS27130) asukohas ülaveetase
40,78 m abs ja alaveetase 38,95 m abs. Paisutuskõrgus oli seega 1,83 m.
26.07.2012 26.06.2020
Foto 1. Männiksoo (PAIS020050) 2012. aastal toimunud inventariseerimisel (vasakul) (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013)
ja 2020. aastal toimunud objekti kontrollimisel (paremal) (KeA, 2020)
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 20 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
26.06.2020
Foto 2. Paisutusrajatis Männiksoo_1 (PAIS27130) 2020. aastal toimunud Männiksoo (PAIS020050) objekti
kontrollimisel (KeA, 2020)
2012. aastal toimunud inventariseerimise (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013) põhjal hinnati Rautina ojal asuvate
paisudel kalade läbipääsu vajalikkust hindega 2, mis tähendab, et läbipääs on vajalik, rändetee avamisel on
oluline positiivne mõju kalastikule. Koondhinnanguks oli hinne 3, mis tähendab, et rändetee avamise tähtsus
on kolmandajärguline (investeeringute nõudmine omanikelt või nende tegemise riiklik toetamine enne I ja II
järgulise tähtsusega objektidel kalade läbipääsu tagamist ei ole otstarbekas). Nende objektide juures rändetee
avamine tuli uuesti läbi kaaluda kompleksselt enne ülejärgmise veemajandusperioodi (2021–2026) algust.
Rautina oja on hõlmatud pinnaveekogumiga 1012300_1 (Rautina). Varasemalt kehtinud keskkonnaministri
28.07.2009 määruse nr 447 kohaselt oli veekogumi tüübiks 1B (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine
sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2) ning Rautina
pinnaveekogumi seisund hinnati kesiseks, kuna paisude tõttu on kalastiku seisund mittehea.
Keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega nr 19 8 loodi kalastikuliselt väheoluliste vooluveekogumite tüübid
1A-KaVo ja 1B-KaVo ning Rautina veekogumi tüübiks määrati 1B-KaVo (heledaveelised ja vähese orgaanilise
7 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb
määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning
seisundiklasside määramise kord”, keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44.
8 “Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,
pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused”, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 21 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus loodusliku
veerežiimi (loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik).
Kalastikuliselt väheolulisteks määrati need vooluveekogumid, mille valgala on alla 60 km2, mis on vähese
põhjavee toitega ja seetõttu ei paku kaladele väärtuslikke elupaiku. Selliste veekogumite seisundi hindamisel
ei arvestata kalastikku kvaliteedielemendina. Seega kogumid, kus ainus kesise või halvema seisundi põhjus
oli kalastik, said hea seisundihinnangu. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. a vahearuandes on veekogumi
1012300_1 (Rautina) seisundit veetüübi muutumisest tulenevat korrigeeritud ning veekogumi ökoloogiline
seisund ja koondseisund on hinnatud heaks. (KAUR & KeM, 2020)
Rautina oja ei ole keskkonnaregistrisse kantud veelaskmete suublaks. Kavandatava tegevuse asukohast
ca 6,5 km kaugusel suubub ojja suubub Lumbikraav (VEE1012305), kuhu omakorda suubub Kaagjärve
reoveepuhasti (PUH0822520) heitvee väljalask (HVL0822520). Heitvee juhtimine suublasse toimub VALGA
VESI AS keskkonnaloa L.VV/328854 alusel. (EELIS, 19.08.2021)
1998. aastal koostatud Männiksoo tiikide eelprojekt põhjal on Rautina oja maksimaalsed vooluhulgad Valga-
Suurekõrtsi kõrvalmaanteest ca 0,7 km ülesvoolu asuva Raavitsa paisjärve lävendis järgnevad:
Qkev.max1% = 11,4 m3/s;
Qkev.max2% = 9,6 m3/s;
Qkev.max3% = 7,3 m3/s.
Eelprojekti kohaselt võib eeldada, et tiikide piirkonnas on vooluhulgad mõnevõrra suuremad.
Rautina oja kalda piiranguvööndi ulatus on tulenevalt looduskaitseseadusest 9 100 m ja ehituskeeluvööndi
ulatus 50 m, veekaitsevööndi ulatus on VeeS tulenevalt 10 m. KeÜS kohaselt on vooluveekogu kallasrada
4 m.
3.5. Looduskaitselised objektid ja alad
Kavandatava tegevuse ala jääb III kaitsekategooriasse kuuluva hiireviu (Buteo buteo) leiukoha (KLO9102893)
äärealale (joonis 12). Viimane kinnitatud vaatlus toimus 2009. aastal, mil oli pesas kaks poega. Läheduses
(ca 0,6 km kaugusel) asub ka teine hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9124660). Viimane kinnitatud vaatlus
toimus 2018. aastal, mil leiukohas tuvastati üks hiireviu paar. (EELIS, 09.08.2021)
Lisaks jääb kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter
gentilis) leiukoht (KLO9120626). Viimane kinnitatud vaatlus toimus 2020. aastal, mil oli pesas kolm
lennuvõimelist poega. (EELIS, 09.08.2021)
Lähim kaitsealune ala on Paju mõisa park (KLO1200126), mis jääb kavandatava tegevuse alast ca 1,5 km
kaugusele läände. Lähiümbruses Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ei ole. Lähim inventeeritud Natura
elupaik on ca 0,9 km kaugusel asuv vanad loodusmetsad (9010*) elupaigatüübi ala (ID: 1348645083). Lisaks
on ümbruses mitmeid vääriselupaigana määratletud alasid. Neist lähim on kavandatava tegevuse alast
ca 0,2 km kaugusele jääv vääriselupaik (lepikud (C1), angervaksa kasvukohatüüp (1312), keskkonnaregistri
kood VEP206739). (EELIS, 09.08.2021)
9 Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 22 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
III kaitsekategooria
loomaliigi leiukoht
Kaitseala
Natura elupaik
Vääriselupaik
Kavandatav kaldajoone
laienduse ulatus
Joonis 12. Looduskaitselised objektid ja alad kavandatava tegevuse piirkonnas (EELIS, 09.08.2021)
3.6. Kultuurimälestised
Kavandatava tegevuse alale lähimad kultuurimälestised on ca 1,5 km kaugusele jääv Palju mõisa park ja
alleed (registrinumber 23293) ja ca 2 km kaugusele jääv Vabadussõja Paju lahingu koht (registrinumber 4497)
(joonis 13).
Lähimad pärandkultuuri objektid on ca 500 m kaugusel põhja-kirdes asuv hävinud Raavitsa raudteejaam
(registreerimisnumber 289:RTR:005) ja Ravitsa oja mööda ca 0,7 km kaugusel ülesvoolu asuva Raavitsa
paisu juures paiknev Raavitsa vesiveski (registreerimisnumber 289:VEV:002), millest on säilinud sise- ja
välisseinamüürid, kuid katus on paiguti lagunenud. (Maa-ameti kaardirakendus, 12.08.2021)
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 23 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 13. Kultuurimälestised kavandatav tegevuse piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 09.08.2021)
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 24 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Valga maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega
nr 1-1/17-417) kohaselt ei tohi veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogu kasutamine
halvendada veekogu keskkonnaseisundit. Järgida tuleb veekaitsenõudeid ja Ida-Eesti ja Koiva vesikonna
veemajanduskavas seatavaid eesmärke. Samuti tuleb jälgida Ida-Eesti ja Koiva vesikonna
maaparandushoiukavas seatavaid eesmärke.
Maakonnaplaneeringu põhjal jääb kavandatava tegevuse ala Paju – Raavitsa rohevõrgustiku koridori alale
(joonis 14). Koridor on 4,5 km pikkune ja 0,9–1,4 km laiune ning ühendab Jaanikese ja Vilaski tugiala. Ala
idapoolne osa on täielikult kaetud okasmetsaga, keskosas paiknevad karjamaad ning lääneosas haritavad
maad. Leidub ka kaitsemetsa kvartaleid. Koridoris kulgevad Viiraoja ning Rautina oja. Ribastruktuuri
lääneosas asuv Valga-Tartu põhimaanteega lõikumise koht on potentsiaalne konfliktala.
Maakonnaplaneeringus on määratletud tingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks. Muu hulgas
on nimetatud, et tuleb säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja
looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore ning et metsa-, põllu ja veemajanduse korraldamisel tuleb
arvestada rohelise võrgustiku eesmärke (tagada Valgamaa iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine,
looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse
printsiibi järgimine).
Kavandatav tegevuse puhul tuleb arvestada, et veekogu kasutamine ei tohi halvendada veekogu
keskkonnaseisundit ning arvestada maakonnaplaneeringus viidatud dokumentides esitatud nõudeid ja
põhimõtteid. Kavandatav tegevus mõjutab maastikku ning kaasneb ajutine ehitustegevusest tingitud häiring,
kuid ei ole ette näha mõju rohelise võrgustiku toimimisele.
Roheline võrgustik
Kaitsealuse liigi
elupaik
Väärtuslik
põllumajandusmaa
Joonis 14. Valga maakonnaplaneeringu 2030+ joonis „Ruumilised väärtused” (2017)
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 10 § 141 lõikest 44 tulenevalt kehtivad haldusterritoriaalse korralduse
muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja
üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud
10 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud 22.02.1995.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 25 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Kavandatava tegevuse ala asub Valga
vallas Raavitsa külas endise Karula valla aladel, kus eeltoodust tulenevalt kehtib Karula valla üldplaneering
(kehtestatud Karula Vallavolikogu 25.04.2008 määrusega nr 6).
Karula valla üldplaneeringu põhijoonise kohaselt ei ole kavandatava tegevuse alal maakasutust määratletud.
Üldplaneeringus on Rautina oja nimetatud kui veekogu, mis ei ole avalikuks kasutamiseks määratud, kuid
keskkonnaregistri info kohaselt on tegemist avalikult kasutatava veekoguga. Avalike veekogude osa ei ole
tänases mõistes üldplaneeringu kehtestatav osa, seega on asjakohane siiski lähtuda keskkonnaregistri
andmetest. Üldplaneeringus on juhitud tähelepanu kalda kaitsevööndites kehtivatele tingimustele ja
kallasrajaga seotud tingimustele.
Ala on märgitud rohelise võrgustiku koridor osana. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku
aladel prioriteediks väärtuslike metsa-, sooalade ja poollooduslike koosluste säilitamine, erinevate liikide
elupaikade hoidmine ning hoidlik kasutamine. Ehitamise vajadus rohelise võrgustiku aladele peab olema
põhjalikult läbikaalutud ja põhjendatud, järgida tuleb ehitiste mõju maastikule ja rohevõrgustiku toimimisele.
Ehitustegevuse teostamisel rohelise võrgustiku aladel tuleb muu hulgas arvestada, et on vajalik säilitada
rohevõrgustiku ökoloogiline sidusus, tagada loomadele vabaks liikumiseks vajalikud koridorid ja looduslike
alade minimaalne osatähtsus rohelise võrgustiku struktuurielementidel ei tohi tugialas langeda alla 90%.
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida kehtivas seadusandluses vee kaitseks ja veekogude
juurdepääsuks sätestatud tingimusi. Kavandatav tegevus mõjutab maastikku ja maakasutust ning kaasneb
ajutine ehitustegevusest tingitud häiring, kuid ei ole ette näha mõju rohelise võrgustiku toimimisele.
Valga Vallavolikogu 28.09.2018 otsusega nr 74 on algatatud haldusreformijärgse Valga valla üldplaneeringu
koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Valga valla üldplaneeringu lähteseisukohtade (seisuga 21.03.2019) kohaselt ei tohi üldplaneeringu
kavandatud tegevused avaldada negatiivset mõju veekogude seisundile. Lähteseisukohtade kohaselt tuleb
üldplaneeringu koostamisel arvestada veekogude kallasradade avaliku kasutuse tagamisega ning määratakse
tingimused juurdepääsude loomiseks ja tagamiseks. Üldplaneeringuga väärtustatakse loodusvarade
heaperemehelikku kasutamist. Loodusvarade kasutamise kavandamisel analüüsitakse tegevuse mõju
piirkonna arengule.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada taotletava keskkonnaloa alusel kavandatava tegevuse tõttu
muutuva kalda kaitsevööndite ulatusega. Kavandatava tegevuse puhul on asjakohane lähtuda loodusvarade
heaperemehelikku kasutamise põhimõttest.
Planeeritaval tegevusel puudub seos lähipiirkonnas asuvate detailplaneeringutega.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 26 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
5. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV
KESKKONNAMÕJU
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmisega kaasnevad mõjud on eelkõige seotud oja laiendamise ja
süvendamise ajal toimuvate ehitustöödega. Kaevetööd mõjutavad süvendatavat Rautina oja lõiku ja selle
kaldapiirkonda, mida kasutavad ehitusmasinad. Tööde vahetu mõjuala ulatub hinnanguliselt ca 200 m
kaugusele kavandatavast veepiirist (joonis 15). Mõju võib avalduda ka kavandatava tegevuse alast allavoolu
jäävale Rautina oja lõigule ja võib avalduda ka Pedeli jõele.
Ehitustehnika kasutamisest tulenev mõju müratasemele ja õhukvaliteedile avaldab omakorda mõju läheduses
asuvate kaitsealuste liikide elupaikade kvaliteedile, kuid võib kohati ulatuda ka piirkonnas asuvate
majapidamisteni.
Ehitustööde järel on mõju seotud maakasutuse muutumisega ning oja hüdromorfoloogilise seisundi
muutumisega.
Joonis 15. Kavandatava tegevuse vahetu mõjuala (aluskaart: Maa-amet, 11.08.2021; vooluveekogud: EELIS,
09.08.2021)
Järgnevalt on kirjeldatud võimalikke Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmisega kaasnevaid
eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mida käsitletakse põhjalikumalt KMH aruandes.
• Mõju pinnaveele ja vee-elustikule
Sette eemaldamise käigus resuspenseerub sete veesambasse (seguneb veega), mistõttu suureneb vee
heljumi sisaldus ja väheneb vee läbipaistvus. Süvendamisel ja kaldajoone muutmisel kujuneb alale tiik,
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 27 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
kujuneb aeglasema voolu ja veevahetusega veekogu osa. Mõju oja veekvaliteedile ja hüdromorfoloogilistele
tingimustele mõjutab elupaiga muutumise kaudu jõeelustikku.
Rautina oja suubub allavoolu Pedeli jõkke, millest lähtuvalt võib olla kavandataval tegevusel mõju ka Pedeli
jõe veekvaliteedile. Tartu-Valga raudteest allavoolu asuv maaparandussüsteemi eesvool jääb kavandatava
tegevuse alast ca 0,4 km kaugusele allavoolu, seega võib kavandatav tegevus avaldada mõju ka eesvoolu
toimimisele.
• Mõju maakasutusele
Kavandatava tegevuse käigus muudetakse Rautina oja kaldajoont ning laiendatakse oja võsastunud ja
liigniiskele alale. Maakasutuse muutus lähtub kavandatud tegevuste eesmärgist ja on eeldatavalt pigem
positiivse mõjuga, kuna kujuneb atraktiivsem ja korrastatud ala.
Männiksoo katastriüksus piirneb idas Valga metskond 24 katastriüksusega. Kaldajoone muutmise tõttu
muutub ka kalda kaitsevööndite ulatus, kuid vööndite ulatus nihkub vaid väikeses ulatuses ja ei põhjusta
naaberkinnistu kasutamisel olulisel määral täiendavaid kitsendusi.
Väljakaevatav sete ja süvenduspinnas on kavas taaskasutada ümbritseva liigniiske ala täitmisel ja
kujundamisel. Sette kasutamiseks tuleb seda esmalt kaldaäärsel alal nõrutada. Jõe sängist ja kaldalt
eemaldatud sette ajutine ladustamine või hilisem laiali planeerimine võib mõjutada Valga metskond 24
katastriüksusel pinnase niiskustingimusi ja seega ka metsa kasvutingimusi.
• Mõju kaitsealustele liikidele
Kavandatava tegevuse mõjualas asub II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) ja III
kaitsekategooriasse kuuluva hiireviu (Buteo buteo) leiukoht. Ehitustööde käigus tekkiv visuaalne häiring ning
ehitusmasinatest ja töödega kaasnevast liiklusest tingitud müra võib piirkonnas elavate kaitsealuste liikide
isendeid häirida.
KMH aruandes esitatakse eeldatavalt oluliste negatiivsete mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed, sh
vajalikud seiremeetmed.
Järgnevalt on välja toodud mõjuvaldkonnad, mille edasist käsitlemist KMH aruandes ei peeta
vajalikuks eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu.
• Mõju põhjaveele
Kavandatava tegevuse alal on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud.
Ühtlasi asuvad lähimad teadaolevad olmevee puurkaevud vähemalt ca 1,6 km kaugusel. Piirkonnas on
Kvaternaari põhjavee voolusuund Rautina oja oru suunas, seega on alal tegemist põhjavee väljavoolu alaga,
mistõttu on põhjavee saastumine maapinnalt lähtuva reostuse tõttu ebatõenäoline. Lähimad majapidamised,
kus võidakse kasutada salvkaeve ja Kvaternaari põhjavett, asuvad vähemalt ca 1,3 km kaugusel.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele on ebatõenäoline ning mõju piirkonnas kasutatavale joogiveele on
kaevude kauguse tõttu välistatud.
o Mõju loodusressursside kasutamisele
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 28 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kaldaalalt kooritud mullakihti on kavas kasutada ümbritseva ala haljastuses või põllumaal. Rautina oja lõigust
eemaldatav süvenduspinnast on pärast tahendamist kavas taaskasutada Männiksoo katastriüksusel
madalamate alade täiteks. Taaskasutuse abi välditakse või vähendatakse täiendava pinnase ja mulla
kasutamist ala kujundamisel.
• Jäätmekäitlus
Väljakaevatud sete ja süvenduspinnas on kavas taaskasutada Männiksoo katastriüksuse maa-ala
planeerimisel. Piirkonnas ei ole teadaolevalt esinenud pinnasereostust, asunud tööstusettevõtteid või
toimunud muid tegevusi, millega oleks võinud kaasneda reostusoht. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust eeldada,
et väljakavatav pinnas võiks reostunud olla.
• Kaasneva müra mõju inimeste tervisele ja heaolule
Ehitustööde tegemisel kaasneb nii tööde tsoonis kui selle vahetus ümbruses paratamatult mürataseme tõus.
Kuna lähimad eluhooned asuvad vähemalt ca 1,3 km kaugusel, siis on mürataseme tõusust tingitud häiringu
esinemine ebatõenäoline ning ei ole ette näha mõju läheduses elavate inimeste tervisele ja heaolule.
• Õhusaaste esinemine
Kavandatud ehitustööde, kaasneva liikluse ega settekäitlusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral
saasteainete paiskamist välisõhku. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna
õhukvaliteedis on ajutised ja marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need
lugeda mitteoluliseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ette näha ka olulist mõju kliimale.
• Lõhna esinemine
Rautina oja süvendamisel väljakaevatav sete võib sisaldada üsna palju orgaanikat, mistõttu ei saa välistada
ebameeldiva lõhna esinemist. Ebameeldiv lõhn võib eelkõige levida sette eemaldamise või süvenduspinnase
planeerimise ajal tegevusalal ja selle läheduses. Väljakaevatud settes sisalduva orgaanika lagunemisel tekib
spetsiifiline ebameeldiv lõhn, mis võib ebasoodsa tuule kiiruse ja suuna korral levida ka suuremale alale ning
jõuda ka läheduses elavate inimesteni. Kuna lähimad eluhooned asuvad vähemalt ca 1,3 km kaugusel, siis on
lõhnast tingitud häiringu esinemine siiski ebatõenäoline ning ei ole ette näha mõju läheduses elavate inimeste
tervisele ja heaolule.
• Mõju liiklusolukorrale
Kavandatava tegevusega kaasneb ehitus- ja veomasinate liikumine eelkõige Männiksoo katastriüksusel.
Väljaspool Männiksoo katastriüksust lisanduv liikluskoormus on marginaalne ning ei ole ette näha
märkimisväärset mõju piirkonna liiklusolukorrale.
• Mõju rohevõrgustiku toimimisele
Kavandatava tegevuse ala paikneb osaliselt maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratletud
rohevõrgustiku alal. Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku toimimist, kuna võsa eemaldatakse
suhteliselt väikeses mahus, kujunev veekogu ei mõjuta oluliselt loomade liikumist ning ala jääb endiselt
looduslähedaseks. Ehitustööde teostamise ajal esineb piirkonnas liikuvatele ja elutsevatele loomadele
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 29 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
mõningane häiring, kuid olulist mõju ei ole ette näha ning mõju leevendavate tingimuste seadmine ei ole KMH
raames vajalik.
• Mõju kultuurimälestistele
Kavandatava tegevuse alal kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei ole, samuti ei ulatu kaasnevad
kaudsed mõjud lähimate kultuurimälestisteni.
• Mõju looduskaitsealustele aladele
Kavandatava tegevuse alal ei ole looduskaitsealuseid alasid, samuti ei ulatu kaasnevad kaudsed mõjud
lähimate looduskaitsealuste aladeni (sh Natura 2000 alad).
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 30 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH
VAJALIKE UURINGUTE KIRJELDUS
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes sealjuures
mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärasustele. Teostatakse objekti ülevaatus(i) ning vajadusel
küsitakse arvamust ja informatsiooni asjassepuutuvate osapoolte (näiteks Keskkonnaamet, piirinaabrid) käest.
Andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase, varasemaid analoogseid
uuringuid ja mõju hindamisi, kohapealseid vaatlusi, konsultatsioone tellijaga ja vajadusel teiste ekspertidega.
Täiendavaid uuringuid ei kavandata.
KMH aruande koostamisel hinnatakse mõju keskkonnale erinevate keskkonnaelementide ja valdkondade
kaudu. Kirjeldatakse mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning
tagajärge.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 31 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
7. ISIKUD JA ASJAOMASED ASUTUSED, KEDA KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB
EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI
KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTU
Vastavalt KeHJS § 13 punktile 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos
menetlusse kaasamise põhjendusega. KeHJS § 23 lõike 1 kohaselt on tegemist asutustega, keda kavandatava
tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla
põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelmises lauses nimetatud asutuste hulka
võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda
Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning
teised asjaomased asutused.
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse KMH osapooled ning kavandatud
tegevusest potentsiaalselt huvitatud asutused ja nende KMH menetlusse kaasamise põhjendus on esitatud
tabelis 1.
Tabel 1. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotlusega kavandatud tegevusest
potentsiaalselt huvitatud osapooled
Huvitatud asutus/osapool Kaasamise põhjendus
Keskkonnaamet Otsustaja ehk tegevusloa (keskkonnaloa) andja (KeHJS § 9 lg 1 ja § 7 p 2).
Teeb KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
Väljastab tegevusloa, mille alusel on võimalik kavandatavat tegevust ellu viia.
Läheduses on ka kaitsealuste linnuliikide elupaigad.
Mõõnikso Talu FIE Arendaja ehk isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (KeHJS § 8
lg 1) ning on vastava keskkonnaloa taotleja.
Valga Vallavalitsus Kavandatava tegevuse ala paikneb Valga valla territooriumil.
Kohalik omavalitsus on kohaliku arengu suunaja ja kohaliku elu edendaja, on
huvitatud kohalikule elukeskkonnale (elanikkonnale ja looduskeskkonnale)
avalduva negatiivsete mõjude minimeerimisest ja positiivsete mõjude
võimendamisest.
Riigimetsa Majandamise Männiksoo katastriüksus piirneb idas Valga metskond 24 katastriüksusega
Keskus (RMK) (kü tunnus 28901:001:0096).
Rautina oja kulgeb katastriüksuse piiri lähedal, jäädes vähemalt ca 10 m
kaugusele piirist. Pärast oja laiendamist Rautina oja piiranguvööndi ulatus
Valga metskond 24 katastriüksusel küll ei suurene, küll aga võib RMK-l
otsese naabrina olla huvi kavandatava tegevuse vastu.
Põllumajandus- ja Toiduamet Rautina oja kuulub osaliselt (Tartu-Valga raudteega ristumisest ca 0,4 km
allavoolu kuni suubumiseni Pedeli jõkke) riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude loetellu. Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada, et
ehitustegevus ei tohi rikkuda maaparandussüsteemi toimimisvõimet. Sette
eemaldamise käigus sete resuspenseerub veesambasse (seguneb veega) ja
võib mõjutada veekvaliteeti heljumi sisalduse suurenemise kaudu.
Majandus- ja Männiksoo katastriüksus piirneb loodes riigi omandis oleva maaüksusega
Kommunikatsiooniministeerium Tartu-Valga 501,8-503,9 km (kü tunnus 28901:001:0421). Riigivara valitseja on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Transpordiamet Männiksoo katastriüksus piirneb kagus riigi omandis oleva maaüksusega
23119 Valga-Suurekõrtsi tee (kü tunnus 28901:001:0351). Riigivara valitseja
on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus
Transpordiamet.
KMH menetlusse kaasatavaid asjaomaseid asutusi teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel).
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 32 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu võib olla ka teistel tegevusala läheduses asuvate
kinnisasjade omanikel ja Raavitsa küla elanikel. Piirkonna elanikke ning ka teisi isikud ja asutusi, kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või kavandatud tegevuse elluviimise
vastu, kaasatakse KMH programmi ja aruande avalikustamisel KeHJS paragrahvis 16, 17 ja 21 sätestatud
korras.
KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitatakse vähemalt:
• Ametlikes Teadaannetes;
• ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;
• kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks
raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus).
Otsustaja (Keskkonnaamet) avalikustab KMH programmi ja aruande avalikkusele dokumentidega tutvumise
võimaluse tagamiseks vähemalt kuni programmi või aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste
esitamise tähtaja lõpuni oma või muul veebilehel.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 33 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
8. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA
Tabelis 2 on esitatud keskkonnamõju hindamise eeldatav ajakava.
Tabel 2. Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
eeldatav ajakava
Menetlusetapp ja kestus Osapoolte tegevused koos viitega Eeldatav läbiviimise
KeHJS alusel KeHJS-le aeg
KMH algatamine Keskkonnaamet algatas 03.06.2021 KMH 03.06.2021
(kiri nr DM-114487-12).
KMH programmi koostamine Juhtekspert (Kobras AS) koostab KMH August 2021
programmi (KeHJS § 13).
KMH programmi nõuetele Arendaja (Mõõnikso Talu FIE) esitab September 2021
vastavuse kontrollimine (14 p otsustajale (Keskkonnaamet) KMH
jooksul) programmi (KeHJS § 151 lg 1). Otsustaja
kontrollib vastavust KeHJS § 13 sätestatud
nõuetele (KeHJS § 151 lg 2).
KMH programmi kohta Otsustaja edastab KMH programmi Oktoober 2021
seisukohtade esitamine (30 p seisukohtade saamiseks asjaomastele
jooksul) asutustele (KeHJS § 151 lg 2 ja 4).
Otsustaja poolne seisukohtade Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste Oktoober/november 2021
läbivaatamine ja omapoolse seisukohad läbi ning annab arendajale ja
seisukoha esitamine (14 p juhteksperdile oma seisukoha KMH
jooksul) programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
(KeHJS § 151 lg 5).
KMH programmi täiendamine Juhtekspert koostöös arendajaga November 2021
vastavalt laekunud korrigeerib KMH programmi (KeHJS § 151
seisukohtadele lg 6).
Täiendatud KMH programmi Arendaja esitab otsustajale täiendatud KMH November/detsember
ülevaatamine (14 p jooksul) programmi (KeHJS § 151 lg 6). Otsustaja 2021
kontrollib parandatud KMH programmi, sh
asjaomaste asutuste seisukohtade
arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS
§ 151 lg 7).
KMH programmi avaliku Otsustaja teavitab (14 p jooksul pärast Detsember 2021
väljapaneku (kestusega kontrolli tulemuste selgumist) KMH
vähemalt 14 p) ja avaliku programmi avalikust väljapanekust ja
arutelu korraldamine avaliku arutelu toimumisest KeHJS § 16
lg 2-4 kohaselt. Otsustaja korraldab KMH
programmi avaliku väljapaneku (KeHJS § 16
lg 1, 6).
KMH programmi avalik arutelu Arendaja koostöös otsustajaga korraldab Jaanuar 2022
KMH programmi avaliku arutelu (KeHJS
§ 16 lg 1 ja 51).
KMH programmi avaliku Arendaja saadab esitatud ettepanekute või Veebruar 2022
väljapaneku ja avaliku arutelu vastuväidete arvesse võtmise selgituse või
raames esitatud küsimustele arvestamata jätmise põhjenduse ning
vastamine (30 p jooksul) küsimuste vastused, mis on koostatud
juhteksperdi ja arendaja koostöös (KeHJS
§ 17 lg 2-3).
KMH programmi täiendamine Juhtekspert täiendab koos arendajaga KMH Veebruar 2022
programmi (KeHJS § 17 lg 2).
Täiendatud KMH programmi Arendaja esitab täiendatud KMH programmi Märts 2022
kontrollimine ja nõuetele otsustajale (KeHJS § 18 lg 1). Otsustaja
vastavaks tunnistamine (30 p kontrollib KMH programmi nõuetele
jooksul) vastavust ja teeb nõuetele vastavaks
tunnistamise otsuse (KeHJS § 18 lg 2-3).
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 34 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
KMH programmi nõuetele Otsustaja teavitab KMH programmi nõuetele Märts 2022
vastavaks tunnistamisest vastavaks tunnistamisest (KeHJS § 18 lg 4-
teavitamine (14 p jooksul 5).
otsuse tegemisest)
KMH aruande koostamine Juhtekspert koostab nõuetekohase KMH … – Aprill 2022
aruande (KeHJS § 20).
KMH aruande vastavuse Arendaja esitab otsustajale KMH aruande Aprill 2022
kontrollimine KeHJS § 20 (KeHJS § 20, § 151 lg 1). Otsustaja kontrollib
sätestatud nõuetele (21 p vastavust KeHJS § 20 ja selle alusel
jooksul) kehtestatud nõuetele (KeHJS § 201 lg 2,
§ 151 lg 2).
KMH aruande kohta Otsustaja edastab KMH aruande Mai 2022
seisukohtade küsimine ja seisukohtade saamiseks asjaomastele
seisukohtade esitamine (30 p asutustele (KeHJS § 201 lg 1, § 151 lg 2 ja 4).
jooksul)
KMH aruande täiendamine Juhtekspert koostöös arendajaga Mai/Juuni 2022
vastavalt laekunud korrigeerib KMH aruannet vastavalt
seisukohtadele saadetud seisukohtadele (KeHJS § 201 lg 1,
§ 151 lg 6).
Täiendatud KMH aruande Arendaja esitab KMH aruande otsustajale, Juuni 2022
esitamine otsustajale ja selle kes kontrollib aruannet, sh asjaomaste
kontrollimine (21 p jooksul) asutuste seisukohtade arvestamist või
arvestamata jätmist (KeHJS § 201 lg 1-2,
§ 151 lg 6 ja 7).
KMH aruande avaliku Otsustaja teavitab (14 p jooksul pärast Juuli 2022
väljapaneku (kestusega kontrolli tulemuste selgumist) KMH aruande
vähemalt 30 p) ja avaliku avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu
arutelu korraldamine toimumisest KeHJS § 16 lg 2-4 kohaselt
(KeHJS § 21 ja 16).
KMH aruande avalik arutelu Arendaja koostöös otsustajaga korraldab August 2022
KMH aruande avaliku arutelu (KeHJS § 21,
§ 16 lg 1 ja 51).
KMH aruande avaliku Arendaja saadab esitatud ettepanekute või August 2022
väljapaneku ja avaliku arutelu vastuväidete arvesse võtmise selgituse või
raames esitatud küsimustele arvestamata jätmise põhjenduse ning
vastamine (30 p jooksul avaliku küsimuste vastused, mis on koostatud
arutelu toimimisest) juhteksperdi ja arendaja koostöös (KeHJS
§ 21, § 17 lg 2-3).
KMH aruande täiendamine Juhtekspert täiendab koos arendajaga KMH August 2022
aruannet (KeHJS § 21, § 17 lg 2).
KMH aruande kooskõlastamine Arendaja esitab KMH aruande pärast September 2022
(30 p jooksul) paranduste ja täienduste sisseviimist
otsustajale, kes edastab aruande
kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 1-4).
KMH aruande kontrollimine ja Tuginedes asjaomaste asutuste Oktoober 2022
nõuetele vastavaks kooskõlastustele kontrollib otsustaja KMH
tunnistamine (30 p jooksul) aruande nõuetele vastavust ja teeb nõuetele
vastavaks tunnistamise otsuse (KeHJS § 22
lg 5-6).
KMH aruande nõuetele Otsustaja teatab KMH aruande nõuetele November 2022
vastavaks tunnistamisest vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi
teavitamine (14 päeva jooksul) ning avaldab teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded (KeHJS § 22 lg 7-8).
KMH lõpparuande koostamine KMH lõpparuanne (koos avalikustamise Detsember 2022
ja esitamine tellijale materjalidega, vajalike täienduste ja
kolmandate isikute ettepanekutega ning
kooskõlastusega) esitatakse tellijale.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 35 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
9. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS
Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu), tel +372 730 0310, e-post:
[email protected].
KMH juhtekspert on litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Noeela Kulm (litsents KMH0159, kehtiv
kuni 17.08.2025). Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lõike 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende
pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete
pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH eksperdirühma liikmed koos mõju hindamise valdkonnaga on:
• Noeela Kulm – keskkonnaekspert/projektijuht, KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159).
Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraadi (cum laude)
keskkonnatehnoloogia erialal (heitmete tehnoloogia). Omab erialast töökogemust alates 2008. aastast.
Koostanud KMH ja KSH eelhinnanguid, ekspertavamusi, keskkonnaloa taotlusi jne. Osalenud KMH-de ja
KSH-de koostamisel eksperdina, juhteksperdi abina ning pärast KMH litsentsi saamist on lisaks
käesolevale KMH-le veel kolme KMH juhtekspert.
Valdkonnad: pinnavee kvaliteet ja vee-elustik, maakasutus.
Varasemad tööd:
o Sõerumäe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamime (Kobras AS töö nr 2019-
032);
o Piirissaare kanali korduvsüvendamisel väljavõetava sette ladestusalade asukoha määramise
eksperthinnang (Kobras AS töö nr 2020-299);
o Mõra jõe seisundi eksperthinnang (Kobras AS töö nr 2019-164);
o Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula järvede ning Ähijärve uurimuslik seire mittehea seisundi
põhjuste täpsustamiseks, seisundi parandamiseks vajalikud meetmed ja ökoloogilise seisundi
hindamissüsteemi korrigeerimise vajadus (Kobras AS töö nr 2019-227).
• Urmas Uri – geoloog/keskkonnaekspert.
Urmas Uri on saanud geoloogiainseneri diplomi (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis (endine
Tartu Riiklik Ülikool) ning omab erialast töökogemust alates 1975. aastast. Urmas Uri omab KMH litsentsi
(nr KMH0046) alates ajast, mil KeHJS alusel hakati neid väljastama (ja alates sellest olnud järjepidevalt
KMH-de juhtekspert ning hinnanud erinevaid mõjuvaldkondi), ühtlasi vastab KSH juhteksperdi nõuetele
(olnud KSH-de juhtekspert). Omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Valdkonnad: pinnavee kvaliteet ja vee-elustik.
Varasemad tööd:
• Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse uuring (Kobras AS
töö nr 2019-077);
• Selja jõe valgala reostuskoormuse uuring (Kobras AS töö nr 2015-089);
• Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Kroodi oja jääkreostuse ohutustamisega
kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne;
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 36 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
• Piirissaare kanali korduvsüvendamisel väljavõetava sette ladestusalade asukoha määramise
eksperthinnang (Kobras AS töö nr 2020-299).
• Maris Palo – keskkonnaekspert, KMH juhteksperdi abi.
Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal (keskkonnaseire tehnoloogia) magistrikraadi
(cum laude) 2014. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal
eksperdina mitmes KMH-s ja KSH-s. Omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja
keskkonnaloa taotluse koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna
komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule.
Valdkonnad: mõju kaitsealustele liikidele.
Varasemad tööd:
o Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne (Kobras AS töö nr 2020-034, koostamisel);
o Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
(Kobras AS töö nr 2019-218, koostamisel).
• Marite Blankin – keskkonnaekspert.
Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia magistrikraadi (cum laude) 2020. aastal, erialane
töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMH-s ja KSH-s,
omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluse koostamisel, kus on
muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja
heaolule.
Valdkonnad: mõju kaitsealustele liikidele.
Varasemad tööd:
o Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja Ranna pst pikenduse äärsele alale kavandatava
detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Kobras
AS töö nr 2018-184);
o Viljandimaa Põhja-Sakala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
(Kobras AS töö nr 2019-007, koostamisel);
o Tartumaa Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras
AS töö nr 2019-030, koostamisel).
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise insenertehniliste lahenduste käsitlemiseks on konsultandina
kaastatud Erki Kõnd (volitatud hüdrotehnikainsener: tase 8, kutsetunnistus nr 167534). Erki Kõnd on
omandanud Eesti Maaülikoolis tehnikateaduse magistrikraadi 2008. aastal veemajanduse erialal
(ehitusinsener), erialane töökogemus alates aastast 2001.
Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 37 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
10. KASUTATUD MATERJALID
Õigusaktid
1. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud 22.02.1995.
2. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
3. „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis”, keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56.
4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
5. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.
6. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
7. „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass
tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate
väärtused ning seisundiklasside määramise kord”, keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44.
8. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,
pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19.
9. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264.
10. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.
Strateegilised planeerimisdokumendid
1. Karula valla üldplaneering, kehtestatud Karula Vallavolikogu 25.04.2008 määrusega nr 6.
2. Valga maakonnaplaneering 2030+ (2017), kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega
nr 1-1/17/417.
3. Valga valla üldplaneering. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsus (seisuga 21.03.2019).
Muud allikad
1. Astover, A., 2005. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus.
2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (viimati vaadatud
09.08.2021).
3. Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber
Projekt OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ ja Ökokonsult OÜ, 2013.
Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks, Hange
II. Koondaruanne. Köide 3 - Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud
rändetingimuste parandamiseks.
4. Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaministeerium (KeM), 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi
2019. aasta ajakohastatud vahehinnang.
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 38 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
5. Keskkonnaamet (KeA), 2020. Objekti kontrollimise protokoll Nr. 1101291.
6. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee (viiimati vaadatud 09.08.2021).
7. Kobras AS, 1998. Männiksoo tiigid. Eelprojekt.
8. Maa-amet, 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri.
9. Maa-ameti kaardirakendus Geoportaal, https://xgis.maaamet.ee/ (viimati vaadatud 06.08.2021).
10. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund
perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
11. PRIA kaardirakendus (PRIA), https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 06.08.2021).
12. VEKA, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx (viimati vaadatud 09.08.2021).
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 39 / 40
Rautina oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
11. LISAD
Lisa 1. Mõõnikso Talu FIE keskkonnaloa taotlus T-KL/1005742-4 (esitatud 20.05.2021)
Lisa 2. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja keskkonnamõju hindamise algatamine Rautina
oja süvendamise ja kaldajoone muutmise keskkonnaloa taotlusele
Kobras AS töö nr 2021-212 Objekti aadress: Valga maakond, Valga vald, Raavitsa küla 40 / 40