Rapla Vallavalitsus Teie 02.09.2021 nr 6-5/2021/3064
[email protected] Meie 01.10.2021 nr 15-4/6172-2
Seisukoht planeerimisseaduse ja
standardite rakendamise küsimuses
Austatud härra Järvela
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole sooviga saada teada, milline on riigis praktika
planeeringute standarditega vastavusse viimisel. Täpsemalt soovite teada, mida peale hakata
praegu elluviidavate detailplaneeringutega, milles kehtestatud nõuded ei vasta hetkel
kehtivatele standarditele. Käesolevaga selgitame Teie poolt pöördumises tõstatatut.
Tulenevalt pöördumise sisust, oleme vastuse koostamisel teinud koostööd Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnaga.
Selgitame, et standardit tuleb mõista kui tehnilist spetsifikatsiooni tegevuse või selle tulemuse
kohta (vt ka toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lg 1 p 4). Kuna standardid ei ole kehtestatud
vastava õigusliku menetlusega, ei ole Eesti standardid õigusaktid - seetõttu on neile omistatav
ka soovituslik iseloom. Samas ei tähenda see aga, et standarditest tulenevad (nt ohutusnõuded)
oleks iseenesest soovituslikud. Ehitusseadustiku § 7 ja § 8 sätestatud kohustused järgida
ehitamisel head ehitustava ja tagada ehitise ohutus, tähendab, et lisaks õigusaktidele tuleb
järgida ka soovituslike, standarditest tulenevaid, nõudeid.
Ehitamise head tava ei võrdsustata aga planeerimise hea tavaga. Teatud ehitusstandardile
tuginedes planeeringuala ruumilise terviklahenduse loomine ei tähenda ilmtingimata, et
ehitusloa menetluses uuest kehtivast ehitusstandardist lähtumine oleks võimatu. Ka EhS § 12
ja § 42 ei võimalda järeldada, et ehitatav ehitis peab eksklusiivselt järgima vaid planeeringust
tulenevaid nõudeid, olulised on ka ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded, mis võivad
tuleneda erinevatest standarditest. Uuest kehtivast standardist lähtumine võib olla võimatu
vaid juhul, kui detailplaneeringulahendus on kujundatud vaid ühest konkreetsest
ehitusstandardist lähtuvalt. Tõenäoliselt see siiski nii ei ole, sest ehitusstandardi alusel ei saa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
planeeringu ülesandeid kujundada – standard saab olla planeeritava arengu eesmärgi aluseks.
Seega ongi ennekõike oluline vaadata seda, milline on standardi roll konkreetse
detailplaneeringulahenduse kujunemisel.
Standardi rollist arusaamist lihtsustab juba näiteks see, kui detailplaneeringulahenduses on
viidatud konkreetsele standardile, millest tulenevalt teatud nõue kirja on saanud. Sellisel juhul
oleks lihtsustatud järeldusele jõudmine, et detailplaneering seda nõuet ei kehtesta, vaid ainult
viitab sellele kui standardist tulenevale nõudele. Konkreetse lõpphinnangu sellise järelduse
paikapidavuse kohta saab siiski anda vaid kohalik omavalitsus, kes detailplaneeringud on
kehtestanud ja sisu üksikasjadega kursis.
Lõpetuseks juhime tähelepanu, et ehitustegevuse kavandamisel ja ehitamisel tuleb EhS § 10
tulenevalt läbivalt järgida asjatundlikkuse põhimõtet. See tähendab, et planeeringust huvitatud
isikud peavad olema teadlikud ka kehtivatest standarditest (või standardite muutmisest) ja
nende rollist, sh nendega kaasnevatest kohustustest, ehitustegevuse kavandamisel ning
ehitamisel. Kehtivatest standarditest või standardites tehtud muudatustest mitte teadvat isikut
seega EhS kohaseks asjatundlikuks isikuks pidada ei saa. Seega ei tohiks selline isik ka
ehitustegevust kavandada ja ehitustöid teostada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312
[email protected]
2