dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018 kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. oktoober 2021
Viit
2-11/2021/5760
Registreeritud
1. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-11 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV istungi protokolli märgitavate otsuste eelnõud
Toimik
2-11/2021
Vastutaja
Karel Lember (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. oktoober 2021

Failid

  • 📎„Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise lõpparuande esitamine.asice1363 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei 30.09.2021 nr 1-5/21/88-4 „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise lõpparuande esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise lõpparuande 2011–2020. Palume teie kooskõlastust hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne 2. Seletuskiri „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande juurde 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Sama: Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Andra Ainsaar, 626 0716 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Seletuskiri „Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne“ kohta 1. Sissejuhatus Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (edaspidi metsanduse arengukava) kinnitas Riigikogu 15.02.2011. Metsaseaduse § 7 kohaselt esitatakse metsanduse arengukava täitmise kohta aruanne. Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne (edaspidi aruanne) võtab kokku arengukava täitmise perioodil 2011-2020. Aruande koostas Keskkonnaministeerium, kes metsanduspoliitika kujundajana omab suurimat mõju metsanduse arengule. Arengukava viiakse ellu koostöös Rahandusministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aruande koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ([email protected], tel 626 2913) ning metsaosakonna nõunikud ja peaspetsialistid. Vajadusel kaasati vastavat andmestikku koguvaid riigiasutusi, sh Keskkonnaagentuuri. 2. Sisu Aruanne annab ülevaate arengukava täitmisest perioodil 2011-2020. Aruande koostamisel on aluseks võetud arengukava rakendusplaan 2012-2020 (kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2012. aasta korraldusega nr 321) ja arengukava rakendusplaan 2016-2020 (kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2016. aasta korraldusega nr 56). Aruanne sisaldab metsanduse arengukava eesmärkide täitmiseks seatud mõõdikute ja tegevuste tulemusi aastaks 2020 ja ülevaadet puidu kui taastuva loodusvara kasutamisest. Aruande koostamisel on kasutatud varasemate aastate aruandeid, riikliku statistilise metsainventeerimise andmeid (edaspidi SMI) ja teisi andmeallikaid. Metsanduse arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks: 1. pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses; 2. metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest; 3. ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Arengukavas enam kui kümme aastat tagasi sätestatud tegevuste täitmine on olnud üldiselt edukas. Antud perioodi iseloomustavad mitmed aspektid, mis mõjutasid muuhulgas ka arengukava täitmist - väljumine 2008. aasta finantskriisist, toimunud maareform, seatud riiklikud taastuvenergia eesmärgid jpm. Aga ka mitmed rahvusvahelised arengud näiteks Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimine. Arengukava perioodi jooksul on Eestis metsamaa pindala mõnevõrra suurenenud (~100 000 ha), lõppenud on maareform st 48% Eesti metsamaast on eraomandis, paranenud on erametsade uuendamisega seotud näitajad, suurenenud on looduskaitse all oleva metsamaa pindala sh eriti rangelt kaitstava metsamaa pind. Arvestades lõppenud maareformi võib eeldada, et raiemahud saavutavad suurema stabiilsuse. Tuleb märkida, et arengukava perioodil ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsade juurdekasvu ega ka majandatavate metsade juurdekasvu ning meie metsade tagavara on suurenenud. Aktiivselt on tegeletud metsandusliku teabe tootmisega ning erinevate teavitustegevusega. Samas on viimased aastad näidanud, et nii mõneski sellekohases aspektis on veel tublisti arenguruumi. Peamised probleemvaldkonnad 2011-2020 arengukava elluviimisel on olnud metsakasvatusega seotud tegevused. Kuigi uuendamisega seotud eesmärgid täideti on metsamaa efektiivset kasutamist silmas pidades veelgi enam vaja rõhku panna metsa uuendamisele. Seda eriti olukorras, kus üha enam tuleb metsandussektoris arvestada kliimapoliitika suundumustega. Metsamaa parim võimalik ja efektiivne kasutamine ning hea tervislik seisund on selles kontekstis väga oluline. Arengukava perioodi jooksul ei saavutatud erametsade valgustus- ja harvendusraiete pindala eesmärke. Teisalt on need tegevused samuti väga olulised selleks, et tagada puistute tootlikkus ning hea tervislik seisund. Kvaliteetsed, elurikkad ning terved puistud annavad võimaluse asendada tulevikus fossiilseid materjale ning leevendada kliimamuutuseid. Väga mitmekesiste, kohati vastandlike ning suurenevate ootuste valguses tuleb tähelepanu pöörata metsanduse konkurentsivõimele ja kestlikkusele. 3. Aruande kooskõlastamine Aruanne esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Keskkonnaminister Lisa 1. Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2021 Päevakorrapunkt nr „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne 1. Võtta teadmiseks „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne aastate 2011- 2020 kohta. 2. Esitada punktis 1 nimetatud dokument tutvumiseks Riigikogu keskkonnakomisjonile. 3. Keskkonnaministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE Keskkonnaministeerium 2021 SISSEJUHATUS Vajadus metsanduse arengukava koostamiseks tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Metsaseaduse paragrahvi 7 kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. Eesti metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 koostamise algatas Vabariigi Valitsus 2009. aasta 12. märtsil oma otsusega kiita heaks ettepanek koostada “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”. Arengukava tausta- ja koostamismaterjalid on kõik kättesaadavad keskkonnaministeeriumi kodulehel. Laiapõhjaliselt koostatud arengukava eelnõu kinnitati Riigikogus otsusega nr 909 OE 15. veebruaril 2011. Arengukava põhieesmärk oli metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine. Selleks oli sõnastatud 4 suuremat eesmärki:  Metsamajanduse elujõulisuse tagamine  Keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmine  Kliimamuutuste leevendamine  Metsasektori konkurentsivõime parandamine Aastal 2014 moodustati metsandusnõukogu (keskkonnaministri käskkirjaga 14.11.2014. a nr 929) metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruannete hindamiseks ja metsandus-küsimustes keskkonnaministri nõustamiseks. Käesoleva aruande koostamisel on aluseks võetud arengukava rakendusplaan 2012-2020 (edaspidi RP2012-2020) ja arengukava rakendusplaan 2016-2020 (edaspidi RP2016-2020). Seega võtab aruanne kokku arengukava täitmise perioodil 2011-2020. Metsanduse arengukava aastani 2020 rakendusplaanid ja varasemate aastate täitmise aruanded on leitavad keskkonnaministeeriumi kodulehel. 2 1. METSAMAJANDUSE ELUJÕULISUSE TAGAMINE Eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud. Mõõdik Algtase Sihttase Tegelik tase Selgitus (Täidetud/Täidetud osaliselt/Täitmata) (2020) 2020 Aktuaalsete 70% 90% 70% Täidetud osaliselt. inventeerimisandmetega kaetud majandatava erametsamaa Vt p 1.1.2 selgitust. osakaal Uuendusraiemaht ja pindala 5,85 mln m3; 10,1 mln m3; 9,1 mln m3; 34 Täidetud osaliselt. 22 400 ha/a 34 500 ha/a 800 ha* * 2019 a Statistilise metsainventuuri (edaspidi SMI) põhjal. 2011-2019 perioodi keskmine aastane uuendusraie pindala oli 33 350 ha ning maht 9,0 mln m3. Erametsade uuendamise osakaal 20% 40% 53,4% Täidetud. uuendusraiete pindalast Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) eksperthinnang erametsade 2020. a uuendusraiete pindala 19 900 ha; Keskkonnaameti (edaspidi KeA) hinnang Eesti erametsas kasutatud seemnekoguse ja taimede järgi. Valgustusraiete pindala 22 200 ha/a 32 400 ha/a 11 000 ha/a* Täidetud osaliselt. * 2019 a SMI põhjal. 2011-2019 perioodi keskmine aastane valgustusraiete pindala oli 10 840 ha. Harvendusraiete pindala 14 200 ha/a 34 500 ha/a 19 500 ha/a* Täidetud osaliselt. * 2019 a SMI põhjal. 2011-2019 perioodi keskmine aastane harvendusraie 3 pindala oli 19 180 ha. Juurepessu antagonistidega Andmed Kevad-suvised Täidetud osaliselt. töödeldud raiealade pindala puuduvad raiealad on töödeldud Juurepessu kahjustuste piiramiseks rakendati bioloogilisi ennetavaid tõrjemeetodeid. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) kasutas 2020 aastal 1174 hektaril juurepessu tundlikel aladel kändude töötlemist preparaadiga ROTSTOP®. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme 8.3 – toetus metsapõlengutest, loodusõnnetustest ja katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks raames toetati taimehaiguse ja – kahjustuse vastase tõrjevahendi soetamist ja kasutamist. Geenireservimetsade pindala Andmed 2876 ha 2206 ha Täidetud osaliselt. puuduvad Mitmed alad ei vasta geenireservmetsade majandamise põhimõtetele (nt asumine sihtkaitsevööndis, kus tegevus on keelatud), mistõttu on nad üldisest arvestusest eemaldatud. 2020. aastal alustati koostöös Eesti Maaülikooliga (edaspidi EMÜ) täiendavate võimalike geenireservmetsade alade leidmise projektiga. Puhke- ja kaitsealade 1, 45 mln 1,6 mln 2,9 mln Täidetud. külastuskordade arv aastas alade koormustaluvust ületamata Erakordsel koroona-aastal külastati RMK puhke- ja kaitsealasid 2,9 miljonil korral. See on 300 000 korda rohkem kui aasta varem. Riigimetsamaa pindala osakaal 20,25% 20,25% 25,66% Täidetud. maismaapindalast SMI 2020 põhjal (ilma veekogudeta) 4 1.1 METSAVARUDEST AKTUAALSE ÜLEVAATE OMAMINE JA METSAKASUTUSE PLANEERIMINE Meede: Metsamaa tõhusa kasutamise planeerimiseks tavametsakorralduse käigus kogutavate aktuaalsete ja kvaliteetsete inventeerimisandmete olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. Metsa statistilise inventeerimise ja muude inventuuriandmete olemasolu tagamine metsade seisundi ja kasutamise hindamiseks. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 Nr tulemus 1.1.1 SMI lähteülesande täpsustamine ja pidev SMI kaasajastatud Metsade olemi, seisundi ja kasutamise hindamiseks ning Kyoto kaasajastamine, arvestades ka elurikkuse metoodika protokolli II perioodi (2013–2020) aruandluskohustusteks vajalike seire vajalikkusega. Inventeerimise täiendavate algandmete kogumiseks on pidevalt täpsustatud ja järjepidevuse, andmete võrreldavuse ja kaasajastatud riikliku metsainventeerimise metoodikat ja suurendatud püsiva rahastuse tagamine andmehõivet. Teostatud on analüüs bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite kohta erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura 2000 metsaelupaigad). Siiski vajab SMI arendamine edasist tähelepanu ning asjakohaseid täiendavaid ressursse. 1.1.2 Aktuaalsete inventeerimisandmetega Metsaregistris on Metsaregistris on 70% erametsade pindalast. Aruande perioodil ei ole kaetud erametsamaa osakaalu tõstmine andmed 90% aktuaalsete inventeerimisandmetega kaetud erametsamaa osakaal erametsade tõusnud. Selle põhjusena võivad olla nii raiepiirangutega alade pindalast laienemine, aga ka metsaomanike soov raieid mitte teha, mis on levinum füüsiliste isikute omanduses oleval metsamaal. Inventeerimisandmetega kaetud alade osakaalu võib mõjutada ka MAK2020 rakendatud meede, vähendada väikeomandi metsakasutuspiiranguid, vabastades kuni 5 ha suurusega metsamaa kinnistute füüsilisest isikust omanikud inventeerimisandmete esitamise kohustusest ning metsaomanikud aastas alla 20 m3 suuruste raiete tegemise puhul raieliikide määramisest. 1.1.3 Iga-aastase ülevaate avalikustamine Iga aastane Kõik ülevaated on kättesaadavad: metsaressursist, selle seisundist ning metsavarude https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/metsandusevaljaanded metsamaa kasutamisest hinnang 1.1.4 Metsa korraldamise juhendi analüüs. Kuluefektiivne Metsa korraldamise põhiprotsessi muudetud ei ole. Metsakorraldajatel Innovaatiliste ning kuluefektiivsete andmehõive on protsessi lihtsustamiseks lisandunud: 5 metsainventeerimise meetodite  GPS koos väliarvutiga (täpsemad eraldise piirid, andmesisestus väljatöötamine metsas)  Uued ortofotod iga 4 (2) aasta tagant  Kõrgusmudelid (metsa kõrgus, eraldise piirid)  Ajaloolised aerofotod (metsa vanus) 1.1.5 Metsaregistri, sellega seotud e- Toimivad ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse, KeA, KAUR-i, RMK jt metsateatise, e-metsamajandamiskava ja kasutajasõbralikud koostöös on arendatud metsaregistri uut IT platvormi ja avalikke teiste andmekogude ning metsanduslike e-teenused teenuseid ning integreeritud metsandusasutuste infosüsteeme. e-teenuste arendamine ning eri Metsaregistri uus versioon käivitus aastal 2017. Metsaportaali metsandusasutuste metsandusalaste kasutavad metsakorralduse litsentsi omavad firmad (2020. a detsembri infosüsteemide integratsioon seisuga 63 tk) ning kuni 60 000 aktiivset metsaomanikust kasutajat 1.1.6 Metsakorraldajate täienduskoolitus, Eelduste loomine Metsakorraldajatele seati täiendkoolituse kohustus. Metsandusliku pärandkultuuriobjektide inventeerimine ja väärtuste pärandkultuuri inventuur Eestis on lõppenud. Inventuuri andmed on vääriselupaikade (edaspidi VEP) välja säilimiseks talletatud Eesti Looduse Infosüsteemis (edaspidi EELIS). Info valimine. pärandkultuuriobjektide kohta on tehtud kõigile avalikult kättesaadavaks Maa-ameti rakenduses ja andmebaas on liidestatud Metsaregistriga. Keskkonnaregistrisse on 2019. a alguse seisuga kantud 10 111 VEP-i kogupindalaga u 24 500 ha, neist valdav enamus asub riigimaal (7 173 VEPi või selle osa kogupindalaga üle 19 700 hektari ehk u 81%). 2019. aastal inventeeris RMK täiendavalt 57 000 hektarit metsamaad, et kontrollida seal VEP-ide esinemist. 1.1.7 Väikeomandi metsakasutuspiirangute Väikemetsaomanik Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega (vastu vähendamine, vabastades kuni 5 ha e majandus võetud 14.06.2017) Sätestati, et uuendus-, harvendus- ja valikraie suurusega metsamaa kinnistute tegevuse tegemiseks ei ole kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed juhul, füüsilisest isikust omanikud aktiviseerumine kui juriidilisele isikule kuuluval kinnisasjal on metsa pindala väiksem kui inventeerimisandmete esitamise kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis kohustusest ning metsaomanikud aastas hektarit. alla 20 m3 suuruste raiete tegemise puhul raieliikide määramisest (RP2012-2016, 1.1.6) 1.2 UUENDUSRAIED Meede: Metsadest püsiva puiduvoo tagamine ja metsa tagavara juurdekasvu suurendamine. 6 nr Tegevused Taotletav tulemus Tegelik tulemus 2020 1.2.1 Metsamaa ja puuliikide Metsamaa Perioodi alguses telliti puistupõhiste küpsusvanuste rakendamise mõju tootmispotentsiaali arvestamine tootmispotentsiaali analüüs. 01.07.2014 jõustus metsaseaduse muudatus, millega muudeti puistupõhiste küpsusvanuste jätkusuutlik kasutamine raievanuse arvutamise aluseid. Varasemalt arvutati raievanus rakendamisel. Eelnevalt enamuspuuliigist lähtuvalt, alates 2014. aasta juulist puistu koosseisu puistupõhiste küpsusvanuste järgi diferentseeritult, et võimaldada puistute uuendamist rakendamise mõju analüüsimine optimaalsemalt. Sellega antakse võimalus metsamaa ja puuliikide tootmispotentsiaali paremaks kasutamiseks. 1.2.2 Juhendmaterjalide ja õigusaktide Juhendmaterjalid, Turberaietega seotud sätteid on metsaseaduses täpsustatud 2013. (vt. koostamine turberaiete õigusaktid, raieliikide punkt 1.2.1) ning 2017. aastal. 2017. aastal muudeti aegjärgse raie eesmärgipäraseks kasutamiseks otstarbekas kriteeriume viisil mis muutis selle kasutajasõbralikumaks ja senisest kasutamine edukamalt metsakasvatuses ja keskkonnakaitses rakendatavaks. Vastavalt muudeti ka metsa majanduse eeskirja. Muudatustele eelnes analüüs „Turberaiete ökoloogilis-majanduslik analüüs“, mis valmis 2015. aastal RMK poolt tellitud rakendusuuringuna. 1.2.3 Raiete pindalapiirangute muutmine Metsakasutuspiirangut Uuendusraiete pindalapiirangute rakendamine kinnistupõhiselt ei ole kinnistupõhiseks (RK 2016-2020) e vähendamine leidnud rakendamist. 1.2.4 Metsade majandamise käigus Metsamaa Telliti uuring „Metsade majandamisel eradisepõhise langi pindala eraldisepõhise langi pindala tootmispotentsiaali rakendamise mõjude analüüs“ (koostaja EMÜ). Metsaseaduse ja varieerumise ning loomulikuma jätkusuutlikum halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga muudeti 2013. maastikku sobivuse tagamine, kasutamine aastal metsaseaduses (kehtima hakkas 01.01.2014) raielankidega vältides eralduse pindala pidevat seonduvaid sätteid. Metsamaa tootmispotentsiaali jätkusuutlikuks vähenemist ja metsade killustumist, kasutamiseks ning raielangi pindala varieerumise ja loomulikuma lähtudes sellega kaasneva mõju maastikku sobivuse tagamiseks mindi üle puistu looduslikke piire analüüsist (RK 2012-2016, 1.2.3) järgivale eraldisepõhisele metsade majandamisele. 7 1.3 METSA UUENDAMINE Meede: Metsa uuendamise soodustamine majandatavates erametsades kasvukohatüübile sobilike kodumaiste puuliikidega. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 1.3.1 Erametsade metsauuendustööde Uuendatud on 40% Perioodil 2011-2020 on rakendatud riigisisest toetusmeedet „Metsa tegemise toetamine võimalikult heade erametsade uuendamise toetus“. Kokku on metsa uuendamiseks (maapinna pärilike omaduste ja kasvukohale uuendusraie ettevalmistamine, istutamine, kultuuri hooldamine) makstud toetust üle sobivaimate kodumaiste puuliikidega lankidest 10 miljoni euro, mille abil on tehtud metsauuendustöid 60 804 hektaril. 2020. aastal maksti metsa uuendamise toetust ligi 1.33 miljonit eurot, 8100 hektaril tehtavate tööde jaoks. Selle tulemusena on uuendatud on 53,4% erametsade uuendusraie lankidest. 1.3.2 Metsataimede toodangu ja Metsauuendusmat Metsataimede toodangu ja tarbimisvajadust on prognoositud 2014 ja tarbimisvajaduse prognoosimine. erjali optimaalne 2017. aastal. 2017 aasta töö on leitav: Riigimetsa metsaistutusmaterjali tootmine https://www.envir.ee/sites/default/files/kultiveerimismaterjali_analuus_ vajaduse katmine eelkõige riigitaimlate 2014-2016_ning_metsataimede_kasutusvajaduse_prognoos.pdf kaudu 2020. a lõpus KeA poolt läbiviidud inventuuri põhjal on Eestis toodetud, turustatud või kasutati omatarbeks ligi 35 miljonit metsataime. Sellest 23,9 miljonit metsataime realiseeriti RMK taimlatest. Täiendavalt toodi sisse ligi 4,5 miljonit metsataime. 8 1.4 HOOLDUSRAIED Meede: Metsakasvatusvõtete laialdasema rakendamise tagamine. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 1.4.1 Metsaomanike aktiivne teavitamine Juhendmaterjalid, Tegevused on koordineeritud läbi sihtasutuse Erametsakeskus. metsakasvatusvõtete rakendamise suurenenud Regulaarselt koostatakse trükiseid ja raamatuid metsakasvatusvõtete vajalikkusest ja olulisusest ning selleks metsakasvatuslike jm olulise kohta: https://www.eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/raamatud- juhendmaterjalide koostamine tegevuste mahud ja-trukised/ Toetatakse metsaomanike aktiivset individuaal- ning rühmanõustamist läbi konsulentide ning metsaühistute. Metsaomanikke nõustavad kõigis metsa majandamisega seotud küsimustes metsaühistute juures tegutsevad konsulendid. Vahemikus 2011-2018 on toetatud nõustamiste arv aastas varieerunud vahemikus ~4600-5600. 2020 nõustati toetuse abil 3416 erametsaomanikku. Neli korda aastas antakse välja metsa õppelehte “Sinu Mets”. Sinu Mets on metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusest-jahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. 2020. aastal valmisid järgmised infomaterjalid: •Kuuse-kooreürask. Kuidas teda ära tunda ja ära hoida? (2020) •Märka lindu! Juhised metsaomanikule (2020) Ning valmistati ette juhendit segametsade kasvatamise kohta. 1.4.2 Hooldusraiete teostamise võimaldamine Suurenenud Metsa majandamise eeskirja muudeti 2017. aastal, kui sätestati lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali hooldusraiete sanitaarraiejärgne minimaalne lubatud täius. Samuti täiendati eeskirja paremast kasutamisest pindala (RP2016- metsatüüpide ja kasvukohatüüpide loetelu, kus võib 2020); Parendatud harvendusraiejärgne täius olla üldisest normist madalam, kui pärast metsa raiet kasvab puistu all kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt majandamise 40% või kuuse elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 eeskiri (RP2012- hektari kohta. Regulaarselt on toetatud erametsades tehtavaid 2016) hooldusraieid Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme „Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine“ raames. Aastatel 2011-2020 tehti toetuse abil hooldusraiet kokku 73 330 hektaril erametsamaal. 1.4.3 Metsakultuuride hooldamise ja likviidset Suurenenud Metsakultuuride hooldamiseks ja likviidset metsamaterjali mitteandvate 9 metsamaterjali mitteandvate raiete hooldusraiete raiete toetamiseks jätkati Eesti maaelu arengukava 2014–2020 toetamine tagamaks soovitud pindala meetme „Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine“ koosseisuga puistute kasvamist rakendamist (vt ka p 1.4.2). 2019-2020 maksti toetust 16 099 hektari kuni 30 aasta vanuse puistu hooldusraie tegemiseks (sellest 7 751 hektarit tehti aastal 2020). 10 1.5 METSADE KAITSE KAHJUSTAVATE TEGURITE EEST JA METSADE ELUJÕULISUSE SÄILITAMINE Meede: Metsade tervisliku seisundi parandamine ja ohtlike metsakahjustajate leviku vältimine. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 1.5.1 Metsa inventeerimise ja seire käigus Ülevaade metsade Metsa inventeerimise ja seire käigus koguti andmeid olulisemate olulisemate kahjustajate ja kahjustuste tervislikust kahjustajate ja kahjustuste kohta. SMI tagas regulaarselt ülevaate selgitamine ja jälgimine metsade seisundi seisundist kahjustatud metsamaa üldpindalast metsakahjustuse põhjuste viisi. muutuste prognoosimiseks Metsainventeerimise käigus fikseeriti kahjustusi eraldisepõhiselt vastavalt metsakorraldamise juhendile. Keskmiselt on tehtud metsakaitse ekspertiise 2800 ha aastas (2011–2018 aastate keskmine). Peamisteks metsakahjustajateks on olnud ulukikahjustused, tormikahjustused, juure- ja tüvemädanikud, kuuse- kooreüraskite kahjustused ja ebasoodne veerežiim. 2019-2020. aastal tehti KeA poolt metsakaitseekspertiise 6 509 hektaril, sellest 3 566 hektaril aastal 2020. Juurepessu kahjustuste piiramiseks Juurepessu RMK kasutas juurepessu tundlikel alades kändude töötlemist 1.5.2 bioloogiliste ennetavate tõrjemeetodite kahjustuste preparaadiga ROTSTOP®. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rakendamine soojal perioodil tehtavate vähenemine meetme 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise raiete korral. Kändude töötlemiseks investeeringutoetus“ raames toetati taimehaiguse ja -kahjustuse preparaatide soetamise toetamine vastase tõrjevahendi soetamist ja kasutamist kuni 300 ha aastas. Sarnane toetus jätkus ka perioodil 2014-2020 Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ raames. 2017-2018 aastal enam vahendeid meetme „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ raames metsakahjustuste ennetamise toetamiseks ei jätkunud. 2018 aastal taotleti toetust peamiselt hooldusraiete tegemiseks. 2019-2020 avanes taas võimalus erametsaomanikel metsakahjustuste ennetamiseks toetust küsida. 2020 aastal maksti toetust enim männikärsaka tõrjevahendi soetamiseks ja kasutamiseks ning tuletõrje veevõtukoha ja juurdepääsutee korrastamisele. Juurepessu 11 tõrjevahendi soetamiseks ja kasutamiseks esitati kolm taotlust. RMK töötles 2020. aastal kände ROTSTOP®ga 1174 hektaril. 1.5.3 Juuremädanike levikust tuleneva Analüüs, Tellitud on uuring “Metsakahjustuste ennetamine ja nende tegevuste majanduskahju analüüs, juhendmaterjalid hinnanguline maksumus”, mis käsitles ka juuremädanikke mõjusid. juhendmaterjalide koostamine ja Nimetatud analüüsi põhjal koostati metsakaitse meetmete kava kahjustuste vältimiseks ennetavate (kinnitatud keskkonnaministri 20.03.2015 käskkirjaga nr 287). 2016 metsa-majandusvõtete rakendamine aastal koostati olulisemate metsakahjustuste ja nende vältimise teemaline juhendmaterjal erametsaomanikele. 1.5.4 Eestisse levida võivate metsandusele Abinõude süsteem Ohtlike invasiivsete liikide avastamisel ja nende tõrje korraldamisel on ohtlike taimekahjustajate avastamise, Eestis pädevaks asutuseks Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi seire ja esmaste kaitseabinõude süsteemi PTA), kes koos KAUR-i ja KeA-ga viivad läbi iga-aastaseid väljatöötamine ja rakendamine taimekahjustajate (metsas ja metsapuutaimlates) avastamiseks vastavaid seireid. Ohtlike taimekahjustajate seirearuanded on leitavad PTA kodulehelt Taimekahjustajad | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee) 1.5.5 Üle-euroopalise metsa-seireprogrammi Ülevaade metsade KAUR viib läbi asjakohast metsaseiret. Metsaseire alamprogramm täitmine adekvaatsete andmete aineringest kuulub riikliku keskkonnaseire programmi ning selle eesmärk on hankimiseks metsade üldise seisundi, koguda andmeid metsade seisundi ajaliste ja ruumiliste muutuste kohta kahjustuste, elustiku mitmekesisuse ja ning nende seoste kohta kahjustavate teguritega, sealhulgas aineringe kohta, eelkõige olulisemate keskkonna saastumisega. Samuti jälgida iseloomulikemates toiteelementide (N, P, K, Ca, Mg) ning kasvukohtades ja tüüpilisemates metsakooslustes kasvavate puistute mikroelementide ja süsiniku seisundit, teha kindlaks puistute seisundit ja metsamuldi mõjutav akumulatsiooni kohta saastekoormus ning analüüsida metsade seisundi põhjuste ja tagajärgede seoseid. Eesti metsaseire on osaks Euroopa metsaseire programmist ICP Forests (International Cooperative Programme on Assesment and Monitoring of Air Pollution Effects on Forests), mis loodi 1985. aastal eesmärgiga uurida õhusaaste mõju metsade seisundile. Elektroonilised seirearuanded ning seire andmed on leitavad riikliku keskkonnaseire andmekogus. 1.5.6 Kahjustatud metsa taastamine ja Metsakahjustuste Perioodi algul rakendati Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meedet metsatulekahju ennetamine vähenemine „Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetus” ning toetati loodusõnnetusest või tulekahjust kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamist ning metsatulekahju ennetamist. 2014–2020 jätkus toetus Eesti maaelu arengukava meetme „Metsaala 12 arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ raames. Kokku maksti toetust 2014-2020 aastal 1 miljon eurot, peamiselt tormi kahjustuste kõrvaldamiseks ning uue metsakultuuri rajamiseks. Ka 2020 aastal maksti 43 000 eurot nii tormi kahjustuste kõrvaldamiseks ja metsauuenduse hoolduseks. 13 1.6 METSA GENEETILISTE RESSURSSIDE SÄILITAMINE, METSASELEKTSIOON JA METSASEEMNEMAJANDUS Meede: Väärtuslike metsageneetiliste ressursside säilitamine ja heade pärilike omadustega metsakultiveerimismaterjali osatähtsuse suurendamine kasutatava kultiveerimismaterjali hulgas. Metsakultiveerimiseks ja metsaistutusmaterjali kasvatamiseks võimalikult heade pärilike ja tehniliste omadustega puuseemnete piisava varu tagamine. nr Tegevused Taotletav tulemus Tegelik tulemus 2020 1.6.1 Kaitse-eeskirjade muutmine Parendatud kaitse- Kaitse-eeskirjad on kehtestatud eelkõige elupaiga kaitse eesmärgil. geenireservimetsade hooldamiseks, eeskirjad Kuna geenireservimetsade hooldamiseks on tarvis teha raiet, siis võib populatsioonide säilitamiseks ja see tegevus, minna vastuollu teiste kaitse-eeskirja eesmärkidega. metsa-kultiveerimise algmaterjali kogumiseks kaitstavatelt aladelt 1.6.2 Metsauuendamise hea tava Kodumaise Metsauuendamise hea tava osas oodatakse metsanduse arengukava koostamine. Laenuskeemide (nt KIK kultiveerimismaterjali aastani 2030 sisendit. Keskkonnalaenude portfell) olemasolu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) metsanduse tõhustamine metsataime tootmise programmi kaudu on toetatud metsataimekasvatajate investeeringuid arendamiseks (RP2016-2020) taimetootmise laiendamisse ning efektiivsemaks muutmisesse. 2011- 2020 on metsanduse programmist toetust saanud 11 metsataime tootjat (kokku 14 eri projekti) kogumahus 326 000 € (projektide kogumaksumus 705 000 €). Aastal 2020 said metsataimetootjad esitada taotlusi ka Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” raames. Investeeringud metsataime tootmisesse võimaldavad muuta tööprotsesse efektiivsemaks ning suurendada kultiveerimismaterjali tootmismahtusid. 2020. a lõpus KeA poolt läbiviidud inventuuri põhjal on Eestis toodetud, turustatud või kasutati omatarbeks ligi 35 miljonit metsataime. Sellest 23,9 miljonit metsataime realiseeriti RMK taimlatest. Täiendavalt toodi sisse ligi 4,5 miljonit metsataime. 1.6.3 Metsakultiveerimismaterjali kvaliteedi Seemlad, järglaskatsed 2011. aasta algusest on RMK koostöös EMÜ-ga valinud männi, kuuse tõstmine (RP2016-2020) jt. ja arukase parimaid puid ja rajatud järglaskatse kultuure. Männi 14 järglaskatse kultuurid on rajatud, kuuse järglaskatse kultuuride rajamine lõpeb 2020. aastal ning arukase järglaskatse kultuuride rajamist valmistatakse ette. Arukase järglaskatse rajamiseks on 4 järglaskatseala ette valmistatud ja osadelt plusspuudelt ka metsapuuseeme varutud ning metsataimed kasvatatud. Planeeritud on järglaskatsealade rajamine aastatel 2021-2023. 31.12.2020 seisuga on männi seemlaid 178 ha, kuuse seemlaid 132 ha, arukase avamaaseemlaid 4,2 ha ja arukase katmikseemlaid 1000 m2. 1.6.4 Staatuse loomine Eesti Majandatud Viidi läbi inventuur geenireservimetsade kaardistamiseks. Eelmisel metsageneetiliste ressursside in situ geenireservimetsad sajandil valitud alade mahust on geneetiliste ressursside in situ säilitamiseks ja kasutamiseks ning säilitamiseks sobilik 2206 ha, mistõttu on vajalik üle vaadata vajadus selleks vajalike puistute väljavalimine geenireservimetsade järele ning see asjakohaselt reguleerida. 2020. (RP2012-2016, 1.6.1) aastal alustati koostöös EMÜ-ga täiendavate võimalike geenireservmetsade alade leidmise projektiga. 1.6.5 Keskkonnaministri poolt kinnitatava Strateegia Eraldi strateegiat ei ole koostatud. metsakultiveerimismaterjali tootmise ja kasutamise pikaajalise strateegia koostamine (RP2012-2016, 1.6.3) 1.6.6 Metsakultiveerimismaterjali tootmise Seemlad, järglaskatsed 2020 aasta lõpus alustati koostöös EMÜ, RMK ja teiste ja kasutamise strateegia jt. metsataimetootjate katusorganisatsioonidega seemnemajanduse rakendamine (RP2012-2016, 1.6.4) tegevuskava 2021-2030 uuendamist, et kokku leppida seemnemajandust puudutavad vajadused ja arengusuunad. Vaata ka p 1.6.3. 15 1.7 METSADE MITTEPUIDULINE KASUTAMINE Meede: Elanikkonnale metsa ja metsa elurikkust kahjustamata võimalikult mitmekesiste metsa kasutamise võimaluste kindlustamine. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 1.7.1 Metsaomanike koolitamine ja teavitamine Nõustamine, Metsade mitmekülgse kasutamise võimaluste tutvustamiseks on metsade mitmekülgse kasutamise koolitused, toetatud metsaühistute poolt korraldatud õppepäevade läbiviimist. võimaluste tutvustamseks teavituskampaania 2020 aastal maksti 43 õppepäeva korraldamise eest toetust, millest d võttis osa 1082 metsaomanikku. Lisaks korraldas 8 metsaühistut noortele metsandusalaseid üritusi, millest võttis osa 946 õpilast ning sisustati üks metsandusklass. Jätkus ajakirja „Sinu Mets“ välja andmine. 1.7.2 Metsanduslike pärandkultuuriobjektide Pärandkultuuri- Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse andmise eesmärk hooldamise ja eksponeerimise toetamine objektide säilimine on erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti säilimise tagamine ja avalikkusele tutvustamine ning sellele juurdepääsu tagamine. Vahemikus 2011-2019 on toetuse saajaid olnud 63, väljamakstud toetus kokku ~123 000 €. Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus on olnud võrreldes teiste toetustega läbi aegade vähese taotlejate hulgaga. 2020. aastal toetati nelja pärandkultuuriobjekti taastamist. Lisaks maksti välja ka 2019 aastal esitatud 2 taotlust. Kokku maksti 2020 aastal 11 427 eurot pärandkultuuri säilitamise toetus. 1.7.3 Metsade mittepuidulise kasutamise Tulu suurenemine Eesti maaelu arengukava 2007–2013 alameetme 1.6.1 (mahla, seemnete, marjade, pähklite, mittepuidulisest Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise seente, taimede ja dekoratiivsetel kasutusest toetus raames oli võimalik taotleda toetust mittepuiduliste eesmärkidel kasutatavate metsasaaduste metsasaaduste töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, varumine, töötlemine ja kasutamine) paigaldamiseks ja rakendamiseks. toetamine Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” raames toetati investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. 1.8 RIIGIMETSANDUS 16 Meede: Ühiskonna enamiku huvidele vastavate eesmärkide püstitamise ja järgimise tagamine riigimetsa majandamisel ning sellega metsapoliitikast tulenevate metsa jätkusuutliku ning efektiivse majandamise põhimõtete rakendumise saavutamine riigimetsas. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 1.8.1 Jätkuvalt riigi omandis oleva ja RMK-le Majandatava Majandatava metsamaa pindala oli 2011. aastal ~1,65 mln ha majandada antava metsamaa katastrisse metsamaa (kaitstavad metsad 560 000 ha), 2019. aastal vastavalt ~1,73 mln ha kandmine ja inventeerimine suurenemine (kaitstavad metsad 594 000 ha). Majandatava metsamaa üldpindala on seega suurenenud, aga metsamaa pindala suhtes on selle osakaal püsinud stabiilselt 74-75% juures. 1.8.2 Metsataimekasvatajate vajadusi Seemnevaru Riigi metsaseemnevaru haldajana on RMK teinud pingutusi rahuldava riigi metsaseemne-varu metsataimekasvatajate vajadusi rahuldava riigi metsaseemnevaru säilitamine ja täiendamine RMK-s säilitamiseks ja täiendamiseks. Tugevate tulevikupuude saamiseks rajab RMK koostöös EMÜ-ga järglaskatsealasid. Männi katsealad on rajatud, kuuse katsealadesse istutatakse välja valitud heade omadustega plusspuude järglasi 2020. aastani. 2020. aastal varus RMK uut kuuseseemet 2335 kg, männiseemet 454 kg ja kaseseemet 32 kg. Metsapuuseemnete varu oli aasta lõpu seisuga 8944 kg, sellest moodustas kuuseseeme 6180 kg, männiseeme 2510 kg ja arukase seeme 254 kg. Kuuseseemne varu katab Eesti metsanduse 12 aasta, männiseemne varu 6 aasta ja kaseseemne varu 4 aasta vajaduse. Seemnevarust on 2020. aasta lõpu seisuga seemlaseemne varu harilik kuusk osas 453,30 kg, harilik männi osas 712,74 kg, arukase osas 50,21 kg ja musta leppa 0,27 kg. 1.8.3 Üle 1000 ha suuruste riigimetsa alade Analüüs, Kehtiv metsaseadus sätestab (§ 45 lõige 5) et valdkonna eest vastutav majandajate aastaste raiepindalade metoodika minister määrab iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi alusel metsa õigusaktide nõuetele vastavuse majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse analüüsimine ja metsade majandamise uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja jätkusuutlikkuse hindamine haavikute pindala puuliikide viisi. 2011 aasta metsaseaduse muutmisega sätestati muuhulgas, et riigimetsa majandajad kooskõlastavad oma uuendusraiete pindalad KAUR-ga, kuna sellega tagatakse kontroll suuremate riigimetsa majandajate kavandatavate uuendusraiete pindalade arvestuslangile vastavuse üle. Nii 2015. kui ka 2017. aastal on samuti täpsustatud ja muudetud metsa korraldamise 17 juhendi metsa raiemahu arvutamise metoodika sätteid sh viidud neid paremini kooskõlla metsaseaduse ja praktikas toimuvaga. 1.8.4 Riigimetsa Majandamise Keskuse Arengukava RMK arengukavad aastateks 2011-2014 ja 2015-2020 on koostatud ja arengukava koostamine ja kinnitamine kinnitatud RMK nõukogu poolt. RMK nõukogu poolt, et tagada organisatsiooni tegevuse tulemina ühiskonna enamiku huvidele vastavate eesmärkide saavutamine (RP2012-2016, 1.8.1) 1.8.5 Riigimetsade pikaajalise majandamise Riigimetsade Kõigil RMK metskondadel on alates 2013. aastast pikaajalised kavade koostamine, mis määratleb majandamise majandamise kavad. kümne aasta olulisemad tegevussuunad kavad maakasutuse ja metsamajanduse vallas (RP2012-2016, 1.8.5) 18 2. KESKKONNA JA METSADE LOODUSE MITMEKESISUSE KAITSMINE Eesmärk: Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud. Mõõdik Algtase Sihttase Tegelik tase Selgitus (2020) 2020 Rangelt kaitstavate metsade osakaal 208 420 ha, 2,2 220 000 ha, 2,2 329 000 ha, 2,3 Täidetud. mln ha mln ha mln ha Rangelt kaitstavate metsade osakaal kogu metsamaast on suurenenud 14,2%- ni (SMI 2020) 19 Meede: Metsade looduse mitmekesisuse säilitamine, sh looduslike protsesside kaitsmine ja Eestile omaste liikide elujõuliste populatsioonide säilitamine. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 2.1.1 Keskkonnaväärtuste turu loomise ja Analüüs KAUR-i juhitava ja EL Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava ELME metsaomanike keskkonnateenuste projekti raames loodi aastatel 2018–2020 metoodika ökosüsteemide ja pakkumise võimaluste analüüs nende teenuste seisundi baastasemete (väärtused kokkulepitul ajahetkel) üleriigiliseks hindamiseks ja kaardistamiseks neljale ökosüsteemile sh metsadele. Ökosüsteemide ja nende alltüüpide leviku kirjeldamiseks luuakse esmalt ülepinnaline nn ökosüsteemide baaskaart. Ökosüsteemiteenuste puhul kaardistatakse nende pakkumine. 2.1.2 Olemasolevate kuivendussüsteemide ja Parendatud Olemasolevaid kuivendussüsteeme ja voolusänge taastati ja voolusängide taastamise ja õigusaktid, rekonstrueeriti kohtades, kus see ei ohustanud kaitseväärtuste rekonstrueerimise võimaldamine mullakvaliteedi ja säilimist. Kuivendussüsteeme on RMK maadel 500 095 hektarit ja neid kohtades, kus see ei ohusta kaitstavate kasvutingimuste enam juurde ei rajata. Selleks, et leida metsakuivendussüsteemide alade loodusväärtuste säilimist säilitamine käsitlemisel kesktee majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel, on RMK koostöös erinevate huvigruppidega vastu võtnud metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia. 2.1.3 VEP mõiste (sh pindala ja paiknemine) ja VEP toetusmeede, Koostati väärielupaiga kaitsekontseptsiooni analüüs, et tagada kaitsekontseptsiooni muutmine, et loodusväärtuste vabatahtliku keskkonnakaitse kuluefektiivsus. 2016. aastal hoogustus tagada vabatahtliku keskkonnakaitse säilimine oluliselt uute VEP lepingute sõlmimine ning 2018. aasta lõpus oli selge kuluefektiivsus vajadus riigieelarve suurendamiseks, et jätkuvalt kaitselepinguid sõlmida. Kaotati VEP-i pindala piirang, sõltuvus kaitstaval alal mittepaiknemisest ja indikaatorliigi esinemise nõue. Lisaks muudeti VEP-i kaitse kohustuslikuks avalik-õigusliku juriidilise isiku maadel. 2.1.4 Rangelt kaitstavate metsade Analüüs, Esinduslikkust on analüüsitud (2016) ning täpsustatud, sobivate alade tüpoloogilise esinduslikkuse parendatud täiendava kaitse alla võtmisega on edukalt tegeletud. Kaitstavate täpsustamine, vajakute hindamine ja tsoneeringud ja metsade tüpoloogilise esinduslikkuse parandamiseks moodustati 2019. realiseerimine peamiselt olemasolevate kaitse-eeskirjad aastal 58 uut kaitseala, millega võeti range kaitse alla 20 700 ha laane- kaitse- ja hoiualade arvelt , salu- ja soovikumetsi. Olemasolevate kaitsealade laiendamise ja tsoneeringute muutmisega on range kaitse alla võetud veel ~3000 ha selliseid metsi. Plaanis on veel nende metsatüüpide kaitseks 20 olemasolevaid kaitsealasid laiendada või kaitsekordasid muuta ~10 000 ha ulatuses. Projekteeritavate kaitstavate alade kihile on kantud metsaalad kõigi vajakute katmiseks ning sellega on tagatud nende alade ajutine kaitse kuni vastavate alade kaitse alla võtmise menetluse lõpuni. 2.1.5 Piiranguvööndis senisest paindlikumate Analüüs, Kaitsealuste liikide leiukohtade puhul lähtutakse metsateatiste väärtuspõhist majandamist võimaldavate parendatud kaitse menetlemisel liigi kaitse tegevuskavades antud soovitustel ning Tartu lahenduste rakendatavuse analüüsimine eeskirjad, Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühma, KeA liigiekspertide ning väärtuspõhine metsandusspetsialistide sisendil põhinevast asutuse sisesest juhisest, majandamine mis annab käitumisjuhised ehk kaalutluse alused kaitsealuste objektide piiranguvööndites (ja hoiualadel) kõigi metsakeskkonnas esinevate ja keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuste taime- ja loomaliikide kohta. Metsade väärtuspõhise majandamise juhis annab spetsialistidele n.ö. otsustuspuu ja sisendinfo, kuidas kaaluda kavandatud metsamajanduslike tegevuste mõjusid erinevatele kaitsealustele liikidele ning milliseid majandamise tingimusi, piiranguid või soovitusi seada, et tagada kaitsealuste liikide säilimine. Juhendi koostamist alustati 2015. aastal ning alates 30.12.2016 on juhend ametlikult KeA- s kasutusel. 2.1.6 Kaitse-eeskirjade sotsiaal-majanduslike Metoodika, säilinud Kaitse alla võtmise ja kaitsekordade eelnõude seletuskirjades on mõjude hindamise metoodika koostamine loodusväärtused parandatud sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. Süsteemselt on ja rakendamine. Natura 2000 toetus arvutatud ja kompenseeritud kaitsealadel majanduspiirangute tõttu erametsamaale saamata jäänud tulu Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ja Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Natura 2000 toetus erametsamaale“ kaudu. Kokku maksti 2020 aastal Natura 2000 toetust erametsamaale 4,38 miljonit eurot 65 738 ha kohta. 2.1.7 Raiete käigus võimaluse korral sobilike Analüüs, Riigimetsas säilitatakse raielankidel lisaks säilikpuudele, -tüügastele ja struktuurielementidega elupaigakildude parendatud lamapuidule ka veekaitsevööndid ja ökotonid. ning jämeda surnud puidu säilitamine. metsa Säilikpuude ja surnud puidu optimaalse majandamise vajaliku koguse määramiseks raiestikel eeskiri uuringu korraldamine (RP2012-2016, 2.1.4) 2.1.8 Kaitsealadel raiejäätmete kogumise Analüüs, RMK tellitud rakendusuuring raidmete kasutamise keskkonnamõju reguleerimise vajalikkuse analüüsimine. parendatud kohta. Samuti on teostatud uuring kuusekändude juurimise kohta. 21 Pohla kasvukohatüübis elurikkuse ja metsa 01.01.2014 jõustunud metsaseaduses on raidmed loetletud mullaviljakuse säilitamiseks kändude majandamise metsamaterjali hulka, sest selleks ajaks oli raidmetest saanud oluline juurimise ja raiejäätmete kogumise eeskiri artikkel puidukaubanduses. Muuhulgas täpsustati raidmetega piiramine (RP2012-2016, 2.1.5) seonduvaid muid sätteid (raieala puhastamine) ning parendati selles osas metsa majandamise eeskirja (peamised muudatused jõustusid 01.03.2014). 2.1.9 Toetusmeetmete väljatöötamine ja Toetusmeede 21.03.2012 muudeti keskkonnaministri määrusega nr 13 erametsa rakendamine laialehiste puuliikide toetuse andmise põhimõtteid, millega lisati suurem toetusemäär kasvatamiseks segapuistutes (RP2012- laialehiste lehtpuuliikide kasutamiseks. Alates 2017. aastast eraldi 2016, 2.1.6) laialehiste lehtpuuliikide kasutamiseks toetuse määra sätestatud ei ole. Metsa uuendamise toetus arvestatakse pindala põhiselt. 22 3. KLIIMAMUUTUSE LEEVENDAMINE Eesmärk: Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud suurema CO 2 emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel. Mõõdik Algtase Sihttase Tegelik tase Selgitus (2020) 2020 Metsade kogutagavara 442 mln m3 450 mln m3 472 mln m3 Täidetud (SMI 2020) täpsustatud 431 mln m3 (2015) Metsade tagavara juurdekasv 12,1 mln m3/a 12,5 mln m3/a 16,2 mln m3/a Täidetud (SMI 2020) täpsustaud 14,1 mln m3/a(2015) Puitkütuste kasutamise maht 22 PJ/a 30 PJ/a 72 PJ/a* Täidetud (* Aastaraamat Mets 2019) energiatootmises Primaarenergia tootmine küttepuidust (küttepuud, puiduhake ja –jäätmed) ning puitbriketist ja graanulist. 23 3.1 KLIIMAMUUTUSED JA METS Meede: Kliimamuutuse leevendamiseks metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamine metsade õigeaegse uuendamise kaudu. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 3.1.1 Eesti ökoloogilistele tingimustele Mudelid, metsade Viidi läbi kaugseire projekt, mis aitab täpsemalt hinnata metsamaa vastavate metsa biomassi ja süsiniku süsinikubilanss biomassi süsinikuvaru muutust ja maakasutusmuutusi (raadatud alad voogude hindamise mudelite arendamine ja puittaimestikuga alad). Projekt lõppes 2020. aastal, kuid töö ja regulaarne metsade süsinikubilansi andmetega veel käib, mille järel valmib puuliigi kaart, tagavara kaart ja koostamine (LULUCF) kõrguse kaart ning kord kvartalis lageraiete kaart. Samuti kohandati Yasso mudel (metsa mineraalmulla süsinikuvaru dünaamika hindamiseks) Eesti jaoks, selle tarbeks teostati sisendandmete kogumist ja mõõtmist. KHG inventuuri suurprojekti raames kiideti 2020. aastal heaks kaks LULUCF arendusprojekti: Eesti põllumajandusmuldade süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine ja kuivendatud metsamaa turvasmuldade heitkoguste ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. 2020. aastal koostati lähteülesanded LULUCF täiendavate arendustegevuste osas, mis eeldatavalt võetakse töösse MAK järgmisel perioodil:  Eesti kuivendatud metsamaa turvasmuldade heite ja mulla süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris (täiendatud);  Toimivate kraavide kaardikihi loomine ja kraavide KHG heitetegurid erinevate maakasutuskategooriate jaoks (turvasmuldadel);  KHG inventuuri LULUCF sektori heite arvutamiseks vajalike metsakasvumudelite väljatöötamine;  Raietoodete andmestiku lähteandmete hindamine ja täiustamine;  Metoodika raietoodete riiklike poollaguaegade leidmiseks; 24 3.1.2 Metsaregistri funktsionaalsuse Metsa Metsade majandamise kavandamise moodulit välja ei arendatud arendamine puistute küpsusvanuste majandamise finantsvahendite puudumise tõttu. prognoosimise ja metsa majandamise kavandamise kavandamise osas moodul 3.1.3 Kliimamuutustega kohanemise meetmete Analüüs, Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK) väljatöötamine metsanduses rakendusmeetmed rakendusplaani 2017-2020 täitmise käigus on sõlmitud lepinguid erinevate uuringute tarbeks, nt on perioodil 2018 – 2021 tehtud või on töös järgmised uuringud: kuuse ja kuuse-kase puistute lisamine FAHM kliimamanipulatsiooni katsesse ning infrastruktuuri uuendamine (teostaja Tartu Ülikool), kaseistandike potentsiaal kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel: ökoloogilis-majanduslik analüüs (teostaja Eesti Maaülikool), uute geenireservimetsade moodustamise vajaduse hindamine ja eelvalik– (Teostaja EMÜ), olulist majanduslikku ja ökoloogilist kahju põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüs ning kahjustuste modelleerimine ja kahjude prognoos“(teostaja EMÜ), kuuse-kooreüraski kollete aeropildistamine (KeA, Maaamet). 3.1.4 Metsamuldade seire läbiviimine Ülevaade mulla Vastavalt keskkonnaseire seadusega (RT I, 18.05.2016, 1) kehtestatud süsinikuvoogude muutuste hindamiseks süsinikuvoogudest riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise korrale (RT I, mullas (RP2012-2016, 3.1.2) 25.01.2017, 9) on metsaseire ülesanded muuhulgas metsade ja metsamuldade seisundi ja aineringe jälgimine ning toimuvate muutuste selgitamine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega. 3.1.5 Võimaluste analüüsimine metsades Analüüs, Alates 2021 osaleb LULUCF sektor EL riikidevahelises seotud süsinikuga kauplemiseks rakendusmeetmed kauplemissüsteemis. (RP2012-2016, 3.1.4) 25 3.2 PUIT KUI TAASTUV MATERJAL JA SÜSINIKU TALLETAJA Meede: Fossiilsete kütuste ja mittetaastuvate loodusvarade kasutamisega kaasnevat mõju vähendamine keskkonnale, suurendades Eestis puidu tootmist ja kasutamist. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 3.2.1 Puidu kasutamist propageerivate Puidu kasutamise Puiduga (nii teaduse, teadlikkuse jm) seonduvaid projekte on toetatud teavituskampaaniate läbiviimine suurenemine valdavalt KIK metsanduse programmist. 3.2.2 Puidu kasutamise ergutamine roheliste Puidu kasutamise Niinimetatud roheliste riigihangete kontspetsiooni väljatöötamine ja riigihangete kaudu (avalikes ehitistes, suurenemine, arendamine puidu osas on alles töös. Puidu kasutamise edendamiseks energeetikas jm) madala ning üldise teadlikkuse tõstmiseks on toetatud temaatilisi projekte läbi süsinikusisalduse (puidu) eelistamine KIK programmide sh metsandus ning ressursitõhusate tehnoloogiate ehitistes investeeringud. 3.2.3 Ehitiste süsinikusisalduse hindamiseks Metoodika, Metoodika valmis metsandusprojekti „Metsanduse kliimaprogramm" metoodika väljatöötamine ja rakendamine hindamissüsteem raames" (RP2012-2016, 3.2.2) 26 3.3 PUIDUENERGIA Meede: Energiasektori isemajandamisvõime parandamine, tarnekindluse suurendamine ja uute töökohtade loomine maapiirkondadesse (RP2012-2016). Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 3.3.1 Raiejäätmete ja alternatiivsete Analüüs, RMK poolt on rahastatud ning läbi viidud projekt „Kuusekändude puiduressursside (elektriliinide aluse toetusmeetmed varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamõjude võsa, kändude jms) aktiivsemaks hindamine“. Selgitati kuusekändude juurimisel saadavat kännupuidu kasutamiseks abinõude väljatöötamine ja biomassi, tagavara ja selle energeetilist väärtust. Hinnati kändude rakendamine, et täita võimalikud vajakud juurimisega kaasnevat toitainete ja süsiniku kadu. bioenergia eesmärkide täitmisel. Kaasneva mõju analüüsimine elustiku Energiamajanduse arengukava rakendamine aitab kaasa puidu, mitmekesisuse säilimisele (RP2012- raiejäätmete ja alternatiivsete puiduressursside aktiivsemale 2016) kasutamisele. 27 4. METSASEKTORI KONKURENTSIVÕIME PARANDAMINE Eesmärk: Suurendatud on investeeringuid metsandussektorisse ning metsandusalasesse teadus- ja arendustegevusse. Mõõdik Algtase Sihttase Tegelik tase Selgitus (2020) 2020 Metsaühistutesse kuuluvate 150 000 ha 500 000 ha 580 000 ha Täidetud. metsaomanike metsamaa pindala 2020 a andmetel on aga ühistutesse liitunud umbes 14 600 erametsaomanikku kelle omanduses oleva metsamaa kogupindala on ligikaudu 580 000 ha. Metsaühistutesse kuuluvate metsaomanike arv moodustab umbes 14-15% erametsaomanike koguarvust, aga nende omanduses olev metsamaa ca 52% kogu erametsamaa pindalast. Metsaühistute kaudu 65 000 m3 5 mln m3 4,1 mln m3 Täidetud osaliselt. müüdud puidu maht 2011-2020 oli metsaühistute kaudu müüdud puidu maht kokku ~4 080 000 m3 ehk aastas keskmiselt 408 000 m3. Vaadeldaval perioodil olid ühistulise puidumüügi mahud siiski pigem kasvutrendis. Teisalt on senisest enam vaja rõhku panna erametsades tehtavatele metsakasvatuslikele tegevustele. Metsandussektori 149 103 000 150 000 000 eur 312 500 000 eur Täidetud. investeeringute maht eur põhivarasse Tegelik tase: EMTAK 2008 tegevusalade A02 (metsamajandus ja metsavarumine), C16 (puidutöötlemine, puit- ja korktoodete, punutiste tootmine, v.a mööbel) ning C17 (paberi ja pabertoodete tootmine). EM042 ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades). 2011-2020 keskmine aastane maht ~214 mln €. 4.1 METSANDUSSEKTORI MAJANDUSLIK TÄHTSUS 28 Meede: Eelduste loomine metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks, sh töökohtade loomiseks ja säilitamiseks. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 4.1.1 Toetatakse tootearendust, Puidu Eesti ressursitootlikkuse suurendamiseks on rakendatud Euroopa Liidu investeeringuid puidutöötlemisse ja konkurentsivõime eelarve-perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste vahenditest meedet teadlikkuse tõstmist puidu kasutamisest kasv (RP2016- „Ettevõtete ressursitõhusus“. Meetme alla kuulub neli tegevust: (sh puidu disainist ja puit-arhitektuurist) 2020); teadlikkuse suurendamine, spetsialistide koolitamine, ning tehnoloogiatest, mis suurendavad Toetusmeetmed auditite/ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine. puidu konkurentsivõimet (2012-2016) Kokku on puidutööstuse ressursitootlikkuse suurendamisse makstud perioodil 2017-2020 toetust ligi 37,6 mln eurot. Lisaks on puiduga (nii teaduse, teadlikkuse jm) seonduvaid projekte toetatud ka KIK metsanduse programmist. 4.1.2 Analüüsitakse ja muudetakse Parendatud 2012. aastal hakkas kehtima tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) maksusüsteemi, et tagada füüsilisest maksusüsteem muudatus, millega laiendati tegevuste hulka, mille kulusid on võimalik isikust metsaomanike õiglane kasvava metsa ja metsamaterjali võõrandamistulust maha arvata. maksustamine ja suurendada huvi Metsa majandamisega seotud kulusid võib võõrandamistulust maha metsade majandamise vastu arvata kuni kolme aasta jooksul (tulu saamise aastast arvates). 2020. aasta 1. maist jõustus TuMS-i muudatus, mis 2020. aasta algusest tagasiulatuvalt võimaldas füüsilisest isikust metsaomanikel kasutada 5000 € suurust aastast tulumaksusoodustust metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müügil (lisaks Natura 2000 erametsamaa toetuselt). Samal ajal säilis ka 2012. aastal kehtima hakanud tulu ajatamise põhimõte. Muudatustel on eeldatav positiivne mõju füüsilisest isikust metsaomanike arvule ja struktuurile ning nende metsa säästvale majandamisele. 29 4.2 SEKTORIÜLENE KOOSTÖÖ Meede: Valdkondadevahelise koostöö tugevdamine tasakaalustamaks mitmesuguste organisatsioonide ja asutuste majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalkultuurilisi eesmärke (RP2016-2020). nr Tegevused Taotletav tulemus Tegelik tulemus 2020 4.2.1 Sektoriülese metsandusnõukogu Metsandusnõukogu, Keskkonnaminister moodustas 11.01.2012 sektoriülese kasutamine metsapoliitika majanduslike, koordineeritud metsandusnõukogu metsapoliitika majanduslike, sotsiaalsete, sotsiaalsete, kultuuriliste ja tegevused kultuuriliste ja keskkonnaalaste eesmärkide ja metsanduse keskkonnaalaste eesmärkide ja arengukava täitmise soodustamiseks ja jälgimiseks. metsanduse arengukava täitmise soodustamiseks ja jälgimiseks (sh 10- aastase perioodi raiemahtude ülevaadete analüüs ja ettepanekute koostamine) (RP2016-2020) 30 4.3 ERAMETSANDUSE EDENDAMINE Meede: Erametsade majandamise tõhustamine ja toetamine erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu. nr Tegevused Taotletav tulemus Tegelik tulemus 2020 4.3.1 Tulemusnäitajatel baseeruva ühistulise Suurenenud läbi Tulemusnäitajatel baseeruv puidumüügi süsteem rakendus 2012, puidumüügi süsteemi väljaarendamine ja ühistute müüdava kui ühistutele hakati maksma toetust ühistu abil turule toodud puidu rakendamine (RP2016-2020) puidu maht mahu, teenindatud metsaomanike arvu ning metsa kvaliteedinäitajate alusel. 4.3.2 Kompleksse metsamajandamisalase Metsamajanduslike Tulemusnäitajatel baseeruv puidumüügi süsteem rakendus 2012. nõustamise rakendamine tegevuste mahu Nõustamissüsteemi on vahepeal mitmel korral täpsustatud sh läbi suurenemine ja erinevate toetuste on erametsaomanikele antav kvaliteedi paranemine metsamajandamisalane nõuanne muutunud üha mitmekesisemaks. 4.3.3 Siseriikliku toetusmeetme "Metsa Parendatud 2014. a. jõustus keskkonnaministri määrus nr 10 „Erametsanduse inventeerimise ja toetusmeede toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse metsamajandamiskavade koostamise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused toetus" ümberstruktureerimine ning toetuse tagasinõudmise kord“. Määruse lisa 14 kohaselt eesmärgiga toetada enam füüsilisest arvutatakse erametsaomanike kaupa toetuse määruse isikust metsaomanike metsamaade arvutusvalemi järgi selliselt, et erametsaomanikud, kelle nõuetele inventeerimist ning nõustada eraomanike vastav toetuse summa on rahastamise määrast suurem, saavad metsaühistute kaudu (RP2012-2016, toetust määra ulatuses. Erametsaomanikud, kelle nõuetele vastav 4.2.1) toetuse summa on rahastamise määrast väiksem, saavad toetust kogu summas. Enamasti on juriidilised isikud need, kes taotlevad suuremaid summasid ning nende toetuse summa jääbki tavaliselt määra ulatusse. Füüsilistest isikutest metsaomanike taotletavad summad on väiksemad ning reeglina on neil võimalus saada toetust kogu taotletava summa ulatuses. 4.3.4 SA Erametsakeskus arendamine Suurenenud SA Erametsakeskus jälgib pidevalt tugisüsteemi, sh toetuste mõju erametsanduse kompetentsikeskuseks analüüsivõimekus erametsanduse arengule, viies läbi uuringuid ja analüüse. (RP2012-2016, 4.2.2) 31 4.3.5 Nõustamisteenustele tulemuseesmärkide Metsamajanduslike Alates 2012 seati nõustamisele omafinantseering 10% ning alates seadmine; tasulise nõustamisteenuse tegevuste mahu 2014. aastast 30%. 2016. aastal valmistati ette nõustamistoetuse arendamine (RP2012-2016, 4.2.4) suurenemine, ning metsaühistute toetamise muudatusi, mis rakendusid 2017. efektiivne aastast. Muudatuste eesmärgiks oli muuta tugisüsteemi nõustamisteenus majanduslikult iseseisvamaks, samal ajal võttes toetuste maksmisel arvesse vajadust suurendada metsakasvatustööde mahtusid erametsades. 32 4.4 METSATÖÖSTUSSEKTORI EFEKTIIVSUS Meede: Metsanduse arengut toetava efektiivse majanduskeskkonna, keskkonnasõbraliku ja konkurentsivõimelise logistika ning infrastruktuuri tagamine. nr Tegevused Taotletav tulemus Tegelik tulemus 2020 4.4.1 Otsitakse võimalusi transpordivõimaluste Optimeeritud Transpordivõimaluste kuluefektiivsemaks, kuluefektiivsemaks, transpordikorraldus keskkonnasõbralikumaks ja liiklusohutumaks muutmist käsitleti keskkonnasõbralikumaks ja liiklusohutumaks transpordi arengukavas aastateks 2014 kuni 2020. Majandus- ja muutmiseks kommunikatsiooniministeerium leevendas ümarpuidu veol massipiiranguid 48/52 t sõltuvalt autorongi sildade arvust ja paarisrataste olemasolust. 4.4.2 Metsaklastri uuringute koostamine ja iga- Analüüsid, ülevaated Metsanduslikke uuringuid ja ülevaateid koostavad nii ministeerium, aastase ülevaate koostamine puidu kui ka mitmed allasutused (sh KAUR). Lisaks teostavad ja/või kasutamisest tellivad valdkondlike uuringuid SA Erametsakeskus, RMK, toetatakse uuringuid läbi KIK-i. Iga-aastase ülevaate koostamine puidu kasutamisest on olnud siiski lünklik. Viimane detailne ja põhjalik puidubilansi ülevaade koostati KAUR-i poolt 2017 a. kohta aastal 2019. Siiski on puidu kasutamisega seonduv info olemas eri kujul Statistikaameti andmebaasides (näit kodumaise puidu kasutus, import-eksport). 4.4.3 Puidu stabiilseks turulejõudmiseks vajaliku Koordineeritud Eraldiseisvaid koordineeritud tegevusi tehtud ega kavandatud ei tegevuse planeerimine tegevused ole. Küll aga toimub riigimetsades uuendusraiete kavandamine pikemaajalist perspektiivi ja stabiilsust silmas pidades. Metsaseaduse § 45 lõike 5 alusel määrab keskkonnaminister igal aastal metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi. 4.4.4 Toimiva metsamaaparandus- ja teedevõrgu Infrastruktuuride Infrastruktuuride toimimiseks rakendati Eesti maaelu arengukava olemasolu ja korrashoiu tagamine toimimine (RP2016- 2007–2013 meedet 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“, 2020); mille eelarvest 28% ehk 13 miljonit eurot kasutati 33 Toetusmeetmed erametsaomanike maaparandussüsteemide korrastamiseks ja (2012-2016) juurdepääsuteede seisundi parandamiseks. Sarnane toetus jätkus ka Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ raames. 2017.–2018. aasta eelarvest maksti keskmiselt 16% ehk 2,5 miljonit eurot erametsaomanike maaparandussüsteemide korrastamiseks ja juurdepääsuteede seisundi parandamiseks. Täiendavalt maksti EMK kaudu toetust ka väiksemahulisteks töödeks. 2019-2020 aasta eelarvest määrati keskmiselt 11% ehk 1,1 miljonit eurot erametsaomanike maaparandussüsteemide korrastamiseks ja juurdepääsuteede seisundi parandamiseks. 4.4.5 Puidukaubandusega seotud informatsiooni e-veoseleht Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit viis ellu projekti elektrooniliseks muutmine, "Metsanduslogistika edendamine e-keskkonnas", mille andmestruktuuride standardiseerimine ning eesmärgiks oli muuta puidukaubandusega seotud informatsioon sellega infovahetuse parandamine ja elektrooniliseks, standardiseerida andmestruktuurid ning seeläbi kiirendamine (RP2012-2016, 4.3.2) parandada ja kiirendada infovahetust erinevate osapoolte vahel. Projekti tulemusel rakendus vastav infosüsteem. Keskkonnaministeerium andis läbi loodud infosüsteemi võimaluse elektroonilise veoselehe kasutamiseks . 4.4.6 EL puidukaubanduse määruse rakendamine Parendatud EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr Eestis, puidu importimisel ELi selle päritolu õigusaktid 995/2010, 20. oktoober 2010, milles sätestatakse puitu ja tuvastamine piiril (RP2012-2016, 4.3.3) puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused. Määruse eesmärk on peatada ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodetega kauplemine Euroopa Liidus. 4.4.7 FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamine Paranenud puidu FLEGT komitee koosseisus on osaletud FLEGT puidu importimisel Euroopa Ühendusse päritolu jälgitavus litsentsimissüsteemi rakendamisjuhiste väljatöötamises. (RP2012-2016, 4.3.4) 34 4.5 HARIDUS JA VÄLJAÕPE Meede: Hea ettevalmistusega ja kohanemisvõimelise tööjõu olemasolu tagamine. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 4.5.1 Metsamasinajuhtide (harvesteri ja Suurenenud 2011-2019 perioodil on varasemaga võrreldes vähenenud sektoris forwarderi operaatorite) ja puidutöötlejate kvalifitseeritud töötavate esimese taseme haridusega (alg- ja põhiharidus) hõivatute ettevalmistamise jätkusuutlikkuse oskustöötajate arv osakaal. tagamine nii esma- kui jätkuõppes ning täiendkoolituses 4.5.2 Metsanduse valdkonna õppekavade Parendatud ja 2015/2016 a alustati vastuvõttu EMÜ rakenduskõrgharidusõppe täiendamine koostöös ettevõtlussektoriga integreeritud õppekavale “Puidutöötlemise tehnoloogia”. EMÜ-s uuendati ja integreerimine teiste metsandusalaste õppekava bakalaureuse “Metsandus” ning magistriõppekavasid “Metsamajandus” õppeasutuste õppekavadega. Elustiku ning “Metsatööstus” põhjalikumalt alates 2019/2020 sisseastumisest. mitmekesisuse tagamise põhimõtete senisest ulatuslikum integreerimine õppeprotsessi 4.5.3 Metsandusalase kutse andmise süsteemi Uutele nõuetele Kutsesüsteemi toimimist reguleerib kutseseadus. Süsteemi arendamine vastav süsteem arendamise ja hoidmisega tegeleb Sihtasutus Kutsekoda. SA Kutsekoja juures tegutseb alates 01.01.2016 metsanduse kutsenõukogu, kus on esindatud valdkonna esindusorganisatsioonid, ettevõtted aga ka ministeeriumid (sh keskkonnaministeerium). Arengukava perioodi jooksul on pidevalt kaasajastatud ning uuendatud kutsestandardeid. 4.5.4 Metsandusalaste kutsevõistluste Parendatud Metsanduse kutsevõistluste korraldamine toimub regulaarselt süsteemi arendamine ja järjepidev süsteem sektoriülese koostöö vormis. rakendamine 4.5.5 Jätkusuutliku metsanduse senisest Õppematerjalid, Jätkusuutliku metsanduse senisest ulatuslikuma integreerimise jaoks, ulatuslikum integreerimine gümnaasiumi koolitatud õpetajad erinevate haridusasutuste sh gümnaasiumi õppeprotsessi, on loodud õppeprotsessi võimalused läbi KIK vastavate programmide – metsandus ning keskkonnaharidus. Toetatud on temaatilisi projekte (https://www.kik.ee/et/rahastatud-projektid). 4.6 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS 35 Meede: Teadustöö ja arendustegevuse soodustamine suurendamaks teadmistepõhiste otsuste abil metsanduse konkurentsivõimet. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 4.6.1 Metsandussektori tehnoloogiaplatvormi Sihipärane Üle-euroopalise protsessi „Metsasektori Tehnoloogiaplatvorm”, abil koostatud strateegilise teadusuuringute rahvuslik töörühm koostas Eesti metsasektori uurimis- ja teadusuuringute kava rakendamine süsteem arendustegevuse strateegia aastateks 2008- 2013, mis oli sisendiks ja seotud dokumendis MAK2020 koostamiseks. Eesti osaleb endiselt vastavas üle-euroopalises võrgustikus. 4.6.2 Metsandusalaste uurimis- ja katsealade Regulaarne KIK-i vahenditest on järjepidevalt finantseeritud Metsa kasvukäigu rajamine, olemasolevate katsealade infohõive püsiproovitükkide võrgustiku mõõtmiseid (~330 000 €), Toetatud on süsteemi korrastamine ja vajaduse korral katsealadelt raiesmike uuendamist ja erinevates kasvukohatüüpides kasvavate korduv inventeerimine metsade biomassi kasvu soodustavate puutuhakoguste väljaselgitamiseks katsealade võrgustiku rajamist (~45 000 €), metsakorraldusliku mudelala rajamist (~30 000€), rakendusuuringuid FAHM katsealal, katsekultuuride inventeerimist jpm. Metsandusalaste uurimis- ja katsealade rajamises ja sealse regulaarse infohõive tagamises on keskne roll EMÜ-l, samuti Tartu Ülikoolil ning Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnal. 4.6.3 Katsealade andmekogu edasiarendamine Katsealade Eeltööd metsa katsealade veebipõhise andmebaasi loomiseks metsandusalaste asutuste koostöös andmekogu NOLTFOX projekti raames toimusid 2006-2008. Katsealadel tehtud Metsaregistriga ja Põhjamaade metsade mõõtmisandmete haldamiseks loodi 2013.a. KIK projekti tulemusel andmekoguga NOLTFOX metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS moodul, kus on salvestatud ja kasutatavad nii säilinud metsakatsealade andmed kui ka KIK poolt toetava puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmed. KIK-i finantseerimisel (2016) toetati Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialade integreerimist FORMIS ning NOLTFOX infosüsteemidesse, mille tulemusel täideti oluline lünk Eesti metsandusliku info säilitamisel ja metsauurijatele-modelleerijatele kasutamiskõlblikuks tegemisel. 4.6.4 Uurimistööde jätkamine Uuringud, Perioodil 2011-2020 on Keskkonnaministeerium tellinud 18 analüüsi metsamajanduse, metsakasvatuse ja analüüsid varieerudes piiranguvööndi metsade majandamisest, keskkonna alaste eesmärkide parimaks erametsaomanike struktuuri ning arengukava alusuuringuni. 36 saavutamiseks Väga palju tehakse samuti Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste poolt. Näiteks on oluliseks taustainformatsiooniks KAUR-i iga-aastane ülevaade Eesti metsaressurssidest ja metsadest laiemalt. Samuti koordineerib KAUR metsaseiret ning metsaga seotud elupaikade ja elustikuga seotud seiret, mis on üheks osaks eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammist. Metsapoliitika elluviimist toetatakse seega läbi paljude pidevate seiretegevuste, aga ka läbi siseriiklike ning rahvusvaheliste projektide. KeA-l on hulgaliselt rahvusvahelisi projekte, mille eesmärk on kaasa aidata keskkonnateadlikkuse kasvule ja keskkonnaseisundi hindamisele ning parendamisele. SA Erametsakeskuse hangitud ja koostatud ülevaated leiab siit. Samuti toetab rakendusuuringute läbiviimist RMK. Rahastatavate rakendusuuringute valikul on prioriteediks Eesti oludes rakendatav mitmekülgne ja säästlik metsandus, mis hõlmab ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid uurimisvaldkondi. Samuti on toetatud teadus- ja arendusasutuste valdkondlikke teadusuuringuid KIK-i kaudu (peamiselt metsanduse programmist). Vahemikus 2011-2020 on Tartu Ülikooli ja EMÜ valdkondlike teadus- ja arendustegevust toetatud ca 3,7 miljoni € ulatuses. 4.6.5 Teadusajakirjade Baltic Forestry ja Teadusajakirjade Teadusajakirjade Baltic Forestry ja Metsanduslikud Uurimused Metsanduslikud Uurimused välja andmise väljaandmine väljaandmist on toetatud perioodil 2011-2020 kokku summas ~289 000 toetamine €. Nimetatud perioodil on ajakirjad perioodiliselt ilmunud, suurenenud on ajakirjade levik ja kättesaadavus, paranenud on ajakirjade indekseerimine rahvusvahelistes teadusandmebaasides ning suurenenud saientomeetrilised näitajad. 4.6.6 Metsa majandamise mudelite ja Mudelid ja Metsade majandamisega seotud normatiive on täiendatud vastavalt normatiivide kaasajastamine normatiivid, vajadusele ja uutele teadmistele. Toetatud on valdkondlikku metsade tõhusam teadustööd, samuti tellitud uuringuid (näit puistupõhiste küpsusvanuste kasutamine rakendamise mõju analüüs 2011, metsade majandamisel 37 eraldisepõhise langi pindala rakendamise mõjude analüüs 2011, ettepanekud metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja metsaraieid käsitlevate peatükkide muutmiseks 2015). 4.6.7 Metsandusalaste rakendusuuringute Uuringute RMK ja SA Erametsakeskuse poolt rahastatud uuringutega on programmi koostamine (RP2012-2016, programm võimalik tutvuda siin: Teadus | RMK ja 4.5.7) https://www.eramets.ee/uuringud-ja-statistika/uuringud/ 38 4.7 METSASEKTORI IDENTITEET JA MAINE Meede: Keskkonnateadlikkuse kasvatamine, et ühiskond tunnustaks metsa jätkusuutliku majandamise kasulikkust. Tegevused Taotletav Tegelik tulemus 2020 nr tulemus 4.7.1 Avalikkuse teavitamine metsaressursi Elanikkonna Avalikkuse teavitamine metsaressursi rollist ja selle kasutamise rollist ning selle kasutamise olulisusest, teadlikkuse tõus olulisusest ning metsamajanduse ja puidukasutuse maine tõstmine metsamajanduse ja puidukasutuse maine toimus Eesti Metsaseltsi, Eesti Erametsaliidu, Erametsakeskuse, RMK tõstmine jt asutuste korraldusel ning peamiselt KIK-i ja RMK rahastamisel. 4.7.2 Metsandusalase faktidele tugineva info Huvigruppide ja Faktidele tugineva info olemasolu on piisav (peamist statistikat koondab olemasolu ja kättesaadavuse tagamine elanikkonna KAUR). Värskeim Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring selgitas, teadlikkuse tõus et valdav osa (73%) elanikest tunnetab metsade tähtsust oma vaimse metsanduse ja füüsilise heaolu tagajana ning 71% mõistab, et saab igapäevaselt trendidest osa metsade poolt pakutavatest hüvedest (seened, marjad, puit). Metsa arvukate hüvede teadvustamine ja tervikuna käsitlemine võimaldab nende jätkusuutlikku kasutust. 4.7.3 Metsasektori teavet vahendava ja Iga aastane Iga-aastasel tegevuskaval põhinevat metsasektori teabe vahendamist sisekommunikatsiooni korraldava tegevuskava ja sisekommunikatsiooni korraldamist rakendatud pole. Sektori organisatsiooni arendamine erinevad osapooled korraldavad ning vastutavad oma kommunikatsiooni eest ise. Üldist metsandusalast teadlikkust tõstvaid ühekordseid projekte on siiski toetatud KIK metsanduse programmi kaudu. 4.7.4 Avaliku arvamuse uuringute koostamine Arvamusuuringud Avaliku arvamuse uuringute koostamine metsanduse vallas on metsanduse vallas integreeritud keskkonnateadlikkuse uuringu osaks: https://envir.ee/kaasamine- keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus/uuringud 4.7.5 Metsanduse kommunikatsioonistrateegia Kommunikatsiooni Eraldiseisvaid kommunikatsioonistrateegiaid koostatud ei ole. Üldist koostamine aastateks 2011-2015 ja 2016- strateegiad metsandusalast teadlikkust tõstvaid ühekordseid projekte on siiski 2020 (RP2012-2020, 4.6.5) toetatud KIK metsanduse programmi kaudu. 39 LOODUSVARA KASUTAMINE Metsanduse arengukavas aastani 2020 on esitatud mõõdukas puidukasutuse stsenaarium, mille kohaselt on metsasektori pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks saavutada uuendus- ja harvendusraiete mahuks 12–15 mln m3 aastas. Arengukava kohaselt kajastatakse aruandes ülevaade eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest. Aastatel 2011–2020 (viimased 10 aastat) on keskmine raiemaht SMI ning raiemahu eksperthinnangu (2020 kohta) põhjal olnud 10,7 mln m3 ehk ~71–89% eesmärgist . Aastatel 2011–2019 (2020 a. kohta veel SMI tulemused puuduvad) on keskmine metsade aastane juurdekasv SMI põhjal olnud 15,7 mln m3 . Aastatel 2011–2019 ( 2020 a. kohta veel SMI tulemused puuduvad) on keskmine majandatavate metsade aastane juurdekasv SMI põhjal olnud 13,6 mln m3. See tähendab, et arengukava perioodil (2011-2020)ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsade juurdekasvu ega ka majandatavate metsade juurdekasvu. Raiemaht raieliigiti 2010-2019 (SMI põhjal) Raiutud tagavara KO KKU H ooldusraied U uendusraied M uud raied A asta Sh surnud Sh surnud Sh surnud Sh surnud tuhattm puit,tuhat tuhattm puit,tuhat tuhattm puit,tuhat tuhattm puit,tuhat tm tm tm tm 20 20 * 10 60 0 20 19 11 248 572 1 848 190 9 141 375 259 6 20 18 12 741 774 1 944 252 10 573 513 224 9 20 17 12 489 772 1 680 278 10 617 464 192 30 20 16 10 739 731 1 615 324 9 005 382 119 26 20 15 10 0 49 488 1 70 8 225 8 220 241 121 23 20 14 10 0 0 7 657 1 715 293 8 0 42 363 250 1 20 13 10 0 92 775 2 0 89 351 7 653 422 350 2 20 12 10 182 912 1 759 453 7 898 449 524 10 20 11 8 991 816 1 861 378 6 762 426 368 12 Keskm ine 20 11– 20 20 10 714 tm * Raiem ahu eksperthinnang 40 Eesti majandatavate männikute keskmine vanus on arengukava lõpu seisuga 72 aastat ning majandatavate kuusikute keskmine vanus 52 aastat. Küpsete puistute juurdekasv ja süsinikusidumine väheneb vanuse suurenedes ning uuendusraieid edasi lükates võib raietega kaasnev emissioon kõigi puistute vähenevast juurdekasvust tulenevalt ületada sidumist. Metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärk oli metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks, et ka tulevikus tagada metsamaade kasvupotentsiaali optimaalne kasutamine ja puidukasutuse võimalus, tuleb jätkuvalt soodustada uue metsapõlve saamiseni viivaid uuendusraieid küpsetes metsades ning sellele järgnevat metsade uuendamist ja kasvatamist (noorendike hooldamine, valgustus- ja harvendusraied). Metsi uuendades, kasvatades ja kasutades saame pidevalt energiamahukate materjalide ja fossiilkütuste asendamiseks taastuvat loodusvara puitu, mille kasvamise käigus seotakse suur osa Eesti teistes sektorites tekkivast CO2 heitest. 41 KOKKUVÕTE Arengukavas enam kui kümme aastat tagasi sätestatud tegevuste täitmine on olnud üldiselt edukas. Antud perioodi iseloomustavad mitmed aspektid, mis mõjutasid muuhulgas ka arengukava täitmist - väljumine 2008. aasta finantskriisist, toimunud maareform, seatud riiklikud taastuvenergia eesmärgid jpm. Aga ka mitmed rahvusvahelised arengud näiteks Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimine. Arengukava perioodi jooksul on Eestis metsamaa pindala mõnevõrra suurenenud (~100 000 ha), lõppenud on maareform st 48% Eesti metsamaast on eraomandis, paranenud on erametsade uuendamisega seotud näitajad, suurenenud on looduskaitse all oleva metsamaa pindala sh eriti rangelt kaitstava metsamaa pind. Arvestades lõppenud maareformi võib eeldada, et raiemahud saavutavad suurema stabiilsuse. Tuleb märkida, et arengukava perioodil ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsade juurdekasvu ega ka majandatavate metsade juurdekasvu ning meie metsade tagavara on suurenenud. Aktiivselt on tegeletud metsandusliku teabe tootmisega ning erinevate teavitustegevusega. Samas on viimased aastad näidanud, et nii mõneski sellekohases aspektis on veel tublisti arenguruumi. Peamised probleemvaldkonnad 2011-2020 arengukava elluviimisel on olnud metsakasvatusega seotud tegevused. Kuigi uuendamisega seotud eesmärgid täideti on metsamaa efektiivset kasutamist silmas pidades veelgi enam vaja rõhku panna metsa uuendamisele. Seda eriti olukorras, kus üha enam tuleb metsandussektoris arvestada kliimapoliitika suundumustega. Metsamaa parim võimalik ja efektiivne kasutamine ning hea tervislik seisund on selles kontekstis väga oluline. Arengukava perioodi jooksul ei saavutatud erametsade valgustus- ja harvendusraiete pindala eesmärke. Teisalt on need tegevused samuti väga olulised selleks, et tagada puistute tootlikkus ning hea tervislik seisund. Kvaliteetsed, elurikkad ning terved puistud annavad võimaluse asendada tulevikus fossiilseid materjale ning leevendada kliimamuutuseid. Väga mitmekesiste, kohati vastandlike ning suurenevate ootuste valguses tuleb tähelepanu pöörata metsanduse konkurentsivõimele ja kestlikkusele. 42 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0020 - „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018 kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Riigikantselei; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd98f68e-3a56-44e6-a8b1-1558acf96513 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd98f68e-3a56-44e6-a8b1-1558acf96513?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel