Rahandusministeerium Teie 20.09.2021 nr 1.1-10.1/6553-1,
[email protected] RAM/21-1113/-1K
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 06.10.2021 nr 2-7/21-0006/5535
Rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud rahandusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse (RahaPTS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
eesmärki tõhustada virtuaalvääringutega kauplemise kontrolli. Selleks on oluline tugevdada
Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pädevust virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja
võimekust järelevalve teostamisel ning sätestada rahvusvahelisele standardile vastavad nõuded
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele.
Eelnõu eesmärgid on saavutatavad ennekõike RABi meeskonna suurendamisega, värvates juurde
nii valdkonna- kui juriidilise kompetentsiga eksperte ja tõstes järelevalve mahtu ning ulatust. On
tähtis, et Eesti regulatiivne raamistik on õiguskuulekate turuosaliste jaoks rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline. Meie jaoks on oluline tagada FinTech valdkonna õiguskindlus ning sõnum,
et välisinvestorid ja -ettevõtted ning globaalse teenuse osutajad on Eestisse oodatud. Seetõttu on
oluline, et täiendavate eelduste seadmistel virtuaalvääringu teenusepakkujate tegutsemisele,
oleksid need nõuded diferentseeritud sõltuvalt konkreetse teenusepakkujaga seotud riskist (näiteks
seotud käibega) ega loo tõkkeid alustavale ettevõtetele turule sisenemisel. Siinjuures on oluline,
et eelnõus toodud muudatused ei piira teenuste vaba liikumist - välisriigi ettevõtetele ja
rahvusvahelise teenuse pakkujatele tuleb võimaldada taotleda Eestis tegevusluba ning Eesti
ettevõtete osanikele kehtestatud nõuded on riskiprofiiliga võrreldes proportsionaalsed.
RABi järelevalve teostamise tõhustamiseks on oluline järelevalve tasu kehtestamine. Seega
pooldame eelnõuga planeeritavat (RahaPTS § 75´7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalve
tasu kehtestamist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kooskõlastame eelnõud järgmiste märkuste ja kommentaaridega arvestamise korral:
1. Seletuskirja järgi võimaldaksid virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud riskide
maandamiseks võetavad meetmed parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle
teostatavat järelevalvet ning tagada, et Eesti tegevusluba ei oma need virtuaalvääringu teenuse
pakkujad, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole võimalik Eestis
järelevalvet teostada. Toetame seda eesmärki, kuid samas näeme eelnõu jõustumisel lisaks
vastupidist ohtu. Täna Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad on välja toonud, et
eelnõus toodud tingimustega ei suuda enamus ettevõtjaid enda tegevust plaanitava
jõustumistähtaja jooksul kooskõlla viia. On oht, et Eestis registreeritud teenusepakkujad on
sunnitud kolima teiste riikide jurisdiktsiooni (nt Leetu). Kuna Eesti klientidel kaob kohalik
alternatiiv ning neile ei saa keelata välisriikide teenuste tarbimist, puudub edaspidi riigil
võimalus nende üle kontrolli teostada. Teeme ettepaneku pikendada eelnõu jõustumise
tähtaega 01. juulini 2022.
2. Palume selgitada eelnõuga plaanitavate muudatuste ajakohasust ja kooskõla uute jõustuvate
EL regulatsioonidega, kus virtuaalvääringu teenusepakkujaid hakkab reguleerima Markets in
Crypto Assets (MiCA) ning virtuaalvääringute andmevahetust AML Package. Ettevõtjatele on
kõige koormavam regulatsioon, mis on ajutine ning samal ajal keeruline ja kallis. Näiteks on
teada, et AML Package lahendab andmevahetuse küsimuse teisiti (FATF algatusel saab Travel
Rule-st globaalne standard). Nõue põhineb FATFi ettepanekul, mis on osa hetkel arutelus
olevast MiCa ettepanekus.1 MiCA peamiseks eesmärgiks on kehtestada ühtne reeglistik
krüptovarade reguleerimiseks EL määruse näol.
3. Eelnõus (RahaPTSi paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 2´2 –2´6) on toodud nõue
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele esitada tehingu maksja ja saaja andmed viivituseta ja
turvaliselt kõigile virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu osapooltele.
Esmapilgul lihtsana paistev nõue, arvestades virtuaalvääringute tehnoloogilist ülesehitust, on
faktiliselt suur tehniline arendus, mille korralik rakendamine nõuab suuri ressursse (nii ajalised
kui ka rahalised). Siinjuures on oluline märkida, et sellist tehnilist lahendust ei ole vaja luua.
Tegelikult on avalikus plokiahelas tehingud nähtavad ja kui kasutada õigeid plokiahela
analüüsimise vahendeid, siis on võimalik järelevalveasutuse jaoks oluline informatsioon kätte
saada. Riik saab sätestada milliseid süsteeme või tööriistu peab virtuaalvääringu teenuse
pakkuja kasutama. Näiteks on võimalik analüüsida iga virtuaalvääringu rahakotti tehingu
hetkel ja tuvastada selle riskitase selle põhjal, kust on pärit vahendid selles rahakotis, mida on
võimalik edasi arendada selliselt, et kahtlase asjaolu tuvastamisel saab lisada vastavale
rahakotile kõrgema riski taseme, mille tulemusena ettevõtjad saavad keelduda sellisest
rahakotist laekunud virtuaalvääringu tehingutest. Pakutud kujul muudatuse sisseviimisega
tekiks olukord, kus Eesti ainsana nõuab tehnilist aspekti, mis ei ole veel osa teiste riikide
standarditest. See vähendab olemasolevate teenusepakkujate konkurentsivõimet ning on
praktikas erinevalt tõlgendatav (sest pole veel ühist standardit) ja ka EL tasemel raskesti
praktikas rakendatav, sest teiste riikide teenusepakkujad ei ole võimelised ega kohustatud Eesti
teenusepakkujate poolt esitatud andmeid vastu võtma. Palume siinkohal kaaluda ühiselt
sektoriga alternatiivseid lahendusi, arvestades olemasolevate tehnoloogiate võimalustega.
4. Eelnõuga (RahaPTS § 72`3) muudetakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise
aastaaruande audit kohustuslikuks. Meile teadaolevalt ei ole Eestis piisaval hulgal audiitoreid,
kellel oleks kogemust ja võimekust vastavat auditi koostada. Teeme ettepaneku täpsustada, kas
audiitoritel on vajalik kompetents olemas ning kui mitte, siis kaaluda üleminekuperioodi
võimaldamist.
5. Kokkuvõtvalt leiame, et eelnõus toodud jõustumistähtaeg (01.01.2022) on arvestades
muudatuste sisu ja mahtu liiga lühike. Toonitame veelkord vajadust kaaluda jõustumistähtaja
pikendamist kuni 01.07.2022. Kolme kuuga ei jõua enda tegevust eelnõus tooduga kooskõlla
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0593.
2 (3)
viia ei teenusepakkujad ega ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes peab
majandustegevuse registri andmekogu, mille ülesanne on võimaldada teate- ja loakohustusega
tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning
järelevalve teostamist. MTRi andmekogus on vajalik teha tehnilisi muudatusi, mis
võimaldaksid ettevõtjatel täita/muuta uute tingimuste valguses tegevusloa taotlusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Merike Koppel
625 6411
[email protected]
3 (3)