Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.09.2021 nr 2-2/17-0344/636
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 08.10.2021 nr 6.1-2/13-3
Arvamus küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kohta
Täname võimaluse eest esitada arvamus küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta. Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on eelnõud analüüsinud ja esitab käesolevaga oma
seisukohad ning ettepanekud.
1. ITL teeb ettepaneku jätta eelnõust välja teenuse osutaja mõiste oluline
laiendamine.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse küberturvalisuse seaduse (KüTS) 3 lõiget 1 tehes
väga põhimõtteline muudatus teenuse osutaja mõistes. Nimelt kavandatakse muudatust,
mille kohaselt hädaolukorra seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad ja
teised KüTS § 3 lõikes 1 nimetatud isikud saavad olema KüTS-is sätestatud kohustuste
subjektiks kogu oma tegevuse ulatuses.
Kehtiva KüTS-i kohaselt on elutähtsa teenuse osutajad kohustatud järgima KüTS-i ainult
süsteemide kasutamisel elutähtsate teenuste osutamisel. Seega kaotatakse eelnõuga
(teenuse osutajaks määratlemise ja seega KüTSi kohaldamise) kriteerium, et süsteemi
kasutatakse elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et eelnõu muudatuse
tulemusel piisab KüTS-i kohaldamiseks vaid sellest, et isik on elutähtsa teenuse osutaja.
Teenuse osutaja mõiste selline laiendamine on:
- väga oluline muudatus, kuna erasektori elutähtsa teenuse osutajatele (ETO)
plaanitakse kehtestada uued kohustuslikud nõuded. Tegelikult on see komplekt
nõudeid, sest lisaks kohustuslikule Eesti Infoturbe Standardile (E-ITS) plaanitakse
kehtestada KüTS § 7 lg 5 alusel ka turvameetmete üldnõuded ja süsteemide
turvameetmete erinõuded. Muudatus on väga suur ja põhimõtteline, sest KüTS
kehtestatakse ETO-de kogu tegevusele, mitte ainult elutähtsa teenuse osutamiseks
vajalikele süsteemidele. Samal ajal jääb alles ka KüTS § 6 sätestatud kohustus
järgida küberturvalisuse tagamise põhimõtteid;
2
- muudatus, mida ei ole erasektori huvigruppidega üldse arutatud;
- eelnõu seletuskirjas esile toomata ja põhjendamata. Seda ei nimetata
sisukokkuvõttes (eelnõu seletuskiri lk 1-2) ja see ei ole kirjas ka eelnõu eesmärgina
(seletuskiri lk 4-8). Eelnõu § 1 punkti 3 selgituses nimetatakse seda aga vaid
seaduse kohaldamisala täpsustamiseks, kuigi sisuliselt tähendab antud muudatus
ETO puhul seda, et kui hetkel kohaldub KüTS konkreetse ETO ühele või kahele
teenusele, siis pärast muudatuse jõustumist ettevõtte muudele teenustele, mille hulk
võib olla sadades;
- ära unustatud eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi peatükis. Nimelt on täielikult
puudu selle muudatuse mõjude analüüs (eelkõige majanduslik mõju ettevõtetele).
Näiteks on eelnõu seletuskirja lk 34 kirjas, et „E-ITS kehtestamisest tulenevad
muutused kujundavad formaalselt ümber teenuse osutajate kohustusi, kuid ei muuda
neid sisuliselt võrreldes varasemate kohustustega küberturvalisuse tagamisel.“
Samas väidetakse, et „kui teenuse osutaja on varasemalt teinud pingutusi
küberturvalisuse tagamiseks KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuete
järgimisega, ei tulene teenuse osutajale E-ITS tingimuste järgimise kohustusest suurt
majanduslikku mõju“. Meie hinnangul jätavad need väited täielikult arvestamata
eelnõu punktiga 3 tehtava muudatuse mõjud ettevõtetele.
ITL teeb ettepaneku jätta teenuse osutaja mõiste laiendamine eelnõust välja.
Seega tuleb välja jätta eelnõu § 1 p 3 ( KüTS § 3 lg 1 muutmine), § 3 (elektroonilise
side seaduse muutmine) ja § 4 (hädaolukorra seaduse § 41 lg 1 muutmine). Sellega
seonduvalt tuleb välja jätta ka eelnõu § 1 p 18 ja §§ 5-8.
Põhjendame oma ettepanekut järgmiselt:
1) ITL leiab, et niivõrd ulatuslik teenuse osutaja mõiste laiendamine ei ole
põhjendatud. Seni on KüTS-ist tulenevad kohustused kehtinud vaid süsteemide
kasutamisel elutähtsa teenuse osutamisel. Terve ettevõtte tegevusele KüTSi
kohaldamise laiendamine ei ole meie hinnangul vajalik, kuna ETO-d tegelevad ise
küberturvalisusega. Ettevõtete tegevust ei pea kohustuslikus korras raamistama
nõuetega, mis kehtivad ettevõtte kogu tegevusele.
a. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse seda muudatust järgmiselt: „Nii
tagatakse parem kooskõla teenuse osutaja määratluse ning talle
seadusest tulenevate kohustuste eesmärgipärase täitmise vahel. Täitmaks
eesmärki tagada võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisus ühiskonna
seisukohast oluliste teenuste osutamiseks, on aina rohkem läbipõimunud
infotehnoloogia taristuid arvestades vajalik välistada võimalusi eirata üht
osa kasutatava infotehnoloogia taristust teenuste kaardistamisel,
küberriskide analüüsimisel ning turvameetmete rakendamisel.“ (lk 9). Meie
hinnangul ei ole see selgitus veenev.
b. Ohtu, et mõnda süsteemi osa eiratakse kaardistamisel, saab vältida
sellega, et hinnatakse, kas ja kuidas elutähtsa teenuse osutamiseks
kasutatav süsteem on ühendatud ettevõtte teiste süsteemidega. Kui
ühendus üldse puudub või on rakendatud piisavaid meetmeid süsteemi
turvalisuse tagamiseks ühendusest hoolimata, siis on põhjendamatu
kohaldada KüTS-i nõudeid ettevõtte nendele süsteemidele, mida ei
kasutata elutähtsa teenuse osutamisel ja milles esinevad intsidendid ei
saa ohustada elutähtsa teenuse toimepidavust.
3
2) Eelnõu üheks ajendiks on E-ITS kasutuselevõtt. Kui kehtiva seaduse järgi
kehtestati teenuse osutamiseks kasutatavate turvameetme kirjeldus ja
riskianalüüsi koostamise nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega
(KüTS § 7 lõige 4). See ei sisaldanud ETO-le auditeerimis- või
sertifitseerimiskohustust, vaid põhines suuresti enesehindamisel (va ISKE
kohuslased). Eelnõu ja uue VV määrusega tuleb järgida E-ITS´i ning tingimuste
täitmist auditeerida või järgida rahvusvahelist standardit ISO/IEC 27001 ning
tingimuste täitmist tõendada kehtiva vastavussertifikaadiga.
Selline kõike hõlmav ja vajaduspõhiselt piiritlemata KüTS-i kohaldamine
kõigi ETO süsteemide osas, sõltumata kas need süsteemid mõjutavad
elutähtsa teenuse toimepidavust, on ettevõtlusvabadust
ebaproportsionaalselt piirav.
3) ITL-i seisukohta toetavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse
ühtselt kõrge tase kogu liidus) preambula punktid 22 ja 23, mille kohaselt tuleks
elutähtsate teenuse osutajate suhtes tuleks kohaldada konkreetseid turvanõudeid
üksnes seoses nende teenustega, mida peetakse olulisteks. Teenuse osutajate
identifitseerimiseks peaksid liikmesriigid seetõttu kehtestama oluliseks peetavate
teenuste loetelu, mis peaks olema liikmesriikidele lähtealuseks, mis võimaldab
teenuse osutajate identifitseerimist. Direktiiv nõuab selgelt, et oluliste teenuste
liigid tuleb eristada mitteolulistest tegevustest, millega asjaomases sektoris
tegutsev üksus võib tegeleda. Selle valguses jääb arusaamatuks, miks on Eestis
otsustatud direktiivis sätestatud eirata ja ettevõtete kogu tegevust hakata
reguleerima.
4) Teenuse osutaja mõiste laiendamine suurendaks ettevõtete finants- ja
halduskoormust, mille peab kokkuvõttes kinni maksma tarbija. Ettevõtted ei saa
nõustuda ülemäärase finants- ja halduskoormusega, mida põhjendatakse
ainuüksi sellega, et nii on lihtsam järelevalvet teostada.
5) Niivõrd ulatuslik teenuse osutaja mõiste laiendamine diskrimineeriv
võrreldes teistele ettevõtetele kohalduvate nõuetega. Nimelt on see
konkurentsi moonutav, kui elutähtsat teenust osutav ettevõte pakub ka muid
teenuseid, kuna elutähtsat teenust osutava ettevõtte kõigi süsteemide kulud
suureneva eelnõuga kavandatud kõrgendatud nõuete tõttu.
Kuna eelnõud käsitletakse kiireloomulisena seoses EL-i määruste rakendamisega,
teeme ettepaneku käesolevas punktis käsitletud muudatus eelnõust välja jätta.
Ilma kavandatava väga põhimõttelise muudatuse mõju analüüsita ei ole mõistetav, miks
see on vajalik ja kas regulatsioon annab soovitud efekti või lihtsalt tõstab nii ettevõtete
kui riigiasutuste halduskoormust.
Käesoleval hetkel on Euroopa Liidu tasandil muutmisel võrgu- ja infosüsteemide
turvalisuse direktiiv EL) 2016/1148 ja Eestis käimas KüTS revisjon. Seega ei ole ühtegi
põhjust kiirustada teenuse osutaja mõiste muutmisega KüTS-is. Seda ettepanekut tuleks
arutada koos teiste planeeritavate muudatustega ja põhjalikult analüüsida. Praegu on ju
ettevõtteid puudutav mõjuanalüüs eelnõust täielikult puudu. Aja maha võtmine aitaks
ennetada ka võimalikke vasturääkivusi teiste ettevalmistamisel olevate
regulatsioonidega.
4
2. Teeme ettepaneku sõnastada küberturvalisuse nõuete kehtestamise
volitusnorm täpsemalt.
Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse KüTS § 7 uus lõige 5, mis on volitusnorm nõuete
kehtestamiseks teenuse osutaja turvameetmetele, mis peavad tagama süsteemide
küberturvalisuse. Tegemist on väga laia ja häguse volitusnormiga.
Esiteks jääb arusaamatuks, miks on otsustatud anda volitusnorm korraga kahele isikule
(Vabariigi Valitsus ja tema volitatud minister). ITL teeb ettepaneku anda see volitus
konkreetselt Vabariigi Valitsusele ilma edasivolitamise õiguseta.
Teiseks ei ole volitusnormi ulatus piisavalt täpne. Volitus antakse KüTS § 7 sätestatud
kohustuste täimise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks. ITL teeb ettepaneku
sõnastada selles volitusnormis selgemini kehtestavate nõuete ulatus ehk see,
mida need nõuded peavad tagama.
3. ITL ei toeta eelnõuga välja pakutavat küberturvalisuse sertifitseerimise
korraldust.
ITL on varasemalt korduvalt esitanud oma seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet)
ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 rakendamise kohta. 1 Me ei pea
vajalikuks käesolevas arvamuses neid seisukohti korrata. Märgime siiski, et ITL ei pea
endiselt otstarbekaks Eesti Standardimis-ja Akrediteerimiskeskus riiklikuks
akrediteerimiskeskuseks määramist ja Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse
sertifitseerimise raames ülesannete (riiklik vastavushindamisasutus) panemist.
4. Teeme ettepaneku lühendada dokumentatsiooni kohustusliku säilitamise
aega.
Eelnõu lisana on esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide
küberturvalisuse nõuded“ kavand, mille § 5 lõige 3 kohustab säilitama dokumentatsiooni
7 aastat selle koostamisest. See dokumentatsioon tuleb teha Riigi Infosüsteemi Ametile
(RIA) kättesaadavaks vastava taotluse korral. Hetkel KüTS § 7 lõike 2 punkti 6 järgi tuleb
dokumente säilitada 3 aastat (see punkt tunnistatakse eelnõuga kehtetuks).
Juhime tähelepanu, et 7 aastat on infotehnoloogias väga pikk aeg. Meil on raske mõista,
mis väärtust pakuvad RIA-le 7 aasta tagused riskianalüüsid või sel hetkel rakendatud
turvameetmete info. Eriti arvestades veel nõuet, et sõltumatu audit või sertifitseerimine
tuleb läbi viia iga 3 aasta järel.
Seetõttu teeme ettepaneku muuta vastava määruse § 5 lõiget 3 nii, et see
kohustaks säilitama dokumentatsiooni 3 aastat.
5. E-ITS-i kehtestamine vajab eelnõus täpsustamist.
Eelnõu seletuskirja lk 29 on kirjas, et „E-ITS-i kehtestamine alates 1. jaanuarist 2022.
aastal tähendab küll kohustust alustada E-ITS tingimuste järgimist (nt infoturbeprotsessi
läbiviimist), kuid ei tähenda, et teenuse osutaja peab juba samal päeval olema
rakendanud E-ITS tingimuste järgimisest tulenevad turvameetmed.“ Meil ei õnnestunud
leida eelnõust ja selle rakendusaktide kavanditest kinnitust sellele väitele. Eelnõu on
märgitud jõustuma 01.01.2022, ainsaks erandiks on avaliku teabe seaduse muudatused,
mis jõustuvad 01.01.2023.
1
Vt ITL-i kirjad MKM-ile 12.01.2021 väljatöötamiskavatsuse kohta ja 14.06.2021 nr 6.1-2/84-1 eelnõu kohta.
5
Kui jõustumine on plaanitud järkjärgulisena, siis see peab olema õigusakti tasandil
selgelt mõistetav.
6. Palume täpsustada E-ITS-i nimetust.
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole E-ITS standard, vaid ühtsete nõuete kogum
(seletuskiri lk 32) ja sellega saab nõustuda. Seetõttu on eksitav nimetada seda
standardiks, mis on defineeritud tehnilise normi ja standardi seaduse § 2 lõikes 3.
Palume selgitust, miks seda on otsustatud nimetatakse standardiks. Palume kaaluda
võimalust eemaldada sõna „standard“ infoturbe halduse nõuete pealkirjast.
Loodame, et leiate võimaluse meie seisukohtade ja ettepanekutega arvestada. Oleme
valmis jagama oma ettepanekute kohta täiendavaid selgitusi ja võimalusel osalema ka
eelnõu teemal peetavatel aruteludel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Info Aadress <
[email protected]>
Saadetud: 08.10.2021 14:33
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Raavo Palu <
[email protected]>
Koopia: Keilin Tammepärg <
[email protected]>
Teema: Arvamus küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kohta
Manused: 8.10.2021_6.1-2_13-3_MKM_KüTS seaduse muutmine.asice
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
08.10.2021 kirja nr 6.1-2/13-3 „Arvamus küberturvalisuse seaduse ja
teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
[email protected]
www.itl.ee