dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. oktoober 2021
Viit
2-2/17-0344/636
Registreeritud
8. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Raavo Palu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Riikliku küberturvalisuse osakond)

Failid

  • 📎8.10.2021_6.1-2_13-3_MKM_KüTS seaduse muutmine.asice176 KB
  • 📎E-kiri.pdf70 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.09.2021 nr 2-2/17-0344/636 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 08.10.2021 nr 6.1-2/13-3 Arvamus küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest esitada arvamus küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on eelnõud analüüsinud ja esitab käesolevaga oma seisukohad ning ettepanekud. 1. ITL teeb ettepaneku jätta eelnõust välja teenuse osutaja mõiste oluline laiendamine. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse küberturvalisuse seaduse (KüTS) 3 lõiget 1 tehes väga põhimõtteline muudatus teenuse osutaja mõistes. Nimelt kavandatakse muudatust, mille kohaselt hädaolukorra seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad ja teised KüTS § 3 lõikes 1 nimetatud isikud saavad olema KüTS-is sätestatud kohustuste subjektiks kogu oma tegevuse ulatuses. Kehtiva KüTS-i kohaselt on elutähtsa teenuse osutajad kohustatud järgima KüTS-i ainult süsteemide kasutamisel elutähtsate teenuste osutamisel. Seega kaotatakse eelnõuga (teenuse osutajaks määratlemise ja seega KüTSi kohaldamise) kriteerium, et süsteemi kasutatakse elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et eelnõu muudatuse tulemusel piisab KüTS-i kohaldamiseks vaid sellest, et isik on elutähtsa teenuse osutaja. Teenuse osutaja mõiste selline laiendamine on: - väga oluline muudatus, kuna erasektori elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) plaanitakse kehtestada uued kohustuslikud nõuded. Tegelikult on see komplekt nõudeid, sest lisaks kohustuslikule Eesti Infoturbe Standardile (E-ITS) plaanitakse kehtestada KüTS § 7 lg 5 alusel ka turvameetmete üldnõuded ja süsteemide turvameetmete erinõuded. Muudatus on väga suur ja põhimõtteline, sest KüTS kehtestatakse ETO-de kogu tegevusele, mitte ainult elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikele süsteemidele. Samal ajal jääb alles ka KüTS § 6 sätestatud kohustus järgida küberturvalisuse tagamise põhimõtteid; 2 - muudatus, mida ei ole erasektori huvigruppidega üldse arutatud; - eelnõu seletuskirjas esile toomata ja põhjendamata. Seda ei nimetata sisukokkuvõttes (eelnõu seletuskiri lk 1-2) ja see ei ole kirjas ka eelnõu eesmärgina (seletuskiri lk 4-8). Eelnõu § 1 punkti 3 selgituses nimetatakse seda aga vaid seaduse kohaldamisala täpsustamiseks, kuigi sisuliselt tähendab antud muudatus ETO puhul seda, et kui hetkel kohaldub KüTS konkreetse ETO ühele või kahele teenusele, siis pärast muudatuse jõustumist ettevõtte muudele teenustele, mille hulk võib olla sadades; - ära unustatud eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi peatükis. Nimelt on täielikult puudu selle muudatuse mõjude analüüs (eelkõige majanduslik mõju ettevõtetele). Näiteks on eelnõu seletuskirja lk 34 kirjas, et „E-ITS kehtestamisest tulenevad muutused kujundavad formaalselt ümber teenuse osutajate kohustusi, kuid ei muuda neid sisuliselt võrreldes varasemate kohustustega küberturvalisuse tagamisel.“ Samas väidetakse, et „kui teenuse osutaja on varasemalt teinud pingutusi küberturvalisuse tagamiseks KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuete järgimisega, ei tulene teenuse osutajale E-ITS tingimuste järgimise kohustusest suurt majanduslikku mõju“. Meie hinnangul jätavad need väited täielikult arvestamata eelnõu punktiga 3 tehtava muudatuse mõjud ettevõtetele. ITL teeb ettepaneku jätta teenuse osutaja mõiste laiendamine eelnõust välja. Seega tuleb välja jätta eelnõu § 1 p 3 ( KüTS § 3 lg 1 muutmine), § 3 (elektroonilise side seaduse muutmine) ja § 4 (hädaolukorra seaduse § 41 lg 1 muutmine). Sellega seonduvalt tuleb välja jätta ka eelnõu § 1 p 18 ja §§ 5-8. Põhjendame oma ettepanekut järgmiselt: 1) ITL leiab, et niivõrd ulatuslik teenuse osutaja mõiste laiendamine ei ole põhjendatud. Seni on KüTS-ist tulenevad kohustused kehtinud vaid süsteemide kasutamisel elutähtsa teenuse osutamisel. Terve ettevõtte tegevusele KüTSi kohaldamise laiendamine ei ole meie hinnangul vajalik, kuna ETO-d tegelevad ise küberturvalisusega. Ettevõtete tegevust ei pea kohustuslikus korras raamistama nõuetega, mis kehtivad ettevõtte kogu tegevusele. a. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse seda muudatust järgmiselt: „Nii tagatakse parem kooskõla teenuse osutaja määratluse ning talle seadusest tulenevate kohustuste eesmärgipärase täitmise vahel. Täitmaks eesmärki tagada võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisus ühiskonna seisukohast oluliste teenuste osutamiseks, on aina rohkem läbipõimunud infotehnoloogia taristuid arvestades vajalik välistada võimalusi eirata üht osa kasutatava infotehnoloogia taristust teenuste kaardistamisel, küberriskide analüüsimisel ning turvameetmete rakendamisel.“ (lk 9). Meie hinnangul ei ole see selgitus veenev. b. Ohtu, et mõnda süsteemi osa eiratakse kaardistamisel, saab vältida sellega, et hinnatakse, kas ja kuidas elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatav süsteem on ühendatud ettevõtte teiste süsteemidega. Kui ühendus üldse puudub või on rakendatud piisavaid meetmeid süsteemi turvalisuse tagamiseks ühendusest hoolimata, siis on põhjendamatu kohaldada KüTS-i nõudeid ettevõtte nendele süsteemidele, mida ei kasutata elutähtsa teenuse osutamisel ja milles esinevad intsidendid ei saa ohustada elutähtsa teenuse toimepidavust. 3 2) Eelnõu üheks ajendiks on E-ITS kasutuselevõtt. Kui kehtiva seaduse järgi kehtestati teenuse osutamiseks kasutatavate turvameetme kirjeldus ja riskianalüüsi koostamise nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega (KüTS § 7 lõige 4). See ei sisaldanud ETO-le auditeerimis- või sertifitseerimiskohustust, vaid põhines suuresti enesehindamisel (va ISKE kohuslased). Eelnõu ja uue VV määrusega tuleb järgida E-ITS´i ning tingimuste täitmist auditeerida või järgida rahvusvahelist standardit ISO/IEC 27001 ning tingimuste täitmist tõendada kehtiva vastavussertifikaadiga. Selline kõike hõlmav ja vajaduspõhiselt piiritlemata KüTS-i kohaldamine kõigi ETO süsteemide osas, sõltumata kas need süsteemid mõjutavad elutähtsa teenuse toimepidavust, on ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piirav. 3) ITL-i seisukohta toetavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtselt kõrge tase kogu liidus) preambula punktid 22 ja 23, mille kohaselt tuleks elutähtsate teenuse osutajate suhtes tuleks kohaldada konkreetseid turvanõudeid üksnes seoses nende teenustega, mida peetakse olulisteks. Teenuse osutajate identifitseerimiseks peaksid liikmesriigid seetõttu kehtestama oluliseks peetavate teenuste loetelu, mis peaks olema liikmesriikidele lähtealuseks, mis võimaldab teenuse osutajate identifitseerimist. Direktiiv nõuab selgelt, et oluliste teenuste liigid tuleb eristada mitteolulistest tegevustest, millega asjaomases sektoris tegutsev üksus võib tegeleda. Selle valguses jääb arusaamatuks, miks on Eestis otsustatud direktiivis sätestatud eirata ja ettevõtete kogu tegevust hakata reguleerima. 4) Teenuse osutaja mõiste laiendamine suurendaks ettevõtete finants- ja halduskoormust, mille peab kokkuvõttes kinni maksma tarbija. Ettevõtted ei saa nõustuda ülemäärase finants- ja halduskoormusega, mida põhjendatakse ainuüksi sellega, et nii on lihtsam järelevalvet teostada. 5) Niivõrd ulatuslik teenuse osutaja mõiste laiendamine diskrimineeriv võrreldes teistele ettevõtetele kohalduvate nõuetega. Nimelt on see konkurentsi moonutav, kui elutähtsat teenust osutav ettevõte pakub ka muid teenuseid, kuna elutähtsat teenust osutava ettevõtte kõigi süsteemide kulud suureneva eelnõuga kavandatud kõrgendatud nõuete tõttu. Kuna eelnõud käsitletakse kiireloomulisena seoses EL-i määruste rakendamisega, teeme ettepaneku käesolevas punktis käsitletud muudatus eelnõust välja jätta. Ilma kavandatava väga põhimõttelise muudatuse mõju analüüsita ei ole mõistetav, miks see on vajalik ja kas regulatsioon annab soovitud efekti või lihtsalt tõstab nii ettevõtete kui riigiasutuste halduskoormust. Käesoleval hetkel on Euroopa Liidu tasandil muutmisel võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv EL) 2016/1148 ja Eestis käimas KüTS revisjon. Seega ei ole ühtegi põhjust kiirustada teenuse osutaja mõiste muutmisega KüTS-is. Seda ettepanekut tuleks arutada koos teiste planeeritavate muudatustega ja põhjalikult analüüsida. Praegu on ju ettevõtteid puudutav mõjuanalüüs eelnõust täielikult puudu. Aja maha võtmine aitaks ennetada ka võimalikke vasturääkivusi teiste ettevalmistamisel olevate regulatsioonidega. 4 2. Teeme ettepaneku sõnastada küberturvalisuse nõuete kehtestamise volitusnorm täpsemalt. Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse KüTS § 7 uus lõige 5, mis on volitusnorm nõuete kehtestamiseks teenuse osutaja turvameetmetele, mis peavad tagama süsteemide küberturvalisuse. Tegemist on väga laia ja häguse volitusnormiga. Esiteks jääb arusaamatuks, miks on otsustatud anda volitusnorm korraga kahele isikule (Vabariigi Valitsus ja tema volitatud minister). ITL teeb ettepaneku anda see volitus konkreetselt Vabariigi Valitsusele ilma edasivolitamise õiguseta. Teiseks ei ole volitusnormi ulatus piisavalt täpne. Volitus antakse KüTS § 7 sätestatud kohustuste täimise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks. ITL teeb ettepaneku sõnastada selles volitusnormis selgemini kehtestavate nõuete ulatus ehk see, mida need nõuded peavad tagama. 3. ITL ei toeta eelnõuga välja pakutavat küberturvalisuse sertifitseerimise korraldust. ITL on varasemalt korduvalt esitanud oma seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 rakendamise kohta. 1 Me ei pea vajalikuks käesolevas arvamuses neid seisukohti korrata. Märgime siiski, et ITL ei pea endiselt otstarbekaks Eesti Standardimis-ja Akrediteerimiskeskus riiklikuks akrediteerimiskeskuseks määramist ja Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse sertifitseerimise raames ülesannete (riiklik vastavushindamisasutus) panemist. 4. Teeme ettepaneku lühendada dokumentatsiooni kohustusliku säilitamise aega. Eelnõu lisana on esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavand, mille § 5 lõige 3 kohustab säilitama dokumentatsiooni 7 aastat selle koostamisest. See dokumentatsioon tuleb teha Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) kättesaadavaks vastava taotluse korral. Hetkel KüTS § 7 lõike 2 punkti 6 järgi tuleb dokumente säilitada 3 aastat (see punkt tunnistatakse eelnõuga kehtetuks). Juhime tähelepanu, et 7 aastat on infotehnoloogias väga pikk aeg. Meil on raske mõista, mis väärtust pakuvad RIA-le 7 aasta tagused riskianalüüsid või sel hetkel rakendatud turvameetmete info. Eriti arvestades veel nõuet, et sõltumatu audit või sertifitseerimine tuleb läbi viia iga 3 aasta järel. Seetõttu teeme ettepaneku muuta vastava määruse § 5 lõiget 3 nii, et see kohustaks säilitama dokumentatsiooni 3 aastat. 5. E-ITS-i kehtestamine vajab eelnõus täpsustamist. Eelnõu seletuskirja lk 29 on kirjas, et „E-ITS-i kehtestamine alates 1. jaanuarist 2022. aastal tähendab küll kohustust alustada E-ITS tingimuste järgimist (nt infoturbeprotsessi läbiviimist), kuid ei tähenda, et teenuse osutaja peab juba samal päeval olema rakendanud E-ITS tingimuste järgimisest tulenevad turvameetmed.“ Meil ei õnnestunud leida eelnõust ja selle rakendusaktide kavanditest kinnitust sellele väitele. Eelnõu on märgitud jõustuma 01.01.2022, ainsaks erandiks on avaliku teabe seaduse muudatused, mis jõustuvad 01.01.2023. 1 Vt ITL-i kirjad MKM-ile 12.01.2021 väljatöötamiskavatsuse kohta ja 14.06.2021 nr 6.1-2/84-1 eelnõu kohta. 5 Kui jõustumine on plaanitud järkjärgulisena, siis see peab olema õigusakti tasandil selgelt mõistetav. 6. Palume täpsustada E-ITS-i nimetust. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole E-ITS standard, vaid ühtsete nõuete kogum (seletuskiri lk 32) ja sellega saab nõustuda. Seetõttu on eksitav nimetada seda standardiks, mis on defineeritud tehnilise normi ja standardi seaduse § 2 lõikes 3. Palume selgitust, miks seda on otsustatud nimetatakse standardiks. Palume kaaluda võimalust eemaldada sõna „standard“ infoturbe halduse nõuete pealkirjast. Loodame, et leiate võimaluse meie seisukohtade ja ettepanekutega arvestada. Oleme valmis jagama oma ettepanekute kohta täiendavaid selgitusi ja võimalusel osalema ka eelnõu teemal peetavatel aruteludel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 08.10.2021 14:33 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Raavo Palu <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Manused: 8.10.2021_6.1-2_13-3_MKM_KüTS seaduse muutmine.asice Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 08.10.2021 kirja nr 6.1-2/13-3 „Arvamus küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel