dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. oktoober 2021
Viit
17-2/2021/762-3
Registreeritud
8. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Elektritööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-2 Energeetika kirjavahetus valitsusasutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-2/2021
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎08102021 426SE ETL kommentaarid ja ettepanekud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.asice98 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Lp Kristen Michal Teie 04.10.2021 e-mail Riigikogu majanduskomisjoni esimees Lossi plats 1A Meie 08.10.2021 nr 1-10/21-1 15165 Tallinn E-mail: [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-mail: [email protected] Eesti Elektritööstuse Liidu kommentaarid ja ettepanekud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (426 SE) eelnõu kohta Lugupeetud komisjoni esimees, Edastame Teile Eesti Elektritööstuse Liidu (edaspidi Liit) poolt järgmised kommentaarid Riigikogu majanduskomisjoni poolt menetlusse võetud eelnõu 426 SE kohta. 1. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust § 66 lõikega 12 Liidu seisukoht: direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 51 lõike 1 kohaselt peab kümneaastane võrgu arengukava põhinema olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel ning sisaldama tõhusaid meetmeid, millega tagada võrgu piisav võimsus ja varustuskindlus. Samuti tuleb vastavalt artikkel 51 lõikele 2 loetleda kõik vajalikud investeeringud selle tagamiseks ning vastavalt artikkel 51 lõikele 3 võtma täielikult arvesse võimalusi kasutada võrgu laiendamise asemel tarbimiskaja, energiasalvestuslahendusi jm. Tagamaks põhivõrguettevõtja tegevuse vastavuse direktiivi artikkel 40 lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja turupõhisele korrale, peame põhjendatud nõudeks põhivõrguettevõtjale, et arengukava koostamise hetkeks teada olev tugiteenuste vajadus on ka arengukavas välja toodud. Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit ettepaneku täiendada § 66 lg 12 sõnastust ja lisada arengukavas esitatava informatsiooni nimistusse ka vajalikud tugiteenused: (12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või ajakohastada; 2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul; Lelle 22, 11318 TALLINN 3) investeerimisprojektide ajakava; 4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused; 5) eeldatava tarbimise; 6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks; 7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48. 8) vajalikud tugiteenused. 2. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust §-ga 66³ Liidu seisukoht: oleme seisukohal, et igasugune võrguettevõtja (sh põhivõrguettevõtja) tegevus tugiteenuste (sh sagedusega mitteseotud tugiteenuste) vajaduse väljaselgitamisel peab olema läbipaistev ja võimaldama kõikidel turuosalistel (sh põhivõrguettevõtjal endal) võrdsetel tingimustel lahenduse pakkumiseks valmistuda. Seetõttu leiame, et võrguettevõtja ei tohiks loobuda tugiteenuste hankimise protsessist isegi siis, kui ta hindab seda viitega § 66³ lõikele 4 majanduslikult ebatõhusaks, õigustades seda näiteks võrguettevõtjale kättesaadavate selliste eelistega, mis ei ole tavalisele turuosalisele kättesaadavad (näiteks EL-i abifondide (nt. Connecting Europe Facility) toel võrguettevõtjale soetatud seadmete abil tugiteenuste osutamine turu võimalustest soodsamatel tingimustel). Seda põhjusel, et kirjeldatud viisil saadud eelised on ajutise iseloomuga ning turuosalised vajavad vajalike tugiteenustega seonduvat informatsiooni edaspidisteks hangeteks valmistumiseks. Seetõttu peaks võrguettevõtja alati koheselt jagama Konkurentsiameti ja teiste turuosalistega informatsiooni tugiteenuste vajaduse kohta võimaldamaks turuosalistel edaspidisteks hangeteks valmistuda. Võrguettevõtja ei tohiks hoida endale informatsiooni tugiteenuse vajaduse kohta, mis võimaldaks tal oma vahenditega vajadust selle teenuse hankimise järele vähendada või täielikult elimineerida ja seeläbi teenust turult mitte osta. Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest ja direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 40 lõige 4 sätetest, teeb Liit ettepaneku täiendada § 66³ lg 2 sõnastusettepanekut lisades sellesse hangete läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra rakendamise nõude: § 66³. Tugiteenused … (2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja riigihanke kohaldades selleks läbipaistvat, mittediskrimineerivat ja turupõhist korda. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat. Lelle 22, 11318 TALLINN 3. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust 62. peatükiga Liidu seisukoht: direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt ei tohiks võrguettevõtjad energiasalvestusüksusi omada, arendada, hallata ega käitada. Elektrituru uue korralduse kohaselt peaksid energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised. Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs energiasalvestusteenustele ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest. Erijuhtumitel võivad võrguettevõtjaid energiasalvestusüksusi siiski omada. Seda ainult juhul, kui tegemist on täielikult integreeritud võrgukomponentidega, mida ei kasutata tasakaalustamiseks ega ülekandevõime piiratuse juhtimiseks. Praegusel juhul ei ole sellised erandid siiski piisava täpsusega seaduses kirjeldatud. Sõnastusettepanekud: 1. Kehtiva olukorra parendamiseks teeb Liit ettepaneku täpsemalt lahti kirjutada täielikult integreeritud võrgukomponendi definitsiooni lisades sinna kadude kompenseerimise: 26³) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ja mida ei kasutata tasakaalustamiseks, kadude kompenseerimiseks, ülekoormuste ja sageduse juhtimiseks; 2. Lisaks teeb Liit ettepaneku täiendada § 7416 lõige 3 punkti 2 sõnastust lisades sinna tasakaalustamisega seonduva piirangu: § 7416. Energiasalvestusüksus … (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa; 2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul sh tasakaalustamiseks. 4. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust § 111³ lõikega 10 Liidu seisukoht: eelnõust ei selgu, milliseks kuupäevaks peab põhivõrguettevõtja olema seadme võrku ühendanud, et kohalduks eelnõus sätestatud erand. Arvestades seda, et elektrituru uue korralduse kohaselt peaksid energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised ning võimalikult palju reserve peaks põhivõrguettevõtja hankima turult ja turupõhiselt, teeme ettepaneku sätestada selleks kuupäevaks 1. jaanuar 2026. Lelle 22, 11318 TALLINN Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit ettepaneku täiendada § 111³ lõike 10 sõnastust lisades sellesse täpse kuupäeva, mis ajaks peab põhivõrguettevõtja energiasalvestusüksuse võrku ühendama: (10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille jaotusvõrguettevõtja ühendas võrku hiljemalt 2021. aasta 4. juulil ja põhivõrguettevõtja 2026. aastal 1. jaanuaril. 5. Ettepanek lisada eelnõusse uus paragrahv, millega täiendatakse elektrituruseadusesse kavandatavat 62. peatükki Liidu seisukoht: direktiiv (EL) 2019/944 on seadnud eesmärgiks igasuguste huvide konfliktide elimineerimise tootjate, tarnijate ja põhivõrguettevõtjate vahel, et luua stiimuleid vajalikeks investeeringuteks ning tagada uutele turule tulijatele juurdepääs läbipaistva ja tõhusa reguleerimiskorra alusel. Leiame, et võrguettevõtja eraldamine vertikaalselt integreeritud ettevõttest ei täida enda eesmärki, kui võrguettevõtja jääb omama tootmisvarasid, mis tekitavad tootmishuvi ja sellega ka olemusliku konflikti võrguettevõtja põhitegevusalaga. Seda kinnitab ka direktiivis sätestatud tootmise ja võrguga seotud tegevuste täieliku tegeliku eraldamise nõue. Praegune elektrituruseadus küll sätestab, et põhivõrguettevõtja ei tohi elektrienergiat toota ega müüa, kuid näeb selles siiski ette ka üsna üldsõnalisi erisusi (§ 16 lg 3). Sellise regulatsiooni tulemusel on Balti elektri reguleerimisturul leidnud aset juhtumeid (viimati näiteks 2021 jaanuaris), kus olenemata turuosaliste valmisolekust teenust pakkuda on süsteemihaldurite vahelise avariireservide koostöölepingu alusel aktiveeritud Eleringile kuuluvad Kiisa avariireservelektrijaamad ja osutatud piiriüleselt teenust teise riigi põhivõrguettevõtjale. Leiame, et selline süsteemihaldurite tegevus moonutab arenevat süsteemiteenuste turgu ja sellised moonutused tuleks igal juhul regulatiivsete vahenditega välistada. Oleme veendunud, et selliste juhtumite ärahoidmise parimaks garantiiks oleks sundida võrguettevõtjad loobuma tootmisvarade omamisest või alternatiivina lubada nende aktiveerimist üksnes sellistel juhtudel, kui turg vajalikku teenust pakkuda ei suuda. Sõnastusettepanek: Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit ettepaneku lisada eelnõusse uus paragrahv järgmises sõnastuses: § 7417. Elektritootmisüksus (1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektritootmisüksust. (2) Võrguettevõtja korraldab avaliku enampakkumise talle kuuluva elektritootmisüksuse müümiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja käitada elektritootmisüksust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: Lelle 22, 11318 TALLINN 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud elektritootmisüksust müüa; 2) võrguettevõtja võib elektritootmisüksuse käivitada üksnes juhul, kui elektri reguleerimisturul osalevad tootmisseadmed on ammendanud enda võimalused elektrisüsteemi toimimiseks vajalikku elektrienergiat toota. Majanduskomisjoni huvi korral oleme valmis meie poolt esitatud ettepanekuid konkreetsemalt selgitama. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalsena/ Tõnis Vare tegevjuht +372 58 60 5357 [email protected] www.elektriliit.ee www.facebook.com/elektritoostuseliit www.eurelectric.org www.smagrinet.eu Lelle 22, 11318 TALLINN Saatja: Tõnis Vare <[email protected]> Saadetud: 08.10.2021 11:50 Adressaat: <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE) menetlemine Riigikogus Eesti Elektritööstuse Liit esitab omapoolsed täiendavad kommentaarid ja ettepanekud algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule (426 SE). Tervitades, Tõnis Vare Eesti Elektritööstuse Liit tegevjuht +372 58 60 5357
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel