Lp Kristen Michal Teie 04.10.2021 e-mail
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
Lossi plats 1A Meie 08.10.2021 nr 1-10/21-1
15165 Tallinn
E-mail:
[email protected]
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
E-mail:
[email protected]
Eesti Elektritööstuse Liidu kommentaarid ja ettepanekud elektrituruseaduse ja
riigivaraseaduse muutmise seaduse (426 SE) eelnõu kohta
Lugupeetud komisjoni esimees,
Edastame Teile Eesti Elektritööstuse Liidu (edaspidi Liit) poolt järgmised kommentaarid
Riigikogu majanduskomisjoni poolt menetlusse võetud eelnõu 426 SE kohta.
1. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust § 66 lõikega 12
Liidu seisukoht: direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 51 lõike 1 kohaselt peab kümneaastane
võrgu arengukava põhinema olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel ning
sisaldama tõhusaid meetmeid, millega tagada võrgu piisav võimsus ja varustuskindlus.
Samuti tuleb vastavalt artikkel 51 lõikele 2 loetleda kõik vajalikud investeeringud selle
tagamiseks ning vastavalt artikkel 51 lõikele 3 võtma täielikult arvesse võimalusi kasutada
võrgu laiendamise asemel tarbimiskaja, energiasalvestuslahendusi jm.
Tagamaks põhivõrguettevõtja tegevuse vastavuse direktiivi artikkel 40 lõigetes 4 ja 5
kirjeldatud läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja turupõhisele korrale, peame põhjendatud
nõudeks põhivõrguettevõtjale, et arengukava koostamise hetkeks teada olev tugiteenuste
vajadus on ka arengukavas välja toodud.
Sõnastusettepanek:
Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit ettepaneku täiendada § 66 lg 12 sõnastust ja
lisada arengukavas esitatava informatsiooni nimistusse ka vajalikud tugiteenused:
(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:
1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või
ajakohastada;
2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme
aasta jooksul;
Lelle 22, 11318 TALLINN
3) investeerimisprojektide ajakava;
4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused;
5) eeldatava tarbimise;
6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks;
7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48.
8) vajalikud tugiteenused.
2. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust §-ga 66³
Liidu seisukoht: oleme seisukohal, et igasugune võrguettevõtja (sh põhivõrguettevõtja)
tegevus tugiteenuste (sh sagedusega mitteseotud tugiteenuste) vajaduse väljaselgitamisel peab
olema läbipaistev ja võimaldama kõikidel turuosalistel (sh põhivõrguettevõtjal endal) võrdsetel
tingimustel lahenduse pakkumiseks valmistuda.
Seetõttu leiame, et võrguettevõtja ei tohiks loobuda tugiteenuste hankimise protsessist isegi siis,
kui ta hindab seda viitega § 66³ lõikele 4 majanduslikult ebatõhusaks, õigustades seda näiteks
võrguettevõtjale kättesaadavate selliste eelistega, mis ei ole tavalisele turuosalisele
kättesaadavad (näiteks EL-i abifondide (nt. Connecting Europe Facility) toel võrguettevõtjale
soetatud seadmete abil tugiteenuste osutamine turu võimalustest soodsamatel tingimustel).
Seda põhjusel, et kirjeldatud viisil saadud eelised on ajutise iseloomuga ning turuosalised
vajavad vajalike tugiteenustega seonduvat informatsiooni edaspidisteks hangeteks
valmistumiseks. Seetõttu peaks võrguettevõtja alati koheselt jagama Konkurentsiameti ja teiste
turuosalistega informatsiooni tugiteenuste vajaduse kohta võimaldamaks turuosalistel
edaspidisteks hangeteks valmistuda. Võrguettevõtja ei tohiks hoida endale informatsiooni
tugiteenuse vajaduse kohta, mis võimaldaks tal oma vahenditega vajadust selle teenuse
hankimise järele vähendada või täielikult elimineerida ja seeläbi teenust turult mitte osta.
Sõnastusettepanek:
Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest ja direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 40 lõige 4 sätetest,
teeb Liit ettepaneku täiendada § 66³ lg 2 sõnastusettepanekut lisades sellesse hangete
läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra rakendamise nõude:
§ 66³. Tugiteenused
…
(2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab
võrguettevõtja riigihanke kohaldades selleks läbipaistvat, mittediskrimineerivat ja turupõhist
korda. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat.
Lelle 22, 11318 TALLINN
3. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust 62. peatükiga
Liidu seisukoht: direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt ei tohiks võrguettevõtjad
energiasalvestusüksusi omada, arendada, hallata ega käitada. Elektrituru uue korralduse
kohaselt peaksid energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised.
Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist,
kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs
energiasalvestusteenustele ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat ja tulemuslikku
kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest.
Erijuhtumitel võivad võrguettevõtjaid energiasalvestusüksusi siiski omada. Seda ainult juhul,
kui tegemist on täielikult integreeritud võrgukomponentidega, mida ei kasutata
tasakaalustamiseks ega ülekandevõime piiratuse juhtimiseks. Praegusel juhul ei ole sellised
erandid siiski piisava täpsusega seaduses kirjeldatud.
Sõnastusettepanekud:
1. Kehtiva olukorra parendamiseks teeb Liit ettepaneku täpsemalt lahti kirjutada täielikult
integreeritud võrgukomponendi definitsiooni lisades sinna kadude kompenseerimise:
26³) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku,
mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ja mida ei kasutata
tasakaalustamiseks, kadude kompenseerimiseks, ülekoormuste ja sageduse juhtimiseks;
2. Lisaks teeb Liit ettepaneku täiendada § 7416 lõige 3 punkti 2 sõnastust lisades sinna
tasakaalustamisega seonduva piirangu:
§ 7416. Energiasalvestusüksus
…
(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja
käitada energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on
täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud
energiasalvestusüksust müüa;
2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks
toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat
elektriturul sh tasakaalustamiseks.
4. Eelnõu ettepanek täiendada elektrituruseadust § 111³ lõikega 10
Liidu seisukoht: eelnõust ei selgu, milliseks kuupäevaks peab põhivõrguettevõtja olema
seadme võrku ühendanud, et kohalduks eelnõus sätestatud erand. Arvestades seda, et elektrituru
uue korralduse kohaselt peaksid energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised
ning võimalikult palju reserve peaks põhivõrguettevõtja hankima turult ja turupõhiselt, teeme
ettepaneku sätestada selleks kuupäevaks 1. jaanuar 2026.
Lelle 22, 11318 TALLINN
Sõnastusettepanek:
Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit ettepaneku täiendada § 111³ lõike 10
sõnastust lisades sellesse täpse kuupäeva, mis ajaks peab põhivõrguettevõtja
energiasalvestusüksuse võrku ühendama:
(10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud
võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille jaotusvõrguettevõtja
ühendas võrku hiljemalt 2021. aasta 4. juulil ja põhivõrguettevõtja 2026. aastal 1. jaanuaril.
5. Ettepanek lisada eelnõusse uus paragrahv, millega täiendatakse elektrituruseadusesse
kavandatavat 62. peatükki
Liidu seisukoht: direktiiv (EL) 2019/944 on seadnud eesmärgiks igasuguste huvide konfliktide
elimineerimise tootjate, tarnijate ja põhivõrguettevõtjate vahel, et luua stiimuleid vajalikeks
investeeringuteks ning tagada uutele turule tulijatele juurdepääs läbipaistva ja tõhusa
reguleerimiskorra alusel. Leiame, et võrguettevõtja eraldamine vertikaalselt integreeritud
ettevõttest ei täida enda eesmärki, kui võrguettevõtja jääb omama tootmisvarasid, mis tekitavad
tootmishuvi ja sellega ka olemusliku konflikti võrguettevõtja põhitegevusalaga. Seda kinnitab
ka direktiivis sätestatud tootmise ja võrguga seotud tegevuste täieliku tegeliku eraldamise nõue.
Praegune elektrituruseadus küll sätestab, et põhivõrguettevõtja ei tohi elektrienergiat toota ega
müüa, kuid näeb selles siiski ette ka üsna üldsõnalisi erisusi (§ 16 lg 3). Sellise regulatsiooni
tulemusel on Balti elektri reguleerimisturul leidnud aset juhtumeid (viimati näiteks 2021
jaanuaris), kus olenemata turuosaliste valmisolekust teenust pakkuda on süsteemihaldurite
vahelise avariireservide koostöölepingu alusel aktiveeritud Eleringile kuuluvad Kiisa
avariireservelektrijaamad ja osutatud piiriüleselt teenust teise riigi põhivõrguettevõtjale.
Leiame, et selline süsteemihaldurite tegevus moonutab arenevat süsteemiteenuste turgu ja
sellised moonutused tuleks igal juhul regulatiivsete vahenditega välistada. Oleme veendunud,
et selliste juhtumite ärahoidmise parimaks garantiiks oleks sundida võrguettevõtjad loobuma
tootmisvarade omamisest või alternatiivina lubada nende aktiveerimist üksnes sellistel juhtudel,
kui turg vajalikku teenust pakkuda ei suuda.
Sõnastusettepanek:
Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest teeb Liit ettepaneku lisada eelnõusse uus paragrahv
järgmises sõnastuses:
§ 7417. Elektritootmisüksus
(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektritootmisüksust.
(2) Võrguettevõtja korraldab avaliku enampakkumise talle kuuluva elektritootmisüksuse
müümiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga.
(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja
käitada elektritootmisüksust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
Lelle 22, 11318 TALLINN
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud
elektritootmisüksust müüa;
2) võrguettevõtja võib elektritootmisüksuse käivitada üksnes juhul, kui elektri
reguleerimisturul osalevad tootmisseadmed on ammendanud enda võimalused
elektrisüsteemi toimimiseks vajalikku elektrienergiat toota.
Majanduskomisjoni huvi korral oleme valmis meie poolt esitatud ettepanekuid konkreetsemalt
selgitama.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalsena/
Tõnis Vare
tegevjuht
+372 58 60 5357
[email protected]
www.elektriliit.ee
www.facebook.com/elektritoostuseliit
www.eurelectric.org
www.smagrinet.eu
Lelle 22, 11318 TALLINN
Saatja: Tõnis Vare <
[email protected]>
Saadetud: 08.10.2021 11:50
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
(426 SE) menetlemine Riigikogus
Eesti Elektritööstuse Liit esitab omapoolsed täiendavad kommentaarid ja
ettepanekud algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise
seaduse eelnõule (426 SE).
Tervitades,
Tõnis Vare
Eesti Elektritööstuse Liit
tegevjuht
+372 58 60 5357