Deivy Paavo Teie 17.06.2021
Hammer OÜ Meie 08.10.2021 nr 15-1/4698-3
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu ettepanekutele
Austatud proua Paavo
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepaneku eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepaneku
läbi, tegi täiendavat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning saadab
Teile seisukohad.
Tõite välja mitmeid argumente, miks Teie hinnangul meretuuleparkide planeeringud sellises
mahus ei ole vajalikud.
Selgitame, et tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade planeerimine on olnud riigi selge
arenguperspektiiv, millele planeering tuginema peab. Majandus ja
Kommunikatsiooniministeerium on Teie pöördumise osas selgitanud järgmist.
Taastuvenergia tootmine on Eesti plaan põlevkivienergeetikast väljumiseks ja ühiskonnale
tulevikukindlalt elektri tootmiseks ning jõukuse loomiseks1. Lisaks Eesti energiapoliitika
suundumustele suunab taastuvenergia tootmist suurendama ja kasvuhoonegaaside
heitkoguseid vähendama (ja energiatõhusust suurendama) ka EL-i pikaajaline energia- ja
kliimapoliitika. Taastuvenergia toodangu suurendamise vajaduse ning seeläbi fossiilkütustest
sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui on loodud taastuvenergia arendamiseks sobiv
keskkond. Sealhulgas vastutab energiasektor kõige suurema osa kasvuhoonegaaside
atmosfääri paiskamise eest Euroopas2. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud
2030. aastaks jõuda 42%-lise3 taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest4
lõpptarbimisest (~50% energia lõpptarbimisest5). Samuti võttis 2019. aasta oktoobris
1
Taastuvenergia kui oluline element meie energiamajanduses on kirjeldatud nii „Energiamajanduse
arengukavas aastani 2030“ kui ka „Riiklikus energia ja kliimakavas aastani 2030“.
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf;
https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf)
2
https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3
3
2019. aastal moodustas taastuvenergia osatähtsus 31,9% energia summaarsest lõpptarbimisest, sellest
taastuvelekter 22%. 2030. aastaks peab taastuvenergia osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest jõudma
vähemalt 40%-ni.
4
Lihtsustatult tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites ning selle tarbimise katmisel tekkinud kaod
energia tarnimisel ning tootmise omatarve.
5
Lihtsustatul tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsus vastu otsuse toetada põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist
Euroopa Liidu üleselt aastaks 20506 ning strateegia „Eesti 20357“ kinnitamisega 2021. aastal
seati kliimaneutraalsuse siht ka Eestile8.
Et kliimaneutraalsele majandamisviisile üle minna, peab Eesti tulevikus taastuvelektri
osakaalu oluliselt suurendama9. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri
osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga (kasutustegur10 vahemikus 25…30+%
maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia arenedes on elektrituulikute efektiivsus
hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu
tuuleparkide rajamine on mõistlik viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh
kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia
osatähtsuse kasv) täitmiseks.
Eesti eesmärgiks on energia lõpptarbimine (st vahetu tarbimine) hoida 2010. aasta tasemel
(~32...33 TWh/a). Sarnane tase säilib suure tõenäosusega nii 2030 kui ka 2050 vaates, sest
ainuüksi selle taseme hoidmine nõuab suuri pingutusi (nt hoonete rekonstrueerimine,
energiatõhususe meetmed transpordis jt). Eesti majandus kasvab võrreldes EL-i keskmisega
kaks korda kiiremini ning seetõttu on meil ka suurem surve energia tarbimise kasvuks ning
meetmetega suudamegi seda kasvu ära hoida. Seega tänase teadmise kohaselt Eesti
lõpptarbimises suurt langust oodata ei ole. Küll aga toimub nihe tarbimise jaotuses. Isegi kui
Eesti energiatarve jääks sisuliselt samaks, toimub elektri tarbimise kasv (nt hoonete
rekonstrueerimisel väheneb soojustarve, aga ventilatsiooni arvelt suureneb elektritarve;
samuti toimub transpordis üleminek elektrile, aga ka nt läbi soojuspumpade kasutuselevõtu).
Eelpool kirjeldatust lähtuvalt on tulevikus elektri kasutus kasvav ning tihti ka alternatiividest
tõhusam. Näitena võib välja tuua, et elektrimootori kasutamine transpordis on suurusjärgus
kolm korda efektiivsem kui sisepõlemismootoris fossiilkütuste kasutamine, soojuspumpade
efektiivsus on kordades kõrgem elektriradiaatoritest ning üha enam asendatakse
kodumajapidamistes traditsiooniline ahiküte soojuspumpade tehnoloogial põhinevate
lahendustega. Tulenevalt eelpool toodust on planeeringuga kavandatav kooskõlas riigi
arengueesmärkide ja vajadustega.
Rahandusministeeriumi poolt rõhutame täiendavalt, et strateegilistest arengudokumentidest
on juba ka kehtivas üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nähtud ette meretuulikute
arendamiseks potentsiaalselt sobivad alad, need on hetkel koostatava Eesti mereala
planeeringuga küll täpsustunud, kuid asuvad jätkuvalt samades piirkondades.
Meretuuleparkide rajamiseks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes
planeerimisdokumentides (st koos hetkel koostatava Eesti mereala planeeringuga 11) ette
nähtud sobilikud alad moodustavad vaid ca 6,7 % (ca 2400 km2) Eesti merealast. Need alad
on leitud paljude välistuskriteeriumite (nt teadaolevad looduskaitselised, aga ka
riigikaitselased piirangud, soovitav kaugus rannikust jne, vt täpsemalt planeeringu seletuskirja
6
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
7
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
8
Taastuvenergia osas seab strateegia „Eesti 2035“ sihiks jõuda taastuvenergias >55%-ni energia summaarsest
lõpptarbimisest.
9
Taastuvelektri vajadus võib seniste hinnangutega võrreldes veelgi kasvada. Näiteks selgus hiljuti valminud
vesiniku kasutuselevõttu Eestis käsitlevast uuringust, et Eestis vesinikupotentsiaali rakendamiseks on vaja
taastuvelektri tootmist võrreldes tänaste mahtudega suurendada kuni 7 korda.
(https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-vesinikul-eestis-enim-potentsiaali-transpordi-valdkonnas)
10
Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas.
Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%.
11
http://mereala.hendrikson.ee/
2
ptk 5.6.3) koosmõjus. Täpne maht, kui suurele osale neist aladest tuuleparke reaalselt rajada
saab, selgub järgmisel uuringutasandil (hoonestusloa menetluse ja selle raames läbiviidava
KMH käigus). Samamoodi on edaspidises valikuprotsessis oluliseks kriteeriumiks
meretuuleparkide rajamisel nende majanduslik tasuvus. Neist põhjustest tulenevalt on oluline,
et meretuuleparkide alasid nähtaks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes
planeerimisdokumentides ette piisavas mahus. Kui palju reaalselt merre planeeritud
taastuvenergia tootmisaladele tulevikus tuuleparke püstitatakse, sõltub veel paljudest muudest
teguritest. Kokkuvõtvalt on piisavate alade planeerimine taastuvenergia eesmärkide täitmise
seisukohast vajalik ja riigi kui terviku huvides.
Toote välja, et tuuleenergeetika ei taga varustuskindlust, kuna salvestusvõimalused puuduvad.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib selles küsimuses Teie tähelepanu Eesti
elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele 202012, kus selgitatakse, kuidas iga elektrijaam (sh
ka päikese- ja tuuleelektrijaamad) panustab varustuskindlusesse. Salvestustehnoloogiate kiire
areng on hetkel toimumas ning liikmesriikidel on erinevad pilootprojektid juba käimas. Ka
Eestil on pilootprojekt kavandamisel. Täpsemalt infot selle kohta saab edastada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Juhite tähelepanu, et Teile teadaolevalt Eestis ja ka maailmas pole ühtegi näidet, kus
taastuvenergia pargile oleks tehtud energiabilansi arvutust. Viitame, et selliseid näiteid
(uuringuid, artikleid)13 on maailmas palju. Selle kohta on võimalik täpsemalt lugeda ka siit
veebilehelt.
Viitate, et enne planeeringute seadustamist peab olema kehtestatud taastuvenergiataristute
utiliseerimise kord ja utiliseerimise järelevalve kord. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium juhib selles küsimuses Teie tähelepanu kehtivale
veeseadusele, mille § 229 sätestab ehitise veekogust eemaldamise nõude hoonestusloa
kehtivuse lõppemisel ja selles öeldakse, et hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa
kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust
eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Hoonestusloa andmisel
määratakse hoonestusloa kehtivuseaeg ja muud tingimused, milles pädev asutus märgib ka
eemaldamise nõude. Ehitise kasutusloa andmisel juhindutakse ehitusseadustiku § 113 lg 1 p
1, mille kohaselt pädev asutus märgib kasutusloa kõrvaltingimusena ehitise avalikust
veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused. Seega tingimused
lammutamiseks, ehk utiliseerimine märgitakse kasutusloas. Järelevalve kohustus on pädeval
asutusel, milleks meretuulikute puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Kokkuvõttes võib tõdeda, et teema on kehtivas seadusandluses kaetud.
Selgitame, et Eesti mereala planeeringu ülesanne on suunata Eesti mereala kasutust pikas
ajalises perspektiivis, sätestades aluspõhimõtted ja reeglid erinevate merekasutuste
ruumilisele arengule. Planeeringu eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutuste
koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes järgmiseks 15
aastaks. Pika-ajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub
mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärgiks on kogu
Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on üldistusaste suur
12
https://elering.ee/sites/default/files/public/VKA2020.pdf
13
Nt Karl R. Haapala ja Preedanood Prempreeda „Comparative life cycle assessment of 2.0 MW wind
turbines“ https://www.ourenergypolicy.org/wp-content/uploads/2014/06/turbines.pdf;
Ali Alsaleh ja Melanie Sattler „Comprehensive life cycle assessment of large wind turbines in the US“
https://link.springer.com/article/10.1007/s10098-019-01678-0
3
– keskendutakse üldpõhimõtete seadmisele, sh hinnatakse tegevuste põhimõttelist sobivust, ja
tegevusi ei kavandata detailideni. Planeeringuga seatavad täpsemad suunised ja tingimused
on edaspidi aluseks mereala puudutavatele otsustele, sh hoonestuslubade väljastamisele.
Seega peale mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii üldpõhimõtted, kui ka selged
suunised ja tingimused, kuidas ja milliste eelduste täitmisel tegevusi ruumiliselt kavandada
saab. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on planeeringuga seatud arvukaid
tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade menetlustele, mille raames tuleb
kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu
kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja
tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta, põhineva praktika olulise
muutuse.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud märkused ja vastusseisukohad neile on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ning ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi
lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris.
Arvestades, et olete planeerimisprotsessi vastu huvi üles näidanud, teavitame Teid materjalide
avalikustamise täpsest perioodist meili teel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
4