dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringu ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. oktoober 2021
Viit
1.10-17/2021/4701-2
Registreeritud
8. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-14698-3 08.10.2021 Väljaminev kiri.asice424 KB

Sisu (failidest)

Deivy Paavo Teie 17.06.2021 Hammer OÜ Meie 08.10.2021 nr 15-1/4698-3 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu ettepanekutele Austatud proua Paavo Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepaneku eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepaneku läbi, tegi täiendavat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning saadab Teile seisukohad. Tõite välja mitmeid argumente, miks Teie hinnangul meretuuleparkide planeeringud sellises mahus ei ole vajalikud. Selgitame, et tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade planeerimine on olnud riigi selge arenguperspektiiv, millele planeering tuginema peab. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium on Teie pöördumise osas selgitanud järgmist. Taastuvenergia tootmine on Eesti plaan põlevkivienergeetikast väljumiseks ja ühiskonnale tulevikukindlalt elektri tootmiseks ning jõukuse loomiseks1. Lisaks Eesti energiapoliitika suundumustele suunab taastuvenergia tootmist suurendama ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama (ja energiatõhusust suurendama) ka EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika. Taastuvenergia toodangu suurendamise vajaduse ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui on loodud taastuvenergia arendamiseks sobiv keskkond. Sealhulgas vastutab energiasektor kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise eest Euroopas2. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise3 taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest4 lõpptarbimisest (~50% energia lõpptarbimisest5). Samuti võttis 2019. aasta oktoobris 1 Taastuvenergia kui oluline element meie energiamajanduses on kirjeldatud nii „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“ kui ka „Riiklikus energia ja kliimakavas aastani 2030“. (https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf; https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf) 2 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3 3 2019. aastal moodustas taastuvenergia osatähtsus 31,9% energia summaarsest lõpptarbimisest, sellest taastuvelekter 22%. 2030. aastaks peab taastuvenergia osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest jõudma vähemalt 40%-ni. 4 Lihtsustatult tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites ning selle tarbimise katmisel tekkinud kaod energia tarnimisel ning tootmise omatarve. 5 Lihtsustatul tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsus vastu otsuse toetada põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 20506 ning strateegia „Eesti 20357“ kinnitamisega 2021. aastal seati kliimaneutraalsuse siht ka Eestile8. Et kliimaneutraalsele majandamisviisile üle minna, peab Eesti tulevikus taastuvelektri osakaalu oluliselt suurendama9. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga (kasutustegur10 vahemikus 25…30+% maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia arenedes on elektrituulikute efektiivsus hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu tuuleparkide rajamine on mõistlik viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Eesti eesmärgiks on energia lõpptarbimine (st vahetu tarbimine) hoida 2010. aasta tasemel (~32...33 TWh/a). Sarnane tase säilib suure tõenäosusega nii 2030 kui ka 2050 vaates, sest ainuüksi selle taseme hoidmine nõuab suuri pingutusi (nt hoonete rekonstrueerimine, energiatõhususe meetmed transpordis jt). Eesti majandus kasvab võrreldes EL-i keskmisega kaks korda kiiremini ning seetõttu on meil ka suurem surve energia tarbimise kasvuks ning meetmetega suudamegi seda kasvu ära hoida. Seega tänase teadmise kohaselt Eesti lõpptarbimises suurt langust oodata ei ole. Küll aga toimub nihe tarbimise jaotuses. Isegi kui Eesti energiatarve jääks sisuliselt samaks, toimub elektri tarbimise kasv (nt hoonete rekonstrueerimisel väheneb soojustarve, aga ventilatsiooni arvelt suureneb elektritarve; samuti toimub transpordis üleminek elektrile, aga ka nt läbi soojuspumpade kasutuselevõtu). Eelpool kirjeldatust lähtuvalt on tulevikus elektri kasutus kasvav ning tihti ka alternatiividest tõhusam. Näitena võib välja tuua, et elektrimootori kasutamine transpordis on suurusjärgus kolm korda efektiivsem kui sisepõlemismootoris fossiilkütuste kasutamine, soojuspumpade efektiivsus on kordades kõrgem elektriradiaatoritest ning üha enam asendatakse kodumajapidamistes traditsiooniline ahiküte soojuspumpade tehnoloogial põhinevate lahendustega. Tulenevalt eelpool toodust on planeeringuga kavandatav kooskõlas riigi arengueesmärkide ja vajadustega. Rahandusministeeriumi poolt rõhutame täiendavalt, et strateegilistest arengudokumentidest on juba ka kehtivas üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nähtud ette meretuulikute arendamiseks potentsiaalselt sobivad alad, need on hetkel koostatava Eesti mereala planeeringuga küll täpsustunud, kuid asuvad jätkuvalt samades piirkondades. Meretuuleparkide rajamiseks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes planeerimisdokumentides (st koos hetkel koostatava Eesti mereala planeeringuga 11) ette nähtud sobilikud alad moodustavad vaid ca 6,7 % (ca 2400 km2) Eesti merealast. Need alad on leitud paljude välistuskriteeriumite (nt teadaolevad looduskaitselised, aga ka riigikaitselased piirangud, soovitav kaugus rannikust jne, vt täpsemalt planeeringu seletuskirja 6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 7 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 8 Taastuvenergia osas seab strateegia „Eesti 2035“ sihiks jõuda taastuvenergias >55%-ni energia summaarsest lõpptarbimisest. 9 Taastuvelektri vajadus võib seniste hinnangutega võrreldes veelgi kasvada. Näiteks selgus hiljuti valminud vesiniku kasutuselevõttu Eestis käsitlevast uuringust, et Eestis vesinikupotentsiaali rakendamiseks on vaja taastuvelektri tootmist võrreldes tänaste mahtudega suurendada kuni 7 korda. (https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-vesinikul-eestis-enim-potentsiaali-transpordi-valdkonnas) 10 Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%. 11 http://mereala.hendrikson.ee/ 2 ptk 5.6.3) koosmõjus. Täpne maht, kui suurele osale neist aladest tuuleparke reaalselt rajada saab, selgub järgmisel uuringutasandil (hoonestusloa menetluse ja selle raames läbiviidava KMH käigus). Samamoodi on edaspidises valikuprotsessis oluliseks kriteeriumiks meretuuleparkide rajamisel nende majanduslik tasuvus. Neist põhjustest tulenevalt on oluline, et meretuuleparkide alasid nähtaks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes planeerimisdokumentides ette piisavas mahus. Kui palju reaalselt merre planeeritud taastuvenergia tootmisaladele tulevikus tuuleparke püstitatakse, sõltub veel paljudest muudest teguritest. Kokkuvõtvalt on piisavate alade planeerimine taastuvenergia eesmärkide täitmise seisukohast vajalik ja riigi kui terviku huvides. Toote välja, et tuuleenergeetika ei taga varustuskindlust, kuna salvestusvõimalused puuduvad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib selles küsimuses Teie tähelepanu Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele 202012, kus selgitatakse, kuidas iga elektrijaam (sh ka päikese- ja tuuleelektrijaamad) panustab varustuskindlusesse. Salvestustehnoloogiate kiire areng on hetkel toimumas ning liikmesriikidel on erinevad pilootprojektid juba käimas. Ka Eestil on pilootprojekt kavandamisel. Täpsemalt infot selle kohta saab edastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Juhite tähelepanu, et Teile teadaolevalt Eestis ja ka maailmas pole ühtegi näidet, kus taastuvenergia pargile oleks tehtud energiabilansi arvutust. Viitame, et selliseid näiteid (uuringuid, artikleid)13 on maailmas palju. Selle kohta on võimalik täpsemalt lugeda ka siit veebilehelt. Viitate, et enne planeeringute seadustamist peab olema kehtestatud taastuvenergiataristute utiliseerimise kord ja utiliseerimise järelevalve kord. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib selles küsimuses Teie tähelepanu kehtivale veeseadusele, mille § 229 sätestab ehitise veekogust eemaldamise nõude hoonestusloa kehtivuse lõppemisel ja selles öeldakse, et hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa kehtivuseaeg ja muud tingimused, milles pädev asutus märgib ka eemaldamise nõude. Ehitise kasutusloa andmisel juhindutakse ehitusseadustiku § 113 lg 1 p 1, mille kohaselt pädev asutus märgib kasutusloa kõrvaltingimusena ehitise avalikust veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused. Seega tingimused lammutamiseks, ehk utiliseerimine märgitakse kasutusloas. Järelevalve kohustus on pädeval asutusel, milleks meretuulikute puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kokkuvõttes võib tõdeda, et teema on kehtivas seadusandluses kaetud. Selgitame, et Eesti mereala planeeringu ülesanne on suunata Eesti mereala kasutust pikas ajalises perspektiivis, sätestades aluspõhimõtted ja reeglid erinevate merekasutuste ruumilisele arengule. Planeeringu eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutuste koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes järgmiseks 15 aastaks. Pika-ajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärgiks on kogu Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on üldistusaste suur 12 https://elering.ee/sites/default/files/public/VKA2020.pdf 13 Nt Karl R. Haapala ja Preedanood Prempreeda „Comparative life cycle assessment of 2.0 MW wind turbines“ https://www.ourenergypolicy.org/wp-content/uploads/2014/06/turbines.pdf; Ali Alsaleh ja Melanie Sattler „Comprehensive life cycle assessment of large wind turbines in the US“ https://link.springer.com/article/10.1007/s10098-019-01678-0 3 – keskendutakse üldpõhimõtete seadmisele, sh hinnatakse tegevuste põhimõttelist sobivust, ja tegevusi ei kavandata detailideni. Planeeringuga seatavad täpsemad suunised ja tingimused on edaspidi aluseks mereala puudutavatele otsustele, sh hoonestuslubade väljastamisele. Seega peale mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii üldpõhimõtted, kui ka selged suunised ja tingimused, kuidas ja milliste eelduste täitmisel tegevusi ruumiliselt kavandada saab. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta, põhineva praktika olulise muutuse. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud märkused ja vastusseisukohad neile on kajastatud kooskõlastuste tabelis ning ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessi vastu huvi üles näidanud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist meili teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel