Käskkirja lisa 1
Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused
1. Kõrvaldamise alused
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS
§ 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4
nimetatud kõrvaldamise alus.
1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt
RHS § 104 sätestatud tingimustele.
1.4. Hankepass peab sisaldama RHS § 104 lg 1 p-des 1 ja 2 nõutud kinnitusi ning p-des 4 ja 5
nõutud teavet.
2. Tehniline ja kutsealane pädevus
2.1.Pakkuja peab olema riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete
registris) eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks (2) lepingut, mille
ese on samaväärne hanke eseme objektiga (uuring koos prototüübi ja/või näidisrakenduse
loomisega või analüüs koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega) ning mille
maksumused kokku on vähemalt 80 000 eurot (ilma km-ta). Täidetuks loetakse lepingud,
mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud
ja tellija poolt vastu võetud.
2.2.Pakkuja esitab informatsiooni punktis 2.1 nimetatud lepingute kohta hanke alusdokumendi
lisa 2 vormil.
Käskkirja Lisa 2
Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs
Hanke alusdokument
Riigihange
CPV kood: 73200000-4
Nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 3
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 4
4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4
5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 5
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5
7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine............ 8
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 8
9. Hankelepingu sõlmimine, töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................... 8
10. Hanke alusdokumendi lisad ................................................................................................ 9
2
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt
1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1,
10122, registrikood 70003158, e-mail:
[email protected], tel. +372 625 6342.
1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR).
1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
osakonna ettevõtja digivärava projektijuht Piia Pruks (tel 625 6305, e-post
[email protected]).
1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee
keskkonnas teavitamise analüüs“ tellimine (edaspidi töö).
1.6. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD) lisas 1
„Tehniline kirjeldus“.
1.7. Töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja
teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei
jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg
2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad
hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele
hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel.
2.2. Hankelepingu eeldatav maksumus on 120 000 eurot käibemaksuta.
2.3. Tööde teostamine on jaotatud kahte etappi. Pakkuja selgitab oma pakkumuses, millised töö
tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud töö tegevuste ja töömahu etappideks
jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse
hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi
arvestama, et I etapi täitmise eest tasub tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60%
kogusummast. I etapis teostatud töö tegevused moodustavad I etapi tulemi ja II etapis
teostatud töö tegevused moodustavad II etapi tulemi.
2.4. Tööde teostamise tähtaeg on 6 kuud arvates lepingu sõlmimisest.
3
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised
3.1. Pakkumuste esitamine
3.1.1. Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke
alusdokumentidele.
3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks riigihanke alusdokumentidele tähendab pakkujale
nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, mis on tehtud teatavaks riigihanke
alusdokumentides.
3.1.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb
esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning
vastutuse töö teostamiseks kooskõlas riigihanke tingimustega ning tema poolt esitatud
pakkumusega.
3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 4.
3.1.7. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks
3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.
Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab
vahetult järgnema originaalile.
3.2.2. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse
(https://riigihanked.riik.ee).
3.2.3. Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud riigihangete registris.
3.2.4. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust
esitada ei saa.
3.2.5. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja
ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida
pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele
vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib
tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja
arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei
määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on
tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies
ulatuses avalikustada.
4. Teavitamine ja selgitused
4.1. Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul
pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb
vormistada eesti keeles.
4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava
taotluse saamisest arvates, riigihangete registri kaudu.
4
4.3. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale
üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.4. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni
hankelepingu sõlmimiseni.
4.5. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast.
Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.
4.6. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete registri
kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest
arvates.
5. Pakkumuste avamine
5.1. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registris märgitud tähtpäeval.
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine
6.1. Pakkuja esitab hankepassi koos pakkumusega.
6.1.1. Pakkuja esitab ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina pakkuja
suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ning tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise
kohta.
6.1.2. Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt:
6.1.2.1. pakkumuse maksumuse riigihangete registris;
6.1.2.2. tööd teostavate spetsialistide CV-d;
6.1.2.3. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet
(koostatud HD punkti 6.2.9 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel);
6.1.2.4. võimalike tellitavate lisatööde tunnihinna ilma käibemaksuta vastavalt lepingu
punktile 6.6.
6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine:
6.2.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava
kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt:
6.2.1.1. projektijuht – vähemalt 2-aastase töökogemusega projektijuht, kes on osalenud
projektijuhi rollis vähemalt kolmes projektis, mille esemeks oli uuring või analüüs;
6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 2-aastase töökogemusega ärianalüütik, kes on osalenud
ärianalüütiku rollis vähemalt kahes hanke eseme objektiga sarnases projektis (uuring
koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega või analüüs koos prototüübi ja/või
näidisrakenduse loomisega);
6.2.1.3. infosüsteemi analüütik - vähemalt 2-aastase töökogemusega infosüsteemi
analüütik, kes on osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt kahes hanke eseme
objektiga sarnases projektis (uuring koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega
või analüüs koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega). Peab olema hanke
algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 60
kuu jooksul osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt ühes projektis, mille
koondmaht oli vähemalt 1000 töötundi;
5
6.2.1.4. jurist/õigusekspert – vähemalt 3-aastase töökogemusega jurist/õigusekspert,
kes on osalenud juristi/õiguseksperdi rollis vähemalt kahes projektis, mille sisuks oli
muuhulgas õigusanalüüsi läbiviimine;
6.2.1.5. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 2-aastase töökogemusega
teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, kes on osalenud teenusedisaineri/kasutatavuse
eksperdi rollis vähemalt kolmes projektis, mille sisuks oli muuhulgas infosüsteemi
kasutajaliidese ja/või veebilehe disaini ja/või kasutajateekonna loomine;
6.2.1.6. arendaja – kes:
6.2.1.6.1. on osalenud hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev
riigihangete registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul tarkvara
disaininud arendaja rollis vähemalt 2 projektis, mille sisuks oli
infosüsteemi loomine ja juurutamine või modifitseerimine ja
juurutamine;
6.2.1.6.2. omab vähemalt 3-aastast töökogemust:
6.2.1.6.2.1. relatsiooniliste andmebaasidega,
6.2.1.6.2.2. API-põhiste liidestuste kasutamise ja loomise osas,
6.2.1.6.2.3. turvakriitiliste infosüsteemide analüüsimisel ja
dokumenteerimisel;
6.2.1.6.3. omab kogemust X-tee teenuste kasutamise ja loomise osas;
6.2.1.6.4. omab kogemust mikroteenustel baseeruva arhitektuuri
kasutamise ja arendamisega;
6.2.1.6.5. omab kogemust infosüsteemide tehniliste spetsifikatsioonide
loomiseks OpenAPI kasutamisega;
6.2.1.6.6. omab kogemust järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Java,
Angular/Vue/React, JavaScript, XML, JSON, PostgreSQL, Nginx,
Tomcat, Maven, NPM, Jenkins, CI/CD.
6.2.2. Vähemalt ühel punktis 6.2.1 nimetatud spetsialistil peab olema vähemalt magistrikraad
või sellega võrdsustatud bakalaureusekraad ning ta peab olema varasemalt osalenud
teenusedisaini või infotehnoloogia valdkonnas uut teadmist loonud uuringu-, analüüsi-
või arendusprojektis, kus tal oli määrava tähtsusega roll. Uut teadmist mõistetakse siin
teadus- ja arendustegevuse kontekstis, nt rakendusuuringu käigus loodud uus teadmine.1
Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk
sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe projekti kohta. Määrava
tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei kaasnenud sisulist
panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused). Projekti
teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine), aega, viidet projekti
elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh riigihanke korral riigihanke
viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vm).
1
Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati
käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wp-
content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf
6
6.2.3. Punktis 6.2.1.6.6 toodud kogemusnõude täitmiseks võib pakkuja arendaja rolli (punkt
6.2.1.6) komplekteerida kuni kahe meeskonnaliikmega, eeldusel, et mõlemad
meeskonnaliikmed vastavad punktides 6.2.1.6.1–6.2.1.6.5 nimetatud nõuetele.
6.2.4. Punktides 6.2.1.1–6.2.1.5 toodud rollide puhul peab üks isik täitma kõik ühe rolli nõuded.
6.2.5. Sama isik ei või täita rohkem kui kaht punktis 6.2.1 nimetatud isiku rolli.
6.2.6. Punktis 6.2.1 nimetatud rollide ühildamine (st sama isiku poolt rohkem kui ühe rolli
täitmine) on lubatud vaid järgmistel juhtudel:
6.2.6.1. punktis 6.2.1.1. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.2., 6.2.1.3.,
6.2.1.4 või 6.2.1.5 toodud spetsialisti rolli;
6.2.6.2. punktis 6.2.1.2. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.1. või 6.2.1.5.
toodud rolli;
6.2.6.3. punktis 6.2.1.3. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.1. või 6.2.1.5.
toodud rolli.
6.2.7. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud ainult hankija
eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu.
6.2.8. Töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine on lubatud ainult hankija eelneval
kirjalikul loal.
6.2.9. Pakkuja esitab pakkumuses töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega
kirjelduse (sh tööde teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama järgmistele
tingimustele:
6.2.9.1. Pakkuja esitab I etapi tulemi ja II etapi tulemi (vastavalt HD punktile 2.3, 9.4,
9.5 ja 9.6, HD lisale 1 tehniline kirjeldus ning lepingu punktile 2.2) saavutamise
metoodika ning teostatava töö ja töö tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke
eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide
saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning
pakkuja visiooni koostööst hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika
valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika
sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel
loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt töö edukat teostamist toetavaid tegevusi.
Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised töö tegevused kuuluvad I ja II etappi.
Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks ning etappide ja tegevuste
kaupa peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse sisu. Iga etapi juures peab
pakkuja tegevuste kaupa kirjeldama pakkuja ja hankija rolli ning tooma välja tegevuste
kaupa töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3). Pakkuja esitab töö
läbiviimise ajakava, mille põhjal on võimalik selgelt aru saada, missugune on I etapis
teostatud töö üleandmise tähtpäev arvates lepingu sõlmimisest. Töövõtja toob
pakkumuses täiendavalt välja töö etappide osadeks jaotamise võimalused ja tähtajad.
6.2.9.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate
spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda.
Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning
projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud
ka I etapi ja II etapi tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja
meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne.
7
6.2.9.3. Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava töö etapi
teostamisel vaja ning millised on I etapi tulemi ja II etapi tulemi saavutamise otstarbel
loodavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada töö käigu ja töö I ja II etapi tulemi
dokumenteerimise põhimõtted.
6.2.9.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad olema realistlikud ning
sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit)
ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.
6.2.9.5. Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide
haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.
7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,
kui:
7.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad
hankelepingu eeldatavat maksumust või
7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
7.3. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
7.3.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;
7.3.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu
osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
7.3.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend
8.1. Pakkumuse maksumuse esitab pakkuja riigihangete registris.
8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes ning täpsusega kuni kaks kohta pärast
koma.
8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka
koos käibemaksuga.
8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik.
8.5. Juhul, kui pakkuja vajab töö teostamiseks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms,
siis need hangib pakkuja ning nende maksumus peab sisalduma pakkumuse maksumuses.
9. Hankelepingu sõlmimine, töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine
9.1. Hanke tulemusena sõlmitakse eduka pakkujaga hankeleping (vaata lisaks HD Lisa 3).
8
9.2. Töö ja töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning pakkuja esitatud
pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp.
9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 3 punktile 6.2.
9.4. Pakkuja annab töö hankijale üle etappide kaupa. I etapi tulem antakse üle vastavalt HD
punktis 2.3 märgitule. Koos I etapi tulemiga esitab pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava
digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi tulemi esitab pakkuja
hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2.2 sätestatud tähtajaks. Koos II etapi tulemiga
esitab pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-
vastuvõtmise akti.
9.5. Enne I etapi tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.9 ja
9.4, lepingu punktidele 2.1 ja 2.2.1 ning HD lisale 1 tehniline kirjeldus), peab MKMi
juhtrühm olema kinnitanud, et I etapi tulem vastab tehnilisele kirjeldusele.
9.5.1. I etapi tulem koosneb vahearuandest ning muust projekti raames koostatud
dokumentatsioonist.
9.6. Enne II etapi tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.9 ja 9.4, lepingu punktidele
2.1 ja 2.2.2 ning vastavalt HD lisale 1 tehniline kirjeldus) peab MKMi juhtrühm olema
kinnitanud, et II etapi tulem vastab tehnilisele kirjeldusele.
9.6.1. II etapi tulem koosneb koondaruandest, eesti- ja ingliskeelsest lühikokkuvõttest ja
slaididest ja muust projekti raames koostatud dokumentatsioonist ning loodud
prototüüpidest ja näidisrakendusest (sh kõik töö raames koostatud prototüübi ja
näidisrakenduse failid, näiteks css, html, disaini failid jne).
10. Hanke alusdokumendi lisad
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Lisa 2 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
Lisa 3 Töövõtulepingu projekt
Lisa 4 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning
pakkumuse edukaks tunnistamine
9
KÄSKKIRI
08.10.2021 nr 79
Riigihanke „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest
eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs" korraldamine,
komisjoni ja vastutava isiku määramine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis
03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“
(riigihanke objekti CPV kood: 73200000-4, nimetus: „Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused“) avatud
hankemenetluse teel.
2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel
kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse
hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka
pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus:
2.1. Komisjoni esimees Piia Pruks – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja
digivärava projektijuht;
Komisjoni liikmed:
2.2. Tiina Kruusimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja digivärava juht;
2.3. Berit Tasa – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja digivärava projektijuht;
2.4. Helen Roosimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete projektijuht;
2.5. Reimo Nõgu – Riigi Infosüsteemi Amet, andmevahetuse osakond, IT-analüütik, tema nõusolekul.
3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
osakonna ettevõtja digivärava projektijuhi Piia Pruks.
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada
vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses
sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
HD Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2021
Sisukord
Mõisted................................................................................................................................................... 2
1. Hankelepingu ese .......................................................................................................................... 3
2. Töö taustinfo ja eesmärk .............................................................................................................. 3
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid .......................................................................................... 8
4. Nõuded töö teostamisele ............................................................................................................ 16
5. Projekti tulemite vastuvõtmine ................................................................................................. 20
Mõisted
Andmepõhine andmepõhine aruandlus tähendab reeglina tehingupõhiste
aruandlus andmete esitamist
Aruandepõhine aruandepõhine aruandlus tähendab reeglina eelnevalt kokku
aruandlus arvutatud koondandmete esitamist
Aruandluskohustus andmete esitamise kohustus, sõltumata nende esitamise vormist
ja viisist (sh andmepõhine aruandlus, aruandepõhine aruandlus,
andmete õigsuse kinnitamine) või perioodilisusest (korduv või
ühekordne)
Avalik sektor riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused koos oma
töötajaskonnaga (avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja
muuks avalikuks sektoriks)1
Avaliku teenuse kasutamisega aruandluskohustus, mis on reeglina seotud vahetult konkreetse
seotud aruandluskohustus avaliku teenuse kasutamisega (nt toetuse kasutamine)
Avaliku teenuse kasutamisest aruandluskohutus, mis ei ole reeglina seotud vahetult konkreetse
sõltumatu aruandluskohustus avaliku teenuse kasutamisega (nt kohustus esitada majandusaasta
aruanne)
Ettevõte selles dokumendis (kui pole märgitud teisiti) koondnimetus
füüsilisest isikust ettevõtjatele ning juriidilise isiku
tegevusvormidele: äri- ja mittetulundusühingud, korteriühistud
ning sihtasutused
Ettevõtja selles dokumendis ettevõtet esindav füüsiline isik
Kohustus ülesanne, toiming vms, mis on vaja täita (sh aruandluskohustus;
rahaline kohustus (nt maksude tasumine) või muu kohustus (nt
kontrollitegevus, koosoleku kokku kutsumine))
Riigiasutus selles dokumendis valitsusasutused ja nende haldusalas olevad
asutused
Tegevusalapõhine aruandluskohustus, mis kehtib vaid piiritletud tegevusalal või
aruandluskohustus tegevusaladel tegutsevatele ettevõtetele (nt jäätmeseaduses
kohustatud keskkonnakaitse lubade omajaid ja ohtlike jäätmete
tekitajaid esitama kord aastas jäätmearuandeid)
Tegevusalade ülene aruandluskohustus, mis kehtib reeglina kõigil tegevusaladel
aruandluskohustus tegutsevatele ettevõtetele (nt kohustus esitada majandusaasta
aruanne)
Valitsusasutus riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse
alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine
1
Avaliku sektori asutuse tüübid, https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus
2
1. Hankelepingu ese
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib analüüsi „Ettevõtete tähtajaliste
kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“ (edaspidi töö). Töö koostamise
aluseks on siinses tehnilises kirjelduses ning muudes riigihanke alusdokumentides toodu.
2. Töö taustinfo ja eesmärk
2.1. Taustinfo
2.1.1. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (siinkohal FIE-sid ja äriühinguid) oli
Statistikaameti andmetel 2020. aastal 137 980. Ettevõtetele avalikke teenuseid
osutavaid asutusi koos kohalike omavalitsustega on ca 156, sh osutavad teenuseid ka
sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt. Erinevaid teenuskeskkondi
asutuste teenuste tarbimiseks on vähemalt 36. Ettevõtjate halduskoormus riigi seatud
nõuete täitmiseks on analüüside põhjal kõrge. Näiteks statistikauuringute täitmisele
kulutasid Eesti ettevõtted, asutused ja organisatsioonid Statistikaameti andmetel 2020.
a 29 369 tööpäeva.
2.1.2. Olemasolevate ettevõtja tegevust reguleerivate või toetavate avalike teenuste puhul on
ettevõtjate vaatest välja toodud järgmisi murekohti:
a) avaliku sektori osutatavate teenuste, toetuste ning seatud kohustuste info on
killustatud ja sageli raskesti leitav, mõnikord ka vananenud. Leitu osas puudub
kindlus, et saadud on täielik ülevaade ja arusaamine;
b) palju aega kulub tuvastamaks, kelle poole pöörduda probleemi kiireimaks
lahendamiseks;
c) asutustele andmete esitamise koormus on kõrge ning oodatud on projektid, mis
annaksid asutustele õiguse ja tehnilise võimekuse andmeid vahetada;
d) puudub ühtne ja terviklik ülevaade riigis pakutavatest avalikest teenustest. Seejuures
oleks igal ettevõtjal oluline näha just enda ettevõtte andmeid arvesse võtvaid
teenuseid, et olla teadlik kõikidest võimalustest ning kohustustest.
2.1.3. 2020. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüs
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“2 (edaspidi
visioonianalüüs), et selgitada, kuidas koondada ettevõtjate jaoks usaldusväärselt info ja
avalikud teenused, et ettevõtjal oleks lihtne ja mugav avaliku sektoriga suhelda.
Visioonianalüüsi käigus koostati ettevõtja ühtse veebipõhise kontaktpunkti
tulevikuvaade, koos arendus- ja tegevusplaanide (teekaart), ettevõtjate
sündmusteenuste3 arendamise analüüsi ning kontaktpunkti prototüübiga4.
2
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruanne,
https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn
3
Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja
kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama
sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Allikas: VV määrus nr 88
„Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 2 lg 4
4
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) töö raames tehtud prototüüp,
https://www.figma.com/proto/UALR0xh40zR3SJgEqZOGhF/Proto-Ettev%C3%B5tjate-kontaktpunkt?node-
id=2280%3A139971&scaling=min-zoom
3
Tehnoloogilise platvormina osutus sobivaks olemasolev riigiportaal eesti.ee ning
veebipõhise kontaktpunkti nimeks saab edaspidi „eesti.ee ettevõtjale“.
2.1.4. Visioonianalüüsis identifitseeriti projekti peamiste huvigruppidena:
a) kõik Eesti ettevõtjad (sh e-residendid) ja ettevõtlusega seotud isikud (sh ettevõtlust
planeerivad isikud ja ettevõtete töötajad ning konsultandid), kes kasutavad avalikke
teenuseid või avalike asutuste jagatavat infot;
b) teenuste direktiivi5 ja SDG määruse6 raamistiku kaudu sarnastel alustel huvitatud
osapooltena ka teiste Euroopa riikide ettevõtjad ja ettevõtlusest huvitunud isikud,
kes ei ole kantud Eesti äriregistrisse ja kes ei ole e-residendid;
c) ettevõtetele teenuseid osutavad avalikud asutused.
2.1.5. Visioonianalüüsi jätkuprojektina tehti Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juhtimisel töö
„Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“7. Selle
eesmärk oli leida visioonianalüüsis väljapakutule riigiportaalis realiseerimiseks
jätkusuutlikud ning skaleeritavad tehnoloogilised lahendused, eelkõige nõuded
ettevõtjate veebipõhise platvormi IT-arhitektuurile, välja valida nende realiseerimiseks
sobivad tehnoloogiad ning kirjeldada avaliku ja erasektori liidestamise nõuded. Valmis
uue ettevõtjate ühtse kontaktpunkti arhitektuurianalüüs ja prototüüp. Analüüsiga
tuuakse välja tehnilised võimalused, kuidas uusi tehnoloogiliselt innovaatilisi ja
asjakohaseid tööriistu võtta kasutusele sündmusteenuste rakendamiseks ja kogutud
andmete paremaks kasutamiseks.
2.1.6. Hangitav töö on seotud visioonianalüüsis kirjeldatud ärisündmusega „raporteerimine
avalikele institutsioonidele“. Selle sisuks on avalikele asutustele äritegevusega seotud
info ja sellega kaasnevate andmete edastamine. Näiteks aruannete või statistiliste
andmete esitamine. Tegemist võib olla perioodiliste kohustustega või vastavalt
vajadusele käivitatavate kohustusega. Visioonianalüüsi käigus tuvastati otseste avalike
teenuste kataloogi (riigiteenused.ee) abil 72 selle ärisündmusega seotud avalikku
teenust, mida osutavad kokku 15 asutust. Tegemist ei ole ammendava loeteluga, kuna
määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“8 järgi on kataloogi kaudu
kohustatud avaldama oma oluliste otseste avalike teenuste9 loetelu valitsusasutused10 ja
nende hallatavad asutused, ülejäänud avalike teenuste osutajate puhul on see
vabatahtlik. See tähendab, et nt kohalikel omavalitsustel, sihtasutustel ja avalik-
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006
6
Detsembris 2018 jõustunud otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724
7
„Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“ (2021) aruanne,
https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/riigiportaal/ettevotjate-uhtse-kontaktpunkti-it-arhitektuuri-
analuus.pdf
8
03.06.2017 jõustunud Vabariigi Valitsuse määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007
9
Otsene avalik teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule (edaspidi
isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal)
ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust. Allikas: VV
määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 2 lg 2
10
https://www.eesti.ee/est/kontaktid/valitsusasutused
4
õiguslikel juriidilistel isikutel ei ole kohustust teenuste loetelu kataloogi kanda ja seda
uuendada.
2.1.7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel sai 2021. a alguse projekt
„Ärianalüüs aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude standardiseerimiseks ja
taksonoomia loomiseks, sh pakendi- ja kütusearuandluses taksonoomia loomine ja
XBRL GL standardi kasutusele võtmine“11 (planeeritud valmimisaeg on oktoobris
2021). Selle projekti käigus täpsustatakse muuhulgas, millised riigiasutused (eelkõige
peetakse silmas valitusasutusi, vastavalt vajadusele ka muid riigiasutusi) seavad
ettevõtjatele aruandluskohustust (k.a mittefinantsilist). Analüüsiga on ülesanne välja
selgitada:
a) millised (kui paljud) riigiasutused (st valitsusasutused ja nende haldusalas olevad
riigiasutused) on seadnud aruandluskohustuse ettevõtjatele;
b) milline on nende kohustuste suurusjärk (aruannete/andmeväljade arv koos
valdkonnaga, mille raames infot kogutakse) riigis;
c) millisel viisil asutused andmeid ettevõtjatelt koguvad (veebis manuaalne info
sisestamine, veebis faili üleslaadimine, paberkujul, pdf-kujul, andmete esitamine
otse tarkvarast masinliidesega, vm).
Eelnevalt on teada, et ettevõtjatelt andmete kogumise viisid on väga erinevad – mõnel
juhul veebivorm, mõnel juhul pdf-dokument ja vaid üksikutel juhtudel liiguvad andmed
otse ettevõtja majandustarkvarast masinloetaval kujul riigiasutusele.
Analüüsi I etapis tehti hetkeolukorra kirjeldamiseks muude tegevuste hulgas
riigiasutuste seas veebiküsitlus ning õigusaktide analüüs (küsitleti 42 riigiasutust ja
analüüsiti 793 õigusakti). Esmaste tulemuste põhjal12 on uuritavatest asutustest
ettevõtetele aruandluskohustuse seadnud kokku 31 asutust 421 aruandega. Arvuliselt
kõige enam on aruandluskohustust seadnud ametid (sh kõige enam aruandeid küsib
Statistikaamet), järgneb Finantsinspektsioon ning veidi üle veerandi aruannetest saavad
muud asutused. Aruandlus on kõige mitmekesisem finants- ja kindlustustegevuses, mis
ei tähenda küll, et seal oleks esitatavaid aruandeid reaalselt kõige rohkem.
Hinnanguliselt võib reaalne aruannete esitamise arv olla kõige suurem aruannete puhul,
mis puudutavaid kõiki valdkondi (sellised on näiteks Maksu- ja Tolliameti aruanded).
Üldiselt on valdav aruannete esitamise jaoks pakutav võimalus (kanal) asutuste
iseteeninduskeskkondade kasutamine kas andmete käsitsi sisestamiseks või siis failide
üles laadimiseks.
Asutuste kasutatavaid konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi ja muid aspekte (nt kuidas
teavitatakse ettevõtjat kohustusest ja selle täidetusest) eelnimetatud analüüsi käigus
algse ülesandepüstituse järgi ei uuritud, kuid asutustele saadetud küsimustikku lisati
siinset tööd silmas pidades mõned lisaküsimused. Siinse töö seisukohalt on oluline
tähelepanu juhtida, et kuna antud analüüsi uuritavate ring oli piiratud riigiasutustega,
siis jäid tehtud kaardistusest välja muud ettevõtjatele avalikke teenuseid osutavad
11
Viitenumber riigihangete registris: 231015
12
NB! Kõik tulemused võivad veel täpsustuda.
5
asutused nagu kohalikud omavalitsused, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised
isikud jt.
2.1.8. Visioonianalüüsis kirjeldatud kasutusjuhtumitest seostub hangitav töö eelkõige
kasutusjuhtumitega „ettevõtte sündmuskalender“13 ja „ettevõtte kohustused, teenused ja
toetused“14.
a) Ettevõtte sündmuskalendri funktsionaalsuse põhisisu on, et ettevõtja jaoks olulised
tähtajad ja verstapostid on koondatud keskselt ja ettevõtja saab samast kohast
vajaliku tegevuse kohta infot ning asuda tegutsema.
b) Ettevõtte kohustused, teenused ja toetused funktsionaalsuse põhisisu on, et ettevõtjal
on võimalus saada ülevaade tegevusalade ülestest ja valdkonnapõhistest teenustest,
toetustest ja kohustustest ning jälgida nende täitmise hetkeseisu. Selliselt on
ettevõtjal kindlustunne, et ta on teadlik kõikidest tema ettevõttele avaliku sektori
poolt pakutavatest võimalustest ning teisalt, et tal on täidetud ka kõik kohustused
avaliku sektori ees.
2.1.9. Visioonianalüüsi käigus kirjeldati kasutusjuhtumitega seotud funktsionaalseid nõudeid
ning keskkonna üldiseid funktsionaalseid nõudeid (sh ettevõtja töölaud) ning loodi osa
eesti.ee ettevõtjale keskkonna sisu kajastav prototüüp. Kirjeldatud nõuded ning loodud
prototüübi vaated on aluseks edasisele tööle, kuid vajavad töö käigus täiendavat
valideerimist ning täpsustamist.
2.1.10. Riigi Infosüsteemi Ameti 2021. aasta tööde plaanis on paralleelselt hangitava tööga
kavas ettevõtja töölaua ja sündmuskalendri minimaalselt toimivate lahenduste loomine
eesti.ee ettevõtjale keskkonnas ning kasutajakogemuse analüüs.
2.1.11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on eesti.ee ettevõtjale keskkonna ning
ettevõtja sündmusteenuste väljaarendamisel seadnud eesmärgiks uuringute ning
eksperimentaalarenduste puhul järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi15.
Eesti.ee ettevõtjale kontaktpunkti loomise eelduseks on ettevõtjatele suunatud avalike
teenuste uudse sündmusteenuste lahenduste metoodika väljatöötamine ning
kontaktpunkti kui terviku toimimise tehnoloogia põhiprintsiipide väljaselgitamine ja
tehnoloogilise kontseptsiooni sõnastamine. Kontaktpunkti toimimiseks vajalike
protsesside ja tehnoloogiate kasutusele võtmiseks on vaja täiendavalt selgitada nii
tehnoloogia kui ka uuendusliku sündmusteenuste metoodika toimimist asjakohastes
tingimustes, sh töökeskkonnas. Eesti.ee ettevõtjale lahenduste loomisel ja tegevuste
käigus peetakse seega silmas järgnevaid põhialuseid:
a) uudsus, st midagi sellist, mida eesti.ee ettevõtjale projekti raames praegu Eestis
tehakse, ei ole varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist;
13
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruande lisa 2.3.2 Ettevõtte
sündmuskalender, https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn#pdfviewer
14
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruande lisa 2.3.1 Ettevõtte kohustused,
teenused ja toetused, https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn#pdfviewer
15
„Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete
kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja
määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf
6
b) loomingulisus, st toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka
olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima uute
käsitluste ja ideede loomiseks teenuste ja lahenduste jaoks;
c) ettemääramatu tulemus, st ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav
lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu;
d) süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii protsessid kui ka
saadud tulemused dokumenteeritakse ning osalevad ka teadustöö tegijad;
e) ülekantavus ja/või korratavus, st tulemused ja nendega seotud uus teadmine peavad
olema kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste
projektide käigus, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Uuringud ja
lahendused on tasuta kättesaadavad.
2.2.Töö eesmärk
2.2.1. Töö põhieesmärk on välja töötada tulevikulahendus, mis võimaldab ettevõtjatel eesti.ee
ettevõtjale keskkonnas saada ülevaate tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt
seatud tähtajalistest kohustustest, sh eelkõige aruandluskohustusest ning kohustustega
seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja
kohustuse täitmise hetkeseis ning suunduda keskkonna kaudu kohustusi täitma.
2.2.2. Loodav lahendus peab arvestama praeguse olukorraga (sh missugused asutused seavad
ettevõtetele tähtajalisi kohustusi ja missugused tehnilised lahendused on sellega seoses
kasutusel), varasemate asjakohaste analüüside tulemuste ja strateegiliste suundadega (sh
punktis 4.2 nimetatu) ning kasutajate vajadustega (sh kasutajakeskne disain ja
kasutajamugavus).
2.2.3. Töövõtja välja töötatud lahenduse detailsusaste peab olema piisav, et töö tulemusel saab
alustada vastavate arenduste tegemisega eesti.ee ettevõtjale keskkonnas ning välja
valitud asutuste infosüsteemides (vt punkti 3.4.3.2) . Selle jaoks peab töövõtja koostama
muuhulgas seotud õiguslike jm küsimuste analüüsi, selge lahendusele esitatavate nõuete
kirjelduse, prototüübi ja näidisrakenduse ning lahenduse realiseerimiseks vajalike tööde
kirjelduse. Tegevuste käigus järgib töövõtja punktis 2.1.11 kirjeldatud teadus- ja
arendustegevuse põhialuste täidetust.
2.2.4. Tööl on viis alameesmärki, mis on seotud konkreetsete tegevuste ja tulemitega.
Alameesmärgid on:
2.2.4.1.Avaliku sektori poolt ettevõtjatele seatavate tähtajaliste kohustuste ja kasutatavate
tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjelduse koostamine (vt punkti 3.1).
2.2.4.2.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise
tulevikulahenduse välja töötamine (vt punkti 3.2).
2.2.4.3. Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise prototüübi
loomine (vt punkti 3.3).
2.2.4.4. Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise
näidisrakenduse loomine välja valitud asutuste näitel (vt punkti 3.4).
2.2.4.5. Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tegevusalade ülesest aruandluskohustusest
teavitamise teostamiseks vajalike eeltööde kirjelduse koostamine (vt punkti 3.5).
7
2.2.5. Alameesmärkide saavutamisel peab töövõtja lähtuma alameesmärgi sisust,
alameesmärkide juures välja toodud küsimustest (vt punkte 3.1.5, 3.2.6 ja 3.5.3) ning
muudest tehnilises kirjelduses tööle püstitatud nõuetest. Konkreetne alameesmärgiga
seotud küsimuste ring ning rõhuasetused võivad täpsustuda tööde läbiviimise käigus.
Töövõtja peab alameesmärkide täitmiseks oma parimast teadmisest lähtudes teemat
uurima ning leidma vastused ka kõigile eesmärgi saavutamisega seotud küsimustele,
mis tekivad töö käigus ja aitavad parimale lahendusele jõuda.
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid
3.1.Avaliku sektori poolt ettevõtjatele seatavate tähtajaliste kohustuste ja kasutatavate
tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjelduse koostamine
3.1.1. Töövõtja koostab kaardistuse avaliku sektori poolt ettevõtetele pandud tähtajalistest
kohustustest. Töövõtja kirjeldab tuvastatud kohustuste puhul, missugused on
olemasolevad tehnoloogilised lahendused, mida asutused nendega seoses erinevate
tegevuste jaoks kasutavad (sh kohustustega seotud info haldamiseks, ettevõtjate
teavitamiseks kohustustega seotud infost ning ettevõtjatel kohustuse täitmise
võimaldamiseks).
3.1.1.1.Vahetult konkreetse avaliku teenuse kasutamisest sõltumatu aruandluskohustuse (mis
võib olla tegevusalade ülene või tegevusalapõhine) puhul peab tähtajaliste kohustuste
ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjeldus olema üksikasjalik.
Välja tuleb selgitada iga aruandluskohustusega seotud oluline info (nt nimetus,
kohustust seadev asutus, missugused ettevõtted peavad kohustust täitma, perioodilisus,
esitamise vorm ja viis) ning kohustusega seoses asutuse poolt kasutusel oleva
tehnoloogilise lahenduse aspektid.
3.1.1.2.Muude tähtajaliste kohustuste (sh vahetult konkreetse avaliku teenuse kasutamisega
seotud aruandluskohustuse) puhul peab tähtajaliste kohustuste ja nendega seotud
tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjeldus olema vähemalt ülevaatlikul
struktureeritud kujul ning hõlmama erinevatesse struktuuri osadesse liigendatud
tähtajalisi kohustusi ilmestavaid näiteid. Kirjeldus peab mh sisaldama hinnangut, palju
on erinevatesse struktuuri osadesse liigendatud tähtajalisi kohustusi arvuliselt ning
paljusid ettevõtjaid need puudutavad. Töövõtja kaalub ülevaate struktuuri valikul,
missugune liigendus sisaldab nii selle töö eesmärkide täitmiseks kui ka edasise
üksikasjaliku kirjelduse koostamiseks piisavalt infot ning on selgelt põhjendatud.
Töövõtja valib ülevaate lõpliku struktuuri koostöös tellijaga.
3.1.2. Olukorrakirjelduse koostamise eesmärk on eelkõige koguda piisavalt taustinfot punktis
3.2. kirjeldatud eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest
teavitamise tulevikulahenduse ning punktis 3.5 kirjeldatud eesti.ee ettevõtjale
keskkonna kaudu tegevusalade ülesest aruandluskohustusest teavitamise teostamiseks
vajalike eeltööde kirjelduse koostamiseks.
3.1.3. Töövõtja peab olukorrakirjelduse koostamisel silmas, et kaardistuse metoodika oleks
piisavalt selge, et vajadusel oleks võimalik üksikasjalikku olukorrakirjeldust
uuendamiseks korrata või juhul, kui osa tähtajalistest kohustustest jäi selle töö raames
üksikasjalikult kaardistamata (vt punkti 3.1.1.2), siis teha nende kohustuste osas
samalaadne esmakaardistus.
3.1.4. Olukorrakirjelduse koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh
punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele, mille hulgas on punktis 2.1.7
8
kirjeldatud projekt „Ärianalüüs aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude
standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks, sh pakendi- ja kütusearuandluses
taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine“) kui ka kogub
vajalikke täiendavaid andmeid ja infot tähtajaliste kohustustega seotud asutuste
esindajatelt ning ettevõtjatelt.
3.1.5. Olukorrakirjelduse koostamisel peab töövõtja vastama muuhulgas järgmistele
küsimustele:
3.1.5.1.Missugused avaliku sektori asutused seavad ettevõtjatele tähtajalisi kohustusi?
3.1.5.1.1. Missugused asutused seavad ettevõtjatele avaliku teenuse kasutamisest sõltumatut
aruandluskohustust ning kas iga sellise kohustuse puhul on tegu kõigile
tegevusaladele kohalduva aruandluskohustusega või tegevusalapõhise
aruandluskohustusega? Kuidas sellised kohustused liigituvad?
3.1.5.1.2. Missugused asutused seavad ettevõtjatele avaliku teenuse kasutamisega seotud
aruandluskohustust ning kuidas sellised kohustused liigituvad?
3.1.5.1.3. Missugused asutused seavad ettevõtjatele muid kohustusi kui aruandluskohustus
ning kuidas sellised kohustused liigituvad?
3.1.5.2. Kui palju on avaliku sektori asutuste poolt ettevõtjatele seatavaid tähtajalisi kohustusi
erinevate liikide kaupa?
3.1.5.3. Kui paljusid ettevõtteid avaliku sektori asutuste poolt seatavad tähtajalised kohustused
erinevate liikide kaupa puudutavad?
3.1.5.3.1. Missugused tähtajalised kohustused puudutavad ettevõtjaid enim (nt puudutavad
arvuliselt suurimat hulka ettevõtjaid või kombinatsioonis mõne muu teguriga (nt
kohustuse sagedus) puudutavad ettevõtjaid enim)?
3.1.5.3.2. Missugused tähtajalised kohustused puudutavad ettevõtjaid kõige vähem (nt
puudutavad arvuliselt väikseimat hulka ettevõtjaid või kombinatsioonis mõne muu
teguriga (nt kohustuse sagedus) puudutavad ettevõtjaid kõige vähem)?
3.1.5.4. Missugused avaliku sektori asutused seavad ettevõtjatele kõige enam tähtajalisi
kohustusi üldkokkuvõttes ning liikide kaupa?
3.1.5.5. Missugust aruandluskohustust (nt nimetus, missugused ettevõtted peavad kohustust
täitma, perioodilisus, esitamise vorm ja viis) ettevõtjatele seatakse?
3.1.5.6. Missugune on tähtajaliste kohustustega seotud iseloomulik protsess üldiselt ning
kohustuste liikide kaupa (sh, kes osalevad, missuguseid tegevusi tehakse, kuidas
protsess algab ja lõppeb)?
3.1.5.7. Missuguseid tehnoloogilisi lahendusi avaliku sektori asutused tähtajaliste kohustustega
seoses kasutavad ning missuguseid kohustustega seotud tegevusi ning mil viisil need
teha võimaldavad?
3.1.5.7.1. Kuidas teavitavad avaliku sektori asutused ettevõtjaid tähtajaliste kohustustega
seotud infost ning toimub asutuse ja ettevõtja vaheline suhtlus?
9
3.1.5.7.1.1. Sealhulgas, missuguste kanalite (nt e-kiri, iseteeninduskeskkond, veebileht,
mobiilirakendus) kaudu antakse ettevõtjale teada kohustuse täitmise vajadusest ning
kohustustega seotud olulisest infost nagu tähtaeg ja kohustuse täitmiseks vajalikud
tegevused, tuletatakse kohustust meelde ja informeeritakse kohustuse täidetusest?
3.1.5.7.1.2. Kas asutuse ja ettevõtja vaheliseks suhtluseks on kasutusel täiendavaid
tehnoloogilisi lahendusi ning missugused need olemasolu korral on?
3.1.5.7.2. Kuidas võimaldavad asutused ettevõtjatel tähtajalisi kohustusi täita või nende
täitmist tõendada?
3.1.5.7.2.1. Sealhulgas, missuguste kanalite (nt e-post, iseteeninduskeskkond, X-tee,
masinliides) kaudu on ettevõtjatel võimalik aruandluskohustust täita ning
missugusel viisil ja kujul (nt teatud formaadis aruande- või andmefaili edastamine
või veebis üleslaadimine, iseteeninduskeskkonnas manuaalne info sisestamine või
kinnitusmärke tegemine, andmete esitamine otse tarkvarast masinliidesega)?
3.1.5.7.3. Kuidas avaliku sektori asutused ettevõtjate tähtajaliste kohustustega seotud infot
praegu haldavad?
3.1.5.7.3.1. Sealhulgas, missugused lahendused on kasutusel tähtajalist kohustust täitma
pidavate ettevõtete väljaselgitamiseks ning kohustuste täidetuse ja ettevõtjaga
toimunud suhtluse jälgimiseks?
3.1.5.7.4. Missugune on asutuste poolt tähtajaliste kohustustega seoses kasutatavate
süsteemide võimekus andmeid välja anda (nt kas on liitunud X-teega) ning
missuguste andmete osas võimekus olemas on (nt konkreetsele ettevõttele kehtivad
tähtajalised kohustused ja nendega seotud oluline info nagu tähtaeg ja kohustuse
täitmise hetkeseis)?
3.1.5.8. Missugune on hinnang asutuste poolt tähtajaliste kohustustega seoses kasutatavate
süsteemide hetkeolukorrale (sh võimekus, kasutajaliideste olukord, koosvõimelisus,
ühetaolisus)?
3.1.5.9. Missuguste tähtajaliste kohustustega seotud tegevuste (sh punktis 3.1.5.7 nimetatud
teavitamise, kohustuste täitmise võimaldamise ning kohustustega seotud info haldamise
tegevuste) jaoks puuduvad asutustel tehnoloogilised lahendused?
3.1.5.9.1. Juhul kui tehnoloogiline lahendus puudub, siis kas tegevust ei sooritata või
kasutatakse mittetehnoloogilist lahendust?
3.1.5.10. Kas osa tähtajaliste kohustustega seotud tegevuste (sh punktis 3.1.5.7 nimetatud
teavitamise, kohustuste täitmise võimaldamise ning kohustustega seotud info haldamise
tegevuste) jaoks on asutustel kasutusel paralleelselt mittetehnoloogilised lahendused?
3.1.5.11. Olukordades, kus tähtajaliste kohustustega seotud tegevuste (sh punktis 3.1.5.7
nimetatud teavitamise, kohustuste täitmise võimaldamise ning kohustustega seotud info
haldamise tegevuste) jaoks on tehnoloogilise lahenduse asemel või sellega paralleelselt
kasutusel mittetehnoloogiline lahendus, siis missugused need lahendused on (nt kanalite
puhul tavapost, asutuses kohapeal tegemine)?
10
3.1.5.12. Missugune on ettevõtjate praegune kasutajakogemus tähtajaliste kohustustega
seoses, eelkõige avaliku teenuse kasutamisest sõltumatu aruandluskohustuse puhul?
3.1.5.12.1. Mis toimib praeguses olukorras ettevõtjate jaoks hästi?
3.1.5.12.2. Mis on praeguse olukorra puhul ettevõtjate jaoks kitsaskohad ja
parandamisvõimalused?
3.1.5.12.3. Missugused tähtajaliste kohustustega seotud tegevused on ettevõtjate jaoks kõige
probleemsemad?
3.1.5.12.4. Kui suurt hulka ettevõtjaid erinevad probleemid potentsiaalselt puudutavad?
3.1.5.13. Missugused on ettevõtjate ootused tähtajaliste kohustustega seotud
kasutajakogemusele?
3.1.5.13.1. Sealhulgas, missugused on ettevõtjate soovid ja eelistused tähtajaliste kohustustega
seotud teavitustegevuse ja muu suhtluse puhul (sh teavituskanalid)?
3.2.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise
tulevikulahenduse välja töötamine
3.2.1. Töövõtja töötab välja eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest
teavitamise tervikliku tulevikulahenduse, mis võimaldab ettevõtjatel eesti.ee ettevõtjale
keskkonnas saada ülevaate tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt seatud
tähtajalistest kohustustest, nendega seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse
täitmiseks vajalikud tegevused ja kohustuse täitmise hetkeseis ning suunduda
keskkonna kaudu kohustusi täitma. Tulevikulahendus keskendub eelkõige avaliku
teenuse kasutamisest sõltumatule aruandluskohustusele ning lahenduse väljatöötamisel
tuleb arvestada nii tegevusalade üleseid kui ka tegevusalapõhiseid aruandluskohustusi.
Samas peab töövõtja tulevikulahenduse puhul arvestama ka muude avaliku sektori poolt
ettevõtjatele seatavate tähtajaliste kohustustega.
3.2.2. Tulevikulahenduse koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh
punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele ja punktis 2.1.5 kirjeldatud
projekti „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“
tulemustele nt liidestumislahenduste osas) kui ka kogub lahenduste väljatöötamiseks ja
valideerimiseks vajalikke täiendavaid andmeid ning infot tähtajaliste kohustustega
seotud asutuste esindajatelt ning ettevõtjatelt (sh vähemalt 10-lt erineva profiiliga
ettevõtjalt).
3.2.3. Tulevikulahenduse koostamisel peab töövõtja arvestama visioonianalüüsis ja muudes
seotud analüüsiprojektis kirjeldatud nõuetega ning eesti.ee keskkonna toimimise
loogika ja loodava arhitektuuriga ning tagama lõppkasutajatele sujuva ja mugava
kasutajakogemuse. Sealhulgas peab töövõtja tulevikulahenduse loomisel jälgima, et
need oleksid võimalikult suurel määral kooskõlas varasemalt kodaniku jaoks loodud
sarnaste lahendustega.
3.2.4. Tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse väljatöötamisel peab töövõtja
kasutajakogemuse disaini puhul lähtuma Riigi Infosüsteemi Ameti varasemate
projektide käigus loodud seotud minimaalselt toimivatest lahendustest (vt punkti
2.1.10).
11
3.2.5. Tulevikulahenduse väljatöötamisel peab töövõtja mh analüüsima tulevikulahenduse
taustinfot ja nõudeid (sh funktsionaalseid, mittefunktsionaalseid ja kasutatavuse
nõudeid), arhitektuuri, andmemudelit ja andmete liikumist ning juurutamisega seotud
nõudeid. Samuti tuleb analüüsida õigusaktidest tulevaid nõudeid lahendusele ning
võimalikku õigusaktide muutmise vajadust lahenduse kasutuselevõtuks.
3.2.6. Tulevikulahenduse välja töötamisel peab töövõtja vastama muuhulgas järgmistele
küsimustele:
3.2.7.1.Kuidas eesti.ee ettevõtjale keskkonna abil (nt sündmuskalendris ja kohustuste loetelus)
ettevõtjaid tähtajalistest kohustustest (sh eelkõige aruandluskohustusest) ning
kohustustega seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud
tegevused ja kohustuse täitmise hetkeseis teavitada?
3.2.7.1.1. Sealhulgas, kas lähtuvalt ettevõtjate eelistustest teavitustegevuste ja suhtluse osas
(vt punkti 3.1.5.13.1) on otstarbekas lisaks info näitamisele keskkonnas kasutada
teatud täiendavaid teavitamiskanaleid (sh alternatiivseid kanaleid nagu SMS,
sõnumirakendused jms)?
3.2.7.1.1.1.Vajalikkuse korral, kuidas teavitamine muude kanalite kaudu võiks olla optimaalselt
lahendatud (nt arendatud tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse
osana, integreerides muid olemasolevaid või loomisel lahendusi)?
3.2.7.1.2. Sealhulgas, missuguseid täiendavaid kasutusvõimalusi tähtajalistest kohustustest
teavitamise tulevikulahendus ettevõtjatele pakkuma peaks (nt võimalus tähtaja
lähenemise teadet teisele ettevõtet esindavale isikule edasi suunata)?
3.2.7.2.Mis on täpsemalt tähtajaliste kohustustega seotud oluline info, mida peaks ettevõtjatele
ülevaate saamiseks andma (st, missugust infot ettevõtjad kohustuste kohta vajavad)?
3.2.7.2.1. Sealhulgas, kas on vaja näidata ettevõtte kohustuste täitmise ajalugu ning
vajalikkuse korral missugusel viisil?
3.2.7.3.Kuidas suunata ettevõtja kõige mugavamalt eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu
kohustusi täitma?
3.2.7.4.Arvestades punktis 3.1 koostatud olukorrakirjeldust, siis kuidas arvestada tähtajalistest
kohustustest teavitamise tulevikulahenduse loomisel tähtajaliste kohustustega seotud
asutuste tehnoloogilisi lahendusi, loomaks sõltumata konkreetsete asutuste süsteemide
tehnoloogilisest võimekusest ja ülesehitusest lõppkasutaja jaoks mugava ja arusaadava
kohustuste ülevaate ja nende täitma suunamise eesti.ee ettevõtjale keskkonnas?
3.2.7.4.1. Sealhulgas, kuidas lahendada olukorrad, kus asutusel puudub infosüsteem
kohustuste info jälgimiseks ja haldamiseks?
3.2.7.5.Kas tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahendust oleks võimalik mõistlikult
üles ehitada selliselt, et loodud lahendust saaks üldjoontes kasutada ettevõttele seatud
tähtajalistest kohustustest ja nendega seotud olulisest infost ülevaate andmiseks ka
teistes süsteemides (nt e-äriregistris, e-MTAs)?
3.2.7.5.1. Võimalikkuse korral, missugused nõuded see lahendusele (sh selle arhitektuurile)
seab ning
12
3.2.7.5.2. mis osad lahendusest võiksid olla kasutatavad teistes süsteemides?
3.2.7.6.Missugune peab lahenduse ülesehitus (sh kasutajakogemus ja kasutajaliides) olema, et
see oleks kasutajate jaoks lihtsalt kasutatav ning mugav?
3.2.7.7.Mis õigusaktidega sätestatud nõudeid on vaja lahenduse realiseerimisel arvestada?
3.2.7.8.Kuidas tagada, et kõigil ettevõtjatele tähtajalisi kohustusi (sh eelkõige
aruandluskohustust) seadvatel asutustel on õiguslik kohustus tähtajaliste kohustuste info
edastamiseks eesti.ee ettevõtjale keskkonda (st, kuidas tagada, et infot peab edastama
ja ajakohasena hoidma)?
3.2.7.9.Kas ja milliseid õigusakte ning mis ulatuses on lahenduse realiseerimiseks vaja muuta
või luua (sh tagamaks tähtajaliste kohustuste info edastamise ja ajakohasena hoidmise
nõuet)?
3.2.7.10. Missugused tehnoloogilised lahendused on vajalikud tähtajalistest kohustustest
teavitamise lahenduse realiseerimiseks?
3.2.7.11. Missugune on lahenduse üldine arhitektuur?
3.2.7.12. Missugune on lahenduse andmemudel?
3.2.7.13. Kuidas toimub lahenduse puhul andmete liikumine (andmevood)?
3.2.7.14. Mis standardeid kasutada kohustuste info edastamiseks?
3.2.7.15. Milline on andmestik, mida on vaja hakata RIA andmebaasides hoidma (nii pika-
kui ka lühiajaliselt)?
3.2.7.16. Mis liidestusviise kasutada sõltuvalt konkreetsest kohustustega seotud
funktsionaalsusest (nt kohustuse info kuvamine, kohustuse täitma suunamine) ning
liidestatavast süsteemist?
3.2.7.17. Kuidas on üles ehitatud tähtajalistest kohustustest teavitamise lahenduse
tööprotsess?
3.2.7.18. Kuidas on üles ehitatud lahenduse haldamise protsess?
3.2.7.19. Kuidas edaspidi lahenduse toimimist hinnata (sh lõppkasutajate vaatest)?
3.2.7.20. Missugune on lahenduse valitsemismudel?
3.2.7.21. Juhul kui lahendus realiseerida etapiviisiliselt, siis mis oleks otstarbekas ning
ettevõtjate jaoks väärtust loov etappide järjekord ning sisu?
3.2.7.21.1. Mida peab lahenduse etapiviisilisel realiseerimisel silmas pidama?
3.2.7.22. Missuguseid lahenduse edasiarendusi, mis sisult ei ole enam ainult tähtajalistest
kohustustest teavitamise tulevikulahenduse osad, kuid annavad ettevõtjatele
potentsiaalselt lisaväärtust, võiks töö käigus selgunud info pinnalt tulevikus täiendavalt
analüüsida (nt eesti.ee ettevõtjale keskkonnast aruannete esitamise käivitamine viisil,
kus aruandluskohustust seadvale asutusele esitatakse ettevõtte majandustarkvarast
käivitamiskäsu järel kohe kõik kohustuse täitmiseks vajalikud andmed)?
13
3.3.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise
prototüübi loomine
3.3.1 Välja pakutud eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest
teavitamise tulevikulahendusele tuginedes töötab töövõtja välja tähtajalistest
kohustustest teavitamise ja täitmisele suunamise tulevikulahenduse prototüübi.
Prototüüp peab näitlikustama erinevaid tähtajalisi kohustusi (sh nii tegevusalade üleseid
kui ka tegevusalapõhiseid aruandluskohustusi).
3.3.2 Prototüübi väljatöötamisel tuleb kasutajakogemuse ning kasutusliidese disaini puhul
lähtuda Riigi Infosüsteemi Ameti varasemate projektide käigus loodud seotud
minimaalselt toimivatest lahendustest (vt punkti 2.1.10).
3.3.3 Töövõtja arvestab prototüübi loomisel järgnevaid nõudeid:
3.3.3.1 prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav tellijale vähemalt kaks
aastat peale tööde vastuvõtmist;
3.3.3.2 prototüüp on kohandatud nutiseadme ja suure ekraani vaate jaoks;
3.3.3.3 prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eelnevalt loodud sündmusteenuste
disainist, st kasutada olemasolevaid veebiraamistike16, sh Veera veebiraamistikku17;
3.3.3.4 prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis
kujul on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad
keskkonnast vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud tähtajaliste
kohustustega seotud asutuste esindajate, tellija ja lõppkasutajatega;
3.3.3.4.1 lõppkasutajatega valideerimisel tuleb läbi viia testimine vähemalt 5 lõppkasutajaga
ning testimine dokumenteerida;
3.3.3.4.2 vastavalt vajadusele tuleb testimise tulemusel muudetud prototüüpi täiendavalt
lõppkasutajatega valideerida ning testimine dokumenteerida;
3.3.3.5 prototüüp on loodud viisil, mille kasutamisel ei tule tellijal (või kolmandal osapoolel)
teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle
kasutusõigust;
3.3.3.6 prototüüp peab olema loodud visioonianalüüsis ja muudes seotud analüüsiprojektis
loodud prototüüpide ja eesti.ee toimimise loogikast lähtuvalt;
3.3.3.7 prototüüp peab olema tehtud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada vastava
IT arenduse lähtealusena.
3.3.4 Punkti 3.3 tulem: loodud on teenuse kasutajakogemust ilmestav prototüüp, mis
sisaldab kõiki kasutajale olulisi elemente ja mille kasutatavus on lõppkasutajatega
testitud ning mis on kujundatud lähtuvalt etteantud veebiraamistikest.
3.4.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise
näidisrakenduse loomine välja valitud asutuste näitel
16
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik
17
https://zeroheight.com/3d136290e/p/188910-veera-disainissteem/b/94293b
14
3.4.1. Välja pakutud eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu ettevõtjate tähtajalistest
kohustustest teavitamise tulevikulahenduse ülesehituse valideerimiseks loob töövõtja
näidisrakenduse.
3.4.2. Näidisrakenduse loomisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh punktis
4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele) kui ka kogub vajalikke täiendavaid
andmeid ja infot seotud asutuste esindajatelt.
3.4.3. Töövõtja arvestab näidisrakenduse loomisel järgnevaid nõudeid:
3.4.3.1 Näidisrakenduses näidatakse ära eri keskkondade liidestamise lahendus, eesti.ee
ettevõtjale keskkonna kaudu ettevõtjate teavitamine tähtajalistest kohustustest, nendega
seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja
kohustuse täitmise hetkeseis ning kuidas ettevõtja saab suunduda eesti.ee ettevõtjale
keskkonna kaudu kohustusi täitma.
3.4.3.2 Loodav näidisrakendus demonstreerib vähemalt kolme välja valitud asutuse
aruandluskohustusega seotud info teavitamist ja kohustuste täitmisele suunamist. Välja
valitud asutused on Statistikaamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Maksu- ja
Tolliamet.
3.4.3.3 Näidisrakendus peab välja valitud asutuste puhul demonstreerima erinevate tähtajaliste
kohustustega seotud info teavitamist ja kohustuste täitmisele suunamist mahus, mis
võimaldab hinnata, kas lahendus töötab asutuste poolt ettevõtjatele seatava erineva
aruandluskohustuse puhul. Töövõtja demonstreerib lahenduse toimimist iga välja
valitud asutuse puhul vähemalt ühe järgmises loetelus välja toodud teenuse või aruande
näitel:
3.4.3.3.1 Statistikaameti aruanded:
a) Palk ja tööjõud,
b) Majandustegevus,
c) Intrastat. Kauba lähetamine,
d) Intrastat. Kauba saabumine,
e) Ekomar - 6 erinevat aruannet;
3.4.3.3.2 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse aruanne:
a) Majandusaasta aruanne;
3.4.3.3.3 Maksu- ja Tolliameti teenused:
a) KMD: käibedeklaratsiooni esitamine,
b) Deklaratsiooni TSD esitamine: tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni esitamine,
c) Maamaksu arvutamine.
3.4.1.4 Näidisrakendus näitab ära, kuidas toimub moodulite skaleeritavus ja andmete
terviklikkuse tagamine.
15
3.4.1.5 Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb järgida OWASP turvalise
programmeerimise parimaid praktikaid.
3.4.1.6 Valmiv näidisrakendus on avatud lähtekoodiga (MIT litsents) ega tohi tuua kaasa
tellijale kohustust hankida täiendavalt tarkvaralitsentse või kasutada väliseid tasulisi
(pilve)teenuseid.
3.4.1.7 Näidisrakendus tagab tõrgeteta töö RIA ja välja valitud asutuste võrgus, serverites ja
seadmetega, töötab RIA konteinerlahenduste platvormil ning võimaldab teha päringuid
ühest tehnilisest lahendusest teise.
3.5.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tegevusalade ülesest aruandluskohustusest
teavitamise teostamiseks vajalike eeltööde kirjelduse koostamine
3.5.1 Töövõtja koostab eelnevatele punktidele tuginedes eeltööde kirjelduse selle kohta,
kuidas praktiliselt realiseerida väljatöötatud tähtajalistest kohustustest teavitamise
tulevikulahendus eesti.ee ettevõtjale keskkonnas. Eeltööde kirjelduses keskendub
töövõtja eelkõige tegevusalade ülesele aruandluskohustusele ning kõige detailsemad
suunised koostab näidisrakenduse loomise käigus välja valitud asutuste (Statistikaamet,
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet) kohta.
3.5.2 Eeltööde kirjelduse koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh
punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele) kui ka kogub vajalikke
täiendavaid andmeid ja infot seotud asutuste esindajatelt.
3.5.3 Eeltööde kirjeldus peab muuhulgas andma vastused järgmistele küsimustele:
3.5.3.1 Missugused arendustegevused on vajalikud tähtajalistest kohustustest teavitamise
lahenduse realiseerimiseks?
3.5.3.2 Missugused muud tegevused on vajalikud tähtajalistest kohustustest teavitamise
lahenduse realiseerimiseks?
3.5.3.3 Missugused tegevused on teiste eelduseks ja missugune on erinevate tegevuste
optimaalne järjekord?
3.5.3.4 Missuguste tähtaegsete kohustuste kuvamisega on vaja eelisjärjekorras tegeleda?
3.5.3.5 Missuguseid osalisi peab eeltööde käigus kaasama?
3.5.3.6 Mis on hinnanguline eeltööde töömaht?
3.5.3.7 Missuguseid ja kui suuri investeeringuid tuleb tähtajalistest kohustustest teavitamise
lahenduse realiseerimiseks hinnanguliselt teha?
3.5.4 Töövõtja esitleb töö koondtulemusi tellijaga kokkuleppel ühel kuni kahel avalikul
üritusel (eelistatult veebi vahendusel).
4 Nõuded töö teostamisele
4.1.Töö teostamise tähtaeg on 6 kuud arvates hankelepingu sõlmimisest.
4.2.Töö teostamise kohustuslikud alusmaterjalid
4.2.1. Töövõtja peab lähtuma järgmistest analüüsi ja strateegia dokumentidest:
16
4.2.1.1.„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“18;
4.2.1.2.„Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“19;
4.2.1.3. „Ärianalüüs aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude standardiseerimiseks ja
taksonoomia loomiseks, sh pakendi- ja kütusearuandluses taksonoomia loomine ja
XBRL GL standardi kasutusele võtmine“20 (planeeritud valmimisaeg on oktoobris
2021);
4.2.1.4. „Sündmusteenuste analüüs“21;
4.2.1.5. „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“22
(planeeritud valmimisaeg on oktoobris 2021);
4.2.1.6. Koosvõime raamistik23;
4.2.1.7. Iseteeninduskeskkondade raamistik24;
4.2.1.8. Kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik25;
4.2.1.9. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused26;
4.2.1.10. Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi
arhitektuur)27;
4.2.1.11. Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis28.
4.2.2. Arendusettepanekute tegemisel tuleb töövõtjal lähtuda Eestis olemasolevast X-tee
andmevahetusplatvormist ning olemasolevatest riigi andmekogudest.
4.3 Töö tegemisel kaasatavad osapooled
4.3.1 Alljärgnevad asutused peavad olema töö teostamisel vastavalt vajadusele
konsultatsioonidesse (vt punkte 3.1.4, 3.2.2, 3.3.3.4, 3.4.2, 3.5.2) kaasatud:
4.3.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
4.3.1.2 Riigi Infosüsteemi Amet;
4.3.1.3 Statistikaamet;
4.3.1.4 Registrite ja Infosüsteemide Keskus;
18
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ aruanne,
https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn
19
„Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“ (2021) aruanne,
https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/riigiportaal/ettevotjate-uhtse-kontaktpunkti-it-arhitektuuri-
analuus.pdf
20
Viitenumber riigihangete registris: 231015
21
https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr
22
Viitenumber riigihangete registris: 228170
23
https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf
24
https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf
25
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf
26
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007
27
https://pilv.mkm.ee/s/XRmQCEn8xuvm7J2
28
https://www.kratid.ee/burokratt
17
4.3.1.5 Maksu- ja Tolliamet;
4.3.2 Vastavalt vajadusele tuleb konsultatsioonidesse kaasata täiendavaid asutusi, täiendavalt
kaasatavad potentsiaalsed asutused on nt Justiitsministeerium, Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet ning Maaeluministeerium.
4.3.3 Analüüsi ja prototüüpimise protsessis peab töövõtja kaasama loodava
tulevikulahenduse kasutajaks olevate ettevõtjate esindajaid.
4.4 Vormi nõuded
4.4.1. Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima.
4.4.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Töövõtja
koostab kõik kirjalikud materjalid (v.a ingliskeelne lühikokkuvõte) eesti keeles.
Töövõtja tagab koostatud teksti nii keelelise kui ka vormilise korrektsuse ning hea
keelekasutuse.
4.4.3. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui
töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul
tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel.
Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.4.4. Tellija tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja
koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence
projektikeskkonna.
4.4.5. Töövõtja haldab ja sisustab projektikeskkonda nii, et see võimaldab tellijal ja seotud
osapooltel olla kursis ning jälgida tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute
materjalid) ja ajakava.
4.4.6. Töövõtja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised
ning edastab protokolli kolme tööpäeva jooksul tellijale.
4.4.7. Töövõtja edastab kord nädalas (reedeti, kui ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva)
tellijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala jooksul tehtud töödest ning järgmise
nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku esimesel kohtumisel töövõtjaga.
4.4.8. Töövõtja esitab tellijale projekti keskel projekti vahearuande I etapi lõppedes ja II etapi
lõppedes koondaruande projekti üldise lõpptulemusega.
4.4.9. Töövõtja vormistab koondaruandest eesti- ja inglisekeelse laiemale avalikkusele
suunatud lühikokkuvõte ning ettekande slaidid töö tulemustest.
4.4.10. Töövõtja esitleb töö tulemusi tellijaga kokkuleppel ühel kuni kahel avalikul üritusel
(eelistatult veebi vahendusel).
4.4.11. Projekti lõppedes esitab töövõtja kogu projekti dokumentatsiooni tellijale.
4.5 Töövõtja töö juhtimine
4.5.1 Töö teostamisel tagab töövõtja ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt
hankelepingule ja muudele riigihanke alusdokumentidele. Töövõtja ülesanne on töö
18
teostamise ja selle tulemite kvaliteedi tagamine ning võimalike riskide
maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine.
4.5.2 Töövõtja loob vajadusel tööde teostamise eesmärgil projektirühmad.
4.5.3 Töövõtja projektijuht korraldab MKMi projekti juhtrühma ja (vajadusel) loodud
projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette
päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna tellija projektijuhiga,
juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete
vastuvõetud otsuste täitmise.
4.5.4 Avakohtumine töövõtjaga toimub tellija ruumides ning esimesel võimalusel peale
lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). MKMi projekti juhtrühma
koosolekud toimuvad MKMi ruumides, juhul kui töövõtjaga teisiti kokku ei lepita. Kui
füüsilised kohtumised ei ole võimalikud või mõistlikud, korraldatakse kohtumised
kokkuleppel veebi vahendusel.
4.5.5 Koosolekute korraldamisel organiseerib töövõtja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja
kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Töövõtja organiseerib
koosolekute ruumid, juhul kui koosolek ei toimu MKM ruumides.
4.6 Hankelepingu poolte rollide jaotus
4.6.1 Töövõtja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud
töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused.
4.6.2 Töövõtja tagab töö dokumenteerimise.
4.6.3 Töövõtja tagab töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku
projektimeeskonna koosseisu.
4.6.4 MKMi projekti juhtrühm ja iga töö etapi jaoks töövõtja poolt (vajadusel) loodavad
projektirühmad on töövõtja partnerid.
4.6.5 Tellija on tööde teostamisel aktiivne koostööpartner.
4.6.6 MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle
hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise.
4.7 Töökorraldus
4.7.1 Töökoosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad eeldatavalt kaks kuni neli korda
kuus vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tööde vastuvõtmist. MKMi
projekti juhtrühma liikmed määrab tellija.
4.7.2 Tellijal on õigus nõuda vajadusel töökoosoleku kokkukutsumist.
4.7.3 Dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutatakse tellija välja pakutud
projektikeskkonda.
4.7.4 Kõik koosolekud protokollib töövõtja ning need tehakse tellijale ja projekti juhtrühmale
kättesaadavaks projektikeskkonnas.
19
4.7.5 Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise,
kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.
4.7.6 Teadete edastamine ning tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule.
5 Projekti tulemite vastuvõtmine
5.1 Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. Nende etappide alusel
toimub ka I etapi ja II etapi tulemite eest tasumine.
5.2 Töövõtja annab töö tellijale üle etappide kaupa. Tööde üleandmise tähtajad on sätestatud
töövõtjaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 3) punktis 5.1.
5.3 Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud, et
tulemid vastavad tehnilisele kirjeldusele.
20
Lisa 2
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
Riigihanke alusdokument
Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
Lepingud:
Nr Projekti nimetus ja Maksumus Maksumus Lepingu sõlmimise Projekti lühikirjeldus ja selgitus Lepingupartner,
riigihanke viitenumber käibe- käibe- kuupäev, tööde selle sarnasuse kohta hanke vastutava isiku nimi
riigihangete registris (juhul maksuta* maksuga* läbiviimise periood objektiga ja e-posti aadress
kui esitatakse riigihanke ja lepingu täitmise
tulemusena sõlmitud leping) kuupäev
põhikohustuste osas
1.
2.
3.
…
*Maksumused on esitatud eurodes.
Lisa 3
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
Hanke alusdokument
TÖÖVÕTULEPING (projekt)
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel
juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled
ja eraldi Pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja kohustusi lepingu objekti
„Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise
analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel Töövõtja poolt.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid
Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja
nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning
vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud
pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping
esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted Tellija ja Töövõtja hõlmavad kõiki Tellijaga või Töövõtjaga töö- ja
teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja
on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist.
1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks
järgmised dokumendid:
Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris);
Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus, leitav riigihangete
registrist);
Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt).
1
1.9. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD)
punktile 2.3. ja HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 5) ning erinevates etappides
teostatud Töö on vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem (edaspidi I etapi Tulem ja II
etapi Tulem).
1.10. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sealhulgas kõrvalkohustuste, teostamise
ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemusest
lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse
kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud
ja teenused lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.
2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg
2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu
lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1
(HD Lisa 1 tehniline kirjeldus).
2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa.
2.2.1. Töövõtja annab Tellijale I etapi Tulemi (sh vahearuanne ja muu koostatud
dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 2.3, 9.4 ja 9.5 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus)
üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2),
mis on hiljemalt xxxx xxxx pärast Lepingu allkirjastamist.
2.2.2. Töövõtja annab Tellijale II etapi Tulemi (sh koondaruanne, eesti- ja ingliskeelne
lühikokkuvõte ja slaidid (ja muu koostatud dokumentatsioon) ning prototüübid ja
näidisrakendus (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi ja näidisrakenduse failid,
näiteks css, html, disaini failid jne), vt lisaks HD punke 2.3, 9.4 ja 9.6 ning HD Lisa 1
tehniline kirjeldus) hiljemalt 6 (kuus) kuud pärast Lepingu allkirjastamist.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Töövõtjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö
üleandmist punkti 5 kohaselt;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või
muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest;
3.1.4. nõuda Töövõtjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga
seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse
Tellija ja Töövõtja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku);
3.1.5. nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste
protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme
tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates;
3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Töövõtjalt
lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes lepingutingimustele
vastavat II etapi Tulemit.
3.2. Tellija on kohustatud:
2
3.2.1. esitama või korraldama Töövõtjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele
ja informatsioonile (sh valmimisjärgus projektide puhul tulemite valmimise järel
esimesel võimalusel);
3.2.2. tagama kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide
haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence projektikeskkonna;
3.2.3. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral
teatama sellest Töövõtjale kirjalikult mõistliku aja jooksul (hiljemalt 10 päeva jooksul)
koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega;
3.2.4. Töövõtja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab
Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele;
3.2.5. maksma Töövõtjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid;
4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud
Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest punktis 6 ettenähtud
tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud
lähteandmetele ja tööülesandele;
4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel, samuti
teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud
kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist;
4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused
Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul;
4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta;
4.2.6. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama
protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku
toimumisest;
4.2.7. koostama ja esitama iganädalaselt Hankijale kooskõlastamiseks memo nädala jooksul
teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta;
4.2.8. esitlema Töö tulemusi ühel kuni kahel avalikul üritusel (eelistatult veebi vahendusel);
4.2.9. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga vaid Tellija eelneval kirjalikul loal;
4.2.10. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget vaid Tellija eelneval kirjalikul loal
ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu;
4.2.11. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning käesoleva Lepingu
punktidele 2.2 ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi ning II etapi lõppedes
II etapi Tulemi.
5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
3
5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist punktis 2.2.1 sätestatud tähtpäeval ning
II etapi Tulem punktis 2.2.2 sätestatud tähtpäeval.
5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Töövõtja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt
allkirjastatud akti, milles on märgitud asjakohane info.
5.3. Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud Akti Töövõtjale hiljemalt 10
tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt
lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 5.2.
5.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 5.3 nimetatud
perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning
määrama mõistliku tähtaja (mitte vähem kui 5 tööpäeva) puuduse kõrvaldamiseks või
uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks.
5.5. Töövõtja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt
vormistatuna ja digitaalselt koos Aktiga.
6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, summa
kokku xxx eurot. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste
kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus.
6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Töövõtja esitab arve Tööde eest tasumiseks
pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I
etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60%
kogusummast):
6.2.1. I etapi tööde (vt HD punkt 2.3) eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot
(lisandub käibemaks), kokku xxx eurot.
6.2.2. II etapi tööde (vt HD punkt 2.3) eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot
(lisandub käibemaks), kokku xxx eurot.
6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Töövõtja esitataval arvel näidatud
arveldusarve.
6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates
Töövõtja esitatud arve kättesaamisest.
6.5. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija
volitatud esindaja.
6.6. Tellijal on vajaduse korral õigus tellida ja Töövõtjal on kohustus teostada lepingu
esemega seotud täiendavaid töid (lepingu mahu suurendamine või hankelepingu mahtu
esialgselt mitte kuulunud tööd) kuni 10 % ulatuses tööde kogumaksumusest. Tellija
maksab nimetatud tööde eest Töövõtja pakkumuses märgitud tunnihinna alusel. Kokku
ei tohi makstav tasu (tööde kogumaksumus ning võimalik makstav tasu täiendavate tööde
eest) ületada riigihanke rahvusvahelist piirmäära.
7. Vastutus
7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
Töövõtja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta
Lepingus kokkulepitud nõuetele.
7.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud
Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu maksumusest päevas
4
iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale
Töö eest tasumisele kuuluvat summat.
7.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10
tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus
nõuda Töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% Lepingu maksumusest.
7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.5. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
7.6. Töövõtja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1. nimetatud
lepingutasu ühekordse summaga.
8. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse
8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama
nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama
juurdepääsu nimetatud teabele.
8.2. Töövõtja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke
või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid
õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke
jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest,
mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi,
hea tava ja hea usu põhimõttega.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist.
8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal
õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju
hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise
toimumise eest.
8.6. Seoses Lepingu objektiks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellija
põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses
isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja
Töövõtja.
8.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja
Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud
isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel
kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja
nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.
8.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival
õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on
isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada
isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames.
8.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma
töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad
isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või
neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav
konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist.
5
8.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada
isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku
loata.
8.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks.
8.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames
isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha
mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele.
8.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab
Töövõtja viivituseta sellest Tellijat.
8.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab Töövõtja
sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega seotud
rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt Tellijale
esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste
andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust,
isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid
isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku
informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks.
8.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail:
[email protected], telefon
+372 639 7601.
8.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: xxxxxxx, e-mail xxxxxxx, telefon xxxx xxxx
9. Autoriõigused
9.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates
Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud
õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule.
9.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul,
kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab
Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada,
muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus.
Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle
osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel
ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale.
9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud
materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja
Tellijale üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Töövõtja võib endale
jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei
tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
10. Vääramatu jõud
10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud
on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud
temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks,
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
6
10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest
ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik
võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste
kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
11. Teabe vahetamine
11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
11.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:
11.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
11.3. Punktis 11.2. nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte Lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
Lepingu rikkumisest.
11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset
allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete
seaduses toodud reeglitega.
12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool
rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles
öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui teine lepingupool ei ole Lepingu
rikkumist kõrvaldanud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise
nõude esitamisest.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
7
14. Muud sätted
14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule
ilma teise Poole nõusolekuta.
14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt
allkirjastatud digitaalselt.
14.3. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
15. Poolte volitatud esindajad
15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel
on Piia Pruks, telefon 625 6305, e-post
[email protected]
15.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon
xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx
15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
15.4. Juhul kui Tellija või Töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele
Poolele koheselt kirjalikult.
Poolte allkirjad:
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman xxxxxxxx
kantsler /volituse alus/
8
Lepingu Lisa 3
Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames
Teostatavate tööde nimetus: „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee
keskkonnas teavitamise analüüs“
Töövõtja üldandmed:
Töövõtja ärinimi:
Töövõtja registrikood:
Töövõtja juriidiline aadress:
Töövõtja poolse volitatud esindaja nimi ja
kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber):
Üle antavate tööde maksumus on xxx eurot.
Teostatud tööde kirjeldus:
Üle antakse etapi xxx tulem. Tööd on teostatud täies mahus riigihanke viitenumber xxx
raames ning vastavad riigihanke alusdokumentidele (sh Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“
tingimustele).
Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid ja/või loodi järgmised
juurdepääsud materjalidele:
Poolte allkirjad:
Tööde vastuvõtja Tööde üleandja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxx
Piia Pruks xxx
Ettevõtja digivärava projektijuht xxx
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Lisa 4
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
Hanke alusdokument
Pakkumuste hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks
tunnistamine
1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti):
1.1.1. Töö „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas 30
teavitamise analüüs“ maksumus (hõlmates riigihanke alusdokumendi (HD)
lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud tegevusi ja tulemeid, mis on
teostatud HD lisa 1 tehnilist kirjeldust aluseks võttes). Pakkumuse
maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke
alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud
hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei hüvita hankelepingu
täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid
makseid.
1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine ja tööde läbiviimise kirjelduse 70
kvaliteet pakkuja koostatud projektiplaani põhjal (projektiplaan sisaldab
ka tööde teostamist tutvustavat ülevaadet ja ajakava, mis on koostatud HD
lisa 1 tehniline kirjeldus ja HD punkti 6.2.9 alusel), edaspidi projektiplaan.
1.2.Hindamismetoodika kirjeldus:
1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse töö maksumust (vt punkti 1.1.1). Maksimaalsed
väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud
käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid
arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse
maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 30.
1.2.2. II hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist ja tööde
läbiviimise kirjelduse kvaliteeti pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2)
põhjal. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse
mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete
aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku
saada 70 väärtuspunkti.
1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele ja tööde läbiviimise kirjelduse
kvaliteedile pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse
järgmistest põhimõtetest:
5 punkti Pakkuja ei ole suures osas aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole suures osas
kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
Olulisi puudujääke on lisaks mõnes järgnevast: metoodika kirjeldus ja
põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud
projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud
tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti-
ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus.
1
30 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt
kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
Järgneva puhul on mitmeid väikseid puudujääke: metoodika kirjeldus ja
põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud
projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud
tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti-
ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus.
50 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud
hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja
töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke
tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
Pakkuja esitatud järgnev teave on detailne, arusaadav ja omavahel loogilises
seoses ning on vaid üksikuid väheolulisi puudusi: metoodika kirjeldus ja
põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud
projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud
tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti-
ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus.
70 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas
hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
Pakkuja esitatud järgnev teave on detailne, arusaadav ja omavahel loogilises
seoses ning kohati ületab hankija ootusi: metoodika kirjeldus ja põhjendatus,
tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud projektimeeskonna
sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud tulemite kirjeldus,
projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti- ja
kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus.
1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse
pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelkirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim.
Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I
hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus.
Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused
saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel.
1.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma.
2