dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Riigihanke „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. oktoober 2021
Viit
79
Registreeritud
8. oktoober 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Helen Roosimägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎79 08.10.2021 Käskkiri.asice3578 KB

Sisu (failidest)

Käskkirja lisa 1 Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused 1. Kõrvaldamise alused 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. 1.4. Hankepass peab sisaldama RHS § 104 lg 1 p-des 1 ja 2 nõutud kinnitusi ning p-des 4 ja 5 nõutud teavet. 2. Tehniline ja kutsealane pädevus 2.1.Pakkuja peab olema riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks (2) lepingut, mille ese on samaväärne hanke eseme objektiga (uuring koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega või analüüs koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega) ning mille maksumused kokku on vähemalt 80 000 eurot (ilma km-ta). Täidetuks loetakse lepingud, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. 2.2.Pakkuja esitab informatsiooni punktis 2.1 nimetatud lepingute kohta hanke alusdokumendi lisa 2 vormil. Käskkirja Lisa 2 Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs Hanke alusdokument Riigihange CPV kood: 73200000-4 Nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused Tallinn 2021 Sisukord 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 4 4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4 5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 5 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5 7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine............ 8 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 8 9. Hankelepingu sõlmimine, töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................... 8 10. Hanke alusdokumendi lisad ................................................................................................ 9 2 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR). 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtja digivärava projektijuht Piia Pruks (tel 625 6305, e-post [email protected]). 1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“ tellimine (edaspidi töö). 1.6. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD) lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 1.7. Töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg 2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. 2.2. Hankelepingu eeldatav maksumus on 120 000 eurot käibemaksuta. 2.3. Tööde teostamine on jaotatud kahte etappi. Pakkuja selgitab oma pakkumuses, millised töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud töö tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast. I etapis teostatud töö tegevused moodustavad I etapi tulemi ja II etapis teostatud töö tegevused moodustavad II etapi tulemi. 2.4. Tööde teostamise tähtaeg on 6 kuud arvates lepingu sõlmimisest. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised 3.1. Pakkumuste esitamine 3.1.1. Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke alusdokumentidele. 3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks riigihanke alusdokumentidele tähendab pakkujale nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, mis on tehtud teatavaks riigihanke alusdokumentides. 3.1.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse töö teostamiseks kooskõlas riigihanke tingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 4. 3.1.7. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks 3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 3.2.2. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse (https://riigihanked.riik.ee). 3.2.3. Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud riigihangete registris. 3.2.4. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust esitada ei saa. 3.2.5. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 4. Teavitamine ja selgitused 4.1. Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, riigihangete registri kaudu. 4 4.3. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.4. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.5. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.6. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Pakkumuste avamine 5.1. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registris märgitud tähtpäeval. 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine 6.1. Pakkuja esitab hankepassi koos pakkumusega. 6.1.1. Pakkuja esitab ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ning tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. 6.1.2. Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt: 6.1.2.1. pakkumuse maksumuse riigihangete registris; 6.1.2.2. tööd teostavate spetsialistide CV-d; 6.1.2.3. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet (koostatud HD punkti 6.2.9 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel); 6.1.2.4. võimalike tellitavate lisatööde tunnihinna ilma käibemaksuta vastavalt lepingu punktile 6.6. 6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine: 6.2.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt: 6.2.1.1. projektijuht – vähemalt 2-aastase töökogemusega projektijuht, kes on osalenud projektijuhi rollis vähemalt kolmes projektis, mille esemeks oli uuring või analüüs; 6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 2-aastase töökogemusega ärianalüütik, kes on osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt kahes hanke eseme objektiga sarnases projektis (uuring koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega või analüüs koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega); 6.2.1.3. infosüsteemi analüütik - vähemalt 2-aastase töökogemusega infosüsteemi analüütik, kes on osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt kahes hanke eseme objektiga sarnases projektis (uuring koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega või analüüs koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega). Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt ühes projektis, mille koondmaht oli vähemalt 1000 töötundi; 5 6.2.1.4. jurist/õigusekspert – vähemalt 3-aastase töökogemusega jurist/õigusekspert, kes on osalenud juristi/õiguseksperdi rollis vähemalt kahes projektis, mille sisuks oli muuhulgas õigusanalüüsi läbiviimine; 6.2.1.5. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 2-aastase töökogemusega teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, kes on osalenud teenusedisaineri/kasutatavuse eksperdi rollis vähemalt kolmes projektis, mille sisuks oli muuhulgas infosüsteemi kasutajaliidese ja/või veebilehe disaini ja/või kasutajateekonna loomine; 6.2.1.6. arendaja – kes: 6.2.1.6.1. on osalenud hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul tarkvara disaininud arendaja rollis vähemalt 2 projektis, mille sisuks oli infosüsteemi loomine ja juurutamine või modifitseerimine ja juurutamine; 6.2.1.6.2. omab vähemalt 3-aastast töökogemust: 6.2.1.6.2.1. relatsiooniliste andmebaasidega, 6.2.1.6.2.2. API-põhiste liidestuste kasutamise ja loomise osas, 6.2.1.6.2.3. turvakriitiliste infosüsteemide analüüsimisel ja dokumenteerimisel; 6.2.1.6.3. omab kogemust X-tee teenuste kasutamise ja loomise osas; 6.2.1.6.4. omab kogemust mikroteenustel baseeruva arhitektuuri kasutamise ja arendamisega; 6.2.1.6.5. omab kogemust infosüsteemide tehniliste spetsifikatsioonide loomiseks OpenAPI kasutamisega; 6.2.1.6.6. omab kogemust järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Java, Angular/Vue/React, JavaScript, XML, JSON, PostgreSQL, Nginx, Tomcat, Maven, NPM, Jenkins, CI/CD. 6.2.2. Vähemalt ühel punktis 6.2.1 nimetatud spetsialistil peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud bakalaureusekraad ning ta peab olema varasemalt osalenud teenusedisaini või infotehnoloogia valdkonnas uut teadmist loonud uuringu-, analüüsi- või arendusprojektis, kus tal oli määrava tähtsusega roll. Uut teadmist mõistetakse siin teadus- ja arendustegevuse kontekstis, nt rakendusuuringu käigus loodud uus teadmine.1 Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe projekti kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused). Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine), aega, viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh riigihanke korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vm). 1 Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf 6 6.2.3. Punktis 6.2.1.6.6 toodud kogemusnõude täitmiseks võib pakkuja arendaja rolli (punkt 6.2.1.6) komplekteerida kuni kahe meeskonnaliikmega, eeldusel, et mõlemad meeskonnaliikmed vastavad punktides 6.2.1.6.1–6.2.1.6.5 nimetatud nõuetele. 6.2.4. Punktides 6.2.1.1–6.2.1.5 toodud rollide puhul peab üks isik täitma kõik ühe rolli nõuded. 6.2.5. Sama isik ei või täita rohkem kui kaht punktis 6.2.1 nimetatud isiku rolli. 6.2.6. Punktis 6.2.1 nimetatud rollide ühildamine (st sama isiku poolt rohkem kui ühe rolli täitmine) on lubatud vaid järgmistel juhtudel: 6.2.6.1. punktis 6.2.1.1. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.2., 6.2.1.3., 6.2.1.4 või 6.2.1.5 toodud spetsialisti rolli; 6.2.6.2. punktis 6.2.1.2. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.1. või 6.2.1.5. toodud rolli; 6.2.6.3. punktis 6.2.1.3. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.1. või 6.2.1.5. toodud rolli. 6.2.7. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu. 6.2.8. Töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul loal. 6.2.9. Pakkuja esitab pakkumuses töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (sh tööde teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama järgmistele tingimustele: 6.2.9.1. Pakkuja esitab I etapi tulemi ja II etapi tulemi (vastavalt HD punktile 2.3, 9.4, 9.5 ja 9.6, HD lisale 1 tehniline kirjeldus ning lepingu punktile 2.2) saavutamise metoodika ning teostatava töö ja töö tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning pakkuja visiooni koostööst hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks ning etappide ja tegevuste kaupa peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse sisu. Iga etapi juures peab pakkuja tegevuste kaupa kirjeldama pakkuja ja hankija rolli ning tooma välja tegevuste kaupa töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3). Pakkuja esitab töö läbiviimise ajakava, mille põhjal on võimalik selgelt aru saada, missugune on I etapis teostatud töö üleandmise tähtpäev arvates lepingu sõlmimisest. Töövõtja toob pakkumuses täiendavalt välja töö etappide osadeks jaotamise võimalused ja tähtajad. 6.2.9.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne. 7 6.2.9.3. Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi tulemi ja II etapi tulemi saavutamise otstarbel loodavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada töö käigu ja töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 6.2.9.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad olema realistlikud ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 6.2.9.5. Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. 7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või 7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7.3. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 7.3.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 7.3.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 7.3.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 8.1. Pakkumuse maksumuse esitab pakkuja riigihangete registris. 8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. 8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 8.5. Juhul, kui pakkuja vajab töö teostamiseks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis need hangib pakkuja ning nende maksumus peab sisalduma pakkumuse maksumuses. 9. Hankelepingu sõlmimine, töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine 9.1. Hanke tulemusena sõlmitakse eduka pakkujaga hankeleping (vaata lisaks HD Lisa 3). 8 9.2. Töö ja töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning pakkuja esitatud pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp. 9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 3 punktile 6.2. 9.4. Pakkuja annab töö hankijale üle etappide kaupa. I etapi tulem antakse üle vastavalt HD punktis 2.3 märgitule. Koos I etapi tulemiga esitab pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi tulemi esitab pakkuja hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2.2 sätestatud tähtajaks. Koos II etapi tulemiga esitab pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise akti. 9.5. Enne I etapi tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.9 ja 9.4, lepingu punktidele 2.1 ja 2.2.1 ning HD lisale 1 tehniline kirjeldus), peab MKMi juhtrühm olema kinnitanud, et I etapi tulem vastab tehnilisele kirjeldusele. 9.5.1. I etapi tulem koosneb vahearuandest ning muust projekti raames koostatud dokumentatsioonist. 9.6. Enne II etapi tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.9 ja 9.4, lepingu punktidele 2.1 ja 2.2.2 ning vastavalt HD lisale 1 tehniline kirjeldus) peab MKMi juhtrühm olema kinnitanud, et II etapi tulem vastab tehnilisele kirjeldusele. 9.6.1. II etapi tulem koosneb koondaruandest, eesti- ja ingliskeelsest lühikokkuvõttest ja slaididest ja muust projekti raames koostatud dokumentatsioonist ning loodud prototüüpidest ja näidisrakendusest (sh kõik töö raames koostatud prototüübi ja näidisrakenduse failid, näiteks css, html, disaini failid jne). 10. Hanke alusdokumendi lisad Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm Lisa 3 Töövõtulepingu projekt Lisa 4 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine 9 KÄSKKIRI 08.10.2021 nr 79 Riigihanke „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“ (riigihanke objekti CPV kood: 73200000-4, nimetus: „Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused“) avatud hankemenetluse teel. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees Piia Pruks – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja digivärava projektijuht; Komisjoni liikmed: 2.2. Tiina Kruusimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja digivärava juht; 2.3. Berit Tasa – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja digivärava projektijuht; 2.4. Helen Roosimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete projektijuht; 2.5. Reimo Nõgu – Riigi Infosüsteemi Amet, andmevahetuse osakond, IT-analüütik, tema nõusolekul. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtja digivärava projektijuhi Piia Pruks. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler HD Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs Tehniline kirjeldus Tallinn 2021 Sisukord Mõisted................................................................................................................................................... 2 1. Hankelepingu ese .......................................................................................................................... 3 2. Töö taustinfo ja eesmärk .............................................................................................................. 3 3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid .......................................................................................... 8 4. Nõuded töö teostamisele ............................................................................................................ 16 5. Projekti tulemite vastuvõtmine ................................................................................................. 20 Mõisted Andmepõhine andmepõhine aruandlus tähendab reeglina tehingupõhiste aruandlus andmete esitamist Aruandepõhine aruandepõhine aruandlus tähendab reeglina eelnevalt kokku aruandlus arvutatud koondandmete esitamist Aruandluskohustus andmete esitamise kohustus, sõltumata nende esitamise vormist ja viisist (sh andmepõhine aruandlus, aruandepõhine aruandlus, andmete õigsuse kinnitamine) või perioodilisusest (korduv või ühekordne) Avalik sektor riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused koos oma töötajaskonnaga (avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks)1 Avaliku teenuse kasutamisega aruandluskohustus, mis on reeglina seotud vahetult konkreetse seotud aruandluskohustus avaliku teenuse kasutamisega (nt toetuse kasutamine) Avaliku teenuse kasutamisest aruandluskohutus, mis ei ole reeglina seotud vahetult konkreetse sõltumatu aruandluskohustus avaliku teenuse kasutamisega (nt kohustus esitada majandusaasta aruanne) Ettevõte selles dokumendis (kui pole märgitud teisiti) koondnimetus füüsilisest isikust ettevõtjatele ning juriidilise isiku tegevusvormidele: äri- ja mittetulundusühingud, korteriühistud ning sihtasutused Ettevõtja selles dokumendis ettevõtet esindav füüsiline isik Kohustus ülesanne, toiming vms, mis on vaja täita (sh aruandluskohustus; rahaline kohustus (nt maksude tasumine) või muu kohustus (nt kontrollitegevus, koosoleku kokku kutsumine)) Riigiasutus selles dokumendis valitsusasutused ja nende haldusalas olevad asutused Tegevusalapõhine aruandluskohustus, mis kehtib vaid piiritletud tegevusalal või aruandluskohustus tegevusaladel tegutsevatele ettevõtetele (nt jäätmeseaduses kohustatud keskkonnakaitse lubade omajaid ja ohtlike jäätmete tekitajaid esitama kord aastas jäätmearuandeid) Tegevusalade ülene aruandluskohustus, mis kehtib reeglina kõigil tegevusaladel aruandluskohustus tegutsevatele ettevõtetele (nt kohustus esitada majandusaasta aruanne) Valitsusasutus riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine 1 Avaliku sektori asutuse tüübid, https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 2 1. Hankelepingu ese Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib analüüsi „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“ (edaspidi töö). Töö koostamise aluseks on siinses tehnilises kirjelduses ning muudes riigihanke alusdokumentides toodu. 2. Töö taustinfo ja eesmärk 2.1. Taustinfo 2.1.1. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (siinkohal FIE-sid ja äriühinguid) oli Statistikaameti andmetel 2020. aastal 137 980. Ettevõtetele avalikke teenuseid osutavaid asutusi koos kohalike omavalitsustega on ca 156, sh osutavad teenuseid ka sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt. Erinevaid teenuskeskkondi asutuste teenuste tarbimiseks on vähemalt 36. Ettevõtjate halduskoormus riigi seatud nõuete täitmiseks on analüüside põhjal kõrge. Näiteks statistikauuringute täitmisele kulutasid Eesti ettevõtted, asutused ja organisatsioonid Statistikaameti andmetel 2020. a 29 369 tööpäeva. 2.1.2. Olemasolevate ettevõtja tegevust reguleerivate või toetavate avalike teenuste puhul on ettevõtjate vaatest välja toodud järgmisi murekohti: a) avaliku sektori osutatavate teenuste, toetuste ning seatud kohustuste info on killustatud ja sageli raskesti leitav, mõnikord ka vananenud. Leitu osas puudub kindlus, et saadud on täielik ülevaade ja arusaamine; b) palju aega kulub tuvastamaks, kelle poole pöörduda probleemi kiireimaks lahendamiseks; c) asutustele andmete esitamise koormus on kõrge ning oodatud on projektid, mis annaksid asutustele õiguse ja tehnilise võimekuse andmeid vahetada; d) puudub ühtne ja terviklik ülevaade riigis pakutavatest avalikest teenustest. Seejuures oleks igal ettevõtjal oluline näha just enda ettevõtte andmeid arvesse võtvaid teenuseid, et olla teadlik kõikidest võimalustest ning kohustustest. 2.1.3. 2020. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüs „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“2 (edaspidi visioonianalüüs), et selgitada, kuidas koondada ettevõtjate jaoks usaldusväärselt info ja avalikud teenused, et ettevõtjal oleks lihtne ja mugav avaliku sektoriga suhelda. Visioonianalüüsi käigus koostati ettevõtja ühtse veebipõhise kontaktpunkti tulevikuvaade, koos arendus- ja tegevusplaanide (teekaart), ettevõtjate sündmusteenuste3 arendamise analüüsi ning kontaktpunkti prototüübiga4. 2 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruanne, https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 3 Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Allikas: VV määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 2 lg 4 4 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) töö raames tehtud prototüüp, https://www.figma.com/proto/UALR0xh40zR3SJgEqZOGhF/Proto-Ettev%C3%B5tjate-kontaktpunkt?node- id=2280%3A139971&scaling=min-zoom 3 Tehnoloogilise platvormina osutus sobivaks olemasolev riigiportaal eesti.ee ning veebipõhise kontaktpunkti nimeks saab edaspidi „eesti.ee ettevõtjale“. 2.1.4. Visioonianalüüsis identifitseeriti projekti peamiste huvigruppidena: a) kõik Eesti ettevõtjad (sh e-residendid) ja ettevõtlusega seotud isikud (sh ettevõtlust planeerivad isikud ja ettevõtete töötajad ning konsultandid), kes kasutavad avalikke teenuseid või avalike asutuste jagatavat infot; b) teenuste direktiivi5 ja SDG määruse6 raamistiku kaudu sarnastel alustel huvitatud osapooltena ka teiste Euroopa riikide ettevõtjad ja ettevõtlusest huvitunud isikud, kes ei ole kantud Eesti äriregistrisse ja kes ei ole e-residendid; c) ettevõtetele teenuseid osutavad avalikud asutused. 2.1.5. Visioonianalüüsi jätkuprojektina tehti Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juhtimisel töö „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“7. Selle eesmärk oli leida visioonianalüüsis väljapakutule riigiportaalis realiseerimiseks jätkusuutlikud ning skaleeritavad tehnoloogilised lahendused, eelkõige nõuded ettevõtjate veebipõhise platvormi IT-arhitektuurile, välja valida nende realiseerimiseks sobivad tehnoloogiad ning kirjeldada avaliku ja erasektori liidestamise nõuded. Valmis uue ettevõtjate ühtse kontaktpunkti arhitektuurianalüüs ja prototüüp. Analüüsiga tuuakse välja tehnilised võimalused, kuidas uusi tehnoloogiliselt innovaatilisi ja asjakohaseid tööriistu võtta kasutusele sündmusteenuste rakendamiseks ja kogutud andmete paremaks kasutamiseks. 2.1.6. Hangitav töö on seotud visioonianalüüsis kirjeldatud ärisündmusega „raporteerimine avalikele institutsioonidele“. Selle sisuks on avalikele asutustele äritegevusega seotud info ja sellega kaasnevate andmete edastamine. Näiteks aruannete või statistiliste andmete esitamine. Tegemist võib olla perioodiliste kohustustega või vastavalt vajadusele käivitatavate kohustusega. Visioonianalüüsi käigus tuvastati otseste avalike teenuste kataloogi (riigiteenused.ee) abil 72 selle ärisündmusega seotud avalikku teenust, mida osutavad kokku 15 asutust. Tegemist ei ole ammendava loeteluga, kuna määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“8 järgi on kataloogi kaudu kohustatud avaldama oma oluliste otseste avalike teenuste9 loetelu valitsusasutused10 ja nende hallatavad asutused, ülejäänud avalike teenuste osutajate puhul on see vabatahtlik. See tähendab, et nt kohalikel omavalitsustel, sihtasutustel ja avalik- 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006 6 Detsembris 2018 jõustunud otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724 7 „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“ (2021) aruanne, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/riigiportaal/ettevotjate-uhtse-kontaktpunkti-it-arhitektuuri- analuus.pdf 8 03.06.2017 jõustunud Vabariigi Valitsuse määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 9 Otsene avalik teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust. Allikas: VV määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 2 lg 2 10 https://www.eesti.ee/est/kontaktid/valitsusasutused 4 õiguslikel juriidilistel isikutel ei ole kohustust teenuste loetelu kataloogi kanda ja seda uuendada. 2.1.7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel sai 2021. a alguse projekt „Ärianalüüs aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks, sh pakendi- ja kütusearuandluses taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine“11 (planeeritud valmimisaeg on oktoobris 2021). Selle projekti käigus täpsustatakse muuhulgas, millised riigiasutused (eelkõige peetakse silmas valitusasutusi, vastavalt vajadusele ka muid riigiasutusi) seavad ettevõtjatele aruandluskohustust (k.a mittefinantsilist). Analüüsiga on ülesanne välja selgitada: a) millised (kui paljud) riigiasutused (st valitsusasutused ja nende haldusalas olevad riigiasutused) on seadnud aruandluskohustuse ettevõtjatele; b) milline on nende kohustuste suurusjärk (aruannete/andmeväljade arv koos valdkonnaga, mille raames infot kogutakse) riigis; c) millisel viisil asutused andmeid ettevõtjatelt koguvad (veebis manuaalne info sisestamine, veebis faili üleslaadimine, paberkujul, pdf-kujul, andmete esitamine otse tarkvarast masinliidesega, vm). Eelnevalt on teada, et ettevõtjatelt andmete kogumise viisid on väga erinevad – mõnel juhul veebivorm, mõnel juhul pdf-dokument ja vaid üksikutel juhtudel liiguvad andmed otse ettevõtja majandustarkvarast masinloetaval kujul riigiasutusele. Analüüsi I etapis tehti hetkeolukorra kirjeldamiseks muude tegevuste hulgas riigiasutuste seas veebiküsitlus ning õigusaktide analüüs (küsitleti 42 riigiasutust ja analüüsiti 793 õigusakti). Esmaste tulemuste põhjal12 on uuritavatest asutustest ettevõtetele aruandluskohustuse seadnud kokku 31 asutust 421 aruandega. Arvuliselt kõige enam on aruandluskohustust seadnud ametid (sh kõige enam aruandeid küsib Statistikaamet), järgneb Finantsinspektsioon ning veidi üle veerandi aruannetest saavad muud asutused. Aruandlus on kõige mitmekesisem finants- ja kindlustustegevuses, mis ei tähenda küll, et seal oleks esitatavaid aruandeid reaalselt kõige rohkem. Hinnanguliselt võib reaalne aruannete esitamise arv olla kõige suurem aruannete puhul, mis puudutavaid kõiki valdkondi (sellised on näiteks Maksu- ja Tolliameti aruanded). Üldiselt on valdav aruannete esitamise jaoks pakutav võimalus (kanal) asutuste iseteeninduskeskkondade kasutamine kas andmete käsitsi sisestamiseks või siis failide üles laadimiseks. Asutuste kasutatavaid konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi ja muid aspekte (nt kuidas teavitatakse ettevõtjat kohustusest ja selle täidetusest) eelnimetatud analüüsi käigus algse ülesandepüstituse järgi ei uuritud, kuid asutustele saadetud küsimustikku lisati siinset tööd silmas pidades mõned lisaküsimused. Siinse töö seisukohalt on oluline tähelepanu juhtida, et kuna antud analüüsi uuritavate ring oli piiratud riigiasutustega, siis jäid tehtud kaardistusest välja muud ettevõtjatele avalikke teenuseid osutavad 11 Viitenumber riigihangete registris: 231015 12 NB! Kõik tulemused võivad veel täpsustuda. 5 asutused nagu kohalikud omavalitsused, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt. 2.1.8. Visioonianalüüsis kirjeldatud kasutusjuhtumitest seostub hangitav töö eelkõige kasutusjuhtumitega „ettevõtte sündmuskalender“13 ja „ettevõtte kohustused, teenused ja toetused“14. a) Ettevõtte sündmuskalendri funktsionaalsuse põhisisu on, et ettevõtja jaoks olulised tähtajad ja verstapostid on koondatud keskselt ja ettevõtja saab samast kohast vajaliku tegevuse kohta infot ning asuda tegutsema. b) Ettevõtte kohustused, teenused ja toetused funktsionaalsuse põhisisu on, et ettevõtjal on võimalus saada ülevaade tegevusalade ülestest ja valdkonnapõhistest teenustest, toetustest ja kohustustest ning jälgida nende täitmise hetkeseisu. Selliselt on ettevõtjal kindlustunne, et ta on teadlik kõikidest tema ettevõttele avaliku sektori poolt pakutavatest võimalustest ning teisalt, et tal on täidetud ka kõik kohustused avaliku sektori ees. 2.1.9. Visioonianalüüsi käigus kirjeldati kasutusjuhtumitega seotud funktsionaalseid nõudeid ning keskkonna üldiseid funktsionaalseid nõudeid (sh ettevõtja töölaud) ning loodi osa eesti.ee ettevõtjale keskkonna sisu kajastav prototüüp. Kirjeldatud nõuded ning loodud prototüübi vaated on aluseks edasisele tööle, kuid vajavad töö käigus täiendavat valideerimist ning täpsustamist. 2.1.10. Riigi Infosüsteemi Ameti 2021. aasta tööde plaanis on paralleelselt hangitava tööga kavas ettevõtja töölaua ja sündmuskalendri minimaalselt toimivate lahenduste loomine eesti.ee ettevõtjale keskkonnas ning kasutajakogemuse analüüs. 2.1.11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on eesti.ee ettevõtjale keskkonna ning ettevõtja sündmusteenuste väljaarendamisel seadnud eesmärgiks uuringute ning eksperimentaalarenduste puhul järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi15. Eesti.ee ettevõtjale kontaktpunkti loomise eelduseks on ettevõtjatele suunatud avalike teenuste uudse sündmusteenuste lahenduste metoodika väljatöötamine ning kontaktpunkti kui terviku toimimise tehnoloogia põhiprintsiipide väljaselgitamine ja tehnoloogilise kontseptsiooni sõnastamine. Kontaktpunkti toimimiseks vajalike protsesside ja tehnoloogiate kasutusele võtmiseks on vaja täiendavalt selgitada nii tehnoloogia kui ka uuendusliku sündmusteenuste metoodika toimimist asjakohastes tingimustes, sh töökeskkonnas. Eesti.ee ettevõtjale lahenduste loomisel ja tegevuste käigus peetakse seega silmas järgnevaid põhialuseid: a) uudsus, st midagi sellist, mida eesti.ee ettevõtjale projekti raames praegu Eestis tehakse, ei ole varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist; 13 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruande lisa 2.3.2 Ettevõtte sündmuskalender, https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn#pdfviewer 14 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruande lisa 2.3.1 Ettevõtte kohustused, teenused ja toetused, https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn#pdfviewer 15 „Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf 6 b) loomingulisus, st toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima uute käsitluste ja ideede loomiseks teenuste ja lahenduste jaoks; c) ettemääramatu tulemus, st ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu; d) süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse ning osalevad ka teadustöö tegijad; e) ülekantavus ja/või korratavus, st tulemused ja nendega seotud uus teadmine peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Uuringud ja lahendused on tasuta kättesaadavad. 2.2.Töö eesmärk 2.2.1. Töö põhieesmärk on välja töötada tulevikulahendus, mis võimaldab ettevõtjatel eesti.ee ettevõtjale keskkonnas saada ülevaate tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt seatud tähtajalistest kohustustest, sh eelkõige aruandluskohustusest ning kohustustega seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja kohustuse täitmise hetkeseis ning suunduda keskkonna kaudu kohustusi täitma. 2.2.2. Loodav lahendus peab arvestama praeguse olukorraga (sh missugused asutused seavad ettevõtetele tähtajalisi kohustusi ja missugused tehnilised lahendused on sellega seoses kasutusel), varasemate asjakohaste analüüside tulemuste ja strateegiliste suundadega (sh punktis 4.2 nimetatu) ning kasutajate vajadustega (sh kasutajakeskne disain ja kasutajamugavus). 2.2.3. Töövõtja välja töötatud lahenduse detailsusaste peab olema piisav, et töö tulemusel saab alustada vastavate arenduste tegemisega eesti.ee ettevõtjale keskkonnas ning välja valitud asutuste infosüsteemides (vt punkti 3.4.3.2) . Selle jaoks peab töövõtja koostama muuhulgas seotud õiguslike jm küsimuste analüüsi, selge lahendusele esitatavate nõuete kirjelduse, prototüübi ja näidisrakenduse ning lahenduse realiseerimiseks vajalike tööde kirjelduse. Tegevuste käigus järgib töövõtja punktis 2.1.11 kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse põhialuste täidetust. 2.2.4. Tööl on viis alameesmärki, mis on seotud konkreetsete tegevuste ja tulemitega. Alameesmärgid on: 2.2.4.1.Avaliku sektori poolt ettevõtjatele seatavate tähtajaliste kohustuste ja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjelduse koostamine (vt punkti 3.1). 2.2.4.2.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse välja töötamine (vt punkti 3.2). 2.2.4.3. Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise prototüübi loomine (vt punkti 3.3). 2.2.4.4. Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise näidisrakenduse loomine välja valitud asutuste näitel (vt punkti 3.4). 2.2.4.5. Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tegevusalade ülesest aruandluskohustusest teavitamise teostamiseks vajalike eeltööde kirjelduse koostamine (vt punkti 3.5). 7 2.2.5. Alameesmärkide saavutamisel peab töövõtja lähtuma alameesmärgi sisust, alameesmärkide juures välja toodud küsimustest (vt punkte 3.1.5, 3.2.6 ja 3.5.3) ning muudest tehnilises kirjelduses tööle püstitatud nõuetest. Konkreetne alameesmärgiga seotud küsimuste ring ning rõhuasetused võivad täpsustuda tööde läbiviimise käigus. Töövõtja peab alameesmärkide täitmiseks oma parimast teadmisest lähtudes teemat uurima ning leidma vastused ka kõigile eesmärgi saavutamisega seotud küsimustele, mis tekivad töö käigus ja aitavad parimale lahendusele jõuda. 3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid 3.1.Avaliku sektori poolt ettevõtjatele seatavate tähtajaliste kohustuste ja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjelduse koostamine 3.1.1. Töövõtja koostab kaardistuse avaliku sektori poolt ettevõtetele pandud tähtajalistest kohustustest. Töövõtja kirjeldab tuvastatud kohustuste puhul, missugused on olemasolevad tehnoloogilised lahendused, mida asutused nendega seoses erinevate tegevuste jaoks kasutavad (sh kohustustega seotud info haldamiseks, ettevõtjate teavitamiseks kohustustega seotud infost ning ettevõtjatel kohustuse täitmise võimaldamiseks). 3.1.1.1.Vahetult konkreetse avaliku teenuse kasutamisest sõltumatu aruandluskohustuse (mis võib olla tegevusalade ülene või tegevusalapõhine) puhul peab tähtajaliste kohustuste ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjeldus olema üksikasjalik. Välja tuleb selgitada iga aruandluskohustusega seotud oluline info (nt nimetus, kohustust seadev asutus, missugused ettevõtted peavad kohustust täitma, perioodilisus, esitamise vorm ja viis) ning kohustusega seoses asutuse poolt kasutusel oleva tehnoloogilise lahenduse aspektid. 3.1.1.2.Muude tähtajaliste kohustuste (sh vahetult konkreetse avaliku teenuse kasutamisega seotud aruandluskohustuse) puhul peab tähtajaliste kohustuste ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjeldus olema vähemalt ülevaatlikul struktureeritud kujul ning hõlmama erinevatesse struktuuri osadesse liigendatud tähtajalisi kohustusi ilmestavaid näiteid. Kirjeldus peab mh sisaldama hinnangut, palju on erinevatesse struktuuri osadesse liigendatud tähtajalisi kohustusi arvuliselt ning paljusid ettevõtjaid need puudutavad. Töövõtja kaalub ülevaate struktuuri valikul, missugune liigendus sisaldab nii selle töö eesmärkide täitmiseks kui ka edasise üksikasjaliku kirjelduse koostamiseks piisavalt infot ning on selgelt põhjendatud. Töövõtja valib ülevaate lõpliku struktuuri koostöös tellijaga. 3.1.2. Olukorrakirjelduse koostamise eesmärk on eelkõige koguda piisavalt taustinfot punktis 3.2. kirjeldatud eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse ning punktis 3.5 kirjeldatud eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tegevusalade ülesest aruandluskohustusest teavitamise teostamiseks vajalike eeltööde kirjelduse koostamiseks. 3.1.3. Töövõtja peab olukorrakirjelduse koostamisel silmas, et kaardistuse metoodika oleks piisavalt selge, et vajadusel oleks võimalik üksikasjalikku olukorrakirjeldust uuendamiseks korrata või juhul, kui osa tähtajalistest kohustustest jäi selle töö raames üksikasjalikult kaardistamata (vt punkti 3.1.1.2), siis teha nende kohustuste osas samalaadne esmakaardistus. 3.1.4. Olukorrakirjelduse koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele, mille hulgas on punktis 2.1.7 8 kirjeldatud projekt „Ärianalüüs aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks, sh pakendi- ja kütusearuandluses taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine“) kui ka kogub vajalikke täiendavaid andmeid ja infot tähtajaliste kohustustega seotud asutuste esindajatelt ning ettevõtjatelt. 3.1.5. Olukorrakirjelduse koostamisel peab töövõtja vastama muuhulgas järgmistele küsimustele: 3.1.5.1.Missugused avaliku sektori asutused seavad ettevõtjatele tähtajalisi kohustusi? 3.1.5.1.1. Missugused asutused seavad ettevõtjatele avaliku teenuse kasutamisest sõltumatut aruandluskohustust ning kas iga sellise kohustuse puhul on tegu kõigile tegevusaladele kohalduva aruandluskohustusega või tegevusalapõhise aruandluskohustusega? Kuidas sellised kohustused liigituvad? 3.1.5.1.2. Missugused asutused seavad ettevõtjatele avaliku teenuse kasutamisega seotud aruandluskohustust ning kuidas sellised kohustused liigituvad? 3.1.5.1.3. Missugused asutused seavad ettevõtjatele muid kohustusi kui aruandluskohustus ning kuidas sellised kohustused liigituvad? 3.1.5.2. Kui palju on avaliku sektori asutuste poolt ettevõtjatele seatavaid tähtajalisi kohustusi erinevate liikide kaupa? 3.1.5.3. Kui paljusid ettevõtteid avaliku sektori asutuste poolt seatavad tähtajalised kohustused erinevate liikide kaupa puudutavad? 3.1.5.3.1. Missugused tähtajalised kohustused puudutavad ettevõtjaid enim (nt puudutavad arvuliselt suurimat hulka ettevõtjaid või kombinatsioonis mõne muu teguriga (nt kohustuse sagedus) puudutavad ettevõtjaid enim)? 3.1.5.3.2. Missugused tähtajalised kohustused puudutavad ettevõtjaid kõige vähem (nt puudutavad arvuliselt väikseimat hulka ettevõtjaid või kombinatsioonis mõne muu teguriga (nt kohustuse sagedus) puudutavad ettevõtjaid kõige vähem)? 3.1.5.4. Missugused avaliku sektori asutused seavad ettevõtjatele kõige enam tähtajalisi kohustusi üldkokkuvõttes ning liikide kaupa? 3.1.5.5. Missugust aruandluskohustust (nt nimetus, missugused ettevõtted peavad kohustust täitma, perioodilisus, esitamise vorm ja viis) ettevõtjatele seatakse? 3.1.5.6. Missugune on tähtajaliste kohustustega seotud iseloomulik protsess üldiselt ning kohustuste liikide kaupa (sh, kes osalevad, missuguseid tegevusi tehakse, kuidas protsess algab ja lõppeb)? 3.1.5.7. Missuguseid tehnoloogilisi lahendusi avaliku sektori asutused tähtajaliste kohustustega seoses kasutavad ning missuguseid kohustustega seotud tegevusi ning mil viisil need teha võimaldavad? 3.1.5.7.1. Kuidas teavitavad avaliku sektori asutused ettevõtjaid tähtajaliste kohustustega seotud infost ning toimub asutuse ja ettevõtja vaheline suhtlus? 9 3.1.5.7.1.1. Sealhulgas, missuguste kanalite (nt e-kiri, iseteeninduskeskkond, veebileht, mobiilirakendus) kaudu antakse ettevõtjale teada kohustuse täitmise vajadusest ning kohustustega seotud olulisest infost nagu tähtaeg ja kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused, tuletatakse kohustust meelde ja informeeritakse kohustuse täidetusest? 3.1.5.7.1.2. Kas asutuse ja ettevõtja vaheliseks suhtluseks on kasutusel täiendavaid tehnoloogilisi lahendusi ning missugused need olemasolu korral on? 3.1.5.7.2. Kuidas võimaldavad asutused ettevõtjatel tähtajalisi kohustusi täita või nende täitmist tõendada? 3.1.5.7.2.1. Sealhulgas, missuguste kanalite (nt e-post, iseteeninduskeskkond, X-tee, masinliides) kaudu on ettevõtjatel võimalik aruandluskohustust täita ning missugusel viisil ja kujul (nt teatud formaadis aruande- või andmefaili edastamine või veebis üleslaadimine, iseteeninduskeskkonnas manuaalne info sisestamine või kinnitusmärke tegemine, andmete esitamine otse tarkvarast masinliidesega)? 3.1.5.7.3. Kuidas avaliku sektori asutused ettevõtjate tähtajaliste kohustustega seotud infot praegu haldavad? 3.1.5.7.3.1. Sealhulgas, missugused lahendused on kasutusel tähtajalist kohustust täitma pidavate ettevõtete väljaselgitamiseks ning kohustuste täidetuse ja ettevõtjaga toimunud suhtluse jälgimiseks? 3.1.5.7.4. Missugune on asutuste poolt tähtajaliste kohustustega seoses kasutatavate süsteemide võimekus andmeid välja anda (nt kas on liitunud X-teega) ning missuguste andmete osas võimekus olemas on (nt konkreetsele ettevõttele kehtivad tähtajalised kohustused ja nendega seotud oluline info nagu tähtaeg ja kohustuse täitmise hetkeseis)? 3.1.5.8. Missugune on hinnang asutuste poolt tähtajaliste kohustustega seoses kasutatavate süsteemide hetkeolukorrale (sh võimekus, kasutajaliideste olukord, koosvõimelisus, ühetaolisus)? 3.1.5.9. Missuguste tähtajaliste kohustustega seotud tegevuste (sh punktis 3.1.5.7 nimetatud teavitamise, kohustuste täitmise võimaldamise ning kohustustega seotud info haldamise tegevuste) jaoks puuduvad asutustel tehnoloogilised lahendused? 3.1.5.9.1. Juhul kui tehnoloogiline lahendus puudub, siis kas tegevust ei sooritata või kasutatakse mittetehnoloogilist lahendust? 3.1.5.10. Kas osa tähtajaliste kohustustega seotud tegevuste (sh punktis 3.1.5.7 nimetatud teavitamise, kohustuste täitmise võimaldamise ning kohustustega seotud info haldamise tegevuste) jaoks on asutustel kasutusel paralleelselt mittetehnoloogilised lahendused? 3.1.5.11. Olukordades, kus tähtajaliste kohustustega seotud tegevuste (sh punktis 3.1.5.7 nimetatud teavitamise, kohustuste täitmise võimaldamise ning kohustustega seotud info haldamise tegevuste) jaoks on tehnoloogilise lahenduse asemel või sellega paralleelselt kasutusel mittetehnoloogiline lahendus, siis missugused need lahendused on (nt kanalite puhul tavapost, asutuses kohapeal tegemine)? 10 3.1.5.12. Missugune on ettevõtjate praegune kasutajakogemus tähtajaliste kohustustega seoses, eelkõige avaliku teenuse kasutamisest sõltumatu aruandluskohustuse puhul? 3.1.5.12.1. Mis toimib praeguses olukorras ettevõtjate jaoks hästi? 3.1.5.12.2. Mis on praeguse olukorra puhul ettevõtjate jaoks kitsaskohad ja parandamisvõimalused? 3.1.5.12.3. Missugused tähtajaliste kohustustega seotud tegevused on ettevõtjate jaoks kõige probleemsemad? 3.1.5.12.4. Kui suurt hulka ettevõtjaid erinevad probleemid potentsiaalselt puudutavad? 3.1.5.13. Missugused on ettevõtjate ootused tähtajaliste kohustustega seotud kasutajakogemusele? 3.1.5.13.1. Sealhulgas, missugused on ettevõtjate soovid ja eelistused tähtajaliste kohustustega seotud teavitustegevuse ja muu suhtluse puhul (sh teavituskanalid)? 3.2.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse välja töötamine 3.2.1. Töövõtja töötab välja eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise tervikliku tulevikulahenduse, mis võimaldab ettevõtjatel eesti.ee ettevõtjale keskkonnas saada ülevaate tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt seatud tähtajalistest kohustustest, nendega seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja kohustuse täitmise hetkeseis ning suunduda keskkonna kaudu kohustusi täitma. Tulevikulahendus keskendub eelkõige avaliku teenuse kasutamisest sõltumatule aruandluskohustusele ning lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada nii tegevusalade üleseid kui ka tegevusalapõhiseid aruandluskohustusi. Samas peab töövõtja tulevikulahenduse puhul arvestama ka muude avaliku sektori poolt ettevõtjatele seatavate tähtajaliste kohustustega. 3.2.2. Tulevikulahenduse koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele ja punktis 2.1.5 kirjeldatud projekti „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“ tulemustele nt liidestumislahenduste osas) kui ka kogub lahenduste väljatöötamiseks ja valideerimiseks vajalikke täiendavaid andmeid ning infot tähtajaliste kohustustega seotud asutuste esindajatelt ning ettevõtjatelt (sh vähemalt 10-lt erineva profiiliga ettevõtjalt). 3.2.3. Tulevikulahenduse koostamisel peab töövõtja arvestama visioonianalüüsis ja muudes seotud analüüsiprojektis kirjeldatud nõuetega ning eesti.ee keskkonna toimimise loogika ja loodava arhitektuuriga ning tagama lõppkasutajatele sujuva ja mugava kasutajakogemuse. Sealhulgas peab töövõtja tulevikulahenduse loomisel jälgima, et need oleksid võimalikult suurel määral kooskõlas varasemalt kodaniku jaoks loodud sarnaste lahendustega. 3.2.4. Tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse väljatöötamisel peab töövõtja kasutajakogemuse disaini puhul lähtuma Riigi Infosüsteemi Ameti varasemate projektide käigus loodud seotud minimaalselt toimivatest lahendustest (vt punkti 2.1.10). 11 3.2.5. Tulevikulahenduse väljatöötamisel peab töövõtja mh analüüsima tulevikulahenduse taustinfot ja nõudeid (sh funktsionaalseid, mittefunktsionaalseid ja kasutatavuse nõudeid), arhitektuuri, andmemudelit ja andmete liikumist ning juurutamisega seotud nõudeid. Samuti tuleb analüüsida õigusaktidest tulevaid nõudeid lahendusele ning võimalikku õigusaktide muutmise vajadust lahenduse kasutuselevõtuks. 3.2.6. Tulevikulahenduse välja töötamisel peab töövõtja vastama muuhulgas järgmistele küsimustele: 3.2.7.1.Kuidas eesti.ee ettevõtjale keskkonna abil (nt sündmuskalendris ja kohustuste loetelus) ettevõtjaid tähtajalistest kohustustest (sh eelkõige aruandluskohustusest) ning kohustustega seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja kohustuse täitmise hetkeseis teavitada? 3.2.7.1.1. Sealhulgas, kas lähtuvalt ettevõtjate eelistustest teavitustegevuste ja suhtluse osas (vt punkti 3.1.5.13.1) on otstarbekas lisaks info näitamisele keskkonnas kasutada teatud täiendavaid teavitamiskanaleid (sh alternatiivseid kanaleid nagu SMS, sõnumirakendused jms)? 3.2.7.1.1.1.Vajalikkuse korral, kuidas teavitamine muude kanalite kaudu võiks olla optimaalselt lahendatud (nt arendatud tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse osana, integreerides muid olemasolevaid või loomisel lahendusi)? 3.2.7.1.2. Sealhulgas, missuguseid täiendavaid kasutusvõimalusi tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahendus ettevõtjatele pakkuma peaks (nt võimalus tähtaja lähenemise teadet teisele ettevõtet esindavale isikule edasi suunata)? 3.2.7.2.Mis on täpsemalt tähtajaliste kohustustega seotud oluline info, mida peaks ettevõtjatele ülevaate saamiseks andma (st, missugust infot ettevõtjad kohustuste kohta vajavad)? 3.2.7.2.1. Sealhulgas, kas on vaja näidata ettevõtte kohustuste täitmise ajalugu ning vajalikkuse korral missugusel viisil? 3.2.7.3.Kuidas suunata ettevõtja kõige mugavamalt eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu kohustusi täitma? 3.2.7.4.Arvestades punktis 3.1 koostatud olukorrakirjeldust, siis kuidas arvestada tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse loomisel tähtajaliste kohustustega seotud asutuste tehnoloogilisi lahendusi, loomaks sõltumata konkreetsete asutuste süsteemide tehnoloogilisest võimekusest ja ülesehitusest lõppkasutaja jaoks mugava ja arusaadava kohustuste ülevaate ja nende täitma suunamise eesti.ee ettevõtjale keskkonnas? 3.2.7.4.1. Sealhulgas, kuidas lahendada olukorrad, kus asutusel puudub infosüsteem kohustuste info jälgimiseks ja haldamiseks? 3.2.7.5.Kas tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahendust oleks võimalik mõistlikult üles ehitada selliselt, et loodud lahendust saaks üldjoontes kasutada ettevõttele seatud tähtajalistest kohustustest ja nendega seotud olulisest infost ülevaate andmiseks ka teistes süsteemides (nt e-äriregistris, e-MTAs)? 3.2.7.5.1. Võimalikkuse korral, missugused nõuded see lahendusele (sh selle arhitektuurile) seab ning 12 3.2.7.5.2. mis osad lahendusest võiksid olla kasutatavad teistes süsteemides? 3.2.7.6.Missugune peab lahenduse ülesehitus (sh kasutajakogemus ja kasutajaliides) olema, et see oleks kasutajate jaoks lihtsalt kasutatav ning mugav? 3.2.7.7.Mis õigusaktidega sätestatud nõudeid on vaja lahenduse realiseerimisel arvestada? 3.2.7.8.Kuidas tagada, et kõigil ettevõtjatele tähtajalisi kohustusi (sh eelkõige aruandluskohustust) seadvatel asutustel on õiguslik kohustus tähtajaliste kohustuste info edastamiseks eesti.ee ettevõtjale keskkonda (st, kuidas tagada, et infot peab edastama ja ajakohasena hoidma)? 3.2.7.9.Kas ja milliseid õigusakte ning mis ulatuses on lahenduse realiseerimiseks vaja muuta või luua (sh tagamaks tähtajaliste kohustuste info edastamise ja ajakohasena hoidmise nõuet)? 3.2.7.10. Missugused tehnoloogilised lahendused on vajalikud tähtajalistest kohustustest teavitamise lahenduse realiseerimiseks? 3.2.7.11. Missugune on lahenduse üldine arhitektuur? 3.2.7.12. Missugune on lahenduse andmemudel? 3.2.7.13. Kuidas toimub lahenduse puhul andmete liikumine (andmevood)? 3.2.7.14. Mis standardeid kasutada kohustuste info edastamiseks? 3.2.7.15. Milline on andmestik, mida on vaja hakata RIA andmebaasides hoidma (nii pika- kui ka lühiajaliselt)? 3.2.7.16. Mis liidestusviise kasutada sõltuvalt konkreetsest kohustustega seotud funktsionaalsusest (nt kohustuse info kuvamine, kohustuse täitma suunamine) ning liidestatavast süsteemist? 3.2.7.17. Kuidas on üles ehitatud tähtajalistest kohustustest teavitamise lahenduse tööprotsess? 3.2.7.18. Kuidas on üles ehitatud lahenduse haldamise protsess? 3.2.7.19. Kuidas edaspidi lahenduse toimimist hinnata (sh lõppkasutajate vaatest)? 3.2.7.20. Missugune on lahenduse valitsemismudel? 3.2.7.21. Juhul kui lahendus realiseerida etapiviisiliselt, siis mis oleks otstarbekas ning ettevõtjate jaoks väärtust loov etappide järjekord ning sisu? 3.2.7.21.1. Mida peab lahenduse etapiviisilisel realiseerimisel silmas pidama? 3.2.7.22. Missuguseid lahenduse edasiarendusi, mis sisult ei ole enam ainult tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse osad, kuid annavad ettevõtjatele potentsiaalselt lisaväärtust, võiks töö käigus selgunud info pinnalt tulevikus täiendavalt analüüsida (nt eesti.ee ettevõtjale keskkonnast aruannete esitamise käivitamine viisil, kus aruandluskohustust seadvale asutusele esitatakse ettevõtte majandustarkvarast käivitamiskäsu järel kohe kõik kohustuse täitmiseks vajalikud andmed)? 13 3.3.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise prototüübi loomine 3.3.1 Välja pakutud eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahendusele tuginedes töötab töövõtja välja tähtajalistest kohustustest teavitamise ja täitmisele suunamise tulevikulahenduse prototüübi. Prototüüp peab näitlikustama erinevaid tähtajalisi kohustusi (sh nii tegevusalade üleseid kui ka tegevusalapõhiseid aruandluskohustusi). 3.3.2 Prototüübi väljatöötamisel tuleb kasutajakogemuse ning kasutusliidese disaini puhul lähtuda Riigi Infosüsteemi Ameti varasemate projektide käigus loodud seotud minimaalselt toimivatest lahendustest (vt punkti 2.1.10). 3.3.3 Töövõtja arvestab prototüübi loomisel järgnevaid nõudeid: 3.3.3.1 prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav tellijale vähemalt kaks aastat peale tööde vastuvõtmist; 3.3.3.2 prototüüp on kohandatud nutiseadme ja suure ekraani vaate jaoks; 3.3.3.3 prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eelnevalt loodud sündmusteenuste disainist, st kasutada olemasolevaid veebiraamistike16, sh Veera veebiraamistikku17; 3.3.3.4 prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis kujul on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad keskkonnast vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud tähtajaliste kohustustega seotud asutuste esindajate, tellija ja lõppkasutajatega; 3.3.3.4.1 lõppkasutajatega valideerimisel tuleb läbi viia testimine vähemalt 5 lõppkasutajaga ning testimine dokumenteerida; 3.3.3.4.2 vastavalt vajadusele tuleb testimise tulemusel muudetud prototüüpi täiendavalt lõppkasutajatega valideerida ning testimine dokumenteerida; 3.3.3.5 prototüüp on loodud viisil, mille kasutamisel ei tule tellijal (või kolmandal osapoolel) teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle kasutusõigust; 3.3.3.6 prototüüp peab olema loodud visioonianalüüsis ja muudes seotud analüüsiprojektis loodud prototüüpide ja eesti.ee toimimise loogikast lähtuvalt; 3.3.3.7 prototüüp peab olema tehtud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada vastava IT arenduse lähtealusena. 3.3.4 Punkti 3.3 tulem: loodud on teenuse kasutajakogemust ilmestav prototüüp, mis sisaldab kõiki kasutajale olulisi elemente ja mille kasutatavus on lõppkasutajatega testitud ning mis on kujundatud lähtuvalt etteantud veebiraamistikest. 3.4.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tähtajalistest kohustustest teavitamise näidisrakenduse loomine välja valitud asutuste näitel 16 https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik 17 https://zeroheight.com/3d136290e/p/188910-veera-disainissteem/b/94293b 14 3.4.1. Välja pakutud eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu ettevõtjate tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahenduse ülesehituse valideerimiseks loob töövõtja näidisrakenduse. 3.4.2. Näidisrakenduse loomisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele) kui ka kogub vajalikke täiendavaid andmeid ja infot seotud asutuste esindajatelt. 3.4.3. Töövõtja arvestab näidisrakenduse loomisel järgnevaid nõudeid: 3.4.3.1 Näidisrakenduses näidatakse ära eri keskkondade liidestamise lahendus, eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu ettevõtjate teavitamine tähtajalistest kohustustest, nendega seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja kohustuse täitmise hetkeseis ning kuidas ettevõtja saab suunduda eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu kohustusi täitma. 3.4.3.2 Loodav näidisrakendus demonstreerib vähemalt kolme välja valitud asutuse aruandluskohustusega seotud info teavitamist ja kohustuste täitmisele suunamist. Välja valitud asutused on Statistikaamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Maksu- ja Tolliamet. 3.4.3.3 Näidisrakendus peab välja valitud asutuste puhul demonstreerima erinevate tähtajaliste kohustustega seotud info teavitamist ja kohustuste täitmisele suunamist mahus, mis võimaldab hinnata, kas lahendus töötab asutuste poolt ettevõtjatele seatava erineva aruandluskohustuse puhul. Töövõtja demonstreerib lahenduse toimimist iga välja valitud asutuse puhul vähemalt ühe järgmises loetelus välja toodud teenuse või aruande näitel: 3.4.3.3.1 Statistikaameti aruanded: a) Palk ja tööjõud, b) Majandustegevus, c) Intrastat. Kauba lähetamine, d) Intrastat. Kauba saabumine, e) Ekomar - 6 erinevat aruannet; 3.4.3.3.2 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse aruanne: a) Majandusaasta aruanne; 3.4.3.3.3 Maksu- ja Tolliameti teenused: a) KMD: käibedeklaratsiooni esitamine, b) Deklaratsiooni TSD esitamine: tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni esitamine, c) Maamaksu arvutamine. 3.4.1.4 Näidisrakendus näitab ära, kuidas toimub moodulite skaleeritavus ja andmete terviklikkuse tagamine. 15 3.4.1.5 Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb järgida OWASP turvalise programmeerimise parimaid praktikaid. 3.4.1.6 Valmiv näidisrakendus on avatud lähtekoodiga (MIT litsents) ega tohi tuua kaasa tellijale kohustust hankida täiendavalt tarkvaralitsentse või kasutada väliseid tasulisi (pilve)teenuseid. 3.4.1.7 Näidisrakendus tagab tõrgeteta töö RIA ja välja valitud asutuste võrgus, serverites ja seadmetega, töötab RIA konteinerlahenduste platvormil ning võimaldab teha päringuid ühest tehnilisest lahendusest teise. 3.5.Eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu tegevusalade ülesest aruandluskohustusest teavitamise teostamiseks vajalike eeltööde kirjelduse koostamine 3.5.1 Töövõtja koostab eelnevatele punktidele tuginedes eeltööde kirjelduse selle kohta, kuidas praktiliselt realiseerida väljatöötatud tähtajalistest kohustustest teavitamise tulevikulahendus eesti.ee ettevõtjale keskkonnas. Eeltööde kirjelduses keskendub töövõtja eelkõige tegevusalade ülesele aruandluskohustusele ning kõige detailsemad suunised koostab näidisrakenduse loomise käigus välja valitud asutuste (Statistikaamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet) kohta. 3.5.2 Eeltööde kirjelduse koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele) kui ka kogub vajalikke täiendavaid andmeid ja infot seotud asutuste esindajatelt. 3.5.3 Eeltööde kirjeldus peab muuhulgas andma vastused järgmistele küsimustele: 3.5.3.1 Missugused arendustegevused on vajalikud tähtajalistest kohustustest teavitamise lahenduse realiseerimiseks? 3.5.3.2 Missugused muud tegevused on vajalikud tähtajalistest kohustustest teavitamise lahenduse realiseerimiseks? 3.5.3.3 Missugused tegevused on teiste eelduseks ja missugune on erinevate tegevuste optimaalne järjekord? 3.5.3.4 Missuguste tähtaegsete kohustuste kuvamisega on vaja eelisjärjekorras tegeleda? 3.5.3.5 Missuguseid osalisi peab eeltööde käigus kaasama? 3.5.3.6 Mis on hinnanguline eeltööde töömaht? 3.5.3.7 Missuguseid ja kui suuri investeeringuid tuleb tähtajalistest kohustustest teavitamise lahenduse realiseerimiseks hinnanguliselt teha? 3.5.4 Töövõtja esitleb töö koondtulemusi tellijaga kokkuleppel ühel kuni kahel avalikul üritusel (eelistatult veebi vahendusel). 4 Nõuded töö teostamisele 4.1.Töö teostamise tähtaeg on 6 kuud arvates hankelepingu sõlmimisest. 4.2.Töö teostamise kohustuslikud alusmaterjalid 4.2.1. Töövõtja peab lähtuma järgmistest analüüsi ja strateegia dokumentidest: 16 4.2.1.1.„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“18; 4.2.1.2.„Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“19; 4.2.1.3. „Ärianalüüs aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks, sh pakendi- ja kütusearuandluses taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine“20 (planeeritud valmimisaeg on oktoobris 2021); 4.2.1.4. „Sündmusteenuste analüüs“21; 4.2.1.5. „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“22 (planeeritud valmimisaeg on oktoobris 2021); 4.2.1.6. Koosvõime raamistik23; 4.2.1.7. Iseteeninduskeskkondade raamistik24; 4.2.1.8. Kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik25; 4.2.1.9. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused26; 4.2.1.10. Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi arhitektuur)27; 4.2.1.11. Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis28. 4.2.2. Arendusettepanekute tegemisel tuleb töövõtjal lähtuda Eestis olemasolevast X-tee andmevahetusplatvormist ning olemasolevatest riigi andmekogudest. 4.3 Töö tegemisel kaasatavad osapooled 4.3.1 Alljärgnevad asutused peavad olema töö teostamisel vastavalt vajadusele konsultatsioonidesse (vt punkte 3.1.4, 3.2.2, 3.3.3.4, 3.4.2, 3.5.2) kaasatud: 4.3.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 4.3.1.2 Riigi Infosüsteemi Amet; 4.3.1.3 Statistikaamet; 4.3.1.4 Registrite ja Infosüsteemide Keskus; 18 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ aruanne, https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 19 „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“ (2021) aruanne, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/riigiportaal/ettevotjate-uhtse-kontaktpunkti-it-arhitektuuri- analuus.pdf 20 Viitenumber riigihangete registris: 231015 21 https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr 22 Viitenumber riigihangete registris: 228170 23 https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 24 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf 25 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 27 https://pilv.mkm.ee/s/XRmQCEn8xuvm7J2 28 https://www.kratid.ee/burokratt 17 4.3.1.5 Maksu- ja Tolliamet; 4.3.2 Vastavalt vajadusele tuleb konsultatsioonidesse kaasata täiendavaid asutusi, täiendavalt kaasatavad potentsiaalsed asutused on nt Justiitsministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Maaeluministeerium. 4.3.3 Analüüsi ja prototüüpimise protsessis peab töövõtja kaasama loodava tulevikulahenduse kasutajaks olevate ettevõtjate esindajaid. 4.4 Vormi nõuded 4.4.1. Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. 4.4.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Töövõtja koostab kõik kirjalikud materjalid (v.a ingliskeelne lühikokkuvõte) eesti keeles. Töövõtja tagab koostatud teksti nii keelelise kui ka vormilise korrektsuse ning hea keelekasutuse. 4.4.3. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.4.4. Tellija tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence projektikeskkonna. 4.4.5. Töövõtja haldab ja sisustab projektikeskkonda nii, et see võimaldab tellijal ja seotud osapooltel olla kursis ning jälgida tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute materjalid) ja ajakava. 4.4.6. Töövõtja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning edastab protokolli kolme tööpäeva jooksul tellijale. 4.4.7. Töövõtja edastab kord nädalas (reedeti, kui ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva) tellijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala jooksul tehtud töödest ning järgmise nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku esimesel kohtumisel töövõtjaga. 4.4.8. Töövõtja esitab tellijale projekti keskel projekti vahearuande I etapi lõppedes ja II etapi lõppedes koondaruande projekti üldise lõpptulemusega. 4.4.9. Töövõtja vormistab koondaruandest eesti- ja inglisekeelse laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõte ning ettekande slaidid töö tulemustest. 4.4.10. Töövõtja esitleb töö tulemusi tellijaga kokkuleppel ühel kuni kahel avalikul üritusel (eelistatult veebi vahendusel). 4.4.11. Projekti lõppedes esitab töövõtja kogu projekti dokumentatsiooni tellijale. 4.5 Töövõtja töö juhtimine 4.5.1 Töö teostamisel tagab töövõtja ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt hankelepingule ja muudele riigihanke alusdokumentidele. Töövõtja ülesanne on töö 18 teostamise ja selle tulemite kvaliteedi tagamine ning võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine. 4.5.2 Töövõtja loob vajadusel tööde teostamise eesmärgil projektirühmad. 4.5.3 Töövõtja projektijuht korraldab MKMi projekti juhtrühma ja (vajadusel) loodud projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna tellija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise. 4.5.4 Avakohtumine töövõtjaga toimub tellija ruumides ning esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). MKMi projekti juhtrühma koosolekud toimuvad MKMi ruumides, juhul kui töövõtjaga teisiti kokku ei lepita. Kui füüsilised kohtumised ei ole võimalikud või mõistlikud, korraldatakse kohtumised kokkuleppel veebi vahendusel. 4.5.5 Koosolekute korraldamisel organiseerib töövõtja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Töövõtja organiseerib koosolekute ruumid, juhul kui koosolek ei toimu MKM ruumides. 4.6 Hankelepingu poolte rollide jaotus 4.6.1 Töövõtja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused. 4.6.2 Töövõtja tagab töö dokumenteerimise. 4.6.3 Töövõtja tagab töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu. 4.6.4 MKMi projekti juhtrühm ja iga töö etapi jaoks töövõtja poolt (vajadusel) loodavad projektirühmad on töövõtja partnerid. 4.6.5 Tellija on tööde teostamisel aktiivne koostööpartner. 4.6.6 MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise. 4.7 Töökorraldus 4.7.1 Töökoosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad eeldatavalt kaks kuni neli korda kuus vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tööde vastuvõtmist. MKMi projekti juhtrühma liikmed määrab tellija. 4.7.2 Tellijal on õigus nõuda vajadusel töökoosoleku kokkukutsumist. 4.7.3 Dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutatakse tellija välja pakutud projektikeskkonda. 4.7.4 Kõik koosolekud protokollib töövõtja ning need tehakse tellijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks projektikeskkonnas. 19 4.7.5 Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest. 4.7.6 Teadete edastamine ning tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule. 5 Projekti tulemite vastuvõtmine 5.1 Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. Nende etappide alusel toimub ka I etapi ja II etapi tulemite eest tasumine. 5.2 Töövõtja annab töö tellijale üle etappide kaupa. Tööde üleandmise tähtajad on sätestatud töövõtjaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 3) punktis 5.1. 5.3 Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad tehnilisele kirjeldusele. 20 Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigihanke alusdokument Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm Lepingud: Nr Projekti nimetus ja Maksumus Maksumus Lepingu sõlmimise Projekti lühikirjeldus ja selgitus Lepingupartner, riigihanke viitenumber käibe- käibe- kuupäev, tööde selle sarnasuse kohta hanke vastutava isiku nimi riigihangete registris (juhul maksuta* maksuga* läbiviimise periood objektiga ja e-posti aadress kui esitatakse riigihanke ja lepingu täitmise tulemusena sõlmitud leping) kuupäev põhikohustuste osas 1. 2. 3. … *Maksumused on esitatud eurodes. Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Hanke alusdokument TÖÖVÕTULEPING (projekt) Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja kohustusi lepingu objekti „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel Töövõtja poolt. 1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted Tellija ja Töövõtja hõlmavad kõiki Tellijaga või Töövõtjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris); Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus, leitav riigihangete registrist); Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt). 1 1.9. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD) punktile 2.3. ja HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 5) ning erinevates etappides teostatud Töö on vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem (edaspidi I etapi Tulem ja II etapi Tulem). 1.10. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sealhulgas kõrvalkohustuste, teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud ja teenused lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1 (HD Lisa 1 tehniline kirjeldus). 2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. 2.2.1. Töövõtja annab Tellijale I etapi Tulemi (sh vahearuanne ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 2.3, 9.4 ja 9.5 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus) üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2), mis on hiljemalt xxxx xxxx pärast Lepingu allkirjastamist. 2.2.2. Töövõtja annab Tellijale II etapi Tulemi (sh koondaruanne, eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte ja slaidid (ja muu koostatud dokumentatsioon) ning prototüübid ja näidisrakendus (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi ja näidisrakenduse failid, näiteks css, html, disaini failid jne), vt lisaks HD punke 2.3, 9.4 ja 9.6 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus) hiljemalt 6 (kuus) kuud pärast Lepingu allkirjastamist. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Töövõtjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö üleandmist punkti 5 kohaselt; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest; 3.1.4. nõuda Töövõtjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Tellija ja Töövõtja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku); 3.1.5. nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates; 3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Töövõtjalt lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes lepingutingimustele vastavat II etapi Tulemit. 3.2. Tellija on kohustatud: 2 3.2.1. esitama või korraldama Töövõtjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile (sh valmimisjärgus projektide puhul tulemite valmimise järel esimesel võimalusel); 3.2.2. tagama kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence projektikeskkonna; 3.2.3. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Töövõtjale kirjalikult mõistliku aja jooksul (hiljemalt 10 päeva jooksul) koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega; 3.2.4. Töövõtja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele; 3.2.5. maksma Töövõtjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid; 4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest punktis 6 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele; 4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul; 4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta; 4.2.6. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest; 4.2.7. koostama ja esitama iganädalaselt Hankijale kooskõlastamiseks memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta; 4.2.8. esitlema Töö tulemusi ühel kuni kahel avalikul üritusel (eelistatult veebi vahendusel); 4.2.9. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga vaid Tellija eelneval kirjalikul loal; 4.2.10. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget vaid Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 4.2.11. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning käesoleva Lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi ning II etapi lõppedes II etapi Tulemi. 5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3 5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist punktis 2.2.1 sätestatud tähtpäeval ning II etapi Tulem punktis 2.2.2 sätestatud tähtpäeval. 5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Töövõtja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud akti, milles on märgitud asjakohane info. 5.3. Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud Akti Töövõtjale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 5.2. 5.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 5.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja (mitte vähem kui 5 tööpäeva) puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 5.5. Töövõtja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt vormistatuna ja digitaalselt koos Aktiga. 6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, summa kokku xxx eurot. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus. 6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Töövõtja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast): 6.2.1. I etapi tööde (vt HD punkt 2.3) eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks), kokku xxx eurot. 6.2.2. II etapi tööde (vt HD punkt 2.3) eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks), kokku xxx eurot. 6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Töövõtja esitataval arvel näidatud arveldusarve. 6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates Töövõtja esitatud arve kättesaamisest. 6.5. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja. 6.6. Tellijal on vajaduse korral õigus tellida ja Töövõtjal on kohustus teostada lepingu esemega seotud täiendavaid töid (lepingu mahu suurendamine või hankelepingu mahtu esialgselt mitte kuulunud tööd) kuni 10 % ulatuses tööde kogumaksumusest. Tellija maksab nimetatud tööde eest Töövõtja pakkumuses märgitud tunnihinna alusel. Kokku ei tohi makstav tasu (tööde kogumaksumus ning võimalik makstav tasu täiendavate tööde eest) ületada riigihanke rahvusvahelist piirmäära. 7. Vastutus 7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Töövõtja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 7.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu maksumusest päevas 4 iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 7.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% Lepingu maksumusest. 7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7.5. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 7.6. Töövõtja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1. nimetatud lepingutasu ühekordse summaga. 8. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse 8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 8.2. Töövõtja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist. 8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 8.6. Seoses Lepingu objektiks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellija põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja Töövõtja. 8.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti. 8.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames. 8.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist. 5 8.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku loata. 8.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks. 8.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele. 8.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab Töövõtja viivituseta sellest Tellijat. 8.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust, isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks. 8.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail: [email protected], telefon +372 639 7601. 8.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: xxxxxxx, e-mail xxxxxxx, telefon xxxx xxxx 9. Autoriõigused 9.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. 9.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 10. Vääramatu jõud 10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 6 10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 11. Teabe vahetamine 11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 11.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 11.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 11.3. Punktis 11.2. nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui teine lepingupool ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 7 14. Muud sätted 14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt allkirjastatud digitaalselt. 14.3. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 15. Poolte volitatud esindajad 15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Piia Pruks, telefon 625 6305, e-post [email protected] 15.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx 15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 15.4. Juhul kui Tellija või Töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: Töövõtja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman xxxxxxxx kantsler /volituse alus/ 8 Lepingu Lisa 3 Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames Teostatavate tööde nimetus: „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“ Töövõtja üldandmed: Töövõtja ärinimi: Töövõtja registrikood: Töövõtja juriidiline aadress: Töövõtja poolse volitatud esindaja nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Üle antavate tööde maksumus on xxx eurot. Teostatud tööde kirjeldus: Üle antakse etapi xxx tulem. Tööd on teostatud täies mahus riigihanke viitenumber xxx raames ning vastavad riigihanke alusdokumentidele (sh Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele). Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid ja/või loodi järgmised juurdepääsud materjalidele:  Poolte allkirjad: Tööde vastuvõtja Tööde üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxx Piia Pruks xxx Ettevõtja digivärava projektijuht xxx Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Lisa 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Hanke alusdokument Pakkumuste hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine 1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti): 1.1.1. Töö „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas 30 teavitamise analüüs“ maksumus (hõlmates riigihanke alusdokumendi (HD) lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud tegevusi ja tulemeid, mis on teostatud HD lisa 1 tehnilist kirjeldust aluseks võttes). Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine ja tööde läbiviimise kirjelduse 70 kvaliteet pakkuja koostatud projektiplaani põhjal (projektiplaan sisaldab ka tööde teostamist tutvustavat ülevaadet ja ajakava, mis on koostatud HD lisa 1 tehniline kirjeldus ja HD punkti 6.2.9 alusel), edaspidi projektiplaan. 1.2.Hindamismetoodika kirjeldus: 1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse töö maksumust (vt punkti 1.1.1). Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. 1.2.2. II hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist ja tööde läbiviimise kirjelduse kvaliteeti pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku saada 70 väärtuspunkti. 1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele ja tööde läbiviimise kirjelduse kvaliteedile pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 5 punkti Pakkuja ei ole suures osas aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Olulisi puudujääke on lisaks mõnes järgnevast: metoodika kirjeldus ja põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti- ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus. 1 30 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Järgneva puhul on mitmeid väikseid puudujääke: metoodika kirjeldus ja põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti- ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus. 50 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Pakkuja esitatud järgnev teave on detailne, arusaadav ja omavahel loogilises seoses ning on vaid üksikuid väheolulisi puudusi: metoodika kirjeldus ja põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti- ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus. 70 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Pakkuja esitatud järgnev teave on detailne, arusaadav ja omavahel loogilises seoses ning kohati ületab hankija ootusi: metoodika kirjeldus ja põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti- ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus. 1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelkirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 1.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma. 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel