dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seaduseelnõu algatamine - meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. oktoober 2021
Viit
2-2/21-0431/5900
Registreeritud
7. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0431
Vastutaja
Kadi Saks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-221-04315900 07.10.2021 Väljaminev kiri.asice129 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 30 .0 9 .20 21 Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) seadust täiendatakse §-ga 21 1 järgmises sõnastuses: „ § 21 1 . Välisriigis väljastatud siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivus (1) S iseveelaeval töötamisel kehtib: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt isikule kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ (ELT L 345, 27.12.2017, lk 53–86 ) , väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ja teenistusraamat ning sama direktiivi artiklis 38 nimetatud tunnistus või 2) kolmandas riigis isikule väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ja teenistusraamat , kui see riik kuulub Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud riikide nimekirja, kelle kvalifikatsiooni tõendavat tunnistust Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad. (2) Transpordiamet teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega tagamaks, et siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ning teenistusraamatu oma jat e laevajuhtimise aeg ja sooritatud reisid registreeritakse, kui teenistusraamatu oma ja seda taotleb , ning kinnitatakse kuni 15 kuu kohta enne kinnitamise taotluse esitamist. (3) L a evasõitu oluliselt ohustava teo puhul või kui Transpordiamet leiab, et Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/2397 sätestatud tingimustele, esitab Transpordiamet tunnistuse väljaandnud asutusele põhjendatud taotluse tunnistuse kehtivuse peatamiseks. Transpordiamet teavitab taotluse esitamisest Euroopa Komisjoni ja kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse oma jat . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse läbivaatamise aja l on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi oma jal siseveelaeval töötami ne keela tud . (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tunnistusi ei nõuta isiku lt , kes : 1) juhi b laeva v õ istlus spordi või treening tegevusena v õ i vaba aja veetmiseks; 2) töötab teisaldatava l ujuvvahendi l ; 3) töötab sõja laeva l , politseiasutuse või muul riigihaldusülesandeid täitva l laeva l; 4) töötab laeval, millega tehakse vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise , mille puhul kaugus l ä htepunktist ei ole ü helgi juhul rohkem kui k ü mme kilomeetrit, v õ i 5) juhi b laeva vaid hooajaliselt kuni kuue kuu jooksul aastas . “; 2 ) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ nõukogu direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 31–38), muudetud määrustega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54) “ tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ ( ELT L 345, 27.12.2017, lk 53 – 86 ) , muudetud direktiiviga (EL) 2021/1233 (ELT L 274, 30. 0 7.2021, lk 52 – 54 ) “. § 2 . Käesolev seadus jõustub 20 22 . aasta 17 . jaanua ril . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „ .... “ ...................... 2 021 Algata b Vabariigi Valitsus „ . ... “ ...................... 20 21 30 .0 9 .20 21 Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ ( ELT L 345, 27.12.2017, lk 53 – 86 ) ( edaspidi direktiiv 2017/ 2397 ) Eesti õigusesse ü l evõtmiseks . Direktiivi 2017/2 397 põhieesmärk on ühtlustada siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete kutsekvalifikatsioone Euroopa L iidu üleselt ja hõlbustada töötajate liikuvust siseveetranspordi sektoris, tagades kvalifitseeritud töötajate kvalifikatsioonide tunnustamise k õigis liikmesriikides. Ühtlasi võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1233, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/2397 kolmandate riikide tunnistuste tunnustamisega seotud üleminekumeetmete osas (edaspidi direktiiv 2021/1233 ) . Eelnõu puudutab siseveelaevade kutsekvalifikatsioone omavaid või omandavaid isikuid , ke s töötavad või soovivad tööle tulla siseveelaevadele Eesti siseveeteedel . Eelnõu sätestab Euroopa Liidu liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise ja kehtivuse Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Samuti sätestatakse selliste dokumentide tunnustamise piirangud. Eelnõu ettevalmistaja E elnõu on valmistanud ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mere majan dusosakonna peaspetsialist Kadi Saks ( tel: 6 25 6 404 , e post: [email protected] ) ja sama osakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715 3423 , e-post: [email protected] ) . Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (tel: 6397648 , e-post: [email protected] ). Keeletoimetuse tegi Anton Merits . Märkused Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse meresõiduohutuse seaduse ( edaspidi MSOS ) 1.06.2021. a redaktsiooni ( RT I, 31.05.2021, 7 ). Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus t . 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on sätestada nõuded välisriigis väljastatud siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kehtivusele ning peatamisele, arvestades muudatusi E uroopa Liidu õiguses. Varasemalt on Euroopa Liidu s kehtestatud mitmeid õigusakte siseveelaevanduses tegutsevatele töötajatele, mi lle nõuded on erinevad nii piirkondlikult kui ka kohalduvad erinevalt siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonitasemetele. Näiteks n õukogu direktiivide 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ kohaldamisala piir dub vaid siseveelaeva laeva juhtide kutse, pädevuse omandamisega ja diplomeerimisega ; samas ei kuulu nende direktiivide kohaldamisalasse Reini jõel tegutseva te siseveelaevade laevapere liikmed, kuna se l l es piirkonnas kehtesta b nõuded Reini laevaliikluse keskkomisjon vastavalt Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitlevale korrale. 2014. a Euroopa Komisjoni korraldatud hindamisuuringus rõhutati, et direktiivide 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ kohaldamisala piiramine siseveelaeva laevajuhtidega ning see, et nende direktiivide kohaselt välja antud laevajuhitunnistusi Reini jõe puhul automaatselt ei tunnustata, pärsib laevapere liikmete liikuvust Euroopa Liidu siseveelaevanduses. Siseveelaevanduses liikuvuse hõlbustamiseks, laevasõiduohutuse tagamiseks ning inimelude ja keskkonna kaitsmise tagamiseks on vajalik, et siseveelaeva laevapere liikmetel oleks kvalifikatsiooni tõendavad tunnistused, mida tunnustatakse Euroopa Liidu üleselt ja ühtse direktiivi 2017/2397 alusel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Komisjon koostas töödokumendi mõjuanalüüsiga 18. veebruar 2016. a ettepaneku SWD/2016/035 final - 2016/050 (COD) „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ “ juurde, milles sisalduvad HÕNTE § 1 lõikes 1 ette nähtud teave ja põhjendused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 reguleerib MSOS -i muudatusi, § 2 on jõustumissäte. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse MSOS - i uu e §-ga 21 1 , mis reguleerib välisriigis väljastatud siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivus t ning kvalifikatsiooni tõendava dokumendi peatamise taotlemi st. Lisatava sättega võetakse üle direktiiv 2017/2397. Direktiiv 2017/2397 on suunatud eelkõige neile EL liikmesriikidele, mille territooriumil on palju laevatatavaid siseveeteid ja millel on teise EL liikmesriigiga ühendatud siseveetee ning neid siseveeteid kasutatakse kauba ja reisijate transpordiks. Eestis puuduvad sellised laevatatavad siseveeteed, millel saaks toimu da teise EL liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Samuti ei toimu Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transport i . Direktiiv iga 2017/2397 a ntakse liikmesriikidele, kus on üksnes riigisisesed siseveeteed, võimalus teha erand direktiivi rakendamise osas ning jätkata kutsetunnistuste väljastamist vastavalt varem kehtinud riigisisesele regulatsioonile. Kooskõlas direktiivi 2017/2397 artikli 39 (Ülevõtmine) lõikega 3 võetakse direktiiv üle üksnes ulatuses, millega tagatakse vastavus artiklile 10 (Tunnustamine) kvalifikatsioonitunnistuste ja teenistusraamatu tunnustamise osas, artiklile 38 (Üleminekusätted) kehtivate tunnistuste tunnustamise osas, ning artiklile 15 (Koostöö) laevajuhtimise aja ja sooritatud reiside registreerimise ja tunnistuse kehtivuse peatamise osas . Lõikega 1 sätestatakse, millised välisriigis väljastatud tunnistused ja dokumendid kehtivad Eesti laevatataval siseve e t e el sõit val siseveelaeval töötamisel. Nendeks on: k ooskõlas direktiiviga 2017/2397 välja antud laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendavad tunnistused, mille on välja andnud Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus. Täpsemad nõuded tekimeeskonna kvalifikatsioonidele on sätestatud direktiivi 2017/2397 I lisas. l aevapere liikme teenistusraamat, mis tõendab laevajuhtimise kogemust . d irektiivi 2017/2397 artikli 38 alusel välja antud tunnistused. Tegemist on üleminekusättega, mille kohaselt kehtivad teistes liikmesriikides direktiivi 96/50/EÜ alusel välja antud tunnistused 10 aastat pärast direktiivi jõustumist. k olmandas riigis välja antud tunnistused, kui see riik kuulub Euroopa Komisjoni koostatud riikide nimekirja, kelle kvalifikatsiooni tõendavat tunnistust Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad. Lõi ge 2 sätestab Transpordiametile kohustuse teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega isikute siseveelaeva laevajuhtimise aja ja sooritatud reiside registreerimiseks ja kinnitamiseks kuni 15 kuud enne kinnitamise taotluse esitamist. Vastav kohustus tuleneb direktiivi 2017/2397 artikli 15 teisest lõigust. Kui isik esitab siseveelaeva laevajuhtimise aja ja sooritatud reiside registreerimiseks taotluse, teeb Transpordiamet päringu laevaomanikule ja küsib väljavõtteid laeva logiraamatus registreeritud reisidest . Tulenevalt MSOS § 30 l õi ke st 6 peab laeval alates kogumahutavusega 20 pidama vähemalt logiraamat ut . Kogumahutavus on ühikuta suurus , mis iseloomustab laeva mahutavust. S amuti teeb Transpordiamet päringu laeva munsterrollist, kus on kirjas laevapere liikmete nimed. Tulenevalt MSOS § 21 lõike st 1 peavad laevapere liikmed olema kantud munsterrolli. Nimetatud päringud saab tulenevalt direktiivis 2017/2397 sätestatust teha kuni 15 kuud isiku taotluse esitamisele eelnenud aja kohta. Lõike 3 kohaselt, kui Transpordiamet leiab, et teise liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tunnistus ei vasta direktiivis 2017/2397 sätestatud nõuetele või juhul, kui tunnistuse omanik on põhjustanud laevasõitu oluliselt ohustava teo, esitab ta selle liikmesriigi pädevale asutusele põhjendatud taotluse tunnistuse kehtivuse peatamiseks. Laevasõitu oluliselt ohustava teona käsitletakse tulenevalt MSOS § 21 lõike 10 alusel välja antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määruse nr 24 „Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või -kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatamise või tühistamise kord“ järgi laevaõnnetuse põhjustami st , oht u inimese elule ja tervisele, R ahvusvahelise M ereorganisatsiooni konventsioonide, millega Eesti Vabariik on ühinenud, ja teiste ohutut meresõitu reguleerivate õigusaktide jäme dat rikkumi st. Lõikega 4 nähakse ette, et kui Transpordiamet on lõikes 3 nimetatud taotluse teisele liikmesriigile esitanud, keelatakse tunnistuse omanikul sisevetel sõitval laeval töötamine. Direktiivi 2017/2397 artik kel 15 näeb küll liikmesriigile ette kaalutlusõiguse, kas keelata isikutel oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil tegutsemise tunnistuse väljasta nud asutuse otsuse tegemiseni. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud , et taotlus tunnistuse kehtivuse peatamiseks esitatakse kas juhul, kui tunnistus ei vasta direktiivi 2017/2397 tingimus tele, või tegemist on laevasõitu oluliselt ohustava teo ga . Kuivõrd tegemist on piisavalt oluli se rikkumisega, nähakse eelnõuga ette, et sellisel juhul on taotluse menetluse aja ks vastavalt direktiivi 2017/2397 artiklile 15 laeval töötamine keelatud. Oluline rikkumine tähendab seda , et isiku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel toime pandu tõendab , et tema pädevus ei vasta direktiivi 2017/2397 tingimustele või isiku tegevus ohustab laevasõitu või avalikku korda. Eelnevast tulenevalt on Transpordiametil alus kahtlustada , et väljaõpe tunnistuse saamiseks ei ole olnud piisav või on tunnistus välja antud ebaausatel alustel ning mitte vastavalt direktiivis, selle lisades ja rakendusaktides sätestatule liikmesriikides, mis direktiivi 2017/2397 täiel määral kohaldavad ja kvalifikatsioonitunnistusi välja annavad . Olenevalt kvalifikatsiooni tunnistuse oma ja ametikohast sisevee laeval tähendab see tööandjale seda, kas ta saab siseveelaevaga teenus e osuta mist jätkata . S iseveel aev peab olema nõuetekohaselt mehitatud tulenevalt MSOS-i § 21 lõike 5 1 ja § 22 lõike 2 alusel välja antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. septembri 2005. a määrusest nr 102 „Siseveelaevade miinimumkoososeisu määramise nõuded ja siseveelaeva ohutu mehitatuse tunnistuse vorm“ . I lma ametikohale asendajat leidmata siseveelaevaga sõita ei saa. Lõikega 5 nähakse ette norm isikute suhtes, kellele direktiivi 2017/2397 kohased kutsekvalifikatsioonide nõuded siseveelaevadel ei kohaldu . Direktiivi 2017/2397 artikli 2 (Kohaldamisala) lõike 2 kohaselt ei kohaldata seda isikute suhtes, kes juhivad siseveeteel laeva spordi - või treening tegevusena või vaba aja veetmiseks; töötavad teisaldatavatel ujuvvahenditel (nt Kavastu parv) , sõjalaevadel (mereväe laevad, väekaitsekaatrid) , politseiasutuse (Politsei- ja Piirivalveameti laevastik) või muid riigihaldusülesandeid täitvatel laevadel (Transpordiameti, Keskkonnaameti jm laevad) . Eelnimetatud isikud tegelevad tegevustega , mille puhul ei ole vaja kaupade ja inimeste veoks mõeldud professionaalse laevandusega sarnaseid kvalifikatsioone. Lisaks sätestab direktiivi 2017/2397 artikli 2 lõige 3, et seda ei kohaldata ka isikute suhtes, kes juhivad laeva liikmesriigi siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga, ja kes teevad vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui kümme kilomeetrit, või juhivad laeva vaid hooajaliselt. Tulenevalt direktiivist 2017/2397 mõeldakse hooajalise laevajuhtimise all kuni kuuekuulist ajavahemikku igal aastal. Eesti laevatatavad siseveeteed ei ole ühenduses teise EL liikmesriigi (Läti) laevatatavate sise veeteedega. Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse seaduse normitehnilises märkuses viid e kehtivale direktiivile 2017/2397, samuti lisatakse viide direktiivile 2021/1233 . Eelnõu §-ga 2 sätesta takse eelnõu jõustumisa eg . Eelnõu jõustub 1 7 . jaanua ril 20 22 . a , mis on ühtlasi direktiivi 2017/2 3 9 7 ülevõtmise tähtaeg. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle direktiiv 2017/2 397 ning eelnõu on nimetatud direktiiviga kooskõlas. Direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabelid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas . Samuti võetakse üle direktiivi 2017/2397 muutev direktiiv 2021/1233, mi llega reguleeri takse kolmandate riikide tunnistuste tunnustamisega seotud üleminekumeetmeid. 6. Seaduse mõjud Seadusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Direktiivi 2017/2397 ülevõtmisel tuleb arvestada siseveelaevanduse sektori piiratust Eestis. Tulenevalt MSOS-i § 2 1 on Eestis määratud järgmised laevatatavad siseveeteed: Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini. Eelnimetatud laevatatavatest siseveeteede st aktiivsemad siseveelaevandu sega seotud tegevused toimu vad hooajaliselt Emajõel, Pärnu ja Narva jõel ning Värska lahes, mis on osa P ihkva järvest, kus toimub ka reisijate vedu. Ülejäänud tegevused laevatatavatel siseveeteedel on seotud vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmisega. Need tegevused aga direktiivi 2017/2397 kohaldamisalasse ei kuulu. V asta valt MSOS-s sätestatule pole Eesti s selliseid siseveeteid, millel toimuks mõne teise EL liikmesriigiga piiriülene kauba- ja reisijatevedu , nt Läti Vabariigiga. Samuti ei toimu piiriüleseid siseveelaevanduse tegevusi Venemaa Föderatsiooniga. Seega ei võta Eesti direktiivi 2017/2397 üle täies mahus ning jätkab edaspidi ainult Eesti s riigi sises elt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste välja andmisega . Direktiivi 2021/1233 kohaselt , millega reguleeritakse kolmandate riikide tunnistuste tunnustamist, võivad liikmesriigid jätkata kolmanda riigi teatud tunnistuste tunnustamist rahvusvaheliste lepingute alusel. Eesti ei ole sõlminud vastavasisulisi kokkuleppeid ühegi kolmanda riigiga. Direktiivi 2017/2397 ja käesolevat seadust ei kohaldata isikute suhtes, kellele on väljastatud siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendav dokument vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrusele nr 35 „ Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid “. Direktiivi 2017/2397 kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad siseveeteedel sõitvatel reisilaevadel, välja arvatud juhul, kui tehakse kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui kümme kilomeetrit . See erand hõlmab ka Laaksaare ja Piirissaare vahelist reisijatevedu . Laevaregistri 1.01.2021 andmete järgi on Eestis registreeritud 28 siseveeteedel sõitvat laeva , millest 10 on registreeritud reisilaevana, 2 kaubalaevana, 9 kalalaevana ja 7 tehnilise- või muu abilaevana (riigihaldusülesandeid täitvad laevad või uurimislaevad). Eelnevast loetelust vähemalt 4 laev a on küll registreeritud, kuid ei ole kasutuses. Ajavahemikul 20 00 –2021 on välja antud 1 93 siseveelaevajuhi diplomit ja 16 siseveelaeva madruse tunnistus t. 27. septembri 2021. a seisuga omab kehtivat siseveelaevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehte 52 siseveelaeva laeva pere liiget . Tulenevalt siseveelaevade miinimumkoosseisu ja ohutu mehitatuse nõuetest peab igal Eesti siseveeteedel registreeritud ning sõitval reisilaeval, kaubalaeval ja uurimislaeval olema vähemalt 2 laevapere liiget ning riigihaldusülesandeid täitval laeval vastavalt laevale 3-4 laevapere liiget. Transpordiametile teadaolevate andmate järgi Eesti siseveeteedel sõitvatel laevadel direktiivi 2017/2397 kohaldamisalas olevate kvalifikatsioonitunnistustega isikuid ei tööta. Täiendavalt jäävad Eesti siseveeteedel registreeritud ja kasutuses olevatel siseveelaevadel töötavad isikud ning ametikohad tulenevalt direktiivi 2017/2397 artikli 2 lõigete 2-3 kohaldamisalast välja. Seadus võib avaldada vähest mõju riigiasutuste (Transpordiameti) korraldusele. Kavandatav muudatus : Siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi tunnustamise ja tunnistuse kehtivuse peatamise regulatsioon (MSOS § 21 1 ). Mõju valdkond : mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Mõju sihtrühm : Transpordiamet, kes on riigisisene pädev asutus direktiivi 2017/2397 mõistes. Mõju kirjeldus : eelnõu kohaselt teeb Transpordiamet koostööd teiste EL liikmesriikide pädevate asutustega siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ning teenistusraamatu omanike laevajuhtimise aja ja sooritatud reiside registreerimiseks ja kinnitamiseks. Samuti nähakse Transpordiametile ette kohustus esitada teise liikmesriigi pädevale asutusele taotlus selle väljastatud tunnistuse kehtivuse peatamiseks, kui see ei vasta direktiivi 2017/2397 nõuetele või laevasõitu oluliselt ohustava teo puhul. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Direktiivi 2017/2397 ei kohaldata riigisiseselt välja antud siseveelaeva laevapere liikme diplomitele ega kutse tunnistus tele ning artikli 39 lõike 3 kohaselt ei teki Transpordiamet il kohustusi väljastada siseveelaeva laevapere liikmele EL kvalifikatsioonitunnistusi, mis tõendavad isiku vastavust direktiivi nõuetele. Juhul, kui Transpordiamet leiab, et teise liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsioonitunnistus ei vasta direktiivi 2017/2397 nõuetele või tunnistuse omanik on sooritanud laevasõitu oluliselt ohustava teo, peab Transpordiamet esitama tunnistuse väljaandnud asutusele taotluse tunnistuse kehtivuse peatamiseks ning ühtlasi teavitama sellest Euroopa Komisjoni ja kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse omanikku. Samas ei ole t eise liikmesriigi tunnistuse kehtivuse peatamise aluseid Transpordiameti praktikas seni esinenud ning võib eeldada, et ka tulevikus on tegemist erandliku olukorraga. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ja d irektiivi 201 7 /2 397 ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse ei kaasne täiendavad kulu si d ega tulusid. Samuti ei eelda seaduse rakendamine täiendavaid riigipoolseid tegevusi. 8 . Rakendusaktid Eelnõu jõustumine seadusena ei eelda rakendusaktide muutmist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 17 . jaanuaril 20 22 . a , samaaegselt direktiivi 2017/2397 nõuete ülevõtmise kohustusega riigisisesesse õigusesse. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile , Siseministeeriumile ning Justiitsministeeriumile . Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkus t ega täiendada eelnõu direktiivi 2017/2397 kohaldamisalast välistamise sät e t ega . Justiitsministeeriumi märkustega arvestati. Teised ministeeriumid k ooskõlastusperioodi jooksul tagasiside t ei antud ja märkusi ei laekunud. Lisaks esitat i eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Meremeeste Liidule, TalTech Eesti Mereakadeemiale , Revali Merekoolile, Eesti Merekoolile , Eesti Sadamate Liidule ja Eesti Laevaomanike Liidule . Kooskõlastusperioodi jooksul avaldas arvamust Eesti Sadamate Liit e-kirja teel. Arvamuse kohaselt juhiti tähelepanu majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 35 „ Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid “ sätetele, millest lähtutakse välisriikides välja antud kutsetunnistuste tunnustamisele ja vahetamisele Eesti diplomite vastu. Eelkirjeldatud a rvamus ei ole asjakohane käesoleva eelnõu menetluses ja seda ei arvestata. Teised asutused arvamusi ei avaldanud. Lisa: direktiivi 2017/2397 vastavustabel. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………20 21 . a Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2397, 12. detsember 2017, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ , muudetud direktiiviga (EL) 2021/1233 ja Eesti õigusaktide vastavustabel. EL-i direktiivi norm (Artikkel, lõige, punkt) EL-i direktiivi normi ülevõtmise kohustus (jah /ei/valikuline) EL-i direktiivi normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid: Kooskõlla viimise tähtaeg: 17 . jaanuar 20 22 , direktiivi ülevõtmise tähtaeg . Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri Art 1 - R eguleerimisese Jah Eelnõuga lisatav MSOS § 21 1 Pealkiri „ § 21 1 . Välisriigis väljastatud siseveelaeva laevapere kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivus ning kvalifikatsiooni tõendava dokumendi peatamise taotlemine “ Võetakse üle MSOS-i eelnõuga. Art 2 - Kohaldamisala Jah Eelnõuga lisatav MSOS § 21 1 lg 1 ja lg 5 „(1) Siseveelaeval töötamisel kehtib: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt isikule kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ (ELT L 345, 27.12.2017, lk 53–86), väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ja teenistusraamat ning sama direktiivi artiklis 38 nimetatud tunnistused, või 2) kolmandas riigis isikule väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ja teenistusraamat, kui see riik kuulub Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud riikide nimekirja, kelle kvalifikatsiooni tõendavat tunnistust Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad. .“ Ja „(5) Käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tunnistusi ei nõuta isikult, kes: 1) juhib laeva v õ istlusspordi ja treeningtegevusena v õ i vaba aja veetmiseks; 2) töötab teisaldataval ujuvvahendil; 3) töötab sõjalaeval, politseiasutuse või muul riigihaldusülesandeid täitval laeval; 4) teeb vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus l ä htepunktist ei ole ü helgi juhul rohkem kui k ü mme kilomeetrit, v õ i 5) juhib laeva vaid hooajaliselt kuni kuue kuu jooksul aastas. “ Võetakse üle MSOS-i eelnõuga. Art 3 – Mõisted Ei Mõistete ülevõtmine e i ole liikmesriikidele kohustuslik. Ei kasuta uusi mõisteid käesolevat direktiivi ülevõtvas õigusaktis. Art 4 - Tekimeeskonna liikmete kohustus kanda kaasas liidu kvalifikatsioonitunnistust (1) Ei (2) Ei (3) Ei (1) MSOS § 21 lõige 11 (1) MSOS § 21 lg 11 – laevas peavad olema kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -tunnistused. (2) E esti (EE) ei anna seda välja. (3) – merelaevadel tunnistused vastavalt STCW konventsioonile ja dir ektiivile 2008/106 Art 5 - Kohustus kanda kaasas eritoiminguteks ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistust (1) Ei (2) Ei (1) MSOS § 21 lõige 11 (1) MSOS § 21 lg 11 – laevas peavad olema kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -tunnistused. (2) – merelaevadel tunnistused vastavalt STCW konventsioonile ja dir ektiivile 2008/106 Art 6 - Kiprite kohustus omada erilube Osaliselt Jah – Art 6 (a) Jah osaliselt Art 6 (a) - Kvalifikatsioonitunnistusel on tulenevalt Euroopa Komisjoni ( KOM ) rak endus määruse nr 2020/182 tunnistuste vormid , vastav märgistus kui kiprile on välja antud eriluba. EE kontrolli b seda Liidu tunnistuse tunnustamise käigus, kas kiprile on välja antud eriluba merelaevadele laevatatavateks siseveeteedel sõitmiseks . Ei – vt erand Art 7 (1) Art 7 - Erandid, mis on seotud riigisiseste siseveeteedega , mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga (1) Ei (2) Ei (3) Ei (1) EE ei anna selliseid või sarnaseid tunnistusi välja, nagu viidatud. Seega pole vaja üle võtta ka erandeid, mis kehtiks EE siseveeteedel , mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi siseveteedega või on liigitatud merelaevadele laevatatavateks siseveeteedeks . (2) EE ei anna selliseid tunnistusi välja. (3) KOM ei ole vaja teavitada, kuna erandeid ei tee. Art 8 - M erelaevadele laevatatavate siseveeteede liigitamine Osaliselt Art 8 (1) a) ja (2) (1) a – MSOS § 2 1 lõige 2 ja MSOS § 45 lõige 1 (2) – K OM DG MOVE -le teavitus. MSOS § 2 1 lg 2 – merega ühenduses olevad siseveed ; ja MSOS § 45 lg 1 - v eesõidukiga merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel liigeldes tuleb liikuda ohutu kiirusega ja järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid. Teavitus e-kirja teel atašeele. Art 9 - Siseveeteede osad, kus on erilisi riske Ei EE-s ei ole selliseid siseveeteid . Art 10 – Tunnustamine – – – – – – – – – (3) – Uus (direktiiv (EL) 2021/1233) Jah Jah Jah Ei Ei Ei Ei Ei Ei (3) Uus - Jah UUS! - MSOS § 21 1 (1) – lõige (1) p. 1 (2) – lõige (1) p. 1. (3) – lõige (1) p. 2 (6) – lõige ( 1 ) p 2 (9) – lõige (1) p.2. Uus lõige 1 p unkt id 1 ja 2 ( v t üleval ) . (1), (2), (3) - Võ etakse üle MSOSi eelnõuga. (4) - kohaldub 3. riigile; (5) - KOM tegevus hinnata 3. riigi taotlust ja vastavas ( 6) – K ui kolmas riik ei täida dir 2017/2397 Art 10 tunnustamise nõudeid , siis liikmesriigi l on teavitamiskohustus . MSOS § 21 1 lõige 1 p. 2 välistab selle EE-le , kuna me ei tunnusta neid tunnistusi , mida KOM nimekirjas pole, mida liikmesriigi d tunnustavad. Teavitamise kohustus on liikmesriigil , kes on 3. riigi tunnistusi tunnustanud. (7) – KOM tegevus; (8) – KOM tegevus; (9) – KOM tegevus , sellele on viidatud MSOS -i eelnõus (§ 21 1 lg 1 p 2) (3) direktiiv (EL) 2021/1233 „Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kehtivad kõigil liidu siseveeteedel käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud korda ja tingimusi kohaldades kõik kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud, mis on antud välja kooskõlas kolmanda riigi normidega, milles on ette nähtud käesolevas direktiivis, sealhulgas artikli 38 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga identsed nõuded“ - Võ etakse üle MSOSi uue §- ga . Art 11 - Liidu kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmine ja kehtivus (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (6) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (5) Jah (6) Jah MSOS § 21 1 (5) – lõige 1 p. 1 (6) – lõige 1 p. 1 Uus lõige 1 p unkt 1 (vt üleval ) . (1) - EE ei anna Liidu tunnistusi välja, seega ei pea Liidu dokumendi taotleja tõendama a rt 11 lg 1 järgi. (2) – EE ei anna Liidu tunnistusi välja. L iikmesriigi kontrollimenetlust ei ole vaja teha. (3) – KOM tegevus – võtab vastu rakendusaktid dokumentide näidiste kohta. (4) – EE ei anna tekimeeskonna liikmele liidu kvalifikatsioonitunnistusi välja ning ei tee kontrolli selle kehtivust tulenevalt tervisetõendi (Art. 23) kehtivuse üle. (5) – UUS! - MSOS § 21 1 lg (1) p. 1 – direktiivi alusel välja antud tunnistused kehtivad vastavalt direktiivis viidatule (siin kiprile - 13 aastat) (6) – UUS! - MSOS § 21 1 lg (1) p. 1 – direktiivi alusel välja antud tunnistused kehtivad vastavalt direktiivis viidatule (siin eritoiminguteks 5 aastat) Art 12 - Kipritele erilubade väljastamine ja nende kehtivus (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (5) Ei Vastavalt a rt iklile 6, mi da E E-s ei kohaldata. (1) – EE ei anna Liidu tunnistusi välja, seega ei pea kipri eriloa taotleja tõendama Art 12 lg 1 järgi. (2) – EE ei anna Liidu tunnistusi välja, seega ei pea kipri eriloa taotleja tõendama Art 12 lg 2 järgi. (3) – EE ei anna Liidu tunnistusi välja. L iikmesriigi kontrollimenetlust ei ole vaja teha. (4) – KOM rakendusaktid. EE ei anna Liidu tunnistusi välja. (5) – KOM rakendusakt. EE ei anna Liidu tunnistusi välja. Art 13 – Liidu kvalifikatsioonitunnistuste ja kiprite erilubade uuendamine Ei EE-s ei kohaldata. EE ei anna Liidu tunnistusi välja ega uuenda neid. Art 14 – Liidu kvalifikatsioonitunnistuste või kiprite erilubade peatamine või kehtetuks tunnistamine (1) – (2) – (3) – (1) – Ei (2) – Jah (3) – Ei (2) – MSOS § 21 1 lõi ked 3 ja 4 ( 3) Laevasõitu oluliselt ohustava teo puhul või kui Transpordiamet leiab, et Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/2397 sätestatud tingimustele, esitab ta tunnistuse väljaandnud asutusele põhjendatud taotluse tunnistuse kehtivuse peatamiseks. Transpordiamet teavitab taotluse esitamisest Euroopa Komisjoni ja kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse omanikku. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse läbivaatamise ajaks on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omanikul siseveelaeval töötamine keelatud.“; (1) – L iikmesriigi tegevus, mis annab välja Liidu kvalifikatsioonitunnistusi ja erilubasid. EE ei anna välja Liidu tunnistusi. (2) – UUS - MSOS § 21 1 l õiked 3 ja 4 – liikmesriik võib peatada Liidu tunnistuse kehtivuse. (3) – EE ei saa peatada ega kehtetuks tunnistada tunnistust, vaid saab esitada taotluse peatamiseks tunnistuse välja andnud riigile. Peatada või kehtestada saab ainult seda teinud liikmesriik ise või taotluse alusel. EE saab keelata sellise tunnistuse omanikul EE siseveeteel töötamise taotluse menetlemise ajaks . Art 15 - Koostöö Jah MSOS § 21 1 l õi ge 3 Uus lõige 3 – vaata eelmine . Taotlev asutus teatab KOM-i oma taotlusest. T ranspordiamet (T A ) teavitab KOM-i e-kirjaga , KOM-is on vastav kontakt . Art 16 – Pädevusnõuded (1) – (2) – (1) Ei (2) Ei (1) – EE ei anna selliseid tunnistusi välja ja ei hinda ka pädevusi. (2) – EE ei anna selliseid tunnistusi välja ja ei hinda ka pädevusi. Art 17 – Pädevuste hindamine (1) – (2) – (3) – (4) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (1) – KOM tegevus vastu võtta rak -akte pädevuse hindamiseks. (2) – EE ei korralda eksameid, ei hinda pädevust ega vastavat koolitusprogrammi. (3) – EE ei korralda eksamit. (4) – KOM tegevus vastu võtta deleg -akte pädevuse hindamise eksami nõueteks. Art 18 – Haldusasutuse vastutusel toimiv eksam (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (6) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (5) Ei (6) Ei (1) – EE ei tee eksami t . (2) – EE ei tee eksami t . (3) – KOM tegevus vastu võtta r a k -akte. (4) – EE ei anna neid tunnistusi välja, seega puudub vajadus tunnustada teiste liikmesriikide pädevate asutuste eksamitunnistusi. (5) – EE ei tee eksami t . (6) – EE ei tee eksami t . Art 19 – Koolitusprogrammide heakskiitmine (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (5) Ei (1) – EE-s ei ole vastavaid koolitusprogramme ega kvaliteedistandardit. (2) – EE-s ei ole vastavaid koolitusprogramme. (3) – EE-s ei ole vastavaid koolitusprogramme, kuid tunnustame EL-i diplomeid ja tunnistusi, mis on pärast selle koolitusprogrammi läbimist antud. Uus MSOS § 21 1 lõige 1 p 1 (4) – EE-s ei ole vastavaid koolitusprogramme. (5) – EE-s ei ole vastavaid koolitusprogramme. Vastav at liikmesriigilt KOM -le teavitami st ei toimu. Art 20 – Erilise riskiga seotud pädevuste hindamine (1) – (2) – (3) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (1) – EE-s ei ole sis e veeteid , kus on erilisi riske direktiivi a rt 9 lg 1 tähenduses. EE ei hinda pädevusi. (2) – EE-s ei ole sis e veeteid , kus on erilisi riske a rt 9 lg 1 tähenduses. (3) – EE-s ei ole sis e veeteid , kus on erilisi riske a rt 9 lg 1 tähenduses. Samuti ei anna EE välja vastavaid tunnistusi ega hinda pädevusi teistes liikmesriikides . Art 21 – Simulaatorite kasutamine (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (6) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (5) Ei (6) Ei (1) – EE-s ei ole selliseid simulaatoreid. (2) – KOM tegevus – õigus vastu võtta deleg -akte. (3) – EE-s ei ole selliseid simulaatoreid. (4) – EE-s ei ole selliseid simulaatoreid. (5) – EE-s ei ole selliseid simulaatoreid. Teavitamist liikmesriik ->KOM ei toimu. (6) – EE-s ei ole selliseid simulaatoreid. Art 22 – Teenistusraamat ja logiraamat (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (6) – (1) Jah (2) J ah (3) Ei (4) Ei (5) Ei (6) Jah (1) (2) MSOS § 21 1 l õige 2. (3) MSOS § 30 l õi g e 6 (6) MSOS § 21 1 l õige 3. Uus lõige: (2) Transpordiamet teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega tagamaks, et siseveelaeva laevapere kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ning teenistusraamatu omanike laevajuhtimise aeg ja sooritatud reisid: 1) registreeritakse, kui teenistusraamatu omanik seda taotleb; 2) kinnitatakse ajavahemikuks kuni 15 kuud enne kinnitamise taotluse esitamist. Uus lõige ( 3 ) – vaata üleval . (1) – EE kasutab erandit ( vt teine lõige ) , registreerimine taotluse alusel. (2) – EE-s registreeritakse taotluse alusel kuni 15 kuud tagasiulatuvalt taotluse esitamisest. (3) – Logiraamatu alusel saab tõendada sooritatud reise ja mehitamise nõudeid. MSOS § 30 lg 6 – laeval kogumahutavusega 20-150 peab pidama vähemalt logiraamat. (4) – KOM tegevus – võtab vastu rak endus akti impl.reg 2020/182 (5) – KOM tegevus – esitab Euroopa Parlamendile hinnangu võltsimiskindlate Liidu tunnistuste kohta 17.01.2026 (6) – UUS! - MSOS § 21 1 l õige 3. K ontrollimenetlus, kui liikmesriigil on kahtlus siis saab esitada taotluse tunnistuse välja andnud liikmesriigile . Teavitab sellest KOMi . Art 23 – Terviseseisundi vastavus (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (6) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (5) Ei (6) Ei (4) MSOS § 11 14 . (1) (2) – EE ei väljasta ega pikenda liidu kvalifikatsioonitunnistust, nõue kehtib tekimeeskonna liikmele ja kiprile tõendada terviseseisundi vastavust tervisetõendiga Liidu tunnistuse saamiseks või uuendamiseks. (3) – EE ei pikenda Liidu kvalifikatsioonitunnistust. Nõue tõendada kehtib Liidu kvalifikatsioonitunnistuse omanikule. (4) – Direktiivi sätet üle ei võeta, kuid see on reguleeritud MSOS - is (§ 11 14 ) . (5) – EE ei väljasta ega pikenda Liidu kvalifikatsioonitunnistust. Nõue tõendada kehtib Liidu kvalifikatsioonitunnistuse omanikule. Kanne laevasõidupraktika ja aja kohta kvalifikatsioonitunnistusele või teenistusraamatusse toimub taotluse alusel. Terviseseisundi kannet tunnistusele EE ei tee. (6) – KOM tegevus, õigus vastu võtta deleg eeritud akte. Art 24 – Isikuandmete kaitse (1) – (2) – (3) – (4) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (1) – Isikuandmete kaitse seadus (IKS) sätestab liidu määruse 2016/679 normid EE-s. (2) – KOM tegevus, isikuandmete töötlemine. (3) – IKS reguleerib. (4) – IKS reguleerib. Art 25 – Registrid (1) – (2) – (3) – (4) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) Ei (1) (2) – EE ei anna Liidu tunnistusi välja, sellist registrit ega andmebaasi ei pea. KOM tegevus deleg.aktide vastuvõtmiseks sh andmebaasi loomiseks, kasutamiseks juhised. (3) – EE andmeid ei kogu ega registreeri. (4) – KOM tegevus juurdepääsu andmiseks. Art 26 – Pädevad asutused (1) – (2) – (1) e) J ah (2) Jah (1) e) MSOS § 21 1 l õige 2. (2) MSOS § 21 1 l õige 2 Uus lõige 2 – vaata üleval . (1) – EE - s on Transpordiamet (TA) pädev asutus MSOS - i mõ ist es, mis kinnitab laevajuhtimise aja taotleja taotluse alusel. (2) – EE-s on Transpordiamet pädev asutus direktiivi a rt 26 lõi k e 1 punkti e järgi. KOM teavitamine koos ülevõtmisteatega direktiivi vastavustabelis ja viitega ülevõtvale aktile. Art 27 – Järelevalve (1) – (2) – (3) – (1) Ei (2) Ei (3) Ei (1) – EE ja T A ei teosta nimetatud tegevusi; vastavat kvaliteedisüsteemi ei ole vaja Liidu tunnistuse tunnustamiseks. (2) – EE ei tee selliseid koolitusi. (3) – EE-s neid pole, tunnustamiseks ei vaja. Art 28 – Hindamine (1) Ei (2) Ei (1) – EE ei anna Liidu tunnistusi välja. (2) – EE ei anna Liidu tunnistusi välja. Art 29 – Pettuste ja muu õigusvastase tegevuse ennetamine (1) – (2) – (1) Jah (2) Jah ( 1)(2) MSOS § 21 1 l õige 3. Uus l õige 3 - vaata üleval. (1) (2) – Uus - MSOS § 21 1 l õige 3. EE esitab mõjuva põhjusega taotluse kehtivuse peatamiseks Liidu tunnistust välja andnud teise liikmesriigi asutusele. Teavita b KOM-i taotluse esitamisest. (2) – IKS reguleerib isikuandmete kaitset. Art 30 – Karistused Jah MSOS § 21 1 l õi ked 3 ja 4 Uued l õi k e d 3 ja 4 – vaata üleval. U us - MSOS § 21 1 l õ iked 3 ja 4. Kui TA leiab, et Liidu tunnistust omaval isikul ei ole direktiivi nõuded täidetud, siis esitab taotluse selle tunnistuse välja andnud asutusele ja taotluse menetluse ajal on sellel isikul EE sisevetel sõitval siseveelaeval töötamine keelatud. Art 31 – Delegeeritud volituste rakendamine Ei KOM tegevus – õigus vastu võtta deleg -akte ja kord. Art 32 – CESNI standardid ja delegeeritud aktid Ei Reini jõe komisjoni ja KOM tegevus . EE ei ole Reini jõe komisjoni osalisriik. Art 33 – Komiteemenetlus Ei KOM + liikmesriikide esindajatest koosnev komitee ja menetlus rakendusaktide vastuvõtmise kohta tulenevalt direktiivist 182/2011 Art 34 – CESNI standardid ja rakendusaktid Ei Reini jõe komisjoni ja KOM tegevus rakendusaktide vastuvõtmise kohta. Art 35 - Läbivaatamine (1) Ei (2) Ei (1) KOM tegevus – direktiivi ja seotud õigusaktide hindamine ja tulemuste esitamine EP-le. (2) KOM tegevus – konsulteerida liikmesriigi ga enne hindamist. EE teavitab KOM-i ainult taotluse esitamisest Liidu tunnistusi välja andnud liikmesriik i . St ei rakenda direktiivi täies ulatuses vaid ainult Liidu tunnistuste tunnustamise osa. Art 36 – Järkjärguline kohaldamine Ei KOM tegevus - võtab vastu delegeeritud ja rakendus aktid hiljemalt 17.01.2020 ning loob andmebaasi hiljemalt 17.01.2022. Art 37 – Kehtetuks tunnistamine Jah MSOSi * normitehniline märkus . * normitehniline märkus MSOSi muudatuses normitehnilise märkuse ajakohastamine. Art 38 – Üleminekusätted (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (6) – (7) – uus (1) Ei (2) Ei (3) Ei (4) E i (5) Ei (6) Ei (7) Ei (1) EE ministri 12.02.2003 määruse nr 35 „ Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid “, milles on arvestatud dir ektiivi 96/50/EÜ nõudeid , kohased tunnistused ei kehti EL liikmesriiki de siseveeteedel . Samuti ei ole määruse § 5 järgi sõlmitud vastastikuseid lepinguid EL liikmesriiki de ja Venemaa Föderatsiooni ga. EE ei vaheta selliseid tunnistusi Liidu tunnistuse vastu üleminekuperioodi jooksul. (2) EE ei väljasta Liidu tunnistusi. (3) EE ei vaheta selliseid tunnistusi Liidu tunnistuse vastu üleminekuperioodi jooksul. EE ei väljasta Liidu tunnistusi. EE kinnitab taotluse alusel laevajuhtimise aega. 1999-2003 andis Veeteede Amet välja 2 7 siseveelaeva madruse tunnistust. See oli enne EL-ga liitumist ja direktiivi 96/50/EÜ ülevõtmist riigisisesesse õigusesse. 96/50/EÜ sätteid arvestatakse min 12.02.2003 a määruse nr 35. Nende tunnistuste kehtivust reguleerib siseriiklik kord. (4 ) Üleminekusäte, mis EE-le ei kohaldu, kuna EE ei ole neid logiraamatuid ja teenistusraamatuid välja andnud, mis ei kuulu direktiivi 2017/2397 kohaldamisalasse ja võivad jääda aktiivseks kuni 10 a. Teised liikmesriigi d ja kolmandad riigid neid ei tunnusta. EE-l on siseriiklikult siseveelaeva laevapere liikme teenistusleht, mis ministri 12.02.2003 määruse nr 35 alusel antakse välja sõidupraktika arvestamise kohta. Käesolev säte sellele ei kohaldu kuna kasutame ainult siseriiklikult. (5) EE-s ei ole selliseid parvlaeva laevapere liikme riiklikke tunnistusi välja antud. EE Liidu tunnistusi ei väljasta. (6 ) EE-s ei ole selliseid tunnistusi (merelaevade kiprid) välja antud . (7) „ Kuni 17. jaanuarini 2032 võivad liikmesriigid jätkata kolmanda riigi poolt enne 18. jaanuari 2024 väljastatud kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute tunnustamist enne 16. jaanuari 2018 kohaldatavate riiklike nõuete või rahvusvaheliste lepingute alusel. Tunnustamine piirdub asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvate siseveeteedega . “ Sellised riiklikud nõuded on kehtestatud ministri määrusega, lepinguid kolmandate riikidega ei ole sõlmitud, kehtiks ainult EE siseveeteedel sõitvatel siseveelaevadel . Art 39 – Ülevõtmine (1) – (2) – (3) – (4) – (5) – (1) Jah (2) Jah-osaliselt (3) Jah (4) Ei (5 ) Jah (1) MSOS § 21 1 (2) MSOS § 21 1 (3) Eelnõu § 2 (eelnõu jõustumistähtaeg). (5) KOM teavitamine (1) – MSOS muutmine – tunnustame Liidu tunnistusi. (2) – MSOS muutmine, jõustame kohalduvad meetmed tunnustamise, peatamise, pettuse ennetamise ja karistuste osas. Tähtaeg 17.01.2022 (3) MSOS muutmine, tähtaeg 17.01.2022 (4) EE-s on siseveeteedel navigeerimine võimalik. (5) – KOM teavitamine - koos direktiivi ülevõtmis e teatega edastatakse õigusakti tekst i link RT-s ja vastavustabel. Art 40 – Jõustumine Ei Direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Art 41 - Adressaadid Jah Kõik EL liikmesriigid, sh EE, on adressaadid. I Lisa Ei Ei kohaldu. II Lisa Ei Ei kohaldu. III Lisa Ei Ei kohaldu. IV Lisa Ei Ei kohaldu. Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte Meresõiduohutuse seaduse muutmine on vajalik seoses 17. jaanuaril 2022. a jõustuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ ( ELT L 345, 27.12.2017, lk 53–86) (edaspidi direktiiv 2017/2397 ) , Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Seaduse eesmärk on hõ l bustada siseveelaevanduse sektoris töötavate isikute lii kumist Euroopa Liidu üleselt. Selleks ühtlustatakse direktiiviga 2017/2397 siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõuded ning kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustami st Euroopa Liidu liikmesriikides. Meresõiduohutuse seadus t täiendatakse uue §-ga 21 1 , millega reguleeritakse välisriigis väljastatud siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivust ning kvalifikatsiooni tõendava dokumendi peatamise taotlemist. Direktiiv 2017/2397 on suunatud eelkõige neile EL liikmesriikidele, mille territooriumil on palju laevatatavaid siseveeteid ja millel on teise EL liikmesriigiga ühendatud siseveetee ning neid siseveeteid kasutatakse kauba ja reisijate transpordiks. Eestil on direktiivist 2017/2397 tulenevalt võimalik teha erand direktiivi rakendamisel tulenevalt sellest, et Eestil puuduvad teise liikmesriigiga ühenduses olevad laevatatavad siseveeteed ning piiriülene reisijate ja kauba transport . Sellest tulenevalt saab Eestis jätkata kutsetunnistuste väljastamist vastavalt varem kehtinud riigisisesele regulatsioonile. Kooskõlas direktiivi 2017/2397 ü levõtmi se sätetega võetakse direktiiv üle üksnes ulatuses, millega tagatakse vastavus kvalifikatsioonitunnistuste ja teenistusraamatu tunnustamise osas, kehtivate tunnistuste tunnustamise osas, ning laevajuhtimise aja ja sooritatud reiside registreerimise ja tunnistuse kehtivuse peatamise osas. Direktiivi 2017/2397 ei kohaldata isikute suhtes, kes juhivad siseveeteel laeva sporditegevusena või vaba aja veetmiseks; töötavad teisaldatavatel ujuvvahenditel, sõjalaevadel, politseiasutuse või muid riigihaldusülesandeid täitvatel laevadel. Samuti ei kohaldata direktiivi isikute suhtes, kes juhivad laeva liikmesriigi siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga, ja kes teevad vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui kümme kilomeetrit, või juhivad laeva vaid hooajaliselt kuni 6 kuud igal aastal . Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus jõustub 17.01.2022, mis on ühtlasi direktiivi 2017/2397 jõustumistähtaeg.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel