dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73- 8,176 ümberehitamise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. oktoober 2021
Viit
1.10-17/2021/6085-1
Registreeritud
15. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
14. november 2021

Failid

  • 📎8-121-02424859-1 15.10.2021 Väljaminev kiri.asice909 KB

Sisu (failidest)

Lugupeetud kinnisasja omanik 15.10.2021 nr 8-1/21-024/24859-1 Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒ Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176 ümberehitamise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176 ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti ehitusprojekti koostamine, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Ehitusseadustiku § 31 lg 3 ja lg 4 p 2 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 28.10.2021. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht projekteerimise osakond Lisa: 1. Projekteerimistingimuste eelnõu 2.Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur 6119370, [email protected] 2 (2) EELNÕU Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176 ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176 ümberehitamise rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 80501:001:0071; 80501:001:0094; 80501:001:0070; 80801:001:0229; 80801:001:0498; 80501:001:0093;93001:001:0051;93001:003:0057; 93001:003:0117; 63801:001:0837; 93001:003:0109; 93001:002:0308; 93001:003:0110 4.2.Koha-aadress: Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa- ja Tori vald (Tootsi alev, Elbi- ja Viluvere külad) Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Projekteeritavad teelõigud paiknevad Põhja-Pärnumaa valla ja olukord Tori valla vahetud läheduses. Riigitee 19271 Tootsi‒Piistaoja ületab samatasandiliselt olemasolevat laiarööpmelist Tallinn‒ Lelle‒Pärnu raudteed. Projektiga täpsustatakse Pärnu maakonnaplaneeringut „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". 2020. aasta keskmised liiklussagedused olid: riigiteel 19271 Tootsi‒Piistaoja – 421 autot ööpäevas ja riigiteel 19270 Suigu‒Tootsi – 240 autot ööpäevas. 5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti ehitusprojekti koostamine, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 5.1.3. Lubatud suurim 80 km/h, põhjendatud juhtudel madalam sõidukiirus 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv Kõrvalmaanteel 19271 Tootsi‒Piistaoja (OR2205) – 2 Kõrvalmaanteel 19270 Suigu‒Tootsi (OR2003) – 2 5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“. Sõidurada 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ 5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. 5.2.3. Vajadusel näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. 5.2.4. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine. 5.2.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.6. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et joonisel ei ole olemasolevat mahasõitu näidatud, kuid see on olemas ning kasutuses, siis näha ette mahasõidu rekonstrueerimine. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.2.7. Teede paiknemise põhimõtteline lahendus on näidatud asendiplaani joonisel. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. 5.3.2. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele „Avatud tasku“, täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus. 5.3.3. Olemasoleva „Tootsi rdtj“ bussipeatuse nihutamine täpsustada kohaliku omavalitsuse ja Pärnumaa Ühistranspordikeskusega 5.3.4. Rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine. 5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3). 5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam. 5.4.3. Kergliiklusteede planeeritud asukohad on näidatud asendiplaani joonisel. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Projekteerida Rail Balticut ja olemasolevat Lelle-Pärnu 1520mm raudteed ületav Tootsi‒Piistaoja maantee sild (BR 2205). 5.5.2. Silla projektlahenduses arvestada kergliiklustee ületusega üle silla. 5.5.3. Sildade projekteerimisel arvestada rajatiste jaoks vajalike hooldusteede ja hooldealadega. 5.5.4. Kavandatava rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. 5.5.5. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 5.5.6. Silla projekteerimisel arvestada sillaaluse raudteegabariidiga 7,02 m. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒ Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176 ümberehitamise“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste korraldusele). 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud. 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust. 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☐ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☒ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist (teostatakse Rail Balticu raudteetrassi keskonnamõjude hinnangu raames) ☐ Ei kohaldu Koostas: Margus Viiklepp, projekteerimise osakonna projektijuht Lisad. 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem 2. Projekteeritava lõigu asendiplaan (NB! Suure mahu tõttu on asukohaskeem ja asendiplaan kättesaadaval allpool olevalt lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/VBBExnwfXmTwFLE) Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus. 1. Maade omandamise menetluse alustamine Maa-amet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate. Teatega palutakse omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning toetused jms. Samuti küsitakse kinnistuomaniku pangakonto numbrit ning määratakse teabe taotlusele vastamise tähtaeg. Ühtlasi teavitatakse omaniku, et Maa-amet alustab kinnisasja jagamisega seotud toimingutega lähiajal ning tellib maakorraldustoimingute läbiviijalt (maamõõtja) kinnisasja jagamise vastavalt krundijaotuskavale. 2. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Maakorraldustoiminguid läbi viiv isik saadab välja kutse piiri kindlakstegemisele ja kättenäitamisele. Piiride maastikul kättenäitamisele ilmumata jätmise või seisukoha esitamata jätmise korral loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus omaniku poolt kooskõlastatuks ja omanikule teatavaks tehtuks antud tähtkirjaga ja märkusteta. 3. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasjast omandatava osa eeldatav väärtus on alla 0,3-kordse Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmise brutokuupalga (omandatava osa eeldavata väärtuse leiab Maa-amet), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras. Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust (0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali) keskmine brutokuupalk). Nimetatud summad on kinnisasja kohta (tasu jaguneb kõigi omanike vahel) ning muutuvad vastavalt Statistikaameti poolt avaldatud andmetele. 4. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Maa-amet koostab ise või tellib 7. taseme vara hindaja kutset omavalt kinnisvara hindajalt hindamisaruande kinnisasja hüvitusväärtuse määramiseks. Hindajal on kohustus tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi/üürilepingud, toetused jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale hüvitusväärtusega seonduvat. 5. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised. Maa-amet esitab kinnistu omanikule hinnapakkumise kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Pakkumus koosneb kinnisasja tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest. Kui kinnistu omanik soovib kinnistust omandatava äralõike vahetamist teise maatükiga ning juhul kui vahetamine on võimalik, teeb Maa-amet pakkumuse kinnisasja piiride muutmiseks maakorralduse käigus või kinnisasja osa vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasjaga. Kui kinnisasja omanik nõustub pakkumusega, siis otsustab Maa-ameti peadirektor või majandus- ja taristuminister kinnisasja omandamise või vahetamise. 6. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Pärast omandamise otsuse vastuvõtmist sõlmitakse vajadusel notaris võlaõiguslik leping, millega tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise käigus kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks“. Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu omanik Eesti Vabariigile õiguse alustada äralõikel ehitustegevusega. 7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnisasja jagamine on lõpule viidud ja uued jagamise järgsed katastriüksused maakatastris registreeritud, sõlmitakse kinnistu omanikuga asjaõiguslik leping kinnisasja omandi üleandmiseks Eesti Vabariigile ning tasutakse omanikule ülejäänud osa müügihinnast ning seaduses ettenähtud täiendavad hüvitised (motivatsioonitasu, asjaajamishüvitus). Kui mõõdistamise käigus on äralõike pindala vähenenud või suurenenud, korrigeeritakse vastavalt ka müügihinda. Maa-amet korraldab kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise, kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muu võimaliku tee ehitamiseks vajaliku äralõike Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevate kulude maksmise.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel