Lugupeetud kinnisasja omanik
15.10.2021 nr 8-1/21-024/24859-1
Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒
Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja
riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176
ümberehitamise projekteerimistingimuste
menetlusse kaasamine
Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse Rail Balticut ületava riigitee 19271
Tootsi‒Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176
ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti
ehitusprojekti koostamine, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh
olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Ehitusseadustiku § 31 lg 3 ja lg 4 p 2 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja omanikule
teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie
arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 28.10.2021. a e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu
kohta arvamust avaldada.
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse
käigus Teid kui kinnisasja omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste
kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse
seadmise vajaduse.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna
projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Viiklepp
projektijuht
projekteerimise osakond
Lisa: 1. Projekteerimistingimuste eelnõu
2.Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur
6119370,
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒Piistaoja km 1,15-2,5
koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176 ümberehitamise ehitusprojekti
koostamiseks“ lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja
riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176 ümberehitamise rekonstrueerimise
ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 80501:001:0071; 80501:001:0094; 80501:001:0070;
80801:001:0229; 80801:001:0498;
80501:001:0093;93001:001:0051;93001:003:0057;
93001:003:0117; 63801:001:0837; 93001:003:0109;
93001:002:0308; 93001:003:0110
4.2.Koha-aadress: Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa- ja Tori vald (Tootsi alev,
Elbi- ja Viluvere külad)
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest
kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev Projekteeritavad teelõigud paiknevad Põhja-Pärnumaa valla ja
olukord Tori valla vahetud läheduses. Riigitee 19271 Tootsi‒Piistaoja
ületab samatasandiliselt olemasolevat laiarööpmelist Tallinn‒
Lelle‒Pärnu raudteed. Projektiga täpsustatakse Pärnu
maakonnaplaneeringut „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine". 2020. aasta keskmised liiklussagedused
olid: riigiteel 19271 Tootsi‒Piistaoja – 421 autot ööpäevas ja
riigiteel 19270 Suigu‒Tootsi – 240 autot ööpäevas.
5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse
eritasandilise maanteeviadukti ehitusprojekti koostamine, mis
sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh
olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused,
teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset,
sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning
tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
5.1.3. Lubatud suurim 80 km/h, põhjendatud juhtudel madalam
sõidukiirus
5.1.4. Projekteerimise rahuldav
lähtetase
5.1.5. Sõiduradade arv Kõrvalmaanteel 19271 Tootsi‒Piistaoja (OR2205) – 2
Kõrvalmaanteel 19270 Suigu‒Tootsi (OR2003) – 2
5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“.
Sõidurada
5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“
5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike
rekonstrueerimine.
5.2.3. Vajadusel näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest
kinnipidamiseks.
5.2.4. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.
5.2.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
5.2.6. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt
mahasõidu tüüplahendustele. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et joonisel ei
ole olemasolevat mahasõitu näidatud, kuid see on olemas ning kasutuses, siis näha
ette mahasõidu rekonstrueerimine. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte
kavandada.
5.2.7. Teede paiknemise põhimõtteline lahendus on näidatud asendiplaani joonisel.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse
vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega.
5.3.2. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele „Avatud
tasku“, täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus.
5.3.3. Olemasoleva „Tootsi rdtj“ bussipeatuse nihutamine täpsustada kohaliku omavalitsuse
ja Pärnumaa Ühistranspordikeskusega
5.3.4. Rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette olemasolevate
ootepaviljonide ümbertõstmine.
5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.4.Kergliiklusteed
5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3).
5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.
5.4.3. Kergliiklusteede planeeritud asukohad on näidatud asendiplaani joonisel.
5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)
5.5.1. Projekteerida Rail Balticut ja olemasolevat Lelle-Pärnu 1520mm raudteed ületav
Tootsi‒Piistaoja maantee sild (BR 2205).
5.5.2. Silla projektlahenduses arvestada kergliiklustee ületusega üle silla.
5.5.3. Sildade projekteerimisel arvestada rajatiste jaoks vajalike hooldusteede ja
hooldealadega.
5.5.4. Kavandatava rajatise eluiga vähemalt 100 aastat.
5.5.5. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
5.5.6. Silla projekteerimisel arvestada sillaaluse raudteegabariidiga 7,02 m.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.
5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva
valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.
5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületava riigitee 19271 Tootsi‒
Piistaoja km 1,15-2,5 koos rajatisega ja riigitee 19270 Suigu‒Tootsi km 7,73-8,176
ümberehitamise“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse
projekteerimistingimuste korraldusele).
5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud.
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmiku läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust.
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☐ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist
eelhindamine
☒ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist (teostatakse Rail Balticu
raudteetrassi keskonnamõjude hinnangu raames)
☐ Ei kohaldu
Koostas: Margus Viiklepp, projekteerimise osakonna projektijuht
Lisad. 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem
2. Projekteeritava lõigu asendiplaan
(NB! Suure mahu tõttu on asukohaskeem ja asendiplaan kättesaadaval allpool olevalt lingilt:
https://pilv.mkm.ee/s/VBBExnwfXmTwFLE)
Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur
Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine
koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Järgnevalt
on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.
1. Maade omandamise menetluse alustamine
Maa-amet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate. Teatega
palutakse omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse mitte
kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning toetused jms.
Samuti küsitakse kinnistuomaniku pangakonto numbrit ning määratakse teabe taotlusele
vastamise tähtaeg.
Ühtlasi teavitatakse omaniku, et Maa-amet alustab kinnisasja jagamisega seotud
toimingutega lähiajal ning tellib maakorraldustoimingute läbiviijalt (maamõõtja) kinnisasja
jagamise vastavalt krundijaotuskavale.
2. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks
Maakorraldustoiminguid läbi viiv isik saadab välja kutse piiri kindlakstegemisele ja
kättenäitamisele. Piiride maastikul kättenäitamisele ilmumata jätmise või seisukoha
esitamata jätmise korral loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus
omaniku poolt kooskõlastatuks ja omanikule teatavaks tehtuks antud tähtkirjaga ja
märkusteta.
3. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras
Kui kinnisasjast omandatava osa eeldatav väärtus on alla 0,3-kordse Statistikaameti
avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmise
brutokuupalga (omandatava osa eeldavata väärtuse leiab Maa-amet), saadetakse omanikule
pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras. Kiirmenetluse tasu on
fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust (0,8-kordne
Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali) keskmine
brutokuupalk).
Nimetatud summad on kinnisasja kohta (tasu jaguneb kõigi omanike vahel) ning muutuvad
vastavalt Statistikaameti poolt avaldatud andmetele.
4. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks
Maa-amet koostab ise või tellib 7. taseme vara hindaja kutset omavalt kinnisvara hindajalt
hindamisaruande kinnisasja hüvitusväärtuse määramiseks. Hindajal on kohustus tutvuda
objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga kinnistuga
seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi/üürilepingud, toetused jms). Vajadusel
on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale hüvitusväärtusega seonduvat.
5. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised.
Maa-amet esitab kinnistu omanikule hinnapakkumise kinnistust vajaliku äralõike
omandamiseks Eesti Vabariigile. Pakkumus koosneb kinnisasja tasust, motivatsioonitasust
ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest.
Kui kinnistu omanik soovib kinnistust omandatava äralõike vahetamist teise maatükiga
ning juhul kui vahetamine on võimalik, teeb Maa-amet pakkumuse kinnisasja piiride
muutmiseks maakorralduse käigus või kinnisasja osa vahetamiseks riigile kuuluva
kinnisasjaga. Kui kinnisasja omanik nõustub pakkumusega, siis otsustab Maa-ameti
peadirektor või majandus- ja taristuminister kinnisasja omandamise või vahetamise.
6. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine
Pärast omandamise otsuse vastuvõtmist sõlmitakse vajadusel notaris võlaõiguslik leping,
millega tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse
ära kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib
mõõdistamise käigus kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne
„Eelmärge kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude
tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks“.
Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu omanik Eesti Vabariigile õiguse
alustada äralõikel ehitustegevusega.
7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine
Kui kinnisasja jagamine on lõpule viidud ja uued jagamise järgsed katastriüksused
maakatastris registreeritud, sõlmitakse kinnistu omanikuga asjaõiguslik leping kinnisasja
omandi üleandmiseks Eesti Vabariigile ning tasutakse omanikule ülejäänud osa
müügihinnast ning seaduses ettenähtud täiendavad hüvitised (motivatsioonitasu,
asjaajamishüvitus). Kui mõõdistamise käigus on äralõike pindala vähenenud või
suurenenud, korrigeeritakse vastavalt ka müügihinda.
Maa-amet korraldab kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise, kinnistu
jagamise maakorraldustööde ja muu võimaliku tee ehitamiseks vajaliku äralõike Eesti
Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevate kulude maksmise.