dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. oktoober 2021
Viit
1.1-16/21-0021/6076-1
Registreeritud
15. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎15-13851-11 15.10.2021 Väljaminev kiri.asice412 KB

Sisu (failidest)

Mart Undrest Teie 18.06.2021 Kalurite Liit Meie 15.10.2021 nr 15-1/3851-11 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu ettepanekutele Austatud härra Undrest Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Samuti täname Teid koostöövalmiduse eest Eesti mereala planeeringu protsessis. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi ja tegi täiendavat koostööd valdkondlike ministeeriumite, ametkondade ja ekspertidega. Meil on rõõm tõdeda, et mitmete teemade puhul on meie arusaamad lähenenud, nagu näitas ka 07.09.2021 korraldatud töökoosolek, kus Teie poolt esitatud ettepanekuid arutasime ja selgitasime täiendavalt mereala planeeringu täpsustatud lahendust. Saadame siinkohal Teile ettepanekute kohta ka oma kirjalikud seisukohad. 1. Tõdete oma kirjas, et Teie jätkuv ettepanek on jätta kõige intensiivsemad traalpüügi alad planeeringust välja. Juhul, kui see ei ole võimalik, siis teete ettepaneku võtta reservalad kasutusele alates aastast 2030. Selgitame, et nn reservalad on oma olemuselt kompromissettepanek, milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti ja riigi arenguvajadusi. Teie argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja ala nr 2 6%. Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2. Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid ei ole kõiki erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Kuna nii traalpüügi kui ka tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste majandusvaldkondadega ja vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist, siis kompromissi saavutamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja, Vabariigi Valitsus, teeks nö vaheotsuse ja protsessiga oleks võimalik edasi liikuda. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kõiki Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid kompromissina määrata osa aladest reservi kuni 2027 aastani (vt planeeringu seletuskirja skeemi nr 5.6.4.1). Selline oli erinevate huvide tasakaalustamisest tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati. Selgitame, et reservalade kasutuselevõtt on võimalik, kui seni läbiviidud menetlusprotsesside tulemusel on aastaks 2027 selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid menetlusprotsesse ja uuringuid. Vastav tegevus sisaldub ka planeeringu tegevuskava punktis 5.3. Reservalade kasutuselevõtmisele eelneva analüüsi põhjal antakse Vabariigi Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus jätkutegevuste läbiviimiseks. 2027.a. Kokkuvõttes kuni 2027 aastani reservalasid tuuleenergeetika arendamiseks ei kasutata ehk ka hoonestusloa taotluste menetlusi reservaladel ei ole seni võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg 1). See annab huvigrupile kindluse, et selle ajani olukord traalpüügialade kasutuse osas sektori jaoks ei muutu. Kuna üleriigilise mereala planeeringu asjakohasus vaadatakse kooskõlas planeerimisseaduse §25 lg 1 kohaselt üle iga 5 a tagant, on aasta 2027 ajalise tärminina sobiv. Perioodi pikendamist aastani 2030 ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidanud põhjendatuks. Eeltoodu selgemaks fikseerimiseks on planeeringulahenduse seletuskirja ja tegevuskava vastavat osa täpsustatud. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga täies mahus võimalik arvestada, kuid otsitud on sektori vajadusi arvestavat kompromissi. 2. Teete ettepaneku võtta reservalade määramisel aluseks 2014-2020 traalimisandmed. Selgitasime seda teemat Teile põhjalikumalt 07.09.2021 liidu esindajatega toimunud töökoosolekul. Planeeringu koostamise periood on olnud pikk ja materjalides varasemalt väljatoodud 2014-2019 perioodi andmed püügiruutudena ei olnud nii täpsed kui andmed traaljoonte kohta. Reservalade määratlemisel vaadeldi konkreetselt Maaeluministeeriumist saadud 2017-2020.a traalijoonte andmeid ja kuna aastate lõikes suuri erinevuseid ei esinenud, siis on mereala planeeringu materjalides kajastatud kõige uuemad andmed. Töökoosolekul tõite välja murekohana, et Vabariigi Valitsuse tehtud otsus jäi ebaselgeks, kuna ei olnud võimalik jälgida kogu andmestikku. Märgime, et kaardirakendusse on informatiivsel eesmärgil võimalik lisada ka 2017-2019.a traalijoonte andmed. Täpsustame kaardirakendust lõpplahenduse avalikustamiseks, mis toimub eeldatavasti käesoleva aasta novembris. Maaeluministeeriumil on olemas kogu andmestik, mida otsuse tegemisel kasutati ja see on vastavalt 07.09.2021 koosolekul kokkulepitule Teile Maaeluministeeriumi poolt tutvumiseks ka edastatud. 3. Toote oma kirjas välja uuringute puudulikkuse teema ja teete ettepaneku võtta plaani koostöös TÜ Mereinstituudiga müra mõju uuringu läbiviimine. Meil on hea meel teatada, et peale toimunud töökohtumist on tänase teadmise kohaselt viidatud uuringu läbiviimisega alustamiseks vajalik rahastus kavandatud 2022.a riigieelarve strateegia eelnõus, rahastus on suunatud Keskkonnaministeeriumile (kes vastutab kalavarudega seonduva eest) eraldatavate vahendite hulka. Oleme planeeringu tegevuskava antud uuringu teemal samuti täpsustanud ja tegevuskava p 3.1 kohaselt on vastava tegevuse 2 peavastutaja Keskkonnaministeerium ja kaasvastutajad Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium. Seega oleme Teie ettepanekuga arvestanud. Kalandust puudutavate uuringute teemat oleme Teile pikemalt selgitanud oma 06.01.2021 kirjas nr 15-1/6445-3. Eelnevatele selgitustele lisame, et mõjude hindamise eksperdid on koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta, põhineva praktika olulise muutuse. 4. Lisaks soovisite vastuseid küsimusele, mida võetakse ette juhul, kui peale pargi rajamist selgub, et sellel on negatiivne mõju mingile kalaliigile. Sama küsimuse esitasite ka KMH protsessi kohta – kui selgub et tuulepargil on negatiivne mõju teatud kalaliigile, kas siis on sellest olenemata võimalik antud alale tuulikud püstitada. Juhime tähelepanu, et järgnevates protsessides läbiviidavate uuringute tulemustega tuleb igal juhul arvestada. Kui hoonestusloa/KMH tasandil läbiviidavate uuringute tulemusel tuvastatakse oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik leevendada, siis tuleb tuuleparkide rajamisest loobuda või nende mahtu või muid parameetreid vähendada nii, et olulist ebasoodsat mõju ei kaasneks. Eesmärk on igal juhul vältida kaasnevat olulist ebasoodsat mõju. Vastav selgitus on lisatud ka planeeringu seletuskirja ptk 5.6.4. 5. Väljendate soovi olla kompensatsioonimeetmete väljatöötamisse kaasatud. Teema tõusetus ka eelpool viidatud töökoosolekul, kus seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust ja selle baasil eelnõud välja töötava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kinnitasid Teie kaasamist protsessi. Meile teadaolevalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kohaliku kasu instrumentide kavandamisega seotud õigusakti kaasamise läbi viinud väga laiapõhjaliselt ja hetkel käib materjalide koostamise protsess. Palume edaspidi selles küsimuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna spetsialistide poole pöörduda. 6. Teete oma kirjas ettepaneku lisada ptk 5.3.1. piiranguna „Kalakasvandust ei kavandata ajalooliselt olulisele traalpüügialale“ ning lisada sama punkt ka karbi- ja vetikakasvatuse punktide alla. Selgitame, et ajalooliselt väljakujunenud traalpüügialad ei ole planeeringus üheselt määratud, seega ei ole sellises sõnastuses täienduse lisamine võimalik. Teie ettepanekut arvestades lisati ptk 5.3.1 ja ptk 5.3.2 tingimus, mille järgi tehakse kalakasvanduste ja karbi- ja vetikakasvatuste kavandamisel koostööd Maaeluministeeriumiga, et muuhulgas tagada ka ajalooliselt väljakujunenud traalpüügipiirkondadega arvestamine. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist 3 täpsustatud. Sellel perioodil esitatud märkused ja vastusseisukohad neile on kajastatud kooskõlastuste tabelis ning ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel ametkondliku kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist e-kirja teel. Täname veelkord konstruktiivse koostöö eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 4520521 [email protected] Teadmiseks: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel