Mart Undrest Teie 18.06.2021
Kalurite Liit Meie 15.10.2021 nr 15-1/3851-11
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu ettepanekutele
Austatud härra Undrest
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Samuti täname Teid koostöövalmiduse eest Eesti
mereala planeeringu protsessis. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi ja tegi
täiendavat koostööd valdkondlike ministeeriumite, ametkondade ja ekspertidega. Meil on
rõõm tõdeda, et mitmete teemade puhul on meie arusaamad lähenenud, nagu näitas ka
07.09.2021 korraldatud töökoosolek, kus Teie poolt esitatud ettepanekuid arutasime ja
selgitasime täiendavalt mereala planeeringu täpsustatud lahendust. Saadame siinkohal Teile
ettepanekute kohta ka oma kirjalikud seisukohad.
1. Tõdete oma kirjas, et Teie jätkuv ettepanek on jätta kõige intensiivsemad traalpüügi
alad planeeringust välja. Juhul, kui see ei ole võimalik, siis teete ettepaneku võtta
reservalad kasutusele alates aastast 2030.
Selgitame, et nn reservalad on oma olemuselt kompromissettepanek, milleni on jõutud
keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti ja riigi
arenguvajadusi. Teie argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse
kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga
kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt
oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja ala nr 2 6%.
Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2.
Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala
planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid ei ole kõiki
erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Piisavate
alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Kuna nii
traalpüügi kui ka tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste
majandusvaldkondadega ja vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist, siis
kompromissi saavutamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja, Vabariigi Valitsus, teeks nö
vaheotsuse ja protsessiga oleks võimalik edasi liikuda. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kõiki
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid
mitte vähendada, kuid kompromissina määrata osa aladest reservi kuni 2027 aastani (vt
planeeringu seletuskirja skeemi nr 5.6.4.1). Selline oli erinevate huvide tasakaalustamisest
tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati.
Selgitame, et reservalade kasutuselevõtt on võimalik, kui seni läbiviidud menetlusprotsesside
tulemusel on aastaks 2027 selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid
alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab Majandus ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga
alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid
menetlusprotsesse ja uuringuid. Vastav tegevus sisaldub ka planeeringu tegevuskava punktis
5.3. Reservalade kasutuselevõtmisele eelneva analüüsi põhjal antakse Vabariigi Valitsusele
ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus jätkutegevuste läbiviimiseks. 2027.a.
Kokkuvõttes kuni 2027 aastani reservalasid tuuleenergeetika arendamiseks ei kasutata ehk ka
hoonestusloa taotluste menetlusi reservaladel ei ole seni võimalik algatada, kuna see oleks
vastuolus planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu (VeeS
§221 lg 1). See annab huvigrupile kindluse, et selle ajani olukord traalpüügialade kasutuse
osas sektori jaoks ei muutu. Kuna üleriigilise mereala planeeringu asjakohasus vaadatakse
kooskõlas planeerimisseaduse §25 lg 1 kohaselt üle iga 5 a tagant, on aasta 2027 ajalise
tärminina sobiv. Perioodi pikendamist aastani 2030 ei ole Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium pidanud põhjendatuks. Eeltoodu selgemaks fikseerimiseks
on planeeringulahenduse seletuskirja ja tegevuskava vastavat osa täpsustatud.
Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga täies mahus võimalik arvestada, kuid
otsitud on sektori vajadusi arvestavat kompromissi.
2. Teete ettepaneku võtta reservalade määramisel aluseks 2014-2020 traalimisandmed.
Selgitasime seda teemat Teile põhjalikumalt 07.09.2021 liidu esindajatega toimunud
töökoosolekul. Planeeringu koostamise periood on olnud pikk ja materjalides varasemalt
väljatoodud 2014-2019 perioodi andmed püügiruutudena ei olnud nii täpsed kui andmed
traaljoonte kohta. Reservalade määratlemisel vaadeldi konkreetselt Maaeluministeeriumist
saadud 2017-2020.a traalijoonte andmeid ja kuna aastate lõikes suuri erinevuseid ei esinenud,
siis on mereala planeeringu materjalides kajastatud kõige uuemad andmed. Töökoosolekul
tõite välja murekohana, et Vabariigi Valitsuse tehtud otsus jäi ebaselgeks, kuna ei olnud
võimalik jälgida kogu andmestikku. Märgime, et kaardirakendusse on informatiivsel
eesmärgil võimalik lisada ka 2017-2019.a traalijoonte andmed. Täpsustame kaardirakendust
lõpplahenduse avalikustamiseks, mis toimub eeldatavasti käesoleva aasta novembris.
Maaeluministeeriumil on olemas kogu andmestik, mida otsuse tegemisel kasutati ja see on
vastavalt 07.09.2021 koosolekul kokkulepitule Teile Maaeluministeeriumi poolt tutvumiseks
ka edastatud.
3. Toote oma kirjas välja uuringute puudulikkuse teema ja teete ettepaneku võtta plaani
koostöös TÜ Mereinstituudiga müra mõju uuringu läbiviimine.
Meil on hea meel teatada, et peale toimunud töökohtumist on tänase teadmise kohaselt
viidatud uuringu läbiviimisega alustamiseks vajalik rahastus kavandatud 2022.a riigieelarve
strateegia eelnõus, rahastus on suunatud Keskkonnaministeeriumile (kes vastutab
kalavarudega seonduva eest) eraldatavate vahendite hulka. Oleme planeeringu tegevuskava
antud uuringu teemal samuti täpsustanud ja tegevuskava p 3.1 kohaselt on vastava tegevuse
2
peavastutaja Keskkonnaministeerium ja kaasvastutajad Maaeluministeerium ja
Rahandusministeerium. Seega oleme Teie ettepanekuga arvestanud.
Kalandust puudutavate uuringute teemat oleme Teile pikemalt selgitanud oma 06.01.2021
kirjas nr 15-1/6445-3. Eelnevatele selgitustele lisame, et mõjude hindamise eksperdid on
koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel
tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh
ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on
planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade
menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline
lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades
(eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta,
põhineva praktika olulise muutuse.
4. Lisaks soovisite vastuseid küsimusele, mida võetakse ette juhul, kui peale pargi
rajamist selgub, et sellel on negatiivne mõju mingile kalaliigile. Sama küsimuse
esitasite ka KMH protsessi kohta – kui selgub et tuulepargil on negatiivne mõju teatud
kalaliigile, kas siis on sellest olenemata võimalik antud alale tuulikud püstitada.
Juhime tähelepanu, et järgnevates protsessides läbiviidavate uuringute tulemustega tuleb igal
juhul arvestada. Kui hoonestusloa/KMH tasandil läbiviidavate uuringute tulemusel
tuvastatakse oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik leevendada, siis tuleb tuuleparkide
rajamisest loobuda või nende mahtu või muid parameetreid vähendada nii, et olulist
ebasoodsat mõju ei kaasneks. Eesmärk on igal juhul vältida kaasnevat olulist ebasoodsat mõju.
Vastav selgitus on lisatud ka planeeringu seletuskirja ptk 5.6.4.
5. Väljendate soovi olla kompensatsioonimeetmete väljatöötamisse kaasatud.
Teema tõusetus ka eelpool viidatud töökoosolekul, kus seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust
ja selle baasil eelnõud välja töötava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad
kinnitasid Teie kaasamist protsessi. Meile teadaolevalt on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kohaliku kasu instrumentide kavandamisega seotud
õigusakti kaasamise läbi viinud väga laiapõhjaliselt ja hetkel käib materjalide koostamise
protsess. Palume edaspidi selles küsimuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika valdkonna spetsialistide poole pöörduda.
6. Teete oma kirjas ettepaneku lisada ptk 5.3.1. piiranguna „Kalakasvandust ei kavandata
ajalooliselt olulisele traalpüügialale“ ning lisada sama punkt ka karbi- ja
vetikakasvatuse punktide alla.
Selgitame, et ajalooliselt väljakujunenud traalpüügialad ei ole planeeringus üheselt määratud,
seega ei ole sellises sõnastuses täienduse lisamine võimalik. Teie ettepanekut arvestades lisati
ptk 5.3.1 ja ptk 5.3.2 tingimus, mille järgi tehakse kalakasvanduste ja karbi- ja
vetikakasvatuste kavandamisel koostööd Maaeluministeeriumiga, et muuhulgas tagada ka
ajalooliselt väljakujunenud traalpüügipiirkondadega arvestamine.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
3
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud märkused ja vastusseisukohad neile on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ning ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel ametkondliku kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku
kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt
käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud,
teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist e-kirja teel.
Täname veelkord konstruktiivse koostöö eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Triin Lepland 4520521
[email protected]
Teadmiseks: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium
4