Saatja: Inga Köster <
[email protected]>
Saadetud: 15.10.2021 11:19
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: ELVL vastus RK - kaasamiskiri planeerimisseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (378 SE)
Edastame teadmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu vastuskirja Riigikogu
menetluses olevale planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (378 SE).
Lugupidamisega
Inga Köster
juhiabi
Eesti Linnade ja Valdade Liit
5286974
Riigikogu majanduskomisjon Teie 30.09.2021 e-kiri
Meie 13.10.2021 nr 5-1/35-7-2
Eelnõu 378 SE
Riigikogu menetluses on planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (378 SE). Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL) ja
kohalikud omavalitsused on varasemalt esitanud Rahandusministeeriumile eelnõu kohta
omapoolseid märkusi ja ettepanekud, kuid mitmeid ettepanekuid ei ole arvestatud.
Tuginedes meie liikmete ettepanekutele, esitame eelnõu kohta alljärgnevad ettepanekud.
1. Eelnõus ei ole arvestatud juhtumitega, kus praktikas oleks vajalik sõlmida haldusleping mitte
ainult rajatiste, vaid ka hoonete osas. Näiteks Tallinna linna kui Eesti rahvarohkeima
omavalitsuse näitel saab välja tuua olukordi, kus detailplaneeringuga seotud alale soovitakse
püstitada väga suurel hulgal kortermaju, kus potentsiaalne elanike arv tähendab ka kohest
vajadust üle vaadata elanikele antavate sotsiaalsete teenuste hulk ning kvaliteet. Nimetatud
hoonete hulka võivad kuuluda eelkõige sotsiaalse suunitlusega hooned, nagu näiteks lasteaiad,
koolid ning meditsiini ja hoolekandega seotud teenuseid pakkuda võimaldavad hooned. Kuna
kohalik omavalitsus ei pruugi olla arvestanud selliste täiendavate suureulatuslike kuludega ning
ei saa linnaruumi arendamisel lähtuda ainuüksi kinnistute arendamise soovidest, siis võivad
arendajate (detailplaneeringust huvitatud isikute) soovitud detailplaneeringute kehtestamine
või hilisem rakendamine sõltuda omavalitsuse majanduslikest võimalustest ja varem
kavandatud prioriteetidest. Sellisel juhul on kinnistute arendamise võimalused seatud küsimärgi
alla. Sellest tulenevalt oleks siiski mõistlik anda seaduse tasandil võimalus lisaks rajatistele ka
hoonete osas kokku leppida kohaliku omavalitsuse ja kinnisvaraarendajate huvide jaotus ning
kohustused. Märkuseks, et nii planeerimisseaduse § 129 lg 1 p-s 1 kui ka § 131 lg 5 juba viitavad
ehitistele üldiselt (mitte rajatistele konkreetselt).
Ettepanek: täiendada eelnõu punkte planeerimisseaduse § 131 osas ning asendada läbivalt
rajatistele viitavad sõnad ehitistele viitavate sõnadega või alternatiivselt viidata korraga nii
hoonetele kui rajatistele.
2. Eelnõu seletuskirjas (lk 24) selgitatakse § 1 punktiga 63, millega muudetakse PlanS § 131
lõiget 2. Kahjuks peame märkima, et terminid „otseselt vajalik“ ning „funktsionaalselt seotud“
hakkavad koos tekitama praktikas küsimusi. Erinevate isikute tõlgendus nimetatud terminitele
võib olla erinev ning seega ei ole selge, kas võimalikud lepingud ka nimetatud küsimusi
katavad. Kuna praktikas võib eeldada, et poolte vahel sõlmitakse ka lepinguid, mille puhul
väline vaatleja ei pruugi otsesest seosest aru saada, siis selguse huvides oleks mõistlik nimetatud
sõnastust muuta. Samuti oleks mõistlik lisada alternatiivina võimalus, et osaliselt võib
detailplaneeringust huvitatud isik ise vastavad ehitised välja ehitada ning osaliselt kanda
kulusid.
Ettepanek: lähtudes p-s 1 toodud ettepanekuga, muuta planeerimisseaduse paragrahvi 131
lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt:
_____________________________________________________________________________________________________
Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001
10119 Tallinn www.elvl.ee
[email protected]
Estonia
„(2) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimisega funktsionaalselt seotud ehitiste
täielikuks või osaliseks väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või
osaliseks kandmiseks. Haldusleping avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.“
3. Arvestades meie liikmete seisukohti, tuleks eelnõud § 131 lõikega 21 sõnastust täpsustada
kohaliku omavalitsuse üksusele antava volitusnormi osas.
Ettepanek: volitusnormis eraldi välja tooduna ette näha õigus kehtestada tasu maksmise
kohustusega seotud küsimused (nt kord ja tähtajad), rahastamise määrade arvutamise kord (nt
lähtudes ehitusmahust, mitu eurot brutopinna ruutmeetri kohta, vms); tasu tagamise mehhanism
(pangagarantiid, pandiõigused) ja muud olulised aspektid.
Samas tuleks eelnõu täpsustamisel arvestada omavalitsuste erisustega, lähtudes, et
omavalitsuste võimalused ja vajadused on erinevad, samuti on erinevad konkreetsed asjaolud.
Seega leiame, et seaduse regulatsioon peab tagama paindlikkuse ja omavalitsustele peaks jääma
kaalutlusõigus.
4. Tallinna linn on juhtinud tähelepanu, et arvestatavaid mõjusid detailplaneeringule ja
lõpptulemusena linnaruumile võivad kaasa tuua ka projekteerimistingimuste väljastamine ja
selle alusel hoonestamine. Praktikas võib näitena tuua olukorrad, kus vajadus täiendavate
rajatiste järele võib tekkida alles projekteerimistingimuste väljastamise järgselt kas või
tulenevalt asjaolust, et detailplaneering on kehtestatud juba arvestatav hulk aastaid tagasi ning
koostamisel ei ole arvestatud, et selle realiseerimine võib toimuda alles kauges tulevikus
kardinaalselt muutunud linnaruumis. Kuigi ideaalis peaks halduslepingu sõlmimise vajadus
saama selgeks võimalikult varajases detailplaneeringu menetlemise staadiumis, siis kahjuks
reaalses elus pole ebatavaline, kus see saab objektiivselt selgeks alles hiljem. Teiseks on
planeerimismenetlust lihtsustatud ning mitte igasuguse hoonestamise korral ei ole
detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Seega on tavapärane hoonestamine nii
detailplaneeringu kui ka projekteerimistingimuste alusel. Halduskoormuse vähendamiseks, mis
võib tuleneda uutest detailplaneeringuga seotud toimingutest ning nendega seotud menetlustest,
oleks mõistlik sätestada halduslepingu lepingu sõlmimise võimalus ka
projekteerimistingimuste väljastamise menetluses.
Ettepanek: täiendada planeerimisseadust sättega, mis võimaldab selgesõnaliselt ka
projekteerimistingimuste väljastamise menetluse käigus planeerimisseaduse § 131 kohast
halduslepingut sõlmida.
5. Omavalitsuste praktikas on probleeme tekitanud ning ka potentsiaalselt tulevikus võib
esineda olukordi, kus on ühel või teisel viisil vahetunud kas ühe või mitme detailplaneeringualal
oleva kinnistu omanik. Arvestades asjaolu, et kehtiva seaduse kohaselt ei lähe halduslepinguga
võetud kohustused automaatselt uuele kinnistu omanikule üle, ei saa kohalik omavalitsus
reeglina samu kohustusi automaatselt uuele omanikule n-ö üle kanda. Halduslepingu alusel
võib küll olla võimalus nõuda kohustuste täitmist halduslepingu poolelt, kuid praktikas võib
esiteks olla tollel isikul võimatu enda kohustusi täita (kas või põhjusel, et tal pole vajalikul
maatükil õigust omaniku loa puudumisel ehitada) või tegemist võib olla ka maksejõuetuse
olukorraga, kus vastav isik ei ole võimeline finantsiliselt enam kohustusi täitma või pole võetud
kohustustest ka enam lihtsalt huvitatud. Seejuures on praktikas tekkinud ka kahtlusi, et
maksejõuetuse tekkimine võis olla tekkinud ka pahatahtliku tegevuse tulemusena (et näiteks
võetud kohustustest pääseda). Selliste olukordade vältimiseks oleks mõistlik seaduse tasandil
ette näha olukord, kus detailplaneeringualal oleva kinnistu omanikuga sõlmitud haldusleping
läheb automaatselt üle koos vastava kinnistu omandi üleminekuga.
Ettepanek: täiendada planeerimisseadust sättega, mis sätestab detailplaneeringualal oleva
kinnistu omanikuga sõlmitud halduslepingu automaatse ülemineku koos vastava kinnistu
omandi üleminekuga.
6. Oleme seisukohal, et koos eeltoodud muudatustega vajaks reguleerimist ka halduslepingu
täitmisele suunavad ja sundivad meetmed. Käesoleval hetkel on küll planeerimisseaduse § 131
lg 6 sätestanud, et detailplaneeringu kõrvaltingimusena saab ette näha, et planeeringu
koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda
planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud
paragrahvi 131 lõike 2 kohaselt võetud oma kohustusi, kuid nimetatud sätte praktiline
rakendamine on problemaatiline. Nimelt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine huvitatud
isiku õiguseid intensiivselt riivav ning peaks toimuma alles olukorras, kus muud võimalused
on ennast ammendanud. Samuti on nimetatud menetlus eelduslikult suhteliselt kauakestev ning
kaugele ulatuvate tagajärgedega (ennekõike vajaduses läbida vastava soovi tekkimisel uuesti
detailplaneeringumenetlus). Teise alternatiivina välja toodud ehitusloa väljastamisest
keeldumine ei aita olukordades, kus ehitusluba on juba väljastatud (tavaliselt tehakse rajatiste
ning hoonete rajamise töid paralleelselt, kuna see võimaldab üheaegselt mõlemate vajaduste
ning spetsiifikaga samaaegselt arvestada ning ühtlasi on huvitatud isikut vähem koormav ja
seega on korraga juba kõik või mitmed ehitusload väljastatud). Motiveerivamaks huvitatud
isikuid enda kohustusi täitma või neid edasi andma (nt omanikuvahetusel), oleks mõistlik
sätestada kohaliku omavalitsuse üksusele võimalused nii ehituslubade kui
projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks, nende kehtetuks tunnistamiseks kui ka
kasutuslubade väljastamisest keeldumiseks. Kuna ülejäänud nimetatud lubade väljastamisest
keelduvad või kehtetuks tunnistavad sätted on ehitusseadustikus, siis oleks
kodifitseerimispõhimõtetest lähtuvalt mõistlik ka nimetatud alused just ehitusseadustikus
reguleerida.
Ettepanek: täiendada ehitusseadustikku osas, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel
planeerimisseaduse §-s 131 nimetatud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel
tunnistada planeeringualal antud ehitusload kehtetuks või keelduda ehitus- või kasutuslubade
väljastamisest.
7. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PlanS paragrahvi 9 lõikega 21 ning nähakse ette, et kui
tulenevalt kehtivatest piirangutest avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamisele ei ole
avalikke arutelusid võimalik korraldada selleks ettenähtud kohtades (nt kohaliku omavalitsuse
keskuses), võib avalikke arutelusid korraldada elektrooniliste vahendite abil ilma arutelul kohal
olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil,
mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. Seletuskirjas
märgitakse, et tegemist peab olema olukorraga, kus arutelude füüsiline korraldamine on
täielikult keelatud. Ei ole mõistlik piirata elektroonilise vormi lubatavust vaid olukorraga, kus
avaliku ürituse korraldamine on täielikult keelatud, kuna isegi juhul, kui ei ole täielikult
keelatud võib olla seatud piirangute tõttu nõutud tingimuste täitmine arutelu läbiviimiseks
sisuliselt võimatu (nt osalevate isikute suure arvu tõttu (nt 2+2 ja hajutamise nõue eriti
üldplaneeringute puhul suuremates linnades)). Palume lause seletuskirjast eemaldada.
Ettepanek: täiendada eelnõu ja seletuskirja sõnastust lähtudes eesmärgist, mitte siduda
elektroonilisel viisil arutelu korraldamist selleks kõikide osalejate nõusoleku andmisega. Sätte
rakendamine peaks olema paindlikum.
Seletuskirjas on selgitatud nõusoleku osas järgmist. „Nõusoleku andmiseks kindlat viisi ega
vormi ei ole, kuid KOVl peab olema hiljem vajadusel võimalik tõendada kõigi vajalike
nõusolekute olemasolu. Võimalik on kasutada näiteks eelregistreerimist (ehk arutelul osaleda
soovijad peavad sellest eelnevalt KOV-le kindlaks ajaks teada andma) või küsida kõigilt
osapooltelt selleks eelnevalt personaalselt nõusolekut“. Kui nähakse ette, et kõik avalikul
arutelul osalejad peavad oma nõusoleku andma, siis võib tekkida olukorda, et keegi ütleb
hiljem, et ta ei olnud tegelikult elektroonilise aruteluga nõus ega ei andnud oma nõusolekut,
kuna ta mingil põhjusel ei näinud sellist teavitust ja tema personaalselt seda ei saanud. Arutelule
personaalselt saab kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) kutsuda puudutatud isikud, huvitatud
isikuid ja planeeringu koostajaid. Arutelul võimalike osalejate arvu ei ole võimalik etteulatuvas
vormis piiritleda. Veebis ja ajalehes teavitamise mõte ongi eelkõige see, et anda võimalus ka
teistel isikutel arutelul osaleda ning siis võib tekkida olukord, et keegi kolmas isik teavitab, et
ei ole nõus elektroonilise aruteluga või väidab hiljem planeeringut kohtus vaidlustades, et ei
nõustunud elektroonilise aruteluga. Elektroonilise arutelu vajadus on tänaseks selge, aga selleks
nõusoleku saamise muudab arutelu korraldamise keerukaks.
8. Muudatuste kohaselt on detailplaneeringute kehtestamine kohaliku omavalitsuse üksuse,
mitte enam linna- või vallavalitsuse, pädevuses. Juhul, kui detailplaneeringu kehtestamine on
edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, tekib küsimus, kas senised kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 31-33 juhud jäävad endiselt
volikogu ainupädevusse või ka need enam volikogu ainupädevusse ei kuulu.
Ettepanek: täiendada eelnõu, tuues sisse antud sätted KOKSist või täiendada seletuskirja
infoga, et detailplaneeringute kehtestamisel ei ole edaspidi selliseid juhtumeid, millal
detailplaneeringu kehtestamine oleks volikogu ainupädevuses.
9. Eelnõu täiendatakse PlanS paragrahviga 41. „Planeeringute andmekogu, mis on seotud
planeeringute andmekogu moodustamisega“. Leiame, et kui kehtib põhimõte, et andmeid
kogutakse vaid ühte andmekogusse, siis kuidas hakkab riiklik planeeringute andmekogu
suhestuma KOV enda planeeringute menetlemise infosüsteemidesse? Andmeid kogutakse
topelt. Näiteks Tartu linna planeeringute menetlemine toimub PLANK infosüsteemis, mis on
omakorda liidestatud dokumendihaldussüsteemiga. Kas on plaanis kuidagi liidestada riiklik
andmekogu KOV andmekogu/dokumendihaldussüsteemidega? Kui andmekogusse kogutavad
andmed on muuhulgas planeeringumenetluses tehtavad otsused, siis mida mõeldakse täpsemalt
nende otsuse all? Üldplaneeringu näitel peetakse kogu menetluse jooksul lugematul hulgal
kirjavahetust mitme aasta jooksul, kus nt saavutatakse huvitatud isikutega kokkuleppeid või
edastatakse KOV seisukohti ja põhjendusi. Kas mõeldud on siis põhimõtteliselt kogu menetluse
kajastamine PLANKis või ainult haldusakte või ka haldustoiminguid? Omavalitsuste praktika,
mis vormis omavalitsus teeb otsuseid ruumilise lahenduse osas, on väga erinev. See toimub nii
haldustoimingute, haldusaktide kui ka kaasamise ja suhtlemise vormis. Rõhutame, et otsuste
tulemus kajastub vastu võetud ja kehtestatavas planeeringulahenduses.
Ettepanek: täiendada eelnõu §41 sõnastust ja seletuskirja, jättes välja sõna „otsused“ ja
määratleda täpsemalt, mis andmeid (lähtuvalt sellest, mis dokumente) mõeldud on.
10. Meile teadaolevalt ei ole loodava andmekogu tärkandmetele seatud piiranguid muudetud.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded" Lisa 2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
TEHNILINE KIRJELDUS toodud tärkandmete tabeli nõuetele vastavalt tekitab küsitavusi
loodava andmekogu võime kogu planeeringute infot kajastada. Tingimuste lahter, mis on
määratud teksti väljaks lubab sisestada maksimaalselt 250/254 tähemärki. Kui loodavas
andmekogus samaväärne piirang on, jääb oht moonutatud info tekkimises mahus, mida süsteem
vastu võtta ei suuda.
Ettepanek: täpsustada loodava andmekogu põhimääruses § 6 sõnastust. Andmekogu
üldandmed, tegelikult kantavate andmete osas sh tärkandmed selliselt, et oleks tagatud
võimalus planeering andmekogusse terves mahus esitada.
11. Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse § 3 lõike 4 lõppu lause mille kohaselt planeerimismenetluses
sõlmitavad halduslepingud või planeeringu rahastamise lepingud esitatakse planeeringu
lisadena. Seletuskirjast loeme – „Planeeringute andmekogus sisalduvate andmete töötlemine
peab tuginema seaduslikule alusele, milleks saab pidada Isikuandmete kaitse üldmäärust,
avaliku teabe seadust (edaspidi AvtS) ja isikuandmete kaitse seadust (IKS)“. Kõigist
eelnimetatud õigusaktidest tuleb andmekogu õiguslike ja tehniliste lahenduste väljatöötamisel
lähtuda, sh tuleb tagada, et isikuandmeid (nt aadress, kontakttelefon) oleks vajaduse korral
kaitstud juurdepääsupiiranguga. Kuna eelpool nimetatud säte ei täida sisuliselt oma eesmärki,
kui lepingu pooleks on füüsiline isik, kuna lepingus sisalduvate isikuandmete tõttu on leping
sellisel juhul juurdepääsupiiranguga.
Ettepanek: seletuskirjas tuleks selgitada, kas tegemist on AvTS regulatsiooni erandiga ja
lepingud tuleb avaldada nt isikuandmeid kinni kattes vms viisil igal juhul, kuna altpoolt
seletuskirjast selgub, et kuigi lisad tuleb kanda andmekogusse, siis isikuandmed andmekogus
peavad olema kaitstud juurdepääsupiiranguga. Kuna samal ajal tuleb lepingud kanda ka KOVi
enda dokumendiregistrisse ja tagada kodulehe kaudu sellele juurdepääs, siis peaks olema
ühtselt selge ja arusaadav, kas lepingu täistekstid peab ikkagi avalikustama juhul, kui seal on
isikuandmed või tähendab see sisuliselt ikkagi seda, et lepingud ei ole võimalik planeeringu
juurde lisada, kuna planeeringumaterjalid on üldjuhul avalikud.
12. Eelnõu §1 p 5) muudetakse paragrahvi 6 punktid 16 ja 17 sõnastust. PlanS kasutab mõistet
rohevõrgustiku tuumikala, kuigi rohevõrgustiku planeerimisjuhendis
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-
18.pdf tehakse ettepanek kasutada PlanS mõistete loetelus tuumikalade asemel mõistet tugiala.
Ettepanek: kasutada eelnõu tuumikala asemel tugiala mõistet.
Täiendavad ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks
13. Lisaks eeltoodule märgime täiendavalt antud eelnõuga seoses, et Eesti Linnade ja Valdade
Liit ning Tallinna linn on teinud ehitusseadustiku muutmise ettepanekuid
Rahandusministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 130
kohase avaliku taristu rajamisega seonduvalt planeerimisseaduse muutmise menetluses. Eelnõu
seletuskirja Lisas 2 toodud „Märkuste ja ettepanekute tabelist“ nähtuvalt ei ole PlanS muutmise
menetluses EhS muutmise ettepanekuid arvesse võetud. Ettepanekute arvestamata jätmist on
põhjendatud asjaoluga, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (edaspidi MKM) on
koostamisel EhS muutmise väljatöötamise kavatsus, mistõttu ei ole EhS muutmine PlanS-i
muutmise eelnõu raames põhjendatud, vaid muudatused tehakse komplekselt EhS muutmise
käigus.
Peame siiski vajalikuks esitada EhS muutmise alljärgnevad ettepanekud antud eelnõu
menetlemise käigus.
13.1. Halduslepingu sõlmimine projekteerimistingimuste menetluses
Projekteerimistingimuste alusel ehitamine võib oluliselt mõjutada linnaruumi. Praktikas tekib
sageli olukordi, kus vajadus uute avalikult kasutatavate ehitiste järele võib ilmneda alles
projekteerimistingimuste menetluses, näiteks olukorras, kus detailplaneering on kehtestatud
aastaid tagasi ning selle koostamisel ei ole arvestatud, et detailplaneeringu realiseerimine võib
toimuda alles kauges tulevikus kardinaalselt muutunud linnaruumis. Kuigi ideaalis peaks
halduslepingu sõlmimise vajaduse kindlaks tegema võimalikult varajases detailplaneeringu
menetlemise staadiumis, siis paraku juhtub sageli, et see saab objektiivselt selgeks tunduvalt
hiljem, alles siis, kui hakatakse ehitusõigust realiseerima. Teiseks on planeerimismenetlust
lihtsustatud ning sageli ei eelda hoonestamine detailplaneeringu koostamise kohustust. Seega
on projekteerimistingimuste alusel hoonestamine sama tavapärane kui detailplaneeringu alusel.
Vähendamaks halduskoormust ja arendajate kulusid, mis võivad tuleneda
projekteerimistingimuste menetluses ilmnenud vajadusest kehtestada avalikult kasutatavate
ehitiste rajamiseks uusi detailplaneeringuid, oleks otstarbekas sätestada PlanS §-s 131
nimetatud halduslepingu sõlmimise võimalus ka projekteerimistingimuste menetluses.
Ettepanek täiendada Ehs-i alljärgnevalt:
1) täiendada EhS § 26 lg-ga 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende andmine võib kaasa tuua
avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, võib pädev asutus sõlmida
projekteerimistingimuste taotlejaga halduslepingu, millega projekteerimistingimuste taotleja
võtab kohustuse selle ehitamiseks või ehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks
kandmiseks.“;
2) täiendada EhS § 27 lg-ga 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende andmine võib kaasa tuua
avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, võib pädev asutus sõlmida
projekteerimistingimuste taotlejaga halduslepingu, millega projekteerimistingimuste taotleja
võtab kohustuse selle ehitamiseks või ehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks
kandmiseks.“;
3) täiendada EhS § 32 punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) projekteerimistingimuste taotleja ei ole sõlminud käesoleva seadustiku § 26 lõikes 6 või §
27 lõikes 6 nimetatud lepingut.“.
13.2. Halduslepingu täitmist tagavad meetmed
Koos muude muudatustega vajaksid täiendamist ka halduslepingu täitmisele suunavad ja
sundivad meetmed. Käesoleval hetkel on küll PlanS § 131 lg 6 sätestanud, et detailplaneeringu
kõrvaltingimusena saab ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus
detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui
huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud
kohustusi, kuid nimetatud sätte praktiline rakendamine on problemaatiline. Nimelt on
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine huvitatud isiku õigusi äärmiselt intensiivselt riivav
ning peaks toimuma alles olukorras, kus muud võimalused on ammendunud. Samuti on
nimetatud menetlus ajamahukas ning kaugele ulatuvate tagajärgedega, kuna eelduslikult tekib
vajadus uue detailplaneeringu kehtestamiseks. Teise alternatiivina välja toodud ehitusloa
väljastamisest keeldumine ei aita olukordades, kus ehitusluba on juba väljastatud. Tavapäraselt
tehakse hoonete ja seda teenindavate rajatiste ehitustöid üheaegselt, kuna see võimaldab töid
teostada optimaalsemalt. Olukorras, kus hoonete ja rajatiste ehitusload on väljastatud
samaaegselt, ei ole PlanS § 131 lõikes 6 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise võimalust
võimalik kohaldada.
Motiveerivamaks huvitatud isikuid halduslepingust tulenevaid kohustusi täitma, on otstarbekas
sätestada kohaliku omavalitsuse üksusele lisaks ehituslubade andmisest keeldumisele
võimalused ka projekteerimistingimuste ja kasutuslubade andmisest keeldumiseks ning
projekteerimistingimuste ja ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks. Samuti aitab halduslepingu
täitmise eesmärki saavutada võimalus kehtestada halduslepingust tulenevate kohustuste
täitmine ehitusloa kõrvaltingimusena.
Ettepanek täiendada Ehs-i alljärgnevalt:
1) täiendada EhS § 34 punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) ei ole täidetud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või §
27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevaid kohustusi.“;
2) täiendada EhS § 42 lõiget 3 punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või § 27 lõike 6 alusel
sõlmitud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmise.“;
3) täiendada EhS § 44 punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) ei ole täidetud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või §
27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevaid kohustusi.“;
4) täiendada EhS § 46 lõiget 2 punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) ei ole täidetud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või §
27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevaid kohustusi.“;
5) täiendada EhS § 55 punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) ei ole täidetud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või §
27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevaid kohustusi.“.
Kokkuvõtvalt märgime, et oleme valmis ettepanekuid täiendavalt selgitama, kaasates
meie liikmete esindajaid ning arvestades tõstatatud küsimuste olulisust kohalike
omavalitsuste jaoks, palume võimalust arutada läbi nimetatud küsimused enne eelnõu
menetlemisega edasi liikumist ja olla kaasatud eelnõu edasisel menetlemisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor
Koopia: Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium