dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. oktoober 2021
Viit
1.1-14/20-0107/6072-1
Registreeritud
15. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/20-0107
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎RK_kaasamiskiri planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduva.asice277 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Inga Köster <[email protected]> Saadetud: 15.10.2021 11:19 Adressaat: MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: ELVL vastus RK - kaasamiskiri planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (378 SE) Edastame teadmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu vastuskirja Riigikogu menetluses olevale planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (378 SE). Lugupidamisega Inga Köster juhiabi Eesti Linnade ja Valdade Liit 5286974 Riigikogu majanduskomisjon Teie 30.09.2021 e-kiri Meie 13.10.2021 nr 5-1/35-7-2 Eelnõu 378 SE Riigikogu menetluses on planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE). Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL) ja kohalikud omavalitsused on varasemalt esitanud Rahandusministeeriumile eelnõu kohta omapoolseid märkusi ja ettepanekud, kuid mitmeid ettepanekuid ei ole arvestatud. Tuginedes meie liikmete ettepanekutele, esitame eelnõu kohta alljärgnevad ettepanekud. 1. Eelnõus ei ole arvestatud juhtumitega, kus praktikas oleks vajalik sõlmida haldusleping mitte ainult rajatiste, vaid ka hoonete osas. Näiteks Tallinna linna kui Eesti rahvarohkeima omavalitsuse näitel saab välja tuua olukordi, kus detailplaneeringuga seotud alale soovitakse püstitada väga suurel hulgal kortermaju, kus potentsiaalne elanike arv tähendab ka kohest vajadust üle vaadata elanikele antavate sotsiaalsete teenuste hulk ning kvaliteet. Nimetatud hoonete hulka võivad kuuluda eelkõige sotsiaalse suunitlusega hooned, nagu näiteks lasteaiad, koolid ning meditsiini ja hoolekandega seotud teenuseid pakkuda võimaldavad hooned. Kuna kohalik omavalitsus ei pruugi olla arvestanud selliste täiendavate suureulatuslike kuludega ning ei saa linnaruumi arendamisel lähtuda ainuüksi kinnistute arendamise soovidest, siis võivad arendajate (detailplaneeringust huvitatud isikute) soovitud detailplaneeringute kehtestamine või hilisem rakendamine sõltuda omavalitsuse majanduslikest võimalustest ja varem kavandatud prioriteetidest. Sellisel juhul on kinnistute arendamise võimalused seatud küsimärgi alla. Sellest tulenevalt oleks siiski mõistlik anda seaduse tasandil võimalus lisaks rajatistele ka hoonete osas kokku leppida kohaliku omavalitsuse ja kinnisvaraarendajate huvide jaotus ning kohustused. Märkuseks, et nii planeerimisseaduse § 129 lg 1 p-s 1 kui ka § 131 lg 5 juba viitavad ehitistele üldiselt (mitte rajatistele konkreetselt). Ettepanek: täiendada eelnõu punkte planeerimisseaduse § 131 osas ning asendada läbivalt rajatistele viitavad sõnad ehitistele viitavate sõnadega või alternatiivselt viidata korraga nii hoonetele kui rajatistele. 2. Eelnõu seletuskirjas (lk 24) selgitatakse § 1 punktiga 63, millega muudetakse PlanS § 131 lõiget 2. Kahjuks peame märkima, et terminid „otseselt vajalik“ ning „funktsionaalselt seotud“ hakkavad koos tekitama praktikas küsimusi. Erinevate isikute tõlgendus nimetatud terminitele võib olla erinev ning seega ei ole selge, kas võimalikud lepingud ka nimetatud küsimusi katavad. Kuna praktikas võib eeldada, et poolte vahel sõlmitakse ka lepinguid, mille puhul väline vaatleja ei pruugi otsesest seosest aru saada, siis selguse huvides oleks mõistlik nimetatud sõnastust muuta. Samuti oleks mõistlik lisada alternatiivina võimalus, et osaliselt võib detailplaneeringust huvitatud isik ise vastavad ehitised välja ehitada ning osaliselt kanda kulusid. Ettepanek: lähtudes p-s 1 toodud ettepanekuga, muuta planeerimisseaduse paragrahvi 131 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt: _____________________________________________________________________________________________________ Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10119 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia „(2) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimisega funktsionaalselt seotud ehitiste täielikuks või osaliseks väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Haldusleping avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.“ 3. Arvestades meie liikmete seisukohti, tuleks eelnõud § 131 lõikega 21 sõnastust täpsustada kohaliku omavalitsuse üksusele antava volitusnormi osas. Ettepanek: volitusnormis eraldi välja tooduna ette näha õigus kehtestada tasu maksmise kohustusega seotud küsimused (nt kord ja tähtajad), rahastamise määrade arvutamise kord (nt lähtudes ehitusmahust, mitu eurot brutopinna ruutmeetri kohta, vms); tasu tagamise mehhanism (pangagarantiid, pandiõigused) ja muud olulised aspektid. Samas tuleks eelnõu täpsustamisel arvestada omavalitsuste erisustega, lähtudes, et omavalitsuste võimalused ja vajadused on erinevad, samuti on erinevad konkreetsed asjaolud. Seega leiame, et seaduse regulatsioon peab tagama paindlikkuse ja omavalitsustele peaks jääma kaalutlusõigus. 4. Tallinna linn on juhtinud tähelepanu, et arvestatavaid mõjusid detailplaneeringule ja lõpptulemusena linnaruumile võivad kaasa tuua ka projekteerimistingimuste väljastamine ja selle alusel hoonestamine. Praktikas võib näitena tuua olukorrad, kus vajadus täiendavate rajatiste järele võib tekkida alles projekteerimistingimuste väljastamise järgselt kas või tulenevalt asjaolust, et detailplaneering on kehtestatud juba arvestatav hulk aastaid tagasi ning koostamisel ei ole arvestatud, et selle realiseerimine võib toimuda alles kauges tulevikus kardinaalselt muutunud linnaruumis. Kuigi ideaalis peaks halduslepingu sõlmimise vajadus saama selgeks võimalikult varajases detailplaneeringu menetlemise staadiumis, siis kahjuks reaalses elus pole ebatavaline, kus see saab objektiivselt selgeks alles hiljem. Teiseks on planeerimismenetlust lihtsustatud ning mitte igasuguse hoonestamise korral ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Seega on tavapärane hoonestamine nii detailplaneeringu kui ka projekteerimistingimuste alusel. Halduskoormuse vähendamiseks, mis võib tuleneda uutest detailplaneeringuga seotud toimingutest ning nendega seotud menetlustest, oleks mõistlik sätestada halduslepingu lepingu sõlmimise võimalus ka projekteerimistingimuste väljastamise menetluses. Ettepanek: täiendada planeerimisseadust sättega, mis võimaldab selgesõnaliselt ka projekteerimistingimuste väljastamise menetluse käigus planeerimisseaduse § 131 kohast halduslepingut sõlmida. 5. Omavalitsuste praktikas on probleeme tekitanud ning ka potentsiaalselt tulevikus võib esineda olukordi, kus on ühel või teisel viisil vahetunud kas ühe või mitme detailplaneeringualal oleva kinnistu omanik. Arvestades asjaolu, et kehtiva seaduse kohaselt ei lähe halduslepinguga võetud kohustused automaatselt uuele kinnistu omanikule üle, ei saa kohalik omavalitsus reeglina samu kohustusi automaatselt uuele omanikule n-ö üle kanda. Halduslepingu alusel võib küll olla võimalus nõuda kohustuste täitmist halduslepingu poolelt, kuid praktikas võib esiteks olla tollel isikul võimatu enda kohustusi täita (kas või põhjusel, et tal pole vajalikul maatükil õigust omaniku loa puudumisel ehitada) või tegemist võib olla ka maksejõuetuse olukorraga, kus vastav isik ei ole võimeline finantsiliselt enam kohustusi täitma või pole võetud kohustustest ka enam lihtsalt huvitatud. Seejuures on praktikas tekkinud ka kahtlusi, et maksejõuetuse tekkimine võis olla tekkinud ka pahatahtliku tegevuse tulemusena (et näiteks võetud kohustustest pääseda). Selliste olukordade vältimiseks oleks mõistlik seaduse tasandil ette näha olukord, kus detailplaneeringualal oleva kinnistu omanikuga sõlmitud haldusleping läheb automaatselt üle koos vastava kinnistu omandi üleminekuga. Ettepanek: täiendada planeerimisseadust sättega, mis sätestab detailplaneeringualal oleva kinnistu omanikuga sõlmitud halduslepingu automaatse ülemineku koos vastava kinnistu omandi üleminekuga. 6. Oleme seisukohal, et koos eeltoodud muudatustega vajaks reguleerimist ka halduslepingu täitmisele suunavad ja sundivad meetmed. Käesoleval hetkel on küll planeerimisseaduse § 131 lg 6 sätestanud, et detailplaneeringu kõrvaltingimusena saab ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud paragrahvi 131 lõike 2 kohaselt võetud oma kohustusi, kuid nimetatud sätte praktiline rakendamine on problemaatiline. Nimelt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine huvitatud isiku õiguseid intensiivselt riivav ning peaks toimuma alles olukorras, kus muud võimalused on ennast ammendanud. Samuti on nimetatud menetlus eelduslikult suhteliselt kauakestev ning kaugele ulatuvate tagajärgedega (ennekõike vajaduses läbida vastava soovi tekkimisel uuesti detailplaneeringumenetlus). Teise alternatiivina välja toodud ehitusloa väljastamisest keeldumine ei aita olukordades, kus ehitusluba on juba väljastatud (tavaliselt tehakse rajatiste ning hoonete rajamise töid paralleelselt, kuna see võimaldab üheaegselt mõlemate vajaduste ning spetsiifikaga samaaegselt arvestada ning ühtlasi on huvitatud isikut vähem koormav ja seega on korraga juba kõik või mitmed ehitusload väljastatud). Motiveerivamaks huvitatud isikuid enda kohustusi täitma või neid edasi andma (nt omanikuvahetusel), oleks mõistlik sätestada kohaliku omavalitsuse üksusele võimalused nii ehituslubade kui projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks, nende kehtetuks tunnistamiseks kui ka kasutuslubade väljastamisest keeldumiseks. Kuna ülejäänud nimetatud lubade väljastamisest keelduvad või kehtetuks tunnistavad sätted on ehitusseadustikus, siis oleks kodifitseerimispõhimõtetest lähtuvalt mõistlik ka nimetatud alused just ehitusseadustikus reguleerida. Ettepanek: täiendada ehitusseadustikku osas, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel planeerimisseaduse §-s 131 nimetatud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel tunnistada planeeringualal antud ehitusload kehtetuks või keelduda ehitus- või kasutuslubade väljastamisest. 7. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PlanS paragrahvi 9 lõikega 21 ning nähakse ette, et kui tulenevalt kehtivatest piirangutest avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamisele ei ole avalikke arutelusid võimalik korraldada selleks ettenähtud kohtades (nt kohaliku omavalitsuse keskuses), võib avalikke arutelusid korraldada elektrooniliste vahendite abil ilma arutelul kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. Seletuskirjas märgitakse, et tegemist peab olema olukorraga, kus arutelude füüsiline korraldamine on täielikult keelatud. Ei ole mõistlik piirata elektroonilise vormi lubatavust vaid olukorraga, kus avaliku ürituse korraldamine on täielikult keelatud, kuna isegi juhul, kui ei ole täielikult keelatud võib olla seatud piirangute tõttu nõutud tingimuste täitmine arutelu läbiviimiseks sisuliselt võimatu (nt osalevate isikute suure arvu tõttu (nt 2+2 ja hajutamise nõue eriti üldplaneeringute puhul suuremates linnades)). Palume lause seletuskirjast eemaldada. Ettepanek: täiendada eelnõu ja seletuskirja sõnastust lähtudes eesmärgist, mitte siduda elektroonilisel viisil arutelu korraldamist selleks kõikide osalejate nõusoleku andmisega. Sätte rakendamine peaks olema paindlikum. Seletuskirjas on selgitatud nõusoleku osas järgmist. „Nõusoleku andmiseks kindlat viisi ega vormi ei ole, kuid KOVl peab olema hiljem vajadusel võimalik tõendada kõigi vajalike nõusolekute olemasolu. Võimalik on kasutada näiteks eelregistreerimist (ehk arutelul osaleda soovijad peavad sellest eelnevalt KOV-le kindlaks ajaks teada andma) või küsida kõigilt osapooltelt selleks eelnevalt personaalselt nõusolekut“. Kui nähakse ette, et kõik avalikul arutelul osalejad peavad oma nõusoleku andma, siis võib tekkida olukorda, et keegi ütleb hiljem, et ta ei olnud tegelikult elektroonilise aruteluga nõus ega ei andnud oma nõusolekut, kuna ta mingil põhjusel ei näinud sellist teavitust ja tema personaalselt seda ei saanud. Arutelule personaalselt saab kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) kutsuda puudutatud isikud, huvitatud isikuid ja planeeringu koostajaid. Arutelul võimalike osalejate arvu ei ole võimalik etteulatuvas vormis piiritleda. Veebis ja ajalehes teavitamise mõte ongi eelkõige see, et anda võimalus ka teistel isikutel arutelul osaleda ning siis võib tekkida olukord, et keegi kolmas isik teavitab, et ei ole nõus elektroonilise aruteluga või väidab hiljem planeeringut kohtus vaidlustades, et ei nõustunud elektroonilise aruteluga. Elektroonilise arutelu vajadus on tänaseks selge, aga selleks nõusoleku saamise muudab arutelu korraldamise keerukaks. 8. Muudatuste kohaselt on detailplaneeringute kehtestamine kohaliku omavalitsuse üksuse, mitte enam linna- või vallavalitsuse, pädevuses. Juhul, kui detailplaneeringu kehtestamine on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, tekib küsimus, kas senised kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 31-33 juhud jäävad endiselt volikogu ainupädevusse või ka need enam volikogu ainupädevusse ei kuulu. Ettepanek: täiendada eelnõu, tuues sisse antud sätted KOKSist või täiendada seletuskirja infoga, et detailplaneeringute kehtestamisel ei ole edaspidi selliseid juhtumeid, millal detailplaneeringu kehtestamine oleks volikogu ainupädevuses. 9. Eelnõu täiendatakse PlanS paragrahviga 41. „Planeeringute andmekogu, mis on seotud planeeringute andmekogu moodustamisega“. Leiame, et kui kehtib põhimõte, et andmeid kogutakse vaid ühte andmekogusse, siis kuidas hakkab riiklik planeeringute andmekogu suhestuma KOV enda planeeringute menetlemise infosüsteemidesse? Andmeid kogutakse topelt. Näiteks Tartu linna planeeringute menetlemine toimub PLANK infosüsteemis, mis on omakorda liidestatud dokumendihaldussüsteemiga. Kas on plaanis kuidagi liidestada riiklik andmekogu KOV andmekogu/dokumendihaldussüsteemidega? Kui andmekogusse kogutavad andmed on muuhulgas planeeringumenetluses tehtavad otsused, siis mida mõeldakse täpsemalt nende otsuse all? Üldplaneeringu näitel peetakse kogu menetluse jooksul lugematul hulgal kirjavahetust mitme aasta jooksul, kus nt saavutatakse huvitatud isikutega kokkuleppeid või edastatakse KOV seisukohti ja põhjendusi. Kas mõeldud on siis põhimõtteliselt kogu menetluse kajastamine PLANKis või ainult haldusakte või ka haldustoiminguid? Omavalitsuste praktika, mis vormis omavalitsus teeb otsuseid ruumilise lahenduse osas, on väga erinev. See toimub nii haldustoimingute, haldusaktide kui ka kaasamise ja suhtlemise vormis. Rõhutame, et otsuste tulemus kajastub vastu võetud ja kehtestatavas planeeringulahenduses. Ettepanek: täiendada eelnõu §41 sõnastust ja seletuskirja, jättes välja sõna „otsused“ ja määratleda täpsemalt, mis andmeid (lähtuvalt sellest, mis dokumente) mõeldud on. 10. Meile teadaolevalt ei ole loodava andmekogu tärkandmetele seatud piiranguid muudetud. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded" Lisa 2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE TEHNILINE KIRJELDUS toodud tärkandmete tabeli nõuetele vastavalt tekitab küsitavusi loodava andmekogu võime kogu planeeringute infot kajastada. Tingimuste lahter, mis on määratud teksti väljaks lubab sisestada maksimaalselt 250/254 tähemärki. Kui loodavas andmekogus samaväärne piirang on, jääb oht moonutatud info tekkimises mahus, mida süsteem vastu võtta ei suuda. Ettepanek: täpsustada loodava andmekogu põhimääruses § 6 sõnastust. Andmekogu üldandmed, tegelikult kantavate andmete osas sh tärkandmed selliselt, et oleks tagatud võimalus planeering andmekogusse terves mahus esitada. 11. Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse § 3 lõike 4 lõppu lause mille kohaselt planeerimismenetluses sõlmitavad halduslepingud või planeeringu rahastamise lepingud esitatakse planeeringu lisadena. Seletuskirjast loeme – „Planeeringute andmekogus sisalduvate andmete töötlemine peab tuginema seaduslikule alusele, milleks saab pidada Isikuandmete kaitse üldmäärust, avaliku teabe seadust (edaspidi AvtS) ja isikuandmete kaitse seadust (IKS)“. Kõigist eelnimetatud õigusaktidest tuleb andmekogu õiguslike ja tehniliste lahenduste väljatöötamisel lähtuda, sh tuleb tagada, et isikuandmeid (nt aadress, kontakttelefon) oleks vajaduse korral kaitstud juurdepääsupiiranguga. Kuna eelpool nimetatud säte ei täida sisuliselt oma eesmärki, kui lepingu pooleks on füüsiline isik, kuna lepingus sisalduvate isikuandmete tõttu on leping sellisel juhul juurdepääsupiiranguga. Ettepanek: seletuskirjas tuleks selgitada, kas tegemist on AvTS regulatsiooni erandiga ja lepingud tuleb avaldada nt isikuandmeid kinni kattes vms viisil igal juhul, kuna altpoolt seletuskirjast selgub, et kuigi lisad tuleb kanda andmekogusse, siis isikuandmed andmekogus peavad olema kaitstud juurdepääsupiiranguga. Kuna samal ajal tuleb lepingud kanda ka KOVi enda dokumendiregistrisse ja tagada kodulehe kaudu sellele juurdepääs, siis peaks olema ühtselt selge ja arusaadav, kas lepingu täistekstid peab ikkagi avalikustama juhul, kui seal on isikuandmed või tähendab see sisuliselt ikkagi seda, et lepingud ei ole võimalik planeeringu juurde lisada, kuna planeeringumaterjalid on üldjuhul avalikud. 12. Eelnõu §1 p 5) muudetakse paragrahvi 6 punktid 16 ja 17 sõnastust. PlanS kasutab mõistet rohevõrgustiku tuumikala, kuigi rohevõrgustiku planeerimisjuhendis https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04- 18.pdf tehakse ettepanek kasutada PlanS mõistete loetelus tuumikalade asemel mõistet tugiala. Ettepanek: kasutada eelnõu tuumikala asemel tugiala mõistet. Täiendavad ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks 13. Lisaks eeltoodule märgime täiendavalt antud eelnõuga seoses, et Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Tallinna linn on teinud ehitusseadustiku muutmise ettepanekuid Rahandusministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 130 kohase avaliku taristu rajamisega seonduvalt planeerimisseaduse muutmise menetluses. Eelnõu seletuskirja Lisas 2 toodud „Märkuste ja ettepanekute tabelist“ nähtuvalt ei ole PlanS muutmise menetluses EhS muutmise ettepanekuid arvesse võetud. Ettepanekute arvestamata jätmist on põhjendatud asjaoluga, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (edaspidi MKM) on koostamisel EhS muutmise väljatöötamise kavatsus, mistõttu ei ole EhS muutmine PlanS-i muutmise eelnõu raames põhjendatud, vaid muudatused tehakse komplekselt EhS muutmise käigus. Peame siiski vajalikuks esitada EhS muutmise alljärgnevad ettepanekud antud eelnõu menetlemise käigus. 13.1. Halduslepingu sõlmimine projekteerimistingimuste menetluses Projekteerimistingimuste alusel ehitamine võib oluliselt mõjutada linnaruumi. Praktikas tekib sageli olukordi, kus vajadus uute avalikult kasutatavate ehitiste järele võib ilmneda alles projekteerimistingimuste menetluses, näiteks olukorras, kus detailplaneering on kehtestatud aastaid tagasi ning selle koostamisel ei ole arvestatud, et detailplaneeringu realiseerimine võib toimuda alles kauges tulevikus kardinaalselt muutunud linnaruumis. Kuigi ideaalis peaks halduslepingu sõlmimise vajaduse kindlaks tegema võimalikult varajases detailplaneeringu menetlemise staadiumis, siis paraku juhtub sageli, et see saab objektiivselt selgeks tunduvalt hiljem, alles siis, kui hakatakse ehitusõigust realiseerima. Teiseks on planeerimismenetlust lihtsustatud ning sageli ei eelda hoonestamine detailplaneeringu koostamise kohustust. Seega on projekteerimistingimuste alusel hoonestamine sama tavapärane kui detailplaneeringu alusel. Vähendamaks halduskoormust ja arendajate kulusid, mis võivad tuleneda projekteerimistingimuste menetluses ilmnenud vajadusest kehtestada avalikult kasutatavate ehitiste rajamiseks uusi detailplaneeringuid, oleks otstarbekas sätestada PlanS §-s 131 nimetatud halduslepingu sõlmimise võimalus ka projekteerimistingimuste menetluses. Ettepanek täiendada Ehs-i alljärgnevalt: 1) täiendada EhS § 26 lg-ga 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende andmine võib kaasa tuua avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, võib pädev asutus sõlmida projekteerimistingimuste taotlejaga halduslepingu, millega projekteerimistingimuste taotleja võtab kohustuse selle ehitamiseks või ehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.“; 2) täiendada EhS § 27 lg-ga 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende andmine võib kaasa tuua avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, võib pädev asutus sõlmida projekteerimistingimuste taotlejaga halduslepingu, millega projekteerimistingimuste taotleja võtab kohustuse selle ehitamiseks või ehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.“; 3) täiendada EhS § 32 punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) projekteerimistingimuste taotleja ei ole sõlminud käesoleva seadustiku § 26 lõikes 6 või § 27 lõikes 6 nimetatud lepingut.“. 13.2. Halduslepingu täitmist tagavad meetmed Koos muude muudatustega vajaksid täiendamist ka halduslepingu täitmisele suunavad ja sundivad meetmed. Käesoleval hetkel on küll PlanS § 131 lg 6 sätestanud, et detailplaneeringu kõrvaltingimusena saab ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi, kuid nimetatud sätte praktiline rakendamine on problemaatiline. Nimelt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine huvitatud isiku õigusi äärmiselt intensiivselt riivav ning peaks toimuma alles olukorras, kus muud võimalused on ammendunud. Samuti on nimetatud menetlus ajamahukas ning kaugele ulatuvate tagajärgedega, kuna eelduslikult tekib vajadus uue detailplaneeringu kehtestamiseks. Teise alternatiivina välja toodud ehitusloa väljastamisest keeldumine ei aita olukordades, kus ehitusluba on juba väljastatud. Tavapäraselt tehakse hoonete ja seda teenindavate rajatiste ehitustöid üheaegselt, kuna see võimaldab töid teostada optimaalsemalt. Olukorras, kus hoonete ja rajatiste ehitusload on väljastatud samaaegselt, ei ole PlanS § 131 lõikes 6 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise võimalust võimalik kohaldada. Motiveerivamaks huvitatud isikuid halduslepingust tulenevaid kohustusi täitma, on otstarbekas sätestada kohaliku omavalitsuse üksusele lisaks ehituslubade andmisest keeldumisele võimalused ka projekteerimistingimuste ja kasutuslubade andmisest keeldumiseks ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks. Samuti aitab halduslepingu täitmise eesmärki saavutada võimalus kehtestada halduslepingust tulenevate kohustuste täitmine ehitusloa kõrvaltingimusena. Ettepanek täiendada Ehs-i alljärgnevalt: 1) täiendada EhS § 34 punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) ei ole täidetud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või § 27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevaid kohustusi.“; 2) täiendada EhS § 42 lõiget 3 punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või § 27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmise.“; 3) täiendada EhS § 44 punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) ei ole täidetud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või § 27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevaid kohustusi.“; 4) täiendada EhS § 46 lõiget 2 punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) ei ole täidetud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või § 27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevaid kohustusi.“; 5) täiendada EhS § 55 punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) ei ole täidetud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2, käesoleva seadustiku § 26 lõike 6 või § 27 lõike 6 alusel sõlmitud halduslepingust tulenevaid kohustusi.“. Kokkuvõtvalt märgime, et oleme valmis ettepanekuid täiendavalt selgitama, kaasates meie liikmete esindajaid ning arvestades tõstatatud küsimuste olulisust kohalike omavalitsuste jaoks, palume võimalust arutada läbi nimetatud küsimused enne eelnõu menetlemisega edasi liikumist ja olla kaasatud eelnõu edasisel menetlemisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Luhalaid ELVL tegevdirektor Koopia: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel