dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. oktoober 2021
Viit
24.1-1/2022/1065
Registreeritud
14. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. november 2021

Failid

  • 📎1_EN_ACT_part1_v11.docx221 KB
  • 📎1_ET_ACT_part1_v2 (1).docx203 KB
  • 📎21-02220-1.pdf2 KB
  • 📎Faktileht_välissubsiidiumid.docx31 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Andmed algatuse kohta Nimetus Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on foreign subsidies distorting the internal market K omisjoni ettepanek : EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta Eelnõu nr COM(2021) 223 Esitamise kuupäev: 05 . 05 .2021 Menetluskord EL-is: tavamenetlus SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 0 1 . 1 2 KOK, 0 9 . 1 2 VV EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min MK M , JUM, RAM Kaasatud ministeeriumid VM (sisendi andmise tähtaeg 0 1 . 1 1 ) Sotsiaalpartnerid, huvigrupid Kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE kokkuvõte eelõu sisust ja eesmärkidest Euroopa Komisjon esitas nn välissubsiidiumide eelnõu, mille eesmärk on adresseerida olukordi, kus ettevõtja saab ELis toimuvatel ettevõtete ühinemisel/ omandamistel ja hankepakkumistes konkurentsieelise tänu kolmanda riigi subsiidiumidele . Nendeks on näiteks nullintressiga laenud, piiramatud riigigarantiid, maksuvabastused või -vähendused jms . Hetkel taoline mehhanism ELis puudub . O lemas on küll EL konkurentsiõiguse reeglid, et adresseerida taolisi olukordi EL-siseselt . Eelnõu näeb ette kolm mehhanismi: Ühinemistest teavitamine , kui vähemalt ühe ühineva ettevõtja käive on üle 500 mln EUR ning see ettevõtja on saanud vähemalt 50 mln EUR suuruse toetuse EL väliselt valitsuselt. Ühinev ettevõtja on kohustatud toetusest Euroopa Komisjoni teavitama ning komisjonil on õigus ühinemine keelata . Hankes osalemisest teavitamine , kui hanke maksumus ületab 250 mln EUR ja pakkuja on saanud riiklikku toetust kolmandast riigist. Pakkuja teavitab toetuse olemasolust hankijat, kes on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni. Komisjonil on õigus keelata hankevõidu määramine toetust saanud ettevõtjale. Mehhanism uurimiste alustamiseks alla piirmäära jäävates ühinemiste ja riigihankemenetlustes Euroopa Komisjoni enda algatusel. Kahe teavitamisel põhineva vahendi puhul peab omandaja või pakkuja eelnevalt teatama mis tahes rahalisest toetusest, mida ELi-väline valitsus on seoses piirmääri ületavate koondumiste või riigihangetega saanud. Kuni komisjon ei ole koondumist läbi vaadanud, ei saa seda lõpule viia ja uuritava pakkujaga ei saa lepingut sõlmida. Komisjoni otsuse tegemiseks kehtestatakse siduvad tähtajad. Kavandatava määruse kohaselt võib komisjon juhul, kui ettevõte ei täida kohustust teatada piirmääri ületavate hangete puhul subsideeritavast koondumisest või rahalisest toetusest, määrata trahve ja vaadata tehingu läbi nii, nagu oleks sellest teatatud . Võimalikud sots-maj. mõjud võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The European Union (EU) is closely intertwined with the global economy. With trade in goods and services worth EUR 5 984 billion in 2019 , it accounts for 16.4% of overall global trade. As a result, trade accounts for almost 35% of the EU’s gross domestic product (GDP), with 35 million jobs in the EU dependent on exports. The flow of products, services and capital into and out of the EU contribute to its growth by enhancing competitiveness, creating jobs, stimulating innovation and opening up new markets . In 2017 the EU28 was the destination for a third of the world’s investment stocks and home to roughly 100 000 companies owned by foreign entities . Foreign direct investment (FDI) is a welcome source of employment (16 million jobs ), growth and competitiveness. A strong, open and competitive single market enables both European and foreign companies to compete on merit in as far as a level playing field in the internal market is ensured. Accordingly, on 10 March 2020 the Commission presented a new industrial strategy for Europe , which mapped out a path whereby EU industry could lead the green and digital transitions on the basis of competition, open markets, world-leading research and technologies, and a strong single market. The EU is pursuing a model of open strategic autonomy by shaping the system of global economic governance and developing mutually beneficial bilateral relations, while protecting its internal market from unfair and abusive practices. The Communication on the t rade p olicy r eview adopted on 18 February 2021 set the direction for an open, sustainable and assertive trade policy, building on openness as a strategic choice while also being equipped with the tools to combat unfair trading practices. In recent years, foreign subsidies appear in some instances to have had a distortive impact on EU’s internal market, creating an uneven playing field for competition. While there is still a general lack of reliable data on subsidies granted by third countries, there is a growing number of instances in which foreign subsidies seem to have facilitated the acquisition of EU undertakings, influenced investment decisions, distorted trade in services or otherwise influenced the behaviour of their beneficiaries in the EU market, to the detriment of fair competition . In this context, foreign subsidies can take different forms, e.g. zero-interest loans, unlimited State guarantees, tax exemptions or reductions in respect of foreign investments or trade or dedicated State funding. In many cases, they would be problematic if granted by EU Member States and assessed under EU State aid rules. Since 2017, the EU has been actively engaged in trilateral talks with the United States and Japan to improve multilateral cooperation in a number of key areas. In June 2018, the European Council gave the Commission a mandate ‘to pursue WTO modernisation in pursuit of the objectives of making the WTO more relevant and adaptive to a changing world, and strengthening the WTO’s effectiveness’ . In January 2020 , senior trade representatives of the EU, US and Japan agreed on the need to strengthen World Trade Organization (WTO) rules on industrial subsidies. In this context, the EU intends to start work on developing WTO rules to address a range of competitive distortions due to state intervention in the economy, including industrial subsidies, as outlined in the Annex to the Communication on the Trade Policy Review. Considering the challenge to find a multilateral solution to subsidies within a reasonable timeframe, the Commission committed (as part of the new industrial strategy for Europe) to explore how best to strengthen the EU’s anti-subsidy mechanisms and tools . On 17 June 2020, the Commission adopted a white paper on foreign subsidies to explore the issue, launch a public debate and propose possible solutions. The white paper and, in more detail, Section 2 of the impact assessment report accompanying the present proposal describe a legislative gap in EU competition, trade and public procurement rules, which effectively prevents the EU from taking action when foreign subsidies cause distortions in the internal market including by financing concentration s or procurement bids . The white paper notes that, while the granting of support by Member State authorities is subject to EU State aid control, no comparable regime is in place for support granted by non EU countries. This puts undertakings that engage in an economic activity in the EU without subsidies at a disadvantage vis-à-vis beneficiaries of foreign subsidies. The white paper further identified problems linked to access to EU funding by operators receiving foreign subsidies, which could distort the competition for EU funds. The impact assessment accompanying this proposal notes that any Union measure s addressing the distorting effects of foreign subsidies in public procurement will apply to the EU budget expenditure under shared management distributed through public procurement. The direct management of EU funds is subject to the EU’s Financial Regulation. The Commission will explore the possibility to propose to the co-legislators amendments to the Financial Regulation during the next revision, to take into account the impact of foreign subsidies. To the extent EU funding is distributed through public procurement under shared management, possible distortions would be addressed through the public procurement provisions of this proposal. Recently, several Member States have made suggestions for action aimed at addressing the possible distortions from foreign subsidies . In addition, the German Monopolies Commission has proposed a foreign State aid instrument to address the negative effects of foreign subsidies on the internal market . The co-legislators have also raised the issue of foreign subsidies on several occasions. The Council referred to the Commission’s white paper in its conclusions of 11 September 2020 and, in its conclusions of 1-2 October 2020 , the European Council called for ‘further instruments to address the distortive effects of foreign subsidies in the single market’. In its February 2020 report on competition policy , the European Parliament called on the Commission to ‘investigate the option to add a pillar to EU competition law that gives the Commission appropriate investigative tools in cases where a company is deemed to have engaged in distortionary behaviour due to government subsidies or to have made excessive profits based on a dominant market position in its home country’. In a joint letter to Commission Executive Vice-Presidents Vestager and Dombrovskis and Commissioner Breton , a group of 41 Members of the European Parliament expressed strong support for an instrument to tackle ‘companies from third countries that have received substantial state support’. As announced in the Commission’s work programme for 2020-2021, this proposal for a regulation therefore sets out the features of a new tool to address the regulatory gap and to ensure a level playing field in the internal market . It is also mentioned under point 3.2.6 of the Communication on the trade policy review on strengthening the focus on implementation and enforcement and ensuring a level playing field. • Consistency with existing policy provisions in the policy area At present, there are no specific EU rules to address the distortive effects that foreign subsidies may have on the internal market. While t he EU has a system of State aid control enshrined in Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), it applies only where an EU Member State grants financial support to an undertaking or group of undertakings, giving rise to an advantage that distorts competition and affects trade between Member States. The EU antitrust rules prohibit agreements or concerted practices of undertakings having the object or effect of distorting competition in the internal market, and abuses of dominant positions by undertakings irrespective of their forms or the way they are financed . The EU merger rules provide for a system of prior notification and approval for concentrations entailing permanent changes of control over undertakings above certain EU turnover thresholds irrespective of whether or not such concentrations may be financed by way of foreign subsidies granted . This proposal addresses distortions o n the internal market caused by foreign subsidies that fall outside the EU State aid, merger control and antitrust rules. It complements and is fully coherent with the existing competition rules. It addresses the detrimental effects of distortive foreign subsidies in the cases of concentration s and public procurement ex ante , without limiting the EU’s ability to intervene ex post in other market situations , including in smaller concentrations and public procurement procedures . The proposal is fully coherent with the EU public procurement rules. The EU Directives on public procurement cover tenders that are expected to be worth more than a given amount. They are designed to ensure a competitive, open and well-regulated procurement market. They also ensure that EU companies have access to rapid and effective review. The present proposal is concerned specifically with distortions that foreign subsidies may cause to public procurement procedures within the EU . It therefore complements the existing rules. • Consistency with other Union policies The proposal is coherent with the new industrial strategy and the trade policy review in its contribution to ensuring the EU’s competitiveness and open strategic autonomy, by strengthening its anti-subsidy mechanisms and tools. The proposal also takes into account the objectives of the European Green Deal. It will constitute a coherent, effective and proportionate framework for addressing distortions in the internal market that currently cannot be tackled. This proposal complements the amended proposal for the International Procurement Instrument (IPI) aimed at encouraging trading partners to negotiate with the EU on the opening of their procurement markets to EU businesses. The IPI proposal, as presented by the Commission, aims at improving access to public procurement markets outside the EU . However , it will not tackle distortions of procurement processes in the internal market arising from foreign subsidies granted to undertakings participating in EU procurement markets . The proposal is coherent with EU trade policy and complements existing trade instruments. The WTO Subsidies and Countervailing Measures (SCM) Agreement (a t multilateral level ), bilateral free trade agreements and the EU anti-subsidy regulation discipline the use of subsidies in their scope and regulate actions that can be taken to counter the effect of those subsidies . Measures to counteract unfair practices usually take the form of extra import duties to eliminate the injury of the subsidisation granted by other WTO countries . However, the EU anti-subsidy rules only address the injury caused by the import of goods into the EU that have benefitted from a foreign subsidy. At international level, the EU can bring litigation against a WTO member for breaches of the SCM Agreement, but the scope of the Agreement is also limited to trade in goods. The WTO General Agreement on Trade in Services ( GATS ) contains an inbuilt mandate to develop rules for subsidies in the area of trade in services, but no such rules have been developed to date . This proposal complements the FDI Screening Regulation , t he purpose of which is to determine the likely impact of FDI on security and public order by considering its effects on, among other things, critical infrastructure, technologies and inputs. In contrast, this proposal specifically tackles the issue of distortions to the level playing field caused by foreign subsidised investments in the internal market , including strategic industries, cr itical assets and technologies. The proposal is aligned with other EU instruments, including the EU Charter of Fundamental Rights. The proposal is also coherent with the targeted and tailor-made regulation of specific sectors, including the maritime technology and the aviation sectors . 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The propos ed regulation would impose disciplines with regard to foreign subsidies that have a distortive impact on the internal market, including situations where a subsidised investor plans to acquire an EU target or participate in an EU public procurement procedure . Article 207(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) defines the scope of the Union’s c ommon c ommercial p olicy as encompassing inter alia measures to be taken ‘ in the event of subsidies ’ , ‘ foreign direct investment ’ and trade in goods and services. Consequently, the proposed regulation falls largely within the scope of Article 207 (2) TFEU, which provides for the adoption of measures defining the framework for implementing the common commercial policy. At the same time, the proposed regulation may apply as well to certain activities performed by an entity already established in one Member State in another Member State, such as the acquisition of another entity in another Member State or the participation in a public tender in another Member State. To that extent, the proposed regulation may affect the right of establishment and the free movement of goods and services within the Union. In view of that the proposal should be based as well on Article 114 TFEU, which provides for the adoption of measures for the approximation of measures of the Member States which have as their object the establishment or functioning of the internal market. While to date there are no national rules dealing with foreign subsidies, several Member States have indicated that they see a need to address the distortions caused by foreign subsidies. It cannot be ruled out that , in the absence of an EU action, at least some Member States could decide to adopt national legislation. Consequently, and in order to avoid unnecessary obstacles that could result from the disparity of national laws, the Commission should propose EU-wide legislation on distortive foreign subsidies. It is therefore proposed t hat the proposal be based on Articles 207 and 114 TFEU . • Subsidiarity (for non-exclusive competence) Trade policy is an exclusive competence of the EU. Consequently, if the proposal were based solely on Article 207 TFEU, the EU institutions, rather than the Member States’ governments, could put in place new legislation in relation to distortive foreign subsidies. On the other hand, the internal market is an area of shared competence. Therefore , for a proposal based on Article 114 TFEU, the Member States can also legislate and adopt legally binding acts, unless the objectives of the proposal could be better achieved at EU level. To date, n o Member State ha s adopted national legislation to address potential distortive effects of foreign subsidies. Furthermore, several Member States have instead called on the Commission to propose draft legislation in this area . The objectives of the proposal cannot be achieved by Member States acting alone. Foreign subsidies cause distortions on the internal market, including in the context of acquisitions of EU targets and of public procurement. The situation is comparable to State aid granted by EU Member States, which by nature has effects on more than one Member State. Likewise, distortions caused by foreign subsidies may have a Union dimension , affecting several Member States. Addressing distortive foreign subsidies at EU level allows potential beneficiaries of foreign subsidies to know in advance the rules that the Commission will use to assess the existence of foreign subsidies and possible distortions they may cause. This guarantees predictability and improves the legal certainty of the system across Member States. • Proportionality The proposal aims to protect the level playing field in the internal market so that it is not distorted by foreign subsidies. It therefore focuses on two issues: identifying distortive foreign subsidies and remedying the distortions they cause. For concentration s and public procurement, the proposal involves a system of ex ante notification of the largest and potentially most distortive cases. The ex ante approach ensures the systematic identification of distortive foreign subsidies in situations where the highest economic value is at stake. In all other market situations, including smaller concentration s and smaller procurement procedures, such subsidies are subject to an ex officio procedure that enables the Commission to focus on the most relevant cases. Based on relevant market information, the supervisory authority will then assess the degree of distortion. In any event, foreign subsidies below EUR 5 million are unlikely to be distortive. The redressive measures in the proposal are based on measures applied in EU State aid control to remove the distortive effect of State aid. As the potentially distortive impact of foreign subsidies on the internal market is similar to that of State aid, the State aid toolbox of remedies provides an efficient set of measures to remedy distortions caused by foreign subsidies. In the case of large concentration s and large procurement procedures, the ex ante approach ensures that measures can be decided before the transactions are closed, which gives legal certainty to the undertakings concerned. The measures in the proposal are proportionate, since they achieve their objective by imposing a burden, in a targeted manner, only on undertakings engaged in an economic activity in the internal market that receive foreign subsidies. The proposal requires the cooperation of the companies under investigation, but the administrative costs will be reasonable and proportionate. The costs will imply some resources to prepare notifications of large subsidised concentration s or public procurement procedures, communicating with the Commission and responding to requests for information. • Choice of instrument Only a legislative instrument can effectively address the problems identified. A regulation is necessary, as it is directly applicable in Member States, establishes the same level of rights and obligations for private parties, and enables the coherent and effective application of rules across the EU. This is the most suitable instrument for addressing the potential distortion s of the internal market by foreign subsidies. 3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Stakeholder consultations The Commission consulted widely on the proposal : on 17 June 2020, it adopted and published a white paper on foreign subsidies , which launched a 14-week public consultation that finished on 23 September 2020 ; on 6 October 2020, it opened a consult ation to stakeholders on an inception impact assessment outlining possible policy options, their potential impacts and other elements to be assessed in a detailed impact assessment report; between October 2020 and January 2021, it organised a number of bilateral targeted consultations with the most relevant stakeholder representatives ; and it carried out a structured dialogue with Member States, notably through Council working parties, the public procurement expert group, and bilateral and multilateral exchanges and conferences contributed to the design of policy options. In general, the public consultations showed strong support for intervention to tackle distortive foreign subsidies in the internal market. Almost all respondents who provided feedback on the inception impact assessment supported legislative action at EU level, possibly complemented by international rules. The replies received in the consultation on the white paper were highly relevant for the drafting of the proposal. Almost all EU stakeholders, including Member States, welcomed the initiative and agreed on the need for action. The majority agreed with the scope of the approach outlined in the white paper, but stressed the need for a proportiona te measure so as not to stifle foreign investment, a concern echoed also by non-EU stakeholders. Many respondents highlighted the need to deal with the lack of transparency of foreign subsidies. To address distortive foreign subsidies while minimising the administrative burden on companies and public authorities, it is proposed that the notification thresholds for subsidised concentration s and public procurement procedures be set relatively high, in order to capture only the potentially most distortive subsidies. The Commission can pursue cases below the thresholds on its own initiative. Similarly, to increase legal certainty for companies engaged in economic activity in the EU, it is proposed that a minimal level be set below which foreign subsidies are unlikely to distort the internal market. This will have a positive impact particularly on SMEs. Given the numerous requests for consistency in the application of the instrument, it is proposed that the Commission be responsible for enforcing the regulation. In addition, the feedback in the targeted consultations was used to generate examples of types of subsidy, sectors affected and concrete distortive effects. These were discussed in the impact assessment and used to shape the proposal. • Collection and use of expertise This initiative is supported by an impact assessment. In addition, the Commission carried out several consultations in 2020 (see above). In-house economic research by the Joint Research Centre further informed the impact assessment. Member States were consulted in several meetings of the Council w orking p art ies on competition and public procurement, and in expert group meetings. Finally, a number of Member States’ position papers on dealing with foreign subsidies and several reports and studies contributed to the design of the instrument. • Impact assessment The impact assessment underpinning the proposal was considered by the Commission’s Regulatory Scrutiny Board, which issued a positive opinion with reservations on 5 March 2021. The Board’s opinion, its recommendations and an explanation of how they have been taken into account are included in Annex 1 to the impact assessment accompanying this proposal. Annex 3 to the impact assessment provides an overview of who will be affected by this proposal and how. The Commission examined various policy options for achieving the general objective of the initiative, i.e. to ensure a level playing field in the internal market for companies that receive foreign subsidies and those that do not: Option 1 — do nothing ( s tatus quo ) ; Option 2 — issue guidance on what information on public support to submit when notifying an acquisition ; Option 3 — a mend existing legislation ; and Option 4 — d evelop a new EU legal instrument with alternatives for various parameters. The inception impact assessment report proposed a fifth option, which entailed changing international rules. The impact assessment report no longer presented such fifth option and instead included its substantive elements in the baseline scenario, as the Commission will in any event pursue such policy initiative, namely to aim to promote the development of international rules to address negative impacts of subsidies. Options 2 and 3 were discarded at a preliminary stage, as they were un likely to be effective. Consequently, only option 4 was considered in more detail. Option 4 proposed several alternatives that were analysed. These alternatives concerned the following parameters: i) i nvestigative approach; ii) c ompetence level; iii ) t hreshold below which foreign subsidies would not be considered distortive; iv) a ssessment criteria; v) a balancing test, allowing to take into account negative and positive effects ; and vi) r edressive measures. Based on the assessment of the impacts of o ption 4, the sub-options relating to the above parameters were combined to form possible policy packages for all three areas in which distortive subsidies can be found, i.e. concentration s, public procurement procedures and other market situations. The preferred option for each of the areas can be presented as a three-tiered investigative tool with the following components: Component 1: A notification-based investigative tool for concentrations where the turnover of the EU target exceeds EUR 500 million and the foreign financial contributions exceed EUR 50 million ; Component 2: A notification-based investigative tool for bids in public tenders with a contract value above EUR 250 million; and Component 3: An ex officio investigative tool for all other market situations and for concentrations and public procurement procedures below the thresholds for components 1 and 2. It is proposed that t he Commission be the authority enforcing the r egulation. Foreign subsidies below EUR 5 million are considered unlikely to be distortive. The preferred option largely corresponds to the approach presented in the w hite p aper , with two main exceptions : while the white paper envisaged a role for Member States in scrutinising public procurement procedures, the proposal involves enforcing all components at EU level. This responds to widespread stakeholder concern that a new instrument on foreign subsidies would be applied inconsistently across Member States and overburden national authorities ; and the preferred option includes more detail than the white paper, notably on notification thresholds and the threshold below which foreign subsidies would be considered not to distort the internal market. Such thresholds also respond to widespread stakeholder concerns about administrative burden and are in line with feedback from several stakeholders that the threshold below which subsidies are considered non distortive should be higher than EUR 200 000 over a 3 year period, as initially proposed. The ex ante notification for the largest and potentially most distortive cases will ensure systematic identification of distortive foreign subsidies in situations of highest economic value. For all other market situations ( including smaller concentration s and smaller procurement procedures ) , distortive foreign subsidies would be identified in an ex officio procedure. This approach enables the supervisory authority to focus its attention on the most relevant cases. The preferred option also provides for an effective toolbox of redressive measures to remedy the distortion caused by foreign subsidies. The benefits of the preferred option are expected to include a level playing field in the internal market between companies receiving foreign subsidies and those that do not. This will improve the competitiveness of the latter . Businesses, especially those receiving large foreign subsidies, may incur certain administrative costs when preparing notifications or complying with information requests. H owever, t hese costs are reasonable and proportionate. The impacts of the policy options on different categories of stakeholders are explained in detail in Annex 3 to the i mpact a ssessment. T o the extent possible , t he assessment is both qualitative and quantitative. In view of the high threshold below which subsidies would be considered not to distort the internal market and the high proposed notification thresholds for subsidi s ed concentration s and public procurement transactions , this initiative will not impose an additional burden on SMEs. The burden on the Commission of implementing this initiative is reasonable (mainly redeployment or creation of posts ) in the light of the benefits for the economy. • Regulatory fitness and simplification The proposal is not linked to REFIT, as it concerns an area in which there is currently no EU (or national) legislation. In view of the high notification thresholds for subsidi s ed concentration s and public procurement transactions, this proposal lays down measures that will apply mainly to recipients of large foreign subsidies, which are also likely to be the most distortive. This will limit the administrative burden on undertakings and public authorities. In a ddition, because of the high proposed notification thresholds, SMEs will not be impacted by additional administrative burden s as a result of having to submit notifications. By remedying the distortive effects of foreign subsidies in the internal market, the proposal will create a level playing field for companies that receive foreign subsidies and those that do not, thus improving the competitiveness of companies in the EU. In view of the limited administrative burden on undertakings and the clear framework that this proposal establishes, the risk that the new instrument will negatively impact trade and investment flows is deemed low. Apart from the risk due to administrative burden, the new instrument may reduce the number of concentration s by preventing subsidised concentration s. However, this is the intended effect and should be outweighed by the benefits of restoring undistorted price signals and company valuations , and facilitating concentration s that were previously hindered. The proposal is internet ready and appropriate for both physical and digital environment s . • Fundamental rights The proposal is aligned with the EU Charter of Fundamental Rights and respects the freedom to conduct business . The introduction of a new legislative instrument to tackle distortive foreign subsidies is subject to ensuring full respect for the fundamental rights to fair proceedings and good administration. When acting under the legislative instrument, the Commission’s investigation powers would be subject to the full scope of fair process rights , such as the right to a reasoned decision and access to judicial review, including the possibility to challenge enforcement and sanctioning measures. These rights apply in the event of administrative proceedings. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS In order most effectively to achieve the objectives of this initiative, it is necessary to finance a number of actions at Commission level, involving the redeployment or creation of posts amounting to around 145 full-time equivalents . The human resources expenditure in 202 1 2027 will amount to approx. EUR 80.49 0 million. Other administrative expenses are projected to reach EUR 0. 8 00 million over that period. Operational e xpenditure , which will be used to finance the necessary IT infrastructure, studies and consultations to ensure effective enforcement of the instrument will reach approx. EUR 7.8 25 million. IT development and procurement choices will be subject to pre-approval by the European Commission Information Technology and Cybersecurity Board. Other appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes is budgeted at approx. EUR 1. 2 25 million. The total administrative expenditure for the implementation of the proposal in 2021-2027 will thus amount to EUR 90.34 0 million, part of which will be financed from the s ingle m arket p rogramme. The financing will support investigative and enforcement actions , monitoring activities and market investigations. It will also support a regular review of specific provisions, an evaluation of the r egulation and ongoing evaluation of the effectiveness and efficiency of the measures taken . A detailed overview of the costs involved is provided in the financial statement linked to this initiative. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements M onitoring and evaluation constitute an important part of the proposal. The monitoring will be continuous and based on operational objectives and specific indicators. Regular and continuous monitoring will cover the following main aspects: i) t he number of distortive foreign subsidies (based on cases); and ii) t he effectiveness of the redressive measures imposed. In addition, the Commission may monitor developments relat ing to distortive foreign subsidies in the context of a market investigation. The effectiveness and efficiency of the proposal will be monitored using pre-defined indicators to establish whether additional rules may be required (e.g. as regard s enforcement ) to ensure that foreign subsidies no longer distort the internal market. Consequently, the impact of the intervention will be assessed in the context of an evaluation exercise and, if required, a review clause will be activate d under which the Commission may take appropriate measures, including legislative proposals. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal Chapter 1 sets out general provisions, including the subject matter and scope of the r egulation (Article 1). It establishes when a foreign subsidy is deemed to exist (Article 2 ), under what conditions it is considered to distort the internal market (Article 3 ) and what types of subsid y are most likely to have a distort ive effect (Article 4 ). I t describes the balancing that the Commission perform s (Article 5 ) before imposing any redressive measures, and the possible types of redressive measure and commitment (Article 6 ). Chapter 2 governs the ex officio review of subsidies. More specifically, it establishes that the Commission may , on its own initiative , examine information from any source regarding alleged distortive foreign subsidies (Article 7 ) under a preliminary review (Article 8 ) or in the context of an in-depth investigation (Article 9 ). It then establishes rules in relation to various tools that can be used in the context of procedures under the r egulation , which include Commission interim measures (Article 1 0 ) and request s for information (Article 1 1 ). In addition, the Commission will be able to conduct on-site inspections within the Union (Article 1 2 ) and elsewhere (Article 1 3 ). In the event of non-cooperation by the undertaking concerned, the Commission can take a decision on the basis of the facts available (Article 1 4 ). It can impose fines and periodic penalty payments (Article 1 5 ) for procedural infringements, such as the supply of incorrect, incomplete or misleading information in the context of an investigation , and for non-compliance with Commission decisions imposing redressive or interim measures, or commitments . It may also revoke a previous decision and take a new decision (Article 1 6 ) where the undertaking concerned acts contrary to its commitments or it appears that the previous decision was based on incomplete, incorrect or misleading information. Chapter 3 contains specific rules for concentrations. In particular, it lays down the conditions under which a foreign subsidy in a concentration is considered to distort the internal market (Article 1 7 ), defines what a concentration is (Article 1 8 ) and prescribes when notification of a concentration should be given (Article 19 ). It provides more detail on the notification obligation by defining the concept of control (Article 2 0 ) and explaining how to calculate turnover (Article 2 1 ) and the level of financial contribution (Article 2 2 ). It sets out when a concentration should be suspended and the corresponding time limits (Article 2 3 ). I t specifies which procedural rules from Chapter 2 apply to notified concentrations during the preliminary review and in -depth investigation, adapted to the specificities of a notification system (Article 2 4 ) . The f ines and periodic penalty payments (Article 2 5 ) set out in C hapter 2 also apply to notified concentrations, complemented by the possibility of impos ing them in the event of a notification providing incorrect or misleading information , or of failure to notify or non-compliance with the suspension obligation or a decision prohibiting a concentration . Chapter 4 contains specific provisions on public procurement procedures. In particular, it lays down the conditions under which a foreign subsidy is considered to distort the internal market in a public procurement procedure (Article 2 6 ), sets the notification thresholds (Article 2 7 ) and prescribes when a notification in the context of such a procedure is mandatory (Article 2 8 ). I t specifies which procedural rules from Chapter 2 apply to notified financial contributions in public procurement procedures and the time limits for initiating and ending an in -depth investigation (Article 29 ). It describes the types of decision that the Commission can adopt (Article 3 0 ) and when the award of a public contract to potentially subsidi s ed bidders in public procurement procedures should be suspended (Article 3 1 ). Finally, it provides that fines and periodic penalty payments can be imposed as set out in C hapter 2, complemented by the possibility to do so in the event of a notification providing i ncorrect or misleading information , or of failure to notify (Article 3 2 ) . Chapter 5 contains common procedural provisions. It describes the relation between ex officio review, notification of a concentration and notification of public procurement (Article 3 3 ). It provides for the possibility of open ing a market investigation (Article 3 4 ) and prescribes limitation periods (Article 3 5 ). It also contains an obligation to publish decisions adopted under the r egulation (Article 3 6 ) and specifies to whom such decision s should be addressed (Article 3 7 ). Several provisions set the procedural guarantees before the Commission, in particular the right s of defence (Article 3 8 ) and the protection of professional secrecy (Article 39 ). Chapter 6 describes the relationship between the r egulation and other legal instruments (Article 4 0 ). Chapter 7 contains further general provisions, such as the committee proce dure for decisions (Article 41), as well as the possibility of adopting implementing provisions (Article s 4 2 , 43 ) and delegated acts (Article 4 4 ), in accordance with specific rules on the delegation of powers (Article 4 5 ). In addition, there is a provision for a review of the r egulation (Article 4 6 ). Finally, the r egulation contains certain transitional provisions (Article 4 7 ) and states when it will enter into force and when it will be applied (Article 4 8 ). 2021/0114 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on foreign subsidies distorting the internal market THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Articles 114 and 207 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: A strong, open and competitive internal market enables both European and foreign undertakings to compete on merits. The Union benefits from a sophisticated and effective system of State aid control, aiming at ensuring fair conditions for all undertakings engaging in an economic activity in the internal market. This State aid control system prevents Member States from granting State aid that unduly distorts competition in the internal market. At the same time, undertakings might receive subsidies from third countries , that provide public funds which are then used, for instance, to finance economic activities in the internal market in any sector of the economy, such as participation in public procurement tenders, or acquisitions of undertakings, including those with strategic assets such as critical infrastructure and innovative technologies. Such subsidies are currently not subject to Union State aid rules. Foreign subsidies can distort the internal market and undermine the level playing field for various economic activities in the Union . This could in particular occur in the context of concentrations entailing a change of control over Union undertakings, where such concentrations are fully or partially financed through foreign subsidies, or if undertakings benefiting from foreign subsidies are awarded public contracts in the Union. No existing Union instruments address distortions caused by foreign subsidies. Trade defence instruments enable the Commission to act when subsidised goods are imported into the Union , but not when foreign subsidies take the form of subsidised investments, or when services and financial flows are concerned. Under the WTO Agreement on Subsidies and Countervailing Measures, the Union has the possibility to initiate State-to-State dispute settlement against certain foreign subsidies granted by WTO members and limited to goods. It is therefore necessary to complement existing Union instruments with a new tool to effectively deal with distortions in the internal market caused by foreign subsidies and ensure a level playing field . In particular, the new tool complements Union State aid rules which deal with distortions in the internal market caused by Member State subsidies . R ules and procedures to investigate foreign subsidies that actually or potentially distort the internal market should be laid down and, where relevant, those distortions should be redressed . Foreign subsidies could distort the internal market if the undertaking benefitting from the foreign subsidy engages in an economic activity in the Union. This Regulation should therefore establish rules for all undertakings engaging in an economic activity in the Union. Given the significance of the economic activities pursued by SMEs, and their contribution to the fulfilment of the Union’s key policy goals, special attention is given to the impact of this Regulation on them . To ensure a level playing field throughout the internal market and consistency in the application of this Regulation, t he Commission should be the sole authority competent to apply this Regulation. The Commission should have the power to examine any foreign subsid y to the extent it is in the scope of this Regulation in any sector of the economy on its own initiative relying on information from all available sources. To ensure effective control, in the specific case of large concentrations (mergers and acquisitions) and public procurement procedures above certain thresholds, the Commission should have the power to review foreign subsidies based on a prior notification by the undertaking to the Commission . F oreign subsid y in the context of this Regulation should be understood as an intervention that meets three cumulative conditions. There should be a financial contribution provided , directly or indirectly, by the public authorities of a third country . The financial contribution may be granted through public or private entities . Whether a public entity provides a financial contribution should be determined on a case-by-case basis with due regard to elements such as the characteristics of the relevant entity and the legal and economic environment prevailing in the country in which the entity operates including the government’s role in the economy. Financial contributions may also be granted through a private entit y if its actions can be attributed to the third country . Such a financial contribution should confer a benefit to an undertaking engaging in an economic activity in the internal market . A financial contribution that b enefits an entity engaging in non-economic activities do es not constitute a foreign subsid y . T he existence of a benefit should be determined on the basis of comparative benchmarks , such as the investment practice of private investors, rates for financing obtainable on the market, a comparable tax treatment, or the adequate remuneration for a given good or service . . If no directly comparable benchmarks are available, existing benchmarks could be adjusted or alternative benchmarks could be established based on generally accepted assessment methods. The benefit should be conferred to an individual undertaking or industry or several undertakings or industries. The benefit could be established by law or in fact. Once the existence of a foreign subsidy is established, the Commission should assess whether the foreign subsidy distorts the internal market. Unlike State aid granted by a Member State, foreign subsidies are not generally prohibited . Subsidies in the form of export financing may be a cause of particular concern because of their distortive effects. This is not the case if such financing is provided in line with the OECD Arrangement on officially supported export credits. The Commission should assess on a case-by-case basis whether a foreign subsidy distorts the internal market. The lack of transparency concerning many foreign subsidies and the complexity of the commercial reality may make it difficult to unequivocally identify or quantify the impact of a given foreign subsid y on the internal market. To determine the distortion, it therefore appears necessary to use a non-exhaustive set of indicators. When assessing the extent to which a foreign subsidy can improve the compet itive position of the undertaking concerned and, in doing so, actually or potentially negatively affects competition in the internal market , the Commission c ould have regard to certain indicators, including but not limited to the amount and nature of the subsidy, the purpose and conditions attached to the foreign subsidy as well as its use in the internal market. When applying these indicators , the Commission c ould take into account different elements such as t he size of the subsidy in absolute terms or in relation to the size of the market or to the value of the investment. For instance, a concentration, in the context of which a foreign subsidy covers a substantial part of the purchase price of the target, is likely to be distortive. Similarly, foreign subsidies covering a substantial part of the estimated value of a contract to be awarded in a public procurement procedure are likely to cause distortions. If a foreign subsidy is granted for operating costs, it seems more likely to cause distortions than if it is granted for investment costs. Foreign subsidies to small and medium-sized undertakings may be considered less likely to cause distortions than foreign subsidies to large undertakings. Furthermore, the characteristics of the market, and in particular the competitive conditions on the market , such as barriers to entry, should be taken into account. Foreign subsidies leading to overcapacity by sustaining uneconomic assets or by encouraging investment in capacity expansions that would otherwise not have been built are likely to cause distortions. A foreign subsidy to a beneficiary that shows a low degree of activity in the internal market, measured for instance in terms of turnover achieved in the Union , is less likely to cause distortions than a foreign subsidy to a beneficiary that has a more significant level of activity in the internal market . Finally, f oreign subsidies not exceeding EUR 5 million should be deemed , as a general rule, unlikely to distort the internal market within the meaning of this Regulation. Like certain types of State aid, also certain categories of foreign subsidies, such as unlimited guarantees, are likely to create distortions in the internal market because of their nature . Those categories should not require a detailed assessment based on indicators. An undertaking could in any event show that the foreign subsidy in question would not distort the internal market in the specific circumstances of the case. The Commission should take into account the positive effects of the foreign subsidy on the development of the relevant subsidised economic activity. The Commission should weigh th ese positive effects against the negative effects of a foreign subsidy in terms of distortion on the internal market in order to determine, if applicable, the appropriate redressive measure or accept commitments. The balancing may also lead to the conclusion that no redressive measures should be imposed. Categories of foreign subsidies that are deemed most likely to distort the internal market are less likely to have more positive than negative effects. Where the Commission examines a foreign subsidy on its own initiative , it should have the power to impose redressive measures on an undertaking to remedy any distortion caused by a foreign subsidy in the internal market. Redressive measures should be proportionate and suitable to remedy the distortion at stake. They should include behavioural or structural remedies or the repayment of the foreign subsidy. The undertaking concerned should have the possibility to offer commitments in order to remedy the distortion caused by the foreign subsidy. If the Commission considers that the commitments offered fully and effectively remedy the distortion, it could accept them and make them binding by decision. The undertaking concerned could offer to repay the subsidy, together with appropriate interest. The Commission should accept a repayment offer ed as a commitment if it can ascertain that the repayment fully remedies the distortion, is executed in a transparent manner and is effective in practice, while taking into account the risk of circumvention of the objectives of this Regulation . Unless the undertakings concerned offer commitments that would fully and effectively remedy the identified distortion, the Commission should have the power to prohibit a concentration or the award of a public contract before it takes place. Where the concentration has already been implemented, notably in cases where no prior notification was required because the notification thresholds were not reached, the distortion may nonetheless be so substantial that it cannot be remedied by behavioural or structural measures or by the repayment of the subsidy. In such cases, the Commission could decide to remedy the distortion by ordering the undertakings concerned to dissolve the concentration. The Commission should have the power , on its own initiative, to examine any information on foreign subsidies. To this end, it is necessary to establish a procedure consisting of two steps, namely a preliminary review and an in-depth investigation. The Commission should be given adequate investigative powers to gather all necessary information. It should therefore have the power to request information from any undertaking or association of undertakings throughout the whole procedure . In addition, the Commission should have the power to impose fines and periodic penalty payments for failure to timely supply the requested information or for supplying incomplete, incorrect or misleading information. The Commission could also address questions to Member States or to third countr ie s. Furthermore, the Commission should have the power to make fact-finding visits at the Union premises of the undertaking, or, subject to agreement by the undertaking and the third country concerned , at the premises of the undertaking in the third country . The Commission should also have the power to take decisions on the basis of facts available if the undertaking in question does not cooperate. Furthermore, where necessary to restore competition in the internal market immediately and to prevent irreparable harm , the Commission should have the power to adopt interim measures. In all cases where, as a result of the preliminary review, the Commission has sufficient indications of the existence of a foreign subsidy distorting the internal market, the Commission should have the power to launch an in-depth investigation to gather additional relevant information to assess the foreign subsidy, and to allow the interested parties to exercise their rights of defence. T he Commission should close the in-depth investigation by adopting a decision . The Commission should have appropriate instruments to ensure the effectiveness of commitments and redressive measures. If the undertaking concerned does not comply with a decision with commitments, a decision imposing redressive measures, or a decision ordering interim measures, the Commission should have the power to impose fines and periodic penalty payments. In order to ensure the correct and effective application of this Regulation, the Commission should have the power to revoke a decision and adopt a new one, where the decision was based on incomplete, incorrect or misleading information, or where an undertaking acts contrary to its commitments or the redressive measures imposed . Given the potentially significant impact of concentrations on the internal market, the Commission should have the power , upon notification, to examine information on foreign financial contributions in the context of a proposed concentration. Undertakings should not be allowed to implement the concentration prior to the conclusion of the Commission’s review. T his examination by the Commission should follow the same procedure as the one where a foreign subsidy is reviewed on the Commission’s initiative , subject to adjustments to reflect the specificities of concentrations. It is necessary t o strike a balance between effective protection of the internal market and the need to limit the administrative burden on undertakings subject to this Regulation . Therefore, only concentrations meeting combined thresholds as defined in this Regulation based on the size of the turnover in the Union and the size of the subsidy should be subject to mandatory prior notification . B elow the notification thresholds, the Commission could require the notification of potentially subsidised concentrations that were not yet implemented or the notification of potentially subsidised bids prior to the award of a public contract, if it considers that the concentration or the bid would merit ex-ante review given their impact in the Union. The Commission should also have the possibility to carry out a review on its own initiative of already implemented concentrations or awarded public contracts . When reviewing a concentration, the assessment of whether there is a distortion in the internal market should be limited to the concentration at stake, and only foreign subsidies granted in the three years prior to the concentration should be considered in the assessment. The need to address distortive foreign subsidies is especially salient in public procurement, given its economic significance in the internal market and the fact that it is financed by taxpayer funds . The Commission should have the power, upon notification prior to the award of a public contract or concession, to examine information on foreign financial contributions to the participating undertakings in the context of a public procurement procedure. Prior notifications should be mandatory above a threshold set in this Regulation to capture economically significant cases while minimising the administrative burden and not hindering the participation of SMEs in public procurement . That obligation of prior notification above a threshold should also apply to groups of economic operators referred to in Article 26(2) of Directive 2014/23/EU of the European Parliament and of the Council , Article 19(2) of Directive 2014/24/EU of the European Parliament and of the Council and Article 37(2) of Directive 2014/25/EU of the European Parliament and of the Council . It should also apply to the main subcontractors and the main suppliers of undertaking. When a foreign financial contribution is notified in the context of a public procurement procedure, the assessment should be limited to that procedure. It should be ensured that the principles governing public procurement, notably proportionality, non-discrimination, equal treatment, and transparency, are respected as regards all undertakings involved in the public procurement procedure, regardless of investigations initiated and pending pursuant to this Regulation. Foreign subsidies that enable an undertaking to submit a tender which is unduly advantageous in relation to the works, supplies or services concerned sh ould be deemed to actually or potentially create a distortion in a public procurement procedure. Those distortions should therefore be assessed on the basis of the non-exhaustive set of indicators described in recitals 1 3 and 1 4 as well as the notion of unduly advantageous tender. The indicators should allow to determine how the foreign subsidy distorts competition by improving the competitive position of an undertaking and enabling it to submit an unduly advantageous tender. The opportunity should be given to undertakings to justify that the tender is not unduly advantageous, including by adducing the elements referred to in Article 69(2) of Directive 2014/24/EU. The prohibition of the award should only apply where the advantageous nature of the tender benefiting from foreign subsidies cannot be justified, the tender would be awarded the contract and the undertaking submitting the tender did not offer commitments considered appropriate and sufficient to fully and effectively remove the distortion. Taking into account the nature of the ex ante review mechanism for concentrations and public procurement awards, and the need for legal certainty regarding these specific transactions, a concentration or public procurement tender notified and assessed under the respective procedures cannot be reviewed again by the Commission on its own initiative . Financial contributions of which the Commission was informed through the notification procedure may however also be relevant outside the concentration or procurement procedure . In order to gather information on foreign subsidies, the Commission should have the possibility to launch investigations regarding specific sectors of the economy, particular types of economic activity or the use of particular foreign subsidy instruments. For the same reasons , it is appropriate to provide for limitation periods for the imposition and enforcement of fines and periodic penalty payments . In the interest of transparency and legal certainty, it is appropriate to publish either in full or in a summary form all decisions adopted by the Commission . The Commission, when publishing its decisions, should respect the rules on professional secrecy, including the protection of all confidential information, business secrets and personal data, in accordance with Article 339 of the Treaty . In cases where information marked by the undertaking as confidential or business secret does not seem to be covered by obligations of professional secrecy, it is appropriate to have a mechanism in place according to which the Commission can decide the extent to which such information can be disclosed. Any such decision to reject a claim that information is confidential should indicate a period at the end of which the information will be disclosed, so that the respondent can make use of any judicial protection available to it, including any interim measure. The undertakings or associations of undertakings concerned by an investigation under this Regulation should have the opportunity of submitting their observations. While ensuring preservation of the rights of defence of the undertakings concerned, it is essential that business secrets be protected. The implementation of this Regulation by the Union should comply with Union law, the WTO A greement and be consistent with commitments made under other trade and investment agreements to which the Union or the Member States are parties . Restriction s to Articles 34, 49, 56 and 63 of the Treaty can be justified by the need to avoid unfair competition , provided that such restriction s , like other restrictions of fundamental freedoms compl y with the general principles of Union law, such as proportionality, legal certainty, and with fundamental rights. The implementation of this Regulation may overlap with sectoral rules, in particular in the area of maritime and air transport. Therefore, it is necessary to clarify the relationship between this Regulation and sectoral instruments dealing with foreign subsidies, namely Regulation (EU) 2016/1035 of the European Parliament and of the Council ; Council Regulation (EEC) 4057/86 ; and Regulation (EU) 2019/712 of the European Parliament and of the Council . Where the Commission adopts a decision at the end of an in-depth investigation, Member States should be adequately involved prior to the decision making in an advisory procedure pursuant to Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council . The choice of this procedure is justified taking into account the role of Member States in competition and State aid instruments, which also aim at levelling the playing field in the internal market . In order to ensure uniform conditions for the implementation of t his Regulation , implementing powers should be conferred on the Commission in accord ance with Article 291 of the Treaty. Those powers should be exercised to set out the form and content of notifications of concentrations as well as of financial contributions in the context of public procurement procedures, details of disclosure, form and content of transparency requirement s , calculation of time-limits , conditions and time-limits for commitments and detailed rules on the procedural steps concerning investigations regarding public procurement procedures. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 . In order to ensure a level playing field on the internal market also in the long term, with a view to ensuring adequate coverage of cases investigate d both through notifications as well as ex officio , the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty should be delegated to the Commission in respect of amending the notification thresholds for concentrations and for public procurement procedures , exempting certain categories of undertakings from the notification obligation s under this Regulation, as well as amend ing the time limits for the preliminary review and the in-depth investigations of notified concentrations or notified financial contributions in the context of a public procurement procedure. In relation to financial contribution s in the context of a public procurement procedure, the power to adopt such acts should be exercised in a way that takes into account the interests of SMEs . It is of particular importance that the Commission carr ies out appropriate consultations during the preparations of those acts , including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making . In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council should receive all documents at the same time as Member States' experts, and their experts systematically should have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. Where a concentration is notifiable pursuant to this Regulation, financial contributions to any of the parties to the concentration granted in the three years prior to the date of application of this Regulation should fall with in the scope of this Regulation. In the context of a publ ic procurement procedure, this R egulation should also apply to a financial contribution granted to an undertaking in the three years prior to the date of application of this Regulation , HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Chapter 1 : General provisions Article 1 Subject matter and scope This Regulation lays down rules and procedures for investigating foreign subsidies that distort the internal market and for redressing such distortions. Such distortions may arise with respect to any economic activity , and in particular in concentrations and public procurement procedures. This Regulation addresses foreign subsid ies granted to an undertaking engaging in an economic activity in the internal market. An undertaking acquiring control or merging with an undertaking established in the Union or an undertaking participating in a public procurement procedure is considered to be engaging in an economic activity in the internal market. Article 2 Existence of a foreign subsidy For the purpose of this Regulation, a foreign subsidy shall be deemed to exist where a third country provides a financial contribution which confers a benefit to an undertaking engaging in an economic activity in the internal market and which is limited, in law or in fact, to an individual undertaking or industry or to several undertakings or industries . For the purpose of this Regulation, a financial contribution shall include : ( i) th e transfer of funds or liabilities, such as capital injections, grants, loans, loan guarantees, fiscal incentives, setting off of operating losses, compensation for financial burdens imposed by public authorities, debt forgiveness , debt to equity sw aps or rescheduling; ( ii) t he foregoing of re venue that is otherwise due; or ( iii) the provision of goods or services or the purchase of goods and services; the financial contribution provided by the third country shall include the financial contribution provided by : ( i) t he central government and government authorities at all other levels ; ( ii) f oreign public entit ies , whose actions can be attributed to the third country, taking into account elements such as the characteristics of the entity , the legal and economic environment prevailing in the State in which the entity operates including the government’s role in the economy; or ( iii) a ny private entit y whose actions can be attributed to the third country , taking into account all relevant circumstances . Article 3 Distortions on the internal market A distortion on the internal market shall be deemed to exist where a foreign subsidy is liable to improve the competitive position of the undertaking concerned in the internal market and where , in doing so, it actually or potentially negatively affects competition on the internal market. Whether there is a distortion on the internal market shall be determined on the basis of indicators, which may include the following: the amount of the subsidy; the nature of the subsidy; the situation of the undertaking and the markets concerned; the level of economic activity of the undertaking concerned on the internal market ; the purpose and conditions attached to the foreign subsidy as well as its use on the internal market . A foreign subsidy is unlikely to distort the internal market if its total amount is below EUR 5 million over any consecutive period of three fiscal years. Article 4 Categories of foreign subsidies most likely to distort the internal market A foreign subsidy falling in any of the following categories is most likely to distort the internal market: a foreign subsidy granted to an ailing undertaking, that is to say which will likely go out of business in the short or medium term in the absence of any subsidy , unless there is a restructuring plan that is capable of leading to the long-term viability of that undertaking and includ es a significant own con tribution by the undertaking; a foreign subsidy in the form of a n unlimited guarantee for debts or liabilities of the undertaking , that is to say without any limitation as to the amount or the duration of such guarantee; a foreign subsidy directly facilitating a concentration; a foreign subsidy enabling an undertaking to submit an unduly advantageous tender , on the basis of which the undertaking would be awarded the public contract . Article 5 Balancing The Commission shall, where warranted, balance the negative effects of a foreign subsidy in terms of distortion on the internal market with positive effects on the development of the relevant economic activity. The Commission shall take into account the balancing between the negative and positive effects when deciding whether to impose redressive measures or to accept commitments, and the nature and level of those redressive measures or commitments. Article 6 Commitments and redressive measures To remedy the distortion o n the internal market actually or potentially caused by a foreign subsidy, the Commission may impose redressive measures. The undertaking concerned may also offer commitments. Commitments or redressive measures shall fully and effectively remedy the distortion caused by the foreign subsidy in the internal market. C ommitments or redressive measures may consist of the following: offering access under fair and non-discriminatory conditions to an infrastructure that was acquired or supported by the distortive foreign subsidies unless such fair and non-discriminatory access is already provided for by legislation in force in the Union ; reducing capacity or market presence; refraining from certain investments; licensing on fair, reasonable and non-discriminatory terms of assets acquired or developed with the help of foreign subsidies; publication of results of research and development; divestment of certain assets; requiring the undertakings concerned to dissolve the concentration; repayment of the foreign subsidy, including an appropriate interest rate. The Commission may impose reporting and transparency requirements. If an undertaking offers commitments which fully and effectively remedy the distortion on the internal market, the Commission may accept them and make them binding on the undertaking in a decision with commitments according to Article 9 (3) . Where the undertaking concerned proposes to repay the foreign subsidy including an appropriate interest rate, the Commission shall accept such repayment as commitment if it can ascertain that the repayment is transparent and effective, while taking into account the risk of circumvention. Chapter 2 : Ex Officio review of foreign subsidies Article 7 Ex officio review of foreign subsidies The Commission may on its own initiative examine information from any source regarding alleged distortive foreign subsidies. Article 8 Preliminary review The Commission shall seek all the information it considers necessary to assess, on a preliminary basis, whether the financial contribution under examination constitutes a foreign subsidy and whether it distorts the internal market. To that end, the Commission may in particular : request information in accordance with Article 1 1 ; conduct inspections in and outside the Union in accordance with Article 1 2 or Article 1 3 . Where the Commission, based on the preliminary review, considers that there are sufficient indications that an undertaking has been granted a foreign subsidy that distort s the internal market, it shall adopt a decision to initiate an in-depth investigation (‘decision to initiate the in-depth investigation’) , which shall summarise the relevant issues of fact and law and shall include the preliminary assessment of the existence of a foreign subsidy and of the actual or potential distortion o n the internal market; inform the undertaking concerned; and publish a notice in the Official Journal of the European Union, which invites interested parties, Member States and the third country concerned to express their view s in writing within a prescribed period of time. Where the Commission, after a preliminary assessment, concludes that there are no sufficient grounds to initiate the in-depth investigation, either because there is no foreign subsidy or because there are no indications of an actual or potential distortion on the internal market, it shall close the preliminary review and inform the undertaking concerned. Article 9 In-depth investigation During the in-depth investigation, the Commission shall further assess the foreign subsidy distort ing the internal market that has been identified in the decision to initiate the in-depth investigation , seek ing all the information it considers necessary in accordance with Articles 1 1 , 1 2 and 1 3 . Where the Commission finds that a foreign subsidy distorts the internal market pursuant to Articles 3 to 5, it may impose redressive measures ( ‘ decision with redressive measures ’ ). Where the Commission finds that a foreign subsidy distorts the internal market pursuant to Articles 3 to 5 and the undertaking concerned offers commitments, which the Commission deems appropriate and sufficient to fully and effectively remedy the distortion, it may by a decision make these commitments binding on the undertaking ( ‘ decision with commitments ’ ). A decision accepting the repayment of a foreign subsidy in accordance with Article 6 (6) shall be considered a decision with commitments. T he Commission shall adopt a no objection decision where it finds that: the preliminary assessment as set out in its decision to initiate the in-depth investigation is not confirmed; or a distortion on the internal market is outweighed by positive effect s within the meaning of Article 5 . Article 1 0 Interim measures The Commission may take interim measures, where : there are indications that a financial contribution constitutes a foreign subsidy and distorts the internal market ; and there is a serious risk of substantial and irreparable damage to competition on the internal market. Article 1 1 Information requests The Commission may require an undertaking concerned to provide all necessary information. The Commission may also request such information from other undertakings or associations of undertakings. A request for information to an undertaking or an association of undertakings shall : state its legal basis and its purpose , specify what information is required and set an appropriate time limit within which the information is to be provided; contain a statement that if the information supplied is inco rrect, incomplete or misleading fines and periodic penalty payments provided for in Article 1 5 could be imposed ; contain a statement that , pursuant to Article 14 , a lack of cooperation from the undertaking concerned allows the Commission to take a decision on the basis of the facts that are available. At the request of the Commission, Member States shall provide it with all necessary information to carry out the duties assigned to it by this Regulation. The Commission may also request a third country concerned to provide all necessary information. Article 1 2 Inspections within the Union The Commission may conduct the necessary inspections of undertakings. Where the Commission undertakes such an inspection, the officials authorised by the Commission to conduct an inspection shall be empowered: to enter any premises and land of the undertaking concerned; to examine books and other business records and take, or request copies; to ask any representative or member of staff of the undertaking for explanations on facts or documents relating to the subject-matter and purpose of the inspection and to record the answers ; t o seal any business premises and books or records for the period an d to the extent necessary for the inspection . The undertaking concerned shall submit to inspections ordered by decision of the Commission. The officials and other accompanying persons authorised by the Commission to conduct an inspection shall exercise their powers upon production of a Commission decision : specifying the subject matter and purpose of the inspection ; containing a statement that , pursuant to Article 14 , a lack of cooperation from the undertaking concerned allows the Commission to take a decision on the basis of the facts that are available ; referring to the possibility to impose fines and penalties provided for in Article 1 5 . In good time before the inspection, the Commission shall give notice of the inspection to the Member State in whose territory it is to be conducted. Officials of the Commission as well as officials authorised or appointed by the Member State in whose territory the inspection is to be conducted shall, at the request of the Member State or of the Commission, actively assist the officials and other accompanying persons authorised by the Commission. To this end, they shall enjoy the powers specified in paragraph 2. Where officials or other accompanying persons authorised by the Commission find that an undertaking opposes an inspection within the meaning of this Article, the Member State concerned shall provide them with the necessary assistance and shall request , where appropriate , the assistance of the police or of an equivalent enforcement authority so as to enable them to conduct their inspection. Upon request of the Commission, a Member State shall in its own territory carry out any inspection or other fact-finding measure under its national law in order to establish whether there is a foreign subsidy distorting the internal market. Article 1 3 Inspection outside the Union In order to carry out the duties assigned to it by this Regulation, the Commission may conduct inspections in the territory of a third country , provided that the undertaking concerned has given its consent and the government of the third country has been officially notified and has agreed to the inspection . Article 1 2 (1), (2), and (3) points (a) and (b) shall apply by analogy . Article 1 4 Non-cooperation T he Commission may t ake a decision pursuant to Article 8 or Article 9 on the basis of the facts available , i f an undertaking concerned or a third country : provides incomplete, incorrect or misleading information in response to an information request under Article 1 1 ; fails to provide the information requested within the time limit prescribed by the Commission; refuses to submit to the Commission’s inspection within or outside the Union ordered under Article 1 2 or Article 1 3 ; or otherwise impedes the preliminary review or the in-depth investigation . Where an undertaking or association of undertakings, a Member State or the third country has supplied incorrect or misleading information to the Commission, that information shall be disregarded. Where an undertaking concerned, including a public undertaking which is directly or indirectly controlled by the State , fails to provide the necessary information to determine whether a financial contribution confers a benefit to it, that undertaking may be deemed to have received such benefit. When applying facts available, the result of the procedure may be less favourable to the undertaking concerned than if it had cooperated. Article 1 5 Fines and periodic penalty payments T he Commission may impose by decision fines and periodic penalty payments w here an undertaking concerned or an association of undertakings , intentionally or negligently: supplies incorrect, incomplete or misleading information in response to a request made pursuant to Article 1 1 , or does not supply the information within the prescribed time limit; produces the required books or other records related to the business in incomplete form during inspections under Article 1 2 ; in response to a question asked in accordance with Article 12 (2) , point (c), ( i) g ives an incorrect or misleading answer, ( ii) f ails to rectify within a time-limit set by the Commission an incorrect, incomplete or misleading answer given by a member of staff, or ( iii) f ails or refuses to provide a complete answer on facts relating to the subject-matter and purpose of an inspection ordered by a decision adopt ed pursuant to Article 12 (3); refuses to submit to inspections ordered under Article 1 2 or has broken seals affixed in accordance with Article 12 (2)(d). Fines imposed i n the cases referred to in paragraph 1 shall not exceed 1 % of the aggregate turnover of the undertaking or association of undertakings concerned in the preceding business year . P eriodic penalty payments imposed in the cases referred to in paragraph 1 shall not exceed 5% of the average daily aggregate turnover of the undertaking or association of undertakings concerned in the preceding business year for each working day of delay, calculated from the date established in the decision, until it submits complete and correct information as requested by the Commission. Before adopting any decision in accordance with paragraph 1 , the Commission shall set a final time limit of two weeks to receive the missing information from the undertaking or from the association of undertakings concerned. Where an undertaking concerned does not comply with a decision with commitments pursuant to Article 9 (3), a decision ordering interim measures pursuant to Article 1 0 or a decision imposing redressive measures pursuant to Article 9 (2), the Commission may impose by decision: fines not exceeding 10 % of the aggregate turnover of the undertaking concerned in the preceding business year; and periodic penalty payments not exceeding 5% of the average daily aggregate turnover of the undertaking concerned in the preceding business year for each day of non-compliance, starting from the day of the Commission decision imposing such penalty payments , until the Commission finds that the undertaking concerned complies with the decision . In fixing the amount of the fine or periodic penalty payment, regard shall be had to the nature, gravity and duration of the infringement, taking due account of the principles of proportionality and appropriateness. Article 1 6 Revocation The Commission may revoke a decision taken pursuant to Article 9 ( 2), (3) or (4) and adopt a new decision in any of the following cases : where the undertaking concerned acts contrary to its commitments or the redressive measures imposed ; where the decision was based on incomplete, incorrect or misleading information. Chapter 3: Concentrations Article 1 7 Distortions o n the internal market by foreign subsidies in concentrations In a concentration, the assessment whether there is a distortion o n the internal market within the meaning of Article s 3 or 4 shall be limited to the concentration at stake . O nly foreign subsidies granted in the three calendar years prior to the conclusion of the agreement, the announcement of the public bid, or the acquisition of a controlling interest shall be considered in the assessment. Article 1 8 Definition of and notification thresholds for c oncentrations For the purpose s of this Regulation, a concentration shall be deemed to arise where a change of control on a lasting basis results from any of the following : the merger of two or more previously independent undertakings or parts of undertakings; the acquisition, by one or more persons already controlling at least one undertaking, or by one or more undertakings, whether by purchase of securities or assets, by contract or by any other means, of direct or indirect control of the whole or parts of one or more other undertakings. The creation of a joint venture performing on a lasting basis all the functions of an autonomous economic entity shall constitute a concentration within the meaning of paragraph 1. For the purpose s of Article 19 , a ‘ notifiable concentration ’ shall be deemed to arise where, in a concentration, the acquired undertaking or at least one of the merging undertakings is established in the Union and generates an aggregate turnover in the Union of at least EUR 500 million ; and the undertakings concerned received from third countr ie s an aggregate financial contribution in the three calendar years prior to notification of more than EUR 50 million. In the creation of a joint venture referred to in paragraph 2, a ‘ notifiable concentration ’ shall be deemed to arise where : the joint venture itself or one of its parent undertakings is established in the Union and generates an aggregate turnover in the Union of at least EUR 500 million ; and the joint venture itself and its parent undertakings received from third countr ie s an aggregate financial contribution in the three calendar years prior to notification of more than EUR 50 million. Article 19 Prior notification of concentrations Notifiable concentrations shall be notified to the Commission prior to their implementation and following the conclusion of the agreement, the announcement of the public bid, or the acquisition of a controlling interest. The undertakings concerned may also notify the proposed concentration when they demonstrate to the Commission a good faith intention to conclude an agreement or, in the case of a public bid, where they have publicly announced their intention to make such a bid, provided that the intended agreement or bid would result in a notifiable concentration under paragraph 1 . A concentration which consists in a merger within the meaning of Article 1 8 (1) , point (a) or in the acquisition of joint control within the meaning of Article 1 8 (1) , point (b) shall be notified jointly by the parties to the merger or by those acquiring joint control as the case may be. In all other cases, the notification shall be done by the person or undertaking acquiring control of the whole or parts of one or more undertakings. If the undertakings concerned fail to meet their obligation to notify , the Commission may review a notifiable concentration in accordance with this Regulation by requesting the notification of that concentration . In that case the Commission shall not be bound by the time limits referred to in Article 2 3 (1) and (4). The Commission may request the prior notification of any concentration which is not a notifiable concentration within the meaning of Article 1 8 at any time prior to its implementation where the Commission suspects that the undertakings concerned may have benefitted from foreign subsidies in the three years prior to the concentration. T hat concentration shall be deemed to be a notifiable concentration for the purposes of this Regulation. Article 2 0 Definition of control For the purpose s of Article 1 8 , control shall be constituted by rights, contracts or any other means which, either separately or in combination and having regard to the considerations of fact or law involved, confer the possibility of exercising decisive influence on an undertaking, in particular by: ownership or the right to use all or part of the assets of an undertaking; rights or contracts which confer decisive influence on the composition, voting or decisions of the organs of an undertaking. Control shall be acquired by persons or undertakings which: are holders of the rights or entitled to rights under the contracts concerned; or while not being holders of such rights or entitled to rights under such contracts, have the power to exercise the rights deriving therefrom. Article 2 1 Calculation of turnover Aggregate turnover shall comprise the amounts derived by the undertakings concerned in the preceding financial year from the sale of products and the provision of services falling within the undertakings’ ordinary activities after deduction of sales rebates and of value added tax and other taxes directly related to turnover. The aggregate turnover of an undertaking concerned shall not include the sale of products or the provision of services between any of the undertakings referred to in paragraph 4. Turnover in the internal market shall comprise products sold and services provided to undertakings or consumers in the internal market. By way of derogation from paragraph 1, where the concentration consists of the acquisition of parts, whether or not constituted as legal entities, of one or more undertakings, only the turnover relating to the parts which are the o bject of the concentration shall be taken into account with regard to the seller or sellers. However, two or more transactions within the meaning of the first subparagraph which take place within a two-year period between the same persons or undertakings shall be treated as one and the same concentration arising on the date of the la te st transaction. In stead of turnove r , the following shall be used for the following categories of undertakings : for credit institutions and other financial institutions, the sum of the following income items as defined in Council Directive 86/635/EEC , after deduction of value added tax and other taxes directly related to those items, where appropriate: ( i) i nterest income and similar income; ( ii) i ncome from securities: i ncome from shares and other variable yield securities, income from participating interests, income from shares in affiliated undertakings; ( iii) c ommissions receivable; ( iv) n et profit on financial operations; ( v) o ther operating income ; for insurance undertakings, the value of gross premiums written which shall comprise all amounts received and receivable in respect of insurance contracts issued by or on behalf of the insurance undertakings, including also outgoing reinsurance premiums, and after deduction of taxes and parafiscal contributions or levies charged by reference to the amounts of individual premiums or the total volume of premiums ; For the purposes of point (a), for a credit or financial institut ion in the internal market the turnover shall comprise th e income items, as defined in that point , which are received by the branch or division of that institution established in the internal market. Without prejudice to paragraph 2, the aggregate turnover of an undertaking concerned shall be calculated by adding together the respective turnovers of: the undertaking concerned; those undertakings in which the undertaking concerned , directly or indirectly: ( i) o wns more than half the capital or business assets, ( ii) h as the power to exercise more than half the voting rights, ( iii) h as the power to appoint more than half the members of the supervisory board, the administrative board or bodies legally representing the undertakings, ( iv) h as the right to manage the undertakings' affairs; those undertakings which have in the undertaking concerned any of the rights or powers referred to in point (b); those undertakings in which an undertaking as referred to in point (c) has any of the rights or powers referred to in point (b); those undertakings in which two or more undertakings as referred to in points (a) to (d) jointly have any of the rights or powers referred to in point (b). Where undertakings concerned jointly have the rights or powers listed in paragraph 4 , point (b), in calculating the aggregate turnover of the undertakings concerned , account shall be taken of the turnover resulting from the sale of products and the provision of services between the joint undertaking and any third undertakings , and t his turnover shall be apportioned equally amo ngst the undertakings concerned; no account shall be taken of the turnover resulting from the sale of products or the provision of services between the joint undertaking and each of the undertakings concerned or any other undertaking connected with any one of them, as set out in paragraph 4 , points (b) to (e) . Article 2 2 Aggregation of financial contribution s The aggregate financial contribution to an undertaking concerned shall be calculated by adding together the respective financial contributions received from third countr ie s by all undertakings referred to in Article 21 (4), point s (a) to (e ). Article 2 3 Suspension of concentrations and time limits A notifiable concentration shall not be implemented before its notification . In additi on, the following time limits shall apply : where the Commission receives the complete notification, the concentration shall not be implemented for a period of 25 working days after that receipt; whe re the Commission initiates an in-depth investigation no later than 25 working days after receipt of the complete notification, the concentration shall not be implemented for a period of 90 working days after the opening of the in-depth investigation ; t hat period shall be extended by 15 working days where the undertakings concerned offer commitments pursuant to Article 6 with a view to remedy the distortion on the internal market; where the concentration has been declared not to distort the internal market pursuant to a decision under Article 24 (3) , point (a ) or point (b ) , it may be implemented thereafter . Each period shall begin on the working day following that of the receipt of the complete notification or of the adoption of the relevant Commission decision, respectively. Paragraph 1 shall not prevent the implementation of a public bid or of a series of transactions in securities including those convertible into other securities admitted to trading on a market such as a stock exchange, by which control is acquired from various sellers, provided that: the concentration is notified to the Commission pursuant to Article 19 without delay; and the acquirer does not exercise the voting rights attached to the securities in question or does so only to maintain the full value of its investments based on a derogation granted by the Commission under paragraph 3. The Commission may, up on request, grant a derogation from the obligations laid down in paragraphs 1 or 2. The request to grant a derogation shall state the grounds for the derogation . In deciding on the request, the Commission shall take into account in particular the effects of the suspension on one or more undertakings concerned by the concentration or on a third party and the risk of a distortion o n the internal market posed by the concentration. Such a derogation may be granted subject to certain conditions and obligations in order to ensure that there is no distortion on the internal market. A derogation may be applied for and granted at any time, either before notification or after the transaction. The time limits provided for in paragraph 1 , point ( b ) shall be extended if the undertakings concerned make a request to that effect not later than 15 working days after the opening of the in-depth investigation pursuant to Article 8 . The undertakings concerned may make only one such request. Likewise, at any time following the opening of the in-depth investigation, the time limits provided for in paragraph 1 , point ( b ) may be extended by the Commission with the agreement of the undertakings concerned. The total duration of any extension or extensions pursuant to this paragraph shall not exceed 20 working days. The time limits provided for in paragraph 1 may exceptionally be suspended where the undertakings have not supplie d the complete information which the Commission has requested pursuant to Article 1 1 or have refused to submit to an inspection ordered by decision pursuant to Article 1 2 . The Commission may adopt a decision pursuant to Article 2 4 (3) without being bound by the time limits referred to in paragraphs 1 and 4, in cases where: it finds that a concentration has been implemented in breach of the commitments attached to a decision taken under Article 2 4 (3) , point (a), which has found that, in the absence of the commitments, the concentration would distort the internal market; or a decision has been revoked pursuant to Article 2 4 (1) . Any transaction carried out in breach of paragraph 1 shall be considered valid only after a decision pursuant to Article 2 4 (3) has been adopted . This Article shall have no effect on the validity of transactions in securities including those convertible into other securities admitted to trading on a market such as a stock exchange, unless the buyer and seller were aware or ought to have been aware that the transaction was carried out in breach of paragraph 1. Article 2 4 Procedural rules applicable to the p reliminary review and the in-depth investigation of notified concentrations Articles 8 , 9 (1), (3) and (4 ) , 10 , 11 , 1 2 , 1 3 , 1 4 and 1 6 shall apply to notified concentrations. The Commission may initiate an in-depth investigation under Article 8 (2) no later than 25 working days after receipt of the complete notification. A fter the in-depth investigation, t he Commission shall adopt one of the following decisions: a d ecision with commitments pursuant to Article 9 (3); a n o objection decision pursuant to Article 9 (4); a d ecision prohibiting a concentration, where the Commission finds that a foreign subsidy distorts the internal market pursuant to Articles 3 to 5 . Decisions pursuant to paragraph 3 shall be adopted within 90 working days after the opening of the in-depth investigation at the latest , extended as the case may be pursuant to Article 2 3 (1) , point (b), (4) and (5) . If the Commission does not adopt a decision within that time limit , the undertakings concerned shall be allowed to implement the concentration. In any request for information to an undertaking, the Commission shall specify whether time limits will be suspended pursuant to Article 2 3 (5) , in the event the undertaking fails to provide complete information in the prescribed time limit . T he Commission may, where it finds that a concentration has already been implemented and that concentration has been found to distort the internal market pursuant to Articles 3 to 5 adopt one of the following measures : require the undertakings concerned to dissolve the concentration , in particular through the dissolution of the merger or the disposal of all the shares or assets acquired, to restore the situation prevailing prior to the implementation of the concentration ; in circumstances where restoration of the situation prevailing before the implementation of the concentration is not possible through dissolution of the concentration , the Commission may take any other measure appropriate to achieve such restoration as far as possible ; order any other appropriate measure to ensure that the undertakings concerned dissolve the concentration or take other restorative measures as required in its decision. The measures referred to in point s (a) and (b ) may be imposed either in a decision pursuant to paragraph 3 , point (c) , or by separate decision The Commission may adopt any of the measures referred to in points (a) or (b) where it finds that a concentration has been implemented in breach of a decision taken pursuant to paragraph (3) , point ( a), which has found that, in the absence of the commitments, the concentration would fulfil the criterion laid down in paragraph 3 , point (c). The Commission may order interim measures referred to in Article 10 also where : a concentration has been implemented in breach of Article 19 ; a concentration has been implemented in breach of a decision with commitments under this Article, paragraph 3 , point (a ). Article 2 5 Fines and periodic penalty payments applicable to concentrations The Commission may impose fines and periodic penalty payments as set out in Article 1 5 . In addition, the Commission may impose by decision on undertakings concerned fines not exceeding 1 % of their aggregate turnover in the preceding business year where they, intentionally or negligently , supply incorrect or misleading information in a notification pursuant to Article 19 or supplement thereto. The Commission may impose by decision on undertakings concerned fines not exceeding 10 % of their aggregate turnover in the preceding business year where they, intentionally or negligently: fail to notify a notifiable concentration in accordance with Article 19 prior to its implementation, unless they are expressly authorised to do so by Article 2 3 ; implement a notified concentration in breach of Article 2 3 ; implement a notified concentration prohibited in accordance with Article 2 4 (3) , point (c) . Chapter 4: Public procurement procedures Article 2 6 Distortions o n the internal market by foreign subsidies in public procurement procedure s Foreign subsidies that cause or risk causing a distortion in a public procurement procedure shall be understood as foreign subsidies that enable an undertaking to submit a tender that is unduly advantageous in relation to the works, supplies or services concerned . The assessment of whether there is a distortion on the internal market pursuant to Article 3 and whether a tender is unduly advantageous in relation to the works, supplies or services concerned shall be limited to the public procurement procedure at stake . Only foreign subsidies granted during the three years prior to the notification shall be taken into account in the assessment. Article 2 7 Definition of and n otification threshold in public procurement procedures For the purposes of Article 28, a public procurement procedure means: any type of award procedure laid down in Directive 2014/24/EU and Directive 2014/25/EU of the European Parliament and of the Council for the conclusion of a public contract as defined in Article 2(1) , point (5) of Directive 2014/24/EU or of a supply, works and service contract as defined in Article 2 , point (1) of Directive 2014/25/EU; a procedure for the award of a works or a service concession as defined in Article 5, point (1) of Directive 2014/23/EU of the European Parliament and of the Counci l ; procedures for the award of contracts referred to in Article 10(4), point (a) of Directive 2014/23/EU, Article 9(1), point (a) of Directive 2014/24/EU and Article 20(1) point (a) of Directive 2014/25/EU. For the purpose of Article 28, a notifiable foreign financial contribution in an EU public procurement procedure shall be deemed to arise where the estimat ed value of that public procurement is equal or greater than EUR 250 million. Procedures for the award of contracts falling within the scope of Directive 2009/81/EC of the European Parliament and of the Council do not fall under this Chapter. For the purposes of this Chapter, the definitions of the terms “contracting authority” in Article 6 of Directive 2014/23/EU Article 2(1) of Directive 2014/24/EU, Article 3 of Directive 2014/25/EU, , and “contracting entity” in Article 7 of Directive 2014/23/EU and Article 4 of Directive 2014/25/EU shall apply. Article 2 8 Prior notification of foreign financial contributions in the context of public procurement procedures When submitting a tender or a request to participate in a public procurement procedure, undertakings shall either notify to the contracting authority or the contracting entity all foreign financial contributions received in the three years preceding that notification or confirm in a declaration that they did not receive any foreign financial contributions in the last three years. Undertakings which do not submit such information or declaration shall not be awarded the contract. The obligation to notify foreign financial contributions under this paragraph shall extend to economic operators, groups of economic operators referred to in Article 26(2) of Directive 2014/23/EU, Article 19(2) of Directive 2014/24/EU and Article 37(2) of Directive 2014/25/EU, main subcontractors and main suppliers. A subcontractor or supplier shall be deemed to be main where their participation ensures key elements of the contract performance and in any case where the economic share of their contribution exceeds 30% of the estimated value of the contract. For groups of economic operators, main subcontractors and main suppliers, the lead economic operator shall ensure notification. The contracting authority or the contracting entity shall transfer the notification to the Commission without delay. Where the undertaking, economic operators or groups of economic operators referred to in paragraph 1 fail to notify a foreign financial contribution, or where such a notification is not transferred to the Commission, the Commission may initiate a review. Where the Commission suspects that an undertaking may have benefitted from foreign subsidies in the three years prior to the submission of the tender or request to participate in the public procurement procedure, it may request the notification of the foreign financial contributions received by that undertaking in any public procurement procedure which are not notifiable under Article 27(2) or fall within the scope of paragraph 5 of this Article , at any time before the award of the contract. Once the Commission has requested the notification of such a financial contribution, it is deemed to be a notifiable foreign financial contribution in a public procurement procedure. Article 29 Procedural rules applicable to the preliminary review and the in-depth investigation of notified financial contributions in public procurement procedures Articles 8 , 9 (1), (3) and (4), 11 , 12 , 13 , 14 , 1 6 and 22 shall apply to notified financial contributions in public procurement procedures. The Commission shall carry out a preliminary review no later than 60 days after it received the notification. The Commission shall decide whether to initiate an in-depth investigation within the time limit for completing the preliminary review and inform the undertaking concerned and the contracting authority or the contracting entity without delay. The Commission may adopt a decision closing the in-depth investigation no later than 200 days after it received the notification. In exceptional circumstances, this time limit may be extended after consultation with the concerned contracting authority or contracting entity . Article 3 0 Commission decision s Where, after an in-depth investigation, the Commission finds that an undertaking benefits from a foreign subsidy which distorts the internal market pursuant to Articles 3 to 5, and where the undertaking concerned offers commitments that fully and effectively remove the distortion on the internal market, it shall adopt a decision with commitments pursuant to Article 9(3). The assessment under Article 5 shall not result in a modification of the initial tender submitted by the undertaking that is incompatible with Union law. Where the undertaking concerned does not offer commitments or where the Commission considers that the commitments referred to in paragraph 1 are neither appropriate nor sufficient to fully and effectively remove the distortion it shall adopt a decision prohibiting the award of the contract to the undertaking concerned (“decision prohibiting the award of the contract”). Where, after an in-depth investigation, the Commission does not find that an undertaking benefits from a foreign subsidy which distorts the internal market, it shall adopt a decision pursuant to Article 9 (4). Article 3 1 Evaluations in public procurement procedures involving a notification and suspension of award During the preliminary review and the in-depth investigation, the evaluation of tenders in a public procurement procedure may continue. The contract shall not be awarded before the expiry of the time limit set in Article 29(2). If a decision to open an in-depth investigation is taken pursuant to Article 29(3), the contract shall not be awarded to an undertaking submitting a notification under Article 28 until the Commission reaches a decision under Article 30(3) or the time limit set in Article 29(4) elapses. If the Commission has not adopted a decision within this time limit, the contract may be awarded to any undertaking, including the one submitting the notification. The contract may be awarded to an undertaking submitting a declaration under Article 28 before the Commission takes any of the decisions referred to in Article 30 or before the time limit laid down in Article 29(4) elapses only if the tender evaluation has established that the undertaking in question has in any case submitted the most economically advantageous tender. Where the Commission issues a decision under Article 30(2) regarding the most economically advantageous tender , the contract may be awarded to the undertaking having submitted the next best tender not subject to a decision under Article 30(2). Where the Commission adopts a decision in accordance with Article 30(1) or (3), the contract may be awarded to any undertaking having submitted the most economically advantageous tender, including, as the case may be, the undertaking(s) having submitted the notification under Article 28. In all cases, the contracting authority or the contracting entity shall inform the Commission of any decision relating to the outcome of the public procurement procedure. The principles governing public procurement, including proportionality, non-discrimination, equal treatment, and transparency, shall be observed as regards all undertakings involved in the public procurement procedure. The investigation of foreign subsidies pursuant to this Regulation shall not result in the contracting authority or the contracting entity treating the undertaking concerned in a way that is contrary to those principles. Each time limit shall begin on the working day following that of the receipt of the notification or of the adoption of the relevant Commission decision. Article 3 2 Fines and periodic penalty payments applicable to financial contributions in the context of public procurement procedures The Commission may impose fines and periodic penalty payments as set out in Article 1 5 . In addition, the Commission may impose by decision on the undertakings concerned fines not exceeding 1 % of their aggregate turnover in the preceding business year, where they intentionally or negligently supply incorrect or misleading information in a notification pursuant to Article 2 8 or supplement thereto; The Commission may impose by decision on the undertakings concerned fines not exceeding 10 % of their aggregate turnover in the preceding business year where they, intentionally or negligently , fail to notify a subsidy in accordance with A rticle 2 8 during the public procurement procedure. Chapter 5: Common procedural provisions Article 3 3 Relation between procedures A financial contribution notified in the context of a concentration under Article 19 may be relevant and assessed again in relation to another economic activity . A financial contribution notified in the context of a public procurement procedure under Article 2 8 may be relevant and assessed again in relation to another economic activity. Article 3 4 Market investigation Where the information available substantiates a reasonable suspicion that foreign subsidies in a particular sector, for a particular type of economic activity or based on a particular subsidy instrument may distort the internal market, the Commission may conduct a market investigation into the particular sector, the particular type of economic activity or into the use of the subsidy instrument concerned. In the course of that market investigation , the Commission may request the undertakings or associations of undertakings concerned to supply the necessary information and may carry out the necessary inspections. The Commission may also request the Member State or third country concerned to supply information. The Commission may publish a report on the results of its market investigation into particular sectors, particular types of economic activity or particular subsidy instruments and invite comments from interested parties. The Commission may use the information obtained from such market investigations in the framework of procedures under this Regulation. Articles 1 1 , 1 2 , 1 3 and 1 5 of this Regulation shall apply. Article 3 5 Limitation periods The powers of the Commission under Article 9 shall be subject to a limitation period of ten years, starting on the day on which a foreign subsidy is granted to the undertaking concerned. Any action taken by the Commission under Articles 8 , 1 1 , 1 2 or 1 3 with respect to a foreign subsidy shall interrupt the limitation period. After each interruption, the limitation period shall start to run afresh. The powers of the Commission to impose fines and periodic penalty payments under Articles 1 5 , 2 5 and 3 2 shall be subject to a limitation period of three years, starting on the day on which the infringement referred to in Article s 1 5 , 25 or 32 took place . In the case of continuing or repeated infringements, the limitation period shall start on the day on which the infringement ceases. Any action taken by the Commission with respect to an infringement referred to in Articles 1 5 , 2 5 or 3 2 shall interrupt the limitation period for the imposition of fines or periodic penalty payments. After each interruption, the limitation period shall start to run afresh. The powers of the Commission to enforce decisions imposing fines and periodic penalty payments under Articles 1 5 , 2 5 and 3 2 shall be subject to a limitation period of five years, starting on the day on which the Commission decision imposing fines or periodic penalty payments was taken. Any action taken by the Commission, or by a Member State acting upon request of the Commission, intended to enforce payment of the fine or periodic penalty payment shall interrupt that limitation period. After each interruption, the limitation period shall start to run afresh. Article 3 6 Publication of decisions The Commission shall publish a summary notice of the decisions adopted pursuant to Article 8 (2) . The Commission shall publish the decisions adopted pursuant to Article 9 (2), (3) and (4) , Article 2 4 (3) , and Article 30 (1), (2) and (3) in the Official Journal of the European Union. When publishing summary notices and decisions , t he Commission shall take due account of the legitimate interests of undertakings in the protection of their business secrets and other confidential information. Article 3 7 Addressees of decisions D ecisions adopted pursuant to Articles 8 , 9 , 15 , 2 4 (3), 25, 30 (1) and 3 2 shall be addressed to the undertakings or to the association of undertakings concerned. The Commission shall notify the decision to the addressee without delay and shall give the addressee the opportunity to indicate to the Commission which information it considers to be confidential. The Commission shall provide t he contracting authority or the contracting entity concerned with a copy of any Commission decision addressed to an undertaking participating in a public procurement procedure. D ecision s adopted pursuant to Article 30 (2) and (3) shall be addressed to the contracting authority or the contracting entity concerned . The Commission shall provide the undertaking to which the award of the public contract is prohibited with a copy of that decision. Article 3 8 Disclosure and right s of defence The Commission shall, before adopting a decision pursuant to Articles 9 , 1 5 , 2 4 (3) point (c), 2 5 , 3 0 (2) or 3 2 give the undertaking concerned the opportunity to submit observations on the grounds on which the Commission intends to adopt its decision. The Commission shall base its decision only on grounds on which the undertakings concerned ha ve been given the opportunity to submit their observations. Article 39 Professional secrecy Information acquired under this Regulation shall be used only for the purposes for which it was acquired. The Commission, its officials and other persons working under its supervision shall not disclose information covered by the obligation of professional secrecy that they have acquired under this Regulation. Paragraphs 1 and 2 shall not prevent publication of statistics and reports which do not contain information allowing to identify specific undertakings or associations of undertakings. Chapter 6 : Relationship to other instruments Article 4 0 Relationship to other instruments This Regulation is without prejudice to the application of Articles 101, 102, 106, 107 and 108 of the Treaty , Council Regulation (EC) No 1/2003 and Council Regulation (EC) No 139/2004 . This Regulation is without prejudice to the application of Regulation (EU) 2016/1037 of the European Parliament and of the Council of 8 June 2016 . This Regulation is without prejudice to the application of Regulation (EU) 2019/452 of the European Parliament and of the Council . This Regulation takes precedence over Regulation (EU) 2016/1035 of the European Parliament and of the Council until that Regulation becomes applicable pursuant to its Article 18. Where, after that date, a foreign subsidy falls within the scope of application of both Regulation (EU) 2016/1035 and this Regulation, Regulation (EU) 2016/1035 takes precedence . However , the provisions applicable to public procurement and concentrations of th is Regulation take precedence over Regulation (EU) 2016/1035 . T h is Regulation takes precedence over Council Regulation (E EC ) No 4057/86. This Regulation is without prejudice to the application of Regulation (EU) 2019/712 of the European Parliament and of the Council. Notifiable concentrations, as defined in Article 1 8 of this Regulation , involving air carriers shall be subject to the provisions of Chapter 3. Public procurement procedures, as defined in Article 2 7 of this Regulation , involving air carriers shall be subject to the provisions of Chapter 4. An investigation pursuant to this Regulation shall not be carried out and measures shall not be imposed or maintained where such investigation or measures would be contrary to the Union’s obligations emanating from any relevant international agreement it has entered into. In particular, no action shall be taken under this Regulation which would amount to a specific action against a subsidy within the meaning of Article 32.1 of the Agreement on Subsidies and Countervailing Measures . This Regulation shall not prevent the Union from exercising its rights or fulfilling its obligations under international agreements. Chapter 7 : Transitional and final provisions Article 4 1 Committee procedure for decisions Decisions pursuant to Article s 9 , 24(3) and 30 shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 43(2) . Article 4 2 Committee procedure for i mplementing acts The Commission is empowered to adopt implementing acts concerning: t he form , content and procedural details of notifications of concentrations pursuant to Article 19 ; t he form, content and procedural details of notifications of foreign financial contributions in public procurement procedures pursuant to Article 2 8 ; d etails of the disclosure pursuant to Article 3 8 ; t he form content and procedural details of transparency requirements; detailed rules on the calculation of time limits ; the conditions and time limits for proposing commitments under Article 3 0 ; detailed rules on the procedural steps referred to in Article 28, 29, 30 and 31 concerning investigations regarding public procurement procedures . I mplementing acts referred to in paragraph 1 shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in in Article 43 (2) . Article 43 Committee The Commission shall be assisted by a committee . That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182 /2011. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No 182 /2011 shall apply. Article 4 4 Delegated acts The Commission is empowered to adopt delegated acts for the purposes of: amend ing the thresholds for notifications as set out in Articles 1 8 and 27 , in the light of the practice of the Commission during the first five years of application of this Regulation , and taking into account the effectiveness of application ; exempting certain categories of undertakings concerned from the obligation to notify pursuant to Articles 19 and 2 8 , in light of the practice of the Commission in the first five years of application of this Regulation , in case this practice allows to identify economic activities where foreign subsidies are unlikely to distort the internal market ; amend ing the timelines for review and in-depth investigations as set out in Articles 2 4 and 29 . Delegated acts referred to in paragraph 1 shall be adopted in accordance with Article 45 . Article 4 5 Exercise of the delegation The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. The power to adopt delegated acts referred to in Article 4 4 shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time starting two years after the date of entry into force of this Regulation. The delegation of power referred to in Article 4 4 may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect on the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 2016. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. A delegated act adopted pursuant to Article 4 4 shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 4 6 Review Within five years after the entry into force of this Regulation at the latest, the Commission shall present a report to the European Parliament and the Council on the application of this Regulation, accompanied, where the Commission considers it appropriate, by relevant legislative proposals. Article 4 7 Transitional provisions This Regulation shall apply to foreign subsidies granted in the ten years prior to the date of application of this Regulation where such foreign subsid ies distort the internal market after the start of application of this Regulation. This Regulation shall apply to foreign financial contributions granted in the three years prior to the date of application of this Regulation where such foreign financial contribution s were granted to an undertaking notifying a concentration or notifying financial contributions in the context of a public procurement procedure pursuant to this Regulation. This Regulation shall not apply to concentrations for which the agreement was concluded , the public bid was announced , or a controlling interest was acquired before the date of application of the Regulation. This Regulation shall not apply to public procurement procedures initiated before the date of application of the Regulation. Article 4 8 Entry into force and date of application This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . It shall apply from [date: six months after entry into force]. This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE Title of the proposal/initiative Regulation of the European Parliament and of the Council on foreign subsidies distorting the internal market Policy area(s) concerned Policy area: Competition/Single Market The budgetary impact concerns the new tasks entrusted with the Commission, including the direct supervisory tasks. The proposal/initiative relates to: a new action a new action following a pilot project/preparatory action the extension of an existing action a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action Objective(s) General objective (s) The general objective of this initiative is to restore the level playing field on the internal market so that it is not distorted by foreign subsidies. Specific objective(s) This initiative has two specific objectives. 1. Identify the most distortive subsidies: This specific objective addresses the issue that there is a general lack of information about subsidies at international level and that there are no criteria and procedures to assess the potential distortion of the EU internal market caused by foreign subsidies. 2. Remedy the distortions caused by foreign subsidies: This objective addresses the issue that there are no tools to remedy distortions caused by foreign subsidies once identified. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. Stakeholder group Practical implications Businesses First, b usinesses potentially benefitting from foreign subsidies will be the stakeholders most affected by the initiative. This may potentially concern any undertaking, namely undertakings ultimately owned by foreign and EU nationals. The notification obligation introduced for concentrations and public procurement bids that exceed certain thresholds will result in an administrative burden on these businesses. Furthermore, if the Commission initiates an ex-officio investigation in all other market situations, the undertakings concerned will need to submit the requested information. If undertakings are found to have benefitted from distortive foreign subsidies, they will be subject to redressive measures such as the repayment of the subsidy. Second, businesses which do not benefit from distortive foreign subsidies will benefit from the Regulation because it will restore and preserve the level playing field in the internal market. Thirdly, the Regulation will not affect much SMEs. The notification thresholds are likely to be too high to affect them. Furthermore, the high threshold below which subsidies are unlikely to be distortive – which is 25 times higher than the de minimis for State Aid – is also likely to be too high to affect most SMEs. Consumers Although consumers will not be dire ctly affected by the new legislation, the Regulation can have a slightly negative economic impact on consumers in the short run since it may lead to an increase in prices, although this is not expected to be significant. In the long run, however, consumers will benefit from ex ante control of potentially subsidised concentrations. Notably, a control of subsidised concentrations can spur innovation and efficiencies since non-subsidised undertakings will then have better chances to achieve economies of scale. Moreover, addressing distortive foreign subsi dies also beyond concentrations shall improve competition in the internal market, which ultimately benefits consumers through lower prices and better products. Third country States Public authorities from third countries will not be directly affected by the Regulation. The Commission as an enforcer may, however, engage with them as regards information requests or more generally, in consultations throughout the procedure. In general, this instrument may prompt third countries to increase efforts to seek multilateral solutions as well as to reassess the use of subsidies in their investment policies. Public authorities The Commission will be the most affected public authority by the Regulation, as the Commission will become the sole enforcer of the investigative tools. Ex-ante control of subsidised concentrations may require about 40 FTEs; ex-ante control of subsidised bids in public procurement 45 FTEs and ex-officio control of all other market situations involving distortive foreign subsidies may require around 60 FTEs. To a much lesser extent, national authorities and contracting authorities are likely to be affected by the Regulation in the medium and long term as the Commission is likely to seek establishing coordination mechanisms with national authorities to better enforce the investigative instrument. Indicators of performance The proposed indicators mainly rely on internal Commission data sources or consultations that will be conducted by the Commission. The initiative is pla n ned to be evaluated within 5 years after entry into force. The evaluation will examine in particular whether, and to what extent, the Regulation will have contributed to the improvement of the functioning of the internal market. The indicators proposed to monitor the achievement of policy objectives pursued by this Regulation are presented below. Specific objectives Monitoring indicators Sources of data and/or data collection methods Data collected already? Actors responsible for data collection Identify the most distortive subsidies The yearly number of cases of alleged distortive foreign subsidies dealt with by the supervisory authority Sources of information Notifications Third party submissions of market information Ex officio cases No Commission Share of cases of foreign subsidies found to be distortive vs. total number of cases Record of all final decisions finding distortions caused by foreign subsidies. No Commission Share of cases cleared thanks to the balancing test vs. total number of cases. Record of all final decisions finding th at positive effects outweigh the distortions. No Commission Remove distortions caused by foreign subsidies Stakeholder perceptions of the impacts of the imposed redressive measures Consultation with EU stakeholders on their perceptions of the impacts of redressive measures No Commission Grounds for the proposal/initiative Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The Regulation should be directly applicable. By the time the Regulation starts to be applied , the Commission should put in place effective procedures for the enforcement of the Regulation, in particular, for the functioning of the ex-ante notification systems on potentially subsidised concentrations and public procurement bids, but also to carry out market investigations and to perform any other investigative, enforcement and monitoring powers. Once the Regulation enters into force and information on foreign subsidies becomes increasingly available, the Commission will build up expertise on the effectiveness of the process. Should the Commission consider, in light of this information, that the procedures can be improved, streamlined or simplified, it may decide to modify the appropriate thresholds or exempt certain categories of undertakings from the obligation to notify through a delegated act . The initiative is planned to be evaluated within 5 years after entry into force. The evaluation will examine in particular whether, and to what extent, the Regulation will have contributed to the improvement of the functioning of the i nternal m arket. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, great er effectiveness or complementarities). For the purposes of this point ‘added value of Union involvement’ is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. Reasons for action at European level (ex-ante) : The root cause of the problem is the existence of foreign subsidies, causing distortions in the EU internal market, in the absence of any regulatory mechanism to prevent or remedy such distortions. While the existing EU toolbox includes some rules to deal with foreign subsidies in certain market circumstances, these rules are not sufficient, leaving a ‘regulatory gap’. Since the Union has exclusive competence in the areas of competition and common commercial policy, Member States are unable to resolve the issue by individual policy actions. The regulatory gap is described in more detail in sections 1.5.3. and 1.5.4 below. Subsidies are typically part of broader industrial strategies of third countries. Countries have the right to develop and implement their own industrial policies including the granting of subsidies , which may however distort markets in other countries. According to data recorded by the Global Trade Alert (GTA), the number of subsidy measures implemented worldwide has been increasing steadily in recent years. By the end of 2020, there were 1724 subsidy measures in place implemented by the EU ’s top five trading partners ( China: 205, USA: 999, UK: 104, Russia: 414 and Switzerland: 2). Three of these countries (USA, Switzerland and China) are also the main partners in terms of greenfield FDI into the EU. The same five countries reported to the WTO the following subsidy amounts for 2018: China (520 billion EUR), USA (17 billion EUR), Russia (3.8 billion EUR), UK (888 million EUR), Switzerland (697 million EUR). Evidence seems to suggest that these notified amounts are underestimated. The combination of increasing subsidisation and high levels of trade and investment activity between the EU and its trading partners creates a growing risk of distortions on the EU internal market. Expected generated Union added value (ex-post) : There seems to be an added value of EU action. Notably, the objectives and added value of a control of foreign subsidies can be compared to those of the existing State aid control i.e. to ensure effective competition and a level playing field in the internal market. The compatibility criteria in State aid ensure that the amount of aid is kept to the minimum necessary and proportionate to achieving an objective of common interest. Member States are therefore prevented from spending excessive and thus distortive amounts of State aid or from entering into ‘subsidy races’ with each other. The publicly available information on Member States’ support also fosters market di scipline. Such benefits could not be achieved at Member State level. Moreover, having a Regulation at EU level allows potential beneficiaries of foreign subsidies to know ex ante the rules that the competent supervisory authority will use to assess the existence of and possible distortions caused by foreign subsidies. This guarantees predictability and increases the legal certainty of the system across different Member States. Lessons learned from similar experiences in the past Below (and in the section 1.5.4.) , an overview is given of existing EU and international instruments in the area of competition, trade, public procurement and in certain sector specific legislation , demonstrat ing the existing regulatory gap to address the distortions in the EU internal market caused by foreign subsidies. As regards EU competition rules, EU State Aid rules only apply to financial support granted by EU Member States and aim to ensure that EU government interventions do not distort competition and intra- EU trade. No such control mechanism exists as regards distortive subsidies granted by third countries . T he EU merger and antitrust rules aim to prevent significant distortions of competition due to mergers and acquisitions that would create a ‘significant impediment to effective competition’ or due to anticompetitive practices of undertakings. They do not specifically take into account whether an undertaking’s conduct, for instance in the form of anti-competitive pricing results from or was facilitated by foreign subsidies. Furthermore, the FDI Screening Regulation allows Member States to screen foreign investments, which are likely to have an impact on a Member State’s security and public order by considering its effects on critical assets and infrastructure. The Regulation, however, does not specifically tackle the issue of distortions caused by foreign subsidies on the internal market. As regards public procurement, the existing EU legal framework does not specifically address distortions to the EU procurement markets caused by foreign subsidies. Directives 2014/24/EU and 2014/25/EU allow contracting authorities to reject abnormally low offers if it can be established that a bidder has obtained incompatible State aid, but the Directive s do not contain any corresponding provision for foreign subsidies. In addition, while the grant of foreign subsidies can be considered in the overall assessment of a bid, any rejection of an offer as abnormally low needs to be justified by demonstrating that the foreign subsidy impedes the viability of the offer and the bidder’s capacity to execute the contract at the (abnormally low) price offered. The International Procurement Instrument (IPI) aims to incentivise trading partners to negotiate with the EU the opening of their procurement markets for EU business es . Once adopted, it would enforce the principle of balanced reciprocal market access for EU business to third countries’ procurement markets , but it will not be able tackle distortions caused by foreign subsidies within the EU. Inter-governmental agreements (IGAs) are concluded to facilitate investment. They may cover organising procurements intended for joint implementation or exploitation of a project, especially in large infrastructure. Such procurements are exempted from EU public procurement legislation provided the conditions laid down in Article 9 of Directive 2014/24/EU are fulfilled , though they always have to be compatible with the EU Treaties. Distortive effects of foreign subsidies are not specifically scrutinised under such agreements. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments The initiative can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). The financial impact on operational appropriations will be entirely covered by the allocations foreseen in the MFF 2021-27 under the financial envelopes of the Single Market Programme . The initiative will benefit from the existing expertise in the areas of competition, trade defence and public procurement, which may create synergies between existing instruments and decrease the necessary costs. In the area of trade policy, the WTO SCM Agreement as well as the trade defence instruments (TDIs) allow the EU to react to unfair competition in terms of injurious imports of goods which are unfairly priced below their normal value (anti-dumping instrument) or subsidised (anti-subsidy instrument). The EU anti-dumping and anti-subsidy rules , however, only apply to the import of goods and do not cover services, investment or other financial flows in relation to undertakings operating in the EU. At the international level, the EU can bring litigation against a WTO Member before a WTO panel for breaches of the SCM Agreement. However, the scope of application of the SCM Agreement is also limited to trade in goods. Subsidies are not excluded from the scope of application of the WTO General Agreement on Trade in Services (GATS). In fact, GATS includes an inbuilt mandate to further negotiate disciplines for services subsidies. As regards bilateral Free Trade Agreements (FTAs), there are large differences as regards the provisions on subsidies. Most FTAs focus on transparency and consultations in case of distortive subsidies. Some include provisions prohibiting subsidies considered particularly harmful (such as unlimited guarantees). Agreements signed with some neighbouring countries include the commitment to put in place a subsidy control system inspired by EU State Aid rules. Although the scope of those agreements is to address subsidies that affect trade between the EU and the respective third country, jurisdictions that have in place such subsidy control systems are expected to be better placed to identify and address subsidies that distort the EU internal market. Should those cases occur, the FTAs normally do not provide for timely solutions to address such distortive subsidies. Regulation 2019/712 on safeguarding competition in air transport allows the Commission to conduct investigations if it finds evidence of a practice distorting competition among EU air carriers and in the air transport services markets. It also covers subsidies to third country air carriers, but not to other actors of the aviation chain and does not contain any specific rules on public procurement or subsidised acquisitions of EU targets. Finally, Regulation (EU) 2016/1035 on protection against injurious pricing of vessels would allow the EU to act against the sale of vessels that are sold at less than normal value and therefore cause injury to the Union industry , if it were to apply . However, while this Regulation has formally entered into force, it does not appl y before the entry into force of the OECD Shipbuilding Agreement, as set out in Article 18 of that Regulation. Given that the OECD Shipbuilding Agreement never entered into force (and is not expected to do so) due to insufficient ratification, Regulation (EU) 2016/1035 does not apply . Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment The initiative can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). The financial impact on operational appropriations will be entirely covered by the allocations foreseen in the MFF 2021-27 under the financial envelopes of the Single Market Programme. Duration and financial impact of the proposal/initiative limited duration in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and from YYYY to YYYY for payment appropriations. unlimited duration Implementation with a start-up period from 2022 to 2025, followed by full-scale operation. Management mode(s) planned Direct management by the Commission by its departments, including by its staff in the Union delegations; by the executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: third countries or the bodies they have designated; international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation; public law bodies; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section. Comments The Commission will be solely responsible for the enforcement of the Regulation. MANAGEMENT MEASURES Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. The Regulation will be evaluated and reviewed 5 years after entry into force. The evaluation will examine in particular whether, and to what extent, the specific objectives have contributed to the improvement of the functioning of the i nternal market. The Commission will report on the findings to the European Parliament, the Council and the European Economic and Social Committee. Moreover, in the context of the enforcement of the new instrument, the Commission will continuously monitor the effectiveness and efficiency of the measures applied. The activities carried out by the Commission in relation to the new Regulation will be reported in the Annual Competition Report. In addition, a review may be required if additional rules to control the distortive effects of foreign subsidies in the EU internal market are considered, including at the international level. Management and control system(s) Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed With regard to the implementation of the Regulation, the Commission will be exclusively competent to enforce the obligations stemming from the Regulation, including the assessment of the notification s of potentially subsidised concentrations and bids in EU public procurement procedures. If an undertaking fails to notify an otherwise notifiable subsidised transaction, the Commission may impose penalties and fines. If the Commission concludes that a foreign subsidy distorts the internal market, it may impose redressive measures or accept commitments , including the repayment of the foreign subsidy . A dialogue between the Commission and undertakings concerned by the application of the Regulation may be required to ensure that the undertakings comply with the implemented measures, including the possible repayment of the subsidy, fines or other penalties. The internal control framework is built on the implementation of the Commission ’ s Internal Control Principles. In line with the requirement of the Financial Regulation, an important objective of the Commission ’ s ‘ budget focused on results strategy ’ is to ensure cost-effectiveness when designing and implementing management and control systems which prevent or identify and correct errors. The activities requiring financial resources will be implemented mainly through public procurement under direct management mode. Therefore the associated legality and regularity risks are considered to be (very) low. There will be a constant link with policy work, which will ensure the necessary flexibility for adapting the resources to actual policy needs in an area subject to frequent changes. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them The following risks related to the implementation of the proposed Regulation have been identified: 1) Retaliatory action directed at EU companies A new legislative instrument may risk retaliation measures by those third countries which perceive the option as hampering their companies. To counter any such concerns, the Regulation is based on principles similar to EU State aid rules, it closes an existing legal gap and restores the level playing field in the internal market. Companies from third countries which do not benefit from subsidies are supportive of the instrument. The Regulation will apply in an objective and non-discriminatory manner to all undertakings active in the EU irrespective of their ownership and thus it will be consistent with the EU’s international obligation s . The adoption of the Regulation may also further incentivise non-EU countries to develop a State aid control system similar to the EU and to (re-)engage in negotiations to agree on international rules for subsidies, for example under the WTO. In any event, such retaliatory measures would likely not be in line with WTO rules as they would be discriminatory if a third country does not have in place an equivalent system for the control of domestic subsidies. 2) Unexpected increase in administrative burden for companies T he Regulation includes the possibility to modify the appropriate thresholds or exempt certain categories of undertakings from the obligation to notify through a delegated act if certain notified transactions are found not to cause distortions. The risks associated with unnecessary administrative burden could also be minimised through a guidance on the application of the Regulation. 3) Unexpected increase in administrative burden for public authorities Enforcing the proposed Regulation will result in cases to be dealt with by the Commission and thus in an increase in administrative costs (labour costs, equipment and material cost, as well as overheads). If an unexpectedly high number of notifications is received, there may be a shortage of staff, management difficulties and additional costs. However, the Commission may decide not to take action if the case does not raise a systemic issue, nor have a significant impact on the EU internal market. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of ‘ control costs ÷ value of the related funds managed ’ ), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) N/A Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. The prevention and protection measures focus on increasing transparency in management meetings and contacts with stakeholders, following the best public procurement practices, including usage of e-procurement and e-submission tool. The actions also will prevent and detect possible conflict of interests. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation 1 03 01 Single Market Programme Non-Diff. YES NO NO NO 1 03 02 01 01 Single Market Programme Diff YES NO NO NO 1 03 02 01 05 Single Market Programme Diff YES NO NO NO 7 20 02 06 Other management expenditure Non-diff. NO NO NO NO Estimated financial impact of the proposal on appropriations Summary of estimated impact on operational appropriations The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Heading of multiannual financial framework 1 Single Market Innovation EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL Operational appropriations Operational appropriations – 03 02 01 01 Single Market Programme Commitments (1a) -- 0,725 0,775 0,450 0,450 0,450 0,450 3,300 Payments (2a) -- 0,363 0,750 0,613 0,450 0,450 0,450 0,225 3,300 Operational appropriations – 03 02 01 05 Single Market Programme Commitments (1b) -- 0,725 0,950 0,800 0,600 0,875 0,575 4,525 Payments (2b) -- 0,363 0,838 0,875 0,700 0,738 0,725 0,288 4,525 Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes Budget line 03.010101.02 (3) -- -- 0,175 0, 350 0, 150 0, 425 0, 125 1, 225 TOTAL operational appropriations Commitments (4) -- 1,450 1,725 1,250 1,050 1,325 1,025 7,825 Payments (5) -- 0,725 1,588 1,488 1,150 1,188 1,175 0,513 7,825 TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (6) -- -- 0,175 0, 350 0, 150 0, 425 0, 125 1, 225 TOTAL appropriations under HEADING 1 of the multiannual financial framework Commitments =4+6 -- 1,450 1, 900 1, 600 1, 200 1, 750 1, 150 9, 050 Payments =5+6 -- 0,725 1, 763 1, 838 1, 300 1, 600 1, 300 0,513 9, 050 Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL Human resources -- 3,040 9,260 15,480 17,570 17,570 17,570 80,490 Other administrative expenditure -- 0,050 0,150 0, 150 0, 150 0, 150 0, 150 0,800 TOTAL Appropriations -- 3,090 9, 410 15, 630 17, 720 17, 720 17, 720 81,290 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) -- 3,090 9, 410 15, 630 17, 720 17, 720 17, 720 81,290 EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Commitments -- 4,540 11,310 17,230 18,920 19,470 18,870 0,000 90,340 Payments -- 3,815 11,173 17,468 19,020 19,333 19,020 0,513 90,340 Estimated output funded with operational appropriations Operational appropriations will be used to finance the necessary IT infrastructure, studies and consultations to ensure effective implementation and enforcement of the instrument. It is not possible to provide an exhaustive list of outputs to be delivered by means of financial interventions, average cost and numbers as requested by this section as this is a new initiative and there is no previous statistical data to draw from. The impact assessment accompanying the proposal for a Regulation estimated that there may be around 30 notified cases of subsidised concentration per year, around 36 notified cases of subsidised bids in public procurement and between 30-45 ex-officio cases per year in other market situations, including concentrations and public procurement procedures below the notification thresholds. The Regulation aims at addressing distortions caused by foreign subsidies by: 1. Identifying the most distortive subsidies; and 2. Remedying the distortion caused by foreign subsidies. These two specific objectives will be monitored using four monitoring indicators as described in section 1.4.4.: a. The yearly number of cases of alleged distortive foreign subsidies dealt with by the supervisory authority b. Share of cases of foreign subsidies found to be distortive vs. total number of cases c. Share of cases cleared thanks to the balancing test vs. total number of cases. d. Stakeholder perceptions of the impacts of the imposed redressive measures. In addition, the effectiveness of the instrument will be monitored and reported on to ensure cost-effectiveness of the resources used for the implementation and enforcement of the Regulation. Summary of estimated impact on administrative appropriations The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources -- 3,040 9,260 15,480 17,570 17,570 17,570 80,490 Other administrative expenditure -- 0,050 0, 150 0, 150 0, 150 0, 150 0, 150 0,800 Subtotal HEADING 7 of the multiannual financial framework -- 3,090 9, 410 15, 630 17, 720 17, 720 17, 720 81, 290 Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources -- -- -- -- -- -- -- -- Other expenditure of an administrative nature -- -- 0, 175 0, 350 0, 150 0, 425 0, 125 1, 225 Subtotal outside HEADING 7 of the multiannual financial framework -- -- 0, 175 0, 350 0, 150 0, 425 0, 125 1, 225 TOTAL -- 3,090 9,585 15,980 17,870 18,145 17,845 82,515 The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Estimated requirements of human resources The proposal/initiative does not require the use of human resources. The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full time equivalent units 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 post-2027 Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 20 50 80 80 80 80 80 20 01 02 03 (Delegations) 01 01 01 01 (Indirect research) 01 0 1 01 11 (Direct research) Other budget lines (specify) External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) 20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 20 40 65 65 65 65 20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations) XX 01 xx yy zz - at Headquarters - in Delegations 01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research) 01 01 0 1 12 (AC, END, INT - Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 20 70 120 145 145 145 145 XX is the policy area or budget title concerned. The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff Monitor compliance with the new Regulation, carry out relevant case work, draft decisions, conduct market investigations. External staff Monitor compliance with the new Regulation, provide assistance to officials and temporary staff in carrying out relevant case work, drafting decisions, conducting market investigations. Handling IT project management, including the notification portal and document management system. Providing clerical support to the relevant case teams. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative : can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). The initiative can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). The financial impact on operational appropriations will be entirely covered by the allocations foreseen in the MFF 2021-27 under the financial envelopes of the Single Market Programme. requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation . requires a revision of the MFF . Third-party contributions The proposal/initiative: does not provide for co-financing by third parties provides for the co-financing by third parties estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Total Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on other revenue please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Chapter 42 – fines and penalties Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information). The amount of the revenue cannot be estimated in advance as it concerns fines on undertaking for not complying with obligations laid down in the Regulation. Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/21-02220 Resolutsiooni teema: Välissubsiidiumide algatus Adressaat: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta, COM(2021) 223. EISi toimiku nr: 21-0711. Tähtaeg: 29.11.2021 Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiisministeeriumile ja Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 01.11.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 09.12.2021 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (01.12.2021) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 29.11.2021. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 13.10.2021 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Euroopa Liit (EL) on tihedalt seotud maailmamajandusega. 2019. aastal oli kaubavahetuse ja teenustekaubanduse maht 5 984 miljardit eurot, mis moodustab üleilmsest kaubandusest 16,4 %. Selle tulemusena moodustab kaubandus ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ligi 35 %, sealjuures sõltub 35 miljonit töökohta ELis ekspordist. Toodete, teenuste ja kapitali liikumine ELi ning sellest väljapoole aitab kaasa selle majanduskasvule konkurentsivõime suurendamise, töökohtade loomise, innovatsiooni soodustamise ja uute turgude avamise abil . 2017. aastal oli kolmandik maailma investeeringutest suunatud 28 ELi liikmesriiki, kus asub ligikaudu 100 000 välisriigi üksustele kuuluvat äriühingut . Välismaised otseinvesteeringud on teretulnud tööhõive (16 miljonit töökohta ), majanduskasvu ja konkurentsivõime allikas. Tugev, avatud ja konkurentsivõimeline ühtne turg võimaldab nii Euroopa kui ka välisriikide äriühingutel konkureerida võrdsetel tingimustel, kuivõrd siseturul on tagatud võrdsed tingimused. Sellest tulenevalt esitas komisjon 10. märtsil 2020 Euroopa uue tööstusstrateegia, milles määrati kindlaks Euroopa kava, mis võimaldab ELi tööstusel juhtida rohe- ja digipööret, tuginedes konkurentsile, avatud turgudele, maailmamastaabis tipptasemel teadustegevusele ja tehnoloogiale ning tugevale ühtsele turule. EL järgib avatud strateegilise autonoomia mudelit, kujundades maailmamajanduse juhtimise süsteemi ja arendades vastastikku kasulikke kahepoolseid suhteid, kaitstes ühtlasi oma siseturgu ebaausate tavade ja kuritarvituste eest. 18. veebruaril 2021 vastu võetud teatises kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta määrati kindlaks suund avatud, kestlikule ja jõulisele kaubanduspoliitikale, mis tugineb avatusele kui strateegilisele valikule ning millel on ka vahendid ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks . Näib, et viimastel aastatel on välisriigi subsiidiumidel olnud mõnel juhul moonutav mõju ELi siseturule, luues ebavõrdsed konkurentsitingimused. Kuigi kolmandate riikide antud subsiidiumide kohta on ikka veel üldiselt vähe teavet, on üha rohkem juhtumeid, kus näib, et välisriigi subsiidiumid on hõlbustanud ELi ettevõtjate omandamist, mõjutanud investeerimisotsuseid, moonutanud teenustekaubandust või mõjutanud muul viisil nende saajate käitumist ELi turul, kahjustades ausat konkurentsi . Selles kontekstis võivad välisriigi subsiidiumid esineda eri vormides, nt nullintressiga laenud, piiramatud riigigarantiid, maksuvabastused või -vähendused seoses välisinvesteeringute või kaubandusega või sihtotstarbeline riiklik rahastus. Paljudel juhtudel oleksid need problemaatilised, kui neid annaksid ELi liikmesriigid ja neid hinnataks ELi riigiabi eeskirjade alusel. Alates 2017. aastast on EL aktiivselt osalenud kolmepoolsetes läbirääkimistes Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga, et parandada mitmepoolset koostööd mitmes olulises valdkonnas. 2018. aasta juunis volitas Euroopa Ülemkogu komisjoni „püüdlema WTO ajakohastamise poole, et saavutada eesmärk muuta WTO asjakohasemaks ja muutuva maailmaga paremini kohanevaks ning tugevdada WTO tõhusust“ . 2020. aasta jaanuaris leppisid ELi, USA ja Jaapani kaubandusvaldkonna kõrgemad esindajad kokku vajaduses tugevdada tööstussubsiidiume käsitlevaid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reegleid. Sellega seoses kavatseb EL alustada tööd WTO reeglite väljatöötamiseks, et tegeleda mitmesuguste konkurentsimoonutustega, mis tulenevad riigi sekkumisest majandusse, sealhulgas tööstussubsiidiumid, nagu on kirjeldatud kaubanduspoliitika läbivaatamist käsitleva teatise lisas . Arvestades, kui keeruline on leida subsiidiumidele mõistliku aja jooksul mitmepoolne lahendus, kohustus komisjon (Euroopa uue tööstusstrateegia osana) uurima, kuidas kõige paremini tugevdada ELi subsiidiumivastaseid mehhanisme ja vahendeid . 17. juunil 2020 võttis komisjon vastu valge raamatu välisriigi subsiidiumide kohta, et seda probleemi uurida, algatada avalik arutelu ja pakkuda võimalikke lahendusi. Valges raamatus ja üksikasjalikumalt käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu punktis 2 kirjeldatakse ELi konkurentsi-, kaubandus- ja riigihanke-eeskirjades olevat õiguslikku lünka, mis takistab ELi võtmast meetmeid, kui välisriigi subsiidiumid põhjustavad siseturul moonutusi, sealhulgas koondumiste või hankepakkumuste rahastamise kaudu. Valges raamatus märgitakse, et kuigi liikmesriikide asutuste antava toetuse suhtes kohaldatakse ELi riigiabi kontrolli, ei ole kehtestatud sarnast korda kolmandate riikide antava toetuse jaoks. See seab ettevõtjad, kes tegelevad ELis majandustegevusega ilma subsiidiumideta, välisriigi subsiidiumide saajatega võrreldes ebasoodsasse olukorda. Lisaks tuvastati valges raamatus probleemid, mis on seotud välisriigi subsiidiume saavate ettevõtjate juurdepääsuga ELi rahastamisele ja mis võib moonutada konkurentsi ELi vahendite pärast. Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus märgitakse, et kõiki liidu meetmeid, mis käsitlevad välisriigi subsiidiumide moonutavat mõju riigihangetele, kohaldatakse ELi eelarve kulude suhtes, mis tulenevad eelarve jagatud täitmisest riigihangete kaudu. ELi eelarve otsese täitmise suhtes kohaldatakse ELi finantsmäärust. Komisjon uurib võimalust esitada kaasseadusandjatele järgmise läbivaatamise käigus ettepanekud finantsmääruse muutmiseks, et võtta arvesse välisriigi subsiidiumide mõju. Kuivõrd ELi vahendeid jagatakse riigihangete kaudu jagatud eelarve täitmise raames, tegeletakse võimalike moonutustega käesoleva ettepaneku riigihankeid käsitlevate sätete kaudu. Hiljuti tegi mitu liikmesriiki ettepaneku meetmete kohta, mille eesmärk on tegeleda välisriigi subsiidiumidest tulenevate võimalike moonutustega . Lisaks tegi Saksamaa monopolikomisjon ettepaneku võtta kasutusele välisriigi riigiabi vahend, et leevendada välisriigi subsiidiumide negatiivset mõju siseturule . Ka kaasseadusandjad on välisriigi subsiidiumide küsimuse mitmel korral tõstatanud. Nõukogu osutas komisjoni valgele raamatule oma 11. septembri 2020. aasta järeldustes ja Euroopa Ülemkogu kutsus oma 1.–2. oktoobri 2020. aasta järeldustes töötama välja „täiendavad instrumendid ühtsel turul välisriigi subsiidiumide moonutava mõju käsitlemiseks“. Euroopa Parlament kutsus oma 2020. aasta veebruari raportis konkurentsipoliitika kohta komisjoni üles „uurima võimalust lisada ELi konkurentsiõigusesse sammas, mis annaks komisjonile sobivad uurimisvahendid juhuks, kui leitakse, et äriühing on valitsuse toetuste tõttu moonutavalt käitunud või on teeninud ülemäärast kasumit, kuna tal on oma koduriigis turgu valitsev seisund“. Komisjoni juhtivatele asepresidentidele Vestagerile ja Dombrovskisele ning volinik Bretonile saadetud ühises kirjas väljendas 41st Euroopa Parlamendi liikmest koosnev rühm tugevat toetust vahendile, mille eesmärk on võidelda „kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatega, kes on saanud märkimisväärset riigitoetust“. Nagu on märgitud komisjoni 2020.–2021. aasta tööprogrammis, sätestatakse käesolevas määruse ettepanekus õigusliku lünga kõrvaldamiseks ja siseturul võrdsete tingimuste loomiseks mõeldud uue vahendi funktsioonid. Seda mainitakse ka kaubanduspoliitika läbivaatamist käsitleva teatise punktis 3.2.6, milles käsitletakse tugevamat keskendumist ELi kaubanduslepingute rakendamisele ja täitmise tagamisele ning võrdsete tingimuste tagamist. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Praegu puuduvad konkreetsed ELi normid, mis käsitleksid välisriigi subsiidiumide võimalikku moonutavat mõju siseturule. Kuigi ELi riigiabi kontrollisüsteem on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 107 ja 108, kohaldatakse seda ainult juhul, kui ELi liikmesriik annab ettevõtjale või ettevõtjate rühmale rahalist toetust, mis annab konkurentsi moonutava ja liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutava eelise. ELi konkurentsieeskirjadega on keelatud ettevõtjate kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi moonutamine siseturul ja ettevõtjatepoolne turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, olenemata nende vormist või rahastamisviisist. ELi ühinemiseeskirjades on ette nähtud eelteatamis- ja heakskiitmissüsteem koondumiste jaoks, millega kaasnevad püsivad muudatused kontrollis teatavat ELi käibe künnist ületavate ettevõtjate üle, olenemata sellest, kas selliseid koondumisi võidakse rahastada saadud välisriigi subsiidiumide abil või mitte. Käesolevas ettepanekus käsitletakse siseturu moonutusi, mida põhjustavad välisriigi subsiidiumid, mis jäävad väljapoole ELi riigiabi, ühinemiste kontrolli ja konkurentsieeskirju. See täiendab kehtivaid konkurentsieeskirju ja on nendega täielikult kooskõlas. Selles käsitletakse moonutavate välisriigi subsiidiumide kahjulikku mõju koondumiste ja riigihangete korral ennetavalt, piiramata ELi võimet sekkuda tagantjärele muudes turuolukordades, sealhulgas väiksemate koondumiste ja riigihankemenetluste korral. Ettepanek on täielikult kooskõlas ELi riigihanke-eeskirjadega. Riigihankeid käsitlevad ELi direktiivid hõlmavad pakkumusi, mille väärtus ületab eeldatavasti teatud summat. Nende eesmärk on tagada konkurentsivõimeline, avatud ja hästi reguleeritud hanketurg. Samuti tagatakse nende abil ELi äriühingutele ligipääs kiirele ja tõhusale läbivaatamisele. Käesolevas ettepanekus käsitletakse konkreetselt moonutusi, mida välisriigi subsiidiumid võivad põhjustada riigihankemenetlustele ELis. Seega täiendab see kehtivaid norme. • Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega Ettepanek on kooskõlas uue tööstusstrateegia ja kaubanduspoliitika läbivaatamisega, sest sellega tagatakse ELi konkurentsivõime ja avatud strateegilise autonoomia, tugevdades selle subsiidiumivastaseid mehhanisme ja vahendeid. Ettepanekus võetakse arvesse ka Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. See näeb ette sidusa, tõhusa ja proportsionaalse raamistiku, et tegeleda siseturul moonutustega, mida praegu ei saa puutuda. Käesolev ettepanek täiendab rahvusvaheliste hangete instrumendi muudetud ettepanekut, mille eesmärk on julgustada kaubanduspartnereid pidama ELiga läbirääkimisi oma hanketurgude avamise üle ELi ettevõtjatele. Komisjoni esitatud rahvusvaheliste hangete instrumendi ettepaneku eesmärk on parandada juurdepääsu ELi-välistele riigihanketurgudele. Sellega ei kõrvaldata siiski siseturul riigihankemenetluste moonutusi, mis tulenevad ELi hanketurgudel tegutsevatele ettevõtjatele antavatest välisriigi subsiidiumidest . Ettepanek on kooskõlas ELi kaubanduspoliitikaga ja täiendab olemasolevaid kaubandusmeetmeid. WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete (mitmepoolse) lepingu, kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja ELi subsiidiumivastase määrusega distsiplineeritakse subsiidiumide kasutamist nende kohaldamisalas ning reguleeritakse meetmeid, mida saab võtta nende subsiidiumide mõjuga tegelemiseks. Ebaausate tavade vastu võitlemise meetmed on tavaliselt täiendavad imporditollimaksud, mille eesmärk on kõrvaldada teiste WTO riikide antud subsideerimisega kaasnev kahju. ELi subsiidiumivastased normid käsitlevad aga üksnes kahju, mida põhjustab välisriigi subsiidiumist kasu saanud kaupade import ELi. Rahvusvahelisel tasandil võib EL algatada WTO liikme vastu vaidluse subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu rikkumiste eest, kuid lepingu kohaldamisala piirdub samuti kaubavahetusega. WTO teenuskaubanduse üldleping sisaldab volitust töötada välja reeglid subsiidiumide kohta teenustekaubanduse valdkonnas, kuid seni ei ole selliseid reegleid välja töötatud. Käesolev ettepanek täiendab välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrust, mille eesmärk on määrata kindlaks välismaiste otseinvesteeringute tõenäoline mõju julgeolekule ja avalikule korrale, võttes arvesse selle mõju muu hulgas kriitilise tähtsusega taristule, tehnoloogiale ja sisenditele. Seevastu käsitletakse käesolevas ettepanekus konkreetselt võrdsete tingimuste moonutusi, mida põhjustavad välisriigi subsideeritud investeeringud siseturul, sealhulgas strateegilised tööstusharud, kriitilise tähtsusega varad ja tehnoloogiad. Ettepanek on kooskõlas muude ELi vahenditega, sh ELi põhiõiguste hartaga. Lisaks on ettepanek kooskõlas konkreetsete sektorite, sh meretehnoloogia ja lennundussektori sihipärase ja kohandatud reguleerimisega . 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Kavandatava määrusega kehtestataks normid seoses välisriigi subsiidiumidega, millel on moonutav mõju siseturule, sealhulgas olukordadega, kus subsideeritud investor kavatseb omandada ELi sihtettevõtja või osaleda ELi riigihankemenetluses. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikes 1 on sätestatud, et liidu ühise kaubanduspoliitika kohaldamisala hõlmab muu hulgas meetmeid, mida tuleb võtta subsiidiumide, välismaiste otseinvesteeringute ning kauba- ja teenustevahetuse puhul. Seetõttu kuulub kavandatav määrus suuresti ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 2 kohaldamisalasse, millega nähakse ette ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistikku määratlevate meetmete vastuvõtmine. Samal ajal võib kavandatavat määrust kohaldada ka teatava tegevuse suhtes, mida teeb ühes liikmesriigis juba asutatud üksus teises liikmesriigis, näiteks teise üksuse omandamine teises liikmesriigis või osalemine riigihankes teises liikmesriigis. Sel määral võib kavandatav määrus mõjutada asutamisõigust ning kaupade ja teenuste vaba liikumist liidus. Seda silmas pidades peaks ettepanek põhinema ka ELi toimimise lepingu artiklil 114, millega nähakse ette meetmete vastuvõtmine liikmesriikide selliste meetmete ühtlustamiseks, mille eesmärk on siseturu rajamine või selle toimimine. Kuigi praegu puuduvad välisriigi subsiidiume käsitlevad riigisisesed normid, on mitu liikmesriiki märkinud, et nad peavad vajalikuks tegeleda välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutustega. Ei saa välistada, et kui ELi tasandil meetmeid ei võeta, võib vähemalt mõni liikmesriik otsustada võtta vastu riigisisesed õigusnormid. Sellest tulenevalt ja selleks, et vältida tarbetuid takistusi, mis võivad tuleneda riigisiseste õigusnormide erinevusest, peaks komisjon tegema ettepaneku kogu ELi hõlmavate õigusnormide kohta, milles käsitletakse moonutavaid välisriigi subsiidiume. Sellepärast tehakse ettepanek, et ettepanek põhineks ELi toimimise lepingu artiklitel 207 ja 114. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse. Seega, kui ettepanek põhineks üksnes ELi toimimise lepingu artiklil 207, võiksid liikmesriikide valitsuste asemel kehtestada uusi õigusnorme moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta ELi institutsioonid. Teisest küljest on siseturg jagatud pädevusega valdkond. Seega võivad liikmesriigid ELi toimimise lepingu artiklil 114 põhineva ettepaneku puhul võtta vastu õiguslikult siduvaid akte, välja arvatud juhul, kui ettepaneku eesmärke saaks paremini saavutada ELi tasandil. Seni ei ole ükski liikmesriik võtnud vastu riigisiseseid õigusnorme, mis käsitleksid välisriigi subsiidiumide võimalikku moonutavat mõju. Lisaks on mitu liikmesriiki kutsunud selle asemel komisjoni üles esitama selle valdkonna õigusaktide eelnõusid . Liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes ettepaneku eesmärke saavutada. Välisriigi subsiidiumid põhjustavad siseturul moonutusi, sealhulgas ELi sihtettevõtjate omandamise ja riigihangetega seoses. Olukord on võrreldav ELi liikmesriikide antava riigiabiga, mis oma olemuselt mõjutab rohkem kui üht liikmesriiki. Samamoodi võivad välisriigi subsiidiumidest põhjustatud moonutused olla olulised liidu seisukohast, mõjutades mitut liikmesriiki. Moonutavate välisriigi subsiidiumide käsitlemine ELi tasandil võimaldab võimalikel välisriigi subsiidiumide saajatel olla eelnevalt teadlik reeglitest, mida komisjon kasutab, et hinnata välisriigi subsiidiumide olemasolu ja võimalikke moonutusi, mida need võivad põhjustada. See tagab prognoositavuse ja parandab süsteemi õiguskindlust kõigis liikmesriikides. • Proportsionaalsus Ettepaneku eesmärk on kaitsta siseturul võrdseid tingimusi, et välisriigi subsiidiumid ei moonutaks neid. Seepärast keskendutakse selles kahele teemale: välisriigi moonutavate subsiidiumide kindlakstegemisele ja nende põhjustatud moonutuste kõrvaldamisele. Koondumiste ja riigihangete puhul hõlmab ettepanek süsteemi, mille järgi tuleb suurimatest ja potentsiaalselt kõige moonutavamatest juhtumitest eelnevalt teatada. Ennetav lähenemisviis tagab välisriigi moonutavate subsiidiumide süsteemse tuvastamise olukordades, kus majanduslik väärtus on kõige suurem. Kõigis muudes turuolukordades, sealhulgas väiksemate koondumiste ja väiksemate hankemenetluste korral, kohaldatakse selliste subsiidiumide suhtes ex officio menetlust, mis võimaldab komisjonil keskenduda kõige olulisematele juhtumitele. Järelevalveasutus hindab seejärel asjakohase turuteabe põhjal moonutuste ulatust. Igal juhul ei ole alla 5 miljoni euro suurused subsiidiumid tõenäoliselt moonutavad. Ettepanekus esitatud tasakaalustavad meetmed põhinevad meetmetel, mida kohaldatakse ELi riigiabi kontrollis, et kõrvaldada riigiabi moonutav mõju. Kuna välisriigi subsiidiumide võimalik moonutav mõju siseturule sarnaneb riigiabi mõjuga, on riigiabi parandusmeetmete paketis ette nähtud tõhusad meetmed välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutuste kõrvaldamiseks. Suurte koondumiste ja suurte hankemenetluste korral tagab ennetav lähenemisviis, et meetmete üle saab otsustada enne tehingute lõpuleviimist, ning see annab asjaomastele ettevõtjatele õiguskindluse. Ettepanekus esitatud meetmed on proportsionaalsed, kuna need täidavad oma eesmärki, koormates sihipäraselt ainult siseturul majandustegevusega tegelevaid ettevõtjaid, kes saavad välisriigi subsiidiume. Ettepanekuga nõutakse uurimise all olevate äriühingutelt koostööd, kuid halduskulud on mõistlikud ja proportsionaalsed. Kulud hõlmavad mõningaid ressursse, et koostada suurte subsideeritud koondumiste või riigihankemenetluste teatised, suhelda komisjoniga ja vastata teabenõuetele. • Vahendi valik Tuvastatud probleeme saab tõhusalt lahendada üksnes seadusandliku aktiga. Vaja on määrust, sest määrus on liikmesriikides vahetult kohaldatav, sellega kehtestatakse eraõiguslikele isikutele samal tasemel õigused ja kohustused ning see võimaldab kohaldada norme ühtselt ja tõhusalt terves ELis. See on kõige sobivam vahend välisriigi subsiidiumide põhjustatud võimalike siseturu moonutuste kõrvaldamiseks. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Komisjon pidas ettepaneku üle ulatuslikke konsultatsioone. 17. juunil 2020 võttis ta vastu ja avaldas valge raamatu välisriigi subsiidiumide kohta . Sellega algas 14-nädalane avalik konsultatsioon, mis lõppes 23. septembril 2020; 6. oktoobril 2020 algatas ta konsultatsiooni sidusrühmadega esialgse mõjuhinnangu teemal, milles kirjeldati võimalikke poliitikavariante, nende võimalikku mõju ja muid elemente, mida tuleb hinnata üksikasjalikus mõjuhinnangus; vahemikus oktoobrist 2020 kuni jaanuarini 2021 korraldas ta mitu kahepoolset suunatud konsultatsiooni kõige olulisemate sidusrühmade esindajatega ning ta pidas liikmesriikidega struktureeritud dialoogi, eelkõige nõukogu töörühmade, riigihangete eksperdirühma, kahe- ja mitmepoolse teabevahetuse ning konverentside kaudu, et aidata kaasa poliitikavariantide kujundamisele. Üldiselt näitasid avalikud konsultatsioonid tugevat toetust sekkumisele, et võidelda moonutavate välisriigi subsiidiumidega siseturul. Peaaegu kõik esialgse mõjuhinnangu kohta tagasisidet andnud vastajad toetasid ELi tasandi seadusandlikke meetmeid, mida võib-olla täiendaksid rahvusvahelised normid. Valge raamatu üle peetud konsultatsiooni käigus saadud vastused olid ettepaneku koostamise seisukohast väga olulised. Peaaegu kõik ELi sidusrühmad, sealhulgas liikmesriigid, kiitsid algatuse heaks ja nõustusid, et meetmete võtmine on vajalik. Enamik nõustus valges raamatus kirjeldatud lähenemisviisi ulatusega, kuid rõhutasid vajadust proportsionaalse meetme järele, et vältida välisinvesteeringute pärssimist, mille üle on muret väljendanud ka ELi-välised sidusrühmad. Paljud vastajad rõhutasid vajadust tegeleda välisriigi subsiidiumide läbipaistmatusega. Selleks et tegeleda moonutavate välisriigi subsiidiumidega, vähendades ühtlasi äriühingute ja avaliku sektori asutuste halduskoormust, tehakse ettepanek kehtestada subsideeritud koondumiste ja riigihankemenetlustega seoses suhteliselt kõrged teatamiskünnised, et hõlmata ainult potentsiaalselt kõige moonutavamad subsiidiumid. Komisjon võib künnisest allapoole jäävate juhtumitega tegeleda omal algatusel. Samuti tehakse ELis majandustegevusega tegelevate äriühingute õiguskindluse suurendamiseks ettepanek kehtestada minimaalne tase, millest allpool välisriigi subsiidiumid tõenäoliselt siseturgu ei moonuta. Sellel on positiivne mõju eelkõige VKEde jaoks. Võttes arvesse arvukaid üleskutseid tagada õigusakti kohaldamisel järjepidevus, tehakse ettepanek teha määruse täitmise tagamine komisjoni ülesandeks. Lisaks kasutati suunatud konsultatsioonide käigus saadud tagasisidet selleks, et saada näiteid subsiidiumide liikide, mõjutatud sektorite ja konkreetse moonutava mõju kohta. Neid arutati mõjuhinnangus ja kasutati ettepaneku koostamisel. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Lisaks korraldas komisjon 2020. aastal mitu konsultatsiooni (vt eespool). Mõjuhinnangus kasutati ka teadusuuringute ühiskeskuse asutusesiseseid majandusuuringuid. Liikmesriikidega konsulteeriti mitmel konkurentsi ja riigihankeid käsitleval nõukogu töörühmade koosolekul ning eksperdirühma koosolekutel. Vahendi väljatöötamisele aitasid kaasa ka mitmed liikmesriikide seisukohad välisriigi subsiidiumide kohta ning aruanded ja uuringud . • Mõjuhinnang Ettepaneku aluseks olevat mõjuhinnangut analüüsis komisjoni õiguskontrollikomitee, kes esitas 5. märtsil 2021 selle kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse. Komitee arvamus, soovitused ja selgitus selle kohta, kuidas neid soovitusi on arvesse võetud, on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 1. lisas. Mõjuhinnangu 3. lisas on esitatud ülevaade selle kohta, keda käesolev ettepanek mõjutab ja kuidas. Komisjon uuris eri poliitikavariante algatuse üldeesmärgi saavutamiseks, st selleks, et tagada siseturul võrdsed tingimused äriühingutele, kes saavad välisriigi subsiidiume, ja neile, kes neid ei saa. 1. variant – jätkata muudatusteta ( status quo ); 2. variant – avaldada suunised, millist teavet omandamisest teatamisel avaliku sektori toetuse kohta esitada; 3. variant – muuta kehtivaid õigusakte ning 4. variant – töötada välja uus ELi õigusakt, mis sisaldab alternatiive mitmesuguste parameetrite kohaldamiseks. Esialgses mõjuhinnangus pakuti välja viies variant, mis hõlmas rahvusvaheliste reeglite muutmist. Mõjuhinnangus seda viiendat varianti enam ei esitatud ja selle asemel lisati selle põhielemendid lähtestsenaariumi, sest komisjon kavatseb igal juhul tulla välja sellise poliitikaalgatusega ehk edendada subsiidiumide negatiivset mõju käsitlevate rahvusvaheliste reeglite väljatöötamist. 2. ja 3. variant jäeti esialgses etapis kõrvale, kuna need ei ole tõenäoliselt tõhusad. Sellest tulenevalt kaaluti üksikasjalikumalt ainult 4. varianti. 4. variant pakkus mitmeid alternatiive, mida analüüsiti. Need alternatiivid olid seotud järgmiste parameetritega: i) uurimismeetod; ii) pädevustase; iii) künnis, millest allpool ei käsitleta välisriigi subsiidiume moonutavana; iv) hindamiskriteeriumid; v) tasakaalustatuse kriteerium, mis võimaldab arvesse võtta negatiivset ja positiivset mõju, ja vi) tasakaalustusmeetmed. 4. variandi mõju hindamise põhjal kombineeriti eespool nimetatud parameetritega seotud allvariandid, et moodustada võimalikud meetmepaketid kõigi kolme valdkonna jaoks, kus võib esineda moonutavaid subsiidiume, st koondumised, riigihankemenetlused ja muud turuolukorrad. Iga valdkonna jaoks eelistatud variandi võib esitada kolmetasandilise uurimisvahendina, mis koosneb järgmistest komponentidest. 1. komponent: teatamispõhine uurimisvahend koondumiste jaoks, mille puhul ületab ELi sihtettevõtja käive 500 miljonit eurot ja välismaine rahaline toetus 50 miljonit eurot; 2. komponent: teatamispõhine uurimisvahend riigihangetel tehtavate pakkumuste jaoks, kui lepingu maksumus on üle 250 miljoni euro, ning 3. komponent: ex officio uurimisvahend kõigi muude turuolukordade ning 1. ja 2. komponendi künnistest allapoole jäävate koondumiste ja riigihankemenetluste jaoks. Tehakse ettepanek, et määruse täitmise tagamise eest vastutaks komisjon. Välisriigi subsiidiumid, mis jäävad alla 5 miljoni euro, ei ole tõenäoliselt moonutavad. Eelistatud variant vastab suuresti valges raamatus esitatud lähenemisviisile, v.a kaks peamist erandit . Kuigi valges raamatus nähti liikmesriikidele ette roll riigihankemenetluste järelevalves, hõlmab ettepanek kõigi komponentide täitmise tagamist ELi tasandil. Sidusrühmadel oli laialt levinud mure, et uut välisriigi subsiidiume käsitlevat õigusakti kohaldatakse liikmesriikides ebajärjekindlalt ja see koormab riikide ametiasutusi , ning eelistatud variant sisaldab valgest raamatust üksikasjalikumat teavet, eelkõige teatamiskünniste ja künnise kohta, millest allpool ei loeta välisriigi subsiidiume siseturgu moonutavaks. Sellistes künnistes võetakse ka arvesse sidusrühmade laialt levinud muret halduskoormuse pärast ja mitmelt sidusrühmalt saadud tagasisidet, et künnis, millest allapoole jäävaid subsiidiume loetakse mittemoonutavaks, peaks olema kolmeaastase perioodi jooksul kõrgem kui 200 000 eurot, nagu alguses kavandatud. Suurimatest ja potentsiaalselt kõige moonutavamatest juhtumitest ette teatamine tagab moonutavate välisriigi subsiidiumide süsteemse tuvastamise suurima majandusliku väärtusega olukordades. Kõigi muude turuolukordade (sh väiksemad koondumised ja väiksemad hankemenetlused) puhul tuvastatakse moonutavad välisriigi subsiidiumid ex officio menetluse käigus. See lähenemisviis võimaldab järelevalveasutusel keskenduda kõige olulisematele juhtumitele. Eelistatud variandiga nähakse ette ka tõhusad tasakaalustavad meetmed, et kõrvaldada välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutused. Eelistatud variandist saadav kasu peaks hõlmama välisriigi subsiidiume saavate ja mittesaavate äriühingute jaoks võrdseid tingimusi siseturul. See parandab viimaste konkurentsivõimet. Ettevõtjatele, eriti nendele, kes saavad suuri välisriigi subsiidiume, võivad kaasneda teatiste koostamise või teabenõuete täitmisega teatavad halduskulud. Need kulud on siiski mõistlikud ja proportsionaalsed. Poliitikavariantide mõju sidusrühmade eri kategooriatele on üksikasjalikult selgitatud mõjuhinnangu 3. lisas. Hinnang on võimaluste piires nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne. Pidades silmas kõrget künnist, millest allpool ei peeta subsiidiume siseturgu moonutavaks, ning kavandatavaid kõrgeid teatamiskünniseid subsideeritud koondumiste ja riigihanketehingute puhul, ei tekita see algatus VKEdele lisakoormust. Komisjoni koormus on selle algatuse rakendamisel mõistlik (peamiselt ümberpaigutamine või ametikohtade loomine), võttes arvesse majandusele tekkivat kasu. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ettepanek ei ole seotud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, kuna see on seotud valdkonnaga, kus praegu ELi (ja riiklikud) õigusaktid puuduvad. Arvestades subsideeritud koondumistest ja riigihanketehingutest teatamise kõrgeid künniseid, sätestatakse käesolevas ettepanekus meetmed, mida kohaldatakse peamiselt nende suhtes, kes saavad suuri välisriigi subsiidiume, mis on ka tõenäoliselt kõige moonutavamad. See vähendab ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste halduskoormust. Lisaks ei tekita teatamiskohustus kavandatud kõrgete teatamiskünniste tõttu VKEdele täiendavat halduskoormust. Välisriigi subsiidiumide moonutava mõju kõrvaldamisega siseturul luuakse ettepanekuga nendele ettevõtjatele, kes saavad välisriigi subsiidiume, ja nendele, kes ei saa, võrdsed tingimused, parandades nii ELi äriühingute konkurentsivõimet. Pidades silmas ettevõtjate väikest halduskoormust ja käesoleva ettepanekuga kehtestatavat selget raamistikku, peetakse ohtu, et uus õigusakt avaldab kaubandusele ja investeeringute voogudele negatiivset mõju, väikeseks. Lisaks halduskoormusest tulenevale riskile võib uus vahend vähendada koondumiste arvu, hoides ära subsideeritud koondumised. See on aga taotluslik mõju ja selle peaks kaaluma üles kasu, mida saadakse moonutamata hinnasignaalide ja äriühingute väärtuse hindamise taastamisest ning varem takistatud koondumiste hõlbustamisest. Ettepanek sobib nii füüsilise kui ka digikeskkonna jaoks. • Põhiõigused Ettepanek on kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga ja selles austatakse ettevõtlusvabadust. Uue õigusakti kasutuselevõtmine moonutavate välisriigi subsiidiumide vastu võitlemiseks eeldab, et põhiõigusi õiglasele menetlusele ja heale haldusele järgitakse täielikult. Õigusakti kohases tegevuses kohaldataks komisjoni uurimisvolituste suhtes täiel määral õiglase menetluse õigusi, nagu õigus põhjendatud otsusele ja õigus kohtulikule läbivaatamisele, sealhulgas võimalus vaidlustada sunni- ja karistusmeetmeid. Need õigused kehtivad haldusmenetluse korral. 4. MÕJU EELARVELE Et saavutada käesoleva algatuse eesmärgid kõige tulemuslikumalt, on vaja rahastada mitmeid komisjoni tasandi meetmeid, mis hõlmavad ligikaudu 145 täistööajale taandatud ametikoha ümberpaigutamist või loomist . Personalikulud ulatuvad vahemikus 2021–2027 ligikaudu 80,490 miljoni euroni. Muud halduskulud ulatuvad prognooside kohaselt sellel perioodil 0,800 miljoni euroni. Tegevuskulud, mida kasutatakse vajaliku IT-taristu, uuringute ja konsultatsioonide rahastamiseks, et tagada vahendi tõhus täitmise tagamine, ulatuvad ligikaudu 7,825 miljoni euroni. Infotehnoloogia arendamise ja hangetega seotud valikud peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Komisjoni infotehnoloogia ja küberjulgeoleku nõukogu. Muude eriprogrammide vahenditest rahastatavateks haldusassigneeringuteks on eelarves kavandatud umbes 1,225 miljonit eurot. Ettepaneku rakendamise halduskulud aastatel 2021–2027 on seega kokku 90,340 miljonit eurot, millest osa rahastatakse ühtse turu programmist. Rahastamisega toetatakse uurimis- ja sunnimeetmeid, järelevalvet ning turu-uuringuid. Samuti toetatakse sellega konkreetsete sätete korrapärast läbivaatamist, määruse hindamist ning võetud meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe pidevat hindamist. Üksikasjalik ülevaade kaasnevatest kuludest on esitatud käesoleva algatusega seotud finantsselgituses. 5. MUUD ELEMENDID • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Järelevalve ja hindamine moodustavad ettepaneku olulise osa. Järelevalve on pidev ning põhineb tegevuseesmärkidel ja konkreetsetel näitajatel. Korrapärane ja pidev järelevalve hõlmab järgmisi põhiaspekte: i) moonutavate välisriigi subsiidiumide arv (juhtumite põhjal) ning ii) kehtestatud tasakaalustavate meetmete tõhusus. Lisaks võib komisjon jälgida turu-uuringu raames moonutavate välisriigi subsiidiumidega seotud suundumusi. Ettepaneku tulemuslikkust ja tõhusust jälgitakse eelnevalt kindlaksmääratud näitajate alusel, selgitamaks, kas oleks vaja täiendavaid norme (nt täitmise tagamise jaoks), et välisriigi subsiidiumid ei moonutaks edaspidi siseturgu. Seega hinnatakse hindamiste käigus sekkumise mõju ja vajaduse korral kohaldatakse läbivaatamisklauslit, mis võimaldab komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas esitada seadusandlikke ettepanekuid. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus 1. peatükk hõlmab üldsätteid, sealhulgas määruse reguleerimiseset ja kohaldamisala (artikkel 1). Selles määratakse kindlaks, millal loetakse välisriigi subsiidium olemasolevaks (artikkel 2), mis tingimustel peetakse seda siseturgu moonutavaks (artikkel 3) ja millistel subsiidiumiliikidel on kõige tõenäolisemalt moonutav mõju (artikkel 4). Selles kirjeldatakse komisjoni poolt enne tasakaalustavate meetmete kehtestamist tehtavat tasakaalustamist (artikkel 5) ning võimalikke tasakaalustavate meetmete ja kohustuste liike (artikkel 6). 2. peatükk reguleerib subsiidiumide ex officio läbivaatamist. Täpsemalt sätestatakse selles, et komisjon võib omal algatusel uurida mis tahes allikast pärinevat teavet väidetavate moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta (artikkel 7) esialgse läbivaatamise käigus (artikkel 8) või põhjaliku uurimise raames (artikkel 9). Seejärel kehtestatakse normid seoses eri vahenditega, mida saab kasutada määrusekohastes menetlustes, mis hõlmavad komisjoni ajutisi meetmeid (artikkel 10) ja teabenõudeid (artikkel 11). Lisaks saab komisjon teha kohapealseid kontrolle liidus (artikkel 12) ja mujal (artikkel 13). Kui asjaomane ettevõtja ei tee koostööd, võib komisjon teha otsuse kättesaadavate faktide põhjal (artikkel 14). Ta võib määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid (artikkel 15) menetluslike rikkumiste eest, näiteks uurimise käigus ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest, ning komisjoni otsuste (millega kehtestatakse tasakaalustavad või ajutised meetmed) või kohustuste täitmata jätmise eest. Samuti võib ta tühistada varasema otsuse ja teha uue otsuse (artikkel 16), kui asjaomane ettevõtja tegutseb vastuolus oma kohustustega või kui ilmneb, et varasem otsus põhines mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel. 3. peatükk sisaldab erinorme koondumiste kohta. Eelkõige sätestatakse selles tingimused, mille alusel loetakse, et koondumisega seotud välisriigi subsiidium moonutab siseturgu (artikkel 17), määratletakse koondumise mõiste (artikkel 18) ja nähakse ette, millal tuleb koondumisest teatada (artikkel 19). Selles kirjeldatakse üksikasjalikult teatamiskohustust, määratledes kontrolli mõiste (artikkel 20) ning selgitades, kuidas arvutada käivet (artikkel 21) ja rahalise toetuse suurust (artikkel 22). Selles sätestatakse, millal tuleks koondumine peatada, ja määratakse kindlaks vastavad tähtajad (artikkel 23). Selles täpsustatakse, milliseid 2. peatüki menetlusnorme kohaldatakse teatatud koondumiste suhtes esialgse läbivaatamise ja põhjaliku uurimise käigus, mida on kohandatud vastavalt teavitussüsteemi eripäradele (artikkel 24). 2. peatükis sätestatud trahve ja perioodilisi karistusmakseid (artikkel 25) kohaldatakse ka teatatud koondumiste suhtes, mida täiendab võimalus kehtestada neid juhul, kui teatises esitatakse ebaõiget või eksitavat teavet, teatis jäetakse esitamata või kui ei täideta peatamiskohustust või otsust koondumise keelamise kohta. 4. peatükk sisaldab erisätteid riigihankemenetluste kohta. Eelkõige sätestatakse selles tingimused, mille alusel loetakse, et koondumisega seotud välisriigi subsiidium moonutab siseturgu (artikkel 26), määratletakse teatamiskünnised (artikkel 27) ja nähakse ette, millal on teatamine sellise menetluse kontekstis kohustuslik (artikkel 28). Selles täpsustatakse, milliseid 2. peatüki menetlusnorme kohaldatakse teatatud rahaliste toetuste suhtes riigihankemenetlustes, ning põhjaliku uurimise algatamise ja lõpetamise tähtajad (artikkel 29). Selles kirjeldatakse otsuste liike, mida komisjon võib vastu võtta (artikkel 30), ja seda, millal tuleks riigihankemenetlustes peatada riigihankelepingu sõlmimine potentsiaalselt subsideeritavate pakkujatega (artikkel 31). Viimasena sätestatakse selles, et trahve ja perioodilisi karistusmakseid võib määrata 2. peatüki kohaselt, mida täiendab võimalus teha seda juhul, kui teatises esitatakse ebaõiget või eksitavat teavet või kui teatis jäetakse esitamata (artikkel 32). 5. peatükk sisaldab üldiseid menetlussätteid. Selles kirjeldatakse ex officio läbivaatamise, koondumisest teatamise ja riigihankest teatamise vahelist seost (artikkel 33). Sellega sätestatakse võimalus algatada turu-uuring (artikkel 34) ja nähakse ette aegumistähtajad (artikkel 35). Lisaks sisaldab see kohustust avaldada määruse alusel vastu võetud otsused (artikkel 36) ja selles täpsustatakse, kellele tuleks sellised otsused adresseerida (artikkel 37). Mitmes sättes nähakse ette komisjoni menetlusega seotud tagatised, eelkõige kaitseõigused (artikkel 38) ja ametisaladuse kaitse (artikkel 39). 6. peatükis kirjeldatakse määruse ja muude õigusaktide vahelist seost (artikkel 40). 7. peatükk sisaldab täiendavaid üldsätteid, näiteks komiteemenetlus otsuste tegemiseks (artikkel 41), samuti võimalus võtta vastu rakendussätteid (artiklid 42 ja 43) ja delegeeritud õigusakte (artikkel 44) kooskõlas volituste delegeerimist käsitlevate erinormidega (artikkel 45). Lisaks nähakse ette määruse läbivaatamine (artikkel 46). Viimasena sisaldab määrus teatavaid üleminekusätteid (artikkel 47) ning selles märgitakse, millal see jõustub ja millal seda hakatakse kohaldama (artikkel 48). 2021/0114 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 207, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust , toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Tugev, avatud ja konkurentsivõimeline siseturg võimaldab nii Euroopa kui ka välismaistel ettevõtjatel konkureerida tulemuste alusel. Liidul on olemas kaugele arenenud ja tõhus riigiabi kontrollisüsteem, mille eesmärk on tagada kõigile siseturul majandustegevusega tegelevatele ettevõtjatele õiglased tingimused. Selline riigiabi kontrollisüsteem takistab liikmesriikidel anda riigiabi, mis moonutab põhjendamatult konkurentsi siseturul. (2) Samal ajal võivad ettevõtjad saada subsiidiume kolmandatelt riikidelt, kes pakuvad riiklikke vahendeid, mida seejärel kasutatakse näiteks majandustegevuse rahastamiseks siseturul mis tahes majandussektoris, näiteks osalemiseks riigihangetes või äriühingute, sealhulgas sellist strateegilist vara nagu kriitilise tähtsusega taristuid ja uuenduslikke tehnoloogiad omavate äriühingute omandamiseks. Selliste subsiidiumide suhtes praegu liidu riigiabi eeskirju ei kohaldata. (3) Välisriigi subsiidiumid võivad moonutada siseturgu ja kahjustada mitmesuguste majandustegevuste võrdseid tingimusi liidus. See võib juhtuda eelkõige siis, kui tegemist on koondumistega, millega kaasneb kontrolli üleminek ELi ettevõtjate üle, kui selliseid koondumisi rahastatakse täielikult või osaliselt välisriigi subsiidiumidest või kui välisriigi subsiidiumidest kasu saavate ettevõtjatega sõlmitakse liidus riigihankelepingud. (4) Ükski kehtiv liidu õigusakt ei käsitle välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutusi. Kaubanduse kaitsemeetmed võimaldavad komisjonil sekkuda, kui liitu imporditakse subsideeritud kaupu, kuid mitte juhul, kui välisriigi subsiidiume antakse subsideeritud investeeringute vormis või kui need puudutavad teenuseid ja rahavoogusid. WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaselt on liidul võimalus algatada riikidevaheline lepinguvaidluste lahendamise menetlus WTO liikmete poolt antud teatavate välisriigi subsiidiumide suhtes, kuid seda üksnes kaupade osas. (5) Seepärast on vaja täiendada olemasolevaid liidu vahendeid uue vahendiga, et tõhusalt tegeleda välisriigi subsiidiumide põhjustatud siseturu moonutustega ning tagada võrdsed tingimused. Eelkõige täiendab uus vahend liidu riigiabi eeskirju, mis käsitlevad liikmesriikide toetustest tulenevaid siseturu moonutusi. (6) Tuleks sätestada normid ja menetlused selliste välisriigi subsiidiumide uurimiseks, mis tegelikult moonutavad siseturgu või võivad seda teha, ning vajaduse korral tuleks need moonutused kõrvaldada. Välisriigi subsiidiumid võivad moonutada siseturgu, kui välisriigi subsiidiumist kasu saav ettevõtja tegeleb liidus majandustegevusega. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada normid kõigi liidus majandustegevusega tegelevate ettevõtjate jaoks. Võttes arvesse VKEde majandustegevuse olulisust ja nende panust liidu peamiste poliitiliste eesmärkide saavutamisse, pööratakse erilist tähelepanu sellele, millist mõju käesolev määrus avaldab neile. (7) Et tagada võrdsed tingimused kogu siseturul ja käesoleva määruse järjepidev kohaldamine, peaks komisjon olema ainus asutus, kel on pädevus käesolevat määrust kohaldada. Komisjonil peaks olema õigus uurida omal algatusel kõiki välisriigi subsiidiume, kui need kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ükskõik millises majandussektoris, kasutades selleks kõigist kättesaadavatest allikatest saadud teavet. Et tagada tõhus kontroll, peaks komisjonil olema õigus vaadata välisriigi subsiidiumid talle ettevõtja esitatud eelteatise alusel läbi, kui tegemist on suurte koondumiste (ühinemised ja omandamised) ja teatavat künnist ületavate riigihankemenetlustega. (8) Välisriigi subsiidiumi tuleks käesoleva määruse kontekstis käsitada sekkumisena, mis vastab kolmele kumulatiivsele tingimusele. (9) Rahalist toetust peaksid otseselt või kaudselt andma kolmanda riigi ametiasutused. Rahalist toetust võidakse anda avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste kaudu. See, kas avalik-õiguslikult üksuselt on saadud rahalist toetust, tuleks kindlaks määrata iga juhtumi puhul eraldi, võttes nõuetekohaselt arvesse näiteks asjaomase üksuse omadusi ning üksuse tegutsemisriigis valitsevat õigus- ja majanduskeskkonda, sealhulgas valitsuse rolli majanduses. Rahalist toetust võidakse anda ka eraõigusliku üksuse kaudu, kui selle tegevuse saab omistada kolmandale riigile. (10) Selline rahaline toetus peaks tooma kasu ettevõtjale, kes tegeleb majandustegevusega siseturul. Mittemajandusliku tegevusega tegelevale üksusele antav rahaline toetus ei kujuta endast välisriigi subsiidiumi. Kasu olemasolu tuleks kindlaks määrata selliste võrreldavate võrdlusaluste põhjal nagu erainvestorite investeerimistavad, turul kättesaadava rahastamise määrad, võrreldav maksukohtlemine või asjaomase kauba või teenuse eest piisav tasu. Kui otseselt võrreldavad võrdlusalused puuduvad, võib olemasolevaid võrdlusaluseid kohandada või kehtestada üldtunnustatud hindamismeetodite põhjal alternatiivsed võrdlusalused. (11) Kasu peaks saama üksik ettevõtja või tööstusharu või mitu ettevõtjat või tööstusharu. Kasu võib kindlaks teha juriidiliselt või faktiliselt. (12) Kui välisriigi subsiidiumi olemasolu on kindlaks tehtud, peaks komisjon hindama, kas see subsiidium moonutab siseturgu. Erinevalt liikmesriigi antavast riigiabist ei ole välisriigi subsiidiumid üldiselt keelatud. Ekspordi rahastamisena antud subsiidiumid võivad oma moonutava mõju tõttu olla eriti murettekitavad, välja arvatud juhul, kui ekspordi rahastamine toimub kooskõlas OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppega. Komisjon peaks igal üksikjuhul eraldi hindama, kas välisriigi subsiidium moonutab siseturgu. (13) Kuna paljude välisriigi subsiidiumide puhul puudub läbipaistvus ja kaubanduslik olukord on keerukas, võib olla konkreetsete välisriigi subsiidiumide siseturule avaldatavat mõju raske üheselt tuvastada ja mõõta. Moonutuse kindlakstegemiseks on seega vaja kasutada mitteammendavat näitajate kogumit. Hinnates seda, mil määral võib välisriigi subsiidium parandada asjaomase ettevõtja konkurentsiseisundit ja seeläbi tegelikult või potentsiaalselt negatiivselt mõjutada konkurentsi siseturul, võiks komisjon võtta arvesse teatavaid näitajaid, sealhulgas subsiidiumi suurust ja olemust, välisriigi subsiidiumiga seotud eesmärki ja tingimusi ning selle kasutamist siseturul. (14) Nende näitajate kohaldamisel võiks komisjon võtta arvesse erinevaid elemente, näiteks subsiidiumi suurus absoluutarvudes või turu suuruse või investeeringu väärtuse suhtes. Näiteks on tõenäoliselt moonutav koondumine, mille puhul välisriigi subsiidium katab olulise osa sihtettevõtja ostuhinnast. Samuti võivad moonutusi põhjustada välisriigi subsiidiumid, mis katavad olulise osa riigihankemenetluse tulemusel sõlmitava lepingu hinnangulisest maksumusest. Kui välisriigi subsiidiumi antakse tegevuskulude katteks, võib see põhjustada moonutusi suurema tõenäosusega kui siis, kui seda antakse investeerimiskulude katteks. Välisriigi subsiidiumid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele põhjustavad väiksema tõenäosusega moonutusi kui välisriigi subsiidiumid suurettevõtjatele. Lisaks tuleks arvesse võtta turu iseärasusi ja eelkõige turu konkurentsitingimusi, näiteks turuletuleku tõkkeid. Välisriigi subsiidiumid, mis põhjustavad liigset tootmisvõimsust, säilitades kahjumlikke varasid või ergutades investeerimist tootmisvõimsuse suurendamisse, mida muidu ei oleks tehtud, põhjustavad tõenäoliselt moonutusi. Välisriigi subsiidium subsiidiumisaajale, kelle tegevus siseturul on näiteks liidus saadava käibe alusel mõõdetuna väike, põhjustab väiksema tõenäosusega moonutusi kui välisriigi subsiidium subsiidiumisaajale, kelle tegevus siseturul on suuremamahulisem. Välisriigi subsiidiume, mis ei ületa 5 miljonit eurot, ei tohiks üldjuhul pidada siseturgu moonutavateks käesoleva määruse tähenduses. (15) Nagu teatavat liiki riigiabi, võivad ka teatavad välisriigi subsiidiumi liigid, näiteks piiramatud tagatised, oma olemuse tõttu moonutada siseturgu. Nende liikide puhul ei tohiks olla vaja näitajatel põhinevat üksikasjalikku hindamist. Ettevõtjal on igal juhul võimalus tõendada, et kõnealune välisriigi subsiidium ei moonuta asjaomase juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades siseturgu. (16) Komisjon peaks võtma arvesse välisriigi subsiidiumi positiivset mõju asjaomase subsideeritud majandustegevuse arengule. Komisjon peaks kaaluma seda positiivset mõju välisriigi subsiidiumi negatiivse mõjuga siseturu moonutamise seisukohast, et vajaduse korral määrata kindlaks asjakohane tasakaalustav meede või nõustuda kohustustega. Selline tasakaalustamine võib viia ka järelduseni, et tasakaalustavaid meetmeid ei tuleks kehtestada. Neil välisriigi subsiidiumide liikidel, mida peetakse suure tõenäosusega siseturgu moonutavateks, on tõenäoliselt negatiivne mõju positiivsega võrreldes ülekaalus. (17) Kui komisjon uurib välisriigi subsiidiumi omal algatusel, peaks tal olema õigus kehtestada ettevõtjale tasakaalustavaid meetmeid, et heastada välisriigi subsiidiumi põhjustatud moonutused siseturul. Tasakaalustavad meetmed peaksid olema proportsionaalsed ja sobivad kõnealuse moonutuse kõrvaldamiseks. Need peaksid hõlmama käitumuslikke või struktuurilisi parandusmeetmeid või välisriigi subsiidiumi tagasimaksmist. (18) Asjaomasel ettevõtjal peaks olema võimalus teha ettepanek kohustuste võtmiseks, et kõrvaldada välisriigi subsiidiumi põhjustatud moonutused. Kui komisjon leiab, et pakutud kohustused kõrvaldavad moonutuse täielikult ja tulemuslikult, võib ta need heaks kiita ja teha nende kohta siduva otsuse. (19) Asjaomane ettevõtja võib pakkuda subsiidiumi tagasimaksmist koos asjakohase intressiga. Komisjon peaks aktsepteerima kohustusena pakutud tagasimaksmist, kui ta saab kindlaks teha, et tagasimaksmine kõrvaldab moonutuse täielikult, toimub läbipaistvalt ja on praktikas tulemuslik, võttes samal ajal arvesse käesoleva määruse eesmärkidest kõrvalehoidmise ohtu. (20) Kui asjaomased ettevõtjad ei paku kohustusi, mis kõrvaldaksid tuvastatud moonutuse täielikult ja tulemuslikult, peaks komisjonil olema õigus keelata koondumine või riigihankelepingu sõlmimine enne selle toimumist. Kui koondumine on juba toimunud, eelkõige juhtudel, kui eelnev teatamine polnud vajalik, sest teatamiskünniseid ei saavutatud, võib turg olla siiski sellisel määral moonutatud, et seda ei saa heastada käitumuslike või struktuuriliste parandusmeetmetega või subsiidiumi tagasimaksmisega. Sellistel juhtudel võib komisjon otsustada kõrvaldada moonutuse seeläbi, et nõuab asjaomastelt ettevõtjatelt koondumise lõpetamist. (21) Komisjonil peaks olema õigus omal algatusel kontrollida kogu teavet välisriigi subsiidiumide kohta. Selleks on vaja kehtestada menetlus, mis koosneb kahest etapist: esialgsest läbivaatamisest ja põhjalikust uurimisest. (22) Komisjonile tuleks anda piisavad uurimisvolitused kogu vajaliku teabe kogumiseks. Seega peaks tal olema õigus nõuda kogu menetluse ajal teavet igalt ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt. Lisaks peaks komisjonil olema õigus määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid, kui nõutud teavet ei esitata õigeks ajaks või kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav. Komisjon võib ka esitada küsimusi liikmesriikidele või kolmandatele riikidele. Lisaks peaks komisjonil olema õigus teha teabekogumiskülastusi ettevõtja liidus asuvatesse ruumidesse või ettevõtja ja asjaomase kolmanda riigi nõusolekul ettevõtja ruumidesse kolmandas riigis. Samuti peaks komisjonil olema õigus teha otsuseid kättesaadava teabe põhjal, kui asjaomane ettevõtja ei tee koostööd. (23) Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta ajutisi meetmeid, kui see on vajalik konkurentsi viivitamatuks taastamiseks siseturul ja korvamatu kahju vältimiseks. (24) Kõikidel juhtudel, kui komisjonil on esialgse läbivaatamise tulemusena piisavalt tõendeid siseturgu moonutava välisriigi subsiidiumi olemasolu kohta, peaks komisjonil olema õigus algatada põhjalik uurimine, et koguda asjakohast lisateavet välisriigi subsiidiumi hindamiseks ja anda huvitatud isikutele võimaluse teostada oma kaitseõigust. (25) Põhjaliku uurimise lõpus peaks komisjon vastu võtma otsuse. (26) Komisjonil peaksid olema asjakohased vahendid, et tagada kohustuste ja tasakaalustavate meetmete tõhusus. Kui asjaomane ettevõtja ei täida otsust, millega võeti kohustused või kehtestati tasakaalustavad või ajutised meetmed, peaks komisjonil olema õigus määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid. (27) Et tagada käesoleva määruse nõuetekohane ja tõhus kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus otsus tühistada ja võtta vastu uus otsus, kui otsus põhines mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel või kui ettevõtja tegevus on vastuolus tema võetud kohustustega või kehtestatud tasakaalustavate meetmetega. (28) Koondumisel võib olla siseturule oluline mõju ja seepärast peaks komisjonil olema õigus teatise saamise korral läbi vaadata teave välismaiste rahaliste toetuste kohta kavandatava koondumise kontekstis. Ettevõtjatel ei tohiks lubada koondumist ellu viia enne komisjonipoolse läbivaatamise lõppu. (29) Selle komisjonipoolse läbivaatamise käigus tuleks järgida sama menetlust kui siis, kui välisriigi subsiidium vaadatakse läbi komisjoni algatusel, mida võib kohandada, et võtta arvesse koondumiste eripära. (30) Tuleb leida tasakaal siseturu tõhusa kaitse ja vajaduse vahel piirata käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate halduskoormust. Seepärast tuleks eelneva teatamise kohustust kohaldada ainult nende koondumiste suhtes, mille puhul liidu käibe suurusel ja subsiidiumi suurusel põhinevad kombineeritud künnised vastavad käesolevas määruses määratletud suurustele. (31) Allpool teatamiskünnist võib komisjon nõuda teatamist võimalikest subsideeritud koondumistest, mis ei ole veel ellu viidud, või võimalikest subsideeritud pakkumustest enne riigihankelepingu sõlmimist, kui ta leiab, et koondumine või pakkumus vääriks eelkontrolli, arvestades nende mõju liidus. Komisjonil peaks olema ka võimalus juba toimunud koondumised või sõlmitud riigihankelepingud omal algatusel läbi vaadata. (32) Koondumise läbivaatamisel peaks siseturu moonutuste olemasolu hindamine piirduma asjaomase koondumisega ning hindamisel tuleks arvesse võtta ainult kolme aasta jooksul enne koondumist antud välisriigi subsiidiume. (33) Vajadus tegeleda moonutavate välisriigi subsiidiumidega on eriti oluline riigihangete puhul, arvestades nende majanduslikku tähtsust siseturul ja asjaolu, et neid rahastatakse maksumaksjate rahast. Kui komisjon saab teatise enne riigihankelepingu või kontsessiooni sõlmimist, peaks tal olema õigus uurida teavet välismaiste rahaliste toetuste kohta, mida on riigihankemenetluses osalevatele ettevõtjatele antud. Käesolevas määruses sätestatud künnise ületamise korral peaks eelnev teatamine olema kohustuslik, et hõlmata majanduslikult olulised juhtumid, minimeerides samal ajal halduskoormust ja takistamata VKEde osalemist riigihangetes. Eelneva teatamise kohustust künnise ületamise korral tuleks kohaldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artikli 26 lõikes 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 19 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 37 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühmade suhtes. Seda tuleks kohaldada ka ettevõtja peamiste alltöövõtjate ja peamiste tarnijate suhtes. (34) Kui välisriigi rahalisest toetusest teatatakse riigihankemenetluse raames, peaks hindamine piirduma selle menetlusega. (35) Tuleks tagada, et kõigi riigihankemenetlustes osalevate ettevõtjate puhul järgitakse riigihankeid reguleerivaid põhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet, olenemata käesoleva määruse alusel algatatud ja pooleliolevatest uurimistest. (36) Välisriigi subsiidiume, mis võimaldavad ettevõtjal esitada asjaomaste ehitustööde, asjade või teenustega seoses põhjendamatult soodsa pakkumuse, tuleks pidada sellisteks, mis põhjustavad riigihankemenetluses tegelikult või potentsiaalselt moonutusi. Neid moonutusi tuleks seega hinnata põhjendustes 13 ja 14 kirjeldatud mitteammendava näitajate kogumi ning põhjendamatult soodsa pakkumuse mõiste alusel. Nende näitajate alusel peaks olema võimalik kindlaks teha, kuidas välisriigi subsiidium moonutab konkurentsi seeläbi, et parandab ettevõtja konkurentsiseisundit ja võimaldab tal esitada põhjendamatult soodsa pakkumuse. Ettevõtjatele tuleks anda võimalus põhjendada, et pakkumus ei ole põhjendamatult soodus, sealhulgas direktiivi 2014/24/EL artikli 69 lõikes 2 osutatud elementide esitamise kaudu. Lepingu sõlmimise keeldu tuleks kohaldada üksnes juhul, kui välisriigi subsiidiumi abil tehtud pakkumuse soodsat laadi ei saa põhjendada, selle pakkumuse alusel kavatsetakse sõlmida leping ja pakkumuse esitanud ettevõtja ei pakkunud välja kohustusi, mida peetakse asjakohaseks ja piisavaks, et kõrvaldada moonutus täielikult ja tulemuslikult. (37) Võttes arvesse koondumiste ja riigihangete eelneva läbivaatamise mehhanismi olemust ning vajadust tagada selliste tehingute puhul õiguskindlus, ei saa komisjon koondumist või riigihanke pakkumust, millest on teatatud ja mida on hinnatud vastavate menetluste kohaselt, uuesti omal algatusel läbi vaadata. Rahaline toetus, millest komisjonile teatati teatamismenetluse kaudu, võib siiski olla oluline ka väljaspool koondumist või hankemenetlust. Et koguda teavet välisriigi subsiidiumide kohta, peaks komisjonil olema võimalus algatada uurimisi konkreetsete majandussektorite, teatavat liiki majandustegevuse või konkreetsete välisriigi subsideerimisvahendite kasutamise kohta. (38) Samadel põhjustel on asjakohane ette näha trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtajad. (39) Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane avaldada kõik komisjoni poolt vastu võetud otsused kas täies ulatuses või kokkuvõtlikult. (40) Komisjon peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 järgima oma otsuste avaldamisel ametisaladuse hoidmisega seotud norme, sealhulgas kogu konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste ja isikuandmete kaitset käsitlevaid norme. (41) Juhtudeks, kui näib, et ettevõtja poolt konfidentsiaalsena või ärisaladusena tähistatud teabe suhtes ei kehti ametisaladuse hoidmise kohustus, peaks olemas olema menetlus, mille kohaselt komisjon saaks otsustada, millises ulatuses saab sellist teavet avaldada. Kui tehakse otsus mitte aktsepteerida teabe konfidentsiaalsuse nõuet, tuleb selles märkida ajavahemik, mille möödumisel teave avaldatakse, nii et konfidentsiaalse teabe omanik saab kasutada talle kättesaadavat kohtulikku kaitset, sealhulgas ajutisi kaitsemeetmeid. (42) Ettevõtjatel või ettevõtjate ühendustel, kelle suhtes on algatatud käesoleva määruse kohane uurimine, peaks olema võimalus esitada oma märkused. Asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste tagamisel on oluline kaitsta ärisaladusi. (43) Käesoleva määruse rakendamine liidu poolt peaks toimuma kooskõlas liidu õiguse ja WTO lepinguga ning kooskõlas kohustustega, mis on võetud muude kaubandus- ja investeerimislepingute alusel, mille osalised liit või liikmesriigid on. (44) Piiranguid aluslepingu artiklite 34, 49, 56 ja 63 piirangutest võib põhjendada vajadusega vältida ebaausat konkurentsi, tingimusel et sellised piirangud, nagu ka muud põhivabaduste piirangud, on kooskõlas selliste liidu õiguse üldpõhimõtetega nagu proportsionaalsus ja õiguskindlus ning põhiõigustega. (45) Käesoleva määruse rakendamine võib kattuda valdkondlike normidega, eriti mere- ja lennutranspordi valdkonnas. Seepärast on vaja selgitada seost käesoleva määruse ja välisriigi subsiidiume käsitlevate valdkondlike vahendite ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1035, nõukogu määruse (EMÜ) nr 4057/86 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/712 vahel. (46) Kui komisjon võtab põhjaliku uurimise lõpus vastu otsuse, peaksid liikmesriigid olema enne otsuse tegemist piisavalt kaasatud nõuandemenetlusse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artiklile 4. Selle menetluse valik on põhjendatud, võttes arvesse liikmesriikide rolli konkurentsi- ja riigiabivahendites, mille eesmärk on ka luua siseturul võrdsed tingimused. (47) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas aluslepingu artikliga 291. Neid volitusi tuleks kasutada selleks, et sätestada koondumistest ja rahalisest toetusest teatamise vorm ja sisu riigihankemenetluste kontekstis, avalikustamise üksikasjad, läbipaistvusnõuete vorm ja sisu, tähtaegade arvutamine, kohustuste tingimused ja tähtajad ning üksikasjalikud normid riigihankemenetluste uurimiste menetlusetappide kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. (48) Et tagada siseturul võrdsed tingimused ka pikas perspektiivis, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ettevõtjate koondumiste ja riigihankemenetlustega seotud teatamiskünniseid, vabastada teatavate ettevõtjate kategooriad käesoleva määruse kohasest teatamiskohustusest ning muuta riigihankemenetluse raames teatatud koondumise või rahalise toetuse esialgse läbivaatamise ja põhjaliku uurimise tähtaegu, et oleks võimalik tagada nii teatiste alusel kui ka ex officio uuritavate juhtumite piisav hõlmatus. Seoses riigihankemenetluse raames antava rahalise toetusega tuleks selliste õigusaktide vastuvõtmise õigust teostada viisil, mis võtab arvesse VKEde huve. On eriti oluline, et komisjon viiks nende õigusaktide ettevalmistamise käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (49) Kui koondumisest tuleb käesoleva määruse kohaselt teatada, peaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma rahaline toetus, mis on antud ükskõik millisele koondumise osalisele kolme aasta jooksul enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. Riigihankemenetluse kontekstis tuleks käesolevat määrust kohaldada ka rahalise toetuse suhtes, mis on ettevõtjale antud kolme aasta jooksul enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: 1. peatükk . Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala (1) Käesolevas määruses sätestatakse normid ja menetlused siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide uurimiseks ning nendega kaasnevate moonutuste kõrvaldamiseks. Sellised moonutused võivad ilmneda mis tahes majandustegevuse puhul ning eelkõige koondumiste ja riigihankemenetluste puhul. (2) Käesolevas määruses käsitletakse välisriigi subsiidiume, mida antakse ettevõtjale, kes tegeleb majandustegevusega siseturul. Ettevõtjat, kes omandab kontrolli liidus asutatud ettevõtja üle või ühineb liidus asutatud ettevõtjaga või osaleb riigihankemenetluses, käsitatakse siseturul majandustegevusega tegeleva ettevõtjana. Artikkel 2 Välisriigi subsiidiumi olemasolu (1) Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse välisriigi subsiidium olemasolevaks, kui kolmas riik annab rahalist toetust, mis toob kasu siseturul majandustegevusega tegelevale ettevõtjale ja mis õiguslikult või faktiliselt piirdub ühe või mitme ettevõtja või ühe või mitme tööstusharuga. (2) Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab rahaline toetus järgmist: i) rahaliste vahendite või kohustuste ülekandmine (nt kapitalisüstid, toetused, laenud, laenutagatised, maksustiimulid, tegevuskahjumi tasaarvestamine, avaliku sektori asutuste kehtestatud finantskohustuste hüvitamine, võla kustutamine, võla vahetamine omakapitali vastu või ajatamine); ii) muul juhul maksmisele kuuluvast tulust loobumine või iii) kaupade tarnimine või teenuste osutamine või kaupade ja teenuste ostmine; sisaldab kolmanda riigi antav rahaline toetus rahalist toetust, mille annavad: i) keskvalitsus ja kõigi teiste tasandite valitsusasutused; ii) välisriikide avalik-õiguslikud üksused, kelle tegevuse saab omistada kolmandale riigile, võttes arvesse selliseid elemente nagu üksuse omadused, üksuse tegutsemisriigis valitsev õigus- ja majanduskeskkond, sealhulgas valitsuse roll majanduses, või iii) eraõiguslikud üksused, kelle tegevuse saab omistada kolmandale riigile, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid. Artikkel 3 Siseturu moonutused (1) Siseturu moonutus loetakse olemasolevaks, kui välisriigi subsiidium võib parandada asjaomase ettevõtja konkurentsiseisundit siseturul ja mõjutab seeläbi tegelikult või potentsiaalselt negatiivselt konkurentsi siseturul. See, kas siseturul esineb moonutusi, määratakse kindlaks näitajate põhjal, mis võivad hõlmata järgmist: (a) subsiidiumi suurus; (b) subsiidiumi laad; (c) ettevõtja ja asjaomaste turgude olukord; (d) asjaomase ettevõtja majandustegevuse tase siseturul; (e) välisriigi subsiidiumi eesmärk ja tingimused ning selle kasutamine siseturul. (2) Välisriigi subsiidium ei moonuta tõenäoliselt siseturgu, kui selle kogusumma on kolme järjestikuse majandusaasta jooksul alla 5 miljoni euro. Artikkel 4 Välisriigi subsiidiumi liigid, mis kõige tõenäolisemalt moonutavad siseturgu Järgmist liiki välisriigi subsiidiumid moonutavad kõige tõenäolisemalt siseturgu: (1) välisriigi subsiidium raskustes olevale ettevõtjale, st ettevõtjale, kes toetuse puudumisel lõpetab tõenäoliselt lühema või keskmise ajavahemiku jooksul tegevuse, välja arvatud juhul, kui on koostatud ümberkorralduskava, mis tagab ettevõtja pikaajalise elujõulisuse ja sisaldab tema märkimisväärset omaosalust; (2) välisriigi subsiidium, millega antakse ettevõtja võlgade või kohustuste katteks piiramatu tagatis ehk sellise tagatise suurust või kestust piiramata; (3) välisriigi subsiidium, mis hõlbustab otseselt koondumist; (4) välisriigi subsiidium, mis võimaldab ettevõtjal esitada põhjendamatult soodsa pakkumuse, mille alusel sõlmitaks selle ettevõtjaga riigihankeleping. Artikkel 5 Tasakaalustamine (1) Komisjon kaalub juhul, kui see on põhjendatud, välisriigi subsiidiumi negatiivset mõju siseturu moonutamise seisukohast ja võrdleb seda positiivse mõjuga asjaomase majandustegevuse arengule. (2) Komisjon võtab tasakaalustavate meetmete kehtestamise või kohustustega nõustumise üle otsustamisel arvesse negatiivse ja positiivse mõju vahelist tasakaalu ning kõnealuste tasakaalustavate meetmete või kohustuste laadi ja ulatust. Artikkel 6 Kohustused ja tasakaalustavad meetmed (1) Välisriigi subsiidiumi poolt tegelikult või potentsiaalselt põhjustatud siseturu moonutuste kõrvaldamiseks võib komisjon kehtestada tasakaalustavaid meetmeid. Asjaomane ettevõtja võib pakkuda ka kohustusi. (2) Kohustused või tasakaalustavad meetmed peavad täielikult ja tulemuslikult kõrvaldama välisriigi subsiidiumi põhjustatud moonutused siseturul. (3) Kohustused või tasakaalustavad meetmed võivad hõlmata järgmist: (a) õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu pakkumine taristule, mis on omandatud või mida on toetatud moonutavate välisriigi subsiidiumidega, välja arvatud juhul, kui selline õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs on juba ette nähtud liidus kehtivate õigusaktidega; (b) tootmisvõimsuse või turuosa vähendamine; (c) teatavatest investeeringutest hoidumine; (d) välisriigi subsiidiumi abil omandatud või arendatud varade litsentsimine õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel; (e) teadus- ja arendustegevuse tulemuste avaldamine; (f) teatavate varade võõrandamine; (g) asjaomastele ettevõtjatele esitatud nõue koondumine lõpetada; (h) välisriigi subsiidiumi tagasimaksmine koos asjakohase intressiga. (4) Komisjon võib kehtestada aruandlus- ja läbipaistvusnõuded. (5) Kui ettevõtja pakub välja kohustused, mis täielikult ja tulemuslikult kõrvaldavad siseturu moonutused, võib komisjon need heaks kiita ja muuta need ettevõtjale siduvaks otsusega kohustuste võtmise kohta vastavalt artikli 9 lõikele 3. (6) Kui asjaomane ettevõtja teeb ettepaneku maksta välisriigi subsiidium koos asjakohase intressiga tagasi, aktsepteerib komisjon sellist tagasimaksmist kohustusena, kui ta saab kindlaks teha, et tagasimaksmine on läbipaistev ja tõhus, võttes samal ajal arvesse kõrvalehoidmise ohtu. 2. peatükk . Välisriigi subsiidiumide ex officio läbivaatamine Artikkel 7 Välisriigi subsiidiumide ex officio läbivaatamine Komisjon võib omal algatusel uurida ükskõik millisest allikast pärit teavet väidetavate moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta. Artikkel 8 Esialgne läbivaatamine (1) Komisjon hangib kogu teabe, mida ta peab vajalikuks esialgse hinnangu andmiseks selle kohta, kas vaatlusalune rahaline toetus kujutab endast välisriigi subsiidiumit ning kas see moonutab siseturgu. Selleks võib komisjon eelkõige: (a) nõuda teavet vastavalt artiklile 11; (b) teostada kontrolle liidus ja väljaspool liitu vastavalt artiklitele 12 ja 13. (2) Kui komisjon leiab esialgse läbivaatamise põhjal, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et ettevõtjale on antud välisriigi subsiidiumi, mis moonutab siseturgu, siis teeb komisjon järgmist: (a) võtab vastu otsuse algatada põhjalik uurimine („otsus põhjaliku uurimise algatamise kohta“), milles tehakse kokkuvõte asjakohastest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ning antakse esialgne hinnang välisriigi subsiidiumi olemasolu ja tegeliku või potentsiaalse siseturu moonutuse kohta; (b) teavitab asjaomast ettevõtjat ning (c) avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate, milles kutsutakse huvitatud isikuid, liikmesriike ja asjaomast kolmandat riiki üles esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikult oma seisukohad. (3) Kui komisjon jõuab pärast esialgset hindamist järeldusele, et põhjaliku uurimise algatamiseks ei ole piisavalt alust kas seetõttu, et puudub välisriigi subsiidium või puuduvad märgid tegelikust või potentsiaalsest siseturu moonutamisest, lõpetab ta esialgse läbivaatamise ja teavitab asjaomast ettevõtjat. Artikkel 9 Põhjalik uurimine (1) Põhjaliku uurimise käigus hindab komisjon täiendavalt põhjaliku uurimise algatamise otsuses kindlaks tehtud siseturgu moonutavat välisriigi subsiidiumi, hankides kogu teabe, mida ta peab vajalikuks, kooskõlas artiklitega 11, 12 ja 13. (2) Kui komisjon leiab, et välisriigi subsiidium moonutab siseturgu artiklite 3–5 alusel, võib ta kehtestada tasakaalustavad meetmed („otsus tasakaalustavate meetmete kohta“). (3) Kui komisjon leiab, et välisriigi subsiidium moonutab siseturgu artiklite 3–5 alusel ja kui ettevõtja pakub välja kohustused, mida komisjon peab moonutuse täielikuks ja tulemuslikuks kõrvaldamiseks asjakohaseks ja piisavaks, võib ta oma otsusega muuta need kohustused ettevõtja jaoks siduvaks („otsus kohustuste võtmise kohta“). Otsust, millega kiidetakse heaks välisriigi subsiidiumi tagasimaksmine vastavalt artikli 6 lõikele 6, loetakse otsuseks kohustuste võtmise kohta. (4) Komisjon võtab vastu otsuse vastuväidete puudumise kohta, kui ta leiab, et: (a) põhjaliku uurimise algatamise otsuses esitatud esialgne hinnang ei leia kinnitust või (b) positiivsed mõjud kaaluvad üles siseturu moonutused artikli 5 tähenduses. Artikkel 10 Ajutised meetmed Komisjon võib võtta ajutisi meetmeid, kui: (1) on märke selle kohta, et rahaline toetus kujutab endast välisriigi subsiidiumi ja moonutab siseturgu, ning (2) on tõsine oht, et konkurentsile siseturul tekitatakse olulist ja korvamatut kahju. Artikkel 11 Teabenõuded (1) Komisjon võib nõuda asjaomaselt ettevõtjalt kogu vajaliku teabe esitamist. (2) Komisjon võib nõuda sellist teavet ka teistelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt. (3) Teabenõudes ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele tuleb: (a) märkida selle õiguslik alus ja eesmärk, täpsustada, millist teavet nõutakse ja määrata asjakohane tähtaeg teabe esitamiseks; (b) lisada märge selle kohta, et kui esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, võib määrata artiklis 15 sätestatud trahve ja perioodilisi karistusmakseid; (c) lisada märge selle kohta, et artikli 14 kohaselt on komisjonil asjaomase ettevõtja koostöö puudumise korral võimalik teha otsus kättesaadava teabe põhjal. (4) Komisjoni nõudmise korral esitavad liikmesriigid komisjonile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks. (5) Komisjon võib nõuda kogu vajaliku teabe esitamist ka asjaomaselt kolmandalt riigilt. Artikkel 12 Liidus toimuvad kontrollid (1) Komisjon võib ettevõtjaid kontrollida, kui see on vajalik. (2) Kui komisjon sellise kontrolli korraldab, on ametnikel, kelle komisjon on volitanud kontrolli tegema, õigus: (a) siseneda kõikidesse asjaomase ettevõtte ruumidesse ja selle ettevõtja territooriumile; (b) vaadata läbi raamatupidamine ja muud äridokumendid ning teha või nõuda neist koopiaid; (c) küsida ettevõtja esindajalt või töötajalt uurimise eesmärgil selgitusi uuritava küsimusega seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastused; (d) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli tegemiseks. (3) Asjaomane ettevõtja peab alluma komisjoni otsusega määratud kontrollidele. Komisjoni poolt volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud esitavad oma volituste teostamisel komisjoni otsuse, (a) milles on täpsustatud kontrolli sisu ja eesmärk; (b) kuhu on lisatud märge selle kohta, et artikli 14 kohaselt on komisjonil asjaomase ettevõtja koostöö puudumise korral võimalik teha otsus kättesaadava teabe põhjal; (c) kus on viidatud võimalusele määrata artiklis 15 sätestatud trahve ja perioodilisi karistusmakseid. (4) Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon sellest liikmesriigile, mille territooriumil kontroll tehakse. (5) Komisjoni ametnikud ning selle liikmesriigi volitatud või määratud ametnikud, mille territooriumil kontroll tehakse, peavad kõnealuse liikmesriigi või komisjoni taotluse korral komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistama. Selleks on neil lõikes 2 sätestatud volitused. (6) Kui komisjoni poolt volitatud ametnikud või teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja ei nõustu kontrolliga käesoleva artikli tähenduses, peab asjaomane liikmesriik osutama neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt. (7) Komisjoni taotluse korral teeb liikmesriik oma territooriumil riigisisese õiguse kohase kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu, et teha kindlaks, kas tegemist on välisriigi subsiidiumiga, mis moonutab siseturgu. Artikkel 13 Väljaspool liitu toimuvad kontrollid Käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks võib komisjon teha kontrolle kolmanda riigi territooriumil, kui asjaomane ettevõtja on andnud oma nõusoleku ning kolmanda riigi valitsust on kontrollist ametlikult teavitatud ja ta on sellega nõus. Artikli 12 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 3 punkte a ja b kohaldatakse analoogia alusel. Artikkel 14 Koostööst keeldumine (1) Komisjon võib teha artikli 8 või 9 kohase otsuse kättesaadava teabe põhjal, kui asjaomane ettevõtja või kolmas riik: (a) esitab vastuseks artikli 11 kohasele teabenõudele mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe; (b) ei esita nõutud teavet komisjoni määratud tähtaja jooksul; (c) keeldub allumast artikli 12 või 13 alusel määratud komisjonipoolsele kontrollile liidus või väljaspool liitu või (d) takistab muul viisil esialgset läbivaatamist või põhjalikku uurimist. (2) Kui ettevõtja või ettevõtjate ühendus, liikmesriik või kolmas riik on esitanud komisjonile ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse see teave arvesse võtmata. (3) Kui asjaomane ettevõtja, sealhulgas riigi osalusega äriühing, mida riik otseselt või kaudselt kontrollib, ei esita vajalikku teavet selle kindlaksmääramiseks, kas ta saab rahalisest toetusest kasu, võib eeldada, et see ettevõtja on sellist kasu saanud. (4) Kättesaadava teabe kasutamisel võib menetluse tulemus olla asjaomasele ettevõtjale ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral. Artikkel 15 Trahvid ja perioodilised karistusmaksed (1) Komisjon võib otsusega määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid, kui asjaomane ettevõtja või ettevõtjate ühendus tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu: (a) annab artikli 11 kohaselt esitatud taotlusele vastates ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei anna teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul; (b) esitab artikli 12 kohaselt toimuva kontrolli ajal puudulikud raamatupidamis- või muud äridokumendid; (c) vastates artikli 12 lõike 2 punkti c alusel esitatud küsimusele: i) annab ebaõige või eksitava vastuse, ii) jätab komisjoni määratud tähtaja jooksul tegemata parandused oma töötaja antud ebaõiges, ebatäielikus või eksitavas vastuses või iii) jätab esitamata täieliku vastuse või keeldub esitamast täielikku vastust asjaolude kohta, mis on seotud artikli 12 lõike 3 kohase otsuse alusel nõutava kontrolli sisu ja eesmärgiga; (d) keeldub allumast artikli 12 alusel määratud kontrollidele või on rikkunud vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile d kinnitatud pitserid. (2) Lõikes 1 osutatud juhtudel määratavad trahvid ei ületada 1 % asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse eelmise majandusaasta kogukäibest. (3) Lõikes 1 osutatud juhtudel määratavad perioodilised karistusmaksed ei ületa 5 % asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest iga viivitatud tööpäeva eest, kusjuures seda arvutatakse alates otsuses määratud kuupäevast, kuni ajani, mil ta esitab täieliku ja õige teabe, mida komisjon on nõudnud. (4) Enne lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmist määrab komisjon asjaomaselt ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt puuduva teabe saamiseks lõpliku kahe nädala pikkuse tähtaja. (5) Kui asjaomane ettevõtja ei täida artikli 9 lõike 3 kohast otsust kohustuste võtmise kohta, artikli 10 kohast ajutiste meetmete kohaldamise otsust või artikli 9 lõike 2 kohast otsust tasakaalustavate meetmete kohta, võib komisjon oma otsusega: (a) määrata trahvid, mis ei ületa 10 % asjaomase ettevõtja eelmise majandusaasta kogukäibest, ning (b) perioodilised karistusmaksed, mis ei ületa 5 % asjaomase ettevõtja eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest iga täitmisega viivitatud päeva eest, alates karistusmaksete määramise otsuse kuupäevast kuni komisjon leiab, et asjaomane ettevõtja täidab otsuse nõudeid. (6) Trahvi või perioodilise karistusmakse summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse rikkumise olemust, raskusastet ja kestust, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid. Artikkel 16 Tühistamine Komisjon võib tühistada artikli 9 lõigete 2, 3 või 4 kohaselt tehtud otsuse ja võtta vastu uue otsuse järgmistel juhtudel: (1) kui asjaomase ettevõtja tegevus on vastuolus tema võetud kohustustega või kehtestatud tasakaalustavate meetmetega; (2) kui otsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel. 3. peatükk. Koondumised Artikkel 17 Välisriigi subsiidiumi põhjustatud moonutused siseturul koondumiste korral Koondumise puhul piirdub hinnang selle kohta, kas esineb moonutusi siseturul artiklite 3 või 4 tähenduses, asjaomase koondumisega. Hindamisel võetakse arvesse ainult välisriigi subsiidiume, mis on antud kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist. Artikkel 18 K oondumiste määratlus ja teatamiskünnised (1) Käesoleva määruse tähenduses on koondumine juhtum, kus toimub püsiv kontrolli üleminek tulenevalt: (a) kahe või enama varem sõltumatu ettevõtja või nende osade ühinemisest; (b) juba vähemalt üht ettevõtjat kontrolliva isiku või isikute või ühe või mitme ettevõtja poolsest otsese või kaudse kontrolli omandamisest ühe või enama teise ettevõtja või nende osade üle, mis võib toimuda väärtpaberite või varade ostu kaudu, lepingu alusel või mis tahes muul viisil. (2) Sellise ühisettevõtte loomist, mis täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone, käsitatakse koondumisena lõike 1 tähenduses. (3) Artikli 19 kohaldamisel on tegemist „teatamisele kuuluva koondumisega“, kui: (a) omandatud ettevõtja või vähemalt üks ühinevatest ettevõtjatest on asutatud liidus ja tema kogukäive liidus on vähemalt 500 miljonit eurot ning (b) asjaomased ettevõtjad on saanud kolmandatelt riikidelt teatamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul rahalist toetust kokku üle 50 miljoni euro. (4) Lõikes 2 osutatud ühisettevõtte asutamisel on tegemist „teatamisele kuuluva koondumisega“, kui: (a) ühisettevõte ise või vähemalt üks emaettevõtjatest on asutatud liidus ja tema kogukäive liidus on vähemalt 500 miljonit eurot ning (b) ühisettevõte ise ja selle emaettevõtjad on saanud kolmandatelt riikidelt teatamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul rahalist toetust kokku üle 50 miljoni euro. Artikkel 19 Eelteatis koondumise kohta (1) Teatamisele kuuluvast koondumisest teatatakse komisjonile enne selle läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist. (2) Asjaomased ettevõtjad võivad teatada ka kavandatavast koondumisest juhul, kui nad tõendavad komisjonile oma heauskset kavatsust sõlmida kokkulepe, või kui tegemist on avaliku pakkumisega, pärast pakkumise tegemise kavatsuse avalikustamist, kui kavandatav kokkulepe või pakkumine tooks kaasa lõike 1 kohase teatamisele kuuluva koondumise. (3) Koondumisest, mis kujutab endast artikli 18 lõike 1 punktis a nimetatud ühinemist või artikli 18 lõike 1 punktis b nimetatud ühiskontrolli omandamist, teatavad ühiselt ühinemise osalised või need, kes omandavad ühiskontrolli. Muudel juhtudel esitab teatise isik või ettevõtja, kes omandab täieliku või osalise kontrolli ühe või mitme ettevõtja üle. (4) Kui asjaomased ettevõtjad ei täida oma teatamiskohustust, võib komisjon teatamisele kuuluva koondumise kooskõlas käesoleva määrusega läbi vaadata, nõudes kõnealusest koondumisest teatamist. Sellisel juhul ei ole komisjon seotud artikli 23 lõigetes 1 ja 4 osutatud tähtaegadega. (5) Komisjon võib igal ajal enne koondumise elluviimist nõuda eelnevat teatamist igast koondumisest, mis ei ole teatamisele kuuluv koondumine artikli 18 tähenduses, kui komisjonil on kahtlus, et asjaomased ettevõtjad võisid saada kolme aasta jooksul enne koondumist välisriigi subsiidiume. Sellist koondumist peetakse käesoleva määruse kohaldamisel teatamisele kuuluvaks koondumiseks. Artikkel 20 Kontrolli määratlus (1) Artikli 18 kohaldamisel moodustavad kontrolli õigused, lepingud või muud vahendid, mis kas eraldi või ühiselt ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt: (a) omandiõigusest või õigusest osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara; (b) õigustest või lepingutest, mis võimaldavad otsustavalt mõjutada ettevõtja organite koosseisu, hääletamist või otsuseid. (2) Kontrolli omandavad isikud või ettevõtjad, kes: (a) on õiguste valdajad või kellel on õigus kõnealustele õigustele asjaomaste lepingute alusel või (b) ei ole ise õiguste valdajad ega oma nimetatud lepingute alusel õigust kõnealustele õigustele, kuid omavad õigust kasutada nendest tulenevaid õigusi. Artikkel 21 Käibe arvutamine (1) Kogukäive hõlmab summasid, mida asjaomased ettevõtjad on saanud eelmisel majandusaastal oma põhitegevuse tulemusel toodete müügist ja teenuste osutamisest, kui summadest on lahutatud mahahindlused ja käibemaks ning muud otseselt käibega seotud maksud. Asjaomase ettevõtja kogukäive ei hõlma toodete müüki ega teenuste osutamist lõikes 4 nimetatud ettevõtjate vahel. Käive siseturul hõlmab siseturul ettevõtjatele või tarbijatele müüdud tooteid ja osutatud teenuseid. (2) Kui koondumine kujutab endast ühe või mitme ettevõtja, kes võivad olla juriidilised isikud, osalist omandamist, võetakse erandina lõikest 1 müüja või müüjate puhul arvesse ainult käivet, mis on seotud sellise tehinguga hõlmatud osadega. Kaht või enamat esimeses lõigus nimetatud tehingut, mis toimuvad kaheaastase ajavahemiku jooksul samade isikute või ettevõtjate vahel, käsitletakse ühe ja sama koondumisena, mis leiab aset viimase tehingu toimumise kuupäeval. (3) Käibe asemel kasutatakse järgmiste ettevõtjate kategooriate puhul järgmist: (a) krediidiasutuste ja teiste finantseerimisasutuste puhul järgmiste nõukogu direktiivis 86/635/EMÜ määratletud tulukirjeid pärast seda, kui otseselt nende kirjetega seotud käibemaks ja muud maksud on vajaduse korral maha arvatud: i) intressitulu ja sarnased tulud; ii) tulud väärtpaberitelt: tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt, osalustulud, tulud sidusettevõtete osadelt või aktsiatelt; iii) saadaolevad komisjonitasud; iv) finantstehingute puhaskasum; v) muu tegevustulu; (b) kindlustusseltside puhul ettenähtud maksete kogusummat, mis sisaldab kõiki summasid, mida kindlustusseltsid enda poolt või enda nimel sõlmitud kindlustuslepingute järgi on saanud ja saavad, kaasa arvatud edasikindlustuspreemiad ning mahaarvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate kogumahu pealt. Punkti a kohaldamisel hõlmab siseturul asuvate krediidi- või finantseerimisasutuste käive kõnealuses punktis määratletud tulude kirjeid, mille on saanud selle asutuse siseturul asutatud filiaal või allasutus. (4) Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, arvutatakse asjaomase ettevõtja kogukäive järgmiste ettevõtjate vastavate käivete liitmise teel: (a) asjaomane ettevõtja; (b) ettevõtjad, milles asjaomasel ettevõtjal on otseselt või kaudselt: i) üle poole kapitalist või põhivahenditest; ii) õigus kasutada üle poole häältest; iii) volitus nimetada ametisse üle poole järelevalvenõukogu, haldusnõukogu või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest; iv) õigus juhtida ettevõtja äritegevust; (c) ettevõtjad, kellel on asjaomases ettevõtjas punktis b osutatud õigused või volitused; (d) ettevõtjad, kelle suhtes punktis c osutatud ettevõtjal on punktis b osutatud õigused või volitused; (e) ettevõtjad, kelle puhul kahel või enamal punktides a–d osutatud ettevõtjal on ühiselt punktis b osutatud õigused või volitused. (5) Kui asjaomastel ettevõtjatel on ühiselt lõike 4 punktis b loetletud õigused või volitused, siis asjaomaste ettevõtjate kogukäibe arvutamisel (a) võetakse arvesse käivet, mis tuleneb toodete müügist või teenuste osutamisest ühisettevõtte ja iga kolmanda ettevõtja vahel ning see käive jagatakse võrdselt asjaomaste ettevõtjate vahel; (b) arvesse ei võeta käivet, mis tuleneb toodete müügist või teenuste osutamisest ühisettevõtte ja iga asjaomase ettevõtja vahel või mõne muu ettevõtja vahel, kes on ühega neist seotud lõike 4 punktide b–e tähenduses. Artikkel 22 Rahaliste toetuste summeerimine Asjaomasele ettevõtjale antava rahalise toetuse kogusumma arvutamiseks liidetakse kokku kõigi artikli 21 lõike 4 punktides a–e osutatud ettevõtjate poolt kolmandatelt riikidelt saadud rahalised toetused. Artikkel 23 Koondumiste peatamine ja tähtajad (1) Teatamisele kuuluvat koondumist ei viida läbi enne sellest teatamist. Lisaks kohaldatakse järgmisi tähtaegu: (a) kui komisjon saab täieliku teatise, ei viida koondumist läbi 25 tööpäeva jooksul pärast teatise kättesaamist; (b) kui komisjon algatab põhjaliku uurimise hiljemalt 25 tööpäeva jooksul pärast täieliku teatise saamist, ei viida koondumist läbi 90 tööpäeva jooksul pärast põhjaliku uurimise algatamist; seda tähtaega pikendatakse 15 tööpäeva võrra, kui asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks vastavalt artiklile 6, et kõrvaldada moonutused siseturul; (c) kui artikli 24 lõike 3 punkti a või b kohase otsusega on teatatud, et koondumine ei moonuta siseturgu, võib selle seejärel ellu viia. Iga ajavahemik hakkab kulgema vastavalt kas täieliku teatise kättesaamisele või asjakohase komisjoni otsuse vastuvõtmisele järgnevast tööpäevast. (2) Lõige 1 ei takista avaliku pakkumise või rea väärtpaberitehingute, sealhulgas teisteks börsil või muul turul noteeritud väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate tehingute tegemist, millega mitmetelt müüjatelt omandatakse kontroll, kui: (a) koondumisest teatatakse komisjonile artikli 19 kohaselt viivitamata ning (b) omandaja ei teosta kõnealuste väärtpaberitega kaasnevat hääleõigust või teostab seda üksnes oma investeeringu täisväärtuse säilitamiseks vastavalt komisjoni poolt lõike 3 alusel tehtud erandile. (3) Komisjon võib taotluse korral teha erandi lõigetes 1 või 2 sätestatud kohustustest. Erandi tegemise taotluses tuleb esitada erandi tegemise põhjused. Taotluse kohta otsuse tegemisel võtab komisjon eelkõige arvesse peatamise mõju ühele või mitmele koondumisega seotud ettevõtjale või kolmandale isikule ning koondumisest tulenevat siseturu moonutamise ohtu. Sellise erandi võib teha, kui täidetud on teatavad tingimused ja kohustused, tagamaks, et siseturul ei esine moonutusi. Erandit võib taotleda ja teha igal ajal, kas enne teatamist või pärast tehingut. (4) Lõike 1 punktis b sätestatud tähtaegu pikendatakse, kui asjaomased ettevõtjad esitavad sellekohase taotluse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast artikli 8 alusel põhjaliku uurimise algatamist. Asjaomased ettevõtjad võivad esitada ainult ühe sellise taotluse. Samuti võib komisjon igal ajal pärast põhjaliku uurimise algatamist pikendada lõike 1 punktis b sätestatud tähtaegu asjaomaste ettevõtjate nõusolekul. Käesoleva lõike kohase pikenduse või pikenduste kogukestvus ei tohi ületada 20 tööpäeva. (5) Lõikes 1 sätestatud tähtaegu võib erandkorras peatada, kui ettevõtjad ei ole esitanud täielikku teavet, mida komisjon on nõudnud vastavalt artiklile 11, või on keeldunud allumast artikli 12 alusel tehtud otsuses määratud kontrollile. (6) Komisjon võib artikli 24 lõike 3 alusel teha otsuse, ilma et teda seoksid lõigetes 1 ja 4 nimetatud tähtajad, kui: (a) ta leiab, et koondumine on toimunud vastuolus kohustustega, mis on lisatud artikli 24 lõike 3 punkti a alusel tehtud otsusele, milles on leitud, et kohustuste puudumisel moonutaks koondumine siseturgu, või (b) otsus on tühistatud vastavalt artikli 24 lõikele 1. (7) Iga lõiget 1 rikkudes tehtud tehing loetakse kehtivaks alles pärast artikli 24 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist. (8) Käesolev artikkel ei mõjuta väärtpaberitehingute, sealhulgas teisteks börsil või muul turul noteeritud väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate tehingute kehtivust, välja arvatud juhul, kui ostja ning müüja teadsid või pidid teadma, et tehing toimus lõiget 1 rikkudes. Artikkel 24 Teatatud koondumiste esialgse läbivaatamise ja põhjaliku uurimise suhtes kohaldatavad menetlusnormid (1) Teatatud koondumiste suhtes kohaldatakse artiklit 8, artikli 9 lõikeid 1, 3 ja 4 ning artikleid 10, 11, 12, 13, 14 ja 16. (2) Komisjon võib algatada artikli 8 lõike 2 kohase põhjaliku uurimise hiljemalt 25 tööpäeva jooksul pärast täieliku teatise saamist. (3) Pärast põhjalikku uurimist võtab komisjon vastu ühe järgmistest otsustest: (a) artikli 9 lõike 3 alusel otsuse kohustuste võtmise kohta; (b) artikli 9 lõike 4 alusel otsuse vastuväidete puudumise kohta; (c) otsuse koondumise keelamise kohta, kui komisjon leiab, et välisriigi subsiidium moonutab siseturgu artiklite 3–5 alusel. (4) Lõike 3 kohased otsused võetakse vastu hiljemalt 90 tööpäeva jooksul pärast põhjaliku uurimise algatamist, vajaduse korral pikendatakse seda tähtaega vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile b ning lõigetele 4 ja 5. Kui komisjon nimetatud tähtaja jooksul otsust vastu ei võta, võib asjaomane ettevõtja koondumise ellu viia. (5) Igas ettevõtjale esitatavas teabenõudes täpsustab komisjon, kas tähtajad peatatakse vastavalt artikli 23 lõikele 5, kui ettevõtja ei esita täielikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul. (6) Kui komisjon leiab, et koondumine on juba ellu viidud ja seda koondumist peetakse siseturgu moonutavaks artiklite 3–5 alusel, võib ta võtta ühe järgmistest meetmetest: (a) nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt koondumise lõpetamist, eelkõige ühinemise tühistamist või kõikide omandatud aktsiate või varade võõrandamist, et taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukord; juhul, kui enne koondumise elluviimist valitsenud olukorda ei ole võimalik koondumise lõpetamise kaudu taastada, võib komisjon võtta mis tahes muu meetme, et saavutada olukorra taastamine võimalikult suures ulatuses; (b) anda käsu võtta mis tahes muu asjakohane meede, et tagada koondumise lõpetamine asjaomaste ettevõtjate poolt või võtta muid olukorra taastamise meetmeid, mis on otsuses sätestatud. Punktides a ja b osutatud meetmed võib kehtestada kas lõike 3 punkti c kohase otsuse või eraldi otsusega. Komisjon võib võtta ükskõik millise punktis a või b osutatud meetme, kui ta leiab, et koondumine on toimunud vastuolus lõike 3 punkti a kohaselt tehtud otsusega, milles on leitud, et kohustuste puudumise korral vastaks koondumine lõike 3 punktis c sätestatud kriteeriumile. (7) Komisjon võib määrata artiklis 10 osutatud ajutised meetmed ka juhul, kui: (a) koondumine on toimunud artiklit 19 rikkudes; (b) koondumine on toimunud vastuolus käesoleva artikli lõike 3 punkti a kohase otsusega kohustuste võtmise kohta. Artikkel 25 Koondumiste suhtes kohaldatavad trahvid ja perioodilised karistusmaksed (1) Komisjon võib määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid, nagu on sätestatud artiklis 15. (2) Lisaks võib komisjon oma otsusega määrata asjaomastele ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitavad ebaõiget või eksitavat teavet artikli 19 kohases teatises või selle lisas. (3) Komisjon võib oma otsusega määrata asjaomastele ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 10 % nende eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu: (a) ei teata teatamisele kuuluvast koondumisest vastavalt artiklile 19 enne selle elluviimist, välja arvatud juhul, kui neil on selleks sõnaselge luba vastavalt artiklile 23; (b) viivad teatatud koondumise ellu artiklit 23 rikkudes; (c) viivad ellu teatatud koondumise, mis on artikli 24 lõike 3 punkti c kohaselt keelatud. 4. peatükk. Riigihankemenetlused Artikkel 26 Siseturu moonutused, mis tulenevad välisriigi subsiidiumidest riigihankemenetlustes Välisriigi subsiidiumid, mis põhjustavad või võivad põhjustada moonutusi riigihankemenetluses, on välisriigi subsiidiumid, mis võimaldavad ettevõtjal esitada asjaomaste ehitustööde, asjade või teenustega seoses põhjendamatult soodsa pakkumuse. Hinnang selle kohta, kas tegemist on artikli 3 kohase moonutusega ja kas pakkumus on asjaomaste ehitustööde, asjade või teenustega seoses põhjendamatult soodne, piirdub asjaomase riigihankemenetlusega. Hindamisel võetakse arvesse ainult kolme aasta jooksul enne teatamist antud välisriigi subsiidiume. Artikkel 27 Riigihankemenetluse määratlus ja teatamiskünnis (1) Artikli 28 kohaldamisel on riigihankemenetlus: (a) mis tahes liiki hankemenetlus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ning direktiivis 2014/25/EL, et sõlmida direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud riigihankeleping või direktiivi 2014/25/EL artikli 2 punktis 1 määratletud asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping; (b) menetlus ehitustööde või teenuste kontsessiooni sõlmimiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artiklis 5 punktis 1; (c) direktiivi 2014/23/EL artikli 10 lõike 4 punktis a, direktiivi 2014/24/EL artikli 9 lõike 1 punktis a ja direktiivi 2014/25/EL artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud lepingute sõlmimise menetlused. (2) Artikli 28 kohaldamisel loetakse ELi riigihankemenetluses saadud välisriigi rahaline toetus teatamisele kuuluvaks, kui riigihanke eeldatav maksumus on 250 miljonit eurot või rohkem. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad riigihankemenetlused ei kuulu käesoleva peatüki kohaldamisalasse. (4) Käesolevas peatükis kasutatakse direktiivi 2014/23/EL artiklis 6, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõikes 1, direktiivi 2014/25/EL artiklis 3 määratletud mõistet „avaliku sektori hankija“ ning direktiivi 2014/23/EL artiklis 7 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 4 määratletud mõistet „võrgustiku sektori hankija“. Artikkel 28 Eelteatis välisriigi rahalise toetuse kohta riigihankemenetluse raames (1) Pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse esitamisel teatavad ettevõtjad avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale kogu välismaise rahalise toetuse, mis on saadud teatamisele eelnenud kolme aasta jooksul, või kinnitavad deklaratsioonis, et nad ei ole viimase kolme aasta jooksul saanud välismaist rahalist toetust. Ettevõtjatega, kes sellist teavet või deklaratsiooni ei esita, lepingut ei sõlmita. (2) Käesoleva lõike kohane kohustus teatada välisriigi rahalistest toetustest kehtib ka ettevõtjate, direktiivi 2014/23/EL artikli 26 lõikes 2, direktiivi 2014/24/EL artikli 19 lõikes 2 ning direktiivi 2014/25/EL artikli 37 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühmade, peamiste alltöövõtjate ja peamiste tarnijate suhtes. Alltöövõtjat või tarnijat käsitatakse peamisena, kui tema osalemine tagab lepingu täitmise põhielemendid ning igal juhul siis, kui tema rahaline osalus ületab 30 % lepingu hinnangulisest maksumusest. (3) Ettevõtjate rühmade, peamiste alltöövõtjate ja peamiste tarnijate puhul tagab teatamise juhtiv ettevõtja. (4) Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija edastab teatise viivitamata komisjonile. (5) Kui lõikes 1 osutatud äriühing, ettevõtjad või ettevõtjate rühmad ei teata välisriigi rahalisest toetusest või kui sellist teatist ei edastata komisjonile, võib komisjon algatada läbivaatamise. (6) Kui komisjonil on kahtlus, et ettevõtja võis olla saanud välisriigi subsiidiume kolme aasta jooksul enne pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse esitamist, võib ta igal ajal enne riigihankelepingu sõlmimist nõuda teatise esitamist kõnealuse ettevõtja poolt mis tahes sellises hankemenetluses saadud välisriigi rahalise toetuse kohta, mis ei kuulu artikli 27 lõike 2 alusel teatamisele või mis kuulub käesoleva artikli lõike 5 kohaldamisalasse. Kui komisjon on nõudnud sellise rahalise toetuse kohta teatise esitamist, käsitatakse seda hankemenetluses teatamisele kuuluva välisriigi rahalise toetusena. Artikkel 29 Riigihankemenetluses teatatud rahaliste toetuste esialgse läbivaatamise ja põhjaliku uurimise suhtes kohaldatavad menetlusnormid (1) Riigihankemenetluses teatatud rahaliste toetuste suhtes kohaldatakse artiklit 8, artikli 9 lõikeid 1, 3 ja 4 ning artikleid 11, 12, 13, 14, 16 ja 22. (2) Komisjon korraldab esialgse läbivaatamise hiljemalt 60 päeva pärast teatise saamist. (3) Komisjon otsustab esialgse läbivaatamise lõpuleviimiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kas algatada põhjalik uurimine, ning teavitab sellest viivitamata asjaomast ettevõtjat ja avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijat. (4) Komisjon võib võtta vastu otsuse põhjaliku uurimise lõpetamise kohta hiljemalt 200 päeva jooksul pärast teatise saamist. Erandlikel asjaoludel võib seda tähtaega pikendada pärast konsulteerimist asjaomase avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaga. Artikkel 30 Komisjoni otsused (1) Kui komisjon leiab pärast põhjalikku uurimist, et ettevõtja saab välisriigi subsiidiumi, mis moonutab siseturgu artiklite 3–5 alusel ja kui asjaomane ettevõtja pakub välja kohustused, mis kõrvaldavad täielikult ja tulemuslikult siseturu moonutused, võtab ta vastu otsuse kohustuste võtmise kohta artikli 9 lõike 3 alusel. Artikli 5 kohane hindamine ei tohi viia ettevõtja esitatud esialgse pakkumuse muutmiseni, mis on vastuolus liidu õigusega. (2) Kui asjaomane ettevõtja ei paku kohustusi või kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud kohustused ei ole asjakohased ega piisavad moonutuste täielikuks ja tulemuslikuks kõrvaldamiseks, võtab komisjon vastu otsuse, millega keelatakse lepingu sõlmimine asjaomase ettevõtjaga („otsus, millega keelatakse lepingu sõlmimine“). (3) Kui komisjon leiab pärast põhjalikku uurimist, et ettevõtja ei saa välisriigi subsiidiumi, mis moonutab siseturgu, võtab ta vastu artikli 9 lõike 4 kohase otsuse. Artikkel 31 Pakkumuste hindamine riigihankemenetluses, mis hõlmab teatamist ja lepingu sõlmimise peatamist (1) Esialgse läbivaatamise ja põhjaliku uurimise ajal võib pakkumuste hindamine riigihankemenetluses jätkuda. Lepingut ei sõlmita enne artikli 29 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist. (2) Kui artikli 29 lõike 3 alusel tehakse otsus alustada põhjalikku uurimist, ei sõlmita lepingut artikli 28 kohase teatise esitanud ettevõtjaga enne, kui komisjon teeb artikli 30 lõike 3 kohase otsuse või möödub artikli 29 lõikes 4 sätestatud tähtaeg. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtaja jooksul otsust vastu võtnud, võib lepingu sõlmida ükskõik millise ettevõtjaga, sealhulgas teatise esitanuga. (3) Artikli 28 kohase deklaratsiooni esitanud ettevõtjaga võib sõlmida lepingu enne, kui komisjon teeb artiklis 30 osutatud otsuse või enne artikli 29 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist üksnes juhul, kui pakkumuse hindamisel on kindlaks tehtud, et kõnealune ettevõtja on igal juhul esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse. (4) Kui komisjon teeb majanduslikult soodsaima pakkumuse kohta artikli 30 lõike 2 kohase otsuse, võib lepingu sõlmida ettevõtjaga, kes on esitanud paremuselt järgmise pakkumuse, mille kohta ei ole tehtud artikli 30 lõike 2 kohast otsust. (5) Kui komisjon teeb otsuse vastavalt artikli 30 lõikele 1 või 3, võib lepingu sõlmida majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud ettevõtjaga, sealhulgas vajaduse korral ettevõtja(te)ga, kes on esitanud artikli 28 kohase teatise. (6) Igal juhul teavitab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija komisjoni igast otsusest, mis on seotud riigihankemenetluse tulemusega. (7) Kõigi riigihankemenetlustes osalevate ettevõtjate puhul järgitakse riigihankeid reguleerivaid põhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Käesoleva määruse kohase välisriigi subsiidiumide uurimise tulemusel ei tohi avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad kohelda asjaomast ettevõtjat viisil, mis on vastuolus nimetatud põhimõtetega. (8) Iga tähtaeg hakkab kulgema kas teatise kättesaamisele või asjakohase komisjoni otsuse vastuvõtmisele järgnevast tööpäevast. Artikkel 32 Riigihankemenetluse raames antava rahalise toetuse suhtes kohaldatavad trahvid ja perioodilised karistusmaksed (1) Komisjon võib määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid, nagu on sätestatud artiklis 15. (2) Lisaks võib komisjon oma otsusega määrata asjaomastele ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitavad ebaõiget või eksitavat teavet artikli 28 kohases teatises või selle lisas. (3) Komisjon võib oma otsusega määrata asjaomastele ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 10 % nende eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ei teata riigihankemenetluse käigus subsiidiumist vastavalt artiklile 28. 5. peatükk. Üldised menetlussätted Artikkel 33 Seosed menetluste vahel (1) Koondumise raames artikli 19 kohaselt teatatud rahaline toetus võib olla asjakohane ja seda võidakse uuesti hinnata seoses muu majandustegevusega. (2) Riigihankemenetluse raames artikli 28 kohaselt teatatud rahaline toetus võib olla asjakohane ja seda võidakse uuesti hinnata seoses muu majandustegevusega. Artikkel 34 Turu-uuring (1) Kui kättesaadav teave annab alust põhjendatud kahtluseks, et välisriigi subsiidiumid, mida antakse konkreetses sektoris, konkreetset liiki majandustegevuse jaoks või mis põhinevad teataval toetusvahendil, võivad siseturgu moonutada, võib komisjon korraldada turu-uuringu konkreetse sektori, konkreetse majandustegevuse liigi või asjaomase toetusvahendi kasutamise kohta. Turu-uuringu käigus võib komisjon nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt vajaliku teabe esitamist ja teha vajalikke kontrolle. Komisjon võib nõuda teabe esitamist ka asjaomaselt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt. (2) Komisjon võib avaldada aruande konkreetsete sektorite, konkreetsete majandustegevuse liikide või konkreetsete toetusvahendite turu-uuringu tulemuste kohta ning paluda huvitatud osapoolte arvamust. (3) Komisjon võib selliste turu-uuringute käigus saadud teavet kasutada käesoleva määruse kohaste menetluste raames. (4) Kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 11, 12, 13 ja 15. Artikkel 35 Aegumistähtajad (1) Artikli 9 kohased komisjoni volitused aeguvad kümne aasta jooksul ning aegumistähtaeg hakkab kulgema asjaomasele ettevõtjale välisriigi subsiidiumi andmise päevast. Kui komisjon võtab välisriigi subsiidiumi suhtes artiklite 8, 11, 12 või 13 alusel mis tahes meetme, katkestab see kõnealuse aegumistähtaja kulgemise. Katkenud aegumist hakatakse pärast iga katkestust uuesti arvestama. (2) Komisjonil on õigus määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid artiklite 15, 25 ja 32 alusel kolme aasta jooksul alates päevast, mil toimus artiklis 15, 25 või 32 osutatud rikkumine. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõpetamise päevast. Kui komisjon võtab seoses artiklites 15, 25 või 32 osutatud rikkumisega mis tahes meetmeid, katkestab see trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtaja kulgemise. Katkenud aegumist hakatakse pärast iga katkestust uuesti arvestama. (3) Komisjoni õigus rakendada otsuseid, millega määratakse trahve ja perioodilisi karistusmakseid artiklite 15, 25 ja 32 alusel aegub viie aasta jooksul ning see aegumistähtaeg hakkab kulgema trahvi või karistusmakse määramise otsuse tegemise päevast. Kui komisjon või komisjoni taotlusel tegutsev liikmesriik võtab meetmeid trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramiseks, katkestab see aegumistähtaja kulgemise. Katkenud aegumist hakatakse pärast iga katkestust uuesti arvestama. Artikkel 36 Otsuste avaldamine (1) Komisjon avaldab kokkuvõtliku teadaande artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuste kohta. (2) Komisjon avaldab artikli 9 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 24 lõike 3 ning artikli 30 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vastu võetud otsused Euroopa Liidu Teatajas . (3) Kokkuvõtlike teadaannete ja otsuste avaldamisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet. Artikkel 37 Otsuste adressaadid (1) Artiklite 8, 9, 15, artikli 24 lõike 3, artikli 25, artikli 30 lõike 1 ja artikli 32 kohaselt vastu võetud otsused adresseeritakse asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendusele. Komisjon teatab nendest otsustest viivitamata adressaadile ja annab talle võimaluse teatada komisjonile, millist teavet ta peab konfidentsiaalseks. Komisjon esitab asjaomasele avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale koopia kõigist komisjoni otsustest, mis on adresseeritud hankemenetluses osalevale ettevõtjale. (2) Artikli 30 lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu võetud otsused adresseeritakse asjaomasele avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale. Komisjon esitab ettevõtjale, kellega riigihankelepingu sõlmimine on keelatud, selle otsuse koopia. Artikkel 38 Avalikustamine ja kaitseõigused (1) Enne artiklite 9, 15, artikli 24 lõike 3 punkti c, artikli 25, artikli 30 lõike 2 või artikli 32 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale võimaluse esitada oma märkused põhjuste kohta, mille pinnalt komisjon kavatseb oma otsuse teha. (2) Komisjon lähtub oma otsuse tegemisel ainult väidetest, mille kohta asjaomased ettevõtjad on saanud esitada märkused. Artikkel 39 Ametisaladus (1) Käesoleva määruse kohaselt saadud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda koguti. (2) Komisjon, selle ametnikud ja teised tema järelevalve all töötavad isikud ei avalikusta käesoleva määruse alusel saadud teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. (3) Lõiked 1 ja 2 ei takista avalikustamast statistikat ja aruandeid, mis ei sisalda teavet, mis võimaldaks kindlaks teha konkreetseid ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi. 6. peatükk . Seos muude õigusaktidega Artikkel 40 Seos muude õigusaktidega (1) Käesolev määrus ei piira aluslepingu artiklite 101, 102, 106, 107 ja 108 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamist. (2) Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 kohaldamist. (3) Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 kohaldamist. (4) Käesolev määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1035 suhtes ülimuslik, kuni see määrus muutub kohaldatavaks vastavalt selle artiklile 18. Kui pärast seda kuupäeva kuulub välisriigi subsiidium nii määruse (EL) 2016/1035 kui ka käesoleva määruse kohaldamisalasse, on ülimuslik määrus (EL) 2016/1035. Käesoleva määruse sätted riigihangete ja koondumiste kohta on siiski määruse (EL) 2016/1035 suhtes ülimuslikud. (5) Käesolev määrus on nõukogu määruse (EMÜ) nr 4057/86 suhtes ülimuslik. (6) Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/712 kohaldamist. Käesoleva määruse artiklis 18 määratletud teatamisele kuuluvate koondumiste suhtes, mis hõlmavad lennuettevõtjaid, kohaldatakse 3. peatüki sätteid. Käesoleva määruse artiklis 27 määratletud hankemenetluste suhtes, mis hõlmavad lennuettevõtjaid, kohaldatakse 4. peatüki sätteid. (7) Käesoleva määruse kohast uurimist ei korraldata ega meetmeid ei võeta ega rakendata juhul, kui selline uurimine või sellised meetmed oleksid vastuolus liidu kohustustega, mis tulenevad tema poolt sõlmitud asjakohastest rahvusvahelistest lepingutest. Eelkõige ei võeta käesoleva määruse alusel meetmeid, mis kujutaksid endast subsiidiumivastast erimeedet subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 32.1 tähenduses. Käesolev määrus ei takista liidul kasutamast õigusi või täitmast kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest. 7. peatükk . Ülemineku- ja lõppsätted Artikkel 41 Komiteemenetlus otsuste tegemiseks Artikli 9, artikli 24 lõike 3 ja artikli 30 kohased otsused võetakse vastu artikli 43 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Artikkel 42 Komiteemenetlus rakendusaktide vastuvõtmiseks (1) Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte seoses järgmisega: (a) artikli 19 kohaste koondumisi käsitlevate teatiste vorm, sisu ja menetluslikud üksikasjad; (b) artikli 28 kohaste välisriigi rahalist toetust riigihankemenetluses käsitlevate teatiste vorm, sisu ja menetluslikud üksikasjad; (c) artikli 38 kohase avalikustamise üksikasjad; (d) läbipaistvusnõuete vorm, sisu ja menetluslikud üksikasjad; (e) üksikasjalikud normid tähtaegade arvutamiseks; (f) artikli 30 alusel tehtavate kohustusi käsitlevate ettepanekute tingimused ja tähtajad; (g) üksikasjalikud normid artiklites 28, 29, 30 ja 31 osutatud menetlusetappide kohta, mis käsitlevad riigihankemenetlustega seotud uurimisi. (2) Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Artikkel 43 Komitee (1) Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. (2) Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Artikkel 44 Delegeeritud õigusaktid (1) Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et (a) muuta artiklites 18 ja 27 sätestatud teatamiskünniseid, pidades silmas komisjoni praktikat käesoleva määruse kohaldamise esimesel viiel aastal ning võttes arvesse kohaldamise tõhusust; (b) vabastada teatavad asjaomaste ettevõtjate kategooriad artiklite 19 ja 28 kohasest teatamiskohustusest, pidades silmas komisjoni praktikat käesoleva määruse kohaldamise esimesel viiel aastal, kui see võimaldab kindlaks teha majandustegevuse, mille puhul välisriigi subsiidiumid tõenäoliselt siseturgu ei moonuta; (c) muuta artiklites 24 ja 29 sätestatud läbivaatamise ja põhjaliku uurimise tähtaegu. (2) Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu artikliga 45 ette nähtud korras. Artikkel 45 Delegeeritud volituste rakendamine (1) Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. (2) Artiklis 44 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks pärast kahe aasta möödumist käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. (3) Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 44 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. (4) Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. (5) Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (6) Artikli 44 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 46 Läbivaatamine Hiljemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Artikkel 47 Üleminekusätted (1) Käesolevat määrust kohaldatakse välisriigi subsiidiumide suhtes, mis on antud kümne aasta jooksul enne käesoleva määruse kohaldamise algust, kui sellised välisriigi subsiidiumid moonutavad siseturgu pärast käesoleva määruse kohaldamise algust. (2) Käesolevat määrust kohaldatakse välisriigi rahaliste toetuste suhtes, mida on antud kolme aasta jooksul enne käesoleva määruse kohaldamise algust, kui sellised välisriigi rahalised toetused on antud ettevõtjale, kes teatas käesoleva määruse kohaselt koondumisest või rahalisest toetusest seoses riigihankemenetlusega. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata koondumiste suhtes, mille kohta sõlmiti kokkulepe, kuulutati välja avalik pakkumine või omandati aktsiate kontrollpakk enne määruse kohaldamise algust. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata enne määruse kohaldamise kuupäeva alustatud riigihankemenetluste suhtes. Artikkel 48 Jõustumine ja kohaldamiskuupäev Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Määrust kohaldatakse alates [kuupäev: kuus kuud pärast jõustumist]. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Poliitikavaldkond: konkurents / ühtne turg Mõju eelarvele on seotud komisjonile usaldatud uute ülesannetega, sealhulgas otsese järelevalve ülesannetega. 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest olemasoleva meetme pikendamist ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Käesoleva algatuse üldeesmärk on taastada siseturul võrdsed tingimused, et välisriigi subsiidiumid ei moonutaks seda. 1.4.2. Erieesmärgid Käesoleval algatusel on kaks erieesmärki. 1. Tuvastada kõige moonutavamad subsiidiumid. Selle erieesmärgi raames tegeletakse asjaoluga, et subsiidiumide kohta ei ole rahvusvahelisel tasandil üldiselt piisavalt teavet ning puuduvad kriteeriumid ja menetlused, mille alusel välisriigi subsiidiumidest põhjustatud ELi siseturu võimalikku moonutust hinnata. 2. Kõrvaldada välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutused. Selle eesmärgi puhul tegeletakse välisriigi subsiidiumide põhjustatud tuvastatud moonutamiste kõrvaldamise vahendite puudumisega. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Sidusrühmade kogu Praktiline mõju Ettevõtjad Esiteks mõjutab algatus kõige enam ettevõtjaid, kes võivad saada kasu välisriigi subsiidiumidest. See võib puudutada kõiki ettevõtjaid, nimelt ettevõtjaid, kes kuuluvad lõppkokkuvõttes välisriikide ja ELi kodanikele. Teatavat künnist ületavatest koondumistest ja riigihankepakkumustest teatamise kohustus toob nendele ettevõtjatele kaasa halduskoormuse. Kui komisjon algatab ex officio uurimise kõigis muudes turuolukordades, peavad asjaomased ettevõtjad esitama nõutud teabe. Kui leitakse, et ettevõtjad on saanud moonutavaid välisriigi subsiidiume, kohaldatakse nende suhtes tasakaalustavaid meetmeid, nagu subsiidiumi tagasimaksmine. Teiseks saavad ettevõtjad, kes ei saa kasu moonutavatest välisriigi subsiidiumidest, määrusest kasu, sest see taastab ja säilitab võrdsed võimalused siseturul. Kolmandaks ei mõjuta määrus kuigi palju VKEsid. Teatamiskünnised on tõenäoliselt liiga kõrged, et neid mõjutada. Lisaks on kõrge künnis, millest allapoole jäävad subsiidiumid ei ole tõenäoliselt moonutavad – 25 korda suurem kui vähese tähtsusega riigiabi puhul –, tõenäoliselt liiga kõrge, et mõjutada enamikku VKEsid. Tarbijad Kuigi uus õigusakt tarbijaid otseselt ei mõjuta, võib määrusel olla lühiajalises perspektiivis tarbijatele kerge negatiivne majanduslik mõju, sest see võib viia hinnatõusuni, kuigi see ei ole eeldatavasti märkimisväärne. Pikas perspektiivis saavad tarbijad võimaliku subsideeritud koondumise eelkontrollist siiski kasu. Eelkõige võib kontroll subsideeritud koondumiste üle edendada innovatsiooni ja tõhusust, sest subsideerimata ettevõtjatel on sel juhul paremad võimalused saavutada mastaabisääst. Lisaks parandab moonutavate välisriigi subsiidiumidega tegelemine ka muudel juhtudel peale koondumiste konkurentsi siseturul ja sellest saavad lõppkokkuvõttes kasu tarbijad tänu soodsamatele hindadele ja parematele toodetele. Kolmandad riigid Määrus ei mõjuta otseselt kolmandate riikide ametiasutusi. Komisjon kui täitmise tagaja võib siiski nendega nõu pidada seoses teabetaotlustega või üldisemalt kogu menetluse vältel. Üldiselt võib see vahend ajendada kolmandaid riike suurendama jõupingutusi mitmepoolsete lahenduste otsimisel ja hindama uuesti subsiidiumide kasutamist oma investeerimispoliitikas. Avaliku sektori asutused Määrus mõjutab kõige enam komisjoni kui avaliku sektori asutust, sest komisjonist saab uurimisvahendite rakendamise ainus tagaja. Subsideeritud koondumiste eelkontrolliks võib olla vaja umbes 40 täistööajale taandatud töötajat; riigihangete subsideeritud pakkumuste eelkontroll 45 täistööajale taandatud töötajat ja kõigi muude turgu moonutavate välisriigi subsiidiumidega seotud olukordade ex officio kontroll võib nõuda umbes 60 täistööajale taandatud töötajat. Määrus mõjutab tõenäoliselt riigiasutusi ja avaliku sektori hankijaid keskpikas ja pikas perspektiivis palju vähem, kuna komisjon ilmselt püüab kehtestada koos riiklike ametiasutustega koordineerimismehhanisme, et uurimisvahendit paremini rakendada. 1.4.4. Tulemusnäitajad Kavandatud näitajad põhinevad peamiselt komisjonisisestel andmeallikatel või komisjoni korraldatavatel konsultatsioonidel. Algatust kavatsetakse hinnata viie aasta jooksul pärast selle jõustumist. Hindamise käigus uuritakse eelkõige, kas ja mil määral on määrus aidanud parandada siseturu toimimist. Allpool on esitatud näitajad, mis on kavandatud käesoleva määrusega taotletavate poliitikaeesmärkide saavutamise jälgimiseks. Erieesmärgid Seirenäitajad Andmeallikad ja/või andmekogumismeetodid Kas andmed on juba kogutud? Andmete kogumise eest vastutavad isikud Tuvastada kõige moonutavamad subsiidiumid Järelevalveasutuse käsitletud väidetavate moonutavate välisriigi subsiidiumide juhtumite arv aastas Teabeallikad Teatised Kolmandate isikute esitatud turuteave Ex officio juhtumid Ei Komisjon Moonutavaks tunnistatud välisriigi subsiidiumide osakaal võrreldes juhtumite koguarvuga Andmed kõigi lõplike otsuste kohta, millega tuvastatakse välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutused. Ei Komisjon Nende juhtumite osakaal, mille puhul tasakaalustatuse kriteeriumi kontrolli põhjal parandusmeetmeid ei võetud, võrreldes juhtumite koguarvuga. Andmed kõigi lõplike otsuste kohta, milles leitakse, et positiivne mõju kaalub üles moonutused. Ei Komisjon Kõrvaldada välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutused Sidusrühmade arvamused kehtestatud tasakaalustavate meetmete mõju kohta. Konsultatsioonid ELi sidusrühmadega seoses nende arvamustega tasakaalustavate meetmete mõju kohta. Ei Komisjon 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Määrus peaks olema vahetult kohaldatav. Selleks ajaks, kui määrust hakatakse kohaldama, peaks komisjon olema kehtestanud tõhusad menetlused määruse täitmise tagamiseks, eelkõige potentsiaalselt subsideeritavatest koondumistest ja riigihankepakkumustest etteteatamise süsteemide toimimiseks, aga ka turu-uuringute tegemiseks ning muude uurimis-, rakendamise tagamise ja järelevalvevolituste teostamiseks. Kui määrus jõustub ja teave välisriigi subsiidiumide kohta muutub üha kättesaadavamaks, kogub komisjon protsessi tõhususe kohta eksperdiarvamusi. Kui komisjon leiab selle teabe põhjal, et menetlusi saab parandada, ühtlustada või lihtsustada, võib ta otsustada asjakohaseid künniseid muuta või vabastada teatavad ettevõtjate kategooriad delegeeritud õigusaktiga teatamiskohustusest. Algatust kavatsetakse hinnata viie aasta jooksul pärast selle jõustumist. Hindamise käigus uuritakse eelkõige, kas ja mil määral on määrus aidanud parandada siseturu toimimist. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja mis lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused ( ex ante ): Probleemi algpõhjus on välisriigi subsiidiumid, mis põhjustavad moonutusi ELi siseturul, kuna puudub reguleeriv mehhanism selliste moonutuste vältimiseks või kõrvaldamiseks. Kuigi olemasolevad ELi meetmed sisaldavad mõningaid norme välisriigi subsiidiumide käsitlemiseks teatavates turutingimustes, ei ole need normid piisavad, tekitades õigusliku lünga. Kuna liidul on konkurentsi ja ühise kaubanduspoliitika valdkonnas ainupädevus, ei suuda liikmesriigid seda küsimust lahendada üksikute poliitikameetmete abil. Õiguslikku lünka kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool punktides 1.5.3 ja 1.5.4. Subsiidiumid on tavaliselt osa kolmandate riikide laiematest tööstusstrateegiatest. Riikidel on õigus arendada ja rakendada oma tööstuspoliitikat, sealhulgas anda subsiidiume, mis võivad aga moonutada teiste riikide turgusid. Global Trade Alerti (GTA) andmetel on maailmas rakendatud subsiidiumimeetmete arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud. 2020. aasta lõpuks oli kehtestatud 1 724 subsiidiumimeedet, mida kasutasid ELi viis suurimat kaubanduspartnerit (Hiina: 205, USA: 999, Ühendkuningriik: 104, Venemaa: 414, Šveits: 2). Kolm neist riikidest (USA, Šveits ja Hiina) on samuti peamised partnerid uute välismaiste otseinvesteeringute tegemisel ELi. Samad viis riiki teatasid WTO-le 2018. aasta kohta järgmised subsiidiumisummad: Hiina (520 miljardit eurot), USA (17 miljardit eurot), Venemaa (3,8 miljardit eurot), Ühendkuningriik (888 miljonit eurot), Šveits (697 miljonit eurot). Tõendid näivad viitavat sellele, et teatatud summasid on alahinnatud. Subsideerimise suurenemise ning ELi ja tema kaubanduspartnerite vahelise kaubandus- ja investeerimistegevuse kõrge taseme kombinatsioon tekitab ELi siseturul üha suurema moonutuste ohu. Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus ( ex post ) : ELi meetmed näivad loovat lisaväärtust. Eelkõige saab võrrelda välisriigi subsiidiumide kontrolli eesmärke ja lisaväärtust olemasoleva riigiabi kontrolli omadega, st tagada siseturul tõhus konkurents ja võrdsed tingimused. Riigiabi kokkusobivuse kriteeriumidega tagatakse, et abisumma piirdub minimaalselt vajalikuga ja on proportsionaalne ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisega. Seetõttu on liikmesriikidel keelatud kulutada ülemääraseid ja seega moonutavaid riigiabi summasid või korraldada omavahel subsideerimisrallisid. Turudistsipliini soodustab ka avalikult kättesaadav teave liikmesriikide toetuse kohta. Sellist kasu ei olnud võimalik saavutada liikmesriikide tasandil. Lisaks võimaldab ELi tasandi määrus potentsiaalsetel välisriigi subsiidiumide saajatel olla eelnevalt teadlik normidest, mida pädev järelevalveasutus kasutab, et hinnata välisriigi subsiidiumide olemasolu ja võimalikke moonutusi, mida need võivad põhjustada. See tagab prognoositavuse ja parandab süsteemi õiguskindlust kõigis liikmesriikides. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Allpool (ja punktis 1.5.4) on esitatud ülevaade olemasolevatest ELi ja rahvusvahelistest vahenditest konkurentsi, kaubanduse, riigihangete ja teatavate valdkondlike õigusaktide valdkonnas, osutades olemasolevale õiguslikule lüngale välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutuste kõrvaldamisel ELi siseturul. ELi konkurentsieeskirjade puhul kohaldatakse ELi riigiabi eeskirju üksnes ELi liikmesriikide antava rahalise toetuse suhtes ning nende eesmärk on tagada, et ELi valitsuse sekkumine ei moonutaks konkurentsi ega ELi-sisest kaubandust. Kolmandate riikide antud moonutavate subsiidiumide puhul sellist kontrollimehhanismi ei ole. ELi ühinemis- ja konkurentsieeskirjade eesmärk on vältida märkimisväärseid konkurentsimoonutusi, mis tulenevad ühinemistest ja omandamistest, mis märkimisväärselt takistaksid tõhusat konkurentsi, või ettevõtjate konkurentsivastasest tegevusest. Nendes ei arvestata konkreetselt seda, kas ettevõtja tegevus, näiteks konkurentsivastase hinnakujunduse kujul, tuleneb välisriigi subsiidiumidest või kas seda on nende abil hõlbustatud. Lisaks võimaldab välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus liikmesriikidel teha taustauuringuid välisinvesteeringute kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda, võttes arvesse nende mõju olulistele varadele ja taristule. Määruses ei käsitleta aga konkreetselt moonutuste küsimust, mida põhjustavad välisriigi subsiidiumid siseturul. Mis puutub riigihangetesse, siis ei käsitleta kehtivas ELi õigusraamistikus konkreetselt välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutusi ELi hanketurgudel. Direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL lubatakse avaliku sektori hankijatel põhjendamatult väikese maksumusega pakkumused tagasi lükata, kui on võimalik kindlaks teha, et pakkuja on saanud siseturuga kokkusobimatut riigiabi, kuid direktiivid ei sisalda vastavaid sätteid välisriigi subsiidiumide kohta. Lisaks, kui välisriigi subsiidiumide andmist saab pakkumuse üldhinnangus arvesse võtta, tuleb juhul, kui pakkumus lükatakse põhjendamatult väikese maksumuse tõttu tagasi, seda põhjendada, näidates, et välisriigi subsiidium vähendab pakkumuse elujõulisust ja pakkuja suutlikkust täita lepingut pakutud (põhjendamatult väikese) maksumusega. Rahvusvaheliste hangete instrumendi eesmärk on ergutada kaubanduspartnereid pidama ELiga läbirääkimisi oma hanketurgude avamise üle ELi ettevõtjatele. Kui see on vastu võetud, järgitaks selles põhimõtet, mille järgi on ELi ettevõtjatel kolmandate riikide hanketurgudele tasakaalustatud ja vastastikune juurdepääs, kuid see ei suudaks kõrvaldada moonutusi, mida põhjustavad välisriigi subsiidiumid ELis. Investeeringute hõlbustamiseks sõlmitakse valitsustevahelised kokkulepped. Need võivad hõlmata selliste hangete korraldamist, mis on ette nähtud projekti ühiseks rakendamiseks või kasutamiseks, eelkõige suurtes taristutes. Sellised hanked on ELi riigihangete alaste õigusaktide kohaldamisalast välja jäetud, tingimusel et täidetud on direktiivi 2014/24/EL artiklis 9 sätestatud tingimused, kuid need peavad alati olema kooskõlas ELi aluslepingutega. Selliste lepingute raames ei kontrollita konkreetselt välisriigi subsiidiumide moonutavat mõju. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Algatus on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Finantsmõju tegevusassigneeringutele kaetakse täielikult eraldistest, mis on ette nähtud 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus ühtse turu programmi rahastamispaketi raames. Algatus saab kasu olemasolevatest eksperdiarvamustest konkurentsi, kaubanduse kaitse ja riigihangete valdkonnas, mis võivad luua sünergiat olemasolevate õigusaktide vahel ning vähendada vajalikke kulusid. Kaubanduspoliitika valdkonnas võimaldavad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping ning kaubanduse kaitsemeetmed ELil reageerida ebaausale konkurentsile seoses selliste kaupade kahjuliku impordiga, mille hind on ebaõiglaselt alla normaalväärtuse (dumpinguvastane meede) või mida subsideeritakse (subsiidiumivastane meede). ELi dumpingu- ja subsiidiumivastaseid norme kohaldatakse aga ainult kaupade impordi suhtes ning need ei hõlma teenuseid, investeeringuid ega muid finantsvooge, mis on seotud ELis tegutsevate ettevõtjatega. Rahvusvahelisel tasandil võib EL algatada WTO liikme vastu WTO vaekogu ees vaidluse subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu rikkumiste eest. Ka subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping käsitleb vaid kaubavahetust. Subsiidiumid ei ole WTO teenustekaubanduse üldlepingu kohaldamisalast välja jäetud. Tegelikult sisaldab teenustekaubanduse üldleping volitust pidada täiendavaid läbirääkimisi teenuste subsideerimise korra üle. Kahepoolsetes vabakaubanduslepingutes esineb subsiidiume käsitlevates sätetes suuri erinevusi. Enamikus vabakaubanduslepingutes keskendutakse läbipaistvusele ja konsultatsioonidele moonutavate subsiidiumide korral. Mõni neist sisaldab sätteid, millega keelatakse subsiidiumid, mida peetakse eriti kahjulikuks (näiteks piiramatud tagatised). Mõne naaberriigiga sõlmitud lepingud sisaldavad kohustust kehtestada subsiidiumide kontrollisüsteem, mis on inspireeritud ELi riigiabi eeskirjadest. Kuigi nende lepingute eesmärk on tegeleda subsiidiumidega, mis mõjutavad kaubandust ELi ja asjaomase kolmanda riigi vahel, eeldatakse, et jurisdiktsioonid, kus on kehtestatud sellised subsiidiumikontrolli süsteemid, sobivad paremini kindlaks tegema subsiidiume, mis moonutavad ELi siseturgu, ja nendega tegelema. Selliste juhtumite korral ei pakuta vabakaubanduslepingutes tavaliselt õigeaegseid lahendusi selliste moonutavate subsiidiumidega tegelemiseks. Määrus 2019/712, mis käsitleb konkurentsi kaitsmist lennutranspordisektoris, võimaldab komisjonil teha uurimisi, kui ta leiab tõendeid konkurentsi moonutava tegevuse kohta ELi lennuettevõtjate vahel ja lennutransporditeenuste turgudel. Lisaks on sellega hõlmatud subsiidiumid kolmandate riikide lennuettevõtjatele, kuid mitte muudele lennundussektori osalistele, ning see ei sisalda erinorme riigihangete kohta ega ELi sihtettevõtjate subsideeritud omandamise kohta. Viimasena võimaldaks määrus (EL) 2016/1035, mis käsitleb kaitset kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses, ELil võtta meetmeid selliste laevade müügi vastu, mida müüakse normaalväärtusest väiksema hinnaga ja mis põhjustab seega kahju liidu tootmisharule, kui seda kohaldataks. Kuigi see määrus on ametlikult jõustunud, ei kohaldata seda enne OECD laevaehituslepingu jõustumist, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 18. Võttes arvesse, et OECD laevaehitusleping ei ole ebapiisava ratifitseerimise tõttu kunagi jõustunud (ja eeldatavasti ei teegi seda), määrust (EL) 2016/1035 ei kohaldata. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Algatus on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Finantsmõju tegevusassigneeringutele kaetakse täielikult eraldistest, mis on ette nähtud 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus ühtse turu programmi rahastamispaketi raames. 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju Piiratud kestusega hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA. Piiramatu kestusega Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2022–2025, millele järgneb täieulatuslik rakendamine 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; rakendusametite kaudu Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega Eelarve kaudne täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; avalik-õiguslikele asutustele; avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised; liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised; isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused Ainuvastutus määruse täitmise tagamise eest on komisjonil. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Määrust hinnatakse ja see vaadatakse läbi viis aastat pärast jõustumist. Hindamise käigus uuritakse eelkõige, kas ja mil määral on konkreetsed eesmärgid aidanud parandada siseturu toimimist. Komisjon esitab tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Lisaks jälgib komisjon uue vahendi täitmise tagamise kontekstis pidevalt, kas kohaldatavad meetmed on tulemuslikud ja tõhusad. Komisjoni uue määrusega seotud tegevusest antakse aru iga-aastases konkurentsiaruandes. Lisaks võidakse nõuda läbivaatamist, kui kaalutakse täiendavaid norme, et kontrollida välisriigi subsiidiumide moonutavat mõju ELi siseturul, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Määruse rakendamisega seoses on komisjonil ainupädevus tagada määrusest tulenevate kohustuste täitmine, sealhulgas hinnata teatisi võimalike subsideeritud koondumiste ja ELi riigihankemenetluste pakkumuste kohta. Kui ettevõtja ei teata muul viisil teatamisele kuuluvast subsideeritud tehingust, võib komisjon määrata karistusi ja trahve. Kui komisjon jõuab järeldusele, et välisriigi subsiidium moonutab siseturgu, võib ta kehtestada tasakaalustavaid meetmeid või nõustuda kohustustega, sealhulgas väliriigi subsiidiumi tagasimaksmisega. Komisjoni ja määruse kohaldamisega seotud ettevõtjate vahel võib olla vaja dialoogi, tagamaks, et ettevõtjad järgivad rakendatud meetmeid, sealhulgas subsiidiumi, trahvide või muude karistuste võimalik tagasimaksmine. Sisekontrolli raamistik põhineb komisjoni sisekontrolli põhimõtete rakendamisel. Kooskõlas finantsmääruse nõudega on komisjoni rakendatava tulemustele keskenduva eelarve strateegia oluline eesmärk tagada kulutõhusus selliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide kavandamisel ja rakendamisel, mida kasutatakse vigade ennetamiseks või avastamiseks ja parandamiseks. Rahalisi vahendeid nõudvaid meetmeid rakendatakse peamiselt hangete kaudu otsese eelarve täitmise raames. Seega peetakse kaasnevaid seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riske (väga) väikseks. Pidev seos poliitikatööga tagab paindlikkuse, mis on vajalik, et kohandada vahendid poliitika tegelike vajadustega valdkonnas, kus toimuvad sagedased muutused. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Kavandatava määruse rakendamisega seoses on tuvastatud järgmised riskid: 1) ELi ettevõtjate suhtes võetavad vastumeetmed Uue õigusaktiga võib kaasneda oht, et kolmandad riigid, kelle arvates takistab see variant nende äriühingute tegevust, võtavad vastumeetmeid. Selliste probleemide lahendamiseks põhineb määrus ELi riigiabi eeskirjadega sarnastel põhimõtetel, kõrvaldab olemasoleva õigusliku lünga ja taastab võrdsed võimalused siseturul. Vahendit toetavad kolmandate riikide äriühingud, kes ei saa subsiidiumidest kasu. Määrust kohaldatakse objektiivselt ja mittediskrimineerivalt kõigi ELis tegutsevate ettevõtjate suhtes, olenemata nende omandivormist, ning seega on see kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega. Määruse vastuvõtmine võib samuti motiveerida ELi-väliseid riike töötama välja ELiga sarnast riigiabi kontrollisüsteemi ja (taas)osalema läbirääkimistel, et leppida kokku subsiidiumide suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes reeglites, näiteks WTO raames. Igal juhul ei oleks sellised vastumeetmed tõenäoliselt kooskõlas WTO reeglitega, sest need oleksid diskrimineerivad, kui kolmandas riigis ei ole samaväärset süsteemi kodumaiste subsiidiumide kontrollimiseks. 2) Äriühingute halduskoormuse ootamatu suurenemine Määrus sisaldab võimalust muuta asjakohaseid künniseid või vabastada teatavad ettevõtjate kategooriad delegeeritud õigusaktiga teatamiskohustusest, kui leitakse, et teatavad teatatud tehingud ei põhjusta moonutusi. Tarbetu halduskoormusega seotud riske saaks samuti vähendada määruse kohaldamist käsitlevate suuniste abil. 3) Avaliku sektori asutuste halduskoormuse ootamatu suurenemine Pärast kavandatava määruse jõustamist hakkab komisjon juhtumeid lahendama ning see suurendab halduskulusid (tööjõukulud, seadme- ja materjalikulud ning üldkulud). Komisjonile esitatud ootamatult suur teatiste hulk võib kaasa tuua töötajate puuduse, haldusprobleemid ja lisakulusid. Komisjon võib siiski otsustada meetmed võtmata jätta, kui juhtum ei tekita süsteemset probleemi ega avalda märkimisväärset mõju ELi siseturule. 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Ei ole asjakohane 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Võetavate ennetus- ja kaitsemeetmete puhul keskendutakse juhtimiskoosolekute ja sidusrühmadega toimuvate kontaktide läbipaistvuse suurendamisele, järgides riigihangetega seotud parimaid tavasid, sealhulgas kasutades elektrooniliste riigihangete ja pakkumuste elektroonilise esitamise vahendit. Samuti hoitakse meetmetega ära ja tehakse kindlaks võimalikud huvide konfliktid. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finants-raamistiku rubriik Eelarverida Assigneeringute liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/liigendamata EFTA riikidelt kandidaat-riikidelt kolman-datelt riikidelt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 1 03 01 Ühtse turu programm Liigenda-mata JAH EI EI EI 1 03 02 01 01 Ühtse turu programm Liigenda-tud JAH EI EI EI 1 03 02 01 05 Ühtse turu programm Liigenda-tud JAH EI EI EI 7 20 02 06 Muud juhtimiskulud Liigenda-mata EI EI EI EI 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1 Ühtne turg, innovatsioon miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Tegevusassigneeringud Tegevusassigneeringud – 03 02 01 01 Ühtse turu programm Kulukohustused (1a) -- 0,725 0,775 0,450 0,450 0,450 0,450 3,300 Maksed (2a) -- 0,363 0,750 0,613 0,450 0,450 0,450 0,225 3,300 Tegevusassigneeringud – 03 02 01 05 Ühtse turu programm Kulukohustused (1b) -- 0,725 0,950 0,800 0,600 0,875 0,575 4,525 Maksed (2b) -- 0,363 0,838 0,875 0,700 0,738 0,725 0,288 4,525 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida 03.010101.02 (3) -- -- 0,175 0,350 0,150 0,425 0,125 1,225 Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) -- 1,450 1,725 1,250 1,050 1,325 1,025 7,825 Maksed (5) -- 0,725 1,588 1,488 1,150 1,188 1,175 0,513 7,825 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (6) -- -- 0,175 0,350 0,150 0,425 0,125 1,225 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 4 + 6 -- 1,450 1,900 1,600 1,200 1,750 1,150 9,050 Maksed = 5 + 6 -- 0,725 1,763 1,838 1,300 1,600 1,300 0,513 9,050 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“ miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Personalikulud -- 3,040 9,260 15,480 17,570 17,570 17,570 80,490 Muud halduskulud -- 0,050 0,150 0,150 0,150 0,150 0,150 0,800 KOKKU Assigneeringud -- 3,090 9,410 15,630 17,720 17,720 17,720 81,290 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) -- 3,090 9,410 15,630 17,720 17,720 17,720 81,290 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused -- 4,540 11,310 17,230 18,920 19,470 18,870 0,000 90,340 Maksed -- 3,815 11,173 17,468 19,020 19,333 19,020 0,513 90,340 3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) Tegevusassigneeringuid kasutatakse vajaliku IT-taristu, uuringute ja konsultatsioonide rahastamiseks, et tagada vahendi tõhus rakendamine ja täitmise tagamine. Ammendavat loetelu oodatavatest tulemustest, mis programmikohase finantssekkumisega saavutatakse, ning vastavaid keskmisi kulusid ja arve, mida käesolevas punktis nõutakse, ei ole võimalik esitada, kuna tegemist on uue algatusega ning puudub minevikuandmete statistika, mille põhjal järeldusi teha. Määruse ettepanekule lisatud mõjuhinnangus leiti, et aastas võidakse teatada ligikaudu 30st subsideeritud koondumise juhtumist, ligikaudu 36st riigihanke subsideeritud pakkumuste juhtumist ning 30–45 ex officio juhtumist muudes turuolukordades, sealhulgas teatamiskünnistest allapoole jäävad koondumised ja riigihankemenetlused. Määruse eesmärk on tegeleda välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutustega: 1. tuvastades kõige moonutavamad subsiidiumid ja 2. kõrvaldades välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutused. Neid kahte erieesmärki jälgitakse punktis 1.4.4 kirjeldatud nelja seirenäitaja abil: a. järelevalveasutuse käsitletud väidetavate moonutavate välisriigi subsiidiumide juhtumite arv aastas; b. moonutavaks tunnistatud välisriigi subsiidiumide osakaal võrreldes juhtumite koguarvuga; c. nende juhtumite osakaal, mille puhul tasakaalustatuse kriteeriumi kontrolli tulemuste põhjal parandusmeetmeid ei võetud, võrreldes juhtumite koguarvuga; d. sidusrühmade arvamused kehtestatud tasakaalustavate meetmete mõju kohta. Lisaks jälgitakse rahastamisvahendi tulemuslikkust ning antakse selle kohta aru, et tagada määruse rakendamiseks ja täitmise tagamiseks kasutatud vahendite kulutasuvus. 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud -- 3,040 9,260 15,480 17,570 17,570 17,570 80,490 Muud halduskulud -- 0,050 0,150 0,150 0,150 0,150 0,150 0,800 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku -- 3,090 9,410 15,630 17,720 17,720 17,720 81,290 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud -- -- -- -- -- -- -- -- Muud halduskulud -- -- 0,175 0,350 0,150 0,425 0,125 1,225 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku -- -- 0,175 0,350 0,150 0,425 0,125 1,225 KOKKU -- 3,090 9,585 15,980 17,870 18,145 17,845 82,515 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 pärast 2027. aastat Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 20 50 80 80 80 80 80 20 01 02 02 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) Muud eelarveread (märkige) Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad ) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 20 40 65 65 65 65 20 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) XX 01 xx yy zz - peakorteris - delegatsioonides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) KOKKU 20 70 120 145 145 145 145 XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Uue määruse järgimise jälgimine, asjaomaste juhtumite käsitlemine, otsuste koostamine, turu-uuringute tegemine. Koosseisuvälised töötajad Uue määruse järgimise jälgimine, ametnike ja ajutiste töötajate abistamine asjaomaste juhtumite käsitlemisel, otsuste koostamine, turu-uuringute tegemine. IT-projektide, sh teatamisportaali ja dokumendihaldussüsteemi haldamine. Asjaomastele töörühmadele tehnilise toe pakkumine. 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Algatus on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Finantsmõju tegevusassigneeringutele kaetakse täielikult eraldistest, mis on ette nähtud 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus ühtse turu programmi rahastamispaketi raames. tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. 3.2.5. Kolmandate isikute osalus Ettepanek/algatus: ei hõlma kolmandate isikute kaasrahastust hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta N Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Kokku Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida Peatükk 42 – trahvid ja karistused Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). Tulu suurust ei ole võimalik prognoosida, kuna see on seotud trahvidega, mis määratakse ettevõtjatele määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest. Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 12.1.1/21-0711 - COM(2021) 223 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 13.10.2021 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 29.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81821883-d706-46b3-96ab-594af7b516d5 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81821883-d706-46b3-96ab-594af7b516d5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →