KAVAND
13.10.2021
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr…………………
Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise,
kontrollimise ning proportsionaalse segamise seadme kasutamise kord
Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse § 91 lõike 7 alusel.
§ 1. Esmakordselt proportsionaalse segamise teel kütuse tootmine
(1) Koheselt pärast esmakordset antud seadmega proportsionaalse segamise (edaspidi
segamine) teel kütuse tootmist vedelkütuse seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud kütustest, korraldab
kütuse tootja toodetud 7 protsendilise biokütusesisaldusega kütusest proovi võtmise,
tõendamaks toodetud kütuse vastavust vedelkütuse seaduses sätestatud nõuetele sõltumatu
akrediteeritud vastavushindamisasutuse poolt (edaspidi proovi võtmine). Esmakordselt
proportsionaalse segamise teel toodetud kütust ei tohi tarbimisse lubada enne sellele kütusele
sõltumatu akrediteeritud vastavushindamisasutuse poolt vastavussertifikaadi väljastamist.
(2) Kütuse tootja esitab lõikes 1 nimetatud proovi tulemused viivitamata Maksu- ja
Tolliametile.
§ 2. Kütuse tootja kohustused toodetud kütuse kvaliteedi kontrollimisel ja tõendamisel
(1) Kütuse tootja dokumenteerib proovide tulemused ja kütuse, millest proov võeti, kohta
järgmised andmed:
1) tootmise eest vastutatava isiku nimi;
2) tootmise kuupäev ja kellaaeg;
3) toodetud kütuse kombineeritud nomenklatuuri kaubakood vastavalt alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele;
4) tootmisel kasutatud diislikütuse, biodiislikütuse ning parafiinse diislikütuse kogus liitrites
arvutatuna temperatuuril 15 ºC oleva kütuse kohta;
5) tootmiseks kasutatavate diislikütuse, biodiislikütuse ning parafiinse diislikütuse nõuetele
vastavust tõendav vastavushindamisasutuse poolt väljastatud vastavussertifikaat või Euroopa
Liidus asuva tootja väljastatud vastavusdeklaratsioon.
(2) Kütuse tootja säilitab lõikes 1 sätestatud teavet vähemalt kolm aastat proportsionaalse
segamise teel toodetud kütuse, millest proov võeti, segamisest arvates ning tagab, et teavet ei
saa tagantjärele muuta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse § 6 jõustumise hetkel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
EELNÕU
13.10.2021
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 2021 nr
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (382 SE) muudatusettepanekud
1. Kiita heaks energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE) muudatusettepanekud.
2. Majandus- ja taristuministril esitada Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud
muudatusettepanekud Riigikogu majanduskomisjonile.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Riigikantselei
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 14.10.2021 nr 17-7/19-0325/6027-1
15161, Tallinn
Energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (382 SE)
muudatusettepanekud
Esitame Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu, millega Vabariigi Valitsus annab nõusoleku esitada
Riigikogule muudatusettepanekud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse osas (Riigikogu menetluses eelnõu 382 SE).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
1) protokollilise otsuse eelnõu;
2) muudatusettepanekud;
3) rakendusakti eelnõu kavand „Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse
tõendamise, kontrollimise ning proportsionaalse segamise seadme kasutamise kord.“
Liisa Mällo
625 6321
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Meie 14.10.2021 nr 17-7/19-0325/6027-1
Energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (382 SE)
muudatusettepanekud
Vabariigi Valitsus esitas 2021. aasta 5. mail Riigikogule energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu menetluses
eelnõu 382 SE, edaspidi eelnõu1). Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv
(EL) 2018/20012 (edaspidi direktiiv). Direktiivi eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja
tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil.
Eelnõu koostamise käigus on läbi viidud mitmeid huvirühmade kaasamisi ning konsultatsioone.
Turuosaliste teadmised muudatuste mõjudest ning rakendamise tõhustamiseks on ajas suurenenud
ning eelnõu Riigikogule esitamise järgselt oleme tuvastanud mõningaid aspekte, mida eelnõus on
kasulik enne jõustumist täpsustada. Seetõttu peame oluliseks ja vajalikuks viia eelnõusse
järgmised muudatused:
1) täiendada eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 322 lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Biomasskütustest pärast 2021. aasta 25. detsembrit tootmist alustanud tootmisseadmete
toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel arvesse üksnes juhul,
kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50
MW;
2) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100
MW, ja kasutatud on tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste
puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased
järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.08.2017, lk 1–82), määratletud parima
1
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Riigikogu veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/18d86acd-7d58-4219-ac63-
5fd6be58a90b/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teis
te%20seaduste%20muutmise%20seadus
2
Taastuvenergia direktiiv EL (2018/2001) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhusus;
3) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100
MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat
tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur vähemalt 36 protsenti;
4) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.“;
Selgitus:
Muudatusettepanekud 1 ja 5 käsitlevad EnkS § 322 lõike 13 jõustumist ja sisu. Muudetud säte näeb
ette, et lõikes 13 välja toodud kriteeriumid rakenduvad ainuüksi käitistele, mis alustavad tööd
peale 2021. aasta 25. detsembrit. Kuupäev tuleneb otseselt direktiivi artiklist 29 lõikest 11.
Praeguses eelnõu versioonis on kõnealuse sätte jõustumine planeeritud aastaks 2024 ning
vastavalt oli ka EnkS § 322 lõige 13 planeeritud jõustuma (vt ka eelnõu § 1 p 9 ja § 8 p 3).
Muudatustega viiakse eelnõu direktiivi tekstiga (artikkel 29 punkt 11) vastavusse ning seetõttu on
tarvilik kustutada ka eelnõu § 8 rakendussäte punkt 3.
2. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 323 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva
seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel:
1) põllumajanduslikust biomassist biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta
toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris looduskaitseseaduse alusel
kaitse alla võetud kaitseala, hoiuala, püsielupaik ja kohaliku tasandi kaitstav loodusobjekt või
suure süsinikuvaruga maa-alalt;
2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis
on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et
selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist;
3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja
biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju
pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele;
4) metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud
energia vastab metsaseaduse 4. peatükis metsa majandamise kohta sätestatud nõuetele;
5) metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud
energia vastab looduskaitseseaduses kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja biomassi
hankimisala asukohast tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse kaitstavate loodusobjektide kohta
sätestatud nõuetele;
6) metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud
energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud
kriteeriumitele.“;
Selgitus:
Muudatusettepanekud kätkevad täpsustatud viiteid looduskaitseseadusele ning metsaseaduse
punktidele, mida tuleb biomassi säästlikkuse kriteeriumite rakendamisel järgida. Muudatuste sisu
ja vajadust adresseeris SA Keskkonnaõiguse Keskus, kelle sisendile tuginedes ning täiendavaid
analüüse tehes leiame, et direktiivi artikli 29 lõige 3 käsitleb bioloogiliselt mitmekesist maad
laiemalt kui ainult looduskaitseseadusega sätestatud kaitsealad (nii nagu sai varasemalt eelnõuga
sätestatud) ja seda loetelu täiendame hoiuala, püsielupaiga ja kohaliku tasandi kaitstava
loodusobjekti sõnastusse lisamisega, et viia eelnõu vastavusse direktiivis sätestatuga. Ühtlasi
korrigeerime viidet metsaseadusele, kus toome välja peatüki 4. eraldi viitena, mis käsitleb metsa
majandamise nõudeid.
3. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 323 lõikega 2, muutes vastavalt järgnevate lõigete
numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
2 (10)
„(2) Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala, mida 2008. aasta
jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest:
1) märgala, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud
maa-ala;
2) püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala, millel olid üle viie meetri
kõrgused puud, mille võrade liitus oli üle 30 protsendi, või puud, mis suutsid nimetatud
künnisteni jõuda;
3) üle ühe hektari suurune maa-ala, millel oli üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–
30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle
kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ
seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside
heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi
1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 05.06.2009, lk 88–113), lisa 4 osas C sätestatud
metoodikat, on vastavuses atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud
määruses sätestatud tingimustele.
Selgitus:
Eelnõu § 323 lõikes 1 viitasime suure süsinikuvaruga maa-alale atmosfääriõhu kaitse seaduse
tähenduses. Erinevad osapooled viitasid, et see viide on ebakorrektne kuna atmosfääriõhu kaitse
seaduses sellist mõistet ei esine. Selleks, et eelnõu oleks direktiivis välja toodud nõuetega
vastavuses on otstarbekas lisada suure süsinikuvaruga maa-ala mõiste käesolevasse eelnõusse.
Eestis teostab maa-amet iga kevad ülelende, et pildistada üles maa-alad. Nendelt piltidelt saab
võrrelda maa-ala muutuseid sh teostada 2008 aastaga võrreldavaid ülevaateid. Aasta 2008.
jaanuaril esitas Euroopa Komisjon Taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ esmase ettepaneku,
sellest tulenevalt ka daatum sättes (tuleneb direktiivist).
4. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 esitatud § 329 lõiget 10 pärast sõnu „tootmisseadmetoodangu
kohta väljastatakse“ sõnadega „pärast 2021. aasta 1. detsembrit tootmist alustanud
tootmisseadmetele“ ja pärast sõna „maha“ sõnadega „või kui toetuse saaja on selgitatud välja
vähempakkumise korras“;
Selgitus:
Direktiivi kohaselt ei tohi taastuvenergia tootmise ja tarbimise tõendamiseks kasutatud
päritolutunnistustest saadavat tulu nn topelt arvesse võtta ning samas ei tohi diskrimineerida juba
rajatud taastuvenergia tootmisüksustesse tehtud investeeringute tasuvusarvutusi.
Päritolutunnistuse eesmärk on näidata lõpptarbijale, et asjaomane energia osakaal või
energiakogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Päritolutunnistust võib anda sellega
seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele. Tagamaks, et taastuvenergia ühikut saab
tarbijale sellisena esitada vaid ühel korral, tuleb vältida päritolutagatiste topeltarvestust ja -
esitamist. Suurema õigusselguse loomiseks on seega kasulik tuua sättesse erisus uutele ja
olemasolevatele tootmisüksustele väljastatavate päritolutunnistuste võõrandamise osas.
Ettepanekuga tehtavad muudatused sätestavad, et nimetatud säte ei kohaldu juba olemasolevatele
tootmisüksustele (ettepaneku kohaselt tootmisüksused, mis on rajatud enne 2021 1. detsembrit).
Kuupäev on indikatiivne ning sõltub seaduse jõustumisest.
5. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 9 ning muuta vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni.
Muudatusega seoses jätta välja ka eelnõu § 8 lõige 3;
Selgitus:
Muudatustega viiakse eelnõu direktiivi tekstiga (artikkel 29 punkt 11) vastavusse ning seetõttu on
tarvilik kustutada ka eelnõu § 8 rakendussäte punkt 3. Muudatus on seotud muudatusettepanekuga
3 (10)
1.
6. Asendada eelnõu § 1 punktis 10 esitatud § 381 tekstiosa „2022. aasta 31. märtsiks“ tekstiosaga
„2022. aasta 31. detsembriks“;
Selgitus:
Varasemalt sätestatud tähtaeg 2022. aasta 31. märts, milleks pidi eelnõu § 329 lõikes 1 nimetatud
andmebaas loodama, ei ole sedavõrd lühikese etteteatamisega teostatav. Seetõttu on vajalik
pikendada andmebaasi loomise tähtaega.
7. Täiendada eelnõu § 4 punktiga 1, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„1) paragrahvi 3 punkti 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„92) investeeringutoetus – tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud
kulutuste katmiseks antav rahaline toetus, turutingimustest soodsam laen, käendus, garantii või
muu riigiabi või vähese tähtsusega abi;“;“;
Selgitus:
Taastuvenergia direktiivi kohaselt peab liikmesriik leidma viisid suurendamaks riiklikus
taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises. Elektrituruseaduses on selleks nähtud ette ka
vajalik mehhanism taastuvelektri vähempakkumiste korraldamise näol. Kuivõrd vähempakkumise
võitjale makstav toetus on riigiabi, tuleb selle toetuse maksmisel ka riigiabi üldistest reeglitest
kinni pidada. Muuhulgas ei tohi vähempakkumise võitja elektrituruseaduse kohaselt saada toetust,
kui on samal ajal saanud toetust ka läbi investeeringutoetuse ega ole seda investeeringutoetust
tagastanud. Paragrahvi 3 punkti 92 muudetakse põhjusel, et tagada senisest suurem selgus ja
terminoloogiline ühtsus investeeringutoetuse mõiste osas kooskõlaliselt Euroopa Liidu
riigiabieeskirjadega.
Kehtivat investeeringutoetuse definitsiooni eesmärgipäraselt ja kooskõlas EL riigiabieeskirjadega
tõlgendades katab see mis tahes avalikest vahenditest antava abi. See tähendab, et
investeeringutoetus hõlmab nii otsese riigipoolse rahalise abi, kui ka teised rahaliselt mõõdetavad
riigipoolsed toetused, mis soodustavad konkreetset isikut, sh vähese tähtsusega abi, tagatis,
hinnavahe hüvitamine, turutingimustest soodsam laen jms. Praktikas on kehtiv sõnastus tekitanud
turuosalistes küsimusi, kas vähempakkumiste läbiviimise kontekstis on investeeringutoetusena
käsitatav üksnes otsene riigipoolne rahaline abi või ka muus vormis antav riigipoolne toetus.
Vältimaks vääriti mõistmist tulevikus, on kasulik seaduses täpsustada
„investeeringutoetuse“ mõiste sõnastust selliselt, et oleks üheselt selge, et see mõiste katab
igasuguse riigiabi ning mõistes ka loetleda põhilised riigiabi liigid. Kuivõrd mõiste täpsustamisel
ei ole võimalik loetleda kõikki võimalikke abi vorme ammendavalt, siis tuleb alates mõiste
muudatusest käsitleda investeeringutoetusena ka teisi võimalikke abi vorme, mis on oma olemuselt
ühekordsed toetused. Seetõttu tuleb vastavalt täpsustada ka seaduses toodud definitsiooni.
Investeeringutoetuse saamist kontrollitakse eelkõige riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris
oleva informatsiooni alusel. Sätte täpsustamise eesmärk on tagada, et mitmekordse riigiabi kaudu
ei tekiks täiendavat turu moonutust ning üle kompenseerimist. Selline täpsustus tagab ühtlasi
elektrituruseaduse terminoloogilise kooskõla nii EL riigiabieeskirjadega kui ka Eesti
õigusaktidega, sh konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud riigiabi regulatsiooniga.
Investeeringutoetuse saamist kontrollitakse riigiabi registris oleva informatsiooni alusel, vastavalt
konkurentsiseaduse §4923.
8. Täiendada eelnõu § 7 punktiga 2, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021018#para49b2
4 (10)
„2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani võetakse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised
nõuded:
1) biometaan on jõudnud füüsiliselt tarnijani;
2) biometaani tootjal ja tarnijal on sõlmitud biometaani tarneleping;
3) biometaani tootmiseks ei ole liikmesriik riigiabi andnud;
4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja arvatud.“;“;
Selgitus:
Eesti transportkütuste taastuvenergia osatähtsuse suurendamises on biometaanil, nagu ka teistel
taastuvkütustel, oluline roll. Sarnaselt Euroopa Liidu muude kaupade ja teenuste vabale liikumise
tagamise põhimõttele peab direktiivi kohaselt liikmesriik võimaldama ka teistes liikmesriikides
toodetud biometaani Eestis kasutamise. Selleks, et teisest liikmesriigist pärit biometaani saaks
Eesti transpordistatistikas kajastada, peab see biometaani arvestus olema kooskõlas direktiivi
põhimõtetega. Teisest liikmesriigist pärit biometaan peab olema riiklikusse statistikasse
arvestamiseks ka päriselt Eestisse jõudnud ja siin ära kasutatud. Selleks piisab näiteks, kui teise
liikmesriigi tootmisüksus on ühendatud gaasisüsteemi, millega on ühenduses ka Eesti
gaasisüsteem. Seeläbi on sellisel biometaanil praktikas võimalik liikuda esialgsest tootmiskohast
Eestisse. Teine võimalus on transportida selline biometaan Eestisse kokkusurutuna või veeldatuna
näiteks laeva, rongi või veoautoga. Ühtlasi on oluline, et kui selline biometaani liigub Eesti
statistikasse, ei tohi see biometaan olla osa teise liikmesriigi statistikast. Vastasel juhul tekib ühe
energiaühiku mitmekordne arvestamine Euroopa Liidu energiastatistikas.
Ühtlasi on oluline, et Eesti transpordisektori taastuvenergia eesmärgi arvestuses oleks selline
biometaan, mis on tootja juurest Eesti tanklasse ka jõudnud. Selleks on vaja Eesti tarnijal sõlmida
tarneleping teise riigi biometaani tootjaga. Tarnelepingust peab selguma, millisest tootmispunktist
on biometaan Eesti tanklasse jõudnud. Lisaks tarnelepingule peab siinkohal biometaani päritolu
tõendamisinstrumendina olema kaasas ka biometaani päritolutunnistus. See info aitab ka
kontrollida, kas biometaan on pärit käitisest, millele ei ole antud riigipoolset toetust.
Selleks, et võimaldada Eesti biometaani tootjatel olla konkurentsis teiste tootjatega, ei tohi teisest
liikmesriigist Eesti transpordistatistikas osalev biometaan olla pärit sellisest tootmisseadmest,
mille rajamiseks või toimimiseks on teine liikmesriik osutanud riigiabi. Nii ei saa sellistest
tootmisseadmetest pärit biometaan muudatuse järgi Eestis transpordistatistikas osaleda, mille
puhul on riik maksnud biogaasist elektrienergia tootmisel näiteks taastuvelektri toetust.
9. Täiendada eelnõu § 7 punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:
„4) paragrahvi 91 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kütuse tootmine tarbimisse lubamisel diislikütuse ja biodiislikütuse või diislikütuse ja
parafiinse diislikütuse proportsionaalse segamise teel paakautosse on lubatud juhul, kui toodetud
kütuses sisalduv biodiislikütuse sisaldus ei ületa seitset mahuprotsenti ning kütuse tootja tõendab
järelevalvet teostavale isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust käesoleva seadusega
kehtestatud nõuetele.
(2) Proportsionaalse segamise teel kütuse tootmiseks tohib kasutada atmosfääriõhu kaitse seaduse
§ 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud nõuetele vastavat parafiinset diislikütust ning
diislikütust ja biodiislikütust, mille nõuded on esitatud käesoleva seaduse lisas.
5 (10)
(3) Kütuse tootja tagab, et vähemalt korra kalendrikuus võtab sõltumatult akrediteeritud
vastavushindamisasutus proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi ja analüüsib seda
proovi, et selgitada välja parafiinse diislikütuse ja diislikütuse seguna kui seitse protsendi mahuga
biodiislikütuse ja diislikütuse seguna toodetud kütuse vastavus käesoleva seadusega kehtestatud
nõuetele ning väljastada kütusele vastavussertifikaat.
(4) Kui proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse algkomponendid on võrreldes
proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest sõltumatult akrediteeritud
vastavushindamisasutuse viimasena analüüsitud prooviga muutunud, tagab kütuse tootja, et
vähemalt korra nädalas kuni järgmise lõikes 3 nimetatud proovi võtmiseni võtab sõltumatult
akrediteeritud vastavushindamisasutus proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi ja
analüüsib seda proovi, et selgitada välja kütuse:
1) tiheduse, oksüdatsioonistabiilsuse, mangaanisisalduse ning perioodil 1. detsember kuni 1.
märts hägustumispunkti ja külmfiltriummistuspunkti vastavus kütuse nõuetele, kui
diislikütusesse lisati proportsionaalse segamise seadmega biodiislikütust;
2) tiheduse vastavus kütuse nõuetele, kui diislikütusesse lisati proportsionaalse segamise
seadmega parafiinset diislikütust.
(5) Proovi võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus paakautost, millesse kütus
segamise teel toodeti. Kui paakautost proovi võtmine ei ole võimalik, võtab sõltumatule
akrediteeritud vastavushindamisasutus proovi paakautosse toodetud kütusega tootmiseks
kasutatud identsetest lähteainetest ja samasuguses proportsioonis sõltumatult akrediteeritud
vastavushindamisasutuses segamise teel toodetud kütusest.
(6) Kütuse tootja säilitab kütuseproovi 60 päeva selle võtmise päevast arvates. Proovi puutumatuse
tagamiseks pakendab sõltumatu akrediteeritud vastavushindamisasutus proovi ning see
pitseeritakse või plommitakse. Sõltumatult akrediteeritud labor märgib pakendile kulumis- ja
veekindlas kirjas proovi tunnuskoodi, kuupäeva, proovivõtja nime ja allkirja.
(7) Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise, kontrollimise
ning proportsionaalse segamise seadme kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:
„§ 92. Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele mittevastavus
(1) Kui sõltumatu akrediteeritud vastavushindamisasutus tuvastab, et proportsionaalse segamise
teel toodetud kütus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, teavitab kütuse tootja sellest
viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit. Teates esitab
kütuse tootja selgituse toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse oluliste asjaolude kohta.
(2) Kütuse tootja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata kütuse
käitlejat, kellele kõnealune kütus tarniti ning korraldab sellise kütuse müügilt eemaldamise.
(3) Kütuse tootja peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata
proportsionaalse segamise teel kütuse tootmise selle seadmega, millega nõuetele mittevastav kütus
toodeti.
6 (10)
(4) Kui kütuse tootja on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kütuse tootmise peatanud, selgitab ta
välja toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse põhjused, võtab kasutusele meetmed nende põhjuste
edaspidiseks välistamiseks ja teavitab põhjustest ja lahendustest Maksu- ja Tolliametit.
(5) Kütuse tootja võib jätkata proportsionaalse segamise teel kütuse tootmist ja tarbimisse
lubamist, kui sõltumatu akrediteeritud vastavushindamisasutus tuvastab, et proportsionaalse
segamise teel toodetud kütus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning tootja on sellest
teavitanud Maksu-ja Tolliametit.“;
6) seadust täiendatakse §-ga 332 järgmises sõnastuses:
„§ 332. Proportsionaalse segamise teel nõuetele mittevastava kütuse tootmine
(1) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1–4 või 6 sätestatud nõude rikkumise või § 92 lõikes 1–3 või 5
nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100
000 eurot.“;
7) seadust täiendatakse lisaga järgmises sõnastuses:
„LISA
Proportsionaalse segamise teel tootmiseks kasutatava diislikütuse ja biodiislikütuse
lubatavad parameetrid
Näitaja Diislikütus Biodiislikütus (FAME)
Tsetaaniarv Min 51 Min 51
Tihedus 15 °C juures, kg/m3 820 – 839 860 - 900
PAH, massi% Max 8 0
Väävlisisaldus, mg/kg Max 10 Max 10
Mangaanisisaldus, mg/l Max 2 -
Leekpunkt, °C Min 55 Min 101
10% destillatsioonijäägi koksiarv, massi% Max 0,3 -
Tuhasisaldus, massi% Max 0,009 Max 0,02
Veesisaldus, massi% Max 0,01 Max 0,02
Tahkete osiste sisaldus, mg/kg Max 24 Max 24
Korrosiivsus Klass 1 Klass 1
FAME, mahu% 0 -
Oksüdatsioonisiooni-stabiilsus, g/m3 Max 10 -
Oksüdatsioonistabiilsus Rancimat Min 20 Min 8
meetodil, h
Määrimisvõime, 𝛍�m Max 460 -
Viskoossus suveperioodil 40 °C, mm2/s 2–4 3,5–5
Viskoossus talveperioodil 40 °C, mm2/s 1,5–3,5 3,5–5
Destilleerunud osa 180 °C, mahu% <8,0 -
Destilleerunud osa 250 °C, mahu% <60,0 -
Destilleerunud osa 340 °C, mahu% >95,0 -
Destilleerunud osa 350 °C, mahu% >90,0 -
95 mahu% destilleerumistemperatuur, °C <350 -
Külmfiltriummistuspunkt (CFPP), °C <-5 <-5
Hägustumispunkt (CP), °C - <0 °C, kui
monoglütseriidide sisaldus
<0,6 massi%
või
<9 °C, kui
monoglütseriidide sisaldus
7 (10)
<0,3 massi%
Nõuetele vastavuse kontrollimisel ja lahkarvamuste lahendamisel tuleb diislikütuse puhul
kasutada kvaliteedistandardis EVS-EN 590 ja biodiislikütuse puhul kvaliteedistandardis EVS-EN
14214 sätestatud katsemeetodeid ja tingimusi.
Suveperiood on ajavahemik 1. mai kuni 30. september ning talveperiood ajavahemik 1. detsember
kuni 1. märts.
Ajavahemikus 1. oktoober kuni 30. november ja 1. märts kuni 30. aprill on proportsionaalse
segamise teel toodetud kütuse valmistamiseks lubatud kasutada nii suve- kui ka talveperioodile
vastava viskoossusega diislikütust ja biodiislikütust“.
Selgitus:
Taastuvenergia direktiivi ning selle siseriiklikku õigusesse ülevõtmise põhieesmärgiks on
hoogustada taastuvenergiale üleminekut. Direktiivi ülevõtmise käigus läbiviidud
konsultatsioonide raames selgus, et transportkütuses kasutusse võetud taastuvkütuste tarbimisse
lubamist on võimalik senisest tõhusamaks ja paindlikumaks muuta ning seeläbi tagada, et
taastuvkütustele üleminek toimub tarbijate jaoks parima hinnaga. Selle lahenduse esimesed
sammud tehti vedelkütuse seadusesse §-i 91 lisamisega. Seda regulatsiooni rakendades ning
täiendavate konsultatsioonide läbiviimise käigus on praktikas selgunud vajadus seadust veelgi
täiendada, kuna kõik regulatsiooni elemendid ei mahtunud seadusandja volitusnormi piiridesse.
Seetõttu tuleb turuosaliste ja eelnõu algataja hinnangul täiendada vedelkütuse seadust (VKS)
proportsionaalse segamise regulatsiooniga vastavalt ülaltoodule.
Paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse selliselt, et proportsionaalse segamise teel on võimalik toota
ainult sellist diislikütust, milles ei ole vedelkütuse seaduse mõistes biodiislikütust (FAME-t) rohkem
kui 7 mahuprotsenti. Analüüsid on näidanud, et kuni 7 mahuprotsendilise diislikütuse tootmiseks
on võimalik täpselt kütuse algkomponentide kvaliteedinormide piirväärtused ära määrata. Selline
määramine tagab, et toodetud kütus vastab seatud kvaliteedinormidele (vt ka § 91 lõiget 11).
Paragrahvi 91 muudetud lõike 2 järgi tohib proportsionaalse segamise teel kütust toota ainult
nõuetele vastavast parafiinsest diislikütusest ning lisas toodud nõuetele vastavast diislikütusest ja
biodiislikütusest. Lisas on vaja vastavad nõuded tuua ära seetõttu, et atmosfääriõhu kaitse
seaduses nimetatud piirnormid on liiga leebed selleks, et kuni 7% sisaldusega diislikütust toota.
Paragrahv 91 uue lõike 3 järgi peab kütuse tootja tagama, et vähemalt ühe korra kuus võetakse 7
mahuprotsendi biodiislikütuse ja diislikütuse segust ning parafiinse diislikütuse ja diislikütuse
segust proov, et analüüsida toodangu vastavust atmosfääriõhu kaitse seaduses nimetatud nõuetele.
Sellist proovi peab analüüsima ka juhul, kui ühe kuu jooksul alates eelmise proovi võtmisest ei ole
tootmise algkomponendid muutunud. Vastavalt proovi tulemustele väljastatakse 7 mahuprotsendi
sisaldusega diislikütusele ka vastavussertifikaat.
Paragrahvile 91 lisatava lõike 4 järgi peab kütuse tootja korraldama üldreeglina proovi võtmise
toodetud kütusest vähemalt ühe korra nädalas. Selle üldreegli kõrval on ka erand – kui kütuse
lähteaine ei muutu selle perioodi jooksul ehk kui selle lähteaine parameetrid jäävad kogu perioodi
ulatuses samasuguseks (nt ei muutu väävlisisaldus, viskoossus, oksüdatsiooniaste vms) – siis ei
pea proovi iga seitsme päeva tagant võtma. Selleks puudub ka vajadus, sest esimene võetud proov
8 (10)
on juba tõendanud sellise kütuse vastavuse normidele. Seega, kui lähteainete tehnilised näitajad
ei muutu, siis ei pea proovi iga seitsme päeva tagant võtma ega seda analüüsima. Näiteks kui
lähteaineid muudetakse iga päev, tuleb ka proov võtta iga seitsme päeva tagant. Kui lähteaineid
muudetakse viimasest proovi võtmisest kuuendal päeval, siis tuleb seitsmendal päeval ikkagi proov
võtta. Kui aga viimasest proovi võtmisest on möödas üle seitsme päeva ning järgmised kaks
nädalat vastavad lähteained viimase proovi võtmise näitajatele, siis tuleb järgmine proov võtta
järgmisel lähteainete muutmisel, kuna viimasest proovi võtmisest on möödunud rohkem kui seitse
päeva. Selle proovi käigus peab analüüsima vaid loetud parameetreid, mis võivad kütuste
segamisel kriitiliseks osutuda (tihedus, oksüdatsioonistabiilsus, mangaanisisaldus ning perioodil
1. detsember kuni 1. märts hägustumispunkt ja külmfiltriummistuspunkt).
Eeltoodust olenemata tuleb toodetud kütuse täisanalüüs siiski teha proovist pärast ühe kuu
möödumist eelmisest täisanalüüsist sõltumata sellest, kas algkomponendid muutusid või mitte (vt
lõige 4). See tagab, et kütuse tarnija kontrollib vähemalt ühekuulise intervalliga kütuste vastavust
nõuetele.
Paragrahv 91 lõike 5 kohaselt peab kütuse proovid võtma kas otse pärast kütuse tootmist
paakautost või segama samasuguse kütuse samasugustest lähteainetest kokku laboris. Seejuures
on oluline tagada, et paakautosse toodetud kütus ja laboris kokku segatud kütus oleks identsed
(samasugused lähteained samasuguse kontsentratsiooniga). Osadest paakautodest ei ole võimalik
pärast kütuse sisestamist proovi võtta. Seetõttu on seaduse eelnõus nähtud ette ka alternatiiv
kütuse laboris valmistamiseks.
Paragrahvi 91 lõike 6 järgi peab kütuse tootja tagama, et kütuse proov on säilitatud 60 päeva
pärast selle võtmist. Proovi saab tagantjärgi analüüsida selgitamaks välja, et tarbimisse lubatud
kütus vastas kõigile nõuetele. Proovi peab säilitama selliselt, et see oleks puutumatu ehk selle peab
pakendama ning pitseerima või plommima. Proov ei pea olema säilitatud tootja juures, selle võib
säilitada ka vastavushindamisasutuse juures.
Paragrahvi 91 lõike 2 muudatus on esitatud lõikena 7 ja see laiendab valdkonna eest vastutava
ministri (majandus- ja taristuminister) määruse volitusnormi. Selle järgi peab määruses olema
kajastatud lisaks tõendamise ja kontrollimise korrale ka proportsionaalse segamise seadme
kasutamise kord (näiteks seadme kasutamise lõpetamine, kui toodetud kütus ei vasta nõuetele).
Seadusele lisatakse uus paragrahv 92, mis käsitleb proportsionaalse segamise teel toodetud
kütuse nõuetele mittevastavust. Paragrahvis reguleeritakse kütuse tootja kohustusi olukorraks, kui
proportsionaalse segamise teel toodetud kütus ei vasta nõuetele.
Paragrahvi 92 lõike 1 järgi peab kütuse tarnija koheselt ebakvaliteetsest proportsionaalse
segamise teel toodetud kütusest teavitama Maksu- ja Tolliametit ning selgitama seejuures
kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse tootmise põhjused.
Paragrahvi 92 lõikega 2 kohustatakse kütuse tootjat teavitama ebakvaliteetse kütuse tootmisest
viivitamata kütuse käitlejat, kellele ebakvaliteetne kütus tarniti. Ühtlasi peab kütuse tootja
korraldama koheselt ebakvaliteetse kütuse müügilt eemaldamise.
Paragrahvi 92 lõike 3 järgi peab kütuse tootja ebakvaliteetse kütuse tootmise fakti
9 (10)
väljaselgitamisel koheselt lõpetama selle seadme kasutamise, millega nõuetele mittevastav kütus
toodeti.
Paragrahvi 92 lõikega 4 kohustatakse ebakvaliteetse kütuse tootjat selgitama välja põhjused, miks
proportsionaalse segamise teel toodetud kütus nõuetele ei vastanud. Ühtlasi peab tootja võtma
kasutusele meetmed tagamaks, et ebakvaliteetset kütust uuesti ei toodeta ning teavitama nendest
lahendustest ka MTA-t.
Paragrahvi 92 lõikega 5 sätestatakse, et proportsionaalse segamise seadmega võib kütuse tootmist
jätkata, kui sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus on toodangust proovi võttes
tuvastanud, et toodetud kütus vastab VKS-s ja seeläbi ka AÕKS § 120 lõike 1 alusel kehtestatud
määruses „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid,
vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate
biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise
metoodika“ sätestatud nõuetele. Sellest peab tootja teavitama ka MTA-t.
Seadust täiendatakse §-ga 332, mis käsitleb proportsionaalse segamise teel nõuetele mittevastava
kütuse tootmisega kaasnevaid sanktsioone.
Lõike 1 kohaselt karistatakse isikut, kes ei lähtu proportsionaalse segamise teel kütuse tootmisel
§ 91 lõikes 1 nimetatud põhimõtetest, jätab sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud proovi säilitamise
kohustuse täitmata, ei lõpeta tootmist kui on tuvastatud ebakvaliteetse kütuse tootmine, ei eemalda
ebakvaliteetset kütust koos müüjaga turult või rikub muid proportsionaalse segamise teel kütuse
tootmisele sätestatud regulatsioone, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või kuni 100 000 eurot,
kui teo paneb toime juriidiline isik. Sellise rikkumise alla läheb ka § 92 lõikes 5 toodud kohustuse
eiramine jätkata kütuse tootmist ja tarbimisse lubamist pärast ebakvaliteetse kütuse tootmise
avastamist ainult siis, kui kütuse proov on korras ja sellest on teavitatud ka MTA-t. Kui sellist
kohustust eiratakse, tuleb tootjat vastavalt ka sanktsioneerida. Kütuseturul on võimalik
ebakvaliteetse kütuse käitlemisega tekitada turuosalistele märkimisväärset kahju, seetõttu on
oluline rakendada ebakvaliteetse kütuse tarbimise lubamise riski maandamiseks siinkohal ka
mõjusaid sanktsioone.
Seadust täiendatakse lisaga, milles sätestatakse diislikütuse ja biodiislikütuse parameetrid selleks,
et sellistest kütustest saaks toota kuni 7-mahuprotsendilist biodiislikütuse ja diislikütuse segu või
diislikütuse ja parafiinse diislikütuse segu. Lisas toodud parameetrid on välja arvutanud Eesti
Keskkonnauuringute Keskus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Liisa Mällo
625 6321
[email protected]
10 (10)