HD Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu
rakendusuuring
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hankelepingu ese ............................................................................................................................ 3
2. Taustainfo ........................................................................................................................................ 3
3. Eesmärk ........................................................................................................................................... 4
4. Tegevused ja oodatud tulemid ........................................................................................................ 4
5. Metoodika ....................................................................................................................................... 7
6. Aruandlus ........................................................................................................................................ 7
7. Tähtajad ........................................................................................................................................... 8
8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................ 8
9. Tellijapoolne meeskond .................................................................................................................. 9
Lk 2 / 9-st
1. Hankelepingu ese
Projektijuhtimise ja ekspertteenus lammutatava (piloteeritava) korterelamu lammutamise eelselt
alternatiivstsenaariumite materjalide ja rahalise bilansi koostamiseks, materjalide uuringute
teostamiseks, piloteeritava stsenaariumi kaardistamiseks ning lammutusest tekkivate materjalide
ringlussevõttu käsitlevate regulatsioonide täiendamiseks.
2. Taustainfo
Omandireformi tulemusena on valdav osa Eesti eluruumidest erastatud. 2011. aasta rahva- ja
eluruumide loenduse andmetel kuulus riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele alla 2% elamufondist.
Erinevates Eesti piirkondades väheneb elanikkond ning tekkivad asustamata eluruumid. Eesti hoonete
rekonstrueerimise pikaajaline strateegia prognoosi kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul Eestis
kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut (~5 mln m²), mis on 23% kõikidest
korterelamutest, ning suurusjärgus 40 000 üksikelamut (~4,8 mln m²).
Tühjaks jäänud hooned ja eriti korterelamud mõjutavad negatiivselt kohaliku elu- ja
ettevõtluskeskkonda. Väheneb elukohtade atraktiivsus, mis kiirendab teiste korterelamute tühjenemist.
Omandireformi järgselt on igal korteriomandil eraldi omanik, millest tulenevalt on korterelamud mitme
isiku omandis. Tühjenenud korterelamu omanikud ei likvideeri oma vara isegi siis, kui hoone on ohtlik.
Sellisel juhul on vajalik kohaliku omavalitsuse sekkumine, et hoone lammutada.
2018. aastal tekkis Eestis 3 197 348 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, millest ca 59 % moodustasid
kivid, pinnas ja süvenduspinnas, ca 18 % betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted ning ca 8,7 %
bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused. Arvestades eluhoonete
tühjenemise prognoosi võib lammutusjäätmete maht aastate jooksul oluliselt suureneda. Vajalik on luua
süsteem tagamaks tühjaks jäänud korterelamute lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutus,
uuskastutus, ringlussevõtt või muul viisil taaskasutus võimalikult majanduslikult efektiivselt ja
keskkonnahoidlikult.
Kuigi Eestis on näiliselt kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise tase, moodustab enamuse
taaskasutusest tagasitäide. See on materjalide väärtuse säilitamise seisukohast väheväärtuslik. Tuleb
pöörata tähelepanu lammutamisel kogutavate materjalide korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu
ehk teisese toorme kasutamise osakaalu suurendamisele. Samuti on oluline leida võimalusi
ehitusmaterjalide korduskasutuseks (sh jäätmeteks muutunud materjalide korduskasutuseks
ettevalmistamiseks).
Alates 2019. aastast viiakse läbi riigi ja kolme kohaliku omavalitsuse (Lüganuse vald, Valga vald ja Kohtla-
Järve linn) koostöös tühjenevate korterelamute näidisprojekt1 (edaspidi näidisprojekt). Näidisprojektiga
testitakse läbi õiguslikud ja muud lahendused elanike ümber kolimiseks jätkusuutlikesse
korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt eraomanikele kuuluvate korterelamute
lammutamiseks. Igas kohalikus omavalitsuse üksuses on välja valitud mitu korterelamut projekti
tegevuste elluviimiseks, milleks on muuhulgas viimaste elanike abistamine ümberkolimisel ja hoone
omandiküsimuste lahendamine. Eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tühjenevate
korterelamute täielikult enda omandisse saamine enne hoone lammutamist. See võimaldab piloteerida
uusi ja innovaatilisi lähenemisi ka hoonete lammutamisel.
1
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate-korterelamute-projekt
Lk 3 / 9-st
Tellitava tööga analüüsitakse näidisprojekti kaasatud Lüganuse vallas asuvat piloteeritavat
korterelamut, täpsemalt kirjeldatud punktis 3.
3. Eesmärk
Käesoleva hanke eesmärk on hinnata ringmajanduse paremate praktikate rakendatavust lammutatava
korterelamu materjalipanga näitel. Tuvastada füüsilised, seadusandlikud ja finantsilised piirangud, mis
takistavad korterelamute lammutamisel tekkinud materjalide korduskasutust ja/või ringlussevõttu ning
teisese toormena kasutamist. Piloteeritava korterelamuga hinnata tüüpse korterelamu lammutamisel
tekkivate potentsiaalselt ringlusse võetavate materjalide koguseid lammutusjäätmete liigiti kogumisel.
Võrdluses tavapärase lammutuspraktikaga hinnata praktilise uuringu raames alternatiivstsenaariumi
järgi toimuva lammutustegevuse, materjalide kogumise, platsi ja transpordi logistika, materjalide
võimaliku sertifitseerimise (sh tuvastada õiguslikud takistused) ja uuesti kasutamise rahalist kulu ja
mõistlikkust (teostatavust ajas ja ruumis (platsikorralduses)). Anda hinnanguid ja soovitusi teisese
toorme kasutamise soodustamiseks majanduslik-poliitilisel tasandil.
4. Tegevused ja oodatud tulemid
Uuringu eesmärgiks on anda näidisprojekti kaasatud tühjenenud korterelamu baasil koostatud
praktiliste hinnangute (materjalide koguste ja finantsarvutuste) varal soovitusi ja juhiseid korterelamute
lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuseks ja ringlusse võtuks ning seeläbi ringmajanduse
soodustamiseks.
Töö koosneb kahest etappist:
1. etapp – välisriikide parima praktika kaardistus; lammutatava korterelamu kaardistus,
materjalide analüüs (lisada Töövõtja hinnangul vajalike uuringute loetelu pakkumusse) ja
stsenaariumite koostamine, ettepanekud lammutushanke korraldamiseks hoone
lammutamiseks vastavalt valitud stsenaariumile. Poliitilised ja praktilised soovitused
soodustamaks lammutusel kogutavate materjalide edasiseks kasutamiseks. Esitada nähtava
koodiga Exceli põhine tabelarvutuse tööriist.
2. etapp – korterelamu lammutustegevuse ja jäätmete liigiti kogumise kaardistus, saadud
materjalide inventuur (kaardistus, analüüs (kvaliteet), kogused, soovituslik kasutus), tegeliku
olukorra ja kulude võrdlus Töövõtja prognoositud stsenaariumiga, tööriista infoväljade
täiendamine projekti täpsustatud andmetega ja soovituste koostamine kohaliku omavalitsuste
tasandil.
Piloteeritav korterelamu asub aadressil Keskpuiestee tn 43, Kiviõli linn, Lüganuse vald, (edaspidi
lammutatav korterelamu). Hoone kohta on teostatud tehnilise seisundi audit (OÜ KAPITAALEHITUS, töö
E-03/05-2021), mis on lisatud hankedokumentidesse (HD Lisa 4
’Keskpuiestee_43_Kiviõli_audit_31.05.21’).
Enne pakkumuse esitamist on võimalik ja soovitatav objekt üle vaadata. Hoonesse sisenemiseks tuleb
ühendust võtta Lüganuse Vallavalitsuse kinnisvaraspetsialistiga (Kristel Kütt,
[email protected],
tel +372 5694 9248). Keskpuiestee tn 43 korterelamu lammutuseks on vahendid planeeritud Lüganuse
Vallavalitsuse näidisprojekti elluviimise eelarvest, mis korraldab ka lammutushange läbiviimist.
Lk 4 / 9-st
4.1. Tööde esimene etapp
4.1.1. Välisriikide praktika kaardistus ja analüüs
Tuvastada lähiriikide (Euroopa) parima praktika näiteid lammutatavatest hoonetest saadavate
materjalide korduskasutuseks ja ringlusse võtuks. Hinnata vähemalt 3 lähiriigi parima praktika
rakendatavuse potentsiaali Eestis nii tehnoloogilisest kui majanduslikust seisukohast. Hinnata lähiriikide
praktikast tuvastatud potentsiaalsemate lahenduste rakendatavust konkreetse rahalise tulud-kulud
bilansina. Koostada ja võrrelda alternatiivse ja tavapraktika materjalide ja finantsvahendite bilansse.
4.1.2. Lammutatava korterelamu seisukorra kaardistus, analüüs ja stsenaariumid
Analüüsida lammutatava hoone materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu potentsiaali ning
realiseerimise tasuvust võrreldes tavapärase 1) praktikas levinud ja 2) kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja miinimumnõuete lammutuslahendusega. Hinnangus arvestada kokkuhoidu
võrreldes esmase toorme kasutusega. Töövõtja teostab korterelamu ehitusetehnilise seisukorra ja
materjalide detailse kaardistuse ja toob välja iga materjali puhul selle korduskasutuse, materjalina
ringlussevõtu ja muu taaskasutuse potentsiaali, hinnates ka materjalide väärtust. Materjalid kaardistada
Exceli-põhises tööriistas.
Antud uuringu raames on tavapärased stsenaariumid järgnevad:
a) Praktikas levinud olukord. Lammutusjäätmeid käideldakse liigiti kogutuna järgmistesse
gruppidesse: 1) ohtlikud jäätmed, 2) lammutussegapraht. Hoonete lammutamise,
lammutusjäätmete kogumise-käitlemise (sh ringlusse võtmise) rahalised väljaminekud.
Stsenaarium peab hindama hoone lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise kulu,
lammutamisel tekkinud lammutussegaprahist eraldatava potentsiaalselt ringlusse võetava
materjali koguseid ning kvaliteeti ja ringlusesse võtmise kulu. Väljundiks on teisese toorme
liikide, koguste, rahaliste kulude prognoos, hoone lammutamise ja teisese toorme kasutamise
rahaline bilanss.
b) Kohaliku omavalitsuse üksuse kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohane olukord.
Lammutusjäätmeid käideldakse liigiti kogutuna, lisaks punktis ’a)’ toodule, vähemalt
järgmistesse gruppidesse: 1) puidu-, 2) metalli-, 3) mineraalsed jäätmed. Hoonete
lammutamise, lammutusjäätmete kogumise-käitlemise (sh ringlusse võtmise) rahalised
väljaminekud. Stsenaarium peab hindama hoone lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise
kulu, lammutamisel tekkinud lammutussegaprahist eraldatava potentsiaalselt ringlusse võetava
materjali koguseid ning kvaliteeti ja ringlusesse võtmise kulu. Väljundiks on teisese toorme
liikide, koguste, rahaliste kulude prognoos, hoone lammutamise ja teisese toorme kasutamise
rahaline bilanss.
Antud uuringu raames on alternatiivstsenaarium järgnev:
c) Lammutusjäätmeid käideldakse liigiti kogutud lammutusjäätmetena juhindudes
rahvusvahelisest parimast praktikast. Enne lammutamist kaardistatakse korduskasutatavate
materjalide ning tekkivate lammutusjäätmete liigid, kogused ja ringlussevõtu potentsiaal. Tööde
läbiviimisel rakendada välisriikide parimat praktikat. Materjalid kogutakse ehitusplatsil
maksimaalselt liigiti. Tagada ringlusse võetavate materjalide võimalikult kõrge väärtusega
ringlussevõtt. Arvestada materjalide hoiustamise, transpordi, sertifitseerimise, võimalike
(materjali seisukorra/kvaliteedi) lisauuringute ja täiendava tööjõukuluga. Tuvastatakse teisese
toorme kasutamiseks potentsiaalsed objektid (avaliku sektori 2022. aastal rajatavad objektid)
või turul valmistavad tooted, mille toormeks on võimalik pakkuda lammutusest saadud
materjale. Väljundiks on teisese toorme liikide, koguste, rahaliste kulude ja tulude prognoos,
hoone lammutamise ja teisese toorme kasutamise rahaline bilanss. Töövõtja võib koostada mitu
Lk 5 / 9-st
alternatiivstsenaariumi, mille puhul on kasutatud erinevad lähenemisi ja metoodikad, kui peab
seda vajalikuks.
Töö käigus tuleb hinnata hoone lammutamisel tavapäraseid ja alternatiivstsenaariumit. Koostada
objekti materjalide ja finantsiline bilanss Exceli tabeli põhise avatud koodiga tööriistana. Hinnata
materjalide saastatust (nt biokahjustused, keemiline reostus vm). Töövõtja teostab materjalide
katsetused, omanduste analüüsi ja vastavuse kontrolli kehtivatele standartidele. Materjali omaduste
määramisel tuleb vaadelda seda nii purustamata (nt telliste eemaldamine müüritisest tellist
kahjustamata), purustatud (nt killustikuna) kui ka teisese toormena uue toote loomisel (nt uus betoon).
4.1.3. Ettepanekud lammutushanke korraldamiseks ja materjalide potentsiaalseks
ringlussevõtuks
Uuringu teostaja koostab konkreetsed ettepanekud Lüganuse Vallavalitsusele riigihanke tehnilise
kirjelduse koostamiseks ja korraldamiseks analüüsitud hoone lammutustööde tellimiseks
(projekteerimine ja ehitustöö). Ettepanekutes arvestada muu hulgas lammutustööde teostamise,
lammutust teostavate ehitustööliste tööohutuse ning võimalike isikukaitsevahendite aspektidega.
Eelistatud on alternatiivstsenaariumi rakendamine, kui see on praktiliselt teostatav (nt puuduvad
takistused tingituna materjalide saastatusest või kehvast kvaliteedist materjali majanduslikult mõistlikus
koguses ringlussevõtuks) ja mahub lammutustööde eelarve piiridesse. Stsenaariumi valik
kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga. Vajadusel tehakse koostöös Tellija ja Lüganuse Vallavalitsusega
valitud alternatiivstsenaariumis muudatusi kohandamaks seda vastavaks kohalikele asjaoludele.
Tagamaks ringlusse võetavate materjalide võimalikult kõrge väärtusega ringlussevõttu tuleb võimalusel
(sertifitseerimisasutus olemas, materjal samatüübine ja piisavalt suures koguses) materjale
sertifitseerida, mille korraldamiseks koostab töövõtja konkreetsed soovitused.
Täpsustada võimalusi ja nõudeid piloteeritava korterelamu lammutamisel tekkinud teisese toorme
kasutamiseks avaliku sektori 2022. aastal rajatavatel objektidel. Eelistatud on teisese toorme
kasutamine hoonete rajamisel või toodete tootmisel, kuid käsitlusse võib kaasata ka rajatiste rajamise.
4.1.4. Soovituste teisese toorme kasutamise soodustamiseks
Kaardistada peamised probleemid ja takistused lammutusjäätmete ringlussevõtul. Anda poliitilised ja
praktilised soovitused riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil rakendamiseks soodustamaks
lammutusjäätmete ringlussevõttu, sh ettepanekud KOV jäätmehoolduseeskirja jt õigusaktide
täiendamiseks. Tuua välja meetmed mis on piloteeritava korterelamu analüüsi tulemuste põhjal
vajalikud soodustamaks teisese toorme kasutamist.
4.2. Tööde teine etapp
Pärast tööde esimese etapi lõppemist hindab Tellija teise etapi teostamise võimalikkust ja võib sellest
loobuda. S.t. pärast tööde esimese etapi lõppemist on Tellijal võimalik leping ühepoolselt lõpetada,
teavitades sellest Töövõtjat kirjalikult.
4.2.1. Hoone tegelike lammutustööde ja jäätmekäitluse vaatlus/analüüs, tulemuste
võrdlus prognoositud stsenaariumiga
Piloteeritakse Töövõtja poolt koostatud alternatiivstsenaariumi realiseerimist. Lüganuse Vallavalitsus
korraldab riigihanke lammutustööde teostaja leidmiseks. Vähemalt neli nädalat enne lammutustööde
algust teavitab Tellija Töövõtjat tööde algusest.
Töövõtja ülesandeks on jälgida ja analüüsida lammutatava korterelamu kogu lammutustööde ja
materjalide käitlemise protsessi (Töövõtja pakutud sobivaima metoodika kohaselt). Hinnata liigiti
Lk 6 / 9-st
kogutud materjalide tegelike koguseid ja kvaliteeti, nende vastavuse kehtivatele standartidele, sh
teostades materjalide katsetusi, omanduste analüüse jm. Võrrelda tegelikke kulusid prognoosituga ning
koostada kokkuvõte piloteerimise tulemustest.
4.2.2. Tööriista loomine, soovituste ja ettepanekute täiendamine
Täiendada avatud koodiga Exceli tabelarvutusel põhinevat muudetavate parameetritega tööriista koos
metoodika kirjeldusega, mis võimaldab koostada lammutatava hoone liigipõhist materjali koguselist ja
rahalist bilanssi. Bilanss peab olema materjali artikli põhise detailsusega. Piloteeritava koterelamu
tulemuste põhjal täiendada soovitusi ja ettepanekuid lammutusjäätmete ringlusevõtu soodustamiseks.
5. Metoodika
Tööde teostamise metoodika on Töövõtja otsustada, kuid tulemite saavutamiseks eeldab Tellija
vähemalt p-s 4 kirjeldatud tegevuste teostamist. Töövõtja esitab pakkumuses enda tööde teostamise
metoodika kavandi, mis on üheks pakkumuse hindamise aluseks. Metoodika kavandis on kirjeldatud kõik
tegevused, (labori)uuringud, katsetused ja analüüsid, koos nende vajalikkuse põhjendusega.
Võimaldamaks koostada võimalikult täpset pakkumust (koos Töövõtja seisukohalt vajalikele
uuringutega) võimaldatakse Töövõtjal enne pakkumuse esitamist objektiga (lammutatava
korterelamuga) kohapeal tutvuda. Tellijaga kokkuleppel võib Tööde eesmärgi parima saavutamise
huvides tegevusi täiendada, muuta või asendada samaväärsega.
Tellija eeldab, et Töövõtja on lepingu esemeks olevate tööde valdkonna professionaal, kes saab aru ning
võtab teadlikult enda kanda lepingu nõuete täidetavuse ja kvaliteetse terviktulemuse saavutatavuse
riski.
6. Aruandlus
6.1. Töövõtja peab vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus)
informeerima Tellijat tööde käigust.
6.2. Töövõtja peab koheselt informeerima Tellijat tekkinud takistustest või probleemidest, mis võivad
ohtu seada tulemi tähtaegse saavutamise.
6.3. Töö käigus tuleb esitada järgnevad aruanded (Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud vormis):
6.3.1. Tööde I etapi aruanne, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil
koostatud dokumentatsiooniga (analüüsid, protokollid jms). Kaetud peab olema töö
teoreetiline pool: välisriikide parim praktika, rakendatavus Eestis, objektide materjalide ja
raha bilansiprognoos tava- ja alternatiivstsenaariumile (kasutatav ja nähtava koodiga Exceli
põhine tabelarvutuse tööriist), ettepanekud lammutushangete korraldamiseks
stsenaariumi rakendamiseks. Töövõtja esitab materjalide katsetuste ja omanduste
analüüsi ning hinnangu ringlussevõtuks. Soovituslikud poliitilised ja rakenduslikud
ettepanekud lammutusjäätmete ringlusevõtu soodustamiseks.
6.3.2. Lõpparuanne (detailsus sõltub tööde II etapi läbiviimisest, toodud minimaalne nõutud kui II
etapp viiakse läbi), mis sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet tööde teostamisest, tulemitest
ning ettepanekuid korterelamute lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse või
Lk 7 / 9-st
teisese toormena kasutamise potentsiaalist. Käsitletud peavad olema uuringu praktilised
tulemused, sh lammutustööde ja jäätmete ringlussevõtu tegelike tulemuste võrdlus
prognoositud stsenaariumitega. Täiendatud soovituslikud poliitilised ja rakenduslikud
ettepanekud. Lõpparuandele tuleb lisada kõik p-s 3 kirjeldatud tulemitega seotud
dokumentatsioon (juhendid, analüüsid, avatud koodiga tabelarvutus, kokkuvõtted jms).
7. Tähtajad
7.1. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksed:
Orienteeruv tähtaeg
Töö etapi kirjeldus Etapi kestvus
I etapp, vahearuanne (p. 6.3.1) 4 kuud alates lepingu allkirjastamisest detsember 2021
II etapp, lõpparuanne (p. 6.3.2) 3 kuud alates II etapi (lammutustööde) mai 2022
algusest. Tellija teavitab Töövõtjat
vähemalt neli nädalat enne etapi algust.
Tähtaja pikendamine on võimalik Tellija
loal, kui see on tingitud analüüsitava
objekti lammutustööde teostamise ja
jäätmekäitlemisega seotud asjaoludest.
Lepingu hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel pärast
iga etapi tööde teostamist.
Pärast tööde esimese etapi lõppemist hindab Tellija teise etapi teostavust ja võib sellest loobuda. S.t.
pärast tööde esimese etapi lõppemist on Tellijal võimalik leping ühepoolselt lõpetada, teavitades kirjalikult
sellest Töövõtjat.
8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale
8.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise järgmise kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt. Töö
teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt:
8.1.1. vähemalt kaks tehnilise ala magistrikraadi või samaväärse haridusega keskkonna-
/ehitusala eksperti, kes omavad vähemalt 3 aastast kogemust ehitusmaterjalide ja/või
ehitusjäätmete teadusliku, praktilise või poliitikakujundamisega seotud uuringute
koostamisel, analüüsimisel või välja arendamisel. Pakkuja esitab meeskonna liikme CV,
koos spetsialisti allkirjastatud kinnitusega hankelepingu täitmisel osalemise kohta.
Lk 8 / 9-st
8.2. Pakkuja peab meeskonna liikmetest ühe eksperdi määrama projektijuhiks, kel peab olema vähemalt
ühe hankelepingu esemega sarnase2 projekti juhtimise töökogemus. Pakkuja märgib projektijuhi
ülesandeid täitva spetsialisti CV-s, et tegemist on projektijuhiga.
8.3. Kõik magistrikraadi või samaväärse haridusega keskkonna-/ehitusala eksperdid, kes omavad
varasemat kogemust ehitusmaterjalide või ehitusjäätmete teadusliku, praktilise või
poliitikakujundamisega seotud uuringute läbiviimisel, peavad olema viimase 5 aasta jooksul
osalenud vähemalt ühe hankelepingu esemega sarnase2 lepingu täitmisel. Pakkuja märgib selle
meeskonna liikme CV-s.
8.4. Pakkujal on lubatud koostada hankelepingu täitmise meeskond vabalt, kaasates täiendavaid
liikmeid, kuid meeskond peab hõlmama vähemalt eelnevalt sätestatud kahte meeskonnaliiget.
8.5. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse tõendamiseks hankelepingut täitva meeskonna loetelu ja
meeskonna liikmete CV-d.
8.6. Juhul kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus kaasata hankelepingu täitmisesse täiendavaid
spetsialiste või olemasolevaid välja vahetada, võib pakkuja seda teha vaid eelneval hankija kirjalikul
nõusolekul. Punktis 8.1 nõutud spetsialistide asendamisel peab asendavate isikute kvalifikatsioon
ja kogemus olema vähemalt samaväärne hanke alusdokumentides loetletud vastavatele
spetsialistidele esitatud nõuetega.
8.7. Täiendavate spetsialistide kaasamisel või olemasolevate väljavahetamisel hankelepingu hind ei
muutu.
9. Tellijapoolne meeskond
Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:
Projektijuht: Erkki Seinre, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakond, keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht;
Raiko Puustusmaa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond,
elamumajanduse ekspert;
Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, juhataja;
Ene Jürjens, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade valdkond,
maavarade osakonna juhataja;
Dmitri Moskovtsev, Rahandusministeeriumi riigivara osakond, projektijuht;
Görel Grauding, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakond, peaspetsialist.
Tellija võib kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest
organisatsioonidest, sh Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, MTÜ Digitaalehituse klaster,
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit.
2
Sarnasteks töödeks on kogemust keskkonna, materjalide või jäätmete teadusliku, praktilise, poliitika-
kujundamisega seotud uuringute koostamine, analüüsimine, metoodika või printsiipide välja arendamine.
Lk 9 / 9-st
LEPING nr 1.9-8/21-395-1
Tallinnas, 13.10.2021
Leping Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja
ringlussevõtu rakendusuuring on sõlmitud:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
tellija),
ja
Tallinna Tehnikaülikool, registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, mida
esindab rektori 22.16.2016 käskkirja nr 1-8/186 (muudetud 28.11.2017) ja 20.04.2017 korralduse
nr 4-4/61 alusel ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on „Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide
korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring“ (edaspidi töö), mida töövõtja
kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö
eesmärgiks on hinnata ringmajanduse paremate praktikate rakendatavust lammutatava
korterelamu materjalipanga näitel. Tuvastada füüsilised, seadusandlikud ja finantsilised
piirangud, mis takistavad korterelamute lammutamisel tekkinud materjalide
korduskasutust ja/või ringlussevõttu ning teisese toormena kasutamist. Töö täpsem
kirjeldus on sätestatud hankedokumendi (HD) lisas 1.
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 6.1 nimetatud
tähtaegadeks ning annab töö lõppraporti tellijale üle hiljemalt üheksanda kuu viimasel
tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine
töövõtja töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja
selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke „Tühjenenud korterelamu lammutamisel
tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring“ (viitenumber
2
240127) tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud
pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on
teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
2.8.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus
2.8.3. Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete
registris);
2.8.4. Lisa 4 – Töövõtja esitatud pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö
teostamist ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
kvaliteedi kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või
muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale
lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab lepingu lisas 2 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.5 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud
tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
3
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning
lihthanke alusdokumentide koosseisu kuuluvale tehnilisele kirjeldusele ning andma
töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija eelneval nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse
töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas;
4.2.8. lisama läbiviidud uuringu tulemused Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS).
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid
õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda, ning juhul,
kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja
tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või
võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.
5.4. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud,
joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need
kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma
tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud
eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Avakoosolek peab toimuma 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast,
mille käigus lepitakse kokku täpsem töö tegevus- ja ajakava.
6.2. Töövõtja esitab töö vahearuande ja lõppraporti elektrooniliselt koos digitaalselt
allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.3. Lepingu lisa 2 sätestatud tähtaegadeks esitab töövõtja tellijale teostatud töö etapi tulemid
elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud aktiga järgnevalt:
6.3.1. I etapi töö tulemi, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.1 kirjeldatud
tulemite, üleandmine hiljemalt 4 kuud arvates lepingu allkirjastamisest;
6.3.2. II etapi töö tulemi, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.2
kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 3 kuud arvates II etapi stardist.
4
6.4. Tellija vaatab töö (I etapp ja II etapp) üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti
töövõtjale 15 päeva jooksul arvates töö üleandmisest.
6.5. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös
ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu kokku summas 36 000
(kolmkümmend kuus tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 7 200 (seitse
tuhat kakssada) eurot.
7.2. Tellija tasub töö eest etappide kaupa pärast vastava etapi töö tulemi esitamist ja tellija poolt
heakskiitmist hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates:
7.2.1. I etapi vahearuande alusel mitte rohkem kui 60% 25 920 eurot (sh käibemaks) lepingu
lisa 4 „Töövõtja esitatud pakkumus“ kogumaksumusest;
7.2.2. II etapi lõpparuande alusel tasumata osa lepingu lisa 4 „Töövõtja esitatud pakkumus“
kogumaksumusest, millest on maha arvestatud I etapiga tasutud summa17 280 eurot
(sh käibemaks).
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud volitatud esindaja.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on
tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui
töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 10% lepingu maksumusest.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.5 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal
õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust
taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv
ei katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude
õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu
5
või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida
pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et
ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea,
kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel ning e-kirja adressaat peab e-
kirja kättesaamise kohta saatma kinnituskirja.
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib
kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine
pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata
üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele
mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.5 kohaselt
nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
6
tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale
isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel,
kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Erkki Seinre, e-post:
[email protected], telefon +372 639 7627 /
+372 53 007 151.
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel ja
üleandmisel on Simo Ilomets , telefon +372 620 2461 / +372 55 694 494, e-post
[email protected] .
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
Tellija: Töövõtja:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna Tehnikaülikool
reg nr 70003158 Reg nr 74000323
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman Jarek Kurnitski
kantsler Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor
7
Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja Tallinna Tehnikaülikool vahel sõlmitud
Lepingu nr … juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli
Liginullenergiahoonete uurimisrühma programmijuhi Simo Ilomets (edaspidi: Täitja) poolt ja
esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse
valdkonnajuhile Erkki Seinre (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … .
... .2021. a. sõlmitud Lepingu „Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide
korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring“ nr … alusel osutatud Töö alljärgnevalt:
1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus), ajavahemik, maht, täidetud tingimused,
vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise tulemused
heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.
Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 7.2 arve esitamiseks summas …
(summa sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale
Poolele.
Täitja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/