dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. oktoober 2021
Viit
1.9-8/S/21-395-1
Registreeritud
13. oktoober 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-8/S Lepingud (töövõtt ja käsundus,haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus) koos aktidega
Toimik
1.9-8S/2022
Vastutaja
Ivo Jaanisoo

Failid

  • 📎1.9-821-395-1 13.10.2021 Leping (1).asice1429 KB

Sisu (failidest)

HD Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring Tehniline kirjeldus Tallinn 2021 Sisukord 1. Hankelepingu ese ............................................................................................................................ 3 2. Taustainfo ........................................................................................................................................ 3 3. Eesmärk ........................................................................................................................................... 4 4. Tegevused ja oodatud tulemid ........................................................................................................ 4 5. Metoodika ....................................................................................................................................... 7 6. Aruandlus ........................................................................................................................................ 7 7. Tähtajad ........................................................................................................................................... 8 8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................ 8 9. Tellijapoolne meeskond .................................................................................................................. 9 Lk 2 / 9-st 1. Hankelepingu ese Projektijuhtimise ja ekspertteenus lammutatava (piloteeritava) korterelamu lammutamise eelselt alternatiivstsenaariumite materjalide ja rahalise bilansi koostamiseks, materjalide uuringute teostamiseks, piloteeritava stsenaariumi kaardistamiseks ning lammutusest tekkivate materjalide ringlussevõttu käsitlevate regulatsioonide täiendamiseks. 2. Taustainfo Omandireformi tulemusena on valdav osa Eesti eluruumidest erastatud. 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel kuulus riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele alla 2% elamufondist. Erinevates Eesti piirkondades väheneb elanikkond ning tekkivad asustamata eluruumid. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia prognoosi kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut (~5 mln m²), mis on 23% kõikidest korterelamutest, ning suurusjärgus 40 000 üksikelamut (~4,8 mln m²). Tühjaks jäänud hooned ja eriti korterelamud mõjutavad negatiivselt kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonda. Väheneb elukohtade atraktiivsus, mis kiirendab teiste korterelamute tühjenemist. Omandireformi järgselt on igal korteriomandil eraldi omanik, millest tulenevalt on korterelamud mitme isiku omandis. Tühjenenud korterelamu omanikud ei likvideeri oma vara isegi siis, kui hoone on ohtlik. Sellisel juhul on vajalik kohaliku omavalitsuse sekkumine, et hoone lammutada. 2018. aastal tekkis Eestis 3 197 348 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, millest ca 59 % moodustasid kivid, pinnas ja süvenduspinnas, ca 18 % betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted ning ca 8,7 % bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused. Arvestades eluhoonete tühjenemise prognoosi võib lammutusjäätmete maht aastate jooksul oluliselt suureneda. Vajalik on luua süsteem tagamaks tühjaks jäänud korterelamute lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutus, uuskastutus, ringlussevõtt või muul viisil taaskasutus võimalikult majanduslikult efektiivselt ja keskkonnahoidlikult. Kuigi Eestis on näiliselt kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise tase, moodustab enamuse taaskasutusest tagasitäide. See on materjalide väärtuse säilitamise seisukohast väheväärtuslik. Tuleb pöörata tähelepanu lammutamisel kogutavate materjalide korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu ehk teisese toorme kasutamise osakaalu suurendamisele. Samuti on oluline leida võimalusi ehitusmaterjalide korduskasutuseks (sh jäätmeteks muutunud materjalide korduskasutuseks ettevalmistamiseks). Alates 2019. aastast viiakse läbi riigi ja kolme kohaliku omavalitsuse (Lüganuse vald, Valga vald ja Kohtla- Järve linn) koostöös tühjenevate korterelamute näidisprojekt1 (edaspidi näidisprojekt). Näidisprojektiga testitakse läbi õiguslikud ja muud lahendused elanike ümber kolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks. Igas kohalikus omavalitsuse üksuses on välja valitud mitu korterelamut projekti tegevuste elluviimiseks, milleks on muuhulgas viimaste elanike abistamine ümberkolimisel ja hoone omandiküsimuste lahendamine. Eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tühjenevate korterelamute täielikult enda omandisse saamine enne hoone lammutamist. See võimaldab piloteerida uusi ja innovaatilisi lähenemisi ka hoonete lammutamisel. 1 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate-korterelamute-projekt Lk 3 / 9-st Tellitava tööga analüüsitakse näidisprojekti kaasatud Lüganuse vallas asuvat piloteeritavat korterelamut, täpsemalt kirjeldatud punktis 3. 3. Eesmärk Käesoleva hanke eesmärk on hinnata ringmajanduse paremate praktikate rakendatavust lammutatava korterelamu materjalipanga näitel. Tuvastada füüsilised, seadusandlikud ja finantsilised piirangud, mis takistavad korterelamute lammutamisel tekkinud materjalide korduskasutust ja/või ringlussevõttu ning teisese toormena kasutamist. Piloteeritava korterelamuga hinnata tüüpse korterelamu lammutamisel tekkivate potentsiaalselt ringlusse võetavate materjalide koguseid lammutusjäätmete liigiti kogumisel. Võrdluses tavapärase lammutuspraktikaga hinnata praktilise uuringu raames alternatiivstsenaariumi järgi toimuva lammutustegevuse, materjalide kogumise, platsi ja transpordi logistika, materjalide võimaliku sertifitseerimise (sh tuvastada õiguslikud takistused) ja uuesti kasutamise rahalist kulu ja mõistlikkust (teostatavust ajas ja ruumis (platsikorralduses)). Anda hinnanguid ja soovitusi teisese toorme kasutamise soodustamiseks majanduslik-poliitilisel tasandil. 4. Tegevused ja oodatud tulemid Uuringu eesmärgiks on anda näidisprojekti kaasatud tühjenenud korterelamu baasil koostatud praktiliste hinnangute (materjalide koguste ja finantsarvutuste) varal soovitusi ja juhiseid korterelamute lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuseks ja ringlusse võtuks ning seeläbi ringmajanduse soodustamiseks. Töö koosneb kahest etappist:  1. etapp – välisriikide parima praktika kaardistus; lammutatava korterelamu kaardistus, materjalide analüüs (lisada Töövõtja hinnangul vajalike uuringute loetelu pakkumusse) ja stsenaariumite koostamine, ettepanekud lammutushanke korraldamiseks hoone lammutamiseks vastavalt valitud stsenaariumile. Poliitilised ja praktilised soovitused soodustamaks lammutusel kogutavate materjalide edasiseks kasutamiseks. Esitada nähtava koodiga Exceli põhine tabelarvutuse tööriist.  2. etapp – korterelamu lammutustegevuse ja jäätmete liigiti kogumise kaardistus, saadud materjalide inventuur (kaardistus, analüüs (kvaliteet), kogused, soovituslik kasutus), tegeliku olukorra ja kulude võrdlus Töövõtja prognoositud stsenaariumiga, tööriista infoväljade täiendamine projekti täpsustatud andmetega ja soovituste koostamine kohaliku omavalitsuste tasandil. Piloteeritav korterelamu asub aadressil Keskpuiestee tn 43, Kiviõli linn, Lüganuse vald, (edaspidi lammutatav korterelamu). Hoone kohta on teostatud tehnilise seisundi audit (OÜ KAPITAALEHITUS, töö E-03/05-2021), mis on lisatud hankedokumentidesse (HD Lisa 4 ’Keskpuiestee_43_Kiviõli_audit_31.05.21’). Enne pakkumuse esitamist on võimalik ja soovitatav objekt üle vaadata. Hoonesse sisenemiseks tuleb ühendust võtta Lüganuse Vallavalitsuse kinnisvaraspetsialistiga (Kristel Kütt, [email protected], tel +372 5694 9248). Keskpuiestee tn 43 korterelamu lammutuseks on vahendid planeeritud Lüganuse Vallavalitsuse näidisprojekti elluviimise eelarvest, mis korraldab ka lammutushange läbiviimist. Lk 4 / 9-st 4.1. Tööde esimene etapp 4.1.1. Välisriikide praktika kaardistus ja analüüs Tuvastada lähiriikide (Euroopa) parima praktika näiteid lammutatavatest hoonetest saadavate materjalide korduskasutuseks ja ringlusse võtuks. Hinnata vähemalt 3 lähiriigi parima praktika rakendatavuse potentsiaali Eestis nii tehnoloogilisest kui majanduslikust seisukohast. Hinnata lähiriikide praktikast tuvastatud potentsiaalsemate lahenduste rakendatavust konkreetse rahalise tulud-kulud bilansina. Koostada ja võrrelda alternatiivse ja tavapraktika materjalide ja finantsvahendite bilansse. 4.1.2. Lammutatava korterelamu seisukorra kaardistus, analüüs ja stsenaariumid Analüüsida lammutatava hoone materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu potentsiaali ning realiseerimise tasuvust võrreldes tavapärase 1) praktikas levinud ja 2) kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja miinimumnõuete lammutuslahendusega. Hinnangus arvestada kokkuhoidu võrreldes esmase toorme kasutusega. Töövõtja teostab korterelamu ehitusetehnilise seisukorra ja materjalide detailse kaardistuse ja toob välja iga materjali puhul selle korduskasutuse, materjalina ringlussevõtu ja muu taaskasutuse potentsiaali, hinnates ka materjalide väärtust. Materjalid kaardistada Exceli-põhises tööriistas. Antud uuringu raames on tavapärased stsenaariumid järgnevad: a) Praktikas levinud olukord. Lammutusjäätmeid käideldakse liigiti kogutuna järgmistesse gruppidesse: 1) ohtlikud jäätmed, 2) lammutussegapraht. Hoonete lammutamise, lammutusjäätmete kogumise-käitlemise (sh ringlusse võtmise) rahalised väljaminekud. Stsenaarium peab hindama hoone lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise kulu, lammutamisel tekkinud lammutussegaprahist eraldatava potentsiaalselt ringlusse võetava materjali koguseid ning kvaliteeti ja ringlusesse võtmise kulu. Väljundiks on teisese toorme liikide, koguste, rahaliste kulude prognoos, hoone lammutamise ja teisese toorme kasutamise rahaline bilanss. b) Kohaliku omavalitsuse üksuse kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohane olukord. Lammutusjäätmeid käideldakse liigiti kogutuna, lisaks punktis ’a)’ toodule, vähemalt järgmistesse gruppidesse: 1) puidu-, 2) metalli-, 3) mineraalsed jäätmed. Hoonete lammutamise, lammutusjäätmete kogumise-käitlemise (sh ringlusse võtmise) rahalised väljaminekud. Stsenaarium peab hindama hoone lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise kulu, lammutamisel tekkinud lammutussegaprahist eraldatava potentsiaalselt ringlusse võetava materjali koguseid ning kvaliteeti ja ringlusesse võtmise kulu. Väljundiks on teisese toorme liikide, koguste, rahaliste kulude prognoos, hoone lammutamise ja teisese toorme kasutamise rahaline bilanss. Antud uuringu raames on alternatiivstsenaarium järgnev: c) Lammutusjäätmeid käideldakse liigiti kogutud lammutusjäätmetena juhindudes rahvusvahelisest parimast praktikast. Enne lammutamist kaardistatakse korduskasutatavate materjalide ning tekkivate lammutusjäätmete liigid, kogused ja ringlussevõtu potentsiaal. Tööde läbiviimisel rakendada välisriikide parimat praktikat. Materjalid kogutakse ehitusplatsil maksimaalselt liigiti. Tagada ringlusse võetavate materjalide võimalikult kõrge väärtusega ringlussevõtt. Arvestada materjalide hoiustamise, transpordi, sertifitseerimise, võimalike (materjali seisukorra/kvaliteedi) lisauuringute ja täiendava tööjõukuluga. Tuvastatakse teisese toorme kasutamiseks potentsiaalsed objektid (avaliku sektori 2022. aastal rajatavad objektid) või turul valmistavad tooted, mille toormeks on võimalik pakkuda lammutusest saadud materjale. Väljundiks on teisese toorme liikide, koguste, rahaliste kulude ja tulude prognoos, hoone lammutamise ja teisese toorme kasutamise rahaline bilanss. Töövõtja võib koostada mitu Lk 5 / 9-st alternatiivstsenaariumi, mille puhul on kasutatud erinevad lähenemisi ja metoodikad, kui peab seda vajalikuks. Töö käigus tuleb hinnata hoone lammutamisel tavapäraseid ja alternatiivstsenaariumit. Koostada objekti materjalide ja finantsiline bilanss Exceli tabeli põhise avatud koodiga tööriistana. Hinnata materjalide saastatust (nt biokahjustused, keemiline reostus vm). Töövõtja teostab materjalide katsetused, omanduste analüüsi ja vastavuse kontrolli kehtivatele standartidele. Materjali omaduste määramisel tuleb vaadelda seda nii purustamata (nt telliste eemaldamine müüritisest tellist kahjustamata), purustatud (nt killustikuna) kui ka teisese toormena uue toote loomisel (nt uus betoon). 4.1.3. Ettepanekud lammutushanke korraldamiseks ja materjalide potentsiaalseks ringlussevõtuks Uuringu teostaja koostab konkreetsed ettepanekud Lüganuse Vallavalitsusele riigihanke tehnilise kirjelduse koostamiseks ja korraldamiseks analüüsitud hoone lammutustööde tellimiseks (projekteerimine ja ehitustöö). Ettepanekutes arvestada muu hulgas lammutustööde teostamise, lammutust teostavate ehitustööliste tööohutuse ning võimalike isikukaitsevahendite aspektidega. Eelistatud on alternatiivstsenaariumi rakendamine, kui see on praktiliselt teostatav (nt puuduvad takistused tingituna materjalide saastatusest või kehvast kvaliteedist materjali majanduslikult mõistlikus koguses ringlussevõtuks) ja mahub lammutustööde eelarve piiridesse. Stsenaariumi valik kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga. Vajadusel tehakse koostöös Tellija ja Lüganuse Vallavalitsusega valitud alternatiivstsenaariumis muudatusi kohandamaks seda vastavaks kohalikele asjaoludele. Tagamaks ringlusse võetavate materjalide võimalikult kõrge väärtusega ringlussevõttu tuleb võimalusel (sertifitseerimisasutus olemas, materjal samatüübine ja piisavalt suures koguses) materjale sertifitseerida, mille korraldamiseks koostab töövõtja konkreetsed soovitused. Täpsustada võimalusi ja nõudeid piloteeritava korterelamu lammutamisel tekkinud teisese toorme kasutamiseks avaliku sektori 2022. aastal rajatavatel objektidel. Eelistatud on teisese toorme kasutamine hoonete rajamisel või toodete tootmisel, kuid käsitlusse võib kaasata ka rajatiste rajamise. 4.1.4. Soovituste teisese toorme kasutamise soodustamiseks Kaardistada peamised probleemid ja takistused lammutusjäätmete ringlussevõtul. Anda poliitilised ja praktilised soovitused riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil rakendamiseks soodustamaks lammutusjäätmete ringlussevõttu, sh ettepanekud KOV jäätmehoolduseeskirja jt õigusaktide täiendamiseks. Tuua välja meetmed mis on piloteeritava korterelamu analüüsi tulemuste põhjal vajalikud soodustamaks teisese toorme kasutamist. 4.2. Tööde teine etapp Pärast tööde esimese etapi lõppemist hindab Tellija teise etapi teostamise võimalikkust ja võib sellest loobuda. S.t. pärast tööde esimese etapi lõppemist on Tellijal võimalik leping ühepoolselt lõpetada, teavitades sellest Töövõtjat kirjalikult. 4.2.1. Hoone tegelike lammutustööde ja jäätmekäitluse vaatlus/analüüs, tulemuste võrdlus prognoositud stsenaariumiga Piloteeritakse Töövõtja poolt koostatud alternatiivstsenaariumi realiseerimist. Lüganuse Vallavalitsus korraldab riigihanke lammutustööde teostaja leidmiseks. Vähemalt neli nädalat enne lammutustööde algust teavitab Tellija Töövõtjat tööde algusest. Töövõtja ülesandeks on jälgida ja analüüsida lammutatava korterelamu kogu lammutustööde ja materjalide käitlemise protsessi (Töövõtja pakutud sobivaima metoodika kohaselt). Hinnata liigiti Lk 6 / 9-st kogutud materjalide tegelike koguseid ja kvaliteeti, nende vastavuse kehtivatele standartidele, sh teostades materjalide katsetusi, omanduste analüüse jm. Võrrelda tegelikke kulusid prognoosituga ning koostada kokkuvõte piloteerimise tulemustest. 4.2.2. Tööriista loomine, soovituste ja ettepanekute täiendamine Täiendada avatud koodiga Exceli tabelarvutusel põhinevat muudetavate parameetritega tööriista koos metoodika kirjeldusega, mis võimaldab koostada lammutatava hoone liigipõhist materjali koguselist ja rahalist bilanssi. Bilanss peab olema materjali artikli põhise detailsusega. Piloteeritava koterelamu tulemuste põhjal täiendada soovitusi ja ettepanekuid lammutusjäätmete ringlusevõtu soodustamiseks. 5. Metoodika Tööde teostamise metoodika on Töövõtja otsustada, kuid tulemite saavutamiseks eeldab Tellija vähemalt p-s 4 kirjeldatud tegevuste teostamist. Töövõtja esitab pakkumuses enda tööde teostamise metoodika kavandi, mis on üheks pakkumuse hindamise aluseks. Metoodika kavandis on kirjeldatud kõik tegevused, (labori)uuringud, katsetused ja analüüsid, koos nende vajalikkuse põhjendusega. Võimaldamaks koostada võimalikult täpset pakkumust (koos Töövõtja seisukohalt vajalikele uuringutega) võimaldatakse Töövõtjal enne pakkumuse esitamist objektiga (lammutatava korterelamuga) kohapeal tutvuda. Tellijaga kokkuleppel võib Tööde eesmärgi parima saavutamise huvides tegevusi täiendada, muuta või asendada samaväärsega. Tellija eeldab, et Töövõtja on lepingu esemeks olevate tööde valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu nõuete täidetavuse ja kvaliteetse terviktulemuse saavutatavuse riski. 6. Aruandlus 6.1. Töövõtja peab vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) informeerima Tellijat tööde käigust. 6.2. Töövõtja peab koheselt informeerima Tellijat tekkinud takistustest või probleemidest, mis võivad ohtu seada tulemi tähtaegse saavutamise. 6.3. Töö käigus tuleb esitada järgnevad aruanded (Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud vormis): 6.3.1. Tööde I etapi aruanne, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud dokumentatsiooniga (analüüsid, protokollid jms). Kaetud peab olema töö teoreetiline pool: välisriikide parim praktika, rakendatavus Eestis, objektide materjalide ja raha bilansiprognoos tava- ja alternatiivstsenaariumile (kasutatav ja nähtava koodiga Exceli põhine tabelarvutuse tööriist), ettepanekud lammutushangete korraldamiseks stsenaariumi rakendamiseks. Töövõtja esitab materjalide katsetuste ja omanduste analüüsi ning hinnangu ringlussevõtuks. Soovituslikud poliitilised ja rakenduslikud ettepanekud lammutusjäätmete ringlusevõtu soodustamiseks. 6.3.2. Lõpparuanne (detailsus sõltub tööde II etapi läbiviimisest, toodud minimaalne nõutud kui II etapp viiakse läbi), mis sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet tööde teostamisest, tulemitest ning ettepanekuid korterelamute lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse või Lk 7 / 9-st teisese toormena kasutamise potentsiaalist. Käsitletud peavad olema uuringu praktilised tulemused, sh lammutustööde ja jäätmete ringlussevõtu tegelike tulemuste võrdlus prognoositud stsenaariumitega. Täiendatud soovituslikud poliitilised ja rakenduslikud ettepanekud. Lõpparuandele tuleb lisada kõik p-s 3 kirjeldatud tulemitega seotud dokumentatsioon (juhendid, analüüsid, avatud koodiga tabelarvutus, kokkuvõtted jms). 7. Tähtajad 7.1. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksed: Orienteeruv tähtaeg Töö etapi kirjeldus Etapi kestvus I etapp, vahearuanne (p. 6.3.1) 4 kuud alates lepingu allkirjastamisest detsember 2021 II etapp, lõpparuanne (p. 6.3.2) 3 kuud alates II etapi (lammutustööde) mai 2022 algusest. Tellija teavitab Töövõtjat vähemalt neli nädalat enne etapi algust. Tähtaja pikendamine on võimalik Tellija loal, kui see on tingitud analüüsitava objekti lammutustööde teostamise ja jäätmekäitlemisega seotud asjaoludest. Lepingu hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel pärast iga etapi tööde teostamist. Pärast tööde esimese etapi lõppemist hindab Tellija teise etapi teostavust ja võib sellest loobuda. S.t. pärast tööde esimese etapi lõppemist on Tellijal võimalik leping ühepoolselt lõpetada, teavitades kirjalikult sellest Töövõtjat. 8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale 8.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise järgmise kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt. Töö teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt: 8.1.1. vähemalt kaks tehnilise ala magistrikraadi või samaväärse haridusega keskkonna- /ehitusala eksperti, kes omavad vähemalt 3 aastast kogemust ehitusmaterjalide ja/või ehitusjäätmete teadusliku, praktilise või poliitikakujundamisega seotud uuringute koostamisel, analüüsimisel või välja arendamisel. Pakkuja esitab meeskonna liikme CV, koos spetsialisti allkirjastatud kinnitusega hankelepingu täitmisel osalemise kohta. Lk 8 / 9-st 8.2. Pakkuja peab meeskonna liikmetest ühe eksperdi määrama projektijuhiks, kel peab olema vähemalt ühe hankelepingu esemega sarnase2 projekti juhtimise töökogemus. Pakkuja märgib projektijuhi ülesandeid täitva spetsialisti CV-s, et tegemist on projektijuhiga. 8.3. Kõik magistrikraadi või samaväärse haridusega keskkonna-/ehitusala eksperdid, kes omavad varasemat kogemust ehitusmaterjalide või ehitusjäätmete teadusliku, praktilise või poliitikakujundamisega seotud uuringute läbiviimisel, peavad olema viimase 5 aasta jooksul osalenud vähemalt ühe hankelepingu esemega sarnase2 lepingu täitmisel. Pakkuja märgib selle meeskonna liikme CV-s. 8.4. Pakkujal on lubatud koostada hankelepingu täitmise meeskond vabalt, kaasates täiendavaid liikmeid, kuid meeskond peab hõlmama vähemalt eelnevalt sätestatud kahte meeskonnaliiget. 8.5. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse tõendamiseks hankelepingut täitva meeskonna loetelu ja meeskonna liikmete CV-d. 8.6. Juhul kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus kaasata hankelepingu täitmisesse täiendavaid spetsialiste või olemasolevaid välja vahetada, võib pakkuja seda teha vaid eelneval hankija kirjalikul nõusolekul. Punktis 8.1 nõutud spetsialistide asendamisel peab asendavate isikute kvalifikatsioon ja kogemus olema vähemalt samaväärne hanke alusdokumentides loetletud vastavatele spetsialistidele esitatud nõuetega. 8.7. Täiendavate spetsialistide kaasamisel või olemasolevate väljavahetamisel hankelepingu hind ei muutu. 9. Tellijapoolne meeskond Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:  Projektijuht: Erkki Seinre, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht;  Raiko Puustusmaa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, elamumajanduse ekspert;  Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, juhataja;  Ene Jürjens, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade valdkond, maavarade osakonna juhataja;  Dmitri Moskovtsev, Rahandusministeeriumi riigivara osakond, projektijuht;  Görel Grauding, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakond, peaspetsialist. Tellija võib kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest organisatsioonidest, sh Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, MTÜ Digitaalehituse klaster, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit. 2 Sarnasteks töödeks on kogemust keskkonna, materjalide või jäätmete teadusliku, praktilise, poliitika- kujundamisega seotud uuringute koostamine, analüüsimine, metoodika või printsiipide välja arendamine. Lk 9 / 9-st LEPING nr 1.9-8/21-395-1 Tallinnas, 13.10.2021 Leping Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring on sõlmitud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja Tallinna Tehnikaülikool, registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, mida esindab rektori 22.16.2016 käskkirja nr 1-8/186 (muudetud 28.11.2017) ja 20.04.2017 korralduse nr 4-4/61 alusel ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on „Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö eesmärgiks on hinnata ringmajanduse paremate praktikate rakendatavust lammutatava korterelamu materjalipanga näitel. Tuvastada füüsilised, seadusandlikud ja finantsilised piirangud, mis takistavad korterelamute lammutamisel tekkinud materjalide korduskasutust ja/või ringlussevõttu ning teisese toormena kasutamist. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud hankedokumendi (HD) lisas 1. 1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 6.1 nimetatud tähtaegadeks ning annab töö lõppraporti tellijale üle hiljemalt üheksanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö teostamisel. 2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke „Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring“ (viitenumber 2 240127) tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 2.8.1. Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; 2.8.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus 2.8.3. Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete registris); 2.8.4. Lisa 4 – Töövõtja esitatud pakkumus. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu lisas 2 esitatud kirjeldusele; 3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.5 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 3 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning lihthanke alusdokumentide koosseisu kuuluvale tehnilisele kirjeldusele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija eelneval nõusolekul; 4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel; 4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas; 4.2.8. lisama läbiviidud uuringu tulemused Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. 5.4. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Avakoosolek peab toimuma 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast, mille käigus lepitakse kokku täpsem töö tegevus- ja ajakava. 6.2. Töövõtja esitab töö vahearuande ja lõppraporti elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 6.3. Lepingu lisa 2 sätestatud tähtaegadeks esitab töövõtja tellijale teostatud töö etapi tulemid elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud aktiga järgnevalt: 6.3.1. I etapi töö tulemi, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.1 kirjeldatud tulemite, üleandmine hiljemalt 4 kuud arvates lepingu allkirjastamisest; 6.3.2. II etapi töö tulemi, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.2 kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 3 kuud arvates II etapi stardist. 4 6.4. Tellija vaatab töö (I etapp ja II etapp) üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 15 päeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.5. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu kokku summas 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 7 200 (seitse tuhat kakssada) eurot. 7.2. Tellija tasub töö eest etappide kaupa pärast vastava etapi töö tulemi esitamist ja tellija poolt heakskiitmist hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates: 7.2.1. I etapi vahearuande alusel mitte rohkem kui 60% 25 920 eurot (sh käibemaks) lepingu lisa 4 „Töövõtja esitatud pakkumus“ kogumaksumusest; 7.2.2. II etapi lõpparuande alusel tasumata osa lepingu lisa 4 „Töövõtja esitatud pakkumus“ kogumaksumusest, millest on maha arvestatud I etapiga tasutud summa17 280 eurot (sh käibemaks). 7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud volitatud esindaja. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 10% lepingu maksumusest. 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.5 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu 5 või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel ning e-kirja adressaat peab e- kirja kättesaamise kohta saatma kinnituskirja. 10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.5 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, 6 tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Erkki Seinre, e-post: [email protected], telefon +372 639 7627 / +372 53 007 151. 14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel ja üleandmisel on Simo Ilomets , telefon +372 620 2461 / +372 55 694 494, e-post [email protected] . 14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. Tellija: Töövõtja: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna Tehnikaülikool reg nr 70003158 Reg nr 74000323 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman Jarek Kurnitski kantsler Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor 7 Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikool vahel sõlmitud Lepingu nr … juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli Liginullenergiahoonete uurimisrühma programmijuhi Simo Ilomets (edaspidi: Täitja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuhile Erkki Seinre (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … . ... .2021. a. sõlmitud Lepingu „Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring“ nr … alusel osutatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 7.2 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Täitja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel