Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 1
Nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta
maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades ja Eesti õigusaktide
vastavustabel
EL õigusakti
norm EL õigusakti
EL õigusakti normi sisuliseks
(96/67/EÜ normi
rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid
artikkel, ülevõtmise
riigisisesed õigusaktid
lõige ja kohustus
punkt)
Art 1 lg 1 a) Ei Sätestab üksnes direktiivi artikli 7 lõike 1
nõuetele vastavuse tagamise kohustuse
alguskuupäeva (1.01.1998).
Art 1 lg 1 b) Ei LennS § Sätestab üksnes direktiivi artikli 7 lõike 2
5029 lg 3 nõuetele vastavuse tagamise kohustuse
alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama
aastasest veomahust)
Art 1 lg 1 c) Ei Sätestab üksnes direktiivi artikli 6 nõuetele
vastavuse tagamise kohustuse
alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama
aastasest veomahust)
Art 1 lg 2 Ei LennS § Sätestab üksnes direktiivi nõuetele
5029 lg 2 vastavuse tagamise kohustuse
alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama
aastasest veomahust)
Art 1 lg 3 Ei LennS § Lubab teenuste osutamise või omakäitluse
5029 lg 4 vabaduse tagada osaliselt. Eelnõus on
jäetud võimalus tagada teenuste osutamise
või omakäitluse vabadus üksnes osaliselt.
Art 1 lg 4 Ei Reguleerib üksnes komisjoni kohustusi.
esimene
lõige
Art 1 lg 4 Ei vaja riigisisest reguleerimist.
teine lõige
Art 1 lg 5 Ei Puudutab üksnes Gibraltari lennujaama.
Art 1 lg 6 Ei Puudutab üksnes Gibraltari lennujaama.
Art 2 Ei LennS § 503 Lennujaama Tegemist on direktiivis kasutatud mõistete
lg 1; haldaja; definitsioonidega. Hea õigusloome ja
LennS § Lennujaama normitehnika eeskirja § 18 lg 2 kohaselt
504; kasutaja ja peavad Euroopa Liidu õigusega seotud
lennujaama seaduseelnõus kasutatavad terminid olema
kasutajate komitee; kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel
LennS § Maapealne olevate terminitega ning eelnõus neid
5015; teenindus; üldjuhul enam ei määratleta.
LennS § Omakäitlus ja Kuna LennS §-d 503 ja 504 juba sisaldavad
5016; omakäitleja; lennujaama haldaja ja lennujaama kasutaja
LennS § Maapealne definitsioone, siis on vajalik tagada
5017 teenindaja definitsioonide vastavus direktiivile
96/67/EÜ.
Parema jälgitavuse huvides on eelnõus
määratletud ka järgmised direktiivis
kasutatud mõisted, mida on võimalusel
lähendatud alusmääruses kasutatud
mõistetele: 1) maapealne teenindus
(direktiivis „maapealse käitluse teenused“);
2) omakäitlus; ja 3) maapealne teenindaja
(direktiivis „maapealse käitluse teenuste
osutaja“). Eesti keele lausestusreeglite
parema järgimise huvides on lisaks
kasutusele võetud ja määratletud mõiste
„omakäitleja“.
Art 3 lg 1 Ei LennS § 503 Tegemist on direktiivis kasutatud mõiste
lg 2 „lennujaama haldaja“ selgitusega.
Lennujaamasüsteeme Eestis ei ole ning
ettenähtavalt ka ei teki.
Art 3 lg 2 Jah LennS § Kohaldamisala Tegemist on direktiivi kohaldumist selgitava
5014 lg 1 sättega.
Art 3 lg 3 Jah LennS § Kohaldamisala Säte täpsustab, et direktiivi kohaldamise
5014 lg 2 tagamise kohustus on mh lennujaama
haldaja üle valitsevat mõju omaval või
järelevalvet teostaval avaliku võimu
kandjal.
Art 4 Jah LennS § Tulu- ja
5039 kuluarvestusele
esitatavad nõuded
Art 5 Jah LennS § 504 Lennujaama
lg-d 2 ja 3 kasutaja ja
lennujaama
kasutajate komitee
Art 6 lg 1 Jah LennS § Arvestatud ka direktiivi artikli 1 lg-s 2
5029 lg 1 ja sätestatud kohaldamispiirangutega
lg 2 (aastane vedude maht).
Art 6 lg 2 Valikuline LennS §
5030 lg 1
Art 6 lg 3 Jah LennS § Maapealne
5017 lg 2 teenindaja
Art 6 lg 4 Ei Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõu ei
piira lennujaama kasutajate õigust valida
olemasolevate maapealsete teenindajate
vahel.
Art 7 lg 1 Jah LennS § Arvestatud ka direktiivi artiklis 1 sätestatud
5029 lg-d 1 kohaldamispiirangutega (üksnes
ja 3 kaubanduslikule lennuliiklusele avatud
lennujaamad; aastane vedude maht).
Art 7 lg 2 Valikuline LennS §
5030 lg 2 ja
§ 5036 lg 1
Art 8 Valikuline LennS § Keskne taristu
5038
Art 9 lg 1 a) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 6, § on artikli 9 lõikega 1 a) seoses lisatud artikli
5034 lg 1 9 lg 1 a) kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 1 b) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 5, on artikli 9 lõikega 1 b) seoses lisatud artikli
§ 5034 lg 2 9 lg 1 b) kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 1 c) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 6, § on artikli 9 lõikega 1 c) seoses lisatud artikli
5036 lg 1 9 lg 1 c) kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 1 d) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 5 on artikli 9 lõikega 1 d) seoses lisatud artikli
9 lg 1 d) kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 2 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 7, § on artikli 9 lõikega 2 seoses lisatud artikli 9
5032 lg 2 kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 3 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5033 lg 1 on artikli 9 lõikega 3 seoses lisatud artikli 9
lg 3 kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 4 Ei Säte on suunatud komisjonile.
Art 9 lg 5 Ei LennS § Säte on suunatud komisjonile ja
5033 lg 2 liikmesriikidele. Eelnõus on artikli 9 lõikega
5 seoses lisatud artikli 9 lg 5 kohaldamise
siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud
sätted.
Art 9 lg 6 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5031 on artikli 9 lõikega 6 seoses lisatud artikli 9
lg 6 kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 10 Ei Säte on suunatud komisjoni ja liikmesriikide
esindajatest koosneva nõuandekomitee
loomisele. Ei vaja riigisisest reguleerimist.
Art 11 lg 1 a) Jah LennS § Nõuete
5018 lg-d 2 kehtestamine
ja 4, § 5035 maapealsetele
lg-d 6 ja 7 teenindajatele ja
omakäitlejatele
Nõuded
maapealsete
teenindajate
valimiseks
läbiviidavale
konkursile
Art 11 lg 1 b) Jah LennS § Maapealsete § 5035 lg 11 sisaldab volitusnormi valdkonna
5034 lg 1, teenindajate eest vastutavale ministrile täpsemaks
5035 lg-d 2, valimine ülevõtmiseks.
3 ja 11 Nõuded
maapealsete
teenindajate
valimiseks
läbiviidavale
konkursile
Art 11 lg 1 c) Jah LennS § Maapealsete
i) 5034lg 3 teenindajate
valimine
Art 11 lg 1 c) Jah LennS § Maapealsete
ii) 5034 lg 3 teenindajate
valimine
Art 11 lg 1 d) Jah LennS § Maapealsete
5034 lg 6 teenindajate
valimine
Art 11 lg 1 e) Jah LennS § Maapealsete
5034 lg 6 teenindajate
valimine
Art 11 lg 2 Jah LennS § Maapealsete
5034 lg 5 teenindajate
valimine
Art 11 lg 3 Jah LennS § Maapealsete
5034 lg 8 teenindajate
valimine
Art 12 Valikuline LennS § Nõuded § 5035 lg 11 sisaldab volitusnormi valdkonna
5035 lg-d 6, maapealsete eest vastutavale ministrile täpsemaks
8 ja 1 teenindajate ülevõtmiseks.
valimiseks
läbiviidavale
konkursile
Art 13 Jah LennS § Konsultatsioonid
5040
Art 14 Valikuline LennS Usaldusväärsus Eelnõus on tehtud valik loakohustust mitte
§ 5020, § Piisavate rahaliste kehtestada. Artiklis 14 viidatud nõuded on
5021, § 5022, vahendite tagamise kehtestatud maapealsete teenindajate ja
§ 5023, § kohustus omakäitlejate suhtes väljaspool
5024, § 5025, Kindlustuse loamenetlust kehtivate nõuetena, mille
§ 5026, § omamise kohustus täitmist on õigus kontrollida lennujaama
5027 Nõuded töötajatele haldajal
Alltöövõtjate
kasutamine
Võrgu- ja
infosüsteemi
turvalisuse
tagamine
Teabe andmise
kohustus
Nõuetele vastavuse
kontrollimine
Art 15 Jah, osaliselt LennS § Nõuete Artikli 15 kohaselt võib liikmesriik
valikuline 5018 lg-d 1 kehtestamine lennujaama haldaja ettepanekul keelata
ja 2, § 5019 maapealsetele maapealsel teenindajal või omakäitlejal
teenindajatele ja maapealse teeninduse, kui see maapealne
omakäitlejatele teenindaja või omakäitleja ei järgi
Pideva lennujaama nõuetekohase toimimise
teenindamise tagamiseks talle lennujaama haldaja poolt
kohustus kohustuslikuks tehtud eeskirju. Keelamine
on sisuliselt lennujaama haldaja ja
maapealse teenindaja või omakäitleja vahel
sõlmitud lepingu ennetähtaegne
lõpetamine. Eelnõus on tehtud valik
lennujaama haldaja lepinguliste
õiguskaitsevahendite kasutamise õigust
mitte piirata. Vastavalt ei sätesta eelnõu
kohustust saada maapealse teenindaja või
omakäitleja olulise lepingu rikkumise korral
haldusorganilt lepingu ülesütlemiseks
eelnev luba. Samuti ei näe eelnõu ette
lennujaama kujundusõiguse asendamist
haldusorgani keelava haldusaktiga.
Art 16 Jah LennS § Juurdepääs
5037 lennujaama osaks
olevatele kinnis- ja
vallasasjadele
Art 17 Ei Tegemist on selgitava sättega.
Art 18 Valikuline Eelnõus on tehtud valik töötajate õiguste ja
keskkonna kaitseks täiendavaid meetmeid
mitte võtta. Ei ole regulatiivne säte.
Art 19 Ei Tegemist on deklaratiivse sättega.
Art 20 Valikuline Ei vaja riigisisest reguleerimist.
Art 21 Ei Haldusaktide ja toimingute vaidlustamise
võimalus tuleneb haldusmenetluse
seadusest ja HKMS-ist. Juhul, kui konkursi
korraldamisel piiratud arvu teenuste
osutajate leidmiseks kohaldatakse
riigihangete seaduses kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluse kohta sätestatut, siis
tulenevad vaidlustusvõimalused
riigihangete seadusest. Lennujaama haldaja
tsiviilõiguslike tehingute (sh tegevuseeskirja
kehtestamise) vaidlustamise võimalus
tuleneb TsÜS-ist, VÕS-ist ja TsMS-st.
Art 22 Ei Ei ole enam asjakohane.
Art 23 lg 1 Ei Tegemist on sättega, mis kehtestab
liikmesriikidele direktiivist tulenevate
sätete ülevõtmistähtaja ja
rakendusmeetmete juurde direktiivile viite
lisamise kohustuse.
Art 23 lg 2 Ei Tegemist on sättega, mis kehtestab
liikmesriikidele kohustuse edastada
Euroopa Komisjonile direktiivi ülevõtvate
riigisiseste sätete teksti.
Art 24 Ei Sätestab direktiivi jõustumise. Ei ole
regulatiivne säte.
Art 25 Ei Sätestab direktiivi adressaadid. Ei ole
regulatiivne säte.
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 2
Õigusaktide kavandid
KAVAND 1
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………………………
Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, pädevus- ja oskusmärgete ning
üksuse oskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamise ning
koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja
antud loa tunnustamise kord
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab täpsemad nõuded lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning
pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja andmise
ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kohta.
2. peatükk
LENNUJUHIÕPILASE, LENNUJUHI JA LENNUINFORMAATORI LOA NING
PÄDEVUS- JA OSKUSMÄRGETE VÄLJAANDMINE
§ 2. Lennujuhiõpilase loa taotlemine
(1) Lennujuhiõpilase loa taotlemiseks esitab taotleja Transpordiametile vormikohase taotluse,
millele lisatakse:
1) tunnistus või tõend tunnustatud algkoolituse eduka läbimise kohta;
2) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
3) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
4) raadioside oskust tõendav dokument;
5) dokumendifoto.
(2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja
annab mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks.
(3) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud
täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus loa väljaandmisest
keeldumise otsusega.
(4) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase loa andmise või loa andmisest keeldumise
otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise päevast
arvates.
§ 3. Lennujuhi loa, pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete taotlemine
(1) Lennujuhi loa saamiseks esitab taotleja Transpordiametile vormikohase taotluse, millele
on lisatud:
1) tunnistus või tõend lennujuhtimisüksuse koolitusplaani kohase koolituse ning teadmiste ja
oskuste kontrolli läbimise kohta;
2) koolituse päevik;
3) lennujuhiõpilase luba;
4) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
5) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
6) raadioside oskust tõendav dokument;
7) dokumendifoto, kui seda pole esitatud lennujuhiõpilase loa taotlemisel.
(2) Lennujuhi loa pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete pikendamisel või
täiendavate märgete, välja arvatud töökohakoolituse juhendaja (On-the-job training
instructor - OJTI), treeningseadme instruktori (Synthetic training device instructor - STDI)
või tasemetestija oskusmärgete taotlemisel esitatakse Transpordiametile vormikohane
taotlus koos koolituse ja/või oskuste kontrolli edukat läbimist tõendava dokumendi, kehtiva
tervisetõendi ja vajadusel keeleoskust tõendava dokumendiga.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(4) Lennujuhi luba asendatakse uuega loa omaniku põhjendatud avalduse alusel.
§ 4. Loa või pädevus- või oskusmärgete kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine
(1) Kui Transpordiamet on isiku loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse peatanud, teavitab
Transpordiamet sellest viivitamata isikut ja asjakohast aeronavigatsiooniteenuse osutajat.
(2) Kui Transpordiamet on isiku loa kehtetuks tunnistanud, on isik kohustatud viie tööpäeva
jooksul otsuse jõustumisest arvates tagastama oma loa Transpordiametile.
(3) Kui Transpordiamet on isiku pädevus- või oskusmärke kehtetuks tunnistanud, on isik
kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates Transpordiametis loa välja
vahetama.
(4) Kui isik ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul luba tagastanud, võib Transpordiamet teha
isikule ettekirjutuse loa tagastamiseks.
§ 5. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotlemine ja väljaandmine
(1) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse alljärgnevad dokumendid:
1) lennujuhi luba;
2) tunnistus praktiliste õpetamise meetodite kursuse eduka läbimise kohta;
(2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 6. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke pikendamine ja uuendamine
(1) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus töökohakoolituse
juhendaja oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste
täiendkoolituse kohta.
(2) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist
esitatakse Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse:
1) tunnistus töökohakoolituse juhendaja oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud
praktiliste õpetamisoskuste täiendkoolituse kohta;
2) Tõend, mis kinnitab edukalt läbitud praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamist.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 7. Treeningseadme instruktori oskusmärke taotlemine ja väljaandmine
(1) Treeningseadme instruktori oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse alljärgnevad dokumendid:
1) tõend, mis kinnitab, et ta on kasutanud vähemalt kaks aastat lennujuhi loa õigusi;
2) tunnistus praktiliste õpetamise meetodite kursuse eduka läbimise kohta.
(2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 8. Treeningseadme instruktori oskusmärke pikendamine ja uuendamine
(1) Treeningseadme instruktori oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus treeningseadme
instruktori oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste ja
ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta.
(2) Treeningseadme instruktori oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist
esitatakse Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse:
1) tunnistus treeningseadme instruktori oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud
praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta;
2) Tõend, mis kinnitab edukalt läbitud praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamist.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 9. Tasemetestija oskusmärke taotlemine ja väljaandmine
(1) Tasemetestija oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse Transpordiametile taotlus,
millele on lisatud:
1) tõend, mis kinnitab, et ta on kasutanud vähemalt kaks aastat lennujuhi loa õigusi;
2) tunnistus eelnenud aastal edukalt läbitud tasemetestija kursuse kohta.
(2) Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid komisjoni määruse
(EL) 2015/340 punktides ATCO.C.045 ja ATCO.C.050 sätestatud tingimustel.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 10. Tasemetestija oskusmärke pikendamine ja uuendamine
(1) Tasemetestija oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal Transpordiametile
vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus tasemetestija oskusmärke kehtivuse ajal
edukalt lõpetatud hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta.
(2) Tasemetestija oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist esitatakse
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse:
1) tunnistus tasemetestija oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud hindamisoskuste ja
ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta;
2) tõend kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal edukalt läbitud tasemetestija
pädevuse hindamise kohta.
3. peatükk
KOOLITUSORGANISATSIOONIDE SERTIFITSEERIMINE
§ 11. Sertifikaadi taotluse läbivaatamine ja sertifikaadi väljaandmine
(1) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 14 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
Puuduste kõrvaldamiseks ja täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks antakse 14
päeva.
(2) Kui taotleja ei ole määratud tähajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud
täiendavaid andmeid, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Otsusest teavitab Transpordiamet
taotlejat kirjalikult.
(3) Taotleja vastavuse kontroll viiakse läbi 40 päeva jooksul pärast taotluse või lõikes 1
nimetatud juhul pärast puuduste kõrvaldamist või täiendavate andmete ja dokumentide
esitamist Transpordiametile.
§ 12. Koolitusorganisatsiooni muudatused
(1) Kui kavandatavatest muudatustest ilmneb vajadus sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud
andmete muutmiseks, asendatakse varem välja antud sertifikaat või selle lisa uuega. Pärast
vahetamist tagastatakse viivitamata varem kehtinud sertifikaat Transpordiametile.
4. peatükk
LENNUINFORMAATORI LOA TAOTLEMINE, VÄLJAANDMINE, KEHTIVUSE
PEATAMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA TAASTAMINE
§ 13. Lennuinformaatori loa taotlemine ja väljaandmine
(1) Loa saamiseks peab taotleja esitama Transpordiametile taotluse, millele on lisatud:
1) tunnistus või tõend lennuinformaatori koolituskursuse läbimise ning teadmiste ja oskuste
kontrolli kohta;
2) töökohapraktika päevik;
3) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
4) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
5) raadioside oskust tõendav dokument;
6) dokumendifoto, kui seda pole varem esitatud.
(2) Lennuinformaatori luba antakse välja Transpordiameti vormil.
(3) Lennuinformaatori või lennujuhi loale kantakse koos AFIS pädevusmärkega ka AFIS
üksuse oskusmärge, mis näitab loa omaniku pädevust osutada lennuliiklusteenust
konkreetses sektoris, sektorirühmas või konkreetsel tööpositsioonil. AFIS üksuse
oskusmärge kehtib kuni 3 aastat.
(4) Kui loa taotleja on saanud lennuvälja lennuinformaatori koolituse, kuid ei ole kolme aasta
jooksul läbinud AFIS-alast töökohakoolitust, peab ta uuesti sooritama lõike 1 punktis 1
nimetatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Kui teadmiste ja oskuste kontrolli tagajärjel
selgub, et teadmised ja oskused ei ole nõutaval tasemel, siis tuleb enne töökohakoolituse
alustamist läbida täiendav koolitus.
(5) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(6) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud
täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetluse loa väljaandmisest
keeldumise otsusega. Otsusest teavitab Transpordiamet taotlejat kirjalikult.
(7) Transpordiamet teeb otsuse lennuinformaatori loa andmise või loa andmisest keeldumise
otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise
päevast arvates.
§ 14. Lennuinformaatori loa kasutamine ja selle pikendamine
(1) Lennuinformaatori üksuse oskusmärke jätkuva kehtivuse eelduseks on eelneval 90-
päevasel perioodil töötamine lennuinformaatorina vähemalt 50 tundi. Kui nimetatud nõue
ei ole täidetud, peab lennuinformaator enne iseseisva töö jätkamist läbima täiendava
praktilise koolituse kogenud lennuinformaatori juhendamisel vähemalt 15 töötunni
ulatuses.
(2) Lennuvälja lennuinfoteenuse osutajal peab olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud
lennuinformaatori üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamise ja hindamise protseduur.
(3) Lennujuhi loa omanik võib kasutada lennuinformaatoriloaga antud õigusi, kui ta on läbinud
AFIS üksuses vähemalt 50-tunnise töökohakoolituse ja saanud AFIS üksuse oskusmärke
kande lennujuhi loale. Lennujuhi AFIS üksuse oskusmärge on kehtiv, kui on täidetud
lõikes 1 sätestatud tingimused.
(4) Teise lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku üksuse oskusmärke saamiseks
peab lennuinformaator tulevasel töökohal läbima üksuse poolt määratud praktika kestusega
minimaalselt 50 tunni ulatuses ja sooritama oskustesti lennuvälja lennuinfoteenistuses
töötamiseks.
(5) Lennuinformaatori loa pädevus- ja oskusmärgete pikendamisel või uute pädevus- ja
oskusmärgete taotlemisel esitatakse Transpordiametile vormikohane taotlus koos koolituse
ja/või oskuste kontrolli edukat läbimist tõendava dokumendi, kehtiva tervisetõendi ja
vajadusel keeleoskust tõendava dokumendiga.
(6) Lennuinformaatori luba asendatakse uuega loa omaniku põhjendatud avalduse alusel.
§ 15. Lennuinformaatori loa tagastamine ja vahetamine loale kantud pädevus- ja
oskusmärgete kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel
(1) Loa kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise otsusest teatab Transpordiamet loa
omanikku ja asjaomast aeronavigatsiooniteenuse osutajat viivitamata kirjalikult.
(2) Kui Transpordiamet on isiku loa kehtetuks tunnistanud, siis on isik kohustatud viie
tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates tagastama oma loa Transpordiametile.
(3) Kui Transpordiamet on isiku pädevus- või oskusmärke kehtetuks tunnistanud, siis on isik
kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates Transpordiametis loa välja
vahetama.
(4) Kui isik ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul luba tagastanud, võib Transpordiamet teha
isikule ettekirjutuse loa tagastamiseks.
5. peatükk
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGIS VÄLJA ANTUD LENNUNDUSLUBADE
TUNNUSTAMINE
§ 16. Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud loa tunnustamine ja asendamine
(1) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhi- või lennujuhiõpilase loa välja
vahetamiseks tuleb esitada taotlus, millele lisatakse:
1) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane lennujuhi või lennujuhiõpilase luba;
2) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
3) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
4) raadioside oskust tõendav dokument;
5) dokumendifoto, kui seda pole varem esitatud.
(2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 17. Kannete kehtivus
(1) Lennuinformaatori lubadele enne käesoleva määruse jõustumist tehtud kanded kehtivad loal
märgitud tähtpäevani. Kannete pikendamisel ja uute kannete tegemisel juhindutakse käesoleva
määruse sätetest.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja
lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise
eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 2
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………….
Lennunduse raadioside loa taotlemise kord ja nõuded raadioside koolitusele
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 231 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab lennunduse raadioside loa taotlemise korra ja nõuded koolitusele.
2. peatükk
LENNUNDUSE RAADIOSIDE LOA TAOTLEMINE, KEHTIVUS JA TAASTAMINE
§ 2. Eksami sooritamine raadioside loa saamiseks
(1) Raadioside kvalifikatsioonieksamit viib läbi pädev teooriaõpetaja.
(2) Raadioside kvalifikatsioonieksami osadeks on:
1) raadioside fraseoloogia eksam – suuline eksam tõendamaks, et taotleja on suuteline pidama
raadiosidet lennundusloa omanikule esitatavate nõuete kohaselt nii tava- kui hädaolukorras
ning tunneb vastavaid reegleid ja fraseoloogiat. Fraseoloogia kohta sooritatakse eksam
selles keeles, mille kohast kannet soovitakse. Kui soovitakse mitme keele kannet loale
võidakse sooritada eksamid nii eraldi kui ka kombineeritult;
2) Raadioside pidamise reeglid – kirjalik eksam raadioside pidamise reeglite kohta.
(3) Kirjalik eksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on vastanud 75 protsendile küsimustest
õigesti. Suuline eksam loetakse sooritatuks, kui teooriaõpetaja(d) on otsustanud, et taotleja
valdab lennunduses kasutatavat raadioside fraseoloogiat.
(4) Edukalt sooritatud eksami tulemus õiguse väljaandmiseks kehtib 6 kuud sooritamise
kuupäevast.
§ 3. Raadioside loa taotlemine
(1) Raadioside loa saamiseks esitatakse Transpordiameti vormil taotlus, millele lisatakse
koolituse eduka läbimise kohta tunnistus.
(2) Raadioside luba antakse välja tähtajatult.
§ 4. Raadioside loa kehtetuks tunnistamine
Raadioside loa tunnistab kehtetuks Transpordiamet, teatades sellest loa omanikule ühe nädala
jooksul.
§ 5. Raadioside loa taastamine
Kehtetu raadioside loa taastamiseks tuleb taotlejal sooritada käesoleva korra § 2 lõikele 3 vastav
eksam.
3. peatükk
NÕUDED KOOLITUSELE
§ 6. Teooriaõpetaja
(1) Koolitust raadioside loa saamiseks võib läbi viia ainult koolitaja, millel on asjakohase
kvalifikatsiooniga teooriaõpetajad.
(2) Raadioside pidamise reeglite ja fraseoloogia teooriaõpetaja on asjakohaselt kvalifitseeritud,
kui tal on:
1) praktilise lennunduse raadioside pidamise kogemus ning ta on läbinud õpetamismeetodite
koolituskursuse või
2) varasem töökogemus lennunduse raadioside teooriaõppe läbiviimisel ning nõuetekohased
teoreetilised teadmised lennunduse raadiosidest.
§ 7. Koolitusprogramm
(1) Koolitus tuleb läbi viia vastavalt Transpordiameti poolt heakskiidetud programmile.
Koolitus võib moodustada osa muust lennundusalasest koolitusest.
(2) Koolitusprogrammi heakskiitmise saamiseks esitatakse Transpordiametile kirjalik taotlus,
millele on lisatud järgmised andmed:
1) koolitaja nimi ja kontaktandmed;
2) koolitusprogramm;
3) teooriaõpetajate nimekiri ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid;
4) ülevaade õppetööks ettenähtud ruumidest ja seadmetest.
(3) Transpordiametil on õigus nõuda muud asjakohast teavet lisaks lõikes 2 esitatud asjaoludele.
(4) Transpordiamet annab koolitusprogrammile heakskiidu, kui see hõlmab Euroopa Komisjoni
26. septembri 2012 rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 (SERA), kõiki 1944. a Chicago
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 2 („Lennureeglid“), lisa 10 („Lennunduse
elekterside“), Doc 4444 („Lennuliikluse korraldamine“) ja Doc 9432 („Raadioside
käsiraamat“) raadiosidet käsitlevaid osi ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
08.03.2011 määrust nr 20 („Lennunduse raadioside reeglid“).
(5) Lõikes 2 nimetatud asjaolude muutumisel peab koolitaja saama eelnevalt Transpordiameti
heakskiidu muudatuste rakendamiseks.
(6) Koolitaja annab koolituse eduka läbimise korral välja tunnistuse, millele on kantud
vähemalt:
1) koolitaja nimi;
2) viide läbitud koolitusprogrammile;
3) koolituse läbimise aeg ja kestvus;
4) informatsioon selle kohta, mis keeles lennunduses kasutatavat fraseoloogiat õpetati ning
mis keeles eksam sooritati;
5) kvalifikatsioonieksami tulemused;
6) koolitatava nimi ja isikukood.
§ 8. Koolitaja dokumentide säilitamine
Koolitaja peab säilitama koolituse dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast koolituse lõppu
ja esitama Transpordiametile viimase nõudmisel:
1) koolitusprogrammid;
2) dokumentatsiooni, milles kajastub õppetundide arv ja sisu;
3) teooriaõpetajate nimekirja ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid;
4) koolituse läbinud isikute nimekirja koos sooritatud eksami dokumentidega.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 3
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Nõuded lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotlemisele ning
tasemetestile
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 234 lõike 7 alusel.
§ 1. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotlemine
(1) Testija sertifikaadi saamiseks tuleb esitada taotlus, millele on lisatud järgmised
dokumendid:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon, kui on nõutav;
2) hindamise dokumentatsioon;
3) hindajate nimekiri;
4) kui testi läbiviivad ja testi tulemusi hindavad ei ole samad isikud, tuleb esitada testi
läbiviivate isikute nimekiri eraldi.
(2) Hindajate nimekirjale tuleb lisada:
1) haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia;
2) erialakeele tasemetunnistus või tõend, kui erialakeeleoskust ei tõenda lennujuhi või
liinipiloodiluba;
3) andmed asjakohase töökogemuse kohta;
4) filoloogil tõend lennunduse raadioside ja lennundusterminoloogiat sisaldava koolituse
läbimise kohta;
5) tõend hindaja koolituse läbimise kohta.
(3) Sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisel peab testija saama eelnevalt
Transpordiameti heakskiidu muudatuste rakendamiseks.
§ 2. Nõuded tasemetestile
(1) Tasemetesti kestus peab jääma ühe astronoomilise tunni piiridesse.
(2) Tasemetestimine tuleb läbi viia selliselt, et selle käigus oleks võimalik hinnata testitava
lennunduse erialakeeleoskust nii vahetus suhtlemises kui tehniliste vahendite abil (raadio,
telefon).
(3) Tasemetest peab lähtuma Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni
dokumendi 9835 «Manual on the implementation of ICAO Language Proficiency
Requirements» (ICAO lennunduse erialakeele nõuete rakendamise käsiraamat)
soovitustest.
§ 3. Dokumentatsiooni säilitamine
Testija peab säilitama komisjoni määrustes (EL) nr 1178/2011 ja 2015/340 nõutud andmeid
vähemalt 5 aastat peale hindamistulemuste/erialakeeleoskuse määramist.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 4
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja
muutmise kord
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 37 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab lennunduses kasutatavate maapealsete aeronavigatsiooniseadmete
sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, kehtivuse ja muutmise korra.
§ 2. Seadmete tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivad nõuded
(1) Sertifikaadi saamiseks peavad seadmed vastama järgmistele nõuetele:
1) seade peab olema töökorras;
2) seadmega peab olema võimalik täita selle seadme funktsiooni tõrgeteta;
3) seadme jaoks peab olema loodud sobiv töökeskkond;
4) seadme hooldamiseks peab omanikul olema hooldusplaan;
5) seadme järelevalve ja rikete kõrvaldamise jaoks peab omanikul olema tegevusjuhend;
6) omanikul peab olema vastavalt selle määruse lisale koostatud akt;
7) seadme töö tagamiseks elektrikatkestuse korral peab seade olema varustatud
varutoiteallikaga;
8) kõrvalistele isikutele peab olema tõkestatud seadmele juurdepääs;
9) seade peab olema kaitstud mis tahes keskkonnamõjude eest;
10) seade peab olema paigaldatud vastavalt nõuetele ja olema sellega pakutava teenuse
osutamiseks valmis;
11) seadme käitamiseks on olemas pädev personal, kes vastab EL määruse 2017/373 VIII
lisas sätestatud nõuetele.
(2) Sertifikaadi saamiseks peavad seadmed ja nende käitamine vastama järgmiste dokumentide
asjakohastele nõuetele (edaspidi kehtivad nõuded):
1) komisjoni 17. oktoobri 2011. a rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, milles sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010 (ELT L 271/23, 18.10.2011);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. a määrus (EÜ) nr 552/2004 Euroopa
lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (ELT L 96, 31.03.2004, lk 26–42);
3) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 3. lisa „Rahvusvahelise
lennunduse meteoroloogiline teenindamine” (Annex 3 „Meteorological Service for
Intenational air Navigation”);
4) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 10. lisa „Lennunduse
telekommunikatsioon” (Annex 10 „Aeronautical Telecommunications”);
5) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 11. lisa
„Lennuliiklusteenindused” (Annex 11 „Air Traffic Services”).
§ 3. Sertifikaadi taotlemine
(1) Sertifikaadi taotlemiseks esitab taotleja Transpordiameti vormil taotluse koos nõutud
dokumentidega vähemalt 60 päeva enne planeeritavat seadme tööle rakendamist või
olemasoleva sertifikaadi kehtivusaja lõppemist. Sertifikaadi taotlemise õigus on seadme
omanikul.
(2) Taotlusele tuleb lisada:
1) omaniku koostatud akt, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele;
2) seadme viimase lennukontrolli läbiviimise tulemused (vajalik
raadionavigatsiooniseadmete puhul);
3) kehtiv Tehnilise Järelevalve Ameti poolt välja antud sagedusluba, kui selle olemasolu on
kohustuslik ja seda ei ole võimalik kontrollida avalikest andmebaasidest;
seadmekeskusele sertifikaadi taotlemisel seadmekeskusesse kuuluvate seadmete täielik
loetelu;
4) seadme hooldusprotseduur;
5) kui kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. a määruse (EÜ) nr
552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta artikli 5 ja lisa III
kohaselt koostatud deklaratsioon koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta
ning sama määruse artikli 6 ja lisa IV kohaselt koostatud deklaratsioon süsteemide
vastavustõendamise kohta;
6) tootja kinnitus seadme kehtivatele nõuetele vastavuse kohta (Factory Acceptance
Certificate ja Site Acceptance Certificate), kui see on olemas;
7) kalibreerimistunnistused, kui need on olemas.
(3) Sertifikaadi taotlusele lisatav akt peab sisaldama akti koostanud komisjoni koosseisu ning
akti koostamise aega. Lisaks peab akt sisaldama järgmisi andmeid seadme kohta:
1) seadme nimetus;
2) seadme kirjeldus;
3) seadme tootja;
4) seadme omanik ja käitaja;
5) ehitusaasta;
6) aeg, millal sertifikaadi taotleja seadme kasutusele võttis või eeldatavasti võtab;
7) kui kohaldatav, seadmekeskusesse kuuluvate seadmete loetelu;
8) kasutatav sagedus ja väljastatud sagedusloa number, kui on olemas;
9) varutoite kirjeldus;
10) kalibreerimissagedus ja viimane kalibreerimise aeg, kui kalibreeritakse;
12) kui kohaldatav, kokkuvõte viimase lennukontrolli tulemustest;
13) komisjoni hinnang seadme tehnilisele seisukorrale.
(3) Kui taotluses esineb puudusi või kui ei ole esitatud kõiki lõikes 2 nimetatud dokumente,
teavitab Transpordiamet taotlejat sellest 14 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ning annab
taotlejale kuni 30 päeva taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja nõutavate dokumentide
esitamiseks.
§ 4. Sertifikaat ja selle kehtivus
(1) Sertifikaat trükitakse turvapaberile ning antakse välja tähtajalisena kehtivusega kuni viis
aastat.
(2) Sertifikaadile kantakse järgmised andmed:
1) seadme või seadmekeskuse nimetus;
2) seadme või seadmekeskuse number, kui see on olemas;
3) seadme või seadmekeskuse ehituse aasta;
4) seadmele või seadmekeskusele väljastatud Tehnilise Järelevalve Ameti sagedusloa
number (kui on kohaldatav);
5) seadme või seadmekeskuse omanik;
6) kutsung (kui on kohaldatav);
7) seadme või seadmekeskuse asukoht;
8) sertifikaadi lisa olemasolu (jah/ei);
9) sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse aeg.
(3) Sertifikaadi lisale kantakse seadmekeskuse puhul selle koosseisu kuuluvate seadmete
nimekiri, mis sisaldab iga üksiku seadme kohta järgmisi andmeid:
1) seadme nimetus;
2) seadme number, kui see on olemas;
3) seadme ehituse aasta;
4) seadme asukoht;
5) seadmele väljastatud Tehnilise Järelevalve Ameti sagedusloa number, kui sagedusluba on
väljastatud;
6) vajadusel muud märkused.
§ 5. Sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisest teatamine
(1) Omanik on kohustatud sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisest teatama
Transpordiametile kirjalikult vähemalt 30 päeva enne muudatuste rakendamist, esitades
Transpordiametile asjakohased andmed ja dokumendid.
(2) Kui sertifikaadis esitatud andmetes on tekkinud ootamatuid muudatusi, tuleb sellest teatada
viivitamatult Transpordiametile, kes teeb otsuse sertifikaadi edasise kehtivuse ning muutmise
kohta.
(3) Enne otsuse tegemist sertifikaadile kantud andmete muutmise kohta kontrollib
Transpordiamet vajaduse korral seadet ja selle omanikku veendumaks, et pärast muudatuste
rakendamist on §-s 3 kehtestatud asjakohased nõuded täidetud.
(4) Kui muudatustest tulenevalt ilmneb vajadus sertifikaadile kantud andmete muutmiseks,
esitab omanik sertifikaadi muutmise taotluse. Kui planeeritav muudatus hõlmab endas üle poole
seadme komponentide väljavahetamises alates sertifikaadi välja andmisest, esitab omanik uue
sertifikaadi väljaandmise taotluse.
(5) Transpordiamet lahendab sertifikaadi muutmise taotluse 30 päeva jooksul alates taotluse ja
kõigi nõutavate dokumentide esitamisest.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 5
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 372 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja
ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi (edaspidi sertifikaat) taotlemise, väljaandmise ja
muutmise korra.
§ 2. Sertifikaadi taotlemine
(1) Sertifikaadi taotlusega esitab taotleja Transpordiametile juhtimissüsteemi käsiraamatu.
(2) Taotlejal, kes soovib hakata lennuliiklusteenust osutama, tuleb lisaks lõikes 1 nimetatud
dokumentidele esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks määruse lisa kohaselt koostatud
lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamat.
(3) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab Transpordiamet taotlejat sellest 14 päeva jooksul
pärast taotluse esitamist ning annab taotlejale kuni 15 päeva taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks.
(4) Kui taotleja ei kõrvalda Transpordiameti antud tähtaja jooksul puudusi taotluses, jätab
Transpordiamet taotluse läbi vaatamata. Taotlus loetakse täielikult esitatuks pärast parandatud
taotluse registreerimist Transpordiametis.
(5) Transpordiamet võib vajadusel küsida kehtestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks
täiendavaid dokumente.
(6) Teenuse osutamisel kasutatavad aeronavigatsiooniseadmed peavad olema sertifitseeritud
vastavalt majandus- ja taristuministri ……. määrusele nr …. „Aeronavigatsiooniseadmete
sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord“.
§ 3. Sertifikaat ja selle lisa
(1) Sertifikaadi juurde kuulub sertifikaadi lisa, millele kantakse osutatavad teenused ja
vajadusel nimetatud teenustega seotud piirangud.
(2) Sertifikaat ja sertifikaadi lisa trükitakse turvapaberile.
(3) Sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisel asendab Transpordiamet
varem välja antud dokumendi uuega. Uuel dokumendil säilitatakse endine
registreerimisnumber.
§ 4. Sertifikaadi muutmine
(1) Sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmiseks esitab teenuseosutaja
Transpordiametile taotluse hiljemalt 90 päeva enne kavandatud muudatuste rakendamist.
(2) Sertifikaadi muutmise taotlusele lisatakse muudatusi puudutavad andmed ja dokumendid.
(3) Enne otsuse tegemist sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmise kohta,
kontrollib Transpordiamet vajaduse korral teenuseosutajat veendumaks, et taotleja vastab
pärast sertifikaadi muutmist kehtestatud nõuetele.
(4) Transpordiamet vaatab läbi taotluse sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete
muutmise kohta ning teeb sertifikaadi muutmise või muutmisest keeldumise otsuse
lennundusseaduse § 373 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
§ 5. Sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise
otsusest teatamine
(1) Transpordiamet teatab sertifikaadi kehtivuse peatamise, kehtivuse taastamise ning kehtetuks
tunnistamise otsusest viivitamata sertifikaadi omanikule, Tallinna lennuinfopiirkonna
määratletud osade piires lennuliiklusteenuse ning meteoroloogiateenuse osutajate puhul ka
majandus- ja taristuministrile.
(2) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tagastatakse Transpordiametile viivitamatult pärast lõikes
1 osutatud teate kättesaamist.
Lisa: Juhendmaterjal lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 6
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………….
Nõuded maapealsele teenindajale ja omakäitlejale
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 5020 lõike 3 ja § 5021 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja usaldusväärsus
ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000
tonni kaupa;
2) asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealsel teenindajal ja omakäitlejal ei ole tagatud
piisavad rahalised vahendid lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit
reisijat või 50 000 tonni kaupa.
2. peatükk
NÕUDED MAAPEALSELE TEENINDAJALE JA OMAKÄITLEJALE
§ 2. Usaldusväärsuse hindamine
Lennundusseaduse § 5020 lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel
eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud
tunnusele;
2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1-5
loetletud tunnusele;
3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või
pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud
maapealse teenindusega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust
taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud
leppetrahvi;
4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate suhtes kehtestatud nõuetele vastavuse kohta või jätnud need andmed ilma
mõjuva põhjuseta esitamata;
5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualaste süütegude või esimese astme
kuritegude eest ja karistatusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on
alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid
tõendeid.
§ 3. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus
Lennundusseaduse § 5021 lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamisel
eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtjal on maksuvõlg maksukorralduse seaduse või ettevõtja asukohariigi õigusaktide
tähenduses, mis ületab lennujaama haldaja poolt avaldatud proportsiooni ettevõtja eelmise
kalendriaasta käibest;
2) ettevõtja on enam kui 30 päeva viivituses tasu maksmisega lennujaama haldajale või
kolmandatele isikutele, kui tasu on seotud maapealseks teeninduseks vajalike ruumide,
rajatiste või seadmete kasutamise või toodete või teenuste ostmisega ja võlgnetav summa
ületab lennujaama haldaja poolt avaldatud taset.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Minister
kantsler
KAVAND 7
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………….
Nõuded lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 504 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
2. peatükk
NÕUDED KASUTAJATE KOMITEE TÖÖKORRALDUSELE
§ 1. Kasutajate komitee liikmed
(1) Kasutajate komitee liige on iga lennujaama kasutaja ja lennujaama haldaja.
(2) Iga liige võib otsustada, kas ta soovib kasutajate komitee töös osaleda esindaja vahendusel.
Esindajaks võivad lisaks füüsilistele isikutele olla kasutajate komitee teised liikmed või
lennundusorganisatsioonid. Ühel esindajal ei tohi olla rohkem kui 49% häältest.
(3) Lennujaama haldaja on kasutajate komitee hääleõiguseta liige.
§ 2. Kasutajate komitee juhtimine
(1) Kasutajate komitee töövormiks on koosolekud, mis toimuvad vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui ühe korra aastas.
(2) Kasutajate komitee tööd juhib ja seda esindab suhetes kolmandate isikutega esimees, tema
äraolekul aseesimees.
(3) Kasutajate komitee esimees ja aseesimees valitakse komitee liikmete seast komitee
koosolekul komitee poolt määratud tähtajaks, mis ei või ületada viite aastat.
(4) Kasutajate komitee korralised koosolekud kutsub kokku lennujaama haldaja.
(5) Kasutajate komitee erakorralised koosolekud kutsub vajadusel kokku lennujaama haldaja,
kasutajate komitee esimees, tema äraolekul aseesimees või vähemalt pooled komitee
liikmetest.
(6) Kasutajate komitee koosolek tuleb kokku kutsuda muu hulgas järgmistel juhtudel:
1) kasutajate komiteega konsulteerimine või kasutajate komitee seisukoht on õigusaktide
kohaselt nõutav;
2) koosoleku kokkukutsumist nõuab enam kui veerand kasutajate komitee liikmetest
kirjalikult või elektrooniliselt, tuues välja koosoleku eesmärgi ja kokkukutsumise
põhjused.
(7) Kasutajate komitee koosoleku toimumisest ja päevakorrast teatab koosoleku kokkukutsuja
komitee liikmetele posti või e-posti teel vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist,
kui kokkukutsuja ei pea vajalikuks lühemat tähtaega.
(8) Kasutajate komitee koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vähemalt viis
aastat.
§ 3. Otsuste tegemise kord
(1) Kasutajate komitee lahendab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi otsusega.
(2) Kasutajate komitee on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled
komitee liikmed.
(3) Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhataja kokku uue koosoleku sama
päevakorraga. Uus koosolek on otsustusvõimeline koosolekul esindatud liikmete arvust
sõltumata.
(4) Otsuseid võetakse vastu koosolekul osalevate liikmete poolthäälte enamusega.
(5) Kasutajate komitee töökorra kinnitamise või muutmise otsus on vastu võetud, kui selle
poolt hääletasid üle poole kõikidest kasutajate komitee liikmetest.
(6) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse
jagunemise korral heidetakse liisku, kui kasutajate komitee ei otsusta teisiti.
(7) Kõikide otsuste puhul peale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuste määratakse
igale kasutajate komitee liikmele kuuluvate häälte arv kindlaks selle alusel, milline oli
lennujaama kasutaja osa lennujaama kõikidest lennuoperatsioonidest viimasel lõppenud
lennuperioodil. Ühele liikmele ei tohi siiski kuuluda enam kui 49% häältest. Häälte arvu
kindlaksmääramise täpsema korra kehtestab kasutajate komitee.
(8) Kasutajate komiteel on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata.
Lennujaama haldaja või kasutajate komitee esimees, tema äraolekul aseesimees, saadab
otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile kasutajate komitee
liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kasutajate komitee liige ei teata
nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse
vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõikide kasutajate komitee
liikmete häältest.
(9) Kui kasutajate komitee ei langeta talle kooskõlastamiseks edastatud ettepaneku osas
tähtaegselt otsust, loetakse kasutajate komitee ettepanekuga nõustunuks.
§ 4. Kulud
(1) Iga liige kannab oma kasutajate komitee töös osalemisega seotud kulud ise.
(2) Kasutajate komitee töö korraldamisega seotud kulud jaotatakse kasutajate komitee liikmete
vahel vastavalt kasutajate komitee poolt kehtestatud korrale.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Minister
kantsler
KAVAND 8
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ………………………….
Maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavast konkursist teavitamise tingimused
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 5035 lõike 11 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidava konkursiga (edaspidi konkurss)
seonduvast konkursil osalemisest huvitatud isikute teavitamise kord;
2) nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule; ja
3) lennundusseaduse §-s 5035 sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa
Komisjonilt heakskiidu küsimise kord.
2. peatükk
KONKURSIST TEAVITAMISE TINGIMUSED
§ 2. Konkursiga seonduvast teavitamise kord
(1) Konkursi korraldaja määrab vähemalt ühe kontaktisiku, kelle poole on konkursil
osalemisest huvitatud isikutel võimalik pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks.
(2) Konkursi korraldaja teeb laekunud küsimused ja neile antud vastused kättesaadavaks
kõikidele konkursil osalemise huvist konkursi korraldajale teada andnud isikutele.
§ 3. Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teate sisu
Konkursi korraldaja poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatav teade peab sisaldama vähemalt
järgmist informatsiooni:
1) Konkursi korraldaja nimi ja kontaktandmed.
2) Konkursi korraldaja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.
3) Lennujaama haldaja nimi ja kontaktandmed.
4) Konkursi objektiks olevate maapealse teeninduse teenuste lühikirjeldus.
5) Teenuste osutamise alguskuupäev.
6) Konkursi tulemusena sõlmitava lepingu tähtaeg.
7) Viide maapealse teenindaja suhtes kehtivatele nõuetele.
8) Maapealse teeninduse teenuste osutamisega kaasnevate avalikes huvides täidetavate
kohustuste loetelu, kui sellised kohustused on kehtestatud.
9) Konkursil pakkumuse esitamise tähtaeg ja kord.
10) Konkursi võitja väljaselgitamise tähtaeg ja kord.
§ 4. Euroopa Komisjoni teavitamise kord
(1) Konkursi korraldaja esitab Euroopa Komisjonile teabe konkursitingimustesse
lennundusseaduse § 5035 lõike 6 punktis 1 kirjeldatud kohustuse lisamise kohta vähemalt
üks kuu enne konkursi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamist.
(2) Konkursi korraldaja esitab Euroopa Komisjonile taotluse konkursitingimustesse
lennundusseaduse § 5035 lõike 6 punktis 2 kirjeldatud kohustuse lisamiseks heakskiidu
saamiseks vähemalt kolm kuud enne konkursi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate
avaldamist.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Minister kantsler
KAVAND 9
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn ……………………………
Tallinna lennujaamas omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arvule piirangute
kehtestamine teatud maapealse teeninduse teenuste liikide osas
Vastavalt lennundusseaduse § 5030 lõigetele 1 ja 2:
Lubatud omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arv on Tallinna lennujaamas järgmiste
maapealse teeninduse teenuste puhul piiratud järgmiselt:
Teenus Omakäitlejate arv Maapealsete teenindajate arv
Pagasikäitlus 2 2
Perroonikäitlus, välja arvatud 2 2
toidu ja jookide transport,
õhusõidukile laadimine ja sealt
mahalaadimine
Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Peaminister riigisekretär
KAVAND 10
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn …………………………..
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ muutmine
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 4 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub üldises korras.
Peaminister
majandus- ja taristuminister
riigisekretär
KAVAND 11
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide
vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded
ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri” muutmine
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel.
§ 1. Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. aasta määruses nr 125 „Lennundusspetsialistide
vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse §-ga 1441 järgmises sõnastuses:
§ 1441. Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamat
(1) Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamat peab sisaldama
järgmist teavet kaugpilootide koolituse korralduse kohta:
1) organisatsiooni juhtimisstruktuur;
2) töötavate õpetajate nimed ja kvalifikatsioonid;
3) õppeks kasutatavad käitamiskohad ning loetelu seal kasutusel olevatest tehnilistest
võimalustest või vahenditest;
4) pakutavate koolituste liigid.
5) erinevate koolituste programmid;
6) kvaliteedisüsteemi protseduurid.
KAVAND 12
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja rajamise ja käitamise nõuded ning
käitamistingimuste väljaandmise kord
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 36 lõike 21 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Mõisted
2. peatükk
NÕUDED LENNUVÄLJA RAJAMISELE JA KÄITAMISELE
§ 3. Lennuvälja rajamis- ja kasutusloa taotlemine
§ 4. Taotluses sisalduvad andmed ja lisadokumendid
§ 5. Miinimumnõuded lennuvälja ja lennuvälja lähiümbruse takistuste piirangupindade
parameetritele
§ 6. Aeronavigatsioonilise teabe edastamise kord
§ 7. Piiratud kasutusega alad lennuväljal
3. peatükk
MIINIMUMNÕUDED LENNUVÄLJA VAHENDITELE
§ 8. Üldised miinimumnõuded
§ 9. Öisteks VFR-lendudeks avatud lennuväljad
4. peatükk
NÕUDED LENNUVÄLJA ÜLEVAATUSE JA HOOLDUSE KORRALDUSELE
§ 10. Üldnõuded
§ 11. Talvine hoolduskorraldus
§ 12. Lennuvälja kohalikud protseduurid
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 13. Erandite tegemine
§ 14. Üleminekusätted
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte
Seaduseelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest ajakohastada riigisisest tsiviillennunduse
regulatsiooni lennuohutuse tagamiseks, võttes arvesse muudatusi Euroopa Liidu (edaspidi EL)
õiguses ning tsiviillennunduse arengut, ja kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud
probleemid. Selleks ajakohastatakse ja täiendatakse lennundusseaduse (edaspidi LennS) sätteid
maapealse teeninduse, lennutegevuse (sh mehitamata lennunduse), lennuohutuse,
lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni
kohta. Lähtudes LennS-i muudatustest täpsustatakse ka riigilõivuseadust.
Eelnõuga võetakse täielikult üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta
maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Selleks täiendatakse
LennS-i maapealset teenindust käsitleva peatükiga. Eelnõu on vajalik, et valmistada ette pagasi-
ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Eelnõu eesmärk on ka täpsustada
nõudeid, millele maapealse teeninduse teenuste osutaja ja omakäitleja peab vastama.
Seadust täiendatakse ka uue peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi
käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust
(EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega
on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja
käitamise normid ning menetlused, sh mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate
registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse EL-i
nõuetega.
Lisaks on eelnõu eesmärk ajakohastada ja lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni,
arvestades EL-i uusi taustakontrolli nõudeid. Sellest lähtudes täiendatakse LennS-i §-s 469
sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni, et see oleks ühetaoline ja kooskõlas EL-i
õigusega, võimaldamaks EL-i taustakontrolli põhimõtete ühetaolist kohaldamist.
Samuti ajakohastatakse LennS-i EL-i õigusaktide viiteid ning sätteid, mis seonduvad
lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatorite lubade väljaandmise, pikendamise,
taastamise ja kehtetuks tunnistamisega, samuti lennujuhtide koolitusorganisatsioonide
sertifitseerimisega ning EL-i liikmesriikide välja antud lennujuhiõpilase või lennujuhi lubade
tunnustamise menetlusi. Eelnõuga ajakohastatakse LennS-is nõudeid aeronavigatsiooniteenuse
osutajale ja lennuprotseduuride väljatöötajale ning lisatakse riigisiseselt täpsustavad nõuded
lennuliikluse korraldamise teenuse osutajale lähtudes EL-i nüüdisajastatud ühtse Euroopa taeva
kontseptsiooni rakendamise põhimõtetest. Lisaks viiakse LennS-is sätestatud ELi nõuetele
vastavate õhusõidukite ja nendega seotud osade ja seadmete lennukõlblikkuse, tootja- ja
hooldusorganisatsiooni ning jätkuvat lennukõlblikust korraldavate isikute sertifitseerimisega
seotud sätted vastavusse EL-i asjaomaste õigusaktidega. Samuti täpsustatakse LennS-i
lennuohutuse tagamisega seotud sätteid seoses lennunduspersonali veres ja väljahingatavas
õhus oleva alkoholikoguse piirmäärade ning joobe mõõtmisega seotud menetluslike sätetega,
lähtudes EL-i õigusest.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga lennuväljade ja kopteriväljakute käitamisega seonduvat
regulatsiooni, eristades EL-i lennundusohutuse alusmääruse kohaldamisalasse kuuluvate
sertifitseeritavate lennuväljade ja kopteriväljakute ning sertifitseerimiskohustuseta
väikelennuvälju ja kopteriväljakuid, mis on mõeldud eelkõige õppe-, hobi- ja eralendudeks1
1
Eesti lennuväljade ja kehtivate sertifikaatide loetelu on saadaval Transpordiameti veebilehel aadressil
https://www.ecaa.ee/et/ohuruum-lennuvaljad/visuaallennuvaljad (10.05.2021).
ning mille puhul ei ole sertifitseeritavate lennuväljade ja kopteriväljakutega samaväärsete
ohutusnõuetele vastavus vajalik.
Lisaks riigisisese õiguse kooskõlla viimise EL-i õigusega on eelnõu üks eesmärk kõrvaldada
puudused, mis tulenevad rahvusvaheliste organisatsioonide auditite käigus esitatud puudustest
ja märkustest. Seoses sellega ajakohastatakse nõudeid lennunduse erialakeele ning raadioside
pidamise kohta ning täpsustatakse lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise järelevalvega
seotud sätteid.
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 3
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Märkused, ettepanekud, arvamused Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
arvamus
Kaitseministeerium
1. Eelnõu § 1 punktid 8‒17 käsitlevad EASA õhusõiduki tootja- Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
ja hooldusorganisatsioonile, lennukõlblikkuse, jätkuva Antud selgitus. Hooldusorganisatsiooni
lennukõlblikkuse ja jätkuva lennukõlblikkust korraldava puhul tuleb määruse 1321/2014 II lisa
organisatsioonile sertifikaadi andmist ehk lennundusseaduse punktile 145.A.15 (sertifikaadi või selle
(LennS) §-de 8 ja 9 muutmist. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 16 muutmise taotlus tuleb esitada pädevale
kavandatakse kehtetuks tunnistada volitusnormid, mille alusel asutusele pädeva asutuse kehtestatud
valdkonna eest vastutav minister kehtestas sertifikaatide vormis ja viisil).
väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks Nõude täitmise aktsepteeritava meetodi
tunnistamise korrad. Nendest nimetatud kordadest plaanitakse osa (EASA AMC) kohaselt tuleb taotlus
sätteid tõsta LennSi. Arusaamatuks jääb, kuidas eraõiguslik isik esitada vastaval EASA vormil (EASA
või riigiasutus edaspidi sertifikaati taotleb ning millised andmed Form 2 -
ta peab sertifikaadi saamiseks esitama. Kas esitada tuleb https://www.easa.europa.eu/document-
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 19 sätestatud library/application-forms/focao00155),
andmed? Kui näiteks seletuskirjas (lk 9) viidatud EL määruse mis sisaldab ka loetelu nõutavatest
748/2012 punkt 21.A.134 sätestab, mis peab olema taotluses andmetest.
esitatud, siis EL määruse 1321/2014 punkt M.A.602 seda ei tee,
ning sätestab üksnes, et hooldusorganisatsiooni sertifikaadi
väljaandmist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud
vormis ja viisil. Sarnane sisu on ka sama EL määruse
punktis M.A.702. See tähendab, et ka EL määrus 1321/2014 ei
sätesta näitena toodud juhtudel loetelu andmetest, mida taotleja
sertifikaadi saamiseks esitama peab. Samuti ei ole seletuskirjas
selle kohta põhjalikumat selgitust. Palume täiendada seletuskirja,
vajadusel ka eelnõu. Nendime siiski, et meie arvates ei ole piisav,
kui seletuskirjas on selgitatud, mis on taotluse sisu, sest
seletuskiri on üksnes selgitav, mitte eraldiseisev õigust loov
haldusakt.
2. Eelnõu § 1 punktiga 29 lisatakse LennSi § 231 uued lõiked 21 ja Arvestatud. Eelnõud on täiendatud
22. Kavandatava lõike 22 punkti 2 järgi tunnistatakse raadioside vastavalt soovitusele.
luba kehtetuks, kui isik on rikkunud lennunduse raadioside
pidamise nõudeid. Selline säte on ebaproportsionaalne, sest
Lennuamet peab loa kehtetuks tunnistama igal juhul, olenemata
sellest, kui suur on eksimus ja kui suurt (olulist) mõju see omas.
Meie hinnangul peab lõikes 22 loetletud kehtetuks tunnistamise
aluste puhul olema Lennuametil diskretsiooniõigus (eriti
punktide 2 ja 3 suhtes). Seega palume säte ümber sõnastada.
3. Eelnõu § 1 punktiga 58 lisatakse LennSi § 37 uus lõige 45, Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
millega sätestatakse, millal võib Lennuamet keelduda Antud selgitus.
aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimisest seadmekeskusena. Punktiga 2 püütakse välistada olukordi,
Seletuskirjas (lk 25) on selgitatud, et tegemist on uue nõudega, kus ühte sertifikaati taotletakse mitmele
mille eesmärk on vältida olukordi, kus ühele sertifikaadile on sellisele seadmele, mida kasutatakse täiesti
kantud mitmeid aeronavigatsiooniteenuse osutamise seisukohast erinevate teenuste osutamiseks. Näiteks,
olulisi seadmeid ning ühe seadme mittetöötamise korral on vaja sideseadmetega peetakse sidet, aga
peatada sertifikaadi kehtivus või sertifikaat kehtetuks tunnistada, navigatsiooniseadmete abil hoopis
mille tagajärjel ei ole enam võimalik kasutada ka teisi seadmeid. navigeeritakse. Selliseid seadmeid ühele
Nimetatud selgitus kirjeldab üksnes loetelu punktis 1 olevat sertifikaadile märkida ei ole otstarbekas
tingimust. Palume täiendada seletuskirja ka loetelu punktide 2 ja ega mõistlik, sest nii kaoksid üldse ära
3 kohta, selgitamaks, milline võiks olla see seadmete kogum või seadmekeskusena sertifitseerimise eelised.
juhtum, kui Lennuamet võib keelduda seda seadmekeskusena Seadmekeskusena sertifitseerimise
sertifitseerimast. võimaldamise eesmärk on eelkõige
lihtsuse ja mõistuspärasuse säilitamine nii
taotleja kui menetleja vaatest.
Punktiga 3 püütakse välistada olukordi,
kus ühte sertifikaati taotletakse mitmele
sellisele seadmele, mida kasutatakse küll
ühe teenuse osutamiseks, kuid mille
tööpõhimõte on seadmetel erinev. Näiteks,
nii ILS kui ka VOR on mõlemad
navigatsiooniseadmed, kuid nad on oma
funktsionaalsuse poolest täiesti erinevad.
Nende koos sertifitseerimine ei ole
loogiline ning sarnaselt punktile 2 kaotab
ära eelised, mida seadmekeskusena
sertifitseerimise võimaldamine annab. Kui
taotlejal on soov sertifitseerida seadmeid
koos ainuüksi eesmärgiga tasuda vähem
riigilõivu, siis võib teiste teenuseosutajate
ja nende seadmete suhtes tekkida tugev
ebaproportsionaalsus.
4. Eelnõu § 1 punktiga 98 tunnistatakse kehtetuks LennSi § 574, Arvestatud osaliselt. Antud selgitus.
mis käsitleb lennuprotseduure ja lennuprotseduuride väljatöötaja Seletuskirjas ei ole öeldud, et
sertifitseerimist. Seletuskirjas on selgitus, et soovitakse lennuprotseduuride väljatöötajale ei sea
kehtestada ühine regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse EL-i määrus 2017/373 nõudeid ja tegemist
osutaja ja aeronavigatsiooniteenuse osutajaga, mis on käsitletud on riigisisese regulatsiooniga. Seletuskirjas
eelnõu § 1 punktis 62. Punkti 62 selgituses on öeldud, et on selgitatud, et nõue lennuliikluse
lennuprotseduuride väljatöötajale ei sea EL määrus 2017/373 korraldamise teenuse osutaja,
nõudeid ja tegemist on riigisisese regulatsiooniga. Seletuskirja aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
8. peatükis (rakendusaktid) on loetletud hulk majandus- ja lennuprotseduuride väljatöötaja
taristuministri määruseid, mis muutuvad (tunnistatakse) kehtetuks sertifitseerimiseks tuleneb ELi määruse
või mis vajavad kehtestamist ning on märgitud, et eelnõu 2017/373 lisadest, sertifikaadi
muudatustest tulenevalt teised määrused muutmist ei vaja. vorminõuded tulenevad sama määruse II
Kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruse nr 20 „Kaitseväe lisa osast
lennundusmäärustik“ § 84 viitab LennSi § 574 lõikele 3. See ATM/ANS.AR. Lennuprotseduuride
tähendab, et eelnõukohase seaduse jõustumise korral on vaja väljatöötaja tegevus on LennS kehtivas
muuta ka nimetatud kaitseministri määrust. Palume täiendada redaktsioonis reguleeritud §-s 574,
eelnõud ja seletuskirja, millistele nõuetele peab arvestades ICAO nõudeid, kuid vajab
lennuprotseduuride väljatöötaja vastama, et talle saaks Lennuamet täpsustamist ja EL-i õigusega vastavusse
eelnõukohase seaduse § 372 järgi sertifikaadi väljastada, sest viimist.
eelnõu § 1 punktiga 62 LennSi lisatavates paragrahvides seda
sätestatud ei ole. Ühtlasi palume lisada eelnõu seletuskirja Nõustume, et eelnõu jõustumise korral
8. peatükki eespool nimetatud kaitseministri määrus kui eelnõu tuleb muuta kaitseministri määrust
muudatustest tulenevalt muutmist vajav määrus. „Kaitseväe lennundusmäärustik“.
Seletuskirja on täiendatud.
5. Eelnõu § 1 punktiga 100 muudetakse LennSi § 601 lõike 2 Antud selgitus. Eelnõu väljatöötamisel on
sissejuhatavat lauseosa nii, et Lennuametil on õigus teha nii arvestatud, et Transpordiamet lähtub
riiklikku kui ka haldusjärelevalvet. Seletuskirjas tuuakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 752
põhjusena, et sellega tagatakse § 601 lõigete 1 ja 2 kooskõla. sätestatud üldistest haldusjärelevalve
Samuti on viidatud juhtumitele, mil tehakse haldusjärelevalvet meetmetest. Seetõttu ei ole vajalik eelnõus
valitsusasutuste üle. LennSi § 602 sätestab riikliku ja kõnealusele sättele eraldi viidata, kuid
haldusjärelevalve teostamise piirangud, muu hulgas milliseid seletuskirja on täpsustatud.
korrakaitseseaduse erimeetmeid on lubatud riikliku järelevalve
käigus kohaldada. Nii on lõikes 1 sätestatud, milliseid
erimeetmeid võib riikliku järelevalve käigus kohaldada, kuid
sätestamata on, milliseid erimeetmeid võib kohaldada
haldusjärelevalve käigus või mis on need tingimused, millal seda
tehakse (vt nt küberturvalisuse seaduse 4. ptk). Ka seletuskiri ei
anna selle kohta selgitust. Samuti ei ole analüüsitud, kas Vabariigi
Valitsuse seadusest ja LennSi § 602 lõikest 13 tulenevad õigused
haldusjärelevalve teostamiseks on piisavad või on vaja ka
kohaldada lisameetmeid (sarnaselt korrakaitseseaduses sätestatud
erimeetmetega). Sellest tulenevalt palume analüüsida
haldusjärelevalve tegemiseks vajalikke haldustoiminguid ja
vajadust kohaldada muid lisameetmeid, mida ei ole sätestatud
Vabariigi Valitsuse seaduses või LennSi § 602 lõikes 13.
6. Ettepanek täiendada eelnõu § 1 uute punktidega, mis on seotud Antud selgitus. Kaitseministeeriumiga
kaitselennunduse järelevalvega: kooskõlastatult on muudatusettepanek
eelnõust välja jäetud, arvestades
Uus paragrahv 77 järgnevas sõnastuses: Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja
„§ 77. Kaitselennunduses nõuetele vastavuse kontroll ja punkte 1 ja 3.
tunnustamine
(1) Kaitselennunduse õhusõiduki, tootjaorganisatsiooni,
hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuvälja käitaja ja
lennutreeningseadme käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel
kehtestatud ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli
asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste
ja organisatsioonide väljastatud lubade või sertifikaatide
tunnustamiseks teeb Kaitsevägi.
(2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud
kaitselennundusega tegelevate isikute nõuetele vastavuse kontrolli
asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste
ja organisatsioonide väljastatud lubade või sertifikaatide
tunnustamiseks teeb Kaitsevägi.
(3) Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik kehtestab lubade ja
sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide
väljastatud lubade või sertifikaatide tunnustamise korra.“.
LennSi § 601 uus lõige 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kaitseväe pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve
kaitselennunduse nõuete täitmise üle, välja arvatud
aeronavigatsiooniteenuse osutamise üle.“.
LennSi § 603 uus lõige 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kaitseväel on õigus teha oma pädevuse piires lennuohutust,
lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi
kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks
ettekirjutus.“.
Keskkonnaministeerium
1. Lennundusseaduse (LennS) § 573 lõikes 7 on sätestatud Antud selgitus.
volitusnorm lennumeteoroloogiateabe liikide ja mahu ning Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult
lennumeteoroloogiateenuse osutajate ülesannete kehtestamiseks, on muudatusettepanek eelõust välja jäetud,
kuid puudub säte tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse arvestades Justiitsministeeriumi
(ilmaprognoos, ilmavaatlus) osutamise tasumäärade kooskõlastuskirja punkti 1 ja 15.
kehtestamiseks. Hetkel ei sätesta lennundusseadus ega ükski muu Samas tuleb märkida, et ajakohastamist
õigusakt tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse vajab paragrahv tervikuna ning
(ilmaprognoos, ilmavaatlus) osutamise tasumäärade Transpordiamet tegeleb selle analüüsiga.
kehtestamiseks volitusnormi. Et tasud oleks läbipaistvad ja LennS-i § 573 muudetakse tulevikus
kooskõlas konkurentsi reeglitega, peavad tasumäärad olema tervikuna, arvestades
avalikud. Lennumeteoroloogia tasu tuleks reguleerida sarnaselt Keskkonnaministeeriumi ettepanekut
lennujaama tasude (LennS § 505), lennujuhtimisteenuse ning lõigete 8-11 kohta ning
lennuvälja- ja kopteriväljaku teenuse tasudega (LennS § 59). Justiitsministeeriumi märkust. Arvestades
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku täiendada LennS § 573 käesoleva eelnõu kiireloomulisust ning
lõikega 8 järgmises sõnastuses: asjaolu, et tegemist ei ole EL-i õiguse
„(8) Tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse rakendamisega seotud
(ilmaprognoos, ilmavaatlus) tasumäärad kehtestab muudatusettepanekuga, ei ole võimalik
lennumeteoroloogiateenuse osutaja, võttes aluseks teenuse terve paragrahvi muudatust käesolevasse
osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud. eelnõusse hõlmata.
Tasumäärad ning nende kujunemise metoodika avaldatakse
teenuse osutaja veebilehel.“.
Seoses sellega tuleb täiendada LennS § 573 lõikega 61 järgmises
sõnastuses:
„(61) Tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse eest tasub
teenuse tarbija vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel
kehtestatud tasumääradele.“
2. Täiendavalt märgime, et muutmist vajab ka lennundusseaduse Antud selgitus. Nõustume määruse
§ 573 lõike 7 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri muutmise vajadusega, hetkel on see
22.10.2009. a määrus nr 103 „Lennumeteoroloogiateenuse Transpordiametis töös. Arvestades asjaolu,
osutamise ja tagamise kord“ (edaspidi määrus). et ülevaatamist vajab LennS-i § 573
Keskkonnaagentuur on nimetatud määruse muutmise vajaduse tervikuna ning see on aeganõudev,
edastanud varasemalt Lennuametile. Juhime tähelepanu, et tegeleme Keskkonnaministeeriumi
määruse § 3 lõike 2 sõnastus vajab muutmist, kuna sellest on tõstatatud antud teema lahendamisega
võimalik välja lugeda, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle eraldiseisvalt.
osutatav meteoroloogiateenus on ilmavaatlus, on kas lennuväli
või kopteriväljak. See on liigselt piirav potentsiaalsete teenuse
osutajate suhtes. Samuti palume üle vaadata viidatud määruse
peatükid 3, 4 ja 5. Lisaks ei ole enam olemas § 3 lõikes 1
nimetatud meteoroloogiateenistust. Hetkel menetluses olevas
lennundusseaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõus ei viidata, et
muuhulgas korrigeeritakse kõnealust määrust (eelnõuga
muudetakse samas mitmeid LennS alusel kehtestatud määrusi).
Tänaseks on Keskkonnaagentuur sertifitseeritud
ilmavaatlusteenuse osutaja. Sellest tulenevalt tuleks viidatud
määrus ajakohastada ning viia kooskõlla lennundusseaduses
kasutatavate terminitega.
3. Juhime tähelepanu, et kavandi nr 4 Arvestatud. Kavandit on korrigeeritud.
„Aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaadi
väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord“ § 2 lg 2 punktis 1 on
viide kehtetule õigusaktile. Komisjoni rakendusmäärus nr
1035/2011 (EL) ei ole kehtiv alates 01.01.2020.
Siseministeerium (asutusesiseseks kasutamiseks)
LennS § 469 muudatuste sõnastuste täpsustamine Arvestatud. Eelnõud on täiendatud
vastavalt ettepanekutele.
LennS § 551 uue lõike 11 sõnastuse täpsustamine Arvestatud. Eelnõud on täpsustatud.
Eelnõud on läbivalt täpsustatud, sh on
lisatud alkoholijoobe ja alkoholi piirmäära
ületava seisundi määratlus. Samuti on
täpsustatud LennS-i § 6018 ja 6020
väärteokoosseise.
Sõnastust on ühtlustatud liiklusseaduse
(LS) regulatsiooni ning
Justiitsministeeriumi soovitustega.
Kehtestatavat piirmäära (0,2 mg veres või
0,1 mg väljahingatavas õhus) tuleb lugeda
alkoholi piirmäära ületavaks seisundiks
(sarnaselt LS-i § 69 lõikele 3).
LennS § 602 lõike 1 täiendamine ning uue lõike 15 Arvestatud. Eelnõud on täpsustatud.
ümbersõnastamine Eelnõu kohase LennS § 602 lõiget 1 on
täiendatud viidetega KorS-i §-dele 37 ja
38.
Eelnõu kohase LennS § 602 lõike 15
sõnastust on täpsustatud.
Siseministeerium on juhtinud tähelepanu
vajadusele analüüsida, kui sagedasti
Transpordiamet Politsei- ja Piirivalveameti
abi vajab, et tuvastada alkoholijoove
tõendusliku alkomeetriga, ja vajadusel
luua nimetatud võimekus ka
Transpordiametis.
Kontrollitavaks sihtgrupiks on eelkõige
lennuettevõtetes töötavad
meeskonnaliikmed. Lennuettevõtjad on
kõnealustest piirangutest väga hästi
teadlikud ning on välja töötanud meetmed
ja töökorraldusliku regulatsiooni
joobeseisundist ja alkoholi piirmäära
ületavast seisundist tingitud kahjuliku
mõju ennetamiseks ja vältimiseks. EL-i
määrus 965/2012 näeb ette, et liikmesriigil
peab olema vastav valmisolek, samas nii
lennuettevõtjate tegevuse kui ka
varasemate aastate praktika põhjal võib
eeldada, et reaalne vajadus alkoholijoobe
kontrollimiseks on erandlik.
Kuivõrd potentsiaalselt võib olla tegemist
paari üksikjuhtumiga, ei ole selleks
Transpordiametile eraldi võimekuse
loomine otstarbekas.
Oleme teadlikud, et KorS näeb ette
kontrollile allutatud isiku õiguse nõuda
tõendusliku alkomeetri abil vereproovi
uuringut. Samas tuleb arvestada, et EL-i
määruse 965/2012 lisa II punkti
ARO.RAMP.106 kohaselt peab esimesele
(indikaatorvahendiga) joobekontrollile
järgnev alkoholijoobe kontroll
(tõendusliku alkomeetriga) toimuma
hiljemalt 30 minuti jooksul alates
esimesest kontrollist.
Nagu seletuskirjas on selgitatud, on
Transpordiamet selles küsimuses
konsulteerinud PPA-ga ning täpsemates
koostööprotseduurides lepitakse poolte
vahel kokku.
Seaduse mõjude täiendamine Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud ja
täiendatud.
Tehnilised märkused Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on
korrigeeritud.
Rahandusministeerium
Kooskõlastas märkusteta
Justiitsministeerium
Sisulised märkused Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on
1. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „Kaheteistkümnendaks korrigeeritud. Eelnõust on EL-i õiguse
nähakse eelnõuga ette ka mõningad muudatused, mis ei ole riigisisese rakendamise ja rahvusvaheliste
otseselt seotud EL-i õiguse rakendamise ega auditite käigus auditite käigus tuvastatud puuduste
tuvastatud puuduste kõrvaldamisega…“. Juhime tähelepanu kõrvaldamisega mitteseotud ja võimalikud
üldisele põhimõttele, et EL õigusega seotud eelnõusse ei käesoleva eelnõu menetlust pidurdavad
kavandata EL õigusakti rakendamisega mitteseotud regulatsiooni. muudatused välja jäetud.
Muude küsimuste, näiteks riigisisesest vajadusest lähtuvate
muudatuste lisamine eelnõusse võib hakata takistama või
pikendama EL õiguse ülevõtmist. Sellest tulenevalt tuleb eelnõust
jätta välja muudatused, mis ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega
või põhjendada näiteks muudatuse tehnilisust või kiireloomulisust
ning selliste muudatuste korral peab hindama, kas need võivad
mõjutada EL õiguse ülevõtmist.
Samuti märgime, et seletuskirjas on selgitatud, et kõnesolevale
eelnõule ei eelnenud VTK väljatöötamiskavatsust ja
kooskõlastamist, kuna tegemist on EL õiguse rakendamisega. See
põhjendus ei laiene eelnõusse kooskõlastusringil KAM soovil
lisatud nende valitsemisalas toimuva lennundusega
(kaitselennundus) seotud teemadele. MKM juhib märkustega
arvestamise tabelis tähelepanu, et KAM ettepanekuga on eelnõus
küll arvestatud, kuid hetkel valmistab KAM ette eraldiseisvat
eelnõud õhusõidukite kaitse-eesmärkidel käitamise reguleerimise
kohta, lähtudes Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–
2023 punktist 6.20. Seetõttu võiksid ka käesoleva eelnõu juurde
esitatud ettepanekud leida terviklahenduse eraldiseisvalt KAM
väljatöötatava eelnõu raames. Toetame seda ettepanekut ja
leiame, et kaitselennundust puudutavate sätete lisamine MKM
poolt EL õiguse rakendamiseks koostatud eelnõusse ei ole
piisavalt põhjendatud, sest küsimust on võimalik lahendada peagi
valmiva valdkondliku eelnõu raames.
2. Eelnõus on läbivalt reguleeritud erinevate sertifikaatide Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on
piiramine. Kõnealuste normide aluseks on EL lennundusohutuse läbivalt korrigeeritud.
alusmäärus. Juhime tähelepanu, et eelnõust on välja jäänud
regulatsioon olukorraks, kus piiramise alused on ära langenud.
Palume eelnõu täiendada ja nimetatud regulatsioon ette näha.
3. Eelnõu § 1 punktiga 8 on seadusesse lisatud § 7 7, mille Antud selgitus. Kaitseministeeriumiga
lõikes 3 on ette nähtud, et Kaitseväe juhataja või tema volitatud kooskõlastatult on muudatusettepanek
isik kehtestab lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste eelnõust välja jäetud, arvestades
ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja
tunnustamise korra. Oleme seisukohal, et § 77 lõikes 3 viidatud punkti 1.
kord tuleks regulatsiooni sisust tulenevalt kehtestada üldakti
tasemel (määrusega). Seetõttu ei saa akti andjaks olla KV juhataja
ega tema volitatud isik. Ka kaitselennunduse järelevalvega
seonduv teema tuleks põhjalikumalt läbi mõelda, et saaks
võimalikud alternatiivsed lahendused kaardistada. Palume eelnõu
täpsustada.
4. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse LennS-i §-ga 81: „EASA Arvestatud. Seletuskirja on korrigeeritud,
õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni selgitused ja näited õigusaktide rikkumise
sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, taastamine ning kohta on lisatud eelnõu kohaste LennS § 81
kehtetuks tunnistamine“ lg 1 ja § 9 lg 44 selgituste juurde.
Paragrahvi 81 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib Transpordiamet
EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni või
hooldusorganisatsiooni sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada
või sertifikaadi kehtetuks tunnistada, kui sertifikaati omav isik
rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
Tegemist on väga avara alusega ning seda tuleb põhjendada.
Samalaadne norm on ka eelnõu § 1 punktis 17 (LennS § 9
lõikega 44):
„ (44) Transpordiamet võib lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaati
piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks
tunnistada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud
nõuete täitmata jätmisele järgmistel juhtudel:
1) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide
nõudeid või
2) lennuohutuse tagamise huvides.
Palume seletuskirjas esitada selgitusi ja näiteid, milliseid
õigusaktide nõudeid on võimalik rikkuda.
5. Eelnõu § 1 punkti 61 kohaselt täiendatakse LennS § 341 Antud selgitus. Muudatusettepanek on
lõikega 51, mille eesmärk seletuskirja järgi on tingitud vajadusest eelnõust välja jäetud, arvestades
ühelt poolt tagada kinnisasja valdajale isemajandamise õigus, Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja
teisalt tagada lennuliikluse ohutuseks vajalik nähtavus või punkti 1.
takistustevaba piirangupind. Sättega soovitakse käitajale anda
õigus lennuvälja või kopteriväljaku naaberkinnisasjal likvideerida
seal kasvavat metsa või muud puittaimestikku, kuid eelnõust ja
seletuskirjast ei selgu, kas tegemist on seadusest tuleneva
eraõigusliku nõudeõigusega metsa või muu puittaimestiku
likvideerimiseks naaberkinnisasjal või tuleneb seadusest õigus
nõuda vastava servituudi seadmist, millele on viidatud
seletuskirjas (tegemist on naaberkinnistute eraõigusliku
kokkuleppega). Palume eelnõu täiendada.
6. Eelnõu § 1 punkti 63 kohaselt täiendatakse LennS § 352 lg-t 1. Antud selgitus. Muudatusettepanek on
Seletuskirjast jääb arusaamatuks, mis alusel lennuvälja eelnõust välja jäetud, arvestades
kaitsevööndis asuval kinnisasjal teatud tegevusi keelatakse. Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja
Seletuskirjas on mainitud, et tegemist on asjaõigusliku punkti 1.
talumiskohustusega, mille detailides on osapooltel mõistlik kokku
leppida omavahelises lepingus. Kui tegemist on seadusest
tuleneva talumiskohustusega, siis ei ole selles vaja kokku leppida.
Eraõigusliku nõude aluseks saab olla ka seadus, mitte ainult
leping. Kui soovitakse kehtestada eraõiguslikku nõudenormi, siis
tuleks säte ka selgelt sõnastada eraõigusliku nõudenormina (nt
lennuvälja käitaja võib lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja
omanikult nõuda, et …).
Kuivõrd tegemist on võrdlemisi ulatuslike piirangutega, tekib ka
küsimus, kas seadus näeb piisavalt selgelt ette kaitsevööndis
asuva kinnisasja omaniku õiguse nõuda talle piirangutest tuleneva
kahju hüvitamist. Kehtiv LennS § 352 lg 7 näeb küll ette kahju
hüvitamise metsa raadamise või muu puittaimestiku
likvideerimise korral, kuid mitte selle eest, et piirangu tõttu võib
kaduda kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise võimalus. Eelnõus
tuleb selgelt sätestada, et piirangu tekkimisel, st kaitsevööndi
kehtestamisel on puudutatud kinnisasja omanikul õigus nõuda
lennuvälja omanikult või käitajalt piirangutest tuleneva kahju
hüvitamist.
7. Eelnõu § 1 punktidega 88–106 muudetakse LennS §-i 469. Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu
Seletuskirjas on selgitatud, miks eelnõu koostajad ei ole pidanud kohase LennS § 469 muudatuse selgitust
vajalikuks luua tugevdatud taustakontrolli kõrvale ka standardse täiendatud ühetaolise kohtlemise vajaduse
taustakontrolli mehhanismi (EL määruse 2015/1988 põhjendustega.
muudatustega ettenähtud võimalus jagada taustakontroll edaspidi
kaheks liigiks), mis võimaldaks leebema kontrolli raames
kontrollida uut lisanduvat isikute gruppi. Sellesse kuuluks nn
tarneahela grupp, samuti väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku
julgestuspiiranguala lennundusjulgestusalaseid ülesandeid täitvad
isikud. Eelnõus on soovitud teha kõigi isikute suhtes samaväärne
taustakontroll samade nõuete ja meetmetega (tugevdatud
taustakontroll EL määruse tähenduses). Täpsemalt on lk 39
ettepanekut põhjendatud järgmiselt: „Arvestades taustakontrolliga
hõlmatud isikute koguarvu (keskmiselt 1750
taustakontrolli aastas), taustakontrollide sarnast sisulist iseloomu,
riive ulatust ning asjaolu, et edaspidi lisanduv isikute osakaal on
suhteliselt väike (hinnanguliselt 200–300 isikut), on õigusselguse
huvides senise ühetaolise siseriikliku jaotusega jätkamine
asjakohasem. Lisaks arvestades põhiõiguste riive ulatuse
samasust, taustakontrolliga kaasnevat selgitamiskohustust nii
riigile kui tööandjale, isikute tööülesannete muutumist ajas,
andmete kontrollimise sagedust, esitatavate andmete valdavat
kattuvust mõlema kontrolliliigi puhul ning terrorismiohu
suurenemist, on mõistlik kohelda kõiki lennunduse taustakontrolli
subjekte riigisiseselt ühetaoliselt.“.
Leiame, et standardse ja tugevdatud taustakontrolliga kaasneva
põhiõiguste ja vabaduste riive intensiivsuse erinevus on siiski
märkimisväärne. EL määruse kohaselt erineb tugevdatud kontroll
standardsest selle poolest, et see hõlmab ka jälitusteavet ning
muud riigile kättesaadavat asjakohast teavet. Seega soovime, et
ettepanekut avataks enamas ja täiendataks seletuskirja: miks ei
piisa lisanduva grupi puhul standardsest taustakontrollist,
millistele argumentidele tuginedes peetakse vajalikuks lisanduvat
gruppi sama intensiivsete meetmete abil sama ulatuslikult
kontrollida. Näiteks, kas nende isikute tegevusega kaasnevad
riskid on samaväärsed? Samuti tuleb kaasneva kontrolli puhul
arvestada ajalist mõõdet. Eelnõus on ettenähtud, et edaspidi
hakkab Kaitsepolitseiamet kontrollima (tugevdatud)
taustakontrolli läbimist välistavate asjaolude esinemist pidevalt
(kohaldub järjepideva taustakontrolli mehhanism). Lisaks omab
riive intensiivsuse hindamisel tähtsust isiku kohta kogutud
andmete säilitamise tähtaeg (LennS kohaselt säilitatakse kogutud
andmeid kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist või ülesande
täitmise aluseks oleva lepingu või dokumendi kehtivuse või
kontrollitava töö- või teenistussuhte lõppemist). Teisisõnu, kas
lisanduva isikute grupi puhul on sama pikk andmete säilitamise
aeg hädavajalik ja põhjendatud. Kokkuvõttes tuleks kontrolli
teostava asutuse töökoormuse ja regulatsioonide ühetaolisuse
huvidele (nö rakendaja vaade) kõrval seletuskirjas hinnata ka
adressaatidele kaasnevat.
8. Eelnõu § 1 punktidega 88–106 muudetakse LennS §-i 469. Antud selgitus. Eelnõu koostamisel on
Seletuskirjas (lk 40) on täiendavalt käsitletud isikuankeetide isikuankeetide menetlemisel
esitamisega seonduvaid probleeme. Sellega seonduvalt juhime isikuandmetega seotud nõuete täitmise
tähelepanu Andmekaitse Inspektsiooni koostatud 1.04.2021 vajadusega arvestatud.
märgukirjale (nr 1.2.-1/21/1309), mis on edastatud teadmiseks ka
MKM-le. Märgukirjas viidatakse üldisele vajadusele
(julgeolekukontrolli raames) tööandjapoolsel isikuandmete
ankeetide töötlemisel järgida rangelt eriliiki isikuandmete
töötlemisega seonduvaid nõudeid. Inspektsioon viitab, et ankeedis
esinevate puuduste tuvastamiseks ei ole tööandjal endal vaja
andmete sedavõrd tundlikust sisust tulenevalt eriliiki
isikuandmetega tutvuda. Andmed on esitatud kontrolli teostavale
asutusele. Leiame, et see soovitus on relevantne ka LennS-s
ettenähtud taustakontrolli kontekstis (andmed, mida
kontrollitakse, kattuvad julgeolekukontrolliga), mistõttu tuleb
regulatsiooni kujundades sellega arvestada.
9. Eelnõu § 1 punktiga 95 muudetakse LennS § 469 lõike 5 punkt Antud selgitus. Eelnõu koostamisel on
1: arvesse võetud asjakohaseid
„1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana kohtulahendeid ning EL-i õigust (eelkõige
või süüdistatavana, välja EL-i rakendusmäärust 2015/1998), mille
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuritegudes;“; lisa punkt 11 näeb ette nõuded
Kas see sõnastus tähendab, et lõikes 4 sätestatud kuritegudes ei lennunduses töötavate isikute värbamiseks
tohi olla isik kahtlustatav või süüdistatav, aga ülejäänud läbitavale taustakontrollile.
kuritegude puhul probleeme ei ole? Kõnesolevas punktis viidatud
lõike 4 punktis 4 on kavandatud järgnevad kuriteod:
KarS §-d 237–2376 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli
2016. aasta direktiivis (EL) 2017/541, terrorismivastase võitluse
kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK
ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK, sätestatud
analoogsed kuriteod.
Muudatuse puhul juhime tähelepanu Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegiumi 12.04.21 otsusele 5-21-
1, millega tunnistati avaliku teenistuse seaduse § 95 lõige 1 ja §
15 punkt 5 ning politsei ja piirivalve seaduse § 40 punkt 3
põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need
koostoimes kohustavad politseiametniku teenistusest vabastama,
kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav. Eelnõus kavandatakse
regulatsiooni, mille kohaselt samuti on isikutele ettenähtud
olulised piirangud, kui neid kahtlustatakse või süüdistatakse
kuritegudes. Palume kohtulahendi valguses veelkord analüüsida
kavandatava regulatsiooni põhjendatust ja põhiseaduspärasust
ning kõnealune analüüs ka seletuskirjas esitada.
10. Eelnõu § 1 punktiga 96 muudetakse LennS § 469 lõike 5 Arvestatud. Eelnõu sõnastust on muudetud
punktis 5 olevat sõltuvustega seonduvat keeldumisalust. vastavalt soovitusele ja seletuskirjas on
„5) kontrollitaval on või on olnud narkootilise või psühhotroopse eelnõu kohase LennS § 469 lg 5 punkti 5
aine või hasartmängu sõltuvus, alkoholitarvitamise häire või ta muudatuse selgitusi täiendatud.
tarvitab või on korduvalt tarvitanud narkootilisi või arsti
ettekirjutuseta psühhotroopseid aineid;“;
Esiteks: seletuskirjas märgitakse, et LennS § 469 lõike 5 punkti 5
muudetakse, kuna taustakontrolli tegemisel on vaja arvestada ka
narkootiliste ainete tarvitamisega ning arsti ettekirjutuseta
psühhotroopsete ainete tarvitamisega seotud riske. Sarnaselt
alkoholi väärkasutamisega võib ka narkootiliste või
psühhotroopsete ainete tarvitamine seada ohtu kolmandate isikute
turvalisuse, sest nende ainete mõju all tegutsev isik ei pruugi teha
adekvaatseid otsuseid.
Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas on praktikas
kavandatud alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete
arsti ettekirjutuseta tarvitamist hakata kindlaks tegema.
Teiseks: juhime tähelepanu, et Justiitsministeerium esitas 2021. a
aprillis valitsusele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse
(RSVS) muudatused, milles samuti täiendati analoogset
keeldumisalust. LennS eelnõus on võetud eeskujuks RSVS
eelnõus algselt sisaldunud muudatus (sõnastused kattuvad).
Siinkohal on oluline, et kooskõlastusringi järgselt on RSVS
eelnõus sätet muudetud kitsamaks ja jäetud sellesse üksnes arsti
diagnoosil põhinevad hindamisalused.
Soovitame ka LennS muudatus vastavalt sõnastada: „kellel on või
on olnud diagnoositud narkootilise või psühhotroopse aine või
alkoholi tarvitamise häire või hasartmängusõltuvus“.
11. Eelnõu § 1 punktiga 97 muudetakse LennS § 469 lõiget 5 ja Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu
täiendatakse seda punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: kohaste LennS § 469 lg 5 punktide 8 ja 9
„8) kontrollitav ei ole esitanud andmeid oma karistatuse või selgitusi täiendatud.
kinnitust karistuste puudumise
kohta;
9) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91
alusel nõutud andmeid või dokumente.“;
Juhime eelnõu koostajate tähelepanu sellele, et karistusregistri
seaduse § 16 lõike 1 kohaselt on keelatud isikult nõuda tema
kohta registris või registri arhiivis hoitavaid andmeid. Sellega
tuleb eelnõu koostamisel arvestada ja seletuskirjas põhjendada,
miks käesoleval juhul on vajalik, et kontrollitav esitab ise andmed
oma karistatuse või kinnituse karistuste puudumise kohta.
12. Eelnõu § 1 punktiga 107 täiendatakse LennS-i 72. peatükiga Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu kohase
„Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine“. Peatükis on LennS § 4622 lg 1 selgitusi täiendatud ning
kavandatud § 4622 lõige 1 järgmises sõnastuses: lisatud näited lennuohutuse nõuete kohta.
(1) Transpordiamet peatab kaugpiloodi tõendi või
pädevustunnistuse kehtivuse või tunnistab
selle kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud:
1) lennuohutuse nõudeid;
2) lennundusalaste õigusaktide sätteid;
3) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punktis
UAS.OPEN.060 või B osa
UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid.
Seletuskirjas ei ole selgitatud ega esitatud näiteid, millised võivad
olla need lennuohutuse nõuded, milliseid lennundusalaste
õigusaktide sätteid on silmas peetud. Tegemist on äärmiselt laia
normiga ja arvestades, et selle sätte alusel hakkab Transpordiamet
peatama (ei ole isegi võimalust, et võib, vaid on kohustus
peatada) tõendi kehtivust, siis tuleb sellise laia sõnastuse
kehtestamist oluliselt täpsemalt põhjendada ning selgitada.
Palume seletuskirja täiendada.
13. Eelnõu § 1 punktiga 112 täiendatakse LennS-i 83. peatükiga Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu kohase
„Maapealne teenindus lennujaamas“. Lisanduvas peatükis on § LennS § 5020 lg 2 põhjendusi täiendatud
5020, mille lõige 2 sätestab: kohalduvate õigusaktide selgitusega.
„ (2) Usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja äritegevus toimub
kooskõlas kõikide kohalduvate
õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist,
kolmandaid isikuid ega
avalikkust.“. Seletuskirjas märgitakse, et lõike 2 järgi tähendab
usaldusväärsus, et ettevõtja ja tema juhtorganite liikmed tagavad,
et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas kõikide kohalduvate
õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist,
kolmandaid isikuid ega avalikkust. Mis need kõik kohalduvad
õigusaktid on – palume sellisele laiale normile seletuskirjas
esitada oluliselt põhjalikum selgitus.
14. Eelnõu § 1 punktiga 117 täiendatakse LennS-i § 551 Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu
lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: kohaste LennS § 25 lg 1 punkti 1, § 55 lg 1
„(11) Joobeseisundis olevaks loetakse käesoleva paragrahvi punkti 3 ja § 551 lg 1 ning § 602 lg 15
lõikes 1 nimetatud isik järgmistel selgitusi täiendatud narkootiliste ja
juhtudel: psühhotroopsete ainete tarvitamise
1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi täpsustamisega.
alkoholi või tema väljahingatavas Antud selgitus. Narkootiliste või
õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld
2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi on sätestatud juba kehtiva LennS-i §-s 55
alkoholi või tema väljahingatavas ning seda antud eelnõu ei käsitle.
õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem
ning väliselt on tajutavad tema
tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised
funktsioonid ja reaktsioonid, mille
tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline täitma oma töökohustusi.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik loetakse
olevaks alkoholi piirmäära ületavas
seisundis, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 0,20
milligrammi või rohkem või ühes
liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.“;
Seletuskirjas rõhutatakse üksnes alkoholiga seonduvat, kuid, kas
töökohustusi võib täita narkootilist või psühhotroopset ainet
tarvitanuna või mitte. Palume seda analüüsida ja vajadusel eelnõu
täiendada.
15. Eelnõu § 1 punktiga 119 täiendatakse LennS-i § 573 Antud selgitus.
lõigetega 8–11, mille kohaselt antakse Keskkonnaagentuurile Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult
õigus võtta tasu tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse on muudatusettepanek eelõust välja jäetud,
osutamise eest ning sätestatakse nõuded tasu arvutamise arvestades Justiitsministeeriumi
metoodikale tasude läbipaistvuse tagamise eesmärgil. kooskõlastuskirja punkti 1.
LennS paragrahvi 573 täiendus lõiked 8–11: LennS-i § 573 muudetakse edaspidi
„(8) Keskkonnaagentuuril on õigus võtta tasu tsiviillennunduse tervikuna, arvestades
lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest, võttes aluseks teenuse Keskkonnaministeeriumi ettepanekut
osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud, lõigete 8-11 kohta ning
mis on kirjeldatud tasu arvestamise metoodikas. Justiitsministeeriumi märkust.
(9) Keskkonnaagentuuri tsiviillennunduse
lennumeteoroloogiateenuse tasu arvestamise metoodika kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(10) Keskkonnaagentuuri direktor kehtestab
lennumeteoroloogiateenuse tasumäärad käskkirjaga ning need
avaldatakse Keskkonnaagentuuri veebilehel.
(11) Tasumäärade muudatusest teavitab Keskkonnaagentuur
kliente vähemalt neli kuud ette ning viiakse läbi konsultatsioonid.
“.
Eelnõu tuleb täiendada järgmiselt ja näha ette järgnev
regulatsioon:
1) n-ö kommertsteenuseid võib osutada siis, kui see ei häiri
seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist:
(8) Keskkonnaagentuuril on õigus osutada tasu eest
tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenust, kui see ei takista
tema seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist.
Tasu võtmise aluseks on teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-,
materjali-, seadme- ja üldkulud, mis on kirjeldatud käesoleva
paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud tasu arvestamise
metoodikas.
2) tasu ei või võtta asutuselt, organilt või isikult, kes vajab
andmeid oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks (kui
riigil endal - ühel asutusel - on riigi kogutud teavet - teiselt
asutuselt - vaja oma põhiülesannete täitmiseks, siis ei tohi selle
eest tasu küsida):
(x) Tasu ei või võtta riigi või kohaliku omavalitsuse asutuselt või
organilt, kes vajab andmeid oma seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks.
3) seadusesse tuuakse täpne, selge ja kitsas teenuste kirjeldus (vt
kiirgusseaduse § 31 lg 2) Justiitsministeerium on seisukohal, et
riigi osutatavad tasulised teenused tuleb seaduse tasemel selgelt ja
kitsalt piiritleda, et oleks üheselt teada, kust läheb piir asutuse
põhiülesannete ja tasuliste täiendavate ülesannete vahel. Seetõttu
palume eelnõu täiendada:
(x) Tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuste liikide
kaupa on järgmised:
1)….
2)….
3)….
4) laekunud tasu võib kasutada üksnes kommertsteenuste
osutamise kulude katteks (üldine põhimõte on, et avalikud tasud
laekuvad otse riigieelarvesse, mitte konkreetsele asutusele. Kui
selliseks lahenduseks on olemas vältimatult vajalik põhjendus,
siis tuleb välistada lahendus, kus asutus on huvitatud
kommertsteenuse kaudu lisanduva ressursi saamisest ja soovib
kasutada neid vahendeid mistahes eesmärgil):
(x) Tasuliste teenuste eest laekunud tasu võib kasutada üksnes
käesoleva paragrahvi lõikes x nimetatud teenuste osutamise
kulude katmiseks.
16. Eelnõu § 1 punktiga 132 täiendatakse LennS § 602 lõikega 15 Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu kohase
järgmises sõnastuses: LennS § 602 lg 15 selgitusi täiendatud.
„(15) Transpordiameti pädev järelevalveametnik võib õhusõiduki
seisuplatsil kontrolli käigus kontrollida alkoholijoovet komisjoni
määruse (EL) nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106 alusel
vastavalt korrakaitseseadusele, arvestades nimetatud määruse
erisusi.“;
Seletuskirjas tuuakse välja, et eelnõu kohaselt hakkab
Transpordiamet edaspidi läbi viima õhusõiduki kontrolli
seisuplatsil ning kontrollima indikaatorvahendiga
alkoholisisaldust kontrollile allutatud isiku väljahingatavas õhus.
Indikaatorvahendi positiivse näidu korral tuleb arvestada, et KorS
§ 38 lõike 3 kohaselt ei või indikaatorvahendi kasutamisega
piirduda õhusõiduki ohutu liiklemise või käitamiseeskirja nõuete
rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral –
alkoholijoove tuleb tuvastada tõendusliku alkomeetriga. Sel juhul
kaasab Transpordiamet ametiabi korras menetlusse Politsei- ja
Piirivalveameti, kes viib läbi joobe tuvastamise tõendusliku
alkomeetriga.
Palume seletuskirjas selgitada, kas isikutel on õigus keelduda
joobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga ning nõuda
vereproovi võtmist. Samuti palume selgitada, kas narkootiliste või
psühhotroopsete ainete tarvitamist ei kontrollita. Kui
kontrollitakse, siis kuidas ja kus toimub nende proovide võtmine,
kes seda teeb.
17. Eelnõu § 1 punktidega 136 ja 137 täiendatakse LennS-i § Antud selgitus. Selgitatud eespool, vt
6018 ning § 6020 „alkoholipiirmäära ületamisega“. Seletuskirjas Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja
märgitakse, et LennS kehtiva redaktsiooni sätted reguleerivad punkti 14 juures selgitust.
joobeseisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamist ning
õhusõiduki juhtimist või lennuliikluse teenindamist
joobeseisundis isiku poolt. Uue sõnastuse kohaselt laiendatakse
vastutust ka alkoholi piirmäära ületavale isikule. Palume
täiendavalt seletuskirjas selgitada, kas narkootilisi või
psühhotroopseid aineid tarvitanuna on õhusõiduki juhtimine
lubatud või mitte. Kui see on keelatud, siis tuua välja sätted, mille
alusel see on keelatud, kuidas see tegevus on vastutuse sättega
kaetud.
18. Eelnõu § 1 punktiga 141 täiendatakse LennS-i §-ga 6053 Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu
järgmises sõnastuses: kohase LennS § 6053 selgitust täiendatud
„§ 6053. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt viidetega mehitamata õhusõiduki
mehitamata õhusõiduki käitamisnõuetele.
käitamisnõuete rikkumine Antud selgitus. LennSi vastutuse peatükki
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt täiendatakse eelnõu kohaste sätete osas,
mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete arvestades EL-i õiguse riigisisest
rikkumise eest – rakendamist.
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – Eelnõu kohaste karistuste puhul on
karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot. kaalutud riske, ohtu ja tekitatavat kahju,
Seletuskirjas selgitatakse lakooniliselt, et LennS § 6053 kohaselt arvestades mehitamata lennundust ning
karistatakse MÕS kaugpiloodi poolt õhusõiduki käitamisnõuete EL-i põhimõtet, mille kohaselt karistus
rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. peab olema mõjus, proportsionaalne ja
Käitamisnõuete rikkumine võib põhjustada ohtu teistele hoiatav. Trahvimäära määratlemisel on
õhusõidukitele, inimestele, loomadele, keskkonnale või varale, arvestatud käitamisnõuete rikkumisega
mistõttu on põhjendatud võimalus kohaldada maksimaalset seotud võimalikke riske ja ohte ning
rahatrahvi. Palume seletuskirja lisada viited, kus need asjaolu, et mehitamata õhusõiduki
käitamisnõuded on sätestatud. Nt LennS § 6046 muudatuse osas mittenõuetekohasest käitamisest tekkida
on põhjendused korrektselt esitatud. võiv oht ning kahju ei ole üldjuhul
Samuti palume seletuskirjas põhjendada, miks juriidilise isiku võrreldav mehitatud õhusõiduki
karistusmääraks on valitud kuni 12 000 eurot. Kui vaadata mittenõuetekohase käitamisel tekitatava
kehtivat LennS-i, siis on selles pigem kasutatud rahatrahvimäära ohu ja kahjuga.
kuni 13 000 eurot. Need määrad jäävad aga sellesse aega, mil
karistusseadustiku § 47 nägi juriidilise isiku maksimaalse
karistusena ette kuni 32 000 eurot. Sellest saab teha järelduse, et
ajal, mil konkreetne seadus vastu võeti, peeti oluliseks, et
juriidilist isikut saaks teatud väärtegude eest karistada võimalikult
kõrge rahatrahviga.
Riigikogus 19.11.2008 vastuvõetud lennundusseaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seadus1 kehtestas juriidilise isiku
vastutuse. Karistusmäärad olid 50 000, 100 000 või 200 000
krooni. Euro kasutusele võtmise seadusega muudeti need
trahvimäärad eurodeks.
Alates 1.01.2015 võib karistusseadustiku üldosa § 47 kohaselt
juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga.
Enne seda oli juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvimäär
tõusnud 3200-lt eurolt kuni 32 000 euroni. Oleme seisukohal, et
Euroopa Liidu õigusaktid nõuavad lennundusvaldkonnas ka
juriidilisele isikule karmimaid karistusi kui kuni 12 000 euro
suurune rahatrahv. Reeglina nõutakse, et karistus oleks mõjus,
proportsionaalne ja hoiatav. Palume eelnõu täpsustada ja
seletuskirjas karistusmäära põhjendada.
19. Eelnõu § 1 punktiga 141 täiendatakse LennS-i §-ga 6054 Arvestatud. Seletuskirjas on täiendatud
järgmises sõnastuses: eelnõu kohase LennS § 6054 selgitust
§ 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi viitega mehitamata õhusõiduki süsteemi
pädevuseta isiku poolt juhtimise keelu sättele
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimise eest kaugpiloodi
pädevuseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.
Seletuskirjas puuduvad selgitused selle kohta, millises LennS
paragrahvis on mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimise keeld
kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt sätestatud. Palume vastavalt
seletuskirja täpsustada ja täiendada. Ilma konkreetse keeluta
seaduses ei saa vastutuse sätet kehtestada.
20. Eelnõu § 1 punktiga 141 täiendatakse LennS-i §-ga 6055 Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu kohase
järgmises sõnastuses: LennS § 6055 selgitust täiendatud.
§ 6055. Mehitamata õhusõiduki juhtimine joobeseisundis isiku
poolt
Mehitamata õhusõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Seletuskirjas puuduvad selgitused selle kohta, millises LennS
paragrahvis on mehitamata õhusõiduki juhtimise reeglid
kehtestatud, kus on konkreetne keeld juhtida mehitamata
õhusõidukit joobeseisundis. Palume vastavalt seletuskirja
täiendada. Ilma konkreetse keeluta seaduses ei saa vastutuse sätet
kehtestada.
Tõstatame küsimuse, kas alkoholi piirmäära ületanuna on
mehitamata õhusõiduki juhtimine lubatud või mitte. Küsimus
tuleneb eelnõu § 1 punktidega 136 ja 137 kavandatavast
muudatusest, mille kohaselt lisatakse LennS §-desse 6018 ja 6020
sõnad „või alkoholi piirmäära ületades“. Samuti palume rohkem
selgitada, kuidas on praktikas võimalik nende joobeseisundis
isikute tuvastamine, kas seos mehitamata õhusõiduki ning seda
juhtiva isiku vahel on sama selgelt tuvastatav nagu näiteks
mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mil isik tabatakse
konkreetse sõiduki roolist.
Kas mehitamata õhusõiduki süsteemi on lubatud ja võimalik
juhtida joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületanuna? Kas
kaugpiloodi tegutsemine joobeseisundis ei ole ohtlik ning see ei
nõua väärteokoosseisu? Palume nendele küsimustele mõelda ja
vajadusel eelnõu täiendada.
21. Eelnõusse tuleb lisada LennS § 6047 muutmine. Kehtiva Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on
sõnastuse kohaselt on viidatud paragrahvis sätestatud füüsilise LennS § 6047 muudatusega täiendatud.
isiku karistusmääraks kuni 400 trahviühiku suurune rahatrahv.
Karistusseadustiku üldosa § 47 kohaselt on füüsilist isikut
võimalik maksimaalselt karistada kuni 300 trahviühiku suuruse
rahatrahviga. Eelnõu tuleb viia kooskõlla kehtiva õigusega ning
vastavalt tuleb täiendada ka seletuskirja.
II. Mõjude märkused Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud
22. Palume lisada seletuskirja mõjude osasse eraldi punktina mõjude osa eraldi punktiga üldise
üldine hinnang halduskoormuse muutumise kohta nii ettevõtjatele hinnangu kohta halduskoormuse
kui kodanikele kõigi eelnõuga kavandatavate muudatuste kohta muutumise kohta nii ettevõtjatele kui
kokkuvõttes. Hinnang tuleb anda sellele, kas koormus kasvab, üksikisikutele.
kahaneb või jääb kokkuvõttes samale tasemele, esitades juurde ka
lühikese põhjenduse, miks. Sarnaselt palume lisada üldise
hinnangu riigiasutuste töö koormusele – eelduslikult see mitmete
asutuste puhul siiski kokkuvõttes kasvab.
23. Palume riigiasutuste sihtrühma suuruse hindamist Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud
seletuskirjas täpsustada, eelkõige mis puudutab Transpordiametit. ning võimalusel andmed sihtrühma
Võimalusel tuleks iga kord täpsustada kas üksuste arv või suhtelise suuruse hindamiseks lisatud.
koosseisu arv, kes muudatuste mõjudega otseselt kokku puutuvad
ning lisada sihtrühma suhtelise suuruse hindamiseks vastava
ameti isikkoosseisu suurus, kui see on võimalik.
III. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused eelnõu Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on
seletuskirja kohta korrigeeritud.
24. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades jäljega esitatud
märkuseid.
Lennuliiklusteeninduse AS (EANS)
Eelnõu § 1 punktiga 5 § 71 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse 1. Osaliselt arvestatud.
järgmiselt: „(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, 1.1 Seletuskirja on täiendatud.
tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat 1.2.1. Ei arvestatud. Seletuskirjas on
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, viidatud on RLS-i § 164 loetelu
koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, täiendamisele punktidega 11-13.
lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, 1.2.2. Eelnõu LennS-i § 71 lg 1 sõnastust
lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, on täiendatud.
lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele
nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate
lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks
teeb Lennuamet.“
1.1. Seletuskirjas on muudatust põhjendatud vajadusega viia see
kooskõlla kehtivate nõuetega ning eesmärgiga laiendada
ekspertide ringi, kellel oleks õigus nõuetele vastavust kontrollida
Lennuameti nimel, kui Lennuametil ei ole vastava pädevusega
järelevalveametnikke. EANSi hinnangul ei ole LennS § 71 lg 1
muutmise teine eesmärk asjakohane kuivõrd ekspertide kaasamist
käsitletakse LennS § 71 lg-tes 2 ja 3. LennS § 71 lg 1 muutmise
vajadus tuleneb aga üksnes eesmärgist viia Lennuameti pädevuste
loetelu vastavusse EL õigusaktidest tulenevate nõuetega.
1.2. Teiseks toome välja, et hinnates LennS ja RLS planeeritavaid
muudatusi kogumis, tekitab LennS § 71 lg 1 täiendamine pakutud
sõnastuses terminoloogilist ebaselgust. Täpsemalt, eelnõu § 1
punkti 62 kohaselt täiendatakse LennSi §-ga 372, millega
kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi
asemel lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaat. Seletuskirja järgi tuleneb vastav vajadus
LennS kooskõlla viimisest EL õigusega, täpsemalt komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2017/373. Samuti täiendatakse eelnõu §
2 punkti 5 kohaselt RLS § 164 lg 3 punktidega 11–13 järgmises
sõnastuses: „11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM)
puhul 400 eurot; 12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja
(ATFM) puhul 400 eurot; 13) lennuprotseduuride väljatöötaja
(ASD) puhul 400 eurot.” Seejuures on seletuskirjas välja toodud,
et: „Punktid, mis lisatakse loetellu, on osa
aeronavigatsiooniteenuse osutaja nö isikust, st et neid ei saa
klassikaliselt nimetada teenuseks, vaid isikuks – nimetatud
määruse artikli kohaselt on tegemist lennuliikluse korraldamise
teenuse osutaja, lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötajaga, mis kantakse
aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadile.“
1.2.1. Esiteks märgime, et eelnevalt viidatud seletuskirja lauses
peaks termini „lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja“ asemel
olema kasutatud terminit „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“.
Selliselt on tagatud kooskõla eelnõu § 1 punktist 62 tulenevate
muudatuste ja sellega kaasnevate muudatustega.
1.2.2. Teiseks selgitame, et lennuliikluse korraldamise teenus
(ATM) hõlmab lennuliiklusvoogude juhtimist (AFTM), õhuruumi
korraldamist (ASM) ja lennuliiklusjuhtimist (ATS);
aeronavigatsiooniteenus (ANS) hõlmab lennuliiklusjuhtimist
(ATS), side-, navigatsiooni ja/või seireteenuseid (CNS) ja
aeronavigatsiooniteabe teenuseid (AIS) ja
meteoroloogiateenuseid (MET). Lisaks kuulub sertifikaadi alla
eelnõu § 1 punktis 62 toodud LennS § 37 2 sõnastusettepanekuga
lennuprotseduuride välja töötamise teenus (ASD). Võttes arvesse
eelnõu § 1 punkti 62 ja eelnõu § 2 punkte 4 ja 5, saab RLS § 164
lg 3 olema eelnõu jõustumise järel sõnastatud järgnevalt:
Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga
aasta kohta riigilõivu:
1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800
eurot;
5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 800 eurot;
6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 450 eurot;
7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 800 eurot;
8) sideteenuse osutamise puhul 400 eurot;
9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 400 eurot;
10) seireteenuse osutamise puhul 400 eurot.
11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400
eurot;
12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400
eurot;
13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.
RLS § 164 lg 3 punktidest 1-5 kuuluksid ATSi ehk nii
lennuliikluse korraldamise teenuse kui aeronavigatsiooniteenuse
alla, punktid 6-10 aeronavigatsiooniteenuse alla, punktid 11-12
lennuliikluse korraldamise teenuse alla ja punkt 13
lennuprotseduuride välja töötamise teenuse alla. Seega on kõik
RLS § 164 lg 3 punktid paigutatavad eelnõu § 1 punktiga 62
sõnastatava LennS § 372 kolme teenuse alla: lennuliikluse
korraldamise teenus, aeronavigatsiooniteenus ja
lennuprotseduuride väljatöötamise teenus. Sarnast lähenemist
tuleks rakendada ka LennS eelnõu § 1 punktiga 5 kehtestatava
LennS § 71 lg 1 sõnastuses, et ei korrataks teenuseid, mis
kuuluvad juba mõne muu teenuse alla. Või siis vastupidi, kui
LennS § 71 lg 1 sõnastusettepanekus on peetud vajalikuks lahti
kirjutada lennuliikluse korraldamise teenuse alla kuuluvad
teenused, tuleks sama analoogiat kasutades kirjutada lahti ka
aeronavigatsiooniteenuse alla kuuluvad teenused. Viimane
muudaks LennS § 71 lg 1 sõnastuse aga ebamõistlikult pikaks ja
keerukaks. Sellest tulenevalt teeb EANS ettepaneku sõnastada
LennS § 71 lg 1 järgnevalt: Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja,
tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni,
koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja,
lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme,
lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja
rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse
alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja
haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.
2. LennS § 231 muudatustega soovitakse ajakohastada ja 2. Antud selgitus.
täpsustada nõudeid raadioside loa saamiseks ning sellega seotud 2.1. EL liikmesriigi lennujuhi loa puhul
koolitustele ja eksamitele. Samas on seletuskirjas välja toodud, et tunnustatakse EL-i liikmesriigi välja antud
raadioside pidamise loa saamist rahvusvahelise tsiviillennunduse lennujuhi luba vastavalt EL nõuetele.
konventsiooni lisades sätestatud standardid (ICAO standardid) 2.2 Määruse nr 20 „Lennunduse raadioside
ega EL-i määrused otsesõnu ei käsitle. reeglid“ muudatusega tunnistatakse
2.1. EANS-i hinnangul võib eelnõu § 1 punktiga 28 kehtestatav § paragrahv 6 lg 1 kehtetuks.
231 lg 11 osutuda problemaatiliseks FINEST kontekstis, mistõttu 2.3. Keeleseaduse § 23 lg 4 alusel vastu
vajaks vastava lõike sisu täiendavat selgitust. Täpsemalt, FINEST võetud määruse nr 84 „Ametniku, töötaja
programmiga, mis planeeritakse töösse rakendada 2022. aasta ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele
kevadel, hakatakse pakkuma piiriülest lennujuhtimisteenust Eesti oskuse ja kasutamise nõuded“ sätestab
ja Soome õhuruumis, mistõttu võivad Tallinna töötaja eesti keele oskusest ning ei sea
lennuinfopiirkonnas loodud õhuruumi blokkides lennutasandist sisuliselt mingit piirangut pidada
95 kõrgemal, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates raadiosidet inglise keeles allpool
lähi- ja lähenemisalades, aeronavigatsiooniteenust osutada ka lennutasandit 195.
Soome Vabariigi pädeva asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga
lennujuhid. EANS-i viidatud keeleoskuse regulatsiooni
2.1.1. EANSi jaoks on ebaselge, kas Soome Vabariigi pädeva muutmisvajadusest on MKM teavitanud
asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga lennujuhid, kes juhivad Haridus- ja Teadusministeeriumi 2019.a
lende Tallinna lennuinfopiirkonnas lennutasandist 95 kõrgemal, lõpul ning on palunud määruse punkti 20
välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja muutmist, et viia see kooskõlla LennS
lähenemisalades, peavad samuti läbima koolituse ja sooritama regulatsiooniga. Vastav määruse
eksami Lennuametis registreeritud, deklareeritud või muudatus jõustus 13. augustil 2021. a.
sertifitseeritud koolitaja juures või tunnustatakse teises Euroopa (RTI, 10.08.2021, 10).
Liidus välja antud raadioside luba?
2.1.2. Sellest tulenevalt tõusetub teine küsimus raadioside loa
saamise koolituse kohta. Kehtiva LennS § 231 lg 3 volitusnormi
alusel 15.04.2003 vastu võetud määruse nr 68 „Lennunduse
raadioside loa väljaandmise kord„ (edaspidi määrus nr 68) § 7
sätestab, et koolitust loa saamiseks võib läbi viia ainult
Lennuametis registreeritud koolitaja või
lennukoolitusorganisatsioon ning sama määruse § 8 lg 1 sätestab,
et koolitus tuleb läbi viia vastavalt Lennuameti poolt
heakskiidetud programmile ja koolitus võib moodustada osa
muust lennundusalasest koolitusest. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt
sõnastatakse LennS § 231 lg 3 järgmiselt: Lennunduse raadioside
loa taotlemise ja väljaandmise korra ning nõuded raadioside
koolitusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Vastava volitusnormi all kehtestatava määruse
kavand on lisatud eelnõule. Määruse kavandist nähtub, et LennS
muutmisega ei plaanita muuta raadioside loa koolituse
põhimõtteid. EANSi ning Soome teenuse osutaja ANS Finlandi
eestvedamisel on FINEST projekti raames Lennuamet ning
Soome Vabariigi järelevalveasutus Traficom asunud meiega
diskussiooni, kas ja kuidas korraldada koolitusi selliselt, et tagada
nii Eesti kui Soome lennujuhtide võimekus juhtida lende nii Eesti
Vabariigi, kui Soome Vabariigi õhuruumis. See hõlmab nii
raadioside loa kui ka lennujuhi loa koolitusi. EANS palub
siinkohal kaasata Lennuamet koolitusi ja koolitusorganisatsioone
puudutavate määruste muudatuste aruteludesse.
2.2. Samuti toome välja, et EANS on juba varasemalt tähelepanu
juhtinud LennS § 231 lg 5 (nii kehtivas redaktsioonis kui eelnõu §
1 punktis 30 esitatud LennS § 231 lg 5 sõnastusettepanekus) ja
LennS § 231 lg 6 alusel kehtestatud Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 08.03.2011 määruse nr 20
„Lennunduse raadioside reeglid“ (edaspidi määrus nr 20) §-ga 6
lg 1 vastuolule. Nimelt sätestab kehtiva LennS § 231 lg 5, et
lennunduse raadioside peab olema tagatud eesti või inglise
keeles. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna
lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, peab
raadioside olema tagatud ainult inglise keeles. Eelnõu § 1 punkti
30 järgi sõnastatakse LennS § 231 lg 5 järgnevalt: Eesti
õhuruumis lendamisel on raadiosides kasutatavateks keelteks
eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud
Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades,
kasutatakse ainult inglise keelt. Ülalnimetatud määruse nr 20 § 6
lg 1 sätestab aga, et Tallinna lennuinfopiirkonnas (FIR/UIR)
raadiosides kasutatavateks keelteks on eesti ja inglise keel.
Ülevalpool lennutasandit 195 kasutatakse ainult inglise keelt.
Seega, kui LennS ja eelnõu võimaldavad lennutasandist 95
kõrgemal kasutada ainult inglise keelt, siis LennS § 231 lg 6 alusel
vastu võetud määruse nr 20 järgi võib ainult inglise keelt kasutada
alates lennutasandist 195. Eelnõust ja eelnõu seletuskirjast ei
tulene, et plaanis oleks määruse nr 20 muutmine, mistõttu EANS
palub viia LennS § 231 lg 5 ja määruse nr 20 § 6 lg 1 omavahel
vastavusse.
2.3. Samuti juhime tähelepanu LennS § 231 lg 5 (nii kehtivas
redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS § 23 1 lg 5
sõnastusettepanekus) ja keeleseaduse § 23 lg 4 alusel vastu
võetud määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust
ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi
määrus nr 84) § 9 punkti 20 vastuolule. Ka määruse nr 84 § 9
punkti 20 kohaselt nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust õhu-,
mere- või raudteeliiklust korraldavatelt ja sellekohast teavet
edastavatelt töötajatelt, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad
lennuliiklusteenust piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille
alumine piir on 19 500 jalga, kus lendude juhtimine toimub
ainult inglise keeles. Seega ka määruse nr 84 § 9 punktis 20
nähakse ainult inglisekeelset suhtlust lubava alumise piirina
lennutasandit 195, mis on aga vastuolus LennS § 231 lg-ga 5 (nii
kehtivas redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS §
231 lg 5 sõnastusettepanekus), mistõttu tuleks ka määruse nr 84 §
9 p 20 viia vastavusse LennS § 231 lg-ga 5, asendades
lennutasandi 195 lennutasandiga 95.
3. LennS § 233 muutmise eesmärgiks on võtta arvesse kehtivaid 3. Ei arvestatud. Antud selgitused.
ICAO standarditest ja EL õigusaktidest tulenevaid erialakeele 3.1 Antud selgitus punkti 2.3 juures.
nõudeid ning kõrvaldada EASA standardiseerimisaudititel 3.2 Antud selgitus. LennS § 233 lõige 21
tuvastatud puudused ning praktikas tõusetunud probleemid reguleerib üldisemalt oskusmärke
pädevate hindajate leidmisel. Eelnõu § 1 punktiga 33 § 23 3 kandmist lennundusloale. Üldine nõue on,
täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lennunduse et peab olema lennunduse raadioside luba
eesti erialakeele oskustaset tõendab oskusmärge. Oskusmärke eesti keeles ja üks nimetatud
võib lennundusloale kanda, kui loa omanik omab lennunduse kriteeriumidest.
raadioside luba eesti keeles ning on täitnud ühe järgmistest Lennujuhiõpilaste puhul on ka varasemalt
tingimustest: 1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või peetud põhjendatuks (eesti keele) C1
kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku keeleoskustaseme nõuet, kuna vastaval
eksami tasemel C1, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 6. tasemel keeleoskus on pädevus- või
oskustase, või 2) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel oskusmärke kohasel tööl konkreetsete
B2, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 5. oskustase, või 3) on tööülesannete raames ohutuse eesmärgil
sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1, millele vastab hädavajalik. Lennuliiklusteeninduse AS on
lõigete 1 või 2 kohane 4. oskustase.“ Kehtiv LennS ei sisalda korrektselt märkinud, et vastav kohustus
lennunduse eesti keele taseme nõuet, vaid vastav nõue tuleneb on sätestatud nii kehtivas määruses kui ka
ülalviidatud määrusest nr 84, mille § 9 punktis 20 tulenevalt uues kavandis.
nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust õhu-, mere- või Kehtiva regulatsiooni muutmine peab
raudteeliiklust korraldavatelt ja sellekohast teavet edastavatelt olema põhjendatud. Kui
töötajatelt, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad Lennuliiklusteeninduse AS ei pea eesti
lennuliiklusteenust piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille keele C1 keeleoskustaseme nõuet enam
alumine piir on 19 500 jalga, kus lendude juhtimine toimub ainult põhjendatuks, vajab selgitamist, millistest
inglise keeles. kaalutlustest lähtuvalt ei ole see
3.1. Esiteks juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punkti 33 toodud Lennuliiklusteeninduse AS hinnangul
planeeritav LennS § 233 lg 21 sõnastus ja määruse nr 84 lg 9 enam asjakohane. Samuti vajab põhjalikku
punkti 20 sõnastus on vastuolus, mistõttu on vajalik määruse nr analüüsi, mis on saadav kasu ja
84 § 9 punkti 20 muutmine või kehtetuks tunnistamine võimalikud riskid.
(arvestades, et eelnõu § 1 punktiga 33 kehtestatava § 23 3 lg 21 3.3. Regulatsioon tuleneb otsekohalduvast
sõnastus lubab lennunduses ka B2 ja B1 taset ning „õhuliiklust EL-i määruse sättest ning riigisiseseks
korraldav ja sellekohast teavet edastav töötaja“ on laiem mõiste dubleerimiseks puudub vajadus.
kui „lennujuht“ ja „lennuinformaator“), millele antud juhul 3.4 Inglise keele oskustasemega
eelnõus aga viidatud pole. seonduvad nõuded on sätestatud üle-
3.2. Teiseks märgime, et LennS § 24 lg 2 alusel 22.08.2005 vastu euroopaliselt EL-i määrustes 2015/340 ja
võetud määruse nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja nr 1178/2011. LennS-i sätte eesmärgiks on
lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele reguleerida eesti keele oskustasemega
esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja seonduvat. EL-i otsekohalduvas määruses
välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ sätestatu riigisiseses õiguses
(edaspidi määrus nr 96) § 3 lg 2 ning eelnõule lisatud majandus- taasesitamiseks puudub vajadus. Inglise
ja taristuministri määruse „Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja keele võrdlustasemete väljatoomiseks
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja puudub vajadus ning alus, kuna eesti ja
andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning inglise keele oskustasemete regulatsioon ei
Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kord„ ole samaväärne. Inglise keele oskustaset ei
kavandi § 2 lg 1 punkti 3 ja § 3 lg 1 punkti 5 järgi peavad anta välja ühegi muu tunnistuse alusel,
lennujuhiõpilane ja lennujuht valdama C1 keeleoskustasemel vaid ainult lennunduse inglise erialakeele
eesti keelt. EANSile jääb arusaamatuks, miks kehtiva määruse nr oskustaseme testija tunnistuse/sertifikaadi
96 ja määruse kavandi järgi nõutakse lennujuhtidelt eesti keele alusel. Testija tasemed on sätestatud EL-i
oskust C1 keeleoskustasemel, kui eelnõu § 1 punkti 33 järgi nõuetega ning inglise keele puhul ei ole
nähakse LennS § 233 lõikega 21 ette kolm võimalikku lennunduse võimalik ühegi muu testi tulemusi nö
eesti erialakeele oskustaset ning samad keeleoskustaseme konverteerida.
tulenevad ka EL määruse 2015/340 punktist ATCO.B.030(c) ja I
lisa 1. liites sätestatud pädevustasemete skaalast. Kuigi EL
määruse 2015/340 punkt ATCO.B.030(a) jätab liikmesriigile
diskretsiooniõiguse riigikeele keeleoskustaseme kehtestamise
osas, ei ole eelnõu seletuskirjas põhjendatud, miks lennujuhtidele
kehtestatakse C1 nõue, kui eelnõu § 1 punktiga 33 kehtestatava §
233 lõikega 21 on lennunduses lubatud kolm eesti erialakeele taset.
3.3. Kolmandaks märgime, et keeleoskus on ajas muutuv.
Seetõttu on EANSi arvates ebamõistlik, et eelnõu § 1 punktiga 33
planeeritava § 233 lg 21 täiendusega antakse oskusmärge välja
tähtajatult, kui isik on omandanud hariduse eesti keeles või on
sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1, sest
tegelikkuses ei taga see nõutud keeleoskuse olemasolu
tööleasumise või töötamise ajal. Samas mõistame, et taoline
regulatsioon tuleneb EL määruse 2015/340 punktist
ATCO.B.035(a).
3.4. EANSi hinnangul on positiivne, et LennS-is planeeritakse
välja tuua EL määruste 1178/2011 ja 2015/340 ning ICAO
keeleoskustasemete võrdlus Eestis kasutatavate
keeleoskustasemetaga (C1=6.tase, B2=5.tase, B1=4.tase), kuivõrd
see on tänaseni olnud mitmeti tõlgendatav ning sellele on
tähelepanu juhtinud ka mitmed koolitajad. EANS leiab aga, et kui
taolised võrdlustasemed on välja toodud eesti keele puhul, võiks
need olla välja toodud ka inglise keele puhul.
4. Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse LennS § 23 3 lg-t 3, 4. Arvestatud. Eelnõu sõnastust on
kehtestades see järgnevas sõnastuses: Lennunduse eesti vastavalt soovitusele korrigeeritud.
erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami
vastuvõtmise õigust ja kontrollimist omavas asutuses ning
Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud
koolitaja juures. EANSi jaoks jääb arusaamatuks, kas mõlemad
tingimused peavad olema täidetud samaaegselt. Kui eesti
erialakeele oskuse hindamiseks on sobilik nii eesti keele riikliku
eksami vastuvõtmise õigust omav asutus kui ka Lennuametis
registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja, oleks
sobilikum kasutada kahe variandi vahel sõna „või“.
5. Eelnõu § 1 punktiga 44 § 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises 5. Võetud teadmiseks. Võrreldes kehtiva
sõnastuses: „(21) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja seadusega eelnõuga sisulisi muudatusi ei
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja kavandata, muudetakse vaid lennuliikluse
andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning lennujuhtide ja lennuinformaatorite
Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra määruse volitusnormi asukohta.
kehtestab vastava valdkonna minister määrusega.“ Eelnimetatud
määruse kavand on lisatud eelnõule. Määruse kavandis on välja
toodud, et määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 2 1
alusel ning määruse kavandi § 23 kohaselt Majandus-
kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96
„Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele,
kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
Kehtiva LennS § 24 lg 2 sedastab, et lennundusspetsialistide
vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja
eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja
välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirjad
kehtestab valdkonna eest vastutav minister, lähtudes 1944. aasta
Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I
sätestatud nõuetest. Antud volitusnormi alusel on kehtestatud
kaks määrust: 21.12.2001 vastu võetud määrus nr 125
“Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende
koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja
välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“
(edaspidi määrus nr 125) ja määrus nr 96. Seega on § 24 lg-s 2
viidatud mõiste „lennundusspetsialist“ all peetud silmas nii
lennujuhte ja lennuinformaatoreid kui ka muid
lennundusspetsialiste. Kui eelnõu § 1 punktiga 44 kehtestatava §
24 lg 21 volitusnormi alusel antava määrusega tunnistatakse
kehtetuks LennS § 24 lg 2 alusel välja antud üks määrustest, kuid
kehtima jääb LennS § 24 lg 2 ise ning selle alusel välja antud
teine määrus, tuleks EANSi hinnangul kriitiliselt üle vaadata
LennS § 24 lg 2 ning kehtima jääva määruse nr 125
mõistekasutus lennundusspetsialisti osas.
6. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse LennS §-ga 248, milles 6. Antud selgitused.
sätestatakse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, 6.1. Lennujuhiõpilase ja lennujuhi loaga
sellega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse seonduvad põhilised nõuded tulenevad
oskusmärgete ning keeleoskusmärgete väljaandmise, pikendamise otsekohalduvast EL-i määrusest 2015/340,
ja taastamisega seotud regulatsioon. mille riigisisest täpsustamist vajavad sätted
6.1. Esmalt toome välja, et EANSi jaoks on arusaamatu, miks on sõltuvalt normi iseloomust sätestatud
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärked kajastuvad seaduses või määruses. EL-i määruse
eelnõu § 1 punktis 47 esitatud LennS § 248 lg 5 2015/340 nõuded ei laiene
sõnastusettepanekus, kui eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse lennuinformaatoritele,
LennS § 24 lõikega 21 selliselt, et lennujuhiõpilase, lennujuhi ja mistõttu riigisiseselt peavad nõuded olema
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja kehtestatud seaduse tasemel.
andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning 6.2. Eelnõu sõnastus võimaldab
Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra lennuinformaatori koolituskursusena heaks
kehtestab vastava valdkonna minister määrusega ning kiita ka lennujuhi koolituskursust, kui see
lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa taotluse tingimused on välja katab kõik lennuinformaatori töö jaoks
toodud eelnimetatud ministri määruse kavandis. Sellisel juhul vajalikud aspektid. EANS-i
võiksid ka lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärke sõnastusettepaneku järgi tekiks ka
tingimused sisalduda ministri määruses, mitte eraldi lõikena võimalus, et lennujuhtide koolituskursust,
LennS-is. mis on heaks kiidetud lennujuhtide
6.2. Teiseks märgime, et eelnõu § 1 punktis 47 toodud LennS § koolituskursusena, tuleks automaatselt ka
248 lg 5 p 2 sõnastusettepanekus nõutakse lennuinformaatori loa lennuinformaatori loa taotluse puhul
taotlejalt Lennuameti poolt heakskiidetud või aktsepteeritud aktsepteerida, mida ei saa arvestada, kuna
lennuinformaatori koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste lennujuhi koolituskursus ei pruugi
kontrolli läbimist. EANS on varasemalt teinud Majandus- ja sisaldada kõike vajalikke aspekte
kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku, et lennuvälja lennuinfoteenuse osutamiseks.
lennuinformaatori loa taotleja nõutava väljaõppena võiks olla
sobilik ka lennujuhi väljaõpe. Eelnõu väljatöötaja on seejuures ka
ise seletuskirjas välja toonud, et „EL määruse 2015/340 nõuded ei
laiene küll lennuinformaatorile, kuid lennuinformaatorid osalevad
lennuinfoteenuse osutamises Eesti regionaalsetel lennuväljadel
ning sisuliselt täidavad seal lennujuhi funktsioone. [...]
Arvestades, et lennuinformaator täidab sisuliselt lennujuhi
ülesandeid, on nõuded tema terviseseisundi ning keeleoskusele
samaväärsed lennujuhi terviseseisundile ning keeleoskusele
esitatavate nõuetega.“ Seega teeb EANS ettepaneku, et eelnõu § 1
punktis 47 välja toodud LennS § 248 lg 5 punkt 2 sõnastataks
järgnevalt: Lennuamet annab lennuinformaatori loa ning
pädevus-ja oskusmärked välja, kui lennuinformaatori loa
taotleja: [...]2) on läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud või
aktsepteeritud lennuinformaatori või lennujuhi koolituskursuse
ning teadmiste ja oskuste kontrolli.
7. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse LennS ka § 248 lg-ga 7, 7. Ei arvestatud. Antud selgitus.
mille kohaselt Lennuamet teeb otsuse lennujuhi, lennujuhiõpilase Menetlustähtajad seatakse lähtudes
ja lennuinformaatori loa, pädevus- sellega seonduvate menetluse keerukusest ja aeganõudvusest.
oskusmärgete, üksuse oskusmärgete või keeleoskusmärgete Tegemist on maksimaalse tähtajaga ning
andmise, pikendamise või sellest keeldumise otsuse 14 päeva kui menetlus toimub kiiremini, ei oodata
jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. EANSi 14 päeva möödumist. Kehtivas õiguses ei
hinnangul on 14 päeva pikkune tähtaeg liialt pikk võttes arvesse ole loa väljaandmise tähtaega kehtestatud
asjaolu, et EANS peab vastava aja jooksul taotlejale tööd ning Lennuamet Transpordiameti
pakkuma, kuid ei saa lubada tööpositsioonile. Tulenevalt eelkäijana lähtus taotluste menetlemisel
töölepingu seaduse §-st 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö 30-päevasest tähtajast. Eelnõu kohase 14-
tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka päevase tähtaja seadmisel on lähtutud
juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud senisest praktikast, et oleks võimalik
tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul menetlus nõuetekohaselt ja kvaliteetselt
viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö läbi viia. Vaatamata menetlustähtaja
andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tekitab 14- seadmisele ei ole Transpordiametil kavas
päevane menetlustähtaeg EANSile majanduslikku kahju. oma praktikat muuta ning üldjuhul tehakse
otsus kiiremini kui 14 päeva jooksul.
Praktikas ei lähe üldjuhul vajalike
dokumentide kontrollimiseks kauem kui 1
tund. Pikem menetlusaeg on vajalik
juhuks, kui esitatud dokumentide õigsust ja
autentsust on vaja kontrollida. Samas on
pikem menetlustähtaeg vajalik ka
Transpordiameti ressursside tõttu.
EANS-i viidatud majandusliku kahju
tekkimist on üldjuhul võimalik ettevõtjal
endal vältida, st märgete pikendamise
puhul on võimalik pikendamiseks
vajalikud tegevused teha ära 3 kuud enne
märke kehtivuse lõppu – seega on
võimalik EANS-il endal vältida olukorda,
kus lennujuht ei tohi talle loaga antud
õigusi kasutada. Selline olukord, kus
töötaja ei tohi olla iseseisvalt
tööpositsioonil, tekib ainult loa
esmakordsel taotlemisel. Uue märke
juurde taotlemise puhul saab isik näiteks
töötada sellel positsioonil, mille kohta tal
on märge juba varasemalt olemas.
8. Eelnõu § 1 punkt 47 näeb ette ka LennS täiendamise §-ga 2413 8. Osaliselt arvestatud. Antud
Euroopa Liidu liikmesriigis või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse selgitused.
Organisatsiooni osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja 8.1. Arvestatud. Silmas on peetud uut
lennujuhi loa tunnustamise ning asendamise kohta. Vastava § 24 13 volitusnormi e § 24 lg 21, eelnõu teksti
lg 3 ettepaneku järgi peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase korrigeeritud.
loa tunnustamiseks taotleja esitama taotluse, mis vastab § 24 8.2. Kehtiva LennS 231 lg 5 kohaselt peab
lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud
täiendatakse aga LennS § 24 lõikega 21 selliselt, et Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates
lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning lähi- ja lähenemisalades, raadioside olema
pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni tagatud ainult inglise keeles. Nimetatud
sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja sätte sisulist muudatust eelnõuga kavas ei
antud loa tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna ole. Määruse kontekstis tähendab
minister määrusega. Vastava määruse kavandi § 23 järgi tunnustamine seda, et isik tuleb EL
tunnistatakse majandus- kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a liikmesriigis välja antud loaga Eestisse
määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori ning asub tööle näiteks EANS-is. Sellisel
vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning juhul peame me tema loa välja vahetama
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud Eestis välja antud loa vastu ja teeme seda
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ kehtetuks. ilma täiendavate tingimusteta vastavalt EL
8.1. Esiteks jääb EANSi hinnangul ebaselgeks, kas LennS õigusele ehk tunnustame. Muudatus ei
muudatuste jõustumise järgselt peab esitama Euroopa Liidu mõjuta FINEST projekti. Lennujuhtide
liikmesriigis välja antud loa tunnustamiseks Lennuametile eesti keele oskusega seotud VV määruses
taotluse, mis vastab LennS § 24 lg 2 alusel kehtestatud nõuetele nõude muutmist on selgitatud ka punkti
(kuivõrd määrus nr 125 jääb kehtima) või LennS § 24 lõike 21 2.3 selgituses.
järgi kehtestatud nõuetele (kuivõrd määrus nr 96 asendatakse uue 8.3. Tegemist ei ole nõuete
määrusega). karmistamisega. EL õigus ei näe ette
8.2. Tutvudes määruse kavandi §-ga 20, nähtub, et § 20 lg 1 mitte-EL riigis välja antud loa
punktide 3 ja 4 järgi tuleb teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja tunnustamist, isegi kui see on välja antud
antud lennujuhi- või lennujuhiõpilase loa välja vahetamiseks EUROCONTROLi ESARR 5 nõuete
esitada taotlus, millele lisatakse: [...] 3) C1 tasemele vastavat alusel (ehk siis luba on välja antud riigi
eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti poolt, kes on küll EUROCONTROLi liige
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust aga mitte EL-i liikmesriik).
tõendavad dokumendid; 4) raadioside oskust tõendav dokument;
[...]. EANSi hinnangul võib C1 keeleoskustasemel eesti keele
nõudmine tunnustamismenetluses osutuda problemaatiliseks
FINEST projekti kontekstis, kus Soome Vabariigi pädeva asutuse
poolt väljastatud lennujuhi loaga lennujuhid osutavad
lennujuhtimisteenust Tallinna lennuinfopiirkonnas alates
lennutasemest 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas
asuvates lähi- ja lähenemisalades. EANS ei ole hetkel veendunud,
kas ja kuidas plaanivad järelevalveasutused kontrollida piiriülesel
aeronavigatsiooniteenuse osutamisel lennujuhtide pädevust, kuid
EANS ei välista lennujuhi lubade tunnustamismenetlust. Viimase
olukorra realiseerumisel paneks eesti keele C1 keeleoskustaseme
nõue ohtu FINEST projekti realiseerumise.
8.3. Kolmandaks sooviksime välja tuua, et LennS § 24 lg 2 alusel
välja antud määruse nr 96 § 17 lg 1 sätestab, et Euroopa Liidu
liikmesriigi lennuameti poolt ühtse litsentseerimisskeemi alusel ja
vastavalt Eurocontrol ohutusnõuetele ESARR 5 välja antud
kehtivaid lennujuhi- ja lennujuhiõpilaselube ning pädevusi
tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata. Eelnõu
seletuskirjast ei tulene, miks karmistatakse lennujuhi- ja
lennujuhiõpilaselubade tunnustamise tingimusi.
9. Eelnõu § 1 punkti 57 järgi § 37 lg 4 muudetakse ja 9. Antud selgitus. Sertifitseerimisele
sõnastatakse järgmiselt: „(4) Aeronavigatsiooniseadme kuuluvate seadmete ulatus ei muutu,
kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, muudetakse ainult sertifikaadi nimetust.
mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab Seaduses on loetletud ka seadmed, mis
seda käitada. Sertifitseerimisele kuuluvad kõik sertifitseerimise kuuluvad ja selles osas ei
aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse ole midagi muutunud. Sisuliselt on
korraldamiseks kasutatavad Eesti Vabariigi territooriumile tegemist ainult sertifikaadi nimetuse
paigaldatud salvestusseadmed, lennujuhtimissüsteemid, muutmisega.
lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni-
ja seireseadmed, lennuinfosüsteemid ja lennuvälja
lennumeteoroloogilised seadmed.“ Kehtivas seaduses sisalduva
mõiste „lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme“ asendamist
mõistega „aeronavigatsiooniseade“ põhjendatakse seletuskirjas
vajadusega suurendada õigusselgust seeläbi, et tänases sõnastuses
pole selge kas mõiste hõlmab ka muid seadmeid (nt seire-, meteo-
ja salvestusseadmed) ning uus mõiste hakkab hõlmama kõiki
nimetatud seadmeid. EANSi hinnangul on seletuskirjas esitatud
selgitus ebaselge öeldes ühelt poolt, et „termin
„aeronavigatsiooniseade“ hõlmab edaspidi kõiki nimetatud
seadmeid, seega suurendab muudatus õigusselgust.“, teisalt aga
sedastades, et „praegusega võrreldes sertifitseeritavad seadmed ei
muutu.“ Seetõttu tõusetub küsimus, kas sertifitseerimisele
kuuluvate seadmete ulatus muutub või mitte?
10. Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse LennS §-ga 372 10. Võetud teadmiseks. Antud
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, selgitused.
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride 10.1. Võetud teadmiseks.
väljatöötaja sertifikaadi kohta, kuna aeronavigatsiooniteenuse 10.2. Menetlus ühtlustatakse teiste
osutaja sertifikaadiga seonduvat regulatsiooni ajakohastatakse Transpordiameti sarnaste menetlustega.
ning viiakse kooskõlla komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 10.2.1. Antud selgitus eespool.
2017/373. Seetõttu eraldatakse aeronavigatsiooniteenuse osutajat 10.2.2. Senised aeronavigatsiooniteenuse
puudutavad sätted aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist osutaja sertifitseerimisega seotud tähtajad
puudutavast paragrahvist (§ 37 kehtivas LennS-is) ning kehtivas on kehtestatud majandus- ja
seaduses §-s 574 sisalduv lennuprotseduuride väljatöötaja kommunikatsiooniministri 07.03.2007
sertifikaat koondatakse lennuliikluse korraldamise teenuse määrusega nr 13, mis on kehtestatud enne
osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride põhjalike EL-i nõuete jõustumist.
väljatöötaja ühtse sertifikaadi alla. Muudatuse põhjuseks on sertifikaadi
10.1. EANS hinnangul on tegemist positiivse lähenemisega, väljaandmise menetluse ühtlustamine
kuivõrd see vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 teiste Transpordiameti sarnaste
nõuetele ja lihtsustab menetlusprotseduure. Teisalt peab EANS menetlustega, tagamaks taotluse põhjaliku
arvestama täiendavate kuludega tasumisele kuuluva riigilõivu ja igakülgse menetluse ning sätestatud
suurenemise näol, kuivõrd uue ühendatud lennuliikluse tähtaegadest kinnipidamise. 90 päeva
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja pikkune menetlustähtaeg on lennunduses
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga lisandub loetellu tavapärane organisatsiooni sertifikaadi (nt
kaks nö teenust – õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) kehtiva LennS-i § 912 lg 1, § 246 lg 1, § 42
ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) –, ning lg 1; eelnõus nt LennS-i § 8 lg 31, § 9 lg 42,
kummagi teenuse eest tuleb tasuda täiendavat riigilõivu 400 eurot § 2410 lg 2) väljaandmise taotluse
(kokku 800 eurot). Samuti tuleb EANSil tasuda riigilõivu summas menetlemiseks, arvestades EL nõuete
185 eurot sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest. täitmise vajadust ning tagamaks taotluse
10.2. Juhime tähelepanu, et EANSile jääb arusaamatuks vajadus objektiivse ja igakülgse hindamise.
pikendada LennS § 372 lg 3 sõnastusettepanekus lennuliikluse Seadme ja organisatsiooni
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimisele kuluv aeg ning maht on
või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või erinevad, seetõttu on seadme
andmisest keeldumise taotluse menetlemise tähtaega 90 päevani sertifitseerimiseks ette nähtud ka lühem
(seejuures võimalusega pikendada menetlust veelgi 90 päeva aeg.
võrra). Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et „vastavalt LennS § EANS-i viidatud seadme sertifikaadi puhul
1 lõikele 4 kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja on tegemist iseloomult teistsuguse
majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele sertifikaadiga, mille menetlusprotsess ei
MsüSi, võttes arvesse LennSist tulenevaid erisusi. Seega tuleb ole nii mahukas ja aeganõudev – seadme
nimetatud sertifikaadi väljaandmise ja muutmise menetluses sertifikaadi ning teenuseosutaja ehk
järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi organisatsiooni sertifikaadiga seonduvad
regulatsiooni. Seetõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise menetlused on erineva sisu ja mahuga.
erisusena ka EL määrustest tulenevad erisused, mille kohaselt
lõigetega 3 ja 4 sätestatakse erisused MsüSis sätestatud tähtajast
ning sertifikaadi vaikimisi välja andmisest [...] Vastav 10.2.3 Seaduse muudatuse seletuskiri ei
regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste lennunduses kehtivate sisalda seletusi ja põhjendusi määruste
sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest eelnõude kohta.
keeldumise, kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja 10.2.3. Antud selgitused eespool.
taastamise nõuetele.“ EANSi hinnangul ei ole menetlustähtaja Sertifikaadi väljaandmise menetluses
pikendamine 90 päevale sisuliselt põhjendatud ega ka lähtutakse kehtivatest nõuetest, tagamaks
seletuskirjas piisavalt selgitatud. taotluse igakülgse ning objektiivse
10.2.1. Esiteks, MsüS-i § 20 lg 1 kohaselt lahendab menetluse. Vastavad selgitused on toodud
majandushaldusasutus tegevusloa taotluse tegevusloa andmise seletuskirjas. Sertifikaadi muutmise taotlus
või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul, seejuures võib võib tähendada väga suuremahulist
sama paragrahvi lg 3 järgi taotluse lahendamise tähtaega üks muudatust, mille hindamine võtab aega
kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik samaväärselt uue sertifikaadi taotluse
üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Seletuskirjas viidatud EL menetlusega. Seaduses sätestatakse
otsekohalduvatest määrustest ei tulene sertifikaadi taotluse maksimaalne menetlustähtaeg, mille
lahendamise 90 päeva pikkust tähtaega, mistõttu jääb jooksul pädev asutus peab tegema otsuse.
arusaamatuks vajadus kehtestada MsüSi regulatsioonist erisus EL Määruse eelnõus ettenähtud sertifikaadi
määruste alusel. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 II muudatuse menetlustähtaeg võtab arvesse
lisa A-alajao punkt ATM/ANS.AR.A.005 näeb ette pädevale kõige mahukamat võimalikku muudatuse
asutusele sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise protsessi. Sertifikaadi muudatus võib
ülesanded ning sama lisa C-alajao punktid ATM/ANS.AR.C.020 seisneda näiteks täiesti uue teenuse
ja ATM/ANS.AR.C.005 nõude sertifikaatide väljaandmisele ja lisandumises ning sellise muudatuse
teenuseosutajate sertifitseerimisele, deklaratsioonidele ja nõuetele menetlemiseks ei pruugi 30 päevast
vastavuse kontrollimisele, kuid ükski neist punktidest ei sisalda piisata. Menetlusperioodi jooksul tuleb
tähtaegu. läbi viia dokumentide kontroll, kohapeale
10.2.2. Teiseks ei vasta täielikult tõele väide, et 90 päeva pikkune audit ning kui auditi käigus tuvastatakse
menetlustähtaeg kehtestatakse sarnaselt teistele lennunduses mittevastavused, siis peab taotlejale jääma
kehtivate sertifikaatide menetlustele. Täpsemalt, eelnõu § 1 veel aega ka puuduste kõrvaldamiseks. Kui
punkti 58 kohaselt täiendatakse LennS § 37 lg-ga 42, mille järgi taotleja ei jõua puuduseid kõrvaldada (mis
Lennuamet otsustab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi on 30 päevase menetlustähtaja puhul üsna
andmise või andmisest keeldumise 60 päeva jooksul pärast tõenäoline), siis tuleb menetlus lõpetada
taotluse esitamist. Seega sisaldab eelnõu ka teistsuguse pikkusega teatud juhtudel taotluse rahuldamata
sertifikaatide menetlemise tähtaegu. jätmisega. See aga tähendab, et taotleja
10.2.3. Veelgi enam, LennS § 372 lg 6 sõnastusettepanekuga peab esitama peale puuduste kõrvaldamist
kehtestatakse volitusnorm lennuliikluse korraldamise teenuse uue taotluse ning tasuma uuesti ka
osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride riigilõivu. 90 päevane menetlustähtaeg
väljatöötaja sertifitseerimise tingimuste ja korra määruse peaks välistama selliste olukordade
kehtestamiseks. Vastava määruse kavandi § 4 lg 1 kohaselt tekkimise. Vähem mahukamate
rakendatakse 90 päeva pikkust tähtaega ka sertifikaadi või muudatuste korral (nt sertifikaadi vormi
sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisele. Niivõrd pika muudatus millele ka EANS enda kirjas
tähtaja kehtestamine sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud viitab – lennuprotseduuride
andmete muutmisele on aga põhjendamata seletuskirjas. teenuseosutamise lisamine ANSP
Siinkohal tasub ka märkida, et EANS peab muutma sertifikaati sertifikaadile) menetlemiseks ei kulu
tulenevalt asjaolust, et lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat kindlasti kogu võimalik ettenähtud
hõlmatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, menetlusaeg.
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride 10.3. Uue määrusega ei kehtestata enam
väljatöötaja sertifikaadi alla. Kehtiva LennS § 574 lg 4 järgi kohustust organisatsiooni kirjelduse
lahendatakse lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus esitamiseks, seetõttu ei ole ka
45 päeva jooksul, LennS täiendamisega § 372 lg-ga 6 muudetakse juhendmaterjali selle koostamiseks.
vastav tähtaeg seega aga kahekordseks.
10.3. Samuti toome välja, et kehtiva seaduse § 37 lg 2 alusel
07.03.2007 vastu võetud määrusele nr 13
„Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja
kord“ on lisatud taotlus aeronavigatsiooniteenuse osutaja
sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks, juhendmaterjal
organisatsiooni kirjelduse koostamiseks,
aeronavigatsiooniteenuse liigid ja alaliigid, juhendmaterjal
lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks. Eelnõu
§ 1 punktis 62 välja toodud LennS § 372 lg 6 ettepaneku järgi
välja antava määruse kavandist nähtub, te määrusele on plaanis
lisada üksnes juhendmaterjal lennuliiklusteenuse osutamise
käsiraamatu koostamiseks. EANSi jaoks jääb ebaselgeks, miks
LennS muudatusega ei ole kavas määrusele lisada nt
juhendmaterjal organisatsiooni kirjelduse koostamiseks.
11. Eelnõu § 1 punkti 95 järgi § 55 täiendatakse lõikega 31 11. Arvestatud. Sõnastust on
järgmises sõnastuses: „(31) Lennuamet võib lennuvälja käitajalt täpsustatud. Uus sõnastus: „Järelevalve
või lennuliiklusteenindusüksuselt nõuda õhusõiduki käigus käesoleva paragrahvi lõikes 1
teenindamisest keeldumist, kui järelevalve käigus, sh õhusõiduki loetletud asjaolude ilmnemisel kehtestab
kontrolli seisuplatsil on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 Transpordiamet õhusõidukile lennukeelu.“.
nimetatud olukord.“ Seletuskirjas on välja toodud, et: “Vastavalt Lennukeelu kehtestamisel teavitab
EL määrusele nr 965/2012 teeb Lennuamet ühe järelevalveliigina Transpordiamet lennuvälja käitajat ja
õhusõiduki kontrolli seisuplatsil, mida viivad läbi vastava EANS-i.
kvalifikatsiooniga järelevalveametnikud. [...] Lõike eesmärk on
anda Lennuametile selge volitus nõuda lennuvälja käitajalt või
lennuliiklusteenindusüksuselt õhusõiduki teenindamisest
keeldumist.“ EANS mõistab vastava sätte kehtestamise eesmärki,
kuid EANSile jääb arusaamatuks, milline saab olema
teenindamise keelu edastamise protsess. Eelnõust ei nähtu, et
plaanis oleks anda volitusnorm vastavat protsessi sisaldava
määruse vastuvõtmiseks. Kas eelnõu koostaja eesmärgiks on
olnud jätta see reguleerida Lennuameti ja lennuvälja käitaja või
lennuliiklusteenindusüksuse omavahelise protseduuriga?
12. Eelnõu § 2 punkti 3 järgi paragrahvi 164 lõigetes 1 ja 2 12. Osaliselt arvestatud. Antud
asendatakse sõnad „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ selgitused.
tekstiosaga „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, 12.1. Ka EANS-i poolt viidatud
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride seletuskirja esimene lause on asjakohane.
väljatöötaja“. Eelnõu § 2 punkti 4 järgi § 164 lg 3 sissejuhatav Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr
lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lennuliikluse 2017/373 punkt ATM/ANS.AR.C.020 (C )
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja kehtestab, et sertifikaat on tähtajatu,
ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest mistõttu on lisatud eelnõusse riigilõiv selle
tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu:“. RLS § 164 lg-s hoidmise eest.
1 ja 2 mõiste „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ asendamist 12.2. Arvestatud. Seletuskirja on
mõistega „lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, korrigeeritud.
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride 12.3. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr
väljatöötaja„ on seletuskirjas põhjendatud järgnevalt: 2017/373 punkti ATM/ANS.AR.C.020
„muudetakse seoses EL määrusest 2017/373 tulenevate alapunkti c kohaselt on sertifikaat
muudatustega, sh sertifikaadi tähtajatuks muutumisega, mistõttu tähtajatu. EL-i otsekohalduva määruse sisu
sarnaselt teistele sertifikaatidele hakkab aeronavigatsiooniteenuse riigisiseses õiguses kordamiseks puudub
osutaja sertifikaadi hoidmise osas kehtima hoidmise riigilõiv. vajadus.
Samuti viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse §-ga 373, mis viitab
lennuprotseduuride korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadile. Samasisuline muudatus tehakse ka §
164 lõigete 1 ja 2 sõnastuses.“
12.1. EANS juhib esiteks tähelepanu, et tõele vastab üksnes
seletuskirjas välja toodud selgituse teine lause ning esimene lause
on asjakohatu, kuivõrd mõiste muutmine ei ole tingitud
sertifikaadi tähtajatuks muutumisest, vaid mõiste muutmisest
LennS-s (eelnõu § 1 punkt 62, LennS § 372 sõnastusettepanek).
12.2. Teiseks toome välja, et ülaltoodud seletuskirja väljavõttes
on eelduslikult tahetud kasutada viidet LennS §-le 372.
12.3. Kolmandaks toome välja, et ei eelnõu § 1 punktis 62 toodud
Lenns §-de 372 ja 373 sõnastusettepanekutest ega ka LennS § 372
lg 6 sõnastusettepaneku volitusnormi alusel antavast määrusest
(kavandist) ei tulene, et sertifikaat on edaspidi tähtajatu. Vastav
asjaolu on tuletatav küll komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr
2017/373 ja eelnõu § 2 punktis 4 sisalduvast RLS § 164 lg 3
sissejuhatava lause sõnastusettepanekust, mille kohaselt
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga
aasta kohta riigilõivu, kuid EANSi hinnangul võiks sertifikaadi
tähtajatule iseloomule olema viidatud ka LennS §-s 372 või LennS
§ 372 lg 6 alusel vastu võetavas määruses.
13. Seletuskirja peatüki 6 „Seaduse mõjud“ sissejuhatavas lauses 13. Ei arvestatud. Antud selgitus.
on välja toodud, et seadusel puudub oluline mõju riigiasutuste Eelnõu Transpordiameti pädevusse
korraldusele. Samuti on seletuskirja peatüki 6 punktides 1-6 välja kuuluvate menetluste sätted on välja
toodud, et kuigi Lennuamet on muudatuste puhul mõju töötatud koostöös Transpordiametiga.
sihtrühmaks, on mõju ulatus, avaldumise sagedus ja Selle käigus hindas Transpordiamet ka
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. EANS vastavate muudatuse sisulist mõju ning puudub alus
väidetega ei nõustu, kuivõrd eelnõuga muudetakse nii asuda teistsugusele seisukohale.
Lennuameti pädevusi (laiendatakse) kui ka menetluskorda ning
kogumis tõstavad muudatused oluliselt Lennuameti
halduskoormust, võimalik, et ka tööjõuressursi vajadusi. Nt kui
kehtiva seaduse § 71 lg 1 järgi teeb tsiviilõhusõiduki,
lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja
aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja riigisisestele ja
rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse
alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ning
haldusotsuste tegemiseks Lennuamet, siis eelnõu § 1 punkti 5
kohaselt § 71 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1)
Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni,
hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride
väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme,
lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja,
lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele
nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate
lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks
teeb Lennuamet.“ Seejuures on seletuskirjas välja toodud, et:
„Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse mitmete Lennuameti järelevalve
pädevusse kuuluvate valdkondadega.“ Seetõttu leiab EANS, et
erinevate muudatuste mõju Lennuameti töökorraldusele kogumis
on vääralt hinnatud ning vajalik oleks põhjalikum analüüs
seaduse mõjude osas riigiasutuste korraldusele.
14. Viimase punktina sooviksime veelkord välja tuua, et EANSi 14. Võetud teadmiseks. Antud selgitus.
jaoks on arusaamatu menetlustähtaegade pikendamine mitmete Menetlustähtaegade seadmise põhimõtteid
taotluste menetlemisel, nt 90-päevane menetlustähtaeg on selgitatud seletuskirjas ning käesoleva
koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemisel (eelnõu § 1 punkt tabeli punktides 7 ja 10. 90-päevane
47, LennS § 2410 lg 2 sõnastusettepanek) ja lennuliikluse tähtaeg muudab menetluse paindlikumaks
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja ja tõhusamaks ning annab taotlejale
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlemisel (eelnõu § võimaluse tekkinud puudused kõrvaldada
1 punkt 62, LennS § 372 lg 3 sõnastusettepanek). Olukorras, kus enne menetlustähtaja lõppu. Lühema
majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud transpordi programm menetlustähtaja puhul, kui esineb
aastateks 2020-2023 näeb ette kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik puuduseid ning ei ole aega nende
transpordisektori tagamise, riik on nullbürokraatia programmiga kõrvaldamiseks enne menetlustähtaja
seadnud eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise saabumist, tuleb menetlus lõpetada
riigiasutustega suhtlemisel ja majandustegevust põhjendamatult negatiivse otsusega ning taotleja peab
piiravate erinõuete kaotamise ning liigutakse avalike teenuste uuesti taotluse esitama ning maksma ka
digitaliseerimise suunas, peaksid haldusmenetlused pigem riigilõivu.
muutuma paindlikumaks ja tõhusamaks, sh lihtsustuma taotluste
läbivaatamine. LennS muudatustega liigutakse aga vastupidises
suunas.
ASi Tallinna Lennujaam Pärnu lennujaam
1. Eelnõu paragrahvi 248 lg 6 sõnastuse kohta - selle lõigu kolm Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud
viimast sõna "... kehtiva üksuse oskusmärge" jätab mulje, nagu vastavalt märkusele.
üksus peab olema kehtiv, mille oskusmärge tal on. Pakuksin, et
õigem oleks sõnastus "... kehtiv üksuse oskusmärge". Selliselt on
näidatud, et üksuse oskusmärge peab olema kehtiv.
2. Eelnõu lisa 2 §14 lg 4 viitab, et töökohakoolituse Arvestatud. Korrektne viide on lõike 1
mitteläbimisel kolme aasta jooksul tuleb sooritada lõike 2 punktis punkt 1, kavandit korrigeeritud.
2 viidatud teadmiste ja oskuste kontroll. Juhin tähelepanu, et §14
lõikes 2 ei ole ühtegi alapunkti, samuti ei viita see teadmiste ja
oskuste kontrollile. Ehk on mõeldud lõike 1 punkti 1? Või on
tahetud viidata mõne muu paragrahvi lõike 2 punktile 2?
3. Eelnõu lisa 2 §14 lg 2 kohaselt „Lennuinformaatori luba Arvestatud. Nõuded lennuinformaatori
antakse välja Lennuameti vormil, kui loa taotleja vastab loa taotlejale kehtestatakse seadusega ning
käesoleva paragrahvi punktis 2 toodud nõuetele.“ Paragrahv määruse kavandit on korrigeeritud.
jaguneb lõigeteks, mis omakorda punktideks. Käesolevas
paragrahvis ehk §14 ei ole punkti 2. Ehk on mõeldud viidata
käesoleva paragrahvi lõikele 1?
4. Eelnõu lisa 2 § 15 lg 3 „… Lennujuhi AFIS üksuse oskusmärge Arvestatud. Kavandi viidet on
on kehtiv, kui on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused.“ Selle korrigeeritud.
paragrahvi lõige 2 sedastab: „Lennuvälja lennuinfoteenuse
osutajal peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud
lennuinformaatori üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamise ja
hindamise protseduur.“ Pakun omalt poolt taas, et ehk on
mõeldud viidata selle sama paragrahvi lõikele 1, mis ütleb, et
oskusmärke jätkuva kehtivuse eelduseks on 90-päevasel perioodil
lennuinformaatorina töötamine vähemalt 50 tundi?
EELNÕU
15.10.2021
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „Tallinna lennuinfopiirkonnas“ sõnadega „Eesti
õhuruumis“;
2) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 7 lõiked 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa
Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi
(EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu
määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L212, 22.08.2018, lk 1122), alusel vastu võetud
rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandeid
teeb Transpordiamet.“;
4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või
jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest vastutab Rahvusvahelise
Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.“;
5) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride
väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja
rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja
sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.“;
6) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Transpordiamet hindab kontrolliva isiku
vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139, selle rakendusmäärustes,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 550/2004 ning käesolevas seaduses
sätestatud nõuetele.“;
7) paragrahvi 76 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 7 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008“ tekstiosaga
„(EL) 2018/1139“;
1
8) seaduse 2. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „lennu ja keskkonnakõlblikkus“ sõnadega
„lennu- ja keskkonnakõlblikkus“;
9) paragrahvi 8 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 8. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaat“;
10) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 1“ tekstiosaga
„(EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 1“;
11) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Transpordiamet otsustab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 kohase
tootjaorganisatsiooni ja komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 kohase hooldusorganisatsiooni
sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest.
Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see
on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta
sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(32) Sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata sertifikaadi muutmise taotluse,
kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab
sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud tähtaja jooksul.“;
13) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi
piiramine, kehtivuse peatamine, taastamine ning kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet võib EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni või hooldusorganisatsiooni
sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada järgmistel
juhtudel:
1) sertifikaadi omanik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või
2) lennuohutuse tagamiseks.
(2) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(3) Kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud
peatamise aluseks olnud puudusi või ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele
nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on
kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse algses ulatuses.
Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi
omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi
omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult
Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks
sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.“;
14) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„§ 9. EASA õhusõiduki lennukõlblikkus, jätkuv lennukõlblikkus ning jätkuvat
lennukõlblikkust ja kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon“;
15) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „I lisas“ tekstiosaga „I ja Vb lisas“;
16) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on isik, kes vastab komisjoni määruse
(EL) nr 1321/2014 I, Va või Vd lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni või kombineeritud lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni sertifikaat.“;
17) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41–48 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud sertifikaadid annab välja Transpordiamet.
Lõikes 2 nimetatud sertifikaadi annab välja Transpordiamet või sertifikaadi väljaandmise õigust
omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.
(42) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi andmise
või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest. Transpordiamet võib otsuse
tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse
tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel
taotlejale vaikimisi antuks.
(43) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi omanik on kohustatud
Transpordiametile viivitamata esitama sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi aluseks
olevad andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva
paragrahvi lõikes 42 sätestatud tähtaja jooksul.
(44) Transpordiamet võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaati piirata, selle
kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:
1) sertifikaadi omanik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või
2) lennuohutuse tagamise huvides.
(45) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(46) Kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise
aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele
nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
(47) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on
kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse algses ulatuses.
Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi
omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
(48) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama
kirjalikult Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab
sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.“;
18) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3
19) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „organisatsiooni sertifikaadi“ sõnadega „ja
kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi ning nimetatud
sertifikaatide muutmise“;
20) paragrahvi 91 lõikes 1 ja § 51 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4
lõikes 4“ tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“;
21) paragrahvi 92 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 3 punktis j määratud
õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust
korraldav organisatsioon.“;
22) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva seaduse § 92 lõikes 3 nimetatud õhusõiduki hooldustöid võib teha üksnes
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud hooldusorganisatsioon.“;
23) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõna „iga-aastane“;
24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollitakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014
I lisa I alajao punktis M.A.901 sätestatu kohaselt.“;
25) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib:
1) Transpordiamet;
2) sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on asjakohane
õigus;
3) sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kellel on asjakohane õigus;
4) sertifitseeritud kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on
asjakohane õigus;
5) lennundustehniline töötaja, kellele on Transpordiamet välja andnud asjakohase
tüübipädevusmärkega lennundustehnilise töötaja loa, mis vastab komisjoni määruse (EL)
nr 1321/2014 III lisa 66. osa sätetele;
6) käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isik.“;
26) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kuni 2730 kg maksimaalse stardimassiga EASA õhusõiduki, kaasa arvatud õhupalli ja
purilennuki lennukõlblikkust kontrollib Transpordiamet, kui seda taotleb õhusõiduki käitaja ja
puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse kontrolli
pädevusega organisatsioon või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud isik.“;
27) paragrahvi 10 lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab
lennukõlblikkussertifikaadi Transpordiamet või käesoleva seaduse §-s 911 nimetatud
sertifikaadi alusel jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on
lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmise õigus.“;
4
28) paragrahvi 101 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ülikerglennuk, purilennuk, motopurilennuk,
õhulaev ja kuumaõhupall“ sõnaga „ülikergõhusõiduk“;
29) paragrahvi 231 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadioside pidamine lennundussagedustel vahemikus 118,000–137,000 MHz on lubatud
isikul, kellele on välja antud lennunduse raadioside luba või kelle lennundusloale on tehtud
kanne raadioside pidamise õiguse kohta (edaspidi lennunduse raadioside luba), vastavalt loale
kantud tingimustele.“;
30) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Lennunduse raadioside loa taotleja peab olema läbinud koolituse käesoleva paragrahvi
lõike 3 alusel sätestatud korras ja sooritama Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või
sertifitseeritud koolitaja juures eksami enne, kui esimest korda alustab lennundussagedustel
raadioside pidamist.
(12) Piloodiõpilasel on enne soololendu lubatud instruktori vastutusel pidada raadiosidet ilma
lennunduse raadioside loata.“;
31) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennunduse raadioside luba kehtib tähtajatult.
(22) Transpordiamet võib tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja:
1) ei tõenda, et ta on loaga antud õigusi kahe viimase aasta jooksul kasutanud;
2) on rikkunud lennunduse raadioside pidamise nõudeid;
3) teadmised või oskused ei vasta raadioside pidamise nõuetele.“;
32) paragrahvi 231 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning raadioside koolituse
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Eesti õhuruumis lendamisel juhindutakse kahepoolses raadiosides komisjoni
rakendusmäärusest (EL) nr 923/2012 ja lennunduse raadioside reeglitest.
(5) Eesti õhuruumis lendamisel kasutatakse raadioside pidamiseks eesti ja inglise keelt.
Ülalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja
lähenemisalades, kasutatakse ainult inglise keelt.“;
33) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside
loale või lennunduse raadioside loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
34) paragrahvi 233 pealkirjas asendatakse sõnad „erialakeele oskustase“ sõnadega „erialakeele
oskuse tase“;
35) paragrahvi 233 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
5
„(1) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lennunduse erialakeele oskuse tase peab
vastama komisjoni määruse (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud
tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL)
nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L63,
06.03.2015, lk 1122), I lisa punktis ATCO.B.030 sätestatud keeleoskustasemele.
(2) EASA ja mitte-EASA lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki piloodi
lennunduse erialakeele oskuse tase peab vastama komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa
punkti FCL.055 sätestatud keeleoskustasemele.“;
36) paragrahvi 233 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennunduse eesti erialakeele oskuse taset tõendab keeleoskusmärge. Keeleoskusmärke
võib lennundusloale kanda, kui loa omanikul on lennunduse raadioside luba eesti keeles ning
ta on täitnud ühe järgmistest tingimustest:
1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti
keele riikliku eksami tasemel C1;
2) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B2 või
3) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1.
(22) Lennundusloale kantakse keeleoskusmärge järgmiste keeletasemete kohta:
1) erialakeele oskuse 6. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21
punktis 1 nimetatud nõude;
2) erialakeele oskuse 5. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21
punktis 2 nimetatud nõude;
3) erialakeele oskuse 4. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21
punktis 3 nimetatud nõude.“;
37) paragrahvi 233 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise ja
kontrollimise õigust omavas asutuses või Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või
sertifitseeritud koolitaja juures.
(4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi ja
EASA-ga kahepoolse tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigi lennuameti järelevalve
all sooritatud erialakeele oskuse taseme hindamise tulemusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud erialakeele oskuse märke väljaandmisel või
taastamisel määratakse märke kehtivusaeg keeleoskuse hindamise kalendrikuu viimasest
kuupäevast.“;
38) paragrahvi 233 lõiked 6–7 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 233 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(8) „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku keeleoskusmärke kehtivusaja
pikendamiseks toimub erialakeele oskuse taseme hindamine mitte varem kui kolm kuud enne
keeleoskusmärke kehtivusaja lõppu, pikendatakse märke kehtivust järgmiseks perioodiks
eelmise perioodi lõpukuupäevast arvates. Kui erialakeele oskuse taseme hindamine on
6
toimunud varem kui kolm kuud enne keeleoskusmärke kehtivusaja lõppu, määratakse
keeleoskusmärke kehtivusaeg erialakeele oskuse taseme hindamise kalendrikuu viimasest
kuupäevast.“;
40) paragrahvi 233 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
41) paragrahvi 234 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 234. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija“;
42) paragrahvi 234 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lennunduse inglise erialakeele oskuse teste korraldab lennunduse erialakeele oskuse
testija, kellel on asjakohane sertifikaat.
(2) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi annab välja Transpordiamet, kui
taotleja vastab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti FCL.055 või komisjoni määruse
(EL) 2015/340 punkti ATCO.B.040 kohastele nõuetele.“;
43) paragrahvi 234 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija võib korraldada erialakeele oskuse teste,
lähtudes sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatest nõuetest.
(22) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi andmise või
andmisest keeldumise 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib
otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi
keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja
möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.“;
44) paragrahvi 234 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaat antakse välja tähtajatult.
(4) Transpordiamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi
väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke lõike 7
alusel kehtestatud määruses nimetatud dokumente.
(5) Transpordiamet peatab inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse või tunnistab
selle kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) kui esinevad komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisa punkti ARA.FCL.250 alapunktis
a või 2015/340 II lisa punkti ATCO.AR.D.005 alapunktis c nimetatud lennunduslubade
kehtetuks tunnistamise alused;
2) kui testija on esitanud Transpordiametile tegevuse peatamise või lõpetamise taotluse.“;
45) paragrahvi 234 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Transpordiamet võib lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse
peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija ei ole järginud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel
kehtestatud nõudeid.
(52) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb Transpordiametile tagastada kolme tööpäeva jooksul
kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates.“;
7
46) paragrahvi 234 lõiked 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on
kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaadi omanik tõendab, et ta vastab sertifikaadi
väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ja suudab täita sertifikaadil määratud tingimusi, taastab
Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne
sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
(7) Nõuded lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotlemisele ning
tasemetestile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise, muutmise
ja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
47) paragrahv 235 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 236 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud
korras“;
49) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, pädevus- ja oskusmärgete ning
üksuse oskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamise ning koolitusorganisatsiooni
sertifikaadi väljaandmise ja Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
50) paragrahvi 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
51) paragrahvi 241 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud
tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr
923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (EÜT L 63,
06.03.2015, lk 1–122),“;
52) paragrahvi 241 lõikes 4 ja § 247 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „klassi 1“ tekstiosaga „1.
klassi“;
53) paragrahvi 241 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „klassi 2 ning kergõhusõiduki piloodi esmase,
komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase klassi LAPL tervisetõendi“ tekstiosaga „2. klassi
ning kergõhusõiduki piloodi esmase, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase LAPL
klassi tervisetõendi“;
54) paragrahvi 241 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „klassi 3“ tekstiosaga „3. klassi“;
55) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Lennuinformaator on lennundusspetsialist, kellel on lubatud edastada lennuliiklusinfot
isikutele, kes kasutavad seda lennuliikluses kooskõlas lennureeglite ja eeskirjadega omal
vastutusel.“;
56) seadust täiendatakse §-dega 248–2413 järgmises sõnastuses:
8
„§ 248. Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, nendega seotud pädevus- ja
oskusmärgete, üksuse oskusmärgete ning keeleoskusmärgete väljaandmine, pikendamine
ja taastamine
(1) Transpordiamet annab lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa ning nendega seotud pädevus- ja
oskusmärked välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas
sätestatud nõuetele.
(2) Transpordiamet annab välja, pikendab ning taastab üksuse oskusmärke, kui taotleja vastab
määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele.
(3) Transpordiamet annab keeleoskusmärke välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse
(EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele, ning pikendab või taastab selle, kui on
täidetud komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuded.
(4) Transpordiamet annab lennuinformaatori loa ning sellega seotud pädevus- ja oskusmärked
välja, kui lennuinformaatori loa taotleja:
1) on vähemalt 18-aastane;
2) on läbinud Transpordiameti heakskiidetud või aktsepteeritud lennuinformaatori
koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli;
3) on läbinud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt kahekuulise
töökohakoolituse üksuses, kus töötamiseks ta lennuinfo teenuse osutamise pädevust vajab;
4) omab komisjoni määruse (EL) 2015/340 kohast kehtivat 3. klassi tervisetõendit;
5) oskab eesti keelt käesoleva seaduse § 233 lõike 1 kohaselt C1-tasemele vastavalt ja inglise
keelt komisjoni määruse (EL) 2015/340 sätestatud nõuetele vastavalt;
6) omab lennunduse raadioside luba raadioside pidamiseks eesti ja inglise keeles.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud töökohakoolitus tuleb läbida sellise
lennuinformaatori või lennujuhi juhendamisel, kellel on vähemalt kaheaastane tööpraktika ja
kehtiv üksuse oskusmärge.
(6) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, sellega
seotud pädevus- ja oskusmärke, üksuse oskusmärke või keeleoskusmärke andmise,
pikendamise või sellest keeldumise kohta 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest
arvates.
§ 249. Lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ja
tasemetestija oskusmärke väljaandmine, pikendamine ja uuendamine
(1) Transpordiamet annab lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori
ning tasemetestija oskusmärke välja või pikendab või uuendab seda, kui selle taotleja vastab
komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuetele.
(2) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme
instruktori või tasemetestija oskusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks või uuendamiseks või
selle väljaandmisest, pikendamisest või uuendamisest keeldumise kohta 14 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
(3) Kui taotleja ei ole Transpordiameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esinevaid puudusi või esitanud lisaandmeid, lõpetatakse
taotluse läbivaatamise menetlus vastava oskusmärke väljaandmisest, pikendamisest või
uuendamisest keeldumise otsusega.
9
§ 2410. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemine, väljaandmine ja muutmine
(1) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi annab Transpordiamet välja lennujuhtide, pilootide ja
lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonidele.
(2) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks esitab taotleja
komisjoni määruse (EL) 2015/340 III lisa punkti ATCO.OR.B.001 alapunktis c, komisjoni
määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa punkti 147.A.15 alapunktis b või komisjoni määruse
(EL)nr 1178/2011 VII lisa punkti ORA.ATO.105 alapunktides a ja b sätestatud nõuetele
vastava taotluse.
(3) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni
sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul
taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse
tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse
tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel
taotlejale vaikimisi antuks.
(4) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise
ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses
sätestatud määras.
§ 2411. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtetuks
tunnistamine ning kehtivuse taastamine
(1) Transpordiamet võib käesoleva seaduse § 2410 lõikes 2 nimetatud sertifikaati piirata või
selle kehtivuse peatada, kui koolitusorganisatsioon ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks
olevatele nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
(2) Transpordiamet võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada ettekirjutuses nimetatud tähtaja
jooksul puuduste kõrvaldamata jätmise korral.
(3) Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks, kui sertifikaadi omanik loobub
sertifikaadist. Sertifikaadist loobumisest peab koolitusorganisatsioon Transpordiametit
kirjalikult teavitama. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks koolitusorganisatsiooni
teatatud kuupäeva seisuga.
(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on
kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse algses ulatuses.
Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi
omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
§ 2412. Koolitustegevuse deklareerimine
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni
esitamist käsitatakse majandustegevuse teate esitamisena.
(2) Deklareerimiskohustusega isik esitab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti
DTO.GEN.270 kohased siseläbivaatuse ja tegevusaruanded eelmise kalendriaasta kohta
Transpordiametile iga kalendriaasta 31. märtsiks.
10
(3) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punktis DTO.GEN.135 sätestatud juhtudel kaotab
deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon õiguse korraldada deklaratsiooni alusel kindlaks
määratud koolitust.
§ 2413. Euroopa Liidu liikmesriigis või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni
osalisriigis väljaantud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa, nendega seotud märgete ja
dokumentide tunnustamine ning asendamine
(1) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud lennujuhiõpilase luba ja
lennujuhi luba ning asendab loa Transpordiameti väljaantava komisjoni määruse (EL) 2015/340
II lisa 1. liite vormi kohase loaga, kui loa asendamist taotlev isik vastab lennujuhiõpilase või
lennujuhi loa saamise nõuetele.
(2) Transpordiamet võib tunnustada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni
osalisriigis väljaantud lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba, sellega seotud märkeid või nendega
seotud muid dokumente, kui taotleja vastab samaväärsetele nõuetele, mis on sätestatud
komisjoni määruse (EL) 2015/340 I ja IV lisas. Loa tunnustamise korral asendab
Transpordiamet selle komisjoni määruse (EL) 2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase loaga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa tunnustuse saamiseks esitab taotleja taotluse
käesoleva seaduse § 24 lõike 21 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa tunnustuse saamiseks esitab taotleja taotluse,
Eestis sertifitseeritud lennujuhtide koolitusorganisatsiooni soovituse ning hinnangu taotleja
teadmiste ja oskuste kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa tunnustamiseks esitatud taotluse ja sellele
lisatud nõutavate dokumentide ja koolitusorganisatsiooni soovituse põhjal hindab
Transpordiamet, kui suures ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa taotluse menetlemisel ilmneb, et taotleja ei
vasta komisjoni määruse (EL) 2015/340 I ja IV lisa nõuetele, võib Transpordiamet otsustada
tunnustuse andmiseks seada taotlejale lisatingimused komisjoni määruse (EL) 2015/340
kohaste koolituste läbimiseks ja eksami sooritamiseks.
(7) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa tunnustamise ja
asendamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest
arvates.
(8) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud
lisaandmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus loa tunnustamisest ja asendamisest
keeldumise otsusega.“;
57) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja
taastamine“;
58) paragrahvi 25 lõike 1 punkti 1, § 55 lõike 1 punkti 3 ja § 551 lõiget 1 täiendatakse pärast
sõnu „korrakaitseseaduse tähenduses“ sõnadega „või alkoholi piirmäära ületavas seisundis“;
59) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
11
„(11) Transpordiamet peatab lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või
oskusmärke kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.AR.D.005 alapunktis c sätestatud alustel.
(12) Transpordiamet võib peatada lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või
oskusmärke kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.AR.D.005 alapunktides b ja e ning punkti ATCO.AR.C.010 alapunktis b sätestatud
alustel.
(13) Transpordiamet peatab lennuinformaatori loa, sellega seonduva pädevus- või oskusmärke,
üksuse oskusmärke või keeleoskusmärke kehtivuse või tunnistab loetletud märked kehtetuks
lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhtudele, kui isik:
1) on loa või pädevus- või oskusmärke taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutas
loa või märke andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa või märke
väljaandmisest keelduma;
2) on võltsinud loal olevaid andmeid;
3) loobub loast.“;
60) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Transpordiamet võib järelevalve või väärteomenetluse ajaks peatada lennundusloaga või
kehtivustõendiga antud õigused menetluse lõpuni.“;
61) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Lennundusloaga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa omanik kohustatud
lennundusloa Transpordiametile tagastama.
(5) Kui lennundusloaga antud õiguste peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud ning
lennundusloa omanik tõendab, et ta vastab lennundusloaga antud õigustele, taastab
Transpordiamet lennundusloaga antud õigused.
(6) Kui peatatud lennundusluba või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses
määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet loa või sellega antud õigused kehtetuks.“;
62) paragrahv 251 tunnistatakse kehtetuks;
63) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6. peatükk
LENNUVÄLJAD, KOPTERIVÄLJAKUD, AERONAVIGATSIOONISEADMED,
LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSE
OSUTAJAD NING LENNUPROTSDEUURIDE VÄLJATÖÖTAJAD“;
64) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osades nimetab mehitamata õhusõidukite liikluse
korraldamise teenuse osutaja valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“;
65) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja
kaitsevööndist.“;
12
66) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kopteriväljaku ja mittesertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste
piirangupindade kogumist.“;
67) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Transpordiametil on õigus lennuvälja käitaja taotlusel teha põhjendatud juhul erand
käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks, kui
sellega on tagatud samaväärne lennuliikluse ohutus ja erandi ulatus ei ole suurem kui vaja.
Lennuvälja käitaja lisab taotlusele riskianalüüsi.“;
68) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel kasutatakse lennuvälja või kopteriväljakut,
peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, kui lennuväli või kopteriväljak jääb
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse või seda
kasutatakse regulaarses ärilises lennutegevuses.“;
69) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Sertifikaat kinnitab lennuvälja või kopteriväljaku vastavust õhusõidukite ohutu käitamise
nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.
(12) Kui tegemist on lennuvälja või kopteriväljakuga, mis jääb väljapoole Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisala või kui seda ei kasutata regulaarses ärilises
lennutegevuses, ei pea sellel olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaati.“;
70) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja rajamise ja käitamise nõuded ning
käitamistingimuste väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
71) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimused annab välja
Transpordiamet.“;
72) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41 ) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste väljaandmise
ja muutmise taotluse läbivaatamise ning käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
73) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 37. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmine“;
74) paragrahvi 37 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks;
75) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41–46 järgmises sõnastuses:
13
„(41) Aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat,
mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab seda käitada. Sertifitseerimisele
kuuluvad kõik aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse korraldamiseks
kasutatavad Eesti Vabariigi territooriumile paigaldatud salvestusseadmed, õhuruumi
korraldamise ja lennuliiklusvoogude juhtimise süsteemid, lennujuhtimissüsteemid,
lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni- ja seireseadmed,
lennuinfosüsteemid ja lennuvälja lennumeteoroloogilised seadmed.“;
(42) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi annab välja Transpordiamet.
(43) Transpordiamet otsustab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi andmise või andmisest
keeldumise 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(44) Kui eri aeronavigatsiooniseadmed on käsitatavad ühe funktsionaalse objektina,
sertifitseeritakse need ühe seadmekeskusena, mille kohta antakse välja üks
aeronavigatsiooniseadme sertifikaat.
(45) Transpordiamet keeldub aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmisest, kui
aeronavigatsiooniseade ei vasta seadme tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivatele
nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.
(46) Transpordiamet võib keelduda aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimisest
seadmekeskusena, kui:
1) seadmete kogumi ühe osa mittetoimimise tõttu sertifikaadi kehtivuse peatamise või kehtetuks
tunnistamise korral võib olla oluliselt häiritud aeronavigatsiooniteenuse osutamine või
lennuliikluse korraldamine;
2) seadmete kogumi osad on mõeldud eri funktsioonide täitmiseks;
3) tegemist on sama funktsiooni täitvate seadmetega, mille tööpõhimõtted erinevad.“;
76) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise korra ning
nõuded aeronavigatsiooniseadme tehnilisele seisukorrale ja käitamisele kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.“;
77) paragrahvi 37 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
78) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
79) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 371–373 järgmises sõnastuses:
„§ 371. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine
ja kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet võib peatada aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse, kui:
1) järelevalve käigus on tuvastatud olulisi puudusi seadme käitamisel;
2) seadme käitamisprotseduurid ja tehniline seisukord ei vasta sertifikaadi väljaandmise
nõuetele;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti välja antud sagedusloa tingimusi on muudetud
või sagedusluba on peatatud, tunnistatud kehtetuks või kaotanud kehtivuse;
14
4) aeronavigatsiooniseadme töös on lühikese aja jooksul esinenud korduvaid häireid.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3
nimetatud sagedusloa tingimuse muutmisest või sagedusloa peatamisest, kehtetuks
tunnistamisest või kehtivusaja möödumisest Transpordiametit kolme tööpäeva jooksul.
(3) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud ning sertifikaadi omanik tõendab
seadme ja selle käitamise vastavust käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud
aeronavigatsiooniseadme tehnilise seisukorra ja käitamise nõuetele, taastab Transpordiamet
sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse
taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
(4) Transpordiamet tunnistab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtetuks, kui:
1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks
olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;
2) seadet ei võeta kasutusele kuue kuu jooksul alates sertifikaadi väljaandmisest;
3) seade on kasutuselt kõrvaldatud;
4) seade on taastumatult hävinenud;
5) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.
(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadist loobumisest teatab sertifikaadi omanik
Transpordiametile kirjalikult vähemalt 15 päeva enne loobumist. Transpordiamet tunnistab
sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
§ 372. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat
(1) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat tõendab sertifikaadi omaniku vastavust komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja
aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku
funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011,
(EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L62,
08.03.2017, lk 1–126), kehtestatud nõuetele sertifikaadi lisas toodud teenuste osas.
(2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi annab välja Transpordiamet.
(3) Transpordiamet otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 kohase lennuliikluse
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi
nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse kohta otsuse tegemise
tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu.
Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale
vaikimisi antuks.
(4) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus jäetakse rahuldamata ja sertifikaadi
väljaandmisest keeldutakse, kui:
1) taotleja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud nõuetele;
15
2) teenuse osutamiseks kasutataval aeronavigatsiooniseadmel puudub kehtiv
aeronavigatsiooniseadme sertifikaat;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.
(5) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse
läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud
määras.
§ 373. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtetuks
tunnistamine ning kehtivuse taastamine
(1) Transpordiamet võib lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse
osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või
lennuprotseduuride väljatöötaja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud
nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
(2) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise
tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta
sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi
kehtetuks.
(3) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet
sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik teatab sellest kirjalikult Transpordiametile vähemalt
kuus kuud enne sertifikaadist loobumist. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks
sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on
kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse algses ulatuses.
Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi
omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.“;
80) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohase lennuettevõtja
lennutegevusloa annab välja, peatab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.“;
81) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lennuettevõtja lennutegevusloa saamiseks esitab lennuettevõtja Transpordiametile
taotluse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 toodud andmed ja
dokumendid.“;
16
82) paragrahvi 40 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
83) paragrahvi 42 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise ja lennuettevõtja
kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.“;
84) paragrahvi 424 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 424. Lennuettevõtja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks
tunnistamine“;
85) paragrahvi 424 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „võib
lennuettevõtja“ sõnadega „sertifikaati piirata,“;
86) paragrahvi 424 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi piiramise alus on kõrvaldatud või ära
langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse algses ulatuses. Vajaduse korral
kontrollib Transpordiamet enne taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele
nõuetele.“;
87) paragrahvi 4213 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Transpordiamet annab nõusoleku kuni kuueks kuuks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2
loetletud dokumentide kehtivusaja lõpuni sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.“;
88) paragrahvi 441 lõikes 2 asendatakse sõnad „Lennutegevust deklareerinud“ sõnaga
„Deklareerimiskohustusega“;
89) paragrahvi 468 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „isikut tõendavat dokumenti ning“;
90) paragrahvi 469 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tunnistuse“ sõnadega „või
julgestusinstruktori sertifikaadi“;
91) paragrahvi 469 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) julgestusinstruktori sertifikaat;“;
92) paragrahvi 469 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses:
„11) lennuettevõtja julgestuse eest vastutamine;
12) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete
kohaldamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
13) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete
kohaldamise eest vastutamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
14) saatjata juurdepääsu omamine lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile,
lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes on kohaldatud
julgestusmeetmeid.“;
93) paragrahvi 469 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
17
„(21) Tööandja tagab kontrollitava teavitamise kontrolli tegemise vajadusest ning ulatusest enne
kontrollitava töölevõtmist ja vajaduse korral ka töösuhte kestel.“;
94) paragrahvi 469 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) läbipääsuloa, julgestusinstruktori sertifikaadi, meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse
väljaandmisest keeldumiseks ning selle kehtetuks tunnistamiseks;“;
95) paragrahvi 469 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „või on olnud“;
96) paragrahvi 469 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) kontrollitav on kahtlustatav, süüdistatav või karistatud karistusseadustiku §-des 237–2376
sätestatud kuriteos või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541
terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning
muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6-21), sätestatud
analoogses kuriteos;“;
97) paragrahvi 469 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuritegudes;“;
98) paragrahvi 469 lõike 5 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kontrollitaval on või on olnud diagnoositud narkootilise või psühhotroopse aine või alkoholi
tarvitamise häire või hasartmängu sõltuvus;“;
99) paragrahvi 469 lõiget 5 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) kontrollitav ei ole esitanud andmeid oma karistatuse või kinnitust karistuste puudumise
kohta;
9) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel nõutud täpsustavaid või
lisaandmeid või dokumente.“;
100) paragrahvi 469 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitsepolitseiamet kontrollib järjepidevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud
asjaolude esinemist läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse või
julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivusajal ning ajal, kui kontrollitav täidab käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 ja 11–14 nimetatud ülesandeid.“;
101) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus ilmnevad kontrollitava kohta
käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet sellest
viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud asjaomast isikut või asutust.
(62) Kui kontrollitavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti välja ei anta või
see tunnistatakse kehtetuks või isikul ei lubata täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
ülesandeid või isik neid enam ei täida, teavitab lõikes 8 nimetatud isik või asutus sellest
viivitamata Kaitsepolitseiametit.“;
18
102) paragrahvi 469 lõike 8 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul,“;
103) paragrahvi 469 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) kontrollitava tööandjale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12–14 nimetatud
juhtudel;“;
104) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
dokumendi esmakordsel taotlemisel või ülesande täitma hakkamisel.
(82) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
dokumendi taotlemisel või ülesande täitmiseks, kui on esinenud mõni käesoleva paragrahvi
lõikes 62 nimetatud asjaolu või kui kontrollitav asub tööle teise tööandja juures.“;
105) paragrahvi 469 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Koos isikuandmete ankeediga esitab kontrollitav isikut tõendava dokumendi koopia,
karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta, elu- ja töökohaandmed ning
hariduskäiku kinnitavad dokumendid kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud
Eesti.“;
106) paragrahvi 469 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Kontrollitav esitab Kaitsepolitseiameti nõudmisel täpsustavaid või lisaandmeid või
dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude
kohta.“;
107) paragrahvi 469 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „lennuettevõtja“ tekstiosaga „,
kontrollitava tööandja“;
108) paragrahvi 469 lõiked 11 ja 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kaitsepolitseiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut või asutust
esmakordse kontrolli tulemustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud
asjaoludest, kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.
(12) Kui kontrolli tegemiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele
organisatsioonile, välisriigile või kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele või
kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel nõutud andmeid või dokumente,
võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.“;
109) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnatuses:
„72. peatükk
MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI SÜSTEEMI KÄITAMINE
§ 4619. Mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimine ja käitamine
19
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteem registreeritakse ja seda käitatakse kooskõlas komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste
kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45–71).
(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine ilma kaugpiloodi pädevuseta on keelatud.
§ 4620. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine
(1) Isik, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohaselt kohustus registreerida
end mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajana, registreerib end käitajaks lennuohutuse
järelevalve infosüsteemis.
(2) Transpordiamet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule lennuohutuse
järelevalve infosüsteemis mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri.
Registreerimisnumber kehtib üks aasta ja seda on võimalik igal aastal pikendada.
(3) Mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest
tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 4621. Kaugpiloodi pädevus
(1) Kaugpiloot peab pädevuse omandamiseks avatud kategooria A1- ja A3-alamkategoorias
vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A punkti UAS.OPEN.020 lõikes 4
sätestatud nõuetele. Nimetatud punktis kirjeldatud veebipõhine teooriaeksam korraldatakse
Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teooriaeksami sooritamise korral annab
Transpordiamet isikule tõendi väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-alamkategoorias.
(3) Kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust avatud kategooria A2-alamkategoorias või
erikategoorias, peab ta vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti
UAS.OPEN.030 lõikes 2 või B osa punktis UAS.STS-01.020 või UAS.STS-02.020 sätestatud
nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks korraldab nõutava teooriaeksami
Transpordiameti sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsioon
(edaspidi kaugpilootide koolitusorganisatsioon).
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele vastavuse tõendamist annab Transpordiamet
isikule välja kaugpiloodi tunnistuse.
(5) Kaugpiloodile A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta tõendi väljaandmise
eest ning kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 4622. Kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse peatamine, taastamine ja kehtetuks
tunnistamine
(1) Transpordiamet peatab kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistab selle
kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud:
1) lennundust reguleerivate õigusaktide nõudeid;
2) kolmandate isikute turvalisust, isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatust reguleerivate
õigusaktide sätteid;
3) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punktis UAS.OPEN.060 või B osa
punktis UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid.
20
(2) Kui kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse peatamise alused on kõrvaldatud või ära
langenud, taastab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse.
(3) Kui peatatud kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivust ei ole taastatud peatamise otsuses
määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse
kehtetuks.
(4) Kaugpiloodi tõendist või tunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle
kehtetuks.
(5) Kui kaugpiloodi tõend või tunnistus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1
alusel, ei anna Transpordiamet isikule välja uut kaugpiloodi tõendit või tunnistust kuue kuu
jooksul eelmise tõendi või tunnistuse kehtetuks tunnistamisest.
§ 4623. Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat
(1) Kaugpiloodi väljaõppeks annab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja
Transpordiamet.
(2) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni
sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul
taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest. Transpordiamet võib otsuse tegemise
tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu.
Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale
vaikimisi antuks.
(3) Kaugpilootide koolitusorganisatsioon korraldab oma tegevust kaugpilootide
koolitusorganisatsiooni käsiraamatu kohaselt.
(4) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja tähtajatult.
(5) Transpordiamet jätab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi andmata, kui
taotleja käsiraamat ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele või kui
taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.
(6) Transpordiamet võib peatada kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse
või tunnistada selle kehtetuks, kui koolitusorganisatsioon ei vasta enam käesoleva paragrahvi
lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.
(7) Transpordiamet tunnistab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks, kui:
1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud
peatamise aluseks olnud puudusi ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;
2) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.
(8) Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama
kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi
kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
(9) Nõuded kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatule kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
21
(10) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise, sertifikaadi
muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 4624. Erikategooria käitamisteatis ja käitamisluba
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud
erikategoorias käitamisteatise kinnitamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama
rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.020 nõuetele vastav käitamisteatis lennuohutuse
järelevalve infosüsteemis.
(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud
erikategoorias käitamisloa saamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse
lisa B osa punkti UAS.SPEC.030 nõuetele vastav taotlus lennuohutuse järelevalve
infosüsteemis.
(3) Käitamisteatise või käitamisloa alusel tehtavate lendude korral peab käitajal olema kehtiv
vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki
süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete eest.
(4) Transpordiamet teeb otsuse käitamisteatise kinnitamiseks või sellest keeldumiseks 30 päeva
jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest
arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel
taotlejale vaikimisi antuks.
(5) Transpordiamet teeb otsuse käitamisloa andmiseks või sellest keeldumiseks 90 päeva
jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest
arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada,
kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta
sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(6) Transpordiamet keeldub käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa väljaandmisest, kui
isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille
esitamata jätmise korral tuleks käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa andmisest
keelduda.
(7) Käitamisluba antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(8) Käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(9) Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud
määras.
§ 4625. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus
(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks esitab
juriidiline isik Transpordiametile lennuohutuse järelevalve infosüsteemis taotluse, mis sisaldab
kõiki komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punkti UAS.LUC.010 alapunktis b
nimetatud andmeid.
(2) Transpordiamet vaatab taotluse läbi ja teeb pädevustunnistuse andmise või andmisest
keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis
puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni
22
90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata
läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(3) Transpordiamet keeldub pädevustunnistuse väljaandmisest järgmistel juhtudel:
1) isik ei vasta nõuetele, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa
punktides UAS.LUC.020, UAS.LUC.030 ja UAS.LUC.040;
2) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning
mille esitamata jätmise korral tuleks pädevustunnistuse väljaandmisest keelduda.
(4) Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise ja pädevustunnistuse hoidmise eest tasutakse
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 4626. Erikategooria käitamisloa ning kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja
pädevustunnistuse piiramine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet piirab mehitamata õhusõiduki erikategoorias käitamisloa või kerge
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistust või peatab nende kehtivuse või
tunnistab need kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) isik on rikkunud lennuohutuse nõudeid;
2) isik ei vasta enam erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi
käitaja pädevustunnistuse saamiseks kehtestatud nõuetele;
3) erikategooria käitamisloa omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947
lisa C osa punktis UAS.SPEC.050, UAS.SPEC.090 või UAS.SPEC.100 sätestatud nõudeid;
4) kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse omanik on rikkunud
nõudeid, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis
UAS.LUC.020 või UAS.LUC.090.
(2) Erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja
pädevustunnistuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(3) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse omanik ei ole kehtivuse peatamise tähtaja jooksul
peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta käitamisloa või pädevustunnistuse
väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet käitamisloa või
pädevustunnistuse kehtetuks.
(4) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära
langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.
(5) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud,
taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse tunnistuse algses ulatuses.
(6) Käitamisloast või pädevustunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle
kehtetuks. Käitamisloa või pädevustunnistuse omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne
käitamisloast või pädevustunnistusest loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile
loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks
käitamisloa või pädevustunnistuse omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.“;
110) paragrahvi 47 lõikes 57 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 II lisas“ tekstiosaga „(EL)
2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“;
111) paragrahvi 48 lõikes 23 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 lisas II“ tekstiosaga „(EL)
2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“;
23
112) paragrahvi 502 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi käesolevas peatükis
lennujaam)“;
113) paragrahvi 503 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik või organ, kelle ülesanne on õigusaktide ja
lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida
lennujaamas tegutsevate käitajate tegevust.
(2) Kui lennujaama haldab mitu isikut või organit, on lennujaama haldaja iga selline isik või
organ.“;
114) paragrahv 504 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 504. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee
(1) Lennujaama kasutaja on isik, kes õhu kaudu veab reisijaid, posti või kaupa lennujaama või
lennujaamast teise sihtkohta.
(2) Lennujaama haldaja moodustab lennujaama kasutajatest lennujaama kasutajate komitee.
(3) Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda lennujaama kasutajate komitees isiklikult
või esindaja kaudu.
(4) Lennujaama kasutajate komitee võtab vastu enda töökorra.
(5) Nõuded lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele lennujaamades, mille aastane
vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa, kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
115) seadust täiendatakse 83. peatükiga järgmises sõnastuses:
„83. peatükk
MAAPEALNE TEENINDUS LENNUJAAMAS
§ 5014. Kohaldamisala
(1) Kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, kohaldatakse käesolevat peatükki igale
lennujaamale eraldi.
(2) Kui lennujaama haldaja on avaliku võimu kandja valitseva mõju või järelevalve all, on igal
sellisel avaliku võimu kandjal oma pädevuse piirides kohustus tagada, et lennujaama haldaja
täidab käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.
§ 5015. Maapealne teenindus
Maapealne teenindus tähendab teenuseid, mis on loetletud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas.
§ 5016. Omakäitlus ja omakäitleja
(1) Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki
maapealse teeninduse teenust ega sõlmi kolmanda isikuga selliste teenuste osutamise lepingut.
24
(2) Omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb lennujaamas omakäitlusega.
(3) Lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui nad on omavahel
ainuvalitseva mõju kaudu seotud, eelkõige juhul, kui ühele lennujaama kasutajale kuulub
enamusosalus teises lennujaama kasutajas või ühele isikule kuulub enamusosalus mitmes
lennujaama kasutajas.
§ 5017. Maapealne teenindaja
(1) Maapealne teenindaja on isik, kes osutab kolmandale isikule üht või mitut liiki maapealse
teeninduse teenust.
(2) Kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on käesoleva seaduse § 5030 lõike 1 või 6
alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava teenuse teenindaja otseselt ega kaudselt olla
järgmiste isikute valitseva mõju all:
1) sama lennujaama haldaja;
2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25 protsenti reisijaid või kaupa vastavate
maapealsete teenindajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas;
3) isik, kelle otsese või kaudse valitseva mõju all on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud
isik;
4) isik, kes on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isiku otsese või kaudse valitseva mõju
all.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus
samas lõikes sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud
käesoleva seaduse nõuetele vastav konkurss, kuid konkursitingimustele vastavat maapealset
teenindajat ei ole leitud.
(4) Äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaama tegevus tuleb
käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetega kooskõlla viia 12 kuu jooksul arvates
kuupäevast, kui lennujaama aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni
kaupa.
§ 5018. Nõuded maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele
(1) Lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse asjakohaste,
objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest.
(2) Maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja kehtestatud
tingimusi, sealhulgas standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustes sätestatakse muuhulgas:
1) ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustus maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse
ohutuse tagamiseks;
2) maapealse teenindaja ja omakäitleja kohustus tagada kasutatavate sõidukite ja varustuse
töökord ja ohutus ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel,
seal hoidmisel ja kasutamisel ning sealt teisaldamisel kohalduvad nõuded.
(4) Lennujaama haldaja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused enne nende
kehtestamist lennujaama kasutajate komiteele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, kui
tegemist on maapealsele teenindusele kohaldavate standardtingimuste või tehniliste
kirjeldustega.
25
§ 5019. Pideva teenindamise kohustus
Maapealne teenindaja peab tagama lennujaama kasutajate pideva teenindamise.
§ 5020. Usaldusväärsus
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed.
(2) Usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas asjakohaste
õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega
avalikkust.
(3) Asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja
usaldusväärsus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit
reisijat või 50 000 tonni kaupa, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 5021. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus
(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peavad olema jätkusuutlikuks ja kõikide kohalduvate
nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavad rahalised vahendid.
(2) Asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud
lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa,
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 5022. Kindlustuse omamise kohustus
(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse teenindusega
tegelemise igal ajahetkel olemas olema kehtiv kindlustus.
(2) Kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade taastamisväärtuse ja
kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad võimalikud kahju hüvitamise
kohustused.
(3) Lennujaama haldajal on õigus kehtestada kindlustuse omamise kohustust täpsustavad
tingimused.
§ 5023. Nõuded töötajatele
Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad tööülesannete täitmiseks oskama vajalikul
tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et töötajad, kes suhtlevad
tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset
suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt.
§ 5024. Alltöövõtjate kasutamine
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat maapealses
teeninduses kasutatavatest alltöövõtjatest.
(2) Teenuseid, mille osutamiseks on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud, võib omakäitleja
tellida üksnes neilt alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas õigus pakkuda kõikidele
kolmandatele isikutele vastavat maapealset teenindust.
§ 5025. Võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamine
26
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja täidavad lennujaama haldaja käesoleva seaduse §-s 591
sätestatud võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse nõudeid
ulatuses, milles nende tegevus või tegevusetus mõjutab selle süsteemi turvalisust.
(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teevad lennujaama haldajaga koostööd käesoleva
seaduse §-s 591 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel.
§ 5026. Teabe andmise kohustus
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja annavad lennujaama haldajale maapealse teenindusega
seonduvat infot ulatuses, milles lennujaama haldajal on sellist infot vaja lennujaama töö
korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks.
(2) Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või omakäitleja infosüsteemid
liidestuksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud info vahetamiseks vajalikus ulatuses
lennujaama haldaja infosüsteemiga, millele viimane on loonud üldise liidestumisvalmiduse.
Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne teenindaja või omakäitleja, kui pooled ei lepi
kokku teisiti.
§ 5027. Nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealse teenindaja ja omakäitleja vastavust
käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja tagavad lennujaama haldaja juurdepääsu kontrolli
teostamiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele.
§ 5028. Lennujaama haldajaga sõlmitav maapealse teeninduse leping
(1) Lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu, millega
korraldatakse lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamine ning maapealse
teeninduse pakkumine.
(2) Kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud lepingut, on lennujaama
haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja lubada kolmandatel
isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume,
et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse jätkuv pakkumine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul maksab lennujaama haldaja maapealsele
teenindajale mõistlikku kasutustasu. See ei tohi ületada tasu, mida sama ajavahemiku eest
maksid vastavale maapealsele teenindajale käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teenindatavad
lennujaama kasutajad.
§ 5029. Maapealse teeninduse vabadus
(1) Lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse, kui lennujaam on
avatud kaubanduslikule lennuliiklusele.
(2) Lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse teeninduse pakkumise
vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht on väiksem kui kaks miljonit reisijat või
50 000 tonni kaupa.
27
(3) Lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust juhul, kui lennujaama aastane
vedude maht on väiksem kui üks miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa, järgmiste maapealse
teeninduse teenuste puhul:
1) pagasikäitlus;
2) perroonikäitlus;
3) kütuse- ja õlikäitlus;
4) kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel saabumisel,
väljumisel või transiidi puhul.
(4) Kui lennujaam saavutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kaubaveo künnise,
saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea haldaja tagama maapealse teeninduse vabadust
nende maapealse teeninduse teenuste korral, mis on ette nähtud eranditult reisijatele.
§ 5030. Maapealse teeninduse vabaduse piiramine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud selliste maapealsete
teenindajate arvule, kellel on lubatud pakkuda käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetatud
maapealse teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe maapealse
teenindajani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate arvule, kellel
on õigus omakäitlusele käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse
korral. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe omakäitlejani iga maapealse teeninduse
teenuse kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate
arvu piirata, kui ilma piiranguta ei oleks tagatud:
1) lennujaama ohutus;
2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus;
3) lennujaama läbilaskevõime;
4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu või
5) lennujaama efektiivne toimimine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste
maapealsete teenindajate arvu, kes pakuvad olulise lisaväärtusega teenust, mille osutamine ei
takista käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud tingimuste tagamist.
(5) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata korraldusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikute arvu ühe maapealse teenindajani või ühe omakäitlejani või keelata
omakäitlus, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu on võimatu maapealset
teenindust pakkuda rohkematel isikutel. Vabariigi Valitsusel on sel juhul õigus määrata
korraldusega isik, kellel on ainsana õigus pakkuda maapealset teenindust kolmandatele
isikutele või tegeleda omakäitlusega.
(6) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata korraldusega käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3
nimetamata maapealse teeninduse teenuste korral isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele
või maapealse teeninduse pakkumisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või
võimsuse puuduste tõttu on võimatu kohaldada maapealse teeninduse vabadust piiranguteta.
Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe teenindajani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi:
1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ
eesmärke;
28
2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel.
(8) Lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad
loetakse maapealse teeninduse pakkumisel käesoleva paragrahvi tähenduses üheks
teenuseosutajaks.
§ 5031. Maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestus
(1) Käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 nimetatud piirangute kestus võib sama paragrahvi
lõikes 1 nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat.
Piirangu kestust võib enne selle tähtpäeva saabumist pikendada, kui lennujaama ruumi või
võimsuse puuduste tõttu ei ole endiselt võimalik maapealset teenindust pakkuda rohkematel
isikutel.
(2) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul hiljemalt kolm
kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tähtaja võrra.
(3) Käesoleva seaduse § 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangu kestust pikendada
üks kord.
§ 5032. Maapealse teeninduse vabaduse piiramise korraldus
(1) Käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse
teeninduse teenus või teenused, millele piirang kehtestatakse.
(2) Korralduses või selle seletuskirjas esitatakse lennujaama ruumi või võimsuse puudused,
mille tõttu on piirangu kehtestamine õigustatud. Korraldusele lisatakse lennujaama haldaja
koostatud plaan ruumi või võimsuse puuduste kõrvaldamiseks.
§ 5033. Suhtlus Euroopa Komisjoniga ja piirangute muutmine
(1) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud
piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni vähemalt
kolm kuud enne piirangute jõustumist.
(2) Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust lühendada või
vähendada nende ulatust nii, et piiranguid ei ole lennujaama selles osas, kus nende vajadus ei
ole Euroopa Komisjoni hinnangul tõendatud.
§ 5034. Maapealsete teenindajate valimine
(1) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 1, 5 või 6
alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel.
(2) Konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on piiratud
Vabariigi Valitsuse korraldusega ühe maapealse teenindajani ja lennujaama haldaja kasutab
käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud
isik, kellel ainsana on õigus piirangu kehtimise ajal teenust osutada.
(3) Konkursi korraldab:
29
1) lennujaama haldaja, kui ta ei osuta ise lennujaamas samu maapealse teeninduse teenuseid
ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas lennujaamas samade teenuste
osutajaga ega oma osalust samas lennujaamas samade teenuste osutajas;
2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus.
(4) Lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama kasutajate
komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama
haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega.
(5) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 1, 5 või 6
alusel piiratud, võib lennujaama haldaja:
1) ise pakkuda maapealset teenindust, läbimata käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi;
2) lubada käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi läbimata maapealset teenindust pakkuda
lennujaama haldaja otseselt või kaudselt valitseva mõju all oleval isikul.
(6) Maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne teenindaja lõpetab
oma tegevuse enne tähtaega, valitakse uus maapealne teenindaja uueks kuni seitsmeaastaseks
perioodiks.
(7) Konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi korraldaja konkursside korraldamist
vähemalt kord aastas kuni konkursi tingimustele vastava maapealse teenindaja leidmiseni.
(8) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel
tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.
§ 5035. Maapealse teenindaja konkursi nõuded
(1) Käesoleva seaduse § 5034 lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse riigihangete
seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut.
(2) Konkurss peab vastama riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetele ning olema
objektiivne. Igal maapealse teeninduse pakkumisest huvitatud isikul peab olema võimalik
konkursil osaleda.
(3) Konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas.
(4) Konkursi korraldaja määrab konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja mahu. Konkursi
korraldajal on õigus moodustada eri maapealse teeninduse teenustest pakette, kui see on
lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu efektiivseks kasutamiseks.
(5) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel seada konkursitingimustes üksikute
teenuste või teenusepakettide osutamisele järgmise tingimuse:
1) teenust võib osutada üksnes kindlates lennujaama piirkondades;
2) teenust võib osutada, kasutades selleks üksnes kindlaid käitlusalasid või seadmete parkimise
alasid;
3) teenust tuleb osutada, kasutades enne kindlaks määratud käitlusviisi;
4) teenust tuleb alltöövõtjaid kasutamata osutada isiklikult.
(6) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada konkursitingimuste hulka
tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus:
1) pakkuda maapealset teenindust veel ka lennujaamas, mis teenindab Eesti territooriumi
äärealasid või arengupiirkondi ega paku maapealsetele teenindajatele kaubanduslikku huvi,
kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis, või
30
2) osutada maapealset teenindust veel ka sellises lennujaamas, mis asub Eesti saarel ja mille
aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse
lisamisest teavitab konkursi korraldaja enne Euroopa Komisjoni.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse
lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni heakskiit.
(9) Konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja.
(10) Konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed kavandatavast konkursi
väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja pakkumuste hindamise
kriteeriumidest ning konkursidokumente puudutavatest peamistest asjaoludest ja nende
olulisest sisust.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa
Komisjonilt heakskiidu küsimise korra, konkursil osalemisest huvitatud isikute konkursiga
seonduvast teavitamise korra ja nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatavale
teatele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 5036. Omakäitlejate valimine
(1) Kui omakäitlejate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel
piiratud (edaspidi käesolevas paragrahvis piiratud teenus), valib omakäitlejad lennujaama
haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
Lennujaama haldaja ei vali omakäitlejat, kui omakäitlejate arvu on piiratud Vabariigi Valitsuse
korraldusega ühe omakäitlejani ja piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel ainsana
on õigus piirangu kehtestamise ajal omakäitlusega tegeleda.
(2) Lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse kohta omakäitluse õiguse
lennujaama kasutaja esitatud kirjaliku taotluse alusel.
(3) Lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele lennujaama
kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot, missugune konkreetne lennujaama kasutaja taotluse
esitas.
(4) Lennujaama kasutajal on õigus lennujaama haldaja määratud mõistliku aja jooksul pärast
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teate saamist esitada taotlus ühe või mitme piiratud
teenuse kohta omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse esitamiseks ei või olla lühem
kui viis tööpäeva.
(5) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul
taotlusi vähem, kui on vastavale piiratud teenusele lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab
lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele.
(6) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul
taotlusi rohkem, kui on vastavale piiratud teenusele vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama
haldaja kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui
ka nõuetele vastavate taotluste arv on suurem kui vabade omakäitlejate kohtade arv, täidab
lennujaama haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel.
31
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud liisuheitmise teeb lennujaama haldaja lennujaama
kasutajate komitee nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva
paragrahvi lõike 4 alusel määratud ajast.
(8) Kui käesoleva seaduse § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel piirangute seadmise hetkel on
lennujaama kasutajal omakäitluse õigus piiratud teenuse suhtes, lõppeb see ühe aasta
möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib omakäitlust jätkata pärast
nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku taotluse käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
(9) Piiratud teenuste puhul valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui omakäitleja
lõpetab tegevuse enne tähtaega, valitakse uus omakäitleja uueks kuni seitsmeks aastaks.
(10) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel
tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.
§ 5037. Juurdepääs lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele
(1) Lennujaama haldaja tagab maapealsele teenindajale ja omakäitlejale maapealseks
teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele.
(2) Lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele
juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased, objektiivsed,
läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne tingimuste ja tasu
kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega.
§ 5038. Keskse taristu kindlaksmääramine
(1) Lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille keerukus,
maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi keskne
taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate
komiteega.
(2) Keskne taristu on:
1) jäätõrjesüsteem;
2) pagasi sorteerimise süsteem;
3) veepuhastussüsteem;
4) kütusejaotussüsteem;
5) lennuinfosüsteem;
6) muu lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav lennujaama haldaja taristu.
(3) Keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema volitatud isik.
(4) Lennujaama kasutuskorras võib kindlaks määrata, et maapealne teenindaja ja omakäitleja
peavad kasutama keskset taristut.
(5) Kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja keskse taristu kasutamise tasu peavad vastama
käesoleva seaduse § 5037 lõikes 2 sätestatule.
§ 5039. Tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded
(1) Maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust maapealse teeninduse ja
enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas raamatupidamise seadusega.
32
(2) Kui lennujaama haldaja pakub maapealset teenindust, ei ole tal lubatud selleks kasutada
lennujaama haldusega seotud tegevusest teenitud tulusid ja vastupidi.
(3) Maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
Konkurentsiametile eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga
raamatupidamise vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikele 1.
(4) Konkurentsiamet kontrollib, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud.
§ 5040. Lennujaama haldaja korraldatavad konsultatsioonid
(1) Lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama kasutajate
komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida käesoleva seaduse 83. peatüki
rakendamise üle.
(2) Koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest või
erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad.
(3) Kui käesoleva seaduse § 5030 lõike 5 alusel on piiratud maapealsete teenindajate arvu, peab
koosolekul arutatav hõlmama nende maapealse teeninduse teenuste hinda, millele on
kehtestatud piirang, ja nende teenuste osutamise korraldust.“;
116) paragrahvi 55 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva seaduse
§ 14 lõikes 4 nimetatud juhtudel“;
117) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui järelevalve käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud,
kehtestab Transpordiamet õhusõidukile lennukeelu.“;
118) paragrahvi 55 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis
7.f“ tekstiosaga „(EL) 2018/1139 V lisa punktis 7.5“;
119) paragrahvi 551 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Alkoholijoobes olevaks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik järgmistel
juhtudel:
1) tema ühes grammis veres on alkoholi 1,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema
väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem;
2) tema ühes grammis veres on alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema
väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi või rohkem ning väliselt on tajutavad tema
tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille
tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline täitma oma töökohustusi.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik loetakse olevaks alkoholi piirmäära ületavas
seisundis, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes
liitris tema väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.“;
120) paragrahvi 551 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal
joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
33
Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja
alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.“;
121) paragrahv 574 tunnistatakse kehtetuks;
122) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „reisijatasu“ tekstiosaga „, puudega ja
piiratud liikumisvõimega reisija tasu,“;
123) paragrahvi 601 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„§ 601. Riikliku ja haldusjärelevalve tegemine“;
124) paragrahvi 601 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Transpordimeti pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve:“;
125) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) juriidiliste ja füüsiliste isikute lennutegevuse, sealhulgas mehitamata õhusõidukite
käitamise üle;“;
126) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) lennuettevõtja lennutegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ)
nr 1008/2008 sätestatud nõuetele vastavuse üle;“;
127) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja üle;“;
128) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse osutaja üle;“;
129) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja,
lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude
kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja,
esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestusinstruktori poolt
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle;“;
130) paragrahvi 601 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõnad „lennundusspetsialistide koolituse ja“
sõnadega „lennundusspetsialistide ja kaugpilootide koolituse ning“;
131) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
132) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„13) lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle;
14) maapealse teeninduse üle;“;
34
133) paragrahvi 601 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
134) paragrahvi 602 pealkirjas asendatakse sõna „teostamine“ sõnaga „erimeetmed“;
135) paragrahvi 602 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „37, 38,“;
136) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Transpordiameti pädev järelevalveametnik võib õhusõiduki seisuplatsil tehtava kontrolli
käigus kontrollida alkoholijoovet komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106
alusel vastavalt korrakaitseseadusele, arvestades nimetatud määruse erisusi.“;
137) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui Transpordiamet teeb järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku või
tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme üle välisriigis, kannab nimetatud isik või
tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme käitaja Transpordiameti järelevalveametnike
lähetuskulud, mis arvestatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korra
järgi.“;
138) paragrahvi 603 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Konkurentsiametil on õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus haldaja rakendatavate
tasumäärade või tema muu tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse 82. peatükis või §
5039 lõikes 2 sätestatud nõudega. Konkurentsiametil on õigus teha maapealsele teenindajale
ettekirjutus teenindaja tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse § 5039 lõikes 2
sätestatud nõudega.“;
139) paragrahvi 603 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
140) paragrahvi 6018 pealkirja ja lõiget 1 ning § 6020 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna
„joobeseisundis“ sõnadega „või alkoholi piirmäära ületava“;
141 paragrahvi 6031 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Transpordiameti väljaantava sertifikaadi nõuete rikkumise või sertifikaadita tegutsemise
eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
142) paragrahvi 6046 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Deklareerimiskohustusega“
sõnadega „koolitustegevuse ja“;
143) paragrahvi 6047 lõikes 1 asendatakse arv „400“ arvuga „300“;
144) paragrahv 6052 tunnistatakse kehtetuks;
145) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-dega 6053–6056 järgmises sõnastuses:
„§ 6053. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki
käitamisnõuete rikkumine
35
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.
§ 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimise eest kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.
§ 6055. Mehitamata õhusõiduki juhtimine joobe- või alkoholi piirmäära ületavas seisundis
isiku poolt
Mehitamata õhusõiduki juhtimise eest joobe- või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku
poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 6056. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 605–607, 609, 6010, 6012–6020, 6022–6025, 6027, 6028, 6031, 6035,
6039–6042, 6046, 6047 ja 6053–6055 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Transpordiamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 6037 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja
Piirivalveamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 6044 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi
Amet.
(4) Käesoleva seaduse §-des 6049–6051 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“;
146) paragrahv 612 tunnistatakse kehtetuks;
147) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ
juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996,
lk 36–45);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta,
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust
2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21).“.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 162 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
36
„(6) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest, välja
arvatud käitamistingimustest õhusõiduki kustutamise ja lennuettevõtja kontaktandmete
muutmise taotluse korral, tasutakse riigilõivu 185 eurot.“;
2) paragrahvi 164 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 164. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise taotluse ja muutmise taotluse
läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine“;
3) paragrahvi 164 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja“
sõnadega „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja“;
4) paragrahvi 164 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta
riigilõivu:“;
5) paragrahvi 164 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:
„11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot;
12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot;
13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.“;
6) paragrahvi 164 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 165 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „Lennujuhtimis- ja
aeronavigatsiooniseadme“ sõnaga „Aeronavigatsiooniseadme“;
8) seadust täiendatakse §-ga 1662 järgmises sõnastuses:
„§ 1662. Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste
väljaandmise taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamine ning käitamistingimuste
hoidmine
(1) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste esmase taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) visuaallennu tingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 130 eurot;
2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 195 eurot.
(2) Käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.
(3) Käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu:
1) visuaallennu tingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 40 eurot aastas;
2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 60 eurot aastas.“;
9) paragrahvi 167 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „liinipiloodi,“ tekstiosaga „teise
piloodi,“;
10) seadust täiendatakse §-ga 1671 järgmises sõnastuses:
37
„§ 1671. Raadioside pidamise õiguse kande tegemine lennundusloale või lennunduse
raadioside loale või lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine
Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside
loale või lennunduse raadioside loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.“;
11) paragrahvi 170 lõikes 4 ning § 173 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „(EÜ) 216/2008 II lisas“
tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“;
12) paragrahvi 171 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõnad „Lennunduspersonali
koolitusorganisatsiooni“ sõnaga „Koolitusorganisatsiooni“;
13) seadust täiendatakse §-ga 1731 järgmises sõnastuses:
„§ 1731. Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi
väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine
(1) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot.
(2) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot.
(3) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest
tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot.“;
14) paragrahvi 174 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 174. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi väljaandmise ja
muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine“;
15) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Lennunduse“ sõnaga „inglise“;
16) paragrahvi 174 lõikes 2 asendatakse sõnad „Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi
kehtivusaja pikendamise“ sõnadega „Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi
muutmise“;
17) paragrahv 1776 tunnistatakse kehtetuks;
18) seaduse 8. peatüki 3. jao 1. jaotist täiendatakse §-dega 17717–17722 järgmises sõnastuses:
„§ 17717. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine
Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle
pikendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
§ 17718. Kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse väljaandmine
(1) A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta kaugpiloodi tõendi väljaandmise eest
tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(2) Kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
§ 17719. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamine
38
Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 30 eurot.
§ 17720. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisloa taotluse
läbivaatamine ning käitamisloa hoidmine
(1) Mehitamata õhusõiduki erikategoorias käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 250 eurot.
(2) Kui käitamisluba antakse välja kauemaks kui üheks aastaks, tasutakse käitamisloa hoidmise
eest iga aasta kohta riigilõivu 125 eurot.
§ 17721. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse
läbivaatamine ning tunnistuse hoidmine
(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 1000 eurot.
(2) Tunnistuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 250 eurot.
§ 17722. Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi
väljaandmise ja selle muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine
(1) Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.
(2) Sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.
(3) Sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 50 eurot.“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „....“ ...................... 2021. a.
_________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2021. a.
39
15.10.2021
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Seaduseelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest ajakohastada riigisisest tsiviillennunduse
regulatsiooni lennuohutuse tagamiseks, võttes arvesse muudatusi Euroopa Liidu õiguses ning
tsiviillennunduse arengut, ja kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Selleks
ajakohastatakse ja täiendatakse lennundusseaduse (edaspidi LennS) sätteid lennutegevuse,
sh mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele,
lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni ning maapealse teeninduse kohta.
1.1 Sisukokkuvõte
Viimastel aastatel on EL-i tasandil vastu võetud arvukalt lennundusalaseid õigusakte ning
muudetud kehtivaid õigusakte, arvestades lennunduse arengut ning praktikas kerkinud
kitsaskohti. Seetõttu on eelnõu eesmärk viia tsiviillennundusega seotud riigisisesed õigusaktid
vastavusse viimaste muudatustega EL-i õiguses. Selleks ajakohastatakse LennS-i EL-i
õigusaktide viiteid ning sätteid, mis seonduvad lennujuhiõpilase, lennujuhi ja
lennuinformaatorite lubade väljaandmise, pikendamise, taastamise ja kehtetuks tunnistamisega,
samuti lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifitseerimisega ning EL-i liikmesriikide välja
antud lennujuhiõpilase või lennujuhi lubade tunnustamise menetlusi. Lisaks ajakohastatakse
lennuinformaatorite kvalifikatsiooninõudeid ning lennundusspetsialistide raadioside pidamise,
erialakeele ja koolitusega seotud nõudeid.
Samuti ajakohastatakse LennS-is nõudeid aeronavigatsiooniteenuse osutajale ja
lennuprotseduuride väljatöötajale ning lisatakse riigisiseselt täpsustavad nõuded lennuliikluse
korraldamise teenuse osutajale lähtudes EL-i nüüdisajastatud ühtse Euroopa taeva
kontseptsiooni rakendamise põhimõtetest. Lisaks viiakse LennS-is sätestatud ELi nõuetele
vastavate õhusõidukite ja nendega seotud osade ja seadmete lennukõlblikkuse, tootja- ja
hooldusorganisatsiooni ning jätkuvat lennukõlblikust korraldavate isikute sertifitseerimisega
seotud sätted vastavusse EL-i asjaomaste õigusaktidega. Samuti täpsustatakse LennS-i
lennuohutuse tagamisega seotud sätteid seoses lennunduspersonali veres ja väljahingatavas
õhus oleva alkoholikoguse piirmäärade ning joobe mõõtmisega seotud menetluslike sätetega,
lähtudes EL-i õigusest.
Lisaks on eelnõu eesmärk ajakohastada ja lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni,
arvestades EL-i uusi taustakontrolli nõudeid. Sellest lähtudes täiendatakse LennS-i §-s 469
sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni, et see oleks ühetaoline ja kooskõlas EL-i
õigusega, võimaldamaks EL-i taustakontrolli põhimõtete ühetaolist kohaldamist.
Eelnõu kohaselt täiendatakse LennS-i lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest
võetavate tasude loetelu uue tasuliigiga, milleks on puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija
tasu. Tasu kehtestamise eesmärk on arendada erivajadustega reisijate teenust ja pakkuda
asjakohast teenust, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määrusest (EÜ)
nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul.
Eelnõuga võetakse täielikult üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta
maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu on vajalik, et
valmistada ette pagasi- ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Eelnõu eesmärk
on ka täpsustada nõudeid, millele maapealse teeninduse teenuste osutaja ja omakäitleja peab
vastama.
Lennundusseadust täiendatakse uue peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite
süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust
(EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega
on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja
käitamise normid ning menetlused, sh mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate
registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse EL-i
nõuetega.
Samuti täpsustatakse eelnõuga lennuväljade ja kopteriväljakute käitamisega seonduvat
regulatsiooni, eristades EL-i lennundusohutuse alusmääruse kohaldamisalasse kuuluvate
sertifitseeritavate lennuväljade ja kopteriväljakute ning sertifitseerimiskohustuseta
väikelennuvälju ja kopteriväljakuid, mis on mõeldud eelkõige õppe-, hobi- ja eralendudeks1
ning mille puhul ei ole sertifitseeritavate lennuväljade ja kopteriväljakutega samaväärsete
ohutusnõuetele vastavus vajalik.
Lisaks riigisisese õiguse kooskõlla viimise EL-i õigusega on eelnõu üks eesmärk kõrvaldada
puudused, mis tulenevad rahvusvaheliste organisatsioonide auditite käigus esitatud puudustest
ja märkustest. Seoses sellega ajakohastatakse nõudeid lennunduse erialakeele ning raadioside
pidamise kohta ning täpsustatakse lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise järelevalvega
seotud sätteid.
Lähtudes LennS-i muudatustest täpsustatakse ka riigilõivuseadust (edaspidi RLS).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Käesoleva eelnõu on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
lennundusosakonna nõunik Silja Vöörmann (tel 625 6315, e-post
[email protected]),
Transpordiameti õigusosakonna jurist Anton Merits (ametikoht muutunud) ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna ekspert Kertu Martšenkov-Tsogbe
(teenistussuhe peatunud). Eelnõu väljatöötamisprotsessi olid kaasatud ka Transpordiameti
õigusosakonna juristid Mari Toodu (tel 6103 587, e-post
[email protected]) ning
Anastasia Levin (tel 610 3560, e-post
[email protected]),
lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksuse juhataja Eve Härm (tel 610 3562, e-post
[email protected]), sama üksuse vaneminspektor Andres Lainoja (tel 610 3590, e-
post
[email protected]), lennutegevuse üksuse vaneminspektorid Liina Kalm
(tel 610 3573, e-post:
[email protected] ja Mait Rõõmus (tel 610 3580, e-post
[email protected]), lennundusjulgestuse üksuse juhataja Martin Kiuru (tel
610 3568,
[email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
lennundusosakonna nõunik Priit Rifk (teenistusest lahkunud) ning Siseministeeriumi
piirivalvepoliitika osakonna nõunik Marit Mätik (tel 612 5240,
[email protected]) ja sisejulgeolekupoliitika eksperdid
(
[email protected]).
1
Eesti lennuväljade ja kehtivate sertifikaatide loetelu on saadaval Transpordiameti veebilehel aadressil
https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/lennuvaljad/visuaallennuvaljad (24.09.2021).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguskeele toimetaja Airi Kapanen
(
[email protected]).
Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 625 6360, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse lennundusseaduse 1. jaanuaril 2021. a jõustunud redaktsiooni
(RT I, 10.12.2020, 14) ja riigilõivuseaduse 5. juulil 2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I,
25.06.2021, 5).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega, sh
järgmiste õigusaktide muudatustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste
osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜ määrus nr 1008/2008);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. a määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu
Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja
(EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (EL-i lennundusohutuse
alusmäärus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja
liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul;
komisjoni 3. novembri 2011. a määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse
tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ)
nr 216/2008 (EL-i määrus 1178/2011);
komisjoni 3. augusti 2012. a määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette
õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja
keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide
sertifitseerimise rakenduseeskirjad (EL-i määrus 748/2012);
komisjoni 5. oktoobri 2012. a määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse
lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EL-i määrus 965/2012);
komisjoni 12. veebruari 2014. a määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse
lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELi määrus 139/2014);
komisjoni 26. novembri 2014. a määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja
lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega
tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (EL-i määrus
nr 1321/2014);
komisjoni 20. veebruari 2015. a määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse
lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008
kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse
komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni
määrus (EL) nr 805/2011 (EL-i määrus 2015/340);
komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette
lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed
(EL-i määrus 2015/1998);
komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse
lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude
lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve
suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL)
2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (EL-i määrus 2017/373);
komisjoni 24. mai 2019. a rakendusmäärus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite
käitamise normide ja menetluste kohta (EL-i määrus 2019/947);
nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse
turule ühenduse lennujaamades.
Kuigi EL-i määrused on otsekohalduvad, on paljude lennundusvaldkonna EL-i määruste
riigisiseseks rakendamiseks vaja nende regulatsiooni täpsustada või riigisiseses õiguses
menetluskorrad sätestada.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Eelnõu menetlemine on kiireloomuline, kuna arvukad eelnõu sätted on seotud juba jõustunud
EL-i õigusaktide riigisisese rakendamisega (näiteks praeguseks on jõustunud EL-i määrus
nr 2019/947, EL-i määrus nr 2017/373 jm) ja seetõttu on vaja täpsustada või ajakohastada
riigisiseseid õigusakte.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on ajakohastada Eesti tsiviillennunduse regulatsiooni, arvestades muudatusi
EL-i õiguses ja arengut lennunduses, ning kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud
probleemid.
Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on seotud EL-i
õigusakti rakendamisega hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti
2 kohaselt.
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 4. juulil 2018. aastal vastu määruse (EL) 2018/1139, mis
käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu
Lennundusohutusamet (edaspidi EL-i lennundusohutuse alusmäärus). Määrus jõustus
11. septembril 2018. aastal. EL-i lennundusohutuse alusmäärus asendab 11. septembrist 2018
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. a määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning
direktiiv 2004/36/EÜ (edaspidi ka EL-i varem kehtinud lennundusohutuse alusmäärus).
Viieaastasel üleminekuperioodil kehtivad EL-i varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse
rakendusmäärused, mis järk-järgult asendatakse uue EL-i lennundusohutuse alusmääruse alusel
antavate rakendusaktidega. EL-i lennundusohutuse uue alusmääruse jõustumise tõttu on vaja
muuta LennS-i, asendades viited EL-i varem kehtinud alusmäärusele viidetega EL-i
lennundusohutuse alusmäärusele, ning sätestada võimalus piirata lennundusettevõtetele
väljaantud sertifikaate ja Transpordiameti2 pädevust teha maapealse teeninduse üle järelevalvet.
Eelviidatud üleminekuperioodil kehtib uus alusmäärus ning varem kehtinud alusmääruse alusel
vastu võetud rakendusmäärused asendatakse järk-järgult uue EL-i lennundusohutuse
alusmääruse kohaste rakendusaktidega. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt LennS-i osaliselt,
arvestades praegu kehtivat EL-i õigusraamistikku, ning vajadust lähiaastatel LennS-i muuta või
täiendada sätteid, mida praegu välja töötatakse.
Teiseks ajakohastatakse eelnõuga lennujuhtide, sh lennujuhiõpilaste ja lennuinformaatorite
lubade ning nendega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete väljaandmist ning
koolitusorganisatsioonide sertifitseerimist, võttes arvesse Euroopa Komisjoni 20. veebruari
2015. a määrust (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning sertifikaatidega
seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL)
nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (edaspidi
EL-i määrus 2015/340), rahvusvahelisi tsiviillennundusstandardeid ja soovitusi ning praktikas
lennundussektoris avaldunud kitsaskohti. EL-i määrust 2015/340 hakati kohaldama 30. juunist
2015. aastal. Eesti kasutas määruse artikli 11 punktis 2 sätestatud võimalust lükata kohaldamise
algusaeg edasi 30. detsembrini 2016. aastaks, kohaldades üleminekuajal Euroopa Komisjoni
määrust (EL) 805/2011, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta.
Kuna EL-i määrusega 2015/340 on liikmesriigile pandud kohustus reguleerida riigisiseselt
lennujuhtide ja lennujuhiõpilaste lubade ning nimetatud lennundusspetsialistide pädevus- ja
oskusmärgete väljaandmise ja kehtivuse ning koolitustegevusega seotud menetluslikke aspekte,
on käesoleva eelnõu üks eesmärk ajakohastada vastavat riigisisest regulatsiooni.
Kolmandaks ajakohastatakse ning ühtlustatakse eelnõus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti
(ingl European Aviation Safety Agency, edaspidi EASA) pädevusse kuuluvate õhusõidukite
(edaspidi EASA õhusõidukid, lähtudes LennS-i § 8 lg 1 mõistest) ja nendega seotud osade ja
seadmete lennukõlblikkuse, tootja- ja hooldusorganisatsiooni ning jätkuvat lennukõlblikust
korraldavate isikute sertifitseerimisega seotud sätteid, et need oleks kooskõlas Euroopa
Komisjoni 3. augusti 2012. a määruses (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja
nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse
sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise
rakenduseeskirjad (edaspidi EL-i määrus nr 748/2012), ja Euroopa Komisjoni 26. novembri
2014. a määruses (EL) 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja
seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsoonide ja isikute
sertifitseerimise kohta (edaspidi EL-i määrus nr 1321/2014) sätestatud sisuliste nõuetega ja
Transpordiameti üldise halduspraktikaga. Mõlemat EL-i määrust on aastatel 20162019
korduvalt muudetud, mistõttu on vaja ajakohastada menetluslikud sätted ka Eesti õiguses.
2
Kuni 31. detsembrini 2020 Lennuamet
Neljandaks sätestatakse LennS-is lennunduspersonali veres ja väljahingatavas õhus oleva
alkoholikoguse piirmäärad ning joobe mõõtmisega seotud menetluslikud sätted, lähtudes 2018.
ja 2020. a muudatustest3 Euroopa Komisjoni 5. oktoobri 2012. a määruses (EL) nr 965/2012,
millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (edaspidi EL-i määrus
nr 965/2012). Nimetatud muudatusi tuleb liikmesriikidel kohaldada alates 14. veebruarist
2021. aastast.
Viiendaks, ajakohastatakse LennS-is nõudeid aeronavigatsiooniteenuse osutajale ja
lennuprotseduuride väljatöötajale ning alates 2. jaanuarist 2020 kohaldatakse Euroopa
Komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärust (EL) nr 2017/373, millega sätestatakse
lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude
lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes
kohaldatavad ühisnõuded ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008,
rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse
määrust (EL) nr 677/2011 (edaspidi EL-i määrus 2017/373).
Kuuendaks täpsustatakse eelnõuga lennundusjulgestuse sätteid, eelkõige arvestades 2019. ja
2020. a muudatusi4 Euroopa Komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmääruses (EL)
2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise
üksikasjalikud meetmed (edaspidi EL-i määrus 2015/1998). Riigisisesed lennunduse
taustakontrolli sätted viiakse vastavusse EL-i õigusega.
Seitsmendaks täiendatakse LennS-i lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest
võetavate tasude loetelu uue tasu liigiga, milleks on puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija
tasu. See tasu on mõeldud erivajadustega reisijate teenuse arenduseks ja teenuse pakkumiseks,
lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1107/2006, puudega
ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul, artiklist 8.
Kaheksandaks võetakse eelnõuga üle nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiivi 96/67/EÜ
juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (edaspidi ka direktiiv).
Praegu LennS otse maapealse käitlusega seonduvat ei sisalda. Eelnõuga lisatakse LennS-i
üldine põhimõte, et lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse käitluse teenuste
osutamise ja omakäitluse vabaduse, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele.
Kuna direktiiv ei nõua turu avamist väiksemates lennujaamades, täpsustab eelnõu ka tingimusi,
3
Komisjoni 23. juuli 2018 määrus (EL) 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses
järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused,
lennumeeskonna psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe süstemaatiline ja
pisteline kontroll lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning turbiinmootoriga,
maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6–9 reisijale ettenähtud hiljuti toodetud lennukite
varustamine reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemiga. Komisjoni 4. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL) 2020/745,
millega muudetakse määrust (EL) 2018/1042 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade
edasilükkamisega seoses COVID-19 pandeemia tõttu, kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud
menetluslikke sätteid alates 14. veebruarist 2021.
4
Komisjoni 23. jaanuari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust
(EL) 2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise,
lihtsustamise ja tugevdamisega ning mille kohaldamistähtaega on edasi lükatud komisjoni 30. juuni 2020
rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja
(EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate
lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine
avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete
nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu
mille täitmise korral ei kehti üldine turu vabaduse põhimõte. Samuti sisaldab eelnõu
volitusnorme Vabariigi Valitsusele, lubades Vabariigi Valitsusel teha mõningatel juhtudel veel
erandeid. Kuna direktiiv sisaldab maapealse käitluse turule juurdepääsu täpsemini reguleerivaid
sätteid, mis on samuti vaja üle võtta, on eelnõus nõuded maapealse käitluse teenuste osutajate
ja omakäitlejate valimisele ning maapealse käitlusega seotud lennujaama haldaja, maapealse
käitluse teenuste osutaja ja omakäitleja tegevusele.
Üheksandaks on eelnõu eesmärk kõrvaldada puudused, arvestamaks EASA auditite käigus
esitatud puuduste ja märkustega. 2018. aastal toimus Eestis EASA lennumeeskonna lubade
väljaandmise standardiseerimisaudit5 ning lennuliiklusteeninduse ja lennujuhtimise valdkonna
audit6. Auditite käigus tuvastati puudused, mille kohaselt ei suutnud liikmesriigi pädev asutus
(Lennuamet, alates 2021. a algusest Transpordiamet) piisavalt tõendada, et lubade taotlejate
ning inglise keele erialakeeleoskuse taseme testijate keeleoskuse taseme määramisel on
arvestatud nõuetega EL-i asjaomastes õigusaktides, eelkõige EL-i määruses 2015/340 ja
Euroopa Komisjoni 3. novembri 2011. a määruses nr 1178/2011, millega kehtestatakse
tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
(edaspidi EL-i määrus nr 1178/2011). LennS-i erialakeelt reguleerivaid sätteid (§ 233–235)
uuendati viimati 2008. aastal, st enne nimetatud EL-i määruste jõustumist. Eelnõuga
kõrvaldatakse nimetatud vastuolud ja viiakse riigisisene õigus kooskõlla EL-i õigusega. Sellega
seonduvalt ajakohastatakse ka lennunduse raadioside pidamise nõudeid, arvestades nende
puutumust ELi raadioside keele- ning õhuruumiga seonduvate nõuetega.
Kümnendaks täpsustatakse LennS-i järelevalve peatüki sätteid seoses lennuotsingu- ja
päästetööde korraldamise järelevalvega. LennS-i lennuotsingu- ja päästetööde korralduse alase
järelevalvega seotud muudatused on tingitud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (ICAO) 2010. a ja 2018. a auditi järelkontrolli käigus tuvastatud puudustest
Eesti lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. ICAO auditite käigus tuvastatud ning seni
kõrvaldamata puudused on seotud ohutusjärelevalvega päästekoordinatsioonikeskuse (ingl
rescue coordination centre – RCC, Eestis Merevalvekeskus) üle.
Üheteistkümnendaks täiendatakse seadust uue peatükiga, mis reguleerib mehitamata
õhusõidukite süsteemi käitamist. Vastav vajadus tuleneb 2019. a jõustunud Euroopa Komisjoni
24. mai 2019. a rakendusmäärusest (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite normide ja
menetluste kohta, millega on kehtestatud ELi-ülesed mehitamata õhusõidukite süsteemide
märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, sh mehitamata
õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse
riigisisene regulatsioon vastavusse EL-i nõuetega. Muuhulgas näeb määrus ette liikmesriikidele
kohustuse luua mehitamata õhusõidukite süsteemide registreerimissüsteemid ja tagada, et
registreerimissüsteemid oleksid digitaalsed ja koostalitusvõimelised ning võimaldaksid
vastastikust teabevahetust Euroopa ühtse andmekogu kaudu.
Kaheteistkümnendaks täpsustatakse lennuväljade ja kopteriväljakute käitamisega seonduvat
regulatsiooni lähtudes EL lennundusohutuse alusmäärusest ning ELi määrusest 139/2014. EL-i
lennuohutusnõudeid lennuvälja haldamisel, sertifitseerimisel ja käitamisel tuleb kohaldada
eelkõige suuremate lennuväljade ja kopteriväljakute suhtes, mida kasutatakse ärilises
lennutegevuses ning mille suhtes kehtib sertifitseerimiskohustus. Nii rangeid ohutusnõudeid ei
ole vaja kohaldada liikmesriikide väikelennuväljade ega kopteriväljakute suhtes, mistõttu
5
FCL – Flight Crew Licensing, 5.8. juuni 2018. a
6
ATM/ANS, 12.–15. juuni 2018. a
eristatakse eelnõus sertifitseeritavaid ning sertifitseerimiskohustuseta lennuvälju ja
kopteriväljakuid. Sertifitseerimiskohustuseta lennuväljade ja kopteriväljakute näol on tegemist
eelkõige väiksemate lennuväljade ja kopteriväljakutega, mille puhul ei ole rangete
sertifitseerimisnõuete järgimine vajalik, sest see ei avalda negatiivset mõju lennuohutusele –
praktikas on nendeks väikelennuväljad ja kopteriväljakud, kus regulaarset ärilist lennutegevust
ei toimu ning mida käitatakse eelkõige õppe-, hobi ja eralendude tarbeks. Nende lennuväljade
puhul piisab konkreetse lennuvälja käitamiseks vajaliku ohutustaseme tagamiseks vajalike
käitamistingimuste heakskiitmisest Transpordiametis.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 reguleerib LennS-i muudatusi ning §-ga 2
muudetakse RLS-i.
3.1. Eelnõu § 1 reguleerib lennundusseaduse muutmist
Üldsätted (LennS-i 1. peatükk)
LennS-i § 4 lõiget 3 muudetakse ning sätestatakse, et riigisisestest lennureeglitest ja
asjakohastest EL-i reeglitest tuleb lähtuda Eesti õhuruumis. Varem oli asjakohane ala piiratud
Tallinna lennuinfopiirkonnaga. EL-i õigusaktid kehtivad üksnes liikmesriikide territooriumil ja
seetõttu ka üksnes liikmesriigi õhuruumis. Sama käib ka riigisiseste õigusaktide kohta. Seega,
EL-i määruse rakendamist liiklemisel saab nõuda üksnes Eesti õhuruumis.
Tallinna lennuinfopiirkond (edaspidi Tallinn FIR) on füüsiliselt laiem, ulatudes õhuruumi
piirest kaugemale, ka neutraalvete kohal olevasse õhuruumi7. Neutraalvete kohal olevas
õhuruumis tuleb lähtuda rahvusvahelisest tsiviillennunduse konventsioonist (edaspidi Chicago
konventsioon) lisadest, eelkõige 2. lisast „Lennureeglid“8. Euroopa Komisjoni määrus (EL)
nr 923/2012 (SERA) põhineb Chicago konventsiooni 2. lisal ning väljudes Eesti õhuruumist
neutraalvete kohal olevasse õhuruumi, mis on endiselt Tallinn FIR, olulisi erinevusi ei esine.
Kõikidest erinevustest on teavitatud peale SERA-s välja toodud erinevuste ka Eesti
lennundusteabe kogumikus9, milles avaldatakse lennundussektorile oluline
aeronavigatsiooniteave.
Samas on mõningates LennS-is sätetes endiselt põhjendatud eristada Tallinna
lennuinfopiirkond ja Eesti õhuruum, nt § 4 lõike 1 kohase määrusega korraldatakse liiklemist
mõlemal juhul.
LennS-i § 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest Euroopa Ühinenud Lennuametite rolli täidab
tänapäeval täies ulatuses EL-i institutsioonina EASA. EASA alustas Euroopa Ühinenud
Lennuametitelt ülesannete ülevõtmist järk-järgult alates 2003. aastast.
LennS-i § 7 lõikeid 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse ümber seoses uue EL-i
lennundusohutuse alusmääruse jõustumisega. Kehtetud viited varasemale EL-i
lennundusohutuse alusmäärusele asendatakse viidetega kehtivale alusmäärusele.
7
Siinkohal on mõeldud õhuruumi laiemas mõistes, mitte üksnes Eesti õhuruumi.
8
ingl „Rules of the Air“
9
Lennundusteabe kogumik on riigi poolt või volitusel avaldatud väljaanne, mis sisaldab lennunduse seisukohalt
olulist aeronavigatsioonialast püsiteavet (ingl aeronautical information publication, AIP).
LennS-i § 7 täiendatakse lõikega 12, mille kohaselt vastutab lennuliikluse teenindamisel
kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise
eest ICAO sageduste koordinaator Eestis. Tegemist on kehtiva seaduse § 37 lõike 6
sõnastusega. Säte tõstetakse ümber, kuna § 37 jääb edaspidi reguleerima ainult
aeronavigatsiooniseadme sertifikaati ning § 7 on nimetatud sätte jaoks sobiv asukoht, kuna see
reguleerib tsiviillennunduse riigisisest juhtimist.
ICAO sageduste koordinaator on füüsiline isik, kes on koordinaatoriks määratud Euroopa
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/123 III lisa B osa punkti 1 järgi. Lisaks näeb
elektroonilise side seaduse § 13 lõige 3 ette Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
kohustuse kooskõlastada sagedusloa tingimused ICAO sageduste koordinaatoriga.
LennS-i § 71 lõiget 1 muudetakse, et viia see kooskõlla kehtivate nõuetega. Paragrahvi lõiget
1 täiendatakse mitme Transpordiameti järelevalve pädevusse kuuluva valdkonnaga, et
laiendada ekspertide ringi, kellel on Transpordiameti nimel LennS § 71 lõike 2 alusel õigus
nõuetele vastavust kontrollida, kui Transpordiametil ei ole asjakohase pädevusega
järelevalveametnikke. Pädevaid isikud konkreetse kontrolli tegemiseks võib leida näiteks
Euroopa lennundusinspektorite salvest (lähtudes EL-i lennundusohutuse alusmääruse artiklist
63) või Eesti lennundussektoris töötavate asjakohase pädevusega isikute seast.
Võrreldes kehtiva seadusega on loetelusse lisatud järgmised valdkonnad:
- jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon;
- koolitusorganisatsioon;
- lennuprotseduuride väljatöötaja;
- lennuvälja käitaja;
- lennutreeningseade;
- Lennundusmeditsiinikeskus;
- lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja.
LennS-i § 71 lõikes 5 ajakohastatakse EL-i lennundusohutuse alusmääruse viidet. Lisatud on
võimalus tunnustada kontrolli tegevat isikut ka riigisisese õiguse alusel tehtavaks kontrolliks
(nt mitte-EASA õhusõidukite kontrollimine või muu valdkond, mida EL-i õigus ei reguleeri).
LennS-i 76 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 7 asendatakse varem kehtinud alusmääruse viited kehtiva EL-i
lennundusohutuse alusmääruse viidetega.
Õhusõiduki valmistamine, hooldamine, lennu- ja keskkonnakõlblikkus (LennS-i
2. peatükk)
LennS-i 2. peatüki pealkirja sõnastust muudetakse. Tegemist on redaktsioonilise
parandusega.
LennS-i § 8 pealkirja muudetakse. Pealkirja praegusest sõnastusest „Tootja- ja
hooldusorganisatsiooni sertifikaat“ võib jääda mulje, et tegemist on ühe organisatsiooni ja
ühe sertifikaadiga. Uue sõnastuse puhul on arusaadavam, et tegemist on eri
organisatsioonidega, millele antakse välja erinevad sertifikaadid.
LennS-i § 8 lõikes 1 asendatakse EASA õhusõiduki määratlemisel viide varem kehtinud
alusmääruse artikli 4 lõikele 1 kehtiva EL-i lennundusohutuse alusmääruse artikli 2 lõikega 1.
Viide varem kehtinud alusmääruse artikli 4 lõikele 1 tähendas EASA õhusõidukeid ehk
õhusõidukeid, mille suhtes kohaldati alusmäärust ja selle alusmääruseid. Lähtudes kehtiva EL-
i lennundusohutuse alusmääruse X lisas sätestatud varem kehtinud ja kehtiva EL-i
lennundusohutuse alusmääruse vastavustabelist, on korrektne viide „(EL) 2018/1139 artikli 2
lõige 1“, kuna EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 2 lõikes 1 sätestatakse määruse
kohaldamisala, sh õhusõidukid ja nende komponendid. Kuna EASA ja mitte-EASA
õhusõidukite suhtes kohaldatakse eri nõudeid, on nende õhusõidukite eristamine vajalik.
LennS-i § 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel täiendatakse LennS-i lõigetega
31–32. Seni on olnud tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise,
muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2009. a määruses nr 122 „Õhusõiduki
hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks
tunnistamise kord“ (edaspidi MKM-i määrus nr 122). See tunnustatakse eelnõuga kehtetuks ja
määruse esitatud regulatsioon antakse seaduses.
Nõuded tootjaorganisatsiooni sertifikaadi saamiseks on sätestatud EL-i määruse 748/2012 I lisa
(osa 21) G-alajaos. Sertifikaat taotletakse G-alajao punkti 21.A.134 kohaselt, sertifikaadi
saamise nõuded on kirjas sama alajao punktis 21.A.145.
Nõuded hooldusorganisatsiooni sertifikaadi saamiseks on sätestatud EL-i määruse
nr 1321/2014 II lisa (osa 145) punktis 145.A.15, mille kohaselt tuleb sertifikaadi või selle
muutmise taotlus esitada pädevale asutusele pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.
Kõnealuse punkti EASA aktsepteeritava meetodi10 kohaselt tuleb taotlus esitada EASA
asjakohasel vormil11, kus on esitatud nõutud andmete loetelu.
Lõike 31 kohaselt otsustab Transpordiamet tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni
sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või sellest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse
esitamisest arvates, sarnaselt nt LennS § 912 alusel väljaantava sertifikaadiga, arvestades
taotlusele lisatud dokumente ning dokumentide ja kohapealsele kontrollimisele kuluvat aega.
Seni olid sertifikaadi väljaandmise tähtajad sätestatud MKM-i määruse nr 122 §-s 3. Määrusest
polnud aga üheselt arusaadav, mis tähtaja jooksul tuleb sertifikaadi taotlus läbi vaadata.
Erandina majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) § 20 lõikest 4 nähakse
LennS-i § 8 lõikes 31 ette, et juhul, kui Transpordiamet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei
loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale antuks vaikimisi.
Lõikega 32 sätestatakse, et sertifikaadi omanik peab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevate
andmete muutumisel esitama sertifikaadi muutmise taotluse Transpordiametile, kes lahendab
selle 90 päeva jooksul.
LennS-i täiendatakse §-ga 81. Uus paragrahv reguleerib EASA õhusõiduki tootja- või
hooldusorganisatsiooni sertifikaadi piiramist, kehtivuse peatamist, taastamist ja kehtetuks
tunnistamist. Varem olid need sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri
2009. a määruses nr 122 „Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise,
muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.
Võrreldes kehtiva seadusega on Transpordiametil võimalik peale sertifikaadi kehtivuse
peatamise ning kehtetuks tunnistamise sertifikaati ka piirata. Selline võimalus on ette nähtud
EL-i lennundusohutuse alusmäärusega (eelkõige artikli 15 lõikega 4 ning artiklitega 17 ja 18).
10
https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/Annex%20II%20to%20Decision%202015-029-R%20-
%20%28AMC-GM%20Part-145%29.pdf (24.09.2021)
11
https://www.easa.europa.eu/document-library/application-forms/focao00155 (23.09.2021)
Transpordiameti välja antavale sertifikaadile märgitakse õigused, mida sertifikaadi omanik
võib kasutada (näiteks hooldusorganisatsiooni puhul õhusõidukid, mootorid või muud
komponendid, mida sertifikaadi omanikul on õigus hooldada). Sertifikaadi piiramise korral
vähendatakse sertifikaadile kantud õiguste ulatust, st tunnistatakse mõningad sertifikaadiga
antud õigused kehtetuks. Sertifikaat ise ja sellega antud õigused, mida ei piirata, kehtivad edasi.
Lõike 1 kohaselt võib Transpordiamet EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni
sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada juhul, kui
sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid, või lennuohutuse tagamise
huvides. Sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise vajadus võib
tekkida olukorras, kus sertifikaadi omanik ei vasta sertifikaadis sätestatud nõuetele ning ei ole
võimeline täitma õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid, rikkudes
oma tegevuse või tegevusetusega lennundusalaste õigusaktide nõudeid või mõjutades otseselt
või kaudselt lennuohutust. ELi määruse 748/2012 I lisa punktis 21.B.245 on toodud
tootjaorganisatsiooni sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
regulatsioon, ELi määruse 1321/2014 I lisa punktides M.B.605 ja M.B.607 on sätestatud
hooldusorganisatsiooni sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
regulatsioon. Nendes viidatud sätetes on reguleeritud, et sertifikaadi kehtivuse eelduseks
olevatele nõuetele mittevastavuse korral pädev asutus piirab sertifikaati, peatab selle kehtivuse
või tunnistab kehtetuks sõltuvalt tuvastatud puuduse olemusest ja raskusastmest. Need
mittevastavused peavad oma olemuselt olema sellised, mis takistavad sertifikaadiga lubatavate
tegevuste tegemist, st sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
vajadus võib tekkida olukorras, kus sertifikaadi omanik ei vasta sertifikaadis sätestatud nõuetele
ning ei ole võimeline täitma õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid,
rikkudes oma tegevuse või tegevusetusega lennundusalaste õigusaktide nõudeid või mõjutades
otseselt või kaudselt lennuohutust. Tootja- ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse
eelduseks olevad nõuded tulenevad nii EL õigusaktidest (peamiselt kahest eelviidatud
määrusest, aga ka nt EL määrusest 376/2014 tsiviillennunduse ohutusjuhtumite kohta, samuti
on eraldi määrustes nõuded lennundusjulgestuse või küberturvalisusele, mis kõik mõjutavad
sertifikaadi omaniku tegevust ning võimekust otseselt või kaudselt sertifikaadiga lubatud
ülesandeid täita), aga ka nt lennundusseadusest. Sertifikaadi piiramise, selle kehtivuse
peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjused võivad olla seotud organisatsiooni nt
majandusliku toimetuleku (nt puuduvad piisavad rahalised vahendid või ruumid, töötajad vms)
või otseselt ohutusega (töötajate pädevus ei vasta nõuetele, dokumentatsioon ei vasta
tegelikkusele, vead hoolduses vms), mis kõik mõjutavad otseselt või kaudselt lennuohutust.
Lõigetes 24 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise ja piiramisega seonduv samamoodi
muude Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse peatamise regulatsiooniga.
Lõikes 2 sätestatud võimalus peatada sertifikaat kuni kuueks kuuks on sarnane LennS § 424
lõike 3 regulatsiooniga. Sertifikaadi peatumise ajal ei tohi sertifikaadi omanik kasutada
sertifikaadist tulenevaid õigusi. Kuus kuud on mõistlik tähtaeg, mille jooksul peab sertifikaadi
omanik olema võimeline peatamise aluseks olevad puudused kõrvaldama. Puudused võivad
olla lihtsalt kõrvaldatavad (näiteks puudused sertifikaadi omaniku käsiraamatus) või
aeganõudvamad (investeeringud, erinevate seadmete või komponentide soetamine).
Lõike 3 kohaselt tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks, kui isik ei ole sertifikaadi
kehtivuse peatamise tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
Lõikes 4 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon sertifikaadi kehtivuse
peatamise või piiramise korral samamoodi teiste Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide
kehtivuse taastamise regulatsiooniga. Selle kohaselt kontrollib Transpordiamet vajaduse korral
sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele. Tegemist on üksikjuhtumitega, mida
tuleb hinnata eraldi – nt kas vastavus on tõendatud sertifikaadi omaniku käsiraamatus tehtavate
parandustega või on seda vaja siiski täiendavalt hinnata kohapealse kontrolli käigus.
Lõikes 5 sätestatakse sertifikaadi kehtetuks tunnistamise regulatsioon sertifikaadist loobumise
korral. Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks ja
kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb sertifikaadi omanikul tagastada Transpordiametile nagu
muude menetluste korral.
LennS § 9 paragrahvi pealkirja täiendatakse viitega kombineeritud lennukõlblikkust
korraldavale organisatsioonile. Täpsemad selgitused kombineeritud lennukõlblikkust
korraldava organisatsiooni kohta on § 9 lõike 3 selgituste juures.
LennS-i § 9 lõigetes 2–3 ajakohastatakse EL-i määruse 1321/2014 viiteid. Nõuded EASA
õhusõiduki jätkuvale lennukõlblikkusele ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale
organisatsioonile on sätestatud EL-i määruse nr 1321/2014 erinevates lisades. Nõuded
õhusõiduki jätkuvale lennukõlblikkusele on sätestatud EL-i määruse nr 1321/2014 lisades I (osa
M) ja Vb (osa ML). Nõuded jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile on
sätestatud määruse lisades I, Va (osa T) ja Vd (kombineeritud lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni puhul).
Peale selle, lõike 3 loetelusse lisatakse kombineeritud lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni12 sertifikaat, mis annab õiguse ühe sertifikaadi alusel korraldada EASA
õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikust ja teha hooldust. Täpsemad nõuded kombineeritud
lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile tulevad EL-i määruse nr 1321/2014 osast
CAO. Võrreldes jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile esitatud nõuetega on
need kombineeritud lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile leebemad – eesmärk on
võimaldada hoolduse ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamist mittekeerukatele
õhusõidukitele, mida kasutatakse mitteärilises lennutegevuses.13
LennS-i § 9 täiendatakse lõigetega 41–48 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 5. Seni on olnud
jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise,
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, EASA õhusõiduki
lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi14 väljaandmise, muutmise,
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi
väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatud volitusnormi
alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustes15, mis tunnistatakse käesoleva
eelnõuga kehtetuks ning määruste sisuline regulatsioon kehtestatakse seaduse tasandil.
Lõikes 41 täpsustatakse sertifikaadi väljaandjat. EL-i määruste nr 1321/2014 ja nr 748/2012
kohaselt määrab liikmesriik kindlaks riigisisese pädeva asutuse. EASA õhusõiduki
12
ingl combined airworthiness organisation – CAO
13
Nõuded sellistele õhusõidukitele on kehtestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 965/2012 VII lisas.
14
EL-i määrus (EL) nr 748/2012 osa 21 punkt 21.A.173
15
majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust
korraldava sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA õhusõiduki
lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse
peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“; majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2009. a määrus
nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
kord“.
lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi (EL-i määruse nr 748/2012
osa 21 punkt 21.A.174 ), aga ka jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
sertifikaadi (EL-i määrus nr 1321/2014 M.A.711 b), M.A. 702) annab välja Transpordiamet.
EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigus on
Transpordiametil, ajakohast õigust omaval jätkuvat lennukõlblikust korraldaval
organisatsioonil või kombineeritud lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil, kui selline
organisatsiooni selline õigus on kantud organisatsiooni sertifikaadile (EL-i määrus
nr 1321/2014 osa ML punkt ML.A.901, ML.B.902, osa CAO). Varem olid sertifikaatide
väljaandjad (v.a CAO) ette nähtud määruses. Määrus tunnistatakse käesoleva eelnõuga
kehtetuks ja regulatsioon antakse seaduses.
Lõike 42 kohaselt otsustab Transpordiamet lennukõlblikkussertifikaadi ja jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või
sellest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, sarnaselt nt LennS § 912
alusel väljaantava sertifikaadiga, arvestades esitatud dokumentide mahtu ja kohapealsele
kontrollile kuluvat aega. Seni olid sertifikaadi väljaandmise tähtajad ette nähtud MKM-i 27.
oktoobri 2009. a määruses nr 104 ja MKM-i 21. aprilli 2009. a määruses nr 45. Määrustest
polnud aga üheselt arusaadav tähtaeg, mille jooksul tuleb sertifikaadi taotlus läbi vaadata.
Lisaks tuleb arvestada, et jätkuvat lennukõlblikust korraldava organisatsiooni sertifikaati peab
taotlema lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel. Lennuettevõtjana tegutsemiseks on vajalik
mõlema sertifikaadi olemasolu ja lennuettevõtja sertifikaati ei saa anda välja ilma jätkuvat
lennukõlblikust korraldava organisatsiooni sertifikaadita. Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse
väljaandmise või selle väljaandmisest keeldumise otsustab Transpordiamet 90 päeva jooksul.
Lisaks nähakse erandina MsüS-i § 20 lõikest 4 ette, et kui Transpordiamet ei lahenda taotlust
tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale antuks vaikimisi.
Lõike 43 kohaselt esitab lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi omanik sertifikaadi muutmise
taotluse, kui sertifikaadi aluseks olevad andmed on muutunud. Transpordiamet lahendab
taotluse 90 päeva jooksul.
Lõikes 44 reguleeritakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud
lennukõlblikkussertifikaadi, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja jätkuvat lennukõlblikust
korraldava organisatsiooni sertifikaadi piiramist, kehtivuse peatamist ja kehtetuks tunnistamist.
Seni on kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetlused olnud ette nähtud majandus-
ja kommunikatsiooniministri eri määrustes, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks.
Võrreldes kehtiva seadusega on Transpordiametil võimalik peale sertifikaadi kehtivuse
peatamise ja kehtetuks tunnistamise sertifikaati ka piirata. Selline võimalus on ette nähtud EL-
i lennundusohutuse alusmäärusega. Transpordiameti väljaantavale sertifikaadile märgitakse
õigused, mida sertifikaadi omanik võib kasutada. Sertifikaadi piiramise korral vähendatakse
sertifikaadile kantud õiguseid. Sertifikaat ise ja sellega antud õigused, mida ei piirata, kehtivad
edasi.
Sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise vajadus võib tekkida
olukorras, kus sertifikaadi omanik ei vasta sertifikaadis sätestatud nõuetele ning ei ole
võimeline täitma õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid, rikkudes
oma tegevuse või tegevusetusega lennundusalaste õigusaktide nõudeid või mõjutades otseselt
või kaudselt lennuohutust. Sertifikaadi piiramise korral vähendatakse sertifikaadile kantud
õiguste ulatust sõltuvalt tuvastatud mittevastavuse olemusest. Kui sertifikaadi piiramise alus on
kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet lõike 47 kohaselt sertifikaadi kehtivuse
piiratud sertifikaadi ulatuses ning sertifikaadi omanik saab kasutada sertifikaadist tulenevaid
õigusi piiramise eelses ulatuses.
Lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi peatamise ja kehtetuks
tunnistamise alused on sätestatud EL-i määruse 748/2012 I lisa punktis 21.B.330.
Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud EL-i
määruse 1321/2014 I lisa punktis M.A.902. Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni sertifikaadi peatamise, piiramise ja kehtetuks tunnistamise alusel on sätestatud
EL-i määruse 1321/2014 I lisa punktis M.B.707.
Lõigetes 45 ja 46 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise pikim võimalik tähtaeg ja
sertifikaadi kehtivuse peatamiseks olnud asjaolude kõrvaldamata jätmise korral sertifikaadi
kehtetuks tunnistamine. Muudatusega ühtlustatakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse,
jätkuva lennukõlblikkuse ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaatide
kehtivuse peatamise regulatsioon muude LennS-i alusel toimuvate menetlustega. Seni on
kehtestatud sertifikaatide kehtivuse peatamise korrad majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrustes. Eelnõuga kehtestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise maksimaalseks ajaks kuus
kuud, võrdsustades selle lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamise ajaga. Sertifikaadi
kehtivuse peatamise korda ehk haldusmenetlust ei muudeta. Transpordiameti haldusaktis
määratakse sertifikaadi kehtivuse peatamise aeg ja tagajärg, kui sertifikaadi kehtivuse
peatamise aluseks olnud puudusi ei kõrvaldata. Kui määratud tähtajaks ei ole sertifikaadi
kehtivuse peatamist tinginud asjaolu kõrvaldatud, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi lõike
46 kohaselt kehtetuks.
Lõikes 47 nähakse ette piiratud või peatatud sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon
piiramise või peatamise aluste kõrvaldamise korral samamoodi teiste Transpordiameti
väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamise regulatsiooniga, vajadusel teeb
Transpordiamet kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist. Tegemist on juhtumitega, mida
tuleb hinnata eraldi – nt kas vastavus on tõendatud sertifikaadi omaniku käsiraamatus tehtavate
parandustega või on seda vaja siiski täiendavalt hinnata kohapealse kontrolli käigus. Peatatud
sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon on seni olnud sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrustes16. Nimetatud määrused tunnistatakse käesoleva eelnõuga
kehtetuks ning sertifikaadist senine regulatsioon sätestatakse seaduses.
Lõikes 48 sätestatakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse, jätkuva lennukõlblikkuse ja
jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadist loobumise regulatsioon.
Varem ei reguleerinud LennS-i sertifikaadi omaniku õigust ja Transpordiameti menetlust
sertifikaadist loobumisel. Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi
kehtetuks ja kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb sertifikaadi omanikul tagastada
Transpordiametile nagu muude menetluste korral.
LennS-i § 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on volitusnormiga, mille alusel on
kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104
„Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise,
16
majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust
korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
kord“, 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud
lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ ja
13. juuli 2009. a määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise kord“.
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“, 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA
õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise,
muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ ja 13. juuli 2009. a määrus nr 73
„Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise kord“. Määruste sisuline regulatsioon (taotluse lahendamine, sertifikaadi
kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnustamine, taastamine) kehtestatakse seaduse tasandil
LennS-i § 9 muudatustega.
LennS-i § 9 lõiget 6 täiendatakse viitega kombineeritud lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni sertifikaadile. Riigilõivu määr sätestatakse RLS-i §-s 1731.
LennS-i § 91 lõikes 1 asendatakse mitte-EASA õhusõiduki määramisel viide varem kehtinud
EL-i lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikele 4 kehtiva EL-i lennundusohutuse
alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktiga d, lähtudes kehtiva määruse X lisas sätestatud
vastavustabelist. Varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikes 4 (ja sama
määruse II lisas) nimetatud õhusõidukid tähendasid mitte-EASA õhusõidukeid ehk
õhusõidukeid, millele ei kohaldatud EL-i lennundusohutuse alusmäärust ja selle
rakendusmäärusi. Samasisuline muudatus tehakse ka LennS § 51 lõikes 2.
LennS-i § 92 lõiget 3 muudetakse ja täiendatakse eesmärgiga ühtlustada sätte sisu sarnaste
EASA õhusõidukite lennukõlblikkuse korraldamise EL-i nõuetega. Selleks täpsustatakse
tingimusi, missuguseid mitte-EASA õhusõidukeid loetakse keerukateks mootoriga
õhusõidukiteks, mille lennukõlblikkuse korraldamisega peavad tegelema jätkuvat
lennukõlblikust korraldavad organisatsioonid. Keerukas mootorõhusõiduk on defineeritud
varem kehtinud EL-i lennundusohutuse alusmääruse artikli 3 punktis j (säte kehtib lähtudes
kehtiva alusmääruse artikli 140 lõike 2 punktist b). Mittekeerukate õhusõidukite
lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid võib täita ka omanik. Kehtiv määratlus
„maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga“ on liiga range, mistõttu
ühtlustatakse mitte-EASA õhusõidukite määratlus lennukõlblikkuse korraldamiseks
samaväärsete mitteärilisel eesmärgil käitatavate EASA õhusõidukite nõuetega, lähtudes EL-i
määruse nr 1321/2014 osa M sätte M.A.201 punkti g alapunktist 2.
LennS-i § 96 lõiget 3 muudetakse ja täiendatakse eesmärgiga ühtlustada sätte sisu sarnaste
EASA õhusõidukite hooldamise EL-i nõuetega. Selleks täpsustatakse tingimusi, milliste
õhusõidukite hooldustöödega peavad tegelema hooldusorganisatsioonid – mõeldud on
õhusõidukit, mida on märgitud § 92 lg 3 muudatuse selgituses. Samamoodi § 92 lõikes 3
sätestatud õhusõiduki määratlusele lennukõlblikkuse korraldamisele on kehtiv määratlus
hooldustöödeks õhusõidukile „maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga“
liiga range. Seetõttu ühtlustatakse mitte-EASA õhusõidukite määratlus hooldustöödeks
samaväärsete mitteärilisel eesmärgil käitatavate EASA õhusõidukite hooldustööde nõuetega,
lähtudes EL-i määruse 1321/2014 osa M sätte M.A.201 punkti g alapunktist 3.
LennS-i § 10 lõike 1 sõnastusest jäetakse välja sõna „iga-aastane“, kuna tegemist on jätkuva
lennukõlblikkuse definitsiooniga. Õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui teda hooldatakse
vastavalt hooldusprogrammile, mis on õhusõidukitel erinev olenedes õhusõiduki
tüübisertifikaadist. EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lähtutakse EL-i
nõuetest (EL-i määruse 1321/2014 osast M) ning nimetatud õhusõiduki lennukõlblikkuse
kontrolli sertifikaat kehtib LennS-i § 10 lõike 4 kohaselt ühe aasta. Mitte-EASA õhusõidukite
jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta antakse lennukõlblikkussertifikaat, mis
kehtib ühe aasta lähtudes LennS-i § 10 lõikest 41.
LennS-i § 10 täiendatakse lõikega 11, eesmärgiga viidata EL-i määrusele nr 1321/2014, milles
on sätestatud EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise menetlus. EASA õhusõiduki
lennukõlblikkuse kontrollimisel lähtutakse nimetatud EL-i määrusest ja konkreetne menetlus
sõltub sellest, kes on kontrolli tegija.
LennS-i § 10 lõige 2 sõnastus viiakse vastavusse EL-i määruse nr 1321/2014 muudatusega17.
Eelnõu kohaselt laiendatakse LennS-i § 10 lg 2 sätestatud isikute ringi, kellel on pädevus
kontrollida EASA õhusõiduki lennukõlblikkust. Kehtiva LennS-i § 10 lg 2 kohaselt
kontrollivad õhusõiduki lennukõlblikkust Transpordiamet, sertifitseeritud jätkuvat
lennukõlblikkust tagav organisatsioon või § lg 71 kohaselt Transpordiameti tunnustatud isik.
Lähtudes EL-i õiguse muudatusest ajakohastatakse LennS-i § 10 lg 2 sõnastust ning peale
praegu loetletud isikute saavad eelnõu kohaselt õiguse teha EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse
kontrolli selleks vastavat õigust omav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, selleks vastavat
õigust omav sertifitseeritud kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ning
lennundustehniline töötaja, kellele on Transpordiamet välja andnud asjakohase
tüübipädevusmärkega lennundustehnilise töötaja loa, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa sätetele. Lisaks võib EASA õhusõiduki lennukõlblikkust
kontrollida LennS-i § 71 kohaselt Transpordiameti tunnustatud isik.
LennS-i § 10 täiendatakse lõikega 21. Muudatuse eesmärk on ühtlustada EASA ja mitte-
EASA samaväärsete õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise regulatsioon,
laiendades isikute ringi, kellel on pädevus kontrollida EASA õhusõiduki lennukõlblikkust.
Lõike 21 kohaselt sätestatakse Transpordiametile EASA väikelennukitele (kuni 2730 kg EASA
õhusõiduki, kaasa arvatud õhupalli ja purilennuki) lennukõlblikkuse kontrolli tegemise
kohustus, kui puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse
kontrolli pädevusega organisatsioon või lennundustehniline töötaja. Transpordiameti
tsiviilõhusõidukite registri andmete kohaselt moodustab selliste õhusõidukite maht 20%
registrisse kantud õhusõidukite kogumahust. Olukorras, kus tsiviilõhusõiduki registris
registreeritud EASA õhusõiduki käitaja soovib õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli,
kuid sellisele õhusõiduki tüübipädevusele puudub pädev lennukõlblikkuse kontrolli tegija, on
õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollija Transpordiamet või Transpordiameti tunnustatud isik
(LennS-i § 71). Muudatusega tagatakse nimetatud väikelennukite nõuetekohane ülevaatus.
LennS-i § 10 lõike 41 esimest lauset muudetakse eesmärgiga ühtlustada § 10 lõigete 21 ja 41
sõnastus, ühtlustades EASA ja mitte-EASA samaväärsete õhusõidukite jätkuva
lennukõlblikkuse korraldamise regulatsiooni sätted.
LennS-i § 101 lõike 1 sõnastusest jäetakse välja terminid „purilennuk“, „motopurilennuk“,
„õhulaev“ ja „kuumaõhupall“. Nende õhusõidukite kohustuslik varustus on reguleeritud EL-i
määrustega 2018/1976 ja 2018/395. Mõiste „ülikerglennuk“ asendatakse mõistega
„ülikergõhusõiduk“, et kõik majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. augusti 2003. a
määruse nr 119 „Ülikergõhusõiduki käitamise eeskiri“ reguleerimisalasse jäävad õhusõidukid
oleksid avariimajaka kandmise kohustusest vabastatud. Ülikergõhusõidukite täpsem liigitus on
17
komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1383, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) 1321/2014
jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide osas ja üldlennunduse
õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes kohaldatavate nõuete leevendamise
osas
toodud eelnimetatud ministri määruse §-s 2.18 Sätet kohaldatakse mitte-EASA õhusõidukite
suhtes.
Lennunduspersonali load (LennS 4. peatükk)
LennS-i § 231 muudetakse eesmärgiga ajakohastada ja täpsustada nõudeid raadioside loa
saamiseks ning sellega seotud koolitusele ja eksamitele. Raadioside pidamise loa saamist
Chicago konventsiooni lisades sätestatud standardid (ICAO standardid) ega EL-i määrused
otsesõnu ei käsitle. Lennujuhtide ja pilootide puhul reguleerivad EL-i määrused nr 1178/2011
ja 2015/340 nende koolitusprogrammides kohustusliku osana ka raadioside pidamise,
sh fraseoloogia tundmise nõudeid rääkimisel ja arusaamisel. Raadioside pidamise lubamine
saab olla piiritletud üksnes selle keelega, milleks lennujuhil või piloodil on keeleoskusmärge
olemas ning mis vastab ICAO standarditele ja EL-i määruste keelenõuetele. Seni võisid
raadioside eksamit vastu võtta üksnes Transpordiameti volitatud isikud, kuid praktikas on
tekkinud puudus sellistest isikutest, kes oleksid nõus lisaks oma põhitööle võtma tasustamata
kohustuse olla eksamineerija. Eksamineerijatele esitatud nõuded piirasid ka niigi väikeses Eesti
lennundusringkonnas sobivate vabatahtlike eksamineerijate leidmise. Võttes arvesse, et kõige
keerulisem osa raadioside pidamisel on lennujuhtidel ja pilootidel, ning arvestades, et nende
kohustusliku koolitusprogrammi hulka juba kuulub raadioside pidamine ja reeglid, siis ei peaks
nemad eraldi raadioside eksamit sooritama lisaks koolitusorganisatsioonis tehtavale eksamile.
Transpordiametil on oma põhiülesannete järgi kohustus kontrollida koolitusorganisatsioone
järelevalve käigus, sh ka õpetajate pädevust, ning koolitusprogrammid peavad olema enne
nende rakendamist Transpordiameti heakskiidu saanud. Seega lihtsustatakse muudatusega
seniseid riigisiseseid nõudeid, tagades jätkuvalt vastavuse ICAO standarditele ja EL-i
keelenõuetele.
LennS-i § 231 lõikes 1 sätestatakse isikutele kohustus lennundussagedustel (118,000–137,000
MHz) raadioside pidamiseks omada raadioside luba, mis on iseseisva loana välja antud või on
selle pidamise õigus kantud isiku lennundusloale. Valdav osa lennunduses raadioside pidajaid
on piloodid ja lennujuhid, kelle lennundusloale kantakse märge raadioside pidamise õiguse
kohta lähtudes isiku keeleoskusmärkest. Muud isikud, nt need kellel lennundusluba ei ole või
kelle lennundusloale raadioside pidamise õiguse ja/või keeleoskusmärget ei kanta (nt
lennundustehniline töötaja), saavad taotleda eraldi luba raadioside pidamiseks.
LennS-i § 231 täiendatakse lõigetega 11–12, et täpsustada seaduses lennunduse raadioside
pidamisega seotud üldised nõuded.
Lõikes 11 sätestatakse koolituse kohustuslikkus. Seni oli see sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruses nr 68 „Lennunduse raadioside loa
väljaandmise kord“. Koolituskohustus kehtestatakse seaduses, muud lennunduse raadioside loa
saamise nõuded on endiselt ette nähtud määruse tasandil. Lisaks sätestatakse seaduses kohustus
sooritada Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures
edukalt eksam, enne kui esimest korda alustatakse lennundussagedustel raadioside pidamist.
Deklareeritud koolitaja on EL-i määruse nr 1178/2011 kohaselt deklaratsiooni esitanud
koolitusorganisatsioon, sertifitseeritud koolitaja on EL-i määruse nr 1178/2011 või nr 2015/340
18
Ülikergõhusõidukid liigitatakse: 1) A klassi ülikergõhusõidukiteks, mille juhtimine toimub kas osaliselt või
täielikult ülikergõhusõiduki raskuskeskme asendi muutmise teel kandepinna suhtes; 2) B klassi
ülikerglennukiteks, mille kandepind (kandepinnad) on lennuki kerega ühendatud jäigalt ja mille juhtimine
toimub juhtpindade abil; 3) kopteriteks, mille tõstejõud moodustab peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)ga,
mis pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede; 4) gürokopteriteks, mille tõstejõud
moodustab peamiselt õhu vastumõjul kandetiivikutega (rootoriga), mis pöörlevad lennul ilma jõuseadme abita.
kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, registreeritud koolitaja on teede- ja sideministri
21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile,
nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise
eeskiri“ kohaselt registreeritud koolitaja.
Lõikes 12 sätestatakse erisus piloodiõpilastele, kes võivad enne soololendu instruktori19
vastutusel sidet pidada. See erisus on vajalik seetõttu, et piloodiõpilane alustab reaalset
lendamist enne raadioside pidamise loa saamist, kuid lennates peab õpilane raadiosides olema.
Samuti on enne soololendu lennates raadioside pidamine osa raadioside pidamise õppest. Seega
võib piloodiõpilane üksnes instruktori vastutusel pidada raadiosidet.
LennS-i § 231 täiendatakse lõigetega 21 ja 22.
Lõike 21 kohaselt kehtib lennunduse raadioside luba tähtajatult nagu teisedki lennundusload.
Lõikes 22 sätestatakse raadioside loa kehtetuks tunnistamise alused. Need on praegu sätestatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruses nr 68 „Lennunduse
raadioside loa väljaandmise kord“, kuid korrektne on need kehtestada seaduse tasandil.
Transpordiamet võib tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja ei tõenda,
et ta on loaga antud õigusi kahe viimase aasta jooksul kasutanud; loa valdaja on rikkunud
lennunduse raadioside pidamise nõudeid või tema teadmised või oskused ei vasta raadioside
pidamise nõuetele. Raadioside pidamise nõuded tulenevad SERA-st ning sama paragrahvi lõike
6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. märtsi 2011. a määrusest nr 20
„Lennunduse raadioside reeglid“.
LennS-i § 231 lõiget 3 muudetakse eesmärgiga täpsustada volitusnormi ministri määruse
andmiseks.
LennS-i § 231 lõikes 4 asendatakse „Tallinna lennuinfopiirkonnas“ sõnadega „Eesti
õhuruumis“, kuna riigisisene regulatsioon ei saa kehtida väljaspool riigi jurisdiktsiooni.
Tallinna lennuinfopiirkond (Tallinn FIR) on füüsiliselt laiem ning ulatub õhuruumi piiridest
kaugemale ka neutraalvete kohal olevasse õhuruumi. Neutraalvete kohal olevas õhuruumis
siinkohal on silmas peetud õhuruumi laiemas mõistes, mitte Eesti õhuruumi tuleb lähtuda
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades sätestatud standarditest.
LennS-i § 231 lõikes 5 täpsustatakse nõudeid raadioside pidamise keeltele, võrreldes kehtivate
nõuetega sisulisi muudatusi ei ole.
LennS-i § 231 lõikes 7 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus. Lennundusloale kande
tegemise eest tuleb RLS-i § 167 lõike 4 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Eraldi raadioside
loa väljaandmise või raadioside loale kande tegemise puhul ei olnud seni riigilõivu tasumist
ette nähtud. Kuna lennundusloale kande tegemise näol on tegemist sisuliselt sama menetlusega,
nähakse eelnõuga ette riigilõivu tasumise kohustus ning täiendatakse ka RLS-i §-ga 1671, mille
kohaselt tuleb raadioside loa väljaandmise taotluse või sellekohase kande tegemise eest tasuda
15 eurot.
LennS-i § 2335 muudetakse, arvestades kehtivaid ICAO standarditest ja EL õigusaktidest
tulenevaid erialakeele nõudeid, EASA standardiseerimisaudititel tuvastatud puuduseid ning
19
Instruktoril on õigus anda lennuõpet, mis on nõutav asjaomaste lubade või pädevusmärgete väljaandmiseks,
pikendamiseks või taastamiseks. Nõuded instruktoritele on sätestatud EL-i määruse 1178/2011 I lisa J alajaos.
praktikas tõusetunud probleeme pädevate hindajate leidmisel. Auditi käigus leidis EASA, et
Lennuamet (tänapäeval osa Transpordiametist) ei suutnud esitada tõendeid kehtivatele
seadustele vastava erialakeele hindamismetoodika kehtestamise kohta. Lisaks tuleb arvestada,
et LennS-i erialakeelt puudutavaid sätteid on viimati muudetud 2008. aastal, st enne EL-i
määruse nr 1178/2011 rakendamist.
LennS-i §-s 233 sätestatakse lennunduse erialakeele oskuse taseme ja selle kehtivusega seotud
nõuded. Paragrahvi pealkirjas 233 pealkirjas asendatakse sõnad „erialakeele oskustase“
sõnadega „erialakeele oskuse tase“ ning muudatus on tingitud paragrahvi sisus tehtavatest
keelelistest muudatustest. Lõigetes 1 ja 2 ajakohastatakse üldiseid nõudeid, mis kohalduvad
erialakeelte (inglise ja eesti keele) keeleoskuse tasemele kogu Euroopas viidetega EL-i
määrustes 2015/340 ja nr 1178/2011 kehtestatud nõuetele. EL-i keeleoskuse tasemete
määratlused tulenevad ICAO keeleoskuse tasemete määratlusest ja nendest on lähtutud ka
kehtivas õiguses. Riigisisese regulatsiooni ühtlustamiseks EL-i nõuetega on lisatud ka nõuded
lennuinformaatori erialakeele oskuse taseme kohta.
Lõike 1 kohaselt peab lennujuhi, lennuinformaatori ja lennujuhi õpilase erialakeele oskuse tase
vastama EL-i määruses 2015/340 I lisa punktis ATCO.B.030 sätestatud keeleoskuse tasemele.
Selle kohaselt peab erialakeele oskusmärke saamiseks tõendama keeleoskust vähemalt 4.
tasemel (kutseoskus), lisaks võib aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuda 5. tasemel
(edasijõudnud) keeleoskust, kui see on konkreetsete tööülesannete täitmiseks hädavajalik.
Kehtiv seadus (§ 233 lõige 1) sätestab nõutava keeleoskuse tasemena 4. taseme keeleoskusi,
seega sisulisi muudatusi adressaatidele ei kaasne.
Lõike 2 kohaselt peab õhusõiduki piloodi erialakeele oskuse tase vastama EL-i määruse
1178/2011 I lisa punktis FCL.055 sätestatud keeleoskuse tasemele, milleks on 4. tase
(kutseoskus). Ka siin ei kaasne sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva seadusega.
Lõigetes 21, 22 ja 3 sätestatakse täpsemad nõuded eesti keele oskuse tasemele, lähtudes EL-i
nõuetest liikmesriigi keeleoskuse taseme nõuetele. Selleks täiendatakse seadust lõikega 21 ning
muudetakse kehtiva seaduse lõiget 3. LennS-i muudatustega viiakse riigisisesed nõuded
kooskõlla nimetatud EL-i määruste ja nende alusel EASA antud nõuete täitmise
aktsepteeritavate meetodite ja juhendmaterjalidega.
Peamised probleemid EASA standardiseerimisauditi käigus tuvastatud mittevastavustega olid
seotud eesti keele erialakeele kohta – muudatusega täpsustatakse eesti keele erialakeele oskuse
taseme määramist kas põhihariduse, keskhariduse, kõrghariduse saamisega eesti keeles või
eesti keele riikliku eksami sooritamisega C1-, B2- või B1-tasemel. Riikliku eksami all on
mõeldud kas kooli lõpetades sooritatavat riigieksamit või SA Innove juures tehtavat
tasemeeksamit. Erialakeele oskuse taseme märke tegemise eeldusena peab isikul kindlasti
olema ka kehtiv raadioside luba, et pidada eesti keeles raadiosidet.
EL-i määruste 1178/2011 ja 2015/340 kohaselt sisaldab oskusmärge keeleoskuse taset ja
kehtivusaega. Seetõttu on lõigetes 21 ja 22 loetletud erinevad keeleoskuse tasemed:
- kui isik on omandanud hariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami
tasemel C1, vastab see EL-i määruste kohasele 6. tasemele (eksperttase). Sel juhul antakse
oskusmärge välja tähtajatult (EL-i määrus nr 1178/2011 punkt FCL.055 (c) ja EL-i määruse
2015/340 punkt ATCO.B.035 (a)).
- kui isik on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1 või B2, vastab see EL-i
määruste kohasele 4. või 5. tasemele (kutsetase või edasijõudnud tase). Sel juhul antakse
oskusmärge välja tähtajaliselt ja seda tuleb uuendada. Pilootide puhul kehtib märge 4.
keeleoskuse taseme korral neli aastat ning 5. keeleoskuse taseme korral kuus aastat.
Lennujuhtide puhul kehtib märge 4. keeleoskuse taseme korral kolm aastat ja 5. keeleoskuse
taseme korral kuus aastat.
Sisult praegust praktikat oluliselt ei muudeta ja üldised nõuded jäävad samaks.
Lõikes 4 on lähtutud tunnustamise alusena kehtestatud Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate
riikide (st kõik riigid, kes rakendavad EL-i alusmäärusest tulenevaid nõudeid – lisaks Euroopa
Liidu liikmesriikidele ka Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) ning EASA-ga kahepoolse
tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigid (praegu Brasiilia, Ameerika Ühendriigid,
Kanada) lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskuse taseme hindamise
tulemused. Nimetatud riigid järgivad EL-i lennundusohutusalastes õigusaktides sätestatud
nõudeid ning seetõttu on põhjendatud ka nendes riikides sooritatud erialakeele oskuse taseme
hindamise tulemusi. Kehtiva seaduse kohaselt tunnustab Transpordiamet kõigi ICAO
osalisriikide liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskuse taseme
hindamiste tulemusi. 2018. a juunis tehtud auditi20 tulemusel leidis EASA, et selliselt ei ole
tagatud vastavus EL-i määruses nr 1178/2011 sätestatud tingimustele keeleoskusmärke
saamiseks, mistõttu tunnustatakse edaspidi üksnes EMP riikides ja EASA lepinguriikides
sooritatud erialakeele oskuse taseme hindamise tulemusi. Muudatusega tagatakse keeleoskuse
taseme samaväärsus Euroopas kehtivatele nõuetele.
Lõikes 5 sätestatakse ühtlustatud nõuded EASA ja mitte-EASA lennuki, kopteri, õhulaeva ja
vertikaalstardiga õhusõiduki21 piloodi lennunduse erialakeele oskuse taseme väljaandmisele ja
taastamisele seoses keeleoskusmärke kehtivusajaga lähtudes EL-i määruse nr 1178/2011
kehtestatud nõuetest. Lennujuhtidele on EL-i määruses 2015/340 juba see kord kehtestatud,
kuid nimetatud õhusõidukite pilootidele mitte, mistõttu on ühtsuse huvides mõistlik rakendada
need nõuded ka pilootidele.
Selle tõttu tunnistatakse aegunud sisuga lõiked 6 ja 7 kehtetuks. Eelnõu kohaselt määratakse
erialakeele oskusmärke väljaandmisel või taastamisel märke kehtivusaeg keele hindamise
sooritamise kalendrikuu viimasest kuupäevast. Aluseks on võetud EL-i määruse nr 1178/2011
punkt ARA.FCL.215 pädevuste kehtivusaegade määramise kohta.
Lõikes 8 tehakse keeleoskusmärke kehtivusaja arvestamise regulatsioonis terminoloogilised
muudatused, arvestades käesolevat eelnõud ning kehtivat EL õigust. Regulatsiooni sisu ei
muudeta.
Lõike 9 volitusnorm tunnistatakse kehtetuks. Kui kehtivas redaktsioonis on volitusnormi
aluseks olev määrus22 kehtestatud LennS-i § 233 lõike 9, § 234 lõike 7 ja § 235 lõike 5 alusel,
siis eelnõuga tunnistatakse kõnealune määrus kehtetuks ning kehtestatakse uues sõnastuses.
Uue määruse volitusnormiks jääb LennS-i § 234 lõige 7, mille sisu ajakohastatakse. Ülejäänud
volitusnormid, sh LennS-i § 233 lõige 9, tunnistatakse kehtetuks.
20
Auditi käigus kontrollis EASA Lennuameti (alates 1. jaanuarist 2021 Transpordiamet) tegevuste ja
protseduuride vastavust määruse 1178/2011 nõuetele.
21
Õhusõiduk, mis kasutab vertikaalseks õhkutõusuks ning õhus edasiliikumiseks või õhus püsimiseks kere või
tiibade külge kinnitatud või nende sees paiknevaid muutuva geomeetriaga tiivikuid või mootoreid/jõuseadmeid
(määruse nr 1178/2011 terminid osas FCL.010).
22
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. oktoobri 2009. a määrus nr 102 „Nõuded lennunduse erialakeele
oskustaseme testidele, testimise kord, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi
lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise, lennunduse erialakeele
oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ja sertifikaadi
vorm ning lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise kord“.
LennS-i § 234 muudatuse eesmärk on ajakohastada nõudeid erialakeele oskuse testijale,
sealhulgas täpsustada, et tegemist on nõuetega inglise erialakeele oskuse testijale. Selleks on
vaja täpsustada ka paragrahvi pealkirja. Paragrahvis sätestatakse üldine kord sertifikaadi
taotlemiseks, väljaandmiseks või sellest keeldumiseks, kehtivuse peatamiseks, kehtetuks
tunnistamiseks ja taastamiseks. Üldised nõuded erialakeele oskuse testimisele tulenevad EL-i
määruse nr 1178/2011 osast FCL.055 ja määruse 2015/340 punktist ATCO.B.040, kuid Eesti
õiguses on vaja täpsustada sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusega seotud menetluslikke
nõudeid.
Lõikes 1 sätestatakse, kes võib korraldada lennunduse inglise erialakeele oskuse teste. Selleks
võib olla juriidiline isik, kellele Transpordiamet on välja andnud asjakohase sertifikaadi.
Lõigetes 2–6 ajakohastatakse sertifikaadi väljaandmisega seotud menetluslikke nõudeid.
Sertifikaadi võib välja anda EL-i määruse nr 1178/2011 osa FCL.055 (pilootide puhul) ja
määruse 2015/340 punkti ATCO.B.040 (lennujuhtide puhul) kohaste testide korraldamiseks,
kuid testimine on piiratud selle määruse ulatusega, mille alusel on sertifikaat välja antud. Kui
testija võib korraldada mõlema määruse kohaseid teste, märgitakse vastavad alused ühele
sertifikaadile. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaat on tegevusluba MsüS-i
tähenduses. LennS-i § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja
majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MsüS-i, võttes arvesse LennS-ist
tulenevaid erisusi. Seega tuleb lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi
väljaandmise ja muutmise menetluses järgida EL-i otsekohalduvate määruste, MsüS-i ja
LennS-i regulatsiooni. Seetõttu sätestatakse LennS-is MsüS-i kohaldamise erisusena ka EL-i
määrustest tulenevad erisused: LennS-i lõikega 22 sätestatakse erisused MsüS-is sätestatud
tähtajast ja sertifikaadi väljaandmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi muutmiseks
sätestatakse 30 päevane tähtaeg ja sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui tähtaja jooksul
taotlust ei menetleta. Menetlustähtaja valikul on lähtutud kehtivast korrast ning taotluse ja
sellele lisatud dokumentide läbivaatusele kuluvast ajast. Muude paragrahvis nimetatud
muudatuste menetlemise tähtaeg on vastavalt MsüS-ile.
Lõikes 5 on täpsustatud, millistel juhtudel peatab Transpordiamet inglise erialakeele oskuse
testija sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks. Vastavad alused on sätestatud EL-i
määruse nr 1178/2011 osas ARA.FCL.250 ja EL-i määruse 2015/340 punktis
ATCO.AR.D.005. Samuti tehakse seda siis, kui testija ise esitab taotluse sertifikaadi kehtivus
peatada või sertifikaat kehtetuks tunnistada.
Lõike 51 kohaselt võib Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada,
kui sertifikaadi omanik ei ole järginud sama paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid. Kui
ei ole täidetud nõuded tasemetestile või dokumentatsiooni säilitamisele, hindab Transpordiamet
rikkumise tõsidust juhtumipõhiselt ning teeb otsuse sertifikaadi kehtivuse peatamise või
kehtetuks tunnistamise kohta lähtudes tuvastatud puuduse tõsidusest.
Lõikes 52 sätestatakse kehtetuks tunnistatud sertifikaadi Transpordiametile tagastamise
regulatsioon.
Lõikes 6 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse taastamise kord, samamoodi Transpordiameti
väljaantavate muude sertifikaatide kehtivuse taastamise korraga.
Lõigetes 7 ja 8 ajakohastatakse volitusnormi sisu ministri määruse kehtestamiseks ja riigilõivu
tasumise kohustust lähtudes paragrahvi sätete muudatustest. Riigilõivu suurus on sätestatud
RLS-i §-s 174.
LennS-i § 235 tunnistatakse kehtetuks. Lennunduse erialakeele oskuse eksamineerija (uue
sõnastuse kohaselt „hindaja“) ei tegutse iseseisvalt, vaid keeleoskuse testija kui organisatsiooni
koosseisus. Kuna testija peab esitama koos taotlusega muu hulgas ka hindajate nimekirja, siis
testijale sertifikaadi väljaandmisega kiidab Transpordiamet hindajad heaks. Eraisik endale
hindaja heakskiitu taotleda ei saa.
Kuivõrd tegemist on nõuetega, mis peavad olema täidetud keeleoskuse testija sertifikaadi
väljaandmise raames, on otstarbekas sätestada need § 234 lõike 7 alusel kehtestatavas määruses,
mille uus sõnastus on esitatud kavandis nr 3.
LennS-i § 236 lõikest 3 jäetakse välja viide seaduse §-le 251, mis tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks.
LennS-i § 24 lisatakse lõige 21 volitusnormi kehtestamiseks, mille kohaselt kehtestab
valdkonna minister täpsemad nõuded lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa,
pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamise
ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja Euroopa Liidu liikmesriigis või ICAO
osalisriigis välja antud loa tunnustamise kohta. Käesoleval ajal on sama teemat reguleeriv
majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse
lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded
ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise
eeskiri” (edaspidi MKM-i määrus nr 96) välja antud sama paragrahvi lõike 2 alusel, kuid eelnõu
kohaselt kehtestatakse ministri määruse andmiseks täpsem alus.
LennS-i § 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse tingib koolitusorganisatsioonide osa
reguleerimine §-s 2410, riigilõivu osa on täpsemalt nimetatud § 2410 lõikes 4.
LennS-i § 241 lõike 3 sõnastust muudetakse. Kuivõrd eelnõuga sõnastatakse EL-i määruse
2015/340 täisviide LennS-i § 233 lõikes 1, esitatakse § 241 lõikes 3 see lühendatud kujul. Sisulisi
muudatusi ei tehta.
LennS-i § 241 lõigetes 4-6 ning § 241 lõikes 2 asendatakse tervisetõendite
klassifikatsioonitähistused EL määruse 1178/2011 kohaste klassifikatsioonitähistustega.
Sisulisi muudatusi tervisetõendite regulatsioonis ei tehta.
LennS-i § 241 täiendatakse lõikega 10. Sättes tuuakse termin „lennuinformaator“ –
lennuinformaatori loa omanikul on õigus osutada lennuvälja lennuinfoteenust. See on teenus,
mis on ette nähtud mittekontrollitaval lennuväljal ja selle läheduses käitatavatele õhusõidukitele
lennuohutuse seisukohast vajaliku info andmiseks. Lennuinfoteenuse osutamisel lähtutakse
ICAO ringkirjast 211-AN/128 „Lennuvälja lennuinfoteenistus“23 ja Eurocontroli
juhenddokumendist „AFIS Manual“, milles on sätestatud nõuded lennuinformaatori
väljaõppele ja pädevuse ulatusele. Lennuvälja lennuinfoteenust osutatakse Eestis praegu Pärnu,
Kuressaare ja Kärdla lennuväljal.
LennS-i täiendatakse §-dega 248–2413, milles sätestatakse kooskõlas EL-i määrusega
2015/340 lennujuhiõpilase, lennujuhi lubade ja nendega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete,
üksuse oskusmärgete ja keeleoskusmärgete ning töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme
instruktori ja tasemetestija oskusmärgete kehtivusega seotud nõuded. Nimetatud teemad on
23
ingl ICAO Aerodrome Flight Information Service (AFIS) Circular 211-AN/128
osaliselt küll kehtiva LennS-i redaktsioonis ja MKM-i määruses nr 96 reguleeritud, kuid
kehtivad sätted on vaja ajakohastada ja EL-i õigusega vastavusse viia.
LennS-i §-s 248 sätestatakse nii lennujuhiõpilase, lennujuhi kui ka lennuinformaatori loa,
nendega seotud pädevus- ja oskusmärgete, üksuse oskusmärgete ning keeleoskusmärgete
väljaandmise, pikendamise ja taastamisega seotud regulatsioon.
Lõigetes 1–3 sätestatakse lennujuhiõpilase loa ja lennujuhi loa ning pädevus- ja oskusmärgete
väljaandmise, pikendamise ja taastamise alused.
Lennujuhiõpilase luba saab taotleda isik, kes on lõpetanud tunnustatud algkoolituse (tulenevalt
EL-i määruse 2015/340 I lisa B alajao punkti ATCO.B.001 lõike b alapunktist 2), et saada
pädevusmärge ja vajaduse korral ka oskusmärge. Lennujuhiõpilase luba annab õiguse loa
pädevus- ja oskusmärke kohaselt osutada lennujuhtimisteenuseid väljaõppejuhendaja
järelevalvel.
Lennujuhi luba annab selle omanikule õiguse osutada lennujuhtimisteenuseid loa pädevus- või
oskusmärke või mõlema kohaselt. Loaga antud õiguste kasutamine sõltub pädevusmärke ja
oskusmärke ning tervisetõendi kehtivusest.
Pädevusmärge on loale kantud või sellega seotud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades loa
eritingimused, õigused või piirangud. Pädevusmärge näitab teenuse liiki, mida loa omanik võib
osutada. Pädevusmärked on näiteks lennujuhtimine visuaallennuväljal (ADV), lennujuhtimine
instrumentaallennuväljal (ADI), protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP) jne.
Oskusmärge on loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, nähes ette asjakohase
pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud. Näiteks hõlmab pädevusmärge
„lennujuhtimine instrumentaallennuväljal” (ADI) vähemalt ühe järgmistest oskusmärgetest:
lähilennujuhtimise oskusmärge (TWR), maapealse liikluse juhtimise oskusmärge (GMC),
maapealse liikluse seire oskusmärge (GMS), lennuliikluse õhus juhtimise oskusmärge (AIR),
lähilennuliikluse radarjuhtimise oskusmärge (RAD).
Praegu on lennujuhiõpilase ja lennujuhi lubade ning pädevus- ja oskusmärgete regulatsioon
kehtestatud MKM-i määruses nr 96. Eelnõuga kehtestatakse see seaduse tasandil, lähtudes EL-i
nõuetest EL-i määrus 2015/340 I lisa kohaselt: lennujuhiõpilase luba punktis ATCO.B.001,
lennujuhi luba punktis ATCO.B.005, pädevusmärked punktis ATCO.B.015, üksuse
oskusmärge punktis ATCO.B.020, keeleoskusmärge punktides ATCO.B.030 ja ATCO.B.035).
EL-i määruse 2015/340 nõuded ei laiene küll lennuinformaatorile, kuid lennuinformaatorid
osalevad lennuinfoteenuse osutamises Eesti regionaalsetel lennuväljadel ja sisult täidavad seal
lennujuhi ülesandeid. Seetõttu sätestatakse LennS-is ka lennuinformaatori loa ja sellega
seonduvate pädevus- ja oskusmärgete nõuded, mis põhinevad seni kehtinud nõuetel.
Lõikes 4 sätestatakse lennuinformaatori loa ja pädevus- ning oskusmärgete väljaandmise
nõuded. Arvestades, et lennuinformaator täidab sisult lennujuhi ülesandeid, on nõuded tema
terviseseisundi ning keeleoskuse kohta samaväärsed nõuetega, mis esitatakse lennujuhi
terviseseisundile ja keeleoskusele. Asjakohased nõuded on seni olnud sätestatud MKM-i
määruses nr 96, mis tunnistatakse kehtetuks.
Lõikes 5 sätestatakse nõue lennuinformaatori loa taotlejale töökohakoolituse läbimiseks
vähemalt kaheaastase tööpraktika ja üksuse kehtiva oskusmärkega lennuinformaatori või
lennujuhi juhendamisel.
Lõikes 6 sätestatakse taotluse läbivaatamise menetlustähtaeg – 14 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse esitamisest. Menetlustähtaja valikul on arvestatud taotlusega kaasnevate dokumentide
mahtu ning nende läbivaatamiseks kuluvat aega.
LennS-i §-s 249 sätestatakse lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, lennujuhtide
treeningseadme instruktori ja tasemetestija oskusmärke väljaandmise ning pikendamise ja
uuendamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt antakse oskusmärge välja, arvestades EL-i määruse 2015/340 nõudeid
(määruse I lisa punktid ATCO.C.015 ja ATCO.C.020 töökohakoolitaja (ingl on-the-job
training instructor – OJTI), ATCO.C.035 treeningseadme instruktori (ingl synthetic training
device instructor – STDI) ning ATCO.C.055 tasemetestija oskusmärke andmise, pikendamise
ja uuendamise kohta).
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse taotluse menetlustähtajad ning taotluse läbivaatamise menetluste
lõpetamise kord, kui puudused jäetakse kõrvaldamata, nii nagu on ette nähtud muude LennS-i
alusel väljaantavate lubade menetluskorras. Riigilõiv oskusmärgete (lennundusloa kannete)
väljaandmise, pikendamise ja uuendamise eest on sätestatud LennS-i § 23 lõikes 3.
LennS-i §-s 2410 sätestatakse koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemise, väljaandmise ja
muutmise regulatsioon. Riigisiseselt on seni sätestatud lennunduspersonali
koolitusorganisatsiooniga seotud nõuded MKM-i määruses nr 96 ning osaliselt teede- ja
sideministri 21. detsembri 2001. a määruses nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja
kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“, mida tänapäeval on võimalik kohaldada valdkondades,
mida EL-i õigusaktid ei reguleeri. LennS-is kasutatav termin „Lennunduspersonali
koolitusorganisatsioon“ ei vasta EL-i määruses 1178/2011 kasutatavale terminoloogiale – seal
kasutatakse mõistet „koolitusorganisatsioon“. Eelnõuga ühtlustatakse terminikasutust. Mõiste
reguleerib nii lennujuhtide, pilootide kui ka lennundustehniliste töötajate
koolitusorganisatsioone.
Lõige 2. Nõuded koolitusorganisatsiooni sertifitseerimisele on sätestatud EL-i määrustes
nr 1178/2011 (pilootide koolitusorganisatsioon), nr 1321/2014 (lennundustehniliste töötajate
koolitusorganisatsioon) ja 2015/340 (lennujuhtide koolitusorganisatsioon).
Koolitusorganisatsiooni sertifikaat on tegevusluba MsüS-i tähenduses ning LennS-i § 1 lõike 4
kohaselt kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele,
teostamisele ja lõppemisele MsüS-i, võttes arvesse LennS-ist tulenevaid erisusi. Seega tuleb
koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise menetluses järgida EL-i
otsekohalduvate määruste, MsüS-i ja LennS-i regulatsiooni, mistõttu sätestatakse LennS-is
MsüS-i kohaldamise erisusena ka EL-i määrustest tulenevad erisused.
Lõikega 3 sätestatakse erisused MsüS-is sätestatud tähtajast ning sertifikaadi vaikimisi välja
andmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi ning selle käitamistingimuste
muutmiseks sätestatakse 90-päevane tähtaeg ning sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui
tähtaja jooksul taotlust ei menetleta. Võrreldes regulatsiooniga MKM-i määruses nr 96 on
menetlustähtaegu muudetud, nt koolitusorganisatsiooni sertifikaadi ja sertifikaadi muudatuse
taotlus tuleb esitada 90 päeva enne kavandatava koolituse algust või planeeritud muudatuste
rakendamist varasema kahe kuu asemel. Põhjus on sertifikaadi väljaandmise menetluse
ühtlustamine teiste Transpordiametiameti sarnaste menetlustega, tagamaks taotluse põhjalikul
ja igakülgsel menetlemisel sätestatud tähtaegadest kinnipidamise. Muude paragrahvis
nimetatud muudatuste menetlemise tähtaeg on sätestatud MsüS-i kohaselt.
Lõikes 4 sätestatakse kohustus tasuda riigilõivu sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise
taotluse läbivaatamise ja sertifikaadi hoidmise eest. Selle suurus on sätestatud RLS-i §-s 171.
Transpordiameti väljaantavad sertifikaadid kehtivad valdavalt tähtajatult – tähtajatu
kehtivusega sertifikaatide väljaandmine tuleneb EL õigusaktidest. Seetõttu ei toimu
sertifikaatide pikendamist ning riigilõivu tasumist ei toimu, kuid Transpordiamet viib läbi
kindlaksmääratud intervallidega järelevalvemenetlusi veendumaks, et sertifikaadi omanik
vastab jätkuvalt nõuetele. Hoidmistasu on hõlmatud Transpordiameti jätkuvate
järelevalvetoimingute ja sellega kaasnevate kuludega. EL õigusaktidest tulenevad
lennuohutusnõuded on täpsed ja ranged, mistõttu on nii sertifitseerimine kui jätkuv järelevalve
mahuka iseloomuga. Ka teiste ELi liikmesriikide praktika näeb ette tähtajatute sertifikaatide
hoidmise või järelevalve tasusid.
LennS-i §-s 2411 sätestatakse koolitusorganisatsiooni sertifikaadi piiramise, kehtivuse
peatamise, kehtetuks tunnistamise ning kehtivuse taastamise kord, mille sisulised alused
tulenevad lennunduspersonali koolitust reguleerivatest EL-i määrustest 2015/340 (osa
ATCO.OR.B), nr 1321/2014 ja nr 1178/2011 (punkt ORA.GEN.135). Sertifikaadi piiramist on
üksikasjalikumalt selgitatud § 81 juures ja seletuskirja punktis 4 eelnõus kasutatud terminite
kohta. Sertifikaadi piiramise korral vähendatakse sertifikaadile kantud õiguste ulatust sõltuvalt
tuvastatud mittevastavuse olemusest.
Lõikes 2 viidatud Transpordiameti ettekirjutuse tegemise õigus tuleneb LennS § 603 lõikest 1.
Lõikes 3 sätestatakse sertifikaadi kehtetuks tunnistamise regulatsioon sertifikaadist loobumise
korral sarnaselt teiste LennSi kohaste sertifikaatidest loobumise regulatsioonile.
Lõige 4 näeb ette peatatud või piiratud sertifikaadi kehtivuse taastamise, vajadusel teeb
Transpordiamet kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist. Tegemist on juhtumitega, mida
tuleb hinnata eraldi – nt kas vastavus on tõendatud sertifikaadi omaniku käsiraamatus tehtavate
parandustega või on seda vaja siiski täiendavalt hinnata kohapealse kontrolli käigus. Kui
sertifikaadi piiramise või peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab
Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse algses ulatuses ning sertifikaadi omanik saab kasutada
sertifikaadist tulenevaid õigusi piiramise või peatamise eelses ulatuses.
LennS-i §-s 2412 sätestatakse koolitustegevuse deklareerimise regulatsioon. EL-i määruse
nr 1178/2011 (punkt DTO.GEN.110) kohaselt saab teatud koolitusi (eelkõige lihtsamaid
erapiloodikoolitusi) teha koolitaja, kes on oma tegevuse üksnes deklareerinud, mitte läbinud
tervet mahukat sertifitseerimisprotsessi. Samamoodi on praktikas ka teatud lennutegevuse
liikide deklareerimise kohustus juba reguleeritud, näiteks kehtiva LennS-i § 441 kohase
lennutegevuse deklareerimine.
Lõikes 1 sätestatakse, et koolitusorganisatsiooni deklaratsiooni esitamist käsitatakse
majandustegevuse teate esitamisena, nagu ka deklareeritud lennutegevust (LennS-i § 441).
Lõikes 2 sätestatakse tähtaeg, milliseks tuleb isikul Transpordiametile esitada EL-i määruse
(EL) nr 1178/2011 punkti DOT.GEN.270 kohased siseläbivaatuse aruanne ja tegevusaruanne,
mis on koostatud eelmise kalendriaasta kohta.
Lõikega 3 sätestatakse, et EL-i määruse nr 1178/2011 punktis DTO.GEN.135 määratud
juhtudel kaotab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon õiguse korraldada
deklaratsiooni alusel kindlaks määratud koolitust. See toimub juhul, kui koolitusorganisatsioon:
- teatab pädevale asutusele (Transpordiametile) deklaratsiooniga hõlmatud koolituskursuste
peatamisest;
- ei ole rohkem kui 36 kuud järjest koolitusi korraldanud.
LennS-i § 2413 lisatakse uue paragrahvina ning selles sätestatakse EL-i liikmesriigis või ICAO
osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa tunnustamise ja asendamise alused.
EL-i määruse 2015/340 kohaselt peavad kõik liikmesriigid tunnustama teises liikmesriigis välja
antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba eeldusel, et see on välja antud nimetatud määruse
kohaselt. See ei ole sisult uus regulatsioon, olles praegu kehtestatud MKM-i määruses nr 96.
Regulatsioon, millistel juhtudel tuleb lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba tunnustada või
asendada, sätestab selle adressaatidele sisulised nõuded, mistõttu peab see olema sätestatud
siiski seaduse tasandil.
Lõikes 1 nähakse ette alused, millistel juhtudel Transpordiamet tunnustab ja asendab EL-i
liikmesriigis väljaantud luba lähtudes EL-i määruse 2015/340 nõuetest.
Lõike 2 kohaselt võib Transpordiamet tunnustada ICAO osalisriigis välja antud
lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba, pädevusmärkeid ning nendega seotud tõendeid ja tunnistusi,
kui taotleja teadmised, oskused, pädevus ja kogemused vastavad EL-i määruses 2015/340
sätestatud lennujuhiõpilase või lennujuhi teadmiste, oskuste, pädevuste ja kogemuste nõuetele.
Nii nagu EL-i liikmesriigis välja antud loa menetluses, tunnustab Transpordiamet ICAO
osalisriigis välja antud luba ja asendab selle EL-i määruse 2015/340 kohase loaga. Menetluste
erinevus seisneb selles, et ICAO osalisriigi loa puhul kontrollib Transpordiamet isiku
kvalifikatsiooni sisuliselt. Sellega tagatakse lennujuhtide ühetaoline kohtlemine ja menetlus
lihtsustab ka Transpordiameti tööd.
Lõike 3 kohaselt peab EL-i liikmesriigis välja antud loa tunnustamiseks esitama
Transpordiametile taotluse, mis vastab LennS-i § 24 lõike 2 (pärast eelnõu jõustumist LennS-i
lõike 21) volitusnormi alusel kehtestatud korrale. Taotlusele tuleb muu hulgas lisada järgmised
dokumendid:
- EL-i määruse 2015/340 kohane lennujuhi või lennujuhiõpilase luba;
- EL-i määruse 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
- C1-tasemele vastavat eesti keele oskust ja EL-i määruse 2015/340 punktis ATCO.B.030
sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
- raadioside pidamise oskust tõendav dokument.
Lõikes 4 sätestatakse ICAO osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase või lennujuhi loa
tunnustamise nõudena Eestis sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitus koos hinnanguga
taotleja teadmiste ja oksuste kohta. See on vajalik, et hinnata taotleja teadmiste ja oskuste
vastavust EL-i määruse 2015/340 nõuetele.
Lõigetes 5–8 sätestatakse taotluse menetlusega seonduvad sätted ning regulatsioon puuduste
kõrvaldamata jätmisel taotluse läbivaatamise menetluse lõpetamise kohta sarnaselt muude
LennS-i alusel väljaantavate lubade menetluskorrale. Lõiked 5 ja 6 reguleerivad ICAO
osalisriigi loa tunnustamise menetlust. Kui ilmneb, et taotleja ei vasta EL-i määruse 2015/340
nõuetele, võib Transpordiamet seada taotlejale lisatingimused nimetatud EL-i määruse kohaste
koolituste läbimiseks ja eksamite sooritamiseks. Transpordiamet edastab tingimused taotlejale
ametikirja teel. Lõiked 7 ja 8 reguleerivad Transpordiameti otsuse tegemist nii ICAO osalisriigi
kui ka EL-i liikmesriigi loa puhul. Otsus loa tunnustamise ja asendamise kohta tehakse 30 päeva
jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Tähtaja valikul on arvestatud taotluse ja sellele
lisatud dokumentide läbivaatamisele kuluvat aega. Kui taotluses on puudusi ja neid ei
kõrvaldata, keeldub Transpordiamet välisriigi loa tunnustamisest.
LennS-i § 25 pealkirja muudetakse nii, et paragrahvi pealkiri hõlmab lennundusloaga antud
õiguste kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kõrval ka nende taastamise, arvestades
paragrahvi sisu muudatust. LennS-i § 23 lg 1 kohaselt on lennundusspetsialistina (õhusõiduki
lennundustehnilise töötajana, lennuliikluse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja -informaatorina ning
lennumeeskonna liikmena) lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv Eestis välja antud või
välisriigis välja antud ja Eestis tunnustatud lennundusluba.
LennS-i § 25 lõike 1 punkti 1, § 55 lõike 1 punkti 3 ja § 551 lõiget 1 täiendatakse. Eelnõu
täiendatakse viidetega alkoholi piirmäära ületavale seisundile sarnaselt liiklusseaduse (edaspidi
ka LS) § 69 regulatsioonile.
Kehtiv seadus viitab üksnes joobeseisundile korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) tähenduses –
KorS § 38 lõike 1 kohaselt on see alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu
joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud
või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 38 lõige 4
määratleb joobeseisundi liigid – nendeks on alkoholijoove, narkootilise, psühhotroopse või
muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Muudatuse puhul on arvestatud EL-i
määruse 965/2012 viimaste muudatustega – selle punkti ARO.RAMP.106 kohaselt ei tohi
alkoholi sisaldus õhusõiduki meeskonnaliikme ühes grammis veres ületada 0,20 milligrammi
või siseriiklikult kehtestatud väärtust sõltuvalt sellest, kumb on madalam. LennS viitab
joobeseisundi kindlaksmääramisel KorS-ile, kuid ei KorS-i ega ka LS-i kohaselt ei ole 0,20 mg
alkoholisisalduse korral tegemist joobeseisundiga, mistõttu tekib siin vastuolu kehtiva seaduse
ja EL-i määruse vahel. Eelnõuga täpsustatakse seadust viitega alkoholi piirmäära ületavale
seisundile, nagu seda on tehtud LS-i § 69 lõikes 3.
Ühtlasi täpsustatakse, et õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator,
lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste
täitmise ajal olla ei joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses ega alkoholi piirmäära
ületanuna. Joobeseisundi ja alkoholi piirmäära ületava seisundi piirmäärad sätestatakse LennS-i
§ 551 lõigetes 11 ja 12.
LennS-i § 25 täiendatakse lõigetega 11–13, millega sätestatakse lennujuhiõpilase, lennujuhi,
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise alused.
Lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa ning pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamise või
kehtetuks tunnistamise alused tulenevad EL-i määruse 2015/340 II lisa punktidest
ATCO.AR.D.005(b)(c)(e) ning ATCO.AR.C.010(b). Lennuinformaatori loa ja pädevus- ja
oskusmärgete kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise alused sätestatakse eraldi lõikes
13. Sisult on tegemist samade alustega, mis ka lennujuhtide puhul, kuid EL-i määrus 2015/340
lennuinformaatoritega seotud küsimusi ei reguleeri, mistõttu on need alused loetletud seaduses.
LennS-i § 25 lõike 2 sõnastust muudetakse, asendades terminid „ametkondliku uurimise“ ning
„uurimise“ sõnadega „järelevalve või väärteomenetluse“ ja „menetluse“. Kehtiv sõnastus ei ole
üheselt mõistetav ja praktikas on tekkinud mitu küsimust, kuidas sisustada termin „ametkondlik
uurimine“. Transpordiameti pädevuses on nii lennunduslubadega seotud järelevalve- kui ka
väärteomenetlused, mille tulemusena võib peatada lennundusloa kehtivuse või selle kehtetuks
tunnistada, seetõttu täpsustatakse selguse huvides sõnastust, et muuta see üheselt arusaadavaks.
LennS-i § 25 täiendatakse lõigetega 4–6. Lõigete 4 ja 5 puhul on tegemist kohustustega, mis
on sätestatud kehtivas seaduses (§ 251 lõiked 4 ja 5). Kuna seaduse § 251 tunnistatakse
kehtetuks, on mõistlik lisada § 25 lennundusloa kehtivuse peatamist täpsustavad sätted, samuti
loa või sellega antud õiguste taastamise kord.
Lõige 4 sätestab, et lennundusloaga antud õiguste peatamise korral tagastab loaomanik loa
Transpordiametile.
Lõige 5 sätestab lennundusloa taastamise regulatsiooni. Kui § 25 lõikes 1 sätestatud õiguste
peatamise alused on ära langenud, taastab Transpordiamet loaga antud õigused.
Lõikega 6 kohaselt tunnistatakse lennundusluba või sellega antud õigused kehtetuks, kui
peatatud lennundusluba või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses märgitud
tähtaja jooksul.
LennS-i § 251 tunnistatakse kehtetuks. Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamist
reguleerib § 25 ning puudub praktiline vajadus kehtestada peatamise kord eraldi paragrahvina.
Lõigete 1–3 puhul on tegemist haldusorgani otsuse vormistamise ja teatavakstegemise
kirjeldusega, mis tänapäeval tuleneb haldusmenetluse seadusest ning eraldi ja erisustega
reguleerimise vajadus puudub. Nagu eespool selgitatud, lisatakse lõiked 4 ja 5 LennS-i § 25
regulatsiooni juurde.
Lennuväljad, kopteriväljakud ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad (LennS 6. peatükk)
LennS-i 6. peatüki pealkirja sõnastust muudetakse, viies pealkirja kooskõlla peatüki sisu ja
peatükis tehtavate muudatustega, mis on tingitud EL-i määruse 2017/373 jõustumisest ja
rakendamisest alates 2020. aasta jaanuarist.
LennS-i § 34 täiendatakse lõikega 7, mille kohaselt nimetab valdkonna eest vastutav minister
käskkirjaga mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse osutaja Tallinna
lennuinfopiirkonna määratletud osade piires mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise
teenuse osutaja. Käskkirjaga nimetatud isik peab olema sertifitseeritud
aeronavigatsiooniteenuse osutaja.
Lähtudes EL-i määrusest 2019/947 peab liikmesriik kehtestama mehitamata õhusõidukite
käitamiseks lubatud geograafilised piirkonnad ning need tuleb teha õhuruumi kasutajatele
nähtavaks kaugidentimise ja geopiirangute järgimise süsteemi24 kaudu.
Kuna EL-i määruses toodud nõue hõlmab uute teenuste (s.o mehitamata lennuliikluse)
korraldamist Eesti õhuruumis, siis samamoodi nagu määratakse lennujuhtimisteenuse osutaja,
määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega lennuohutuse tagamiseks kehtestatavad
geograafilised piirkonnad ja teenuse osutaja nendes piirkondades. Tegemist on lendude
korraldamisega sarnase tegevusega ning selline tegevus peab olema avatud turul ja ööpäev ringi
kättesaadav.
24
See on kavandatav mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteem (ingl unmanned air traffic
management, lühend UTM/U-Space).
Transpordiametil puudub selline üksus, kes kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades
annaks mehitamata õhusõiduki käitajatele 24 tunni jooksul kooskõlastusi. On mõistlik anda see
ülesanne mehitamata õhusõidukite lennuliiklusteenuste osutajale. Kui mehitamata õhusõidukit
soovitakse lennutada piirkonnas, kus ei ole kehtestatud selleks tegevuseks mõeldud
geograafilist piirkonda, ei ole kuni 400 jala kõrguseni tehtavat lendu vaja kooskõlastada.
LennS-i § 341 lõike 3 sõnastust muudetakse ja § 341 täiendatakse lõikega 31.
Lennuvälja ja kopteriväljaku käitamise eripära tõttu ulatuvad lennuvälja või kopteriväljaku
ohutu käitamise nõuded väljapoole lennuvälja või kopteriväljaku piiri. Lennuvälja ja
kopteriväljaku lennutegevuse laadist tulenevalt tuleb eristada ka nende lähiümbrus
sertifitseeritud lennuväljade lähiümbrusest.
Lõike 3 sõnastuse muudatusega täpsustatakse, et üksnes sertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus
koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. Kopteriväljaku ja
sertifitseerimata lennuvälja lähiümbrus koosneb edaspidi ainult takistuste piirangupindade
kogumist, st kaitsevööndi olemasolu nende puhul edaspidi enam ei nõuta. Kaitsevööndis
kehtivad nõuded ja piirangud on asjakohased suuremate lennuväljade puhul, kus toimub tihe ja
regulaarne lennutegevus. Nõudeid sertifitseeritud lennuvälja lähiümbrusele ei muudeta.
Kopteriväljaku ja mittesertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb lõike 31 kohaselt ainult
takistuste piirangupindade kogumist, kaitsevööndit ei ole enam vaja kehtestada. Väiksemad
hobilennuväljad asuvad üldjuhul maapiirkondades põldude ja metsade lähistel ning LennS-i §
352 lõike 3 alusel keelatud tegevused, mille hulka muu hulgas kuuluvad viljapõllu rajamine või
metsaraie Transpordiameti loata, tekitavad segadust ja põhjendamatuid piiranguid
naaberkinnistute omanikele ning tarbetut lisatööd Transpordiametile.
LennS-i § 341 täiendatakse lõikega 61, millega antakse Transpordiametile võimalus kehtestada
erandeid lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndi mõõtmete määramisel.
EL-i määruse 139/2014 II lisa punkti ADR.AR.C.025 kohaselt näeb Transpordiamet
lennuväljale ette üksikasjalikud tehnilised nõuded ehk eritingimused, kui sama määruse punkti
ADR.AR.C.020 alapunktis a esitatud ameti väljaantud sertifitseerimistingimused ei ole
määruse (EÜ) nr 216/2008 (varem kehtinud EL-i lennundusohutuse alusmääruse) Va lisas
sätestatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks piisavad või sobivad järgmistel põhjustel:
- sertifitseerimistingimusi ei ole võimalik täita lennuvälja asukohaga seonduvate füüsiliste,
topograafiliste või muude samalaadsete piirangute tõttu;
- lennuvälja planeeringus on uudseid või ebatavalisi elemente või
- selliste lennuväljade või muude, samalaadse planeeringuga lennuväljade käitamisel on
selgunud, et ohutus ei pruugi olla tagatud.
Eritingimused sisaldavad selliseid tehnilisi nõudeid, sealhulgas täitmisele kuuluvaid piiranguid
või menetlusi, mida Transpordiamet peab määruse (EÜ) nr 216/2008 (varem kehtinud
lennundusohutuse alusmääruse) Va lisas sätestatud olulistele nõuetele vastavuse tagamisel
vajalikuks.
Üks taoline sertifitseerimistingimus, mida ei pruugi olla võimalik mitmesuguste piirangute tõttu
täita, on lennuvälja kaitsevööndi ulatus. Kuna lennuvälja kaitsevöönd ega selle mõõtmed pole
alus- ega rakendusmääruses defineeritud, ei ole praegu õiguslikult selge, kas ja mil määral on
Transpordiametil võimalik lennuväljale kaitsevööndi mõõtmete määramisel erandit teha. Kuid
samas on praktikas esinenud olukordi, kus on olemas reaalne vajadus rakendada
Transpordiameti kaalutlusõigust kaitsevööndi ulatuse määramisel. Transpordiametile
kaalutlusõiguse andmine võimaldab lennuväljade arendamist ja loomist paindlikumal viisil,
eeldusel et lennuohutuse tase ei vähene. Eelkõige on tegemist põhjendatud juhuga siis, kui
lennuväli teenindatava liikluse iseloomu ja tihedust arvestades ei vaja lennuohutuse tagamiseks
määruses sätestatud kaitsevööndi täit ulatust ja kaitsevööndi kehtestatud piirangud seavad
lähiümbruse kinnistute omanikele põhjendamatuid piiranguid. Lennuvälja kaitsevööndis
keelatud tegevused on sätestatud LennS-i §-s 352.
Erandi tegemist võib taotleda lennuvälja käitaja. Selleks esitab ta Transpordiametile
riskianalüüsi, mis näitab, mil viisil on erandi rakendamisel tagatud samaväärne lennuohutus.
Transpordiamet hindab selle alusel, kas erandi tegemine on põhjendatud.
LennS-i § 36 lõiget 1 muudetakse. Uue sõnastuse kohaselt peab lennuväljal või
kopteriväljakul olema sertifikaat, kui tegemist on lennuvälja või kopteriväljakuga, mis jääb
EL-i alusmääruse kohaldamisalasse. EL-i alusmääruse art 2 lg 1 punkti e kohaselt on
tingimused järgmised:
- on üldsusele avatud;
- teenindavad ärilise lennutranspordi lende ja;
- mille kattega instrumentaalraja pikkus on vähemalt 800 meetrit või mis on mõeldud üksnes
kopterite teenindamiseks instrumentaallähenemis- või väljumisprotseduuride abil.
Samuti peab lõike 1 kohaselt olema sertifitseeritud lennuväli, mis ei vasta kõigile tingimustele,
kuid mida kasutatakse regulaarses ärilises lennutegevuses.
LennS-i § 36 täiendatakse lõigetega 11 ja 12.
Lõikega 11 on selgitatud, et sertifikaat kinnitab lennuvälja või kopteriväljaku vastavust
õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele ning selle juurde kuuluvad täpsustavad
käitamistingimused. Tegemist on kehtiva sõnastusega, mis on praegu sätestatud § 36 lõikes 1.
Lõikega 12 nähakse ette, et kui lennuväli või kopteriväljak jääb väljapoole EL-i alusmääruse ja
ELi määruse 139/2014 kohaldamisala, võib see tegutseda ka ilma sertifikaadita
(mittesertifitseeritav lennuväli või kopteriväljak). Praktikas on nendeks mitmed väiksemad
lennuväljad ja kopteriväljakud, kus regulaarset ärilist lennutegevust ei toimu ning mis on
mõeldud eelkõige õppe-, hobi- ja eralendudeks.
LennS-i § 36 täiendatakse lõikega 21. Seadust täiendatakse volitusnormiga, mille alusel
kehtestatakse mittesertifitseeritava lennuvälja käitamisnõuded, mida käitaja peab järgima.
Kuna praegu ei ole sellistele lennuväljadele nõudeid kehtestatud, ei võimalda see
Transpordiametil sisuliselt kontrollida ohutusnõuete täitmist, st teha riiklikku järelevalvet, ja
seetõttu puudub kindlus, kas ohutusnõudeid täidetakse. Seletuskirjale on lisatud rakendusakti
kavand.
LennS-i § 36 täiendatakse lõikega 31. Sättega täpsustatakse, et nii nagu sertifitseeritavate
lennuväljade ja kopteriväljakute korral, annab Transpordiamet välja mittesertifitseeritud
lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimused. Kui lennuväli on olemuselt keerukas rajatis
ning selle käitamine sõltub oluliselt kohapealsetest tingimustest (selleks kehtestatakse lõike 21
kohaselt mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja minimaalsed käitamisnõuded), siis
kopteriväljaku käitamiseks vajalike miinimumnõuete kohaldamisel saab lähtuda Chicago
konventsiooni lisas 14 „Lennuväljad ja kopteriväljakud“ sätestatud standarditest.
LennS-i § 36 täiendatakse lõikega 41, millega nähakse ette riigilõivu tasumise kohustus
mittesertifitseeritava lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste heakskiidu ja muutmise
taotluse läbivaatamise ning käitamistingimuste hoidmise eest. Riigilõivu suurus sätestatakse
RLS-i §-s 1662.
LennS-i § 37 muudetakse. Kehtiv § 37 reguleerib nii aeronavigatsiooniteenuse osutaja kui ka
lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimist. Aeronavigatsiooniteenuse
osutaja sertifikaadiga seonduvat regulatsiooni ajakohastatakse, sätestades need eri
paragrahvides (§ 373 ja 374). Eelnõu kohaselt reguleerib § 37 üksnes aeronavigatsiooniseadme
sertifikaati. Siinkohal tehakse terminoloogiline täpsustus – praegu on kasutusel termin
„lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaat“, samas ei ole üheselt mõistetav, kas
see hõlmab ka muid seadmeid, mis ei ole otseselt lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmed
(nt seire-, meteo- ja salvestusseadmed). Termin „aeronavigatsiooniseade“ hõlmab edaspidi
kõiki nimetatud seadmeid, seega suurendab muudatus õigusselgust. Praegusega võrreldes
sertifitseeritavate seadmete loetelu ei muutu.
Lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lähtudes eespool kirjutatust, sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuse osutamise sertifitseerimist puudutav eelnõu kohaselt eraldi (§ 373 ja
374).
LennS-i § 37 täiendatakse lõigetega 41–46.
Lõike 41 kohaselt peab aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks olema aeronavigatsiooniseadme
sertifikaat, mis kinnitab, et seade vastab kehtivatele nõuetele ja normidele ning lubab seda
käitada. Lisaks loetletakse sertifitseerimisele kuuluvad aeronavigatsiooniseadmed.
Lõike 42 kohaselt sertifitseerib Transpordiamet aeronavigatsiooniseadmeid ja annab välja
sertifikaate.
Lõikega 43 sätestatakse, et Transpordiamet teeb otsuse sertifikaadi väljaandmise või sellest
keeldumise kohta 60 päeva jooksul pärast taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamist.
Menetlustähtaja valikul on lähtutud kehtivast korrast ning taotluse ja sellele lisatud
dokumentide läbivaatusele ning kohapealsele kontrollile kuluvast ajast. Vastav norm oli seni
sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruses nr 66
„Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise
kord“ (edaspidi MKM-i määrus nr 66), kuid korrektsem on see kehtestada seaduse tasandil.
Lõikega 44 reguleeritakse aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimine, kui need on käsitletavad
ühtse funktsionaalse objektina. Sel juhul sertifitseeritakse need ühe seadmekeskusena, mille
kohta antakse välja üks aeronavigatsiooniseadme sertifikaat. Ka see säte oli varem kehtestatud
MKM-i määrusega nr 66.
Lõigetega 45 ja 46 kehtestatakse aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmisest
keeldumise regulatsioon. See oli varem kehtestatud MKM-i määrusega nr 66, kuid sertifikaadi
väljaandmisest keeldumisega seonduv regulatsioon tuleb sätestada seaduses. Regulatsiooni sisu
ei muudeta.
Lõike 45 kohaselt jäetakse sertifitseerimise taotlus rahuldamata ja keeldutakse sertifikaadi
väljaandmisest, kui seade ei vasta seadme tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivatele
nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid. Nõuded seadmele on kehtestatud
MKM-i määruses nr 66 (ning kehtestatakse ka määruse uues sõnastuses).
Lõikes 46 on loetletud, millistel juhtudel on võimalik keelduda seadmete sertifitseerimisest ühe
seadmekeskusena. Sel juhul tuleb seadmed sertifitseerida eraldi. Tegemist on uue nõudega,
mille eesmärk on vältida olukordi, kus ühele sertifikaadile on kantud mitu
aeronavigatsiooniteenuse osutamise seisukohast olulist seadet ning ühe seadme mittetöötamise
korral on vajalik peatada sertifikaadi kehtivus või sertifikaat kehtetuks tunnistada, ent mille
tagajärjel ei ole enam võimalik kasutada ka teisi seadmeid. Eesmärk on tagada
aeronavigatsiooniteenuse jätkusuutlik osutamine.
Punkti 2 eesmärk on välistada olukorrad, kus ühte sertifikaati taotletakse mitmele sellisele
seadmele, mida kasutatakse täiesti erinevate teenuste osutamiseks. Näiteks, sideseadmetega
peetakse sidet, aga navigatsiooniseadmete abil hoopis navigeeritakse – selliseid seadmeid ei ole
otstarbekas ega mõistlik märkida ühele sertifikaadile, sest nii kaoksid üldse ära eelised
sertifitseerida need seadmed seadmekeskusena. Seadmekeskusena sertifitseerimise
võimaldamise eesmärk on eelkõige lihtsuse ja mõistuspärasuse säilitamine nii taotleja kui ka
menetleja.
Punkti 3 eesmärk on välistada olukordi, kus ühte sertifikaati taotletakse mitmele sellisele
seadmele, mida kasutatakse küll ühe teenuse osutamiseks, kuid seadmete tööpõhimõte on
erinev. Näiteks, nii ILS25 ehk instrumentaalmaandumissüsteem kui ka VOR ehk
VHF-ringsuunaline raadiomajakas26 on mõlemad navigatsiooniseadmed, kuid nad on
funktsiooni poolest täiesti erinevad. Nende koos sertifitseerimine ei ole loogiline ning
samamoodi punktiga 2 kaotab ära eelised, mida seadmekeskusena sertifitseerimise
võimaldamine annab. Kui taotlejal on soov sertifitseerida seadmed koos ainuüksi eesmärgiga
tasuda vähem riigilõivu, võib teiste teenuseosutajate ja nende seadmete suhtes tekkida tugev
ebaproportsionaalsus.
Lõikes 5 muudetakse kehtivat volitusnormi aeronavigatsiooniseadme sertifitseerimise ja
sertifikaadi väljaandmise korra ning aeronavigatsiooniseadme tehnilise seisukorra ja käitamise
nõuete kehtestamiseks. Volitusnormi alusel kehtestatakse uus määrus eespool viidatud MKM-i
määruse nr 66 asemel (määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2).
Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna see säte sätestatakse eelnõu kohaselt § 7 lõikes 12. Säte
tõstetakse ümber, kuna § 37 reguleerib eelnõu kohaselt üksnes aeronavigatsiooniseadme
sertifikaadiga seonduvat ja § 7 reguleerib tsiviillennunduse riigisisesest juhtimist.
Lõiget 7 muudetakse, et sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus lähtudes paragrahvi
muudetud sisust. Riigilõivu suurus on sätestatud RLS-i §-s 165. Sertifikaadi nime muutmises
tõttu tuleb sama muudatus teha ka RLS-is.
LennS-i § 371 kehtestatakse regulatsioon aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse
peatamiseks, taastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Need sätted, mis seni olid kehtestatud
MKM-i määrusega nr 66 (§-d 10 ja 11), sisaldavad norme sertifikaadi kehtetuks tunnistamise,
kehtivuse peatamise ja taastamise kohta, mistõttu on korrektne sätestada need seaduse tasandil.
Regulatsiooni sisu ei muudeta.
Lõigetes 1–3 on sätestatud sertifikaadi kehtivuse peatamise ja taastamise tingimused. Lõike 1
punktides 1 – 4 on loetelu sertifikaadi kehtivuse peatamise alustest. Sertifikaadi kehtivuse võib
peatada puuduste tõttu seadme käitamisel, seadme tehnilise seisukorra nõuetele mittevastavuse
tõttu, muudatuste tõttu sagedusloa kehtivuses või korduvate häirete tõttu
aeronavigatsiooniseadme töös – aeronavigatsiooniseadmed on väga erinevaid ja need täidavad
25
ingl instrument landing system
26
ingl VOR installation (VOR very high frequency omnidirectional radio range)
ka erinevaid funktsioone, mistõttu iga seadme suhtes on seadme kasutajatel väga erinevad
ootused. Näiteks ei ole Transpordiametil üldjuhul võimalik aktsepteerida olukorda, kus
lennuvälja maaseireradaril esineb igapäevaselt tööseisukorra halvenemist, sest pidevalt
ebastabiilne radaripilt lennujuhi ekraanil võib põhjustada ohtlikke olukordi. Teisalt arvestades,
et maaseireradari puhul on tegemist tehnoloogiaga, on siiski võimalik, et sellised häired nt
mõned korrad aastas siiski esinevad. Kui sellised häired on harvad, võib seda pidada
aktsepteeritavaks, sest selliseid riske on võimalik maandada nii, et ohutustase püsiks
aktsepteeritaval tasemel.
Lõike 2 kohaselt teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimuse
muutmisest või sagedusloa peatamisest, kehtetuks tunnistamisest või aegumisest
Transpordiametit. Sertifikaadi kehtivuse peatamise korral teeb Transpordiamet isikule
ettekirjutuse – kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud, taastab Transpordiamet
lõike 3 kohaselt sertifikaadi kehtivuse.
Lõikes 4 on loetletud sertifikaadi kehtetuks tunnistamise alused.
Lõige 5 sätestab sertifikaadi omaniku kohustuse teatada Transpordiametile sertifikaadist
loobumise korral. Teates tuleb märkida sertifikaadist loobumise kuupäev, seejuures tuleb seda
teha vähemalt 15 päeva varem, et Transpordiametil ja teistel osalistel oleks piisavalt aega
vajaliku teabe avaldamiseks ja edastamiseks aeronavigatsiooniteenuse kasutajatele ning
aeronavigatsiooniteenuse kasutajatel oleks võimalik teha vajalikud muudatused oma
protseduuridesse.
LennS-i § 372–373. Seadust täiendatakse kahe uue paragrahviga, milles sätestatakse
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi lahendamisega seotud riigisisene regulatsioon,
arvestades EL-i määrust 2017/373. lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise nõue
tuleneb EL-i määruse 2017/373 lisadest, sertifikaadi vorminõuded tulenevad sama määruse II
lisa osast ATM/ANS.AR. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi regulatsioon on praegu
sätestatud §-s 37, kuid vajab kaasajastamist lähtudes EL-i õigusest. Lennuprotseduuride
väljatöötaja tegevus on LennS-i kehtivas redaktsioonis reguleeritud §-s 574, arvestades ICAO
nõudeid, kuid seda on vaja täpsustada ja EL-i õigusega vastavusse viia. Lennuliikluse
korraldamise teenuse osutaja sertifikaadiga seonduv regulatsioon kehtivas riigisiseses õiguses
puudub. Kõigi nimetatud teenuste osutamiseks antakse edaspidi välja ühtne sertifikaat, mis
sisaldab andmeid kõigi eelnimetatud osutatavate teenuste kohta.
LennS-i § 372 lõikes 1 sätestatakse, mis on lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat. Nimetatud
sertifikaat on Transpordiameti välja antav dokument, mis kinnitab sertifikaadi omaniku
vastavust EL-i määruse 2017/373 nõuetele sertifikaadi lisas ettenähtud teenuste osutamiseks.
Sertifikaadiga osutatavate teenuste loetelu on sätestatud kõnealuses EL-i määruses.
Lõike 2 kohaselt sertifitseerib sertifikaadiga hõlmatavate teenuste osutajaid Transpordiamet.
Lõikes 3 sätestatakse sertifikaadi väljaandmisega seonduvad menetluslikud nõuded samamoodi
teiste Transpordiameti menetlustega. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadid on
tegevusload MsüS-i tähenduses. LennS-i § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse seaduses reguleeritud
ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MsüS-i, võttes arvesse
LennS-ist tulenevaid erisusi. Seega tuleb nimetatud sertifikaadi väljaandmise ja muutmise
menetluses järgida EL-i otsekohalduvate määruste, MsüS-i ja LennS-i regulatsiooni. Seetõttu
sätestatakse LennS-is MsüS-i kohaldamise erisusena ka EL-i määrustest tulenevad erisused,
mille kohaselt sätestatakse lõigetega 3 ja 4 erisused MsüS-is sätestatud tähtajast ning
sertifikaadi vaikimisi välja andmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi muutmiseks
sätestatakse 90-päevane tähtaeg ning sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui tähtaja
jooksul taotlust ei menetleta. Muude paragrahvis nimetatud muudatuste menetlemise tähtaeg
on vastavalt MsüS-ile. Vastav regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste lennunduses kehtivate
sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise,
kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõuetele.
Lõikega 4 kehtestatakse regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmisest
keeldumiseks. See oli varem kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. märtsi
2007. a määruses nr 13 „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“
(edaspidi MKM-i määrus nr 13), kuid korrektne on see sätestada seaduse tasandil.
Regulatsiooni sisu ei muudeta.
Lõikega 5 kehtestatakse volitusnorm lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise tingimuste
ja korra määruse kehtestamiseks. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina MKM-i praegu
kehtiva määruse nr 13 asemel. Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.
Lõikes 6 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus.
LennS-i §-s 373 sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramise,
kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse taastamisega seonduvad sätted.
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga seotud
kehtivaid nõudeid sisuliselt ei muudeta, lisandub lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja
sertifikaadiga seotud regulatsioon. Muudatusega ühtlustatakse sertifikaatidega seonduvat
regulatsiooni samamoodi teiste lennunduses kehtivate sertifikaatide kehtivuse peatamise,
kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõuetega.
Lõikes 1 sätestatakse sertifikaadi piiramise ja kehtivuse peatamise alused. Sertifikaadi piiramist
on üksikasjalikumalt selgitatud § 81 juures ja seletuskirja punktis 4 („Eelnõu terminoloogia“).
Lõike 2 kohaselt tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks, kui sertifikaadi omanik ei ole
sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud
puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele.
Lõikes 3 nähakse ette võimalus sertifikaadist loobuda sertifikaadi omaniku initsiatiivil,
loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Vastav regulatsioon oli seni
sätestatud MKM-i määruses nr 13, kuid sertifikaadist loobumise ja kehtetuks tunnistamise
regulatsioon peaks olema sätestatud seaduse tasandil.
Lõikes 4 sätestatakse sertifikaadi taastamise alused juhul, kui sertifikaadi kehtivus on peatatud
või piiratud. Kui sertifikaadi piiramise või peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud,
taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse piiratud või peatatud sertifikaadi ulatuses ning
sertifikaadi omanik saab kasutada sertifikaadist tulenevaid õigusi piiramise või peatamise
eelses ulatuses. Sertifikaadi kehtivuse taastamisele eelneb vajaduse korral Transpordiameti
poolne kontroll, tegemist on üldise lennundusvaldkonna praktikaga EL-i tasandil.
Lennutegevus (LennS-i 7. peatükk)
LennS-i § 40 muudetakse. Kehtiva LennS-i redaktsiooni kohaselt annab EÜ määruses
nr 1008/2008 nimetatud lennuettevõtja lennutegevusloa välja, peatab selle kehtivuse ja
tunnistab kehtetuks majandus- ja taristuminister, kelle pädevuses on ühtlasi ka riiklik
järelevalve lennuettevõtja lennutegevusloa EÜ määruses nr 1008/2008 sätestatud nõuetele
vastavuse üle.
Transpordiameti loomise tõttu lähevad need ülesanded üle Transpordiametile kui
kompetentsikeskusele, kuhu kõik valdkonna tegevuslubadega seotud menetlused on kokku
koondatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka ühe osa säilitamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis.
Selleks, et lennuettevõtja saaks teostada ärilist lennutegevust, peab tal olema lennuettevõtja
sertifikaat, mida andis varem välja Lennuamet ning tänapäeval on see Transpordiameti
pädevuses. Et lennuettevõtja saaks käitada õhusõidukeid ärilise lennutranspordi eesmärgil
(reisijate, posti- ja kaubavedu), peab tal olema lennuettevõtja lennutegevusluba, mida siiani on
andnud välja majandus- ja taristuminister. Lennutegevusloa andmise üks eeltingimus on
eelnimetatud lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu, mille annab välja Transpordiamet. Need
kaks luba on ärilise lennutranspordiga seotud teenuste osutamiseks vajalikud ja omavahel
seotud. Uue ameti loomise tõttu on mõlemad tegevused Transpordiameti pädevuses. Varem
puudus Lennuametil eelarveraha ja personal selle ülesande täitmiseks. Samamoodi annab nii
lennuettevõtja sertifikaadi kui ka lennuettevõtja lennutegevusloa välja enamikus EL-i
liikmesriikides üks selleks volitatud ametiasutus.
Lõikes 1 sätestatakse lennuettevõtja lennutegevusloa väljaandja, selle kehtivuse peatamise ning
kehtetuks tunnistamise pädevus. Lennutegevusluba antakse välja Transpordiameti peadirektori
otsusega nagu ka teised Transpordiameti väljaantavad sertifikaadid. Lennutegevusloa
taotlemise, taotluse menetluse ja loa kehtivuse regulatsioon on põhjalikult sätestatud Eestile
otsekohalduvas EÜ määruse nr 1008/2008 II peatükis.
Lennutegevusluba antakse välja lähtudes EÜ määrusest nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste
osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta. Seni on Eestis lennutegevuslube välja andnud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning lennuettevõtja sertifikaati Lennuamet
(alates 1. jaanuarist 2021 Transpordiamet). Selline Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala pädevuste jaotus on olnud tingitud eelkõige senise
Lennuameti piiratud eelarveraha ja personali tõttu keskendumisest eelkõige
lennundusohutusele. Arvestades 1. jaanuarist 2021. a tegevust alustanud Transpordiametisse
kui transpordi kompetentsikeskusesse koondatud personali ning nende valdkondlikke teadmisi,
samuti eesmärki parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, on põhjendatud anda
lennutegevusloa väljaandmine Transpordiameti pädevusse. Lennutegevusloa väljaandmise ja
kehtivusega seonduvates menetluses kasutatakse pädevaid eksperte, sh majandusvaldkonna
asjatundjaid, teenindusstandardit, hinnatakse teenuste rahulolu, kasutatakse ühtseid teenindust
toetavaid tehnilisi lahendusi. Muudatusega kaasneb tõhusam menetlus ühe kontaktpunkti ja
asutuse kaudu, mistõttu kaasneb kaudne positiivne mõju lennuettevõtjate tegevusele, vältides
mitme asutuse kaudu tegevuslubade taotlemist, ning riigiasutuste töökoormuse vähenemisele.
Lõikes 11 sätestatakse lennutegevusloa taotlemisel Transpordiametile esitatavad andmed ja
dokumendid. Taotlus esitatakse vabas vormis. Lennutegevusloa saamiseks peab taotleja
tõendama vastavust EÜ määruse nr 1008/2008 artiklis 4 ja lisas 1 sätestatud tingimustele ning
lennutegevusloa taotlemisel tuleb esitada määruse lisas 1 sätestatud dokumendid. Sellest
lähtudes peab taotleja tõendama alljärgnevat:
1) tema peamine tegevuskoht on selles liikmesriigis;
2) tal on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;
3) tema käsutuses on üks või mitu õhusõidukit omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel;
4) tema peamine tegevusala on lennuteenuste osutamine eraldi või seotuna õhusõiduki mis tahes
muu äritegevusega või õhusõiduki remontimise ja hooldusega;
5) tema struktuur võimaldab lennutegevusluba väljaandval pädeval asutusel rakendada
EÜ määruse nr 1008/2008 II peatüki sätteid;
6) liikmesriikidele ja/või liikmesriikide kodanikele kuulub rohkem kui 50% ettevõtjast ja nad
omavad selle üle tõhusat otsest või kaudset kontrolli kas ühe või mitme vaheettevõtja kaudu,
välja arvatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille lepinguosaline ühendus on, sätestatud
juhtudel;
7) ta vastab EÜ määruse nr 1008/2008 artiklis 5 sätestatud finantstingimustele;
8) ta järgib EÜ määruse nr 1008/2008 artiklis 11 ja määruses (EÜ) nr 785/2004 täpsustatud
kindlustusnõudeid ja
9) ta järgib EÜ määruse nr 1008/2008 artiklis 7 ette nähtud nõudeid hea maine kohta.
Nendele tingimustele vastamist peab taotleja tõendama ja sellest lähtudes saab EÜ määruse
artikli 7 kohaselt pädev asutus (Eestis Transpordiamet) anda taotlejale välja lennutegevusloa.
Senise LennS-i § 40 lõikes 2 sätestatud volitusnorm lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse
peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestamiseks tunnistatakse kehtetuks, kuna
asjakohased sätted tulenevad otsekohalduvast EÜ määrusest nr 1008/2008 ning vajaduse korral
kohaldatakse riigisiseselt haldusmenetluse seadust. Lennutegevusloa annab välja
Transpordiameti peadirektor oma otsusega ning loa vormi kinnitab Transpordiameti
peadirektor, arvestades EL-i otsekohalduva määruse nõudeid. Muudatus ei too kaasa
riigilõivumäära suurendamist.
LennS-i § 42 lõike 2 teist lauset muudetakse. Riigilõivustatud toimingu sõnastust
täpsustatakse selliselt, et senise lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes õhusõiduki
registreerimistunnuse muutmise taotluse läbivaatamise riigilõivu võtmata jätmise asemel ei
võeta riigilõivu juhul, kui taotletakse käitamistingimustest õhusõiduki registreerimistunnuse
kustutamist. Samuti ei võeta eelnõu kohaselt riigilõivu lennuettevõtja kontaktandmete
muutmise taotluse läbivaatamise eest. Muudatus on tingitud asjaolust, et õhusõiduki
registreerimistunnuse muutmisena käsitletakse ka konkreetse uue õhusõiduki lisamist
lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse, kuid selle lisamine eeldab Transpordiametile
väga mahukat tööd, sest üle tuleb kontrollida nii lennutegevuse käsiraamatu vastavad osad kui
ka konkreetse õhusõiduki ja selle varustuse nõuetele vastavus. Lennuettevõtja kontaktandmete
muutumine üldjuhul Transpordiameti töömahtu märkimisväärselt ei suurenda. Seega, riigilõivu
võtmata jätmine on õigustatud konkreetse õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise ja
ettevõtja kontaktandmete muutmise taotlemise korral, kus inspektorite töömaht on oluliselt
väiksem võrreldes muude lennuettevõtja sertifikaadi muutmise taotluste menetlustega.
LennS-i § 424 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse ning lisatakse võimalus lennuettevõtja
sertifikaadi piiramiseks, mis tuleneb EL lennundusohutuse alusmäärusest. Sertifikaadi piiramist
on detailsemalt selgitatud § 81 juures ning seletuskirja punktis 4 (eelnõu terminoloogia). Sellega
seonduvalt täiendatakse paragrahvi lõikega 31, sätestades seaduses sertifikaadi kehtivuse
taastamise regulatsiooni piiratud sertifikaadi korral. Sertifikaadi piiramise korral vähendatakse
sertifikaadile kantud õiguste ulatust sõltuvalt tuvastatud mittevastavuse olemusest. Kui
sertifikaadi piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi
kehtivuse piiratud sertifikaadi ulatuses ning sertifikaadi omanik saab kasutada sertifikaadist
tulenevaid õigusi piiramise eelses ulatuses. Sertifikaadi kehtivuse taastamisele eelneb vajaduse
korral Transpordiameti poolne kontroll, tegemist on üldise lennundusvaldkonna praktikaga EL-
i tasandil, mis sõltub piiramise põhjustest ja olemusest.
LennS-i § 4213 lõiget 3 täiendatakse teise lausega, millega täpsustatakse välisriigi
õhusõidukite registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitamiseks antava Transpordiameti
nõusoleku kehtivusaega. Ligikaudu aastases praktikas on tihti tekkinud küsimus, kui pikaks
ajaks välisriigi mitte-EASA õhusõidukile nõusolek anda. Enim taotlevad Transpordiameti
nõusolekut välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki Eestis käitamiseks välisriigi
erapiloodid, et suvisel hooajal oma ülikergõhusõidukiga Eestis lennata. Algselt andis
Transpordiamet nõusoleku kuni kolmeks kuuks, kuid praktikas hakkasid paljud nõusoleku
saanud erapiloodid taotlema selle pikendamist. Kui taotluses on esitatud kõik § 4213 lõike 2
kohaselt nõutavad dokumendid ja Transpordiamet on veendunud, et taotleja suudab tagada
ohutu lennutegevuse, ei ole Transpordiametil alust pikendamisest keelduda. Kui kõik nõutud
dokumendid piisavalt kaua kehtivad, on mõistlik anda välja Transpordiamet nõusolek kuni
pooleks aastaks, mis vähendab ka Transpordiameti töömahtu. Nõusoleku andmine pikemaks
ajaks ei ole otstarbekas, kuna nt vastutuskindlustuslepingu ning lennukõlblikkuse sertifikaadi
kehtivusaeg lõpeb üldjuhul varem.
Kui mõne dokumendi kehtivusaeg lõpeb varem, tuleb nõusoleku saamiseks esitada uued
dokumendid.
LennS-i § 441 lõiget 2 muudetakse, arvestades menetlustoimingute reaalset järjekorda ning
sõnad „Lennutegevust deklareerinud“ asendatakse sõnaga „deklareerimiskohustusega“.
Paragrahvis 441 on sätestatud EL-i määruse nr 965/2012 punkti ORO.DEC.100 riigisisene
regulatsioon lennutegevuse deklareerimiseks käitajale, kes tegeleb keerukate
mootorõhusõidukite mitteärilise käitamisega või mitteäriliste erilendude käitamisega või
äriliste erilendude käitamisega. Erilendudeks on EL-i määruse nr 965/2012 V lisas (SPA-osas)
sätestatud tingimuste täitmist nõudvate lennud (nt sooritusel põhineva navigatsiooniga lennud
(PBN), navigatsiooni miinimumnõuete (MNPS) kohased lennud, lennutegevus vähendatud
kõrghajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis, lennud halva nähtavusega (LVO), lennud
kahe mootoriga lennukiga suurendatud käitamisulatusega lendudeks (ETOPS), ohtlike kaupade
vedu, lennud kopterite öönägemissüsteemi (NVIS) abil, kopteri lend ripplastiga (HHO) ning
kopterite kiirabilennud (HEMS). Eelnõus sätestatud muudatus on tingitud praktikas ilmnenud
asjaolust, et käitaja taotleb esmalt eriluba teatud lennutegevuseks ja alles pärast eriloa saamist
esitab Transpordiametile deklaratsiooni, sest deklaratsioonile tuleb kanda erilubade loendi
number, mida käitaja ei saa teada enne, kui talle eriluba antakse, ning seetõttu korrastatakse
seaduse sõnastust, kuid sisuliselt riigisisene menetlus ei muutu. Sarnast sõnastust on kasutatud
ka LennS-i §-s 6046.
Lennundusjulgestus (LennS-i § 71. peatükk)
LennS-i § 468 lõiget 4 muudetakse eesmärgiga ajakohastada reisija õhusõiduki pardale minekul
tehtavaid toiminguid. Muudatuse kohaselt kontrollib õhusõiduki käitaja või tema esindaja
reisija õhusõiduki pardale minekul reisija pardakaarti. Kehtiva LennS-i § 468 lg 4 sätestatud
nõude kohaselt peab reisija õhusõiduki pardale minekul esitama õhusõiduki käitajale või tema
esindajale lisaks pardakaardile ka isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendava dokumendi
esitamise nõue õhusõiduki pardale minekul kehtestati riigisiseselt 2008. aastal eesmärgiga
tõendada volitusi lennuvälja piirangualadel liikumiseks ja julgestusnõuete täitmiseks27. EL-i
õigusaktides ei ole kehtestatud nõuet lennundusjulgestuse eesmärgil kontrollida reisija isikut
tõendavat dokumenti28, vaid turvalisus õhusõiduki pardal on tagatud erinevate kombineeritud
lennundusjulgestusmeetmetega (nt reisija profileerimine, reisija tuvastamine enne tema
lennuvälja julgestuspiirangualale lubamist, reisijate ja nendega kaasas olevate esemete
julgestusotstarbeline läbivaatus, ainult identifitseeritud registreeritud pagasi õhusõiduki pardale
lubamine jms). Praegu Eestis kehtiv nõue ei anna lennundusjulgestuse tagamisel lisaväärtust.
Kui loobuda väravas isikut tõendava dokumendi kontrollimisest, siis julgestusriskid ei suurene,
kuna lennuvälja julgestuspiirangualale saavad ainult julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud
kehtiva pardakaardiga reisijad. Paljud Euroopa lennujaamad (näiteks Praha, München,
Frankfurt, Kopenhaagen, Budapest, Stockholm, Amsterdam, Helsingi, Riia, Viin jm) on
loobunud Schengeni ala reisijatelt isikut tõendava dokumendi nõudmisest õhusõiduki pardale
minekul ning reisija peab lennule minnes väravas esitama vaid pardakaardi.
Isikut tõendava dokumendi esitamise nõudest loobumise põhjused on eelkõige majanduslikud,
kuid arvestades SARS-CoV-2 viirusepuhangu mõju, on varasemast olulisemaks muutunud ka
tervisekaitse. Iseteenindusväravate vastu on Eestis huvi tundnud mitu EL-i lennuettevõtjat,
samuti võimaldavad iseteenindusväravad suuremat reisijate läbilaskevõimet piiratud ruumi
tingimustes. Iseteenindusväravates elektrooniline pardakaardi kontroll välistab inimese
põhjustatud eksimuse ning reisijate suur arv ei mõjuta koormust. Arvestades tehnoloogilisi
arenguid ja innovatsiooni, liigub ka lennundus järjest enam automatiseeritud süsteemide poole,
mis teeb andmevahetuse kiiremaks ja täpsemaks, ning võimaldab efektiivset reisijate
õhusõidukile pardaleminekut. Seoses SARS-CoV-2 viiruse puhangu vastaste meetmetega on
oluline kaitsta nii reisijate kui ka pardateenindajate tervist, mistõttu iseteenindusväravate
kasutuselevõtuga on võimalik tagada piisav vahemaa inimeste vahel, mis vähendab inimeste
vahelisi kontakte ning võimaldab vähendada viiruselevikut.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on konsulteerinud ka Siseministeeriumiga ning
ühisosana on leitud, et tegemist on pigem formaalse kontrolliga ning kavandatav muudatus ei
vähenda turvalisust õhusõiduki pardal. Standardtoiminguna õhusõiduki pardale minekul isikut
tõendava dokumendi kontrollimisest loobumine ei tähenda siiski, et isikut tõendavat dokumenti
väravas edaspidi üldse ei küsita – kui näiteks lennuettevõtja oma standardprotseduuridest
lähtudes või Siseministeeriumi allasutused seda sisejulgeoleku kaalutlustel vajalikuks peavad,
on isikut tõendavate dokumentide kontrollimine väravas võimalik.
LennS-i § 469 muudetakse lähtudes EL-i õiguse muudatustest. Arvestades lennunduse arengut
ning vajadust ennetada muude ohtude seas võimalikke lennunduse sisemisi ohtusid ja riske, on
EL-i määruses 2015/1998 sätestatud taustakontrolli nõudeid 2019. ja 2020. a täiendatud29.
27
vt LennS-i § 466 lõike 2 (praegu § 468) põhjendus lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse 330 SE seletuskirjas, seadus jõustus 22. detsembril 2008.
28
Komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmääruse EL-i 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse
ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed, lisa punkti 1.2.2.2 kohaselt peab juurdepääsu
saamiseks julgestuspiirangualale isik esitama ühe järgmistest lubadest: a) kehtiv pardakaart või sellega
samaväärne dokument või b) kehtiv meeskonnaliikme tunnistus või c) kehtiv lennujaama läbipääsuluba või
d) riigi pädeva asutuse väljastatud kehtiv läbipääsuluba või 3) järelevalveasutuse väljastatud ja riigi pädeva
asutuse tunnustatud kehtiv läbipääsuluba. Punkti 5.3.1.1 kohaselt tagab lennuettevõtja pardalemineku ajal, et
reisija esitab kehtiva pardakaardi või sellega samaväärse dokumendi, mis vastab tema registreeritud pagasile.
29
Komisjoni 23. jaanuari 2019. a rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL)
2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise
ja tugevdamisega ning mida omakorda on muudetud COVID-19 pandeemia tõttu komisjoni 30. juuni 2020. a
Eelviidatud sisemiste ohtude ja riskidena on täheldatud näiteks töötajatega seotud riskide
suurenemist, mille ennetamiseks on vajalik veenduda isikute usaldusväärsuses enne nende
lubamist tööülesandeid täitma lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal või
väljaspool nimetatud ala, kus nad tööülesannete täitmise käigus puutuvad kokku lennuvälja või
kopteriväljaku julgestuspiirangualale edastatavate (ja hiljem õhusõiduki pardal
transporditavate) esemete, saadetiste, kauba, posti ja varudega. Taustakontrolli meetmete
uuendamine Euroopa Liidu tasemel oli tingitud suurenenud terrorismiohust liidu üleselt. Sellest
lähtuvalt täpsustatakse ja täiendatakse LennS-i § 469 sätestatud riigisisest taustakontrolli
regulatsiooni, et see oleks ühetaoline ja kooskõlas EL-i õigusega, võimaldamaks EL-i
taustakontrollipõhimõtete ühetaolist kohaldamist.
EL-i uute nõuete kohaselt eristatakse standardset ja tugevdatud taustakontrolli (EL-i määruse
2015/1998 lisa punkt 11.1). Võrreldes varem kehtinud nõudega tuleb kohaldada seniste
taustakontrollisubjektide suhtes tugevdatud taustakontrolli (EL-i määruse 2015/1998 lisa punkt
11.1.1) ning veel on lisandunud isikute ring, kelle suhtes tuleb kohaldada tugevdatud või
standardset taustakontrolli. Valik teha tugevdatud või standardset taustakontrolli on
liikmesriigil uute, määruse muudatusega lisandunud isikute suhtes, kes a) täidavad väljaspool
lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala lennundusjulgestusülesandeid, ning b)
isikud, kes küll otseselt lennundusjulgestusega seotud ülesandeid ei täida, kuid puutuvad oma
tööülesannete täitmisel kokku lennuväljale või kopteriväljakule viidava lennukauba- või posti,
lennuettevõtja posti või -saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega ehk nn tarneahela
isikud (EL-i määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.2).
Seni kehtinud sõnastuse kohaselt on tulnud kohaldada nende isikute suhtes määruses 2015/1998
sätestatud töölevõtmise-eelset kontrolli (ingl pre-employment check). Töölevõtmise-eelse
kontrolli kohaldamine lõpetati rakendusmääruse punkti 11.1.2 kohaselt 31. juuliks 2019. a.
Varem töölevõtmise-eelsele kontrollile allutatud isikud pidid taustakontrolli läbima 30. juuniks
2020. a. Standardne taustakontroll tähendab isikusamasuse tuvastamist, karistusandmete,
töökogemuse, hariduse ning töö- ja haridustee lünkade kontrollimist vähemalt eelneva viie
aasta ulatuses (EL-i määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.4). Tugevdatud taustakontrolli käigus
kontrollitakse lisaks eelnevale ka jälitusteavet ja muud riiklikele pädevatele asutustele
kättesaadavat asjakohast teavet, mis nende arvates võib olla vajalik, et hinnata töötaja sobivust
selliste ülesannete täitmiseks, mis nõuavad tugevdatud taustakontrolli (EL-i määruse
2015/1998 lisa punkt 11.1.3). Kontrollitava isiku suhtes tehtav taustakontroll peab olema EL-i
nõuete kohaselt pidev ehk asjaolusid tuleb kontrollida järjepidevalt või vähemalt korduv:
tugevdatud taustakontrolli tuleb teha igal aastal ning standardset taustakontrolli üks kord kolme
aasta jooksul (EL-i määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.7).
Eelnõu kohaselt ei hakata Eestis eristama standardset ja tugevdatud taustakontrolli, vaid kõiki
isikuid koheldakse ühetaoliselt. Selleks täiendatakse LennS-i, lisades taustakontrollisubjektide
loetelusse täiendavad isikute kategooriad, lähtudes EL-i määruse 2015/1998 lisa punktist
11.1.2. Standardne taustakontroll peab tuvastama vähemalt: isikusamasuse, karistusregistrite
kontrolli kõikides elukohariikides vähemalt viie aasta ulatuses ning hariduse, töökogemuse ja
muude võimalike lünkade kontrollimist vähemalt viie aasta ulatuses. Tugevdatud taustakontroll
peab lisaks eelnevale kolmele hõlmama ka jälitusinfot või muud riiklikele pädevatele asutustele
rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja
(EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate
lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine
avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete
nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu
asjakohast teavet. Ankeedi ulatuse põhjalikkuse ja kontrollitava informatsiooni ulatuse reegleid
ei ole täpsemalt ELi poolt sätestatud, mille tõttu on kontrolli täpsemad nõuded ja asjaolud iga
liikmesriigi sisustada.
Ühetaoline kohtlemine on tingitud asjaolust, et esiteks võib mõlema isikute grupi suhtes
rakendada EL õiguses sätestatud pideva läbivaatamise mehhanismi (EL-i määruse 2015/1998
lisa punkt 11.1.7 (a)). Arvestades seda, et keskmiselt on teostatud 1750 taustakontrolli aastas,
lisanduvate isikute osakaaluga 200-300 isikut, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et teatud
asjaolude kontrollimine pidevamalt on isikute suhtes vähem riivavam, kui täiemahuline
ankeedipõhine kontroll enamiku isikute suhtes üks kord aastas. Ühtlasi tuleb rõhutada, et Eestis
seni kehtiv taustakontroll on ankeedipõhine ning ei muutu ELi nõuete muutuste tingimustes
intensiivsemaks ega rangemaks. Seevastu suureneb aga teatud tingimustes füüsiliste isikute ja
füüsilisi isikuid vahendavate juriidiliste isikute omavastutus karistusandmete või nende
puudumise edastamises kontrolli teostavale asutusele. Isikute ja ettevõtete täiendav
hoolsuskohustus tuleneb asjaolust, et kui kontrolli käigus ei suudeta kinnitada isikute viibimist
või lünkade asjakohasust, tuleb ELi nõuete kohaselt kontroll lugeda mitteläbituks
(ülalnimetatud määruse punkt 11.1.6). Kui aga selline kontroll on mujal EL-i riigis juba läbitud,
siis Eestis täiendavaid kontrolle teha vaja ei ole. Seetõttu ei ole vajalik muuta ka Eestis seni
kehtinud kontrolli aluseks olevat isikuandmete ankeeti ning tulenevalt muudatustest ei tule seda
edaspidi isikutel kohustuslikus korras perioodiliselt enam täita.
Ühetaoline kohtlemine on vajalik, kuivõrd tarneahela isikud omavad samuti ulatuslikku
ligipääsu lennukaubale ja seeläbi on neil võimalik mõjutada lennuväljal ja õhusõidukis
toimuvat, mistõttu esinevad isikute puhul tegelikult ka samaväärsed riskid. Seda loogikat
ilmestab ka ELi määrus ning täiendavate nõuete kehtestamine võimalike sisemiste ohtude ja
riskide minimeerimiseks. Tuleb arvestada praktilisi asjaolusid – ülalviidatud EL-i määruse lisa
punktides 11.1.3 ja 11.1.4 sätestatud „lünkade“ kontrollimine võib hõlmata „jälitusteavet või
muud riiklikele pädevatele asutustele kättesaadavat asjakohast teavet“. Selleks võib osutuda
näiteks partnerasutuste informatsioon, mida vastasel juhul kasutada ei tohiks, sest Eestil ei ole
võimalik kontrollida iseseisvalt, kas isik tõepoolest teatud perioodil mingis riigis viibis.
Informatsiooni ja koostöö vajadusele viitab ka EL-i määruse 2015/1998 määruse lisa punkt
11.1.6. Ühtlasi on lennunduses keeldumisalusteks LennS 469 lg 4 punktid 1 (Eesti Vabariigi
vastane tegevus) ning 2 (seotus organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab
avalikku korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust). Selline informatsioon saabki
olla üksnes riiklike pädevate asutuste teave. Seega on eelnõu koostamisel arvestatud sellega, et
ilma õiguskaitseasutuste teabeta ei pruugi olla võimalik muid asjaolusid üldse tuvastadagi, mis
paraku avaldub EL määruse vastuoluna. Arvestades põhiõiguste riive ulatuse samasust,
taustakontrolliga kaasnevat selgitamiskohustust nii riigile kui tööandjale, isikute tööülesannete
muutumist ajas, andmete kontrollimise sagedust, esitatavate andmete valdavat kattuvust
mõlema kontrolliliigi puhul ning terrorismiohu suurenemist, on mõistlik kohelda kõiki
lennunduse taustakontrolli subjekte riigisiseselt ühetaoliselt.
Taustakontrolli teeb Kaitsepolitseiamet. Taustakontroll hõlmab EL-i määruse kohaselt ka
isikusamasuse tuvastamist. Arvestades taustakontrolliga hõlmatud isikute koguarvu
(hinnanguliselt 3300, kelle suhtes aastatel 20142018 tehti kokku 8422 taustakontrolli) ning
asjaolu, et isikusamasuse tuvastamiseks on vajalik kontrollitava isiku kohalolek, ei ole puhul
mõistlik, et kõigil kontrollitavatel tuleb füüsiliselt Kaitsepolitseiametisse kohale minna.
Seetõttu tuvastab Kaitsepolitseiamet taustakontrolli käigus isiku esitatud dokumentide põhjal.
Seisukoht tugineb sellele, et isikusamasuse tuvastab vähemalt isiku töölevõtmisel tööandja ning
lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandmisel ka lennuvälja või kopteriväljaku
käitaja, kelle juures või territooriumil hakkab isik tööülesandeid täitma. Seega, kontrollitava
isiku isikusamasuse tuvastab töölevõtmisel tööandja ja läbipääsuloa väljaandmise menetluses
lennuvälja või kopteriväljaku käitaja. Seisukoha kujundamisel on konsulteeritud ka Euroopa
Komisjoniga.
Nagu eelnevalt selgitatud, esitab isik eelnõu kohaselt edaspidi isikuandmete ankeedi
ühekordselt. Lisaks tänapäeval lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal
tööülesandeid täitvate isikutele kohaldub edaspidi Kaitsepolitseiametile esitatava ankeedi
esitamise kohustus isikute suhtes, kes
- täidavad väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala
lennundusjulgestusülesandeid;
- puutuvad oma tööülesannete täitmisel kokku lennuväljale või kopteriväljakule viidava
lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti või -saadetiste, pardavarude või
lennuväljavarudega ehk nn tarneahela isikud.
Ühekordne esitamine vähendab kontrollitavate isikute koormust ankeetide täitmisel ning
lihtsustab asjaajamist isikute ja eelkõige ka läbipääsulube väljaandva lennuvälja või
kopteriväljaku käitaja jaoks oluliselt, kuna Kaitsepolitseiametile edastatavate ankeetide
koguarv väheneb. Isikul on vaja esitada isikuandmete ankeet uuesti sama valdkonna tööandja
vahetumisel või kui on esinenud eelnõu § 469 lõikes 62 sätestatud olukord, mille tulemusel on
Kaitsepolitseiametit teavitatud edaspidisest kontrolli mitteteostamise vajadusest. Seni on
esinenud praktikas probleeme kontrollitava isiku isikuandmete ankeedile kantud puudulike
andmetega (sageli on nõutavad väljad täitmata või täidetud puudulikult), mistõttu lasub endiselt
peamine roll tööandjal isiku teavitamisel taustakontrolli ankeedi täitmise vajadusest. Andmete
esitamata jätmisel on paraku keeruline tuvastada, kas isik on jätnud andmed esitama tahtlikult
või tähelepanematusest. Kui mingil põhjusel on täitmata jäänud oluline asjaolu, raskendab see
lisaks andmete kontrollimisele ka usaldusväärsuse hindamist. Seetõttu tööandja poolse töötaja
teavitamise nõude täitmisel suureneb tööandja kindlustunne töötaja usaldusväärsuses
veendumisel, töötaja teadlikkus taustakontrollist ja selle vajadusest ning eeldatavatest
tööülesannetest ning ühtlasi väheneb mittenõuetekohaselt täidetud ankeetidega seotud
asjaajamine.
Kehtiva korra kohaselt esitab isik taustakontrolliks vajaliku isikuandmete ankeedi lennuvälja
või kopteriväljaku käitajale, kui taotletakse läbipääsuluba. Lennuettevõtjale esitatakse ankeet,
kui taotletakse õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistust. Eelnõu kohaselt lisandub isikuandmete
ankeedi esitamise nõue tööandjale, kui taustakontrolli eeldatavaid tööülesandeid täidetakse
väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku territooriumi (nn tarneahela isikutest tööandjate
töötajad). Muudel juhtudel esitatakse ankeet Transpordiametile. Täidetud isikuandmete ankeet
edastatakse Kaitsepolitseiametile. Edastatav isikuandmete ankeet võib olla täidetud ja
allkirjastatud nii paberil kui ka digitaalselt (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 6) ning isiku soovi
korral võib dokumenti kanda digitaalset tuvastamist võimaldava krüptograafilise võtme (isikut
tõendavate dokumentide seaduse § 9 lg 5), et välistada kõrvaliste isikute juurdepääsu
dokumentidele.
Sarnaselt kehtivale korrale kontrollib Kaitsepolitseiamet esitatud dokumente ning kasutab
vajaduse korral lisa-allikaid isiku usaldusväärsuse hindamiseks taustakontrolli eeldavate
ülesannete täitmiseks ja teavitab dokumentide edastajat (lennuvälja või kopteriväljaku käitajat,
lennuettevõtjat, tööandjat või Transpordiametit) 15 päeva jooksul kontrolli tulemustest iga
kontrollitava kohta eraldi. Kontrolli tegemine võib pikeneda 45 päevani, kui kontrolli
tegemiseks on vaja esitada järelepärimisi välisriikidele – see jääb ka edaspidi samaks. Eelnõu
kohaselt hakkab peale ankeedi esitamist toimuma järjepidev rutiinne kontroll
Kaitsepolitseiameti poolt ning kontrollitaval isikul ei ole vaja uuesti selleks dokumente esitada
(va seaduses ettenähtud juhtudel). Edaspidise rutiinse korduva kontrolli tulemustest teavitab
Kaitsepolitseiamet dokumente edastanud asutust või tööandjat ainult juhul, kui esinevad
taustakontrolli läbimist (ja seetõttu lennunduse taustkontrolli eeldavate ülesannete täitmist)
välistavad asjaolud või asjaolud, mis eeldavad tööandja või loa väljaandja täiendavat hinnangut
isiku sobivusele (LennS-i § 469 lg 5). Eelnõu kohaselt peab isikuandmete ankeedi edastanud
isik või asutus (lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja, tööandja või
Transpordiamet) teavitamata viivitamata Kaitsepolitseiametit, kui edaspidiseks
taustakontrolliks puudub vajadus, näiteks ei antud välja kontrollitava isiku tööülesannete
täitmiseks vajalikku dokumenti (lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki
meeskonnaliikme sertifikaat või tunnistus) või see tunnistatakse kehtetuks või isik ei täida enam
lennundusjulgestusalaseid ülesandeid, mille täitmiseks on vajalik taustakontrolli läbimine.
Sellega välistatakse edaspidine Kaitsepolitsei tehtav taustakontroll ehk põhiõiguste riive nende
isikute suhtes, keda edaspidi vaja kontrollida enam ei ole.
EL-i määruse 2015/1998 muudatus jõustus 1. veebruaril 2019. a, praegu kehtib taustakontrolli
uute sätete kohaldamise üleminekuaeg 31. detsembrini 2021. Selleks ajaks peab kogu
riigisisene süsteem vastama EL-i uutele nõuetele30.
LennS-i § 469 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 10 muudetakse eesmärgiga täpsustada isikute ringi,
kelle suhtes teeb Kaitsepolitseiamet taustakontrolli, et hinnata isiku sobilikkust lennundusalaste
tööülesannete täitmiseks. Selleks lisatakse üldisesse loetellu ka lennundusjulgestuskoolitusi
läbiviiva instruktori sertifikaadi saamine. LennS-i § 466 lõike 3 punktist 2 tulenevalt on enne
julgestusinstruktori sertifitseerimist vaja läbida taustakontroll. Muudatusega ühtlustatakse
LennS-i termineid, kasutades taustakontrolli sätetes § 466 julgestusinstruktori sertifitseerimist
sätestava paragrahvi sõnastust. Seetõttu muudetakse ka lõike 2 punkti 10, täpsustades senist
sõnastust, asendades julgestuskoolitusi tegeva instruktori ülesannete täitmise funktsiooni
julgestusinstruktori sertifikaadi taotlemise või omamisega. Samasisuline muudatus tehakse §
601 lõike 2 punktis 6, ühtlustades julgestusinstruktori termini seaduses läbivalt.
LennS-i § 469 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11–14, laiendades kontrollitavate isikute loetelu
EL-i määruse muudatuses sätestatud isikute võrra. EL-i lennunduse taustakontrolli regulatsioon
on sätestatud EL-i määruses 2015/1998, mida 2019. a algul täiendati Euroopa Komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2019/103 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete
selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamisega. Sellest lähtudes tuleb täpsustada ja
täiendada LennS-i § 469 sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni. Eelnõu kohaselt
lisatakse taustakontrollile allutatud isikute loetellu EL-i määruse 2015/1998 lisa punktis 11.1.2
loetletud isikud, kelle kohta taustakontrolli tegemise kohustus varem puudus või ei olnud
otsesõnu nõutud (eelkõige väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala
lennundusjulgestusülesandeid täitvad isikud ning isikud, kes küll otseselt
lennundusjulgestusega seotud ülesandeid ei täida, kuid puutuvad oma tööülesannete täitmisel
kokku lennuväljale või kopteriväljakule viidava lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti või
-saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega ehk nn tarneahela isikud). Kuivõrd lisanduvate
30
Komisjoni 23. jaanuari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL)
2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise
ja tugevdamisega, lisa punkti 26 alapunkt 11.1.12, ning mida omakorda on muudetud COVID-19 pandeemia
tõttu komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL)
2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes
julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate
küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede
avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu, artikkel 3.
isikute suhtes rakendatakse ühetaolist kontrolli mehhanismi, toimub isikuandmete säilitamine
kehtiva regulatsiooni alusel.
LennS-i § 469 täiendatakse lõikega 21 seoses lõikes 2 tehtava muudatusega. Selle kohaselt on
tööandjal kohustus tagada isiku teavitamine taustakontrolli tegemise vajadusest ning ulatusest.
Eelnõuga pannakse lennuväljal tegutsevatele ettevõtetele, ametiasutustele kui ka muudele
lennundusjulgestusega seotud ülesandeid täitvatele üksustele kohustus teavitada kontrollitavat
taustakontrolli tegemise vajadusest ning ulatusest esimesel võimalusel. Lõike eesmärk on
tagada, et seaduse § 469 lõikes 2 nimetatud loa taotlemisel või seal nimetatud töökohale asumise
korral on isik teadlik tema suhtes tehtavast taustakontrollist ning seeläbi on ka tööandjal suurem
kindlustunne, et taustakontrollist teadlik isik, kes asub taustakontrolli läbimist eeldavaid
ülesandeid täitma, taustakontrolli ka läbib. Siinkohal on oluline, et taustakontrollist teavitamine
toimuks võimalikult lihtsalt ja esimesel võimalusel. Sellisel juhul on isikul veel enne töösuhte
algust võimalik otsustada, kas ta nendel tingimustel üldse soovib asuda ülesannet täitma.
Arvestades lennundusnõuete spetsiifikat ja asjaolu, et muudatusega laieneb taustakontrollile
allutatud isikute ring, hõlmates muu hulgas isikud, kes ei pruugi endale teadvustada seotust
lennunduse ega lennundusjulgestusnõuete täitmisega (nt lennuväljast eemal asuvad kauba- või
postikäitlejate töötajad), võib osutuda vajalikuks anda töötajale vajalikku teavet taustakontrolli
kohta ka töösuhte kestel. Kuna taustakontrolliga seotud dokumendid edastatakse
Kaitsepolitseiametile üldjuhul tööandja või lennuvälja käitaja kui läbipääsuloa väljaandja
vahendusel, on teavitamisega võimalik tagada esitatavaate andmete ja dokumentide
nõuetekohasus, mis on praktikas probleeme põhjustanud. Samas täidab taustakontrolli
tegemiseks vajaliku isikuandmete ankeedi siiski kontrollitav isiklikult ning tööandjal ega
läbipääsuloa väljaandjal ei ole õigust kontrollida ankeedis esitatud andmete korrektsust ega
ammendatavust ilma kontrollitava loata ning kontrollitav võib esitada tööandjale või
läbipääsuloa väljaandjale isikuandmete ankeedi ka elektrooniliselt digiallkirjastatuna, lisades
soovi korral ka dokumenti digitaalset tuvastamist võimaldava krüptograafilise võtme, mille
LennS-i § 469 lõikes 8 sätestatud tööandja või läbipääsuloa väljaandja edastab
Kaitsepolitseiametile.
LennS-i § 469 lõike 3 punkti 1 muudetakse lähtudes lõikes 1 ja lõike 2 punktis 10 tehtavast
muudatusest. Muudatuse kohaselt täiendatakse kontrolli tulemusel dokumentide väljaandmisest
keeldumise või kehtetuks tunnistamise loetelu ka julgestusinstruktori sertifikaadiga.
LennS-i § 469 lõike 4 punkti 1 täpsustatakse. LennS-i kehtiva sõnastuse kohaselt ei läbi isik
taustakontrolli, kui tema tegevus on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku või tsiviillennunduse
vastu. Muudatusega välistatakse taustkontrolli edukas läbimine ka juhul, kui isiku varasem
tegevus on olnud suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku või tsiviillennunduse vastu.
LennS-i § 469 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31, mille kohaselt ei läbi kontrollitav
taustakontrolli edukalt, kui ta on kahtlustatav, süüdistatav või karistatud karistusseadustiku §
2372376 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase
võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse
nõukogu otsust 2005/671/JSK sätestatud analoogsetes kuritegudes. Muudatus tuleneb EL-i
määruse 2015/1998 lisa punktist 11.0.9, mille kohaselt kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 sätestatud terroriaktidega seotud kuriteod
diskvalifitseerivate asjaoludena. Nimetatud direktiiv on Eestis üle võetud karistusseadustikuga.
Viide EL-i direktiivile sätestatakse eesmärgiga välistada välisriigis karistatud isikutel
taustakontrolli läbimine, kuna nende karistamisel ei ole kohaldatud Eestis karistusseadustikku.
LennS-i § 469 lõike 5 punkti 1 muudetakse lähtudes sama paragrahvi lõike 4 punkti 4
sõnastusest. Direktiivis 2017/541 loetletud terrorismiga seonduvad kuriteod on
rakendusmääruse kohaselt välistavad asjaolud, mille tõttu tuleb nende suhtes kohaldada
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid. Muudes kuritegudes (rakendusmäärus
viitab (EL) direktiivile 2016/681 lisale 2, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide
ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele
võtmiseks) võib isiku sobivust töökohale hinnata ja tema tööle võtmist kaaluda.
LennS-i § 469 lõike 5 punkti 5 muudetakse, kuna taustakontrolli tegemisel on kehtiva õiguse
kohaselt on ettevõttel isiku tööle võtmisest keeldumisel kohaldada võimalik üksnes sõltuvusi,
mis aga eeldavad isiku eelnevat nõustumist diagnoosiga. Seetõttu laiendatakse sõltuvust „häire“
tingimusega, mis annab objektiivsetel alustel võimaluse tööandjat teavitada ka võimalikest
narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi väärkasutamisest. Näiteks
alkoholitarvitamise häire hõlmab endas nii alkoholisõltuvust kui ka alkoholi kuritarvitamist
ning mõlemad on meditsiinilised diagnoosid (rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi
sõltuvus F10.2 ja kuritarvitamine F10.1). Sarnaselt alkoholi väärkasutamisega võib ka
narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine seada ohtu kolmandate isikute turvalisuse,
sest nende ainete mõju all tegutsev isik ei pruugi teha adekvaatseid otsuseid. Kokkuvõtteks on
tegemist tööandja poolse kaalutlusotsusega, millest tulenevalt otsustab eelnimetatud asjaolude
võimalikul esinemisel isiku tööle võtmise taustakontrolli läbiviimist taotlev ettevõte või asutus.
LennS-i § 469 lõiget 5 täiendatakse punktidega 8 ja 9, mille kohaselt võib kontrollitav isik mitte
läbida taustakontrolli edukalt, kui ta ei ole esitanud andmeid oma karistatuse või kinnitust
karistuste puudumise kohta või ei ole esitanud kõiki nõutavaid andmeid või dokumente.
Nimetatul on eelkõige tähtsus välisriigi kodanike või välisriikides elanud Eesti residentide
puhul olukorras, kus Kaitsepolitseiametil ei ole võimalik isiku karistatust kontrollida
karistusregistrist (näiteks on isik pikalt elanud väliriigis või pärit riigist, kust karistusandmete
kättesaamine ei ole võimalik). Kuivõrd Kaitsepolitseiametil on õigus küsida andmeid üksnes
kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude kohta, siis ilma andmeid esitamata võib olla
võimatu anda adekvaatne hinnang kontrollitava usaldusväärsuse kohta. Andmete esitamine
välisriigi kodanike ja välisriigis elanud isikute poolt tagab muu hulgas ka taustakontrolli
probleemideta menetluse ning protsessi kiiruse. ELi määruse 2015/1998 lisa punktis 11.1.6 on
loetletud taustakontrolli mitteläbimise alused, mis hõlmavad ka mitteusaldusväärsete andmete
esitamist ning andmete esitamata jätmist.
LennS-i § 469 lõiget 6 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 61 ja 62. EL-i määruse
2015/1998 lisa punkti 11.1.6 kohaselt püüavad liikmesriigid luua asjakohased ja tõhusad
mehhanismid, mille abil tagada teabe vahetamine riiklikul tasandil ja teiste riikidega, et
täpsustada ja hinnata taustakontrolli käsitlevat teavet. Selleks, et tagada riigi tasandil
asjakohane ning tõhus infovahetus, täpsustatakse lõike 6 sõnastust, kuna arvestades
taustakontrolli põhimõtetesse lisanduvaid uuendusi, on mõistlik eristada selgelt kontrollitava
esitatud isikuandmete ankeedi alusel tehtavat ja rutiinset korduvat kontrolli ning kontrolli
tulemustest lähtuvaid toiminguid. Rakendusmääruse järgi hakkab Eesti taustakontrolli suhtes
kohaldama järjepideva läbivaatamise mehhanismi, millele on viidatud rakendusmääruse
punktis 11.1.7 a. Lõike 61 kohaselt kontrollib Kaitsepolitseiamet taustakontrolli läbimist
välistavate asjaolude esinemist pidevalt ning kui sellise kontrolli käigus esinevad viidatud
asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet viivitamata kontrollitava isikuandmete ankeedi
Kaitsepolitseiametile edastanud asutust või ettevõtet. Lõike 62 kohaselt teavitatakse viivitamata
Kaitsepolitseiametit, kui kontrollitava isiku tööülesannete täitmiseks vajalikku dokumenti
(lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat või
tunnistus) ei anta välja või see tunnistatakse kehtetuks või isik ei täida
lennundusjulgestusalaseid ülesandeid, mille täitmiseks on vajalik taustakontrolli läbimine.
Sellega välistatakse lõikes 6 sätestatud pideva kontrolli tegemine nende isikute suhtes, kelle
suhtes taustakontrolli nõue enam ei kohaldu.
LennS-i § 469 lõike 8 sissejuhatavat lauset muudetakse, jättes välja sõnad „välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul“. Sättega reguleeritakse isikuandmete ankeedi
esitamise korda ja muudatus on seotud lõike 6 sisu muutmisega. Senise välistuse jaoks puudub
edaspidi vajadus, kuna uue nõudena sätestatakse kohustus esitada ankeet üksnes esmasel
taotlemisel (vt punkti lõike 6 muudatuse selgitust).
LennS-i § 469 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 selliselt, et teatud juhtudel esitab kontrollitav
isik isikuandmete ankeedi tööandjale, kes edastab ankeedi taustakontrolli tegemiseks
Kaitsepolitseiametile. Tegemist on eelnõus sätestatud uute taustakontrollisubjektidega, kelle
tööülesannete täitmine ei eelda lennuväljal ega kopteriväljakul viibimist ja kellele ei anta välja
lennuvälja ega kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaati ega
tunnistust, kuid kes täidavad lennundusjulgestusalaseid tööülesandeid väljaspool lennuvälja või
kopteriväljaku julgestuspiiranguala või puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel
lennuväljale või kopteriväljakule viidava lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti
või -saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega. Nimetatud isikute suhtes tuleb teha
taustakontrolli eelkõige seoses oma tööandja juures tööülesannete täitmisega, mistõttu oleks
ebamugav ja ebapraktiline esitada taotlust teistele lõikes 8 sätestatud kontaktisikutele
(lennuvälja või kopteriväljaku käitaja või Transpordiamet), samuti on neil sel juhul võimalik
konsulteerida andmete esitamisel oma tööandjaga ega saada tekkinud küsimustele vastused.
Vastav säte on ette nähtud LennS-i § 469 lõike 21 muudatusega, mille kohaselt tagavad
tööandjad kontrollitavate teavitamise taustakontrolli tegemise vajadusest ja ulatusest.
LennS-i § 469 täiendatakse lõigetega 81 ja 82, mille kohaselt sätestatakse isikuandmete ankeedi
esitamise aeg. Seni kehtinud taustakontrolli põhimõtete kohaselt on kontrollitav isik pidanud
regulaarselt esitama taustakontrolli tegemiseks uuesti täietud taustakontrolli isikuandmete
ankeeti. EL-i määruse 2015/1998 lisa punkti 11.1.7 kohaselt peab kontrollitava isiku suhtes
tehtav tugevdatud taustakontroll olema järjepidev või vähemalt ühe aasta jooksul korduv.
Seetõttu esitab eelnõu kohaselt kontrollitav isik ankeedi ühekordselt, st enne esmakordselt
LennS-i § 469 lõikes 2 sätestatud dokumentide saamist või ülesannete täitma asumist. Edaspidi
teeb pidevat taustakontroll automaatselt Kaitsepolitseiamet. Isikud ei pea edaspidi ankeeti
uuesti esitama § 469 lõikes 2 loetletud dokumentide ega sama tööandja juures tööülesannete
vahetumisel. Sellega lihtsustub taustakontroll üksikisiku jaoks, samuti väheneb ankeetide
edastamisega seonduv haldus- ja töökoormus teistele osalistele (tööandja, lennuvälja või
kopteriväljaku käitaja). Lõike 82 kohaselt peab kontrollitav esitama ankeedi uuesti, kui on
esinenud eelnõu § 496 lõikes 62 sätestatud olukord (vt ka punkti 10 selgitust), sest
Kaitsepolitseiametit on teavitatud, et edaspidi ei ole konkreetset isikut vaja kontrollida.
LennS-i § 469 lõike 9 teist lauset muudetakse, täpsustades senist sõnastust isikuandmete
ankeedile lisatavate dokumentide kohta. Kui varem võis sõnastusest lugeda välja, et
isikuandmete esitamisel välisriigi karistusandmed või ametlik kinnitus karistuste puudumise
kohta esitatakse võimaluse korral, siis eelnõu kohaselt on tegemist nõutavate andmetega. Uue
nõudena sätestatakse nõue esitada isikut tõendava dokumendi koopia. Tegemist on oluliste
andmetega, mille puudumisel ei ole võimalik taustakontrolli tulemust usaldusväärseks pidada
ja ratsionaalset otsust langetada (EL-i määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.6). Lisaks on antud
dokumendid olulised hindamaks töö- või haridusega seotud ajalisi lünkasid, lähtudes EL-i
määruse 2015/1998 lisa punktist 11.1.3. Eestis alaliselt elavad isikud neid andmeid ega
dokumente eraldi esitama ei pea, kuna andmed on taustakontrolli tegemiseks kättesaadavad
muul viisil. Kuivõrd on välisriike, mille puhul päringud viibivad või puudub ametite vahel
koostöö, on see nõue eelkõige välisriigi kodanike või Eestis alaliselt mitte elavate isikute
kontrollimiseks. Muus osas jääb sätte sisu samaks.
LennS-i § 469 täiendatakse lõikega 91, kohustades taustakontrollile allutatud isikut esitama
Kaitsepolitseiameti nõudmisel täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente taustakontrolli
tegemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Tegemist on uue nõudega, et võimaldada kontrolli
tegeval asutusel (Kaitsepolitseiametil) küsida lisainformatsiooni, kui kontrollitav ei ole
esitanud isikuandmete ankeediga kõiki nõutavaid andmeid või dokumente või näiteks ei ole
kontrollitava suhtes võimalik järjepideva kontrolli tingimustes välisriigi asutuselt kontrolliks
vajalikke andmeid või tagasisidet päringutele saada. Eelnõu kohase järjepideva taustakontrolli
kehtestamisel esitab edaspidi isik oma andmed Kaitsepolitseiametile ühe korra, mistõttu ei ole
osa juhtudel võimalik kontrollitava isiku usaldusväärsuses veenduda (nt välisriigis elanud
isikud, kelle päritoluriigist ei ole Kaitsepolitseiametil endal võimalik teavet saada), mistõttu on
kontrollitava enda esitatavad andmed üks oluline allikas, et hinnata isiku sobilikkust
lennundusalaste tööülesannete täitmiseks. See meede annab võimaluse küsida näiteks andmeid
karistatuse puudumise kohta mingi perioodi vältel.
LennS-i § 469 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „lennuettevõtja“ sõnadega „kontrollitava
tööandja“. Muudatus on seotud eelnõu punktis LennS-i § 469 lõike 8 punkti 21 täiendamisega,
mille kohaselt esitab isik osa juhtudel isikuandmete ankeedi tööandjale, kes edastab ankeedi
taustakontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.
LennS-i § 469 lõiget 11 muudetakse taustakontrolli üldiste põhimõtete muutmise tõttu. Kui seni
on kontrollitav isik pidanud perioodiliselt esitama taustakontrolli tegemiseks isikuandmete
ankeeti ja Kaitsepolitseiamet on tehtud taustakontrolli kohta iga esitatud ankeedi alusel andnud
vastuse, siis edaspidi teavitatakse ankeedi edastajat (lennuvälja ja kopteriväljaku käitajat,
lennuettevõtjat või kontrollitava tööandjat üksnes esmakordse kontrolli tulemustest kirjalikult
15 päeva jooksul. Pärast seda tehakse järjepidevat taustakontrolli, kuni isik kuulub LennS-i §
469 lõikes 2 märgitud tööülesandeid täitvate isikute hulka või tal on kehtiv LennS-i § 469 lõikes
2 märgitud dokument. Erakorraline teavitamine (juhul, kui isik ei läbi edukalt taustakontrolli)
on eelnõu kohaselt reguleeritud LennS-i § 469 lõikes 6.
LennS-i § 469 lõike 12 muudatuse kohaselt täiendatakse lõiget sõnastusega, mille järgi on
võimalik kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada 45 päevani juhul, kui kontrollitav
ei ole esitanud kontrolli tegemiseks vajalikke andmeid või dokumente. Muudatus on seotud §
469 lõikesse 5 lisatava punktiga 9 ja uue lõikega 91. Kuivõrd Kaitsepolitseiametil on õigus
küsida andmeid üksnes kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude kohta, võib andmeid
esitamata olla võimatu anda adekvaatne hinnang kontrollitava usaldusväärsuse kohta. Seetõttu
peab Kaitsepolitseiametil olema võimalus kontrolli tähtaega pikendada, kui kontrolli
tulemustest ei ole sel põhjusel võimalik teavitada 15 päeva jooksul, ning vajaduse korral anda
eitav vastus, kui kontrolli tulemustest teavitamise tähtaja pikendamine ei ole tulemust andnud
ja kontrollitav ei ole nõutud andmeid või dokumente endiselt esitanud.
Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine (eelnõu kohane LennS-i 72. peatükk)
Seadust täiendatakse peatükiga 72, mis reguleerib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamist.
EL-i tasandil jõustusid 2019. aastal esimesed rakendusaktid, mis reguleerivad mehitamata
lennunduse tegevust Euroopas. 2019. a juulis jõustus EL-i määrus 2019/947, mis kehtestab
senisest erinevad mehitamata õhusõidukite süsteemide (edaspidi ka MÕS) märgistamise,
identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, sh MÕS-ide ja nende käitajate
registreerimisnõuded. Muu hulgas näeb määrus ette liikmesriikidele kohustuse luua MÕS-ide
registreerimissüsteemid ja tagada, et registreerimissüsteemid oleksid digitaalsed ja
koostalitusvõimelised ning võimaldaksid vastastikust teabevahetust Euroopa ühtse andmekogu
kaudu. Kõnealune EL-i määrus läheneb igale MÕS-i lennule riskipõhiselt, mille järgi hakatakse
neid kategoriseerima.
Eestis hakati otsekohalduvat EL-i määrust 2019/947 kohaldama 1. juulist 2021. a. Kavandatava
riigisisese mehitamata õhusõidukite käitamise regulatsiooni kohaselt peab iga kaugpiloodi
registreerimise ja muude mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisega seotud toimingute eest
tasuma riigilõivu, kuid kuna käesolev eelnõu ei jõustunud 1. juuliks 2021. a, on eelnõu kohase
redaktsiooni jõustumiseni mehitamata õhusõidukite käitajatel võimalik neid toiminguid teha
riigilõivuvabalt.
Mõiste „mehitamata õhusõiduki süsteem“ on defineeritud EL-i määruse 2019/947 artikli 2
punktis 1 – see hõlmab mehitamata õhusõidukit ning selle kaugjuhtimisseadmeid.
Mehitamata õhusõiduk on õhusõiduk, mis lendab või on projekteeritud lendamiseks
autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti (EL-i lennundusohutuse
alusmäärus, art 3 punkt 30).
EL-i määrusega 2019/947 eristatakse mehitatud õhusõiduki süsteemi käitamist
käitamiskategooriate alusel. MÕS-i käitamiskategooriad on järgmised:
Avatud kategooria, mis on kõige madalama riskitasemega. Mehitamata õhusõiduki
käitamiseks avatud kategoorias peavad olema täidetud järgmised üldised käitamisnõuded:
- maksimaalne stardimass on alla 25 kg;
- käitamine toimub visuaalse otsenähtavuse tingimustes;
- mehitamata õhusõiduki käitamine toimub madalamal kui 120 meetrit maapinnast.
Käitamine avatud kategoorias on käitamispiirangute, kaugpiloodile esitatavate nõuete ja
MÕS-ile esitatavate tehniliste nõuete alusel jagatud omakorda kolmeks alamkategooriaks: A1,
A2 ja A3.
- A1-alamkategooria – lend inimeste kohal. Käitamine A1-alamkategoorias võib toimuda
ainult sellise mehitamata õhusõidukiga, mis kujutab inimestele minimaalset ohtu. Need on
õhusõidukid, mis on Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/94531 kohaselt
märgistatud C0- või C1-klassina32. Samas ei tohi ka sellist õhusõidukit lennutada
rahvakogunemiste kohal. Kaugpiloodi pädevuse saamiseks tuleb läbida veebipõhine
õppekursus ning valikvastustega teoreetiline eksam. Eksamil hinnatakse alusteadmisi, millel
põhinevad kõik muud kaugpiloodi pädevustasemed.
- A2-alamkategooria – lend inimeste lähedal. Käitamine A2-alamkategoorias võib toimuda
mehitamata õhusõidukiga, mis kaalub kuni 4 kg (C2). Selles alamkategoorias ei tohi
mehitamata õhusõiduk lennata üle kõrvaliste isikute, käitamine peab toimuma ohutul
horisontaalsel kaugusel (vähemalt 30 meetrit). A2-alamkategoorias pädevuse saamiseks tuleb
sooritada veel üks teooriaeksam, mis tehakse sertifitseeritud õppeasutuses. Eksami eesmärk on
hinnata kaugpiloodi teadmisi maapealse riski tehnilise ja käitamisalase maandamise kohta.
Eksami sooritanud kaugpiloodile antakse kaugpiloodi pädevustunnistus.
31
Euroopa Komisjoni 12. märtsi 2019. a delegeeritud määrus mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata
õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta
32
Klassi C0 kuuluv mehitamata õhusõiduk – maksimaalne stardimass on alla 250 g (2019/945 lisa 1. osa)
Klassi C1 kuuluv mehitamata õhusõiduk maksimaalne stardimass on alla 900 g (2019/945 lisa 2. osa)
- A3-alamkategooria – lend inimestest eemal. Mehitamata õhusõidukit käitatakse elu-,
kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadest ohutul horisontaalsel kaugusel (vähemalt
150 meetrit). Võib lennata õhusõidukiga kuni 25 kg. Nõuded kaugpiloodile on samad, mis A1-
alamkategooria puhul.
Kui lend ei mahu avatud kategooria tingimustesse, tähendab see, et lend toimub erikategoorias
ja mehitamata õhusõidukit saab käitada:
- käitamisteatise (ingl operational declaration) alusel. Käitaja esitab Transpordiametile
käitamisteatise, mis on koostatud EL-i määruses 2019/947 määratud standardstsenaariumi
alusel;
- käitamisloa (ingl operational authorisation) taotluse alusel – käitaja on teinud riskianalüüsi,
mida kontrollib Transpordiamet. EL-i määrus 2019/947 näeb ette üksikasjalikud nõuded
riskianalüüsile;
- kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse (ingl light UAS operator
certificate, LUC) alusel. Selline pädevustunnistus antakse üksnes juriidilisele isikule.
Kuna mehitamata õhusõidukite käitajad ei ole üldjuhul tsiviillennunduse mehitatud lennunduse
väljaõppe ega kogemustega ning mehitamata õhusõidukite käitamises on erisused võrreldes
mehitatud lennundusega, sätestatakse mehitamata lennunduse spetsiifilised käitamise, lubade
ja väljaõppega seonduvad sätted eelnõu kohaselt kompaktselt uues LennS-i peatükis. Nimetatud
sätete kehtestamisel on lähtutud vajadusest täpsustada otsekohalduvat EL-i õigust riigisiseses
õiguses ning väljatöötamisel on konsulteeritud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga.
Samuti on Transpordiamet konsulteerinud käitajatega.
LennS-i § 4619 reguleerib mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimist ja käitamist.
Lõike 1 kohaselt toimub mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimine ja käitamine vastavalt
EL-i määruse 2019/947 nõuetele. Mehitamata õhusõidukite süsteemi registreerimisnõuded
tulenevad EL määruse 2019/947 artiklist 15 ning registreerimiseks kasutatakse Eestis
lennuohutuse järelevalve infosüsteemi (LOIS). Mehitamata õhusõiduki süsteemi
registreerimine on riigilõivuvaba. Selle eesmärk on soodustada mehitamata õhusõiduki
süsteemi omanikke oma seadmeid registreerima, olenemata sellest, kas käitajad on nad ise või
teine isik. Küll aga on riigilõivustatud mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimisele
järgnevad toimingud, mis on vajalikud mehitamata õhusõiduki nõuetekohaseks käitamiseks.
Registreerimisel ei kaasne lisatööd Transpordiametile, kuna automatiseeritud süsteem
võimaldab selle toimingu tegemist ilma inspektori sekkumiseta. Mehitamata õhusõiduki
süsteemi registreerimise kohustus on sätestatud EL määruse 2019/947 artikli 14 lõikes 5. Selle
kohaselt on omanikul kohustus registreerida alljärgnevad mehitamata õhusõiduki süsteemid:
- avatud kategoorias mehitamata õhusõidukid, mille maksimaalne stardimass on vähemalt 250
g või mis võivad kokkupõrke korral inimesele üle kanda kineetilise energia üle 80 džauli;
- mehitamata õhusõiduk, millele on paigaldatud andur, mis on võimeline koguma
isikuandmeid;
- mehitamata õhusõiduk, mida käitatakse erikategoorias (sõltumata selle massist).
Lõike 2 kohaselt on mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine lubatud vaid juhul, kui käitajal
on kaugpiloodi pädevus.
LennS-i § 4620 reguleerib mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimist.
Lõikega 1 määratakse mehitamata õhusõiduki käitajaks registreerimise kohustus. Seda peavad
tegema isikud, kes käitavad EL-i määruse 2019/947 art 14 lõike 5 loeteluga hõlmatud
mehitamata õhusõiduki süsteemi. Käitajaks registreerimine toimub lennuohutuse järelevalve
infosüsteemi kaudu.
Lõike 2 kohaselt annab Transpordiamet pärast registreerimist süsteemi kaudu käitaja
registreerimisnumbri, mis kehtib üks aasta väljaandmise päevast arvates. Tegemist on
automaatse protsessiga – ainus eeldus on, et isik on tasunud riigilõivu. Kuna mehitamata
lennundus erineb mehitatud lennundusest nii seadmete kui ka juhtimise ja lennueesmärgi
poolest, antakse käitaja registreerimisnumber välja tähtajaliselt üheks aastaks. Mehitamata
õhusõidukite käitajate hulgas on selliseid käitajaid, kes mehitamata õhusõiduki soetamisel ei
jää aastateks selle käitajaks. Transpordiameti järelevalve infosüsteem on loodud selliseks, et
registreerimisnumbri aegumisel saadetakse automaatne meeldetuletus käitajale pikendada selle
kehtivust või huvi puudumisel muutub registreerimisnumber kehtetuks. Sellega tagatakse ka
andmete ajakohasus, kus infosüsteemi nimekirjas ei ole käitajaid, kes näiteks ei ole kolm aastat
oma mehitamata õhusõidukit käitanud. Registreerimisnumbri kehtivust on võimalik pikendada
igal aastal.
Lõikega 3 sätestatakse kohustus tasuda riigilõiv käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja
selle pikendamise eest. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu §-s 2 (RLS-i täiendamine
§-ga 17717).
LennS-i § 4621 reguleerib kaugpiloodi pädevust. Kaugpiloot on füüsiline isik, kelle ülesanne
on MÕS-i ohutu juhtimine manuaalsete juhtimisseadmete abil, või automaatjuhtimisel lendava
MÕS-i puhul selle lennutrajektoori jälgimine ning valmisolek igal ajal sekkuda ja
lennutrajektoori muuta. Kaugpiloodi mõiste on defineeritud EL-i lennundusohutuse
alusmääruse artikli 3 punktis 31.
Lõiked 1 ja 2. Käitaja poolt kaugpiloodiks määratud isik peab kaugpiloodi algpädevuse
omandamiseks vastama EL-i määruse 2019/947 lisa A punkti UAS.OPEN.020 lõikes 4
sätestatud nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse saamiseks tuleb läbida veebipõhine õppekursus ning
valikvastustega teooriaeksam. Eksamil hinnatakse alusteadmisi, millel põhinevad kõik muud
kaugpiloodi pädevustasemed. Pärast eksami sooritamist annab Transpordiamet lõike 2 kohaselt
isikule välja tõendi väljaõppe läbimise kohta. Tõend annab kaugpiloodile õiguse juhtida MÕS-
i alamkategooriates A1 ja A3.
Lõiked 3 ja 4. Juhul kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust A2-alamkategoorias või
erikategoorias, peab tal olema tõend omandatud algpädevuse kohta, lisaks tuleb selle saamiseks
läbida täiendav teoreetiline eksam, mis viiakse läbi Transpordiameti sertifitseeritud
õppeasutuses, milleks on mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsioon
(edaspidi kaugpilootide koolitusorganisatsioon). Eksami eesmärk on hinnata kaugpiloodi
teadmisi maapealse riski tehnilise ja käitamisalase maandamise kohta. Eksami sooritanud
isikule annab Transpordiamet kaugpiloodi pädevustunnistuse.
Kui isik on läbinud koolituse ja saanud pädevust tõendava tunnistuse teises EL-i liikmesriigis,
ei pea koolitust Eestis enam läbima. See tuleneb EL-i lennundusohutuse alusmääruse artikli 67
lõikest 1, mille kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse välja antud sertifikaate tunnustatakse kõigis
liikmesriikides ilma lisanõuete või täiendava hindamiseta.
Lõikes 5 on sätestatud riigilõivu tasumise kohustus. Kaugpiloodi A1/A3-alamkategooria
pädevustõendi väljastamise, samuti kaugpiloodi pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest
tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu §-s 2 (RLS-i täiendamine §-ga
17717).
LennS-i § 4622 reguleerib kaugpiloodi tunnistuse kehtivuse peatamist, taastamist ja kehtetuks
tunnistamist. Kaugpiloodi tunnistuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise vajadus
võib tekkida eelkõige olukorras, kus kaugpiloodi tunnistuse omanik ei täida õhusõiduki ohutu
lennutegevuse korraldamisega seotud ülesandeid, rikkudes oma tegevuse või tegevusetusega
erinevate õigusaktide nõudeid või mõjutades otseselt või kaudselt lennuohutust.
Lõike 1 kohaselt peatab Transpordiamet kaugpiloodi tunnistuse kehtivuse või tunnistab selle
kehtetuks järgmistel juhtudel:
- kaugpiloot on rikkunud lennundust reguleerivate õigusaktide nõudeid. Nendeks on eelkõige
EL määrus 2019/947 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012 (millega kehtestatakse
ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad
käitamissätted), samuti majandus- ja taristuministri 26. märtsi 2015. a määrus nr 24
„Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr
923/2012 sätestatud lennureeglitest;
- kaugpiloot on rikkunud kolmandate isikute turvalisust, isikuandmete töötlemist ja eraelu
puutumatust reguleerivate õigusaktide sätteid – eelkõige isikuandmete kaitse seadus ja EL-i
määrus 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus);
- kaugpiloot on rikkunud EL-i määruse 2019/947 lisa A-osa punktis UAS.OPEN.060 või
UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid. Need hõlmavad kaugpiloodi kohustusi enne lennu
alustamist ja lennu ajal.
Lõikes 2 sätestatakse kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse kehtivuse taastamise regulatsioon
sarnaselt teistele Transpordiameti väljaantavate lennunduslubade taastamise regulatsioonile.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse kehtetuks tunnistamise
regulatsioon. Selle kohaselt tunnistab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse
kehtetuks, kui peatatud kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivust ei ole taastatud peatamise
otsuses määratud tähtaja jooksul. Nimetatu võib juhtuda olukorras, kus isik ei ole enam
huvitatud kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse taastamisest. Transpordiamet tunnistab
lõike 4 kohaselt kaugpiloodi tunnistuse kehtetuks ka juhul, kui isik loobub sellest.
Lõike 5 kohaselt ei anna Transpordiamet isikule uut kaugpiloodi tõendit või pädevustunnistust
kuue kuu jooksul pärast kaugpiloodi eelmise tõendi või pädevustunnistuse kehtetuks
tunnistamist. Kehtetuks tunnistamine on rangeim sanktsioon, mis eeldab, et kaugpiloot on
pannud toime tõsise rikkumise – näiteks rikkunud lennuohutuse nõudeid, juhtinud MÕS-i ilma
juhtimisõiguseta või joobeseisundis. Kehtiva seaduse alusel puudub ajaline piirang uue loa
taotlemiseks pärast seda, kui Transpordiamet on ühekordse loa kehtetuks tunnistanud.
LennS-i § 4623 reguleerib mehitamata õhusõiduki A2-alamkategooria või erikategooria
pädevusega kaugpiloodi koolitust ning selleks koolitusorganisatsiooni sertifikaadi
väljaandmist, mis annab õiguse läbi viia teoreetilist eksamit A2-alamkategooria või
erikategooria kaugpiloodi pädevustunnistuse saamiseks (sõltuvalt koolitusorganisatsiooni
taotlusest – kui taotletakse A2-alamkategooria koolituse läbiviimise pädevust, peab vastama
EL-i määruse 2019/947 lisa B-osa punkti UAS.SPEC.030 lõike 2 punkti c nõuetele). Selle
regulatsiooni kehtestamisel on lähtutud EL-i määruse 2019/947 lisa A ja B osadest, mille
kohaselt tuleb A2-alamkategooria ja erikategooria pädevusega kaugpiloodi pädevustunnistuse
saamiseks läbida väljaõpe ja sooritada eksam (punkt UAS.OPEN.030, erikategooria puhul
punktid UAS.STS-01.020 või UAS.STS-02.020).
Lõike 1 kohaselt sertifitseerib koolitusorganisatsioone Transpordiamet.
Lõike 2 kohaselt otsustab Transpordiamet koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle
muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi
nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Sertifikaadi väljaandmine ühtlustatakse teiste
Transpordiameti sarnaste menetlustega.
Lõike 3 kohaselt korraldab kaugpilootide koolitusorganisatsioon oma tegevust oma
käsiraamatu kohaselt.
Lõigetes 4–8 on sätestatud sertifikaadi kehtivusega seonduvad nõuded sarnaselt teiste
Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivusnõuetele.
Lõike 9 kohaselt kehtestab nõuded mehitamata õhusõiduki kaugpilootide
koolitusorganisatsioonile majandus- ja taristuminister määrusega. Selleks täiendatakse LennS-i
§ 24 lõike 2 alusel kehtestatud teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määrust nr 125
„Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele
esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides
väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ peatükiga, mis reguleerib mehitamata
õhusõidukite kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatu sisu. Seletuskirjale on lisatud
määruse eelnõu kavand. Käsiraamatus käsitletava koolitusprogrammi sisu peab vastama
määruse 2019/947 lisas A toodud nõuetele. Näiteks peab A2-alamkategooria kaugpiloot läbima
sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni juures koolituse
meteoroloogias, mehitamata õhusõiduki süsteemi tehnilises võimekuses, maapealsete riskide
tehnilises ja käitamisalases maandamises ning sooritama eksamid.
Lõikes 10 on ette nähtud riigilõivu tasumise kohustus sertifikaadi taotluse ja selle muutmise
taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest. Sertifikaadi muutmine võib toimuda nt
juhul, kui sertifikaadi omanik soovib sertifikaadile lisada uued koolitustegevused, mida algses
sertifikaadis pole märgitud. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu §-s 2.
LennS-i § 4624 reguleerib erikategooria käitamisteatist ja käitamisluba.
Erikategooria hõlmab lende, mis ei mahu avatud kategooria tingimustesse. Need lennud on
kõrgema riskitasemega ning MÕS-i käitamiseks on nõutav riskihindamine, et selgitada ohutu
käitamise tagamiseks vajalikud nõuded.
Lõike 1 kohaselt tuleb käitamisteatise kinnitamiseks esitada see Transpordiametile
lennuohutuse järelevalve infosüsteemi kaudu. EL-i määruse 2019/947 lisa punktis
UAS.SPEC.020 on määratud täpsemad nõuded käitamisteatisele ja sellele, milliste mõõtmetega
õhusõidukit millises õhuruumi osas on võimalik käitamisteatise alusel käitada. Tegemist on
lihtsustatud menetlustega, milles taotleja kinnitab, et mehitamata õhusõiduki käitamine vastab
EL-i määruse 2019/947 lisa 1. liites kindlaks määratud standardstsenaariumile.33
Lõige 2 reguleerib käitamisloa taotluse esitamist Transpordiametile. Selle taotlemisel teeb
käitaja EL-i määruse 2019/947 artikli 11 nõuetele vastava riskihindamise ja esitab selle koos
punkti UAS.SPEC.030 nõuetele vastava taotlusega, lisades asjakohased riskimaandamise
meetmed. Käitamise riskihindamisel peab tegema järgmist:
33
Standardstsenaariumis on määratud, millistele tingimustele peab õhusõiduki käitamine vastama.
- kirjeldama MÕS-i käitamise omadusi (tehnilised omadused, käitamise keerukus,
käitamisega seotud töötajate pädevus, kavandatud tegevuskeskkond ja geograafiline
piirkond);
- esitama ettepaneku käitamise asjakohaste ohutuseesmärkide kohta;
- tegema kindlaks maapealse ja õhus käitamisega seotud riskid, nagu käitamiskõrgus,
õhusõiduki mõõtmed, lendamine inimrühmade kohal jne;
- tegema kindlaks võimalike riskimaandamise meetmete ulatuse, nagu käitamiskoha
geograafilise ulatuse või käitamise ajavahemiku kestuse piiramine, võime toime tulla
võimalike ebasoodsate käitamistingimustega, inimliku eksimuse risk;
- määrama kindlaks valitud meetmete usaldusväärsuse vajaliku taseme viisil, mis võimaldab
MÕS-i ohutut käitamist.
Lõike 3 kohaselt peab erikategoorias sooritatavate lendude korral käitajal olema kehtiv
vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki
süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete ees. EL-i määrus 2019/947 näeb
liikmesriigile ette võimaluse nõuda asjakohase kindlustuskaitse olemasolu ning arvestades, et
erikategoorias sooritatavad lennud on kõrgema riskitasemega, on selline nõue asjakohane.
Käitaja esitab info vastutuskindlustuslepingu kohta siis, kui ta esitab käitamisteatise või
käitamisloa taotluse.
Lõige 4 reguleerib Transpordiameti otsuse tegemist käitamisteatise kinnitamiseks või sellest
keeldumiseks. Käitamisteatise kinnitamisel kontrollib Transpordiamet selle vastavust EL-i
määruse 2019/947 1. liites sätestatud tingimustele. Selle käigus kontrollitakse ka, kas käitaja
on punktis UAS.STS-01.030 nimetatud kohustusi, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:
käitamise käsiraamatu koostamine; hädaolukorra ja avariiprotseduuride asjakohasuse
tagamine; käitamiseks sobiva tõhusa avariiolukordade lahendamise plaani väljatöötamine;
kontrollitava maa-ala kehtestamine ning seal viibivate isikute teavitamine. Transpordiamet teeb
otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, arvestades taotluse ja sellele lisatud
dokumentide läbivaatusele kuluvat aega.
Lõige 5 reguleerib Transpordiameti otsuse tegemist käitamisloa andmiseks või sellest
keeldumiseks. Käitamisloa loa taotlusega esitatakse riskihindamine, mis on võrreldes
käitamisteatise standardstsenaariumiga oluliselt põhjalikum. Transpordiamet teeb otsuse 90
päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
Lõike 6 kohaselt keeldub Transpordiamet käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa
väljaandmisest, kui isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse
läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks käitamisloa andmisest või
käitamisteatise kinnitamisest keelduda.
Lõike 7 kohaselt antakse käitamisluba välja kuni 5 aastaks. EL-i määruse 2019/947 lisa punkti
UAS.SPEC.080 kohaselt määrab loa kehtivusaja kindlaks liikmesriigi pädev asutus.
Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustuse käitamisteatise ja käitamisloa
taotluse läbivaatamise ning käitamisloa hoidmise eest. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu
§-s 2 (RLS-i täiendamine §-dega 17718 ja 17719).
LennS-i § 4625 reguleerib kerge mehitamata õhusõiduki käitaja pädevustunnistust (edaspidi
LUC34).
LUC on erikategooria pädevustunnistus, mis antakse välja üksnes juriidilisele isikule – see
tuleneb EL-i määruse 2019/947 lisa C-osa punkti UAS.LUC.010 alapunktist 1. Sellega annab
Transpordiamet isikule heakskiitmise tingimuste raames õiguse lubada käitada mehitamata
õhusõiduki süsteemi ilma käitamisluba või käitamisteatist taotlemata.
Lõike 1 kohaselt esitab LUC-i taotleja Transpordiametile taotluse, mis sisaldab EL-i määruse
2019/947 lisa C-osa punkti UAS.LUC.010 alapunktis b nimetatud andmeid. Need on järgmised:
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas organisatsiooni
struktuur ja ohutusjuhtimise süsteem; mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja vastutavate
töötajate, sealhulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise lubade eest vastutavate
isikute nimed; kinnitus selle kohta, et taotleja on kontrollinud kõiki pädevale asutusele esitatud
dokumente ja et need on kooskõlas kohaldatavate nõuetega.
Lõike 2 kohaselt vaatab Transpordiamet taotluse läbi ja teeb otsuse 90 päeva jooksul taotluse
esitamisest arvates, nagu ka muude Transpordiametile esitatavate taotlustega sertifikaadi
andmise korral.
Lõikega 3 määratakse tingimused, millal Transpordiamet keeldub LUC-i väljaandmisest.
LUC-i taotlemisel hindab Transpordiamet eelkõige taotleja ohutusjuhtimise süsteemi ja
käsiraamatu vastavust määruse 2019/947 nõuetele (UAS.LUC.030 ja UAS.LUC.040). Kui need
ei vasta tingimustele, ei anna Transpordiamet LUC-i. Samuti ei anta välja LUC-i, kui selgub,
et isik on taotlemisel esitanud valeandmeid.
Lõikega 4 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu
§-s 2 (RLS-i täiendamine §-dega 17720).
LennS-i § 4626 reguleerib käitamisloa ja LUC-i piiramist, kehtivuse peatamist ning kehtetuks
tunnistamist. Piiramise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise regulatsioon on sarnane teiste
Transpordiameti väljaantavate lubade ja sertifikaatide piiramise, kehtivuse peatamise ning
kehtetuks tunnistamise regulatsiooniga.
Lõige 1 sätestab käitamisloa ja LUC-i piiramist, kehtivuse peatamist ning kehtetuks
tunnistamise alused.
Lõike 2 kohaselt võib käitamisloa ning LUC-i kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks. Kui
peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, kehtivus taastatakse.
Lõike 3 kohaselt, kui tunnistuse omanik ei kõrvalda puudusi kehtivuse peatamise tähtaja
jooksul ning ei vasta käitamisloa või pädevustunnistuse väljaandmise aluseks olevatele
nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Käitamisloa ja LUC-i kehtivuse
peatamise menetlus on sarnane teiste Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse
peatamisega.
Lõikes 4 on sätestatud normid käitamisloa ning LUC-i kehtivuse taastamiseks sarnaselt teiste
Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamisega. Kui sertifikaadi piiramise
või või kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet
34
LUC (ingl light UAS operator certificate) on kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus.
sertifikaadi kehtivuse piiratud või peatatud sertifikaadi ulatuses ning sertifikaadi omanik saab
kasutada sertifikaadist tulenevaid õigusi piiramise või peatamise eelses ulatuses.
Kui isik loobub käitamisloast või LUC-ist, tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks.
LennS-i § 47 lõikes 57 ja § 48 lõikes 23 asendatakse varem kehtinud EL-i lennundusohutuse
alusmääruse viited mitte-EASA õhusõiduki määratlemiseks kehtiva EL-i lennundusohutuse
alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktiga d lähtudes kehtiva EL-i lennundusohutuse alusmääruse
X lisas sätestatud vastavustabelist. Muudatus on seotud varasema EL-i lennundusohutuse
alusmääruse kehtetuks tunnistamise ja uue EL-i lennundusohutuse alusmääruse kehtestamisega
seotud muudatusega. Varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikes 4 (ja sama
määruse II lisas) nimetatud õhusõidukid olid mitte-EASA õhusõidukid ehk õhusõidukid,
millele ei kohaldatud EL-i lennundusohutuse alusmäärust ja selle rakendusmäärusi. LennS-i
kehtivas redaktsioonis on kasutatud mitte-EASA õhusõiduki tähistamiseks viiteid nii varem
kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikele 4 kui ka määruse II lisale, eelnõuga
viited ajakohastatakse ja ühtlustatakse.
Maapealne teenindus lennujaamas (LennS-i 82. peatükk)
LennS-i § 502 lg 1 ja § 503 muudetakse ning seadust täiendatakse peatükiga 83 „Maapealne
teenindus lennujaamas“ seoses direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse
turule ühenduse lennujaamades täieliku ülevõtmisega Eestis. Direktiivi eesmärk on kehtestada
ühtsed alused vaba juurdepääsu loomiseks ja toimimiseks maapealse teeninduse teenuste
osutamise turul EL-i lennujaamades. Seni on maapealse teeninduse teenuste osutamisega
seonduvat Eestis reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti
õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ 8. peatükis
„Maapealne käitlus lennuväljal“, millega oli direktiiv üle võetud osaliselt.
Vabariigi Valitsus kiitis 11. veebruaril 2016. a heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu
lennunduspaketi kohta.35 Seisukohtade seletuskirja kohaselt toetab Eesti võimaluste otsimist
lennujaamateenuste tõhustamiseks. Tõhusad ja konkurentsivõimelised lennujaamateenused,
mis hõlmavad muu hulgas maapealset teenindust, on seisukohtade seletuskirja kohaselt väga
olulised nii EL-i lennundussektori konkurentsivõime kui ka reisijatele pakutavate teenuste
kvaliteedi seisukohalt. Käesolev eelnõu arvestab vajadusega tagada direktiivi ülevõtmisel
maapealse teeninduse tõhus toimimine ja kvaliteet. Seni on maapealse teeninduse teenuste
osutamisega seonduvat Eestis reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240
„Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“
peatükis 8 „Maapealne käitlus lennuväljal“, mis võttis direktiivi üle osaliselt. Direktiivi
erinevate sätete ülevõtmise kohustus on direktiivi kohaselt seatud sõltuvusse erinevate
eeltingimuste täitmisest. Omakäitluse vabaduse tagamises on direktiivi kohaldamine olnud
Eestile kohustuslik alates ajast, mil Tallinna lennujaama aastane vedude maht ületas 1 miljonit
reisijat või 25 000 tonni kaupa. Eesti suurima reisijate arvuga ja suurima kaubaveo mahuga
lennujaam on Tallinna lennujaam, mida haldab AS Tallinna Lennujaam. AS Tallinna
Lennujaam on omakäitluse vabaduse Tallinna lennujaamas taganud. Kuni ajani, mil Eestis ei
olnud ühtegi lennujaama, mille aastane vedude maht ületanuks 2 miljonit reisijat või 50 000
tonni kaupa, ei olnud direktiivi kohaldamine kohustuslik kolmandatele isikutele osutatavate
maapealse teeninduse teenustele. Sellele vaatamata on AS Tallinna Lennujaam taganud
Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenuste osutamise vabaduse kõigis valdkondades
peale pagasikäitluse ja perroonikäitluse, kusjuures perroonikäitluse hulgas on konkurentsile
35
Eesti seisukohad Euroopa Liidu lennunduspaketi kohta. MKM-i dokumendiviit: 2-13/16-00140/008.
avatud toidu ja jookide transport, õhusõidukile laadimine ja sealt mahalaadimine. Piiratud
teenuste valdkonnas on praegu ainus teenusepakkuja täielikult AS-ile Tallinna Lennujaam
kuuluv tütarettevõtja AS Tallinn Airport GH. Tallinna lennujaama reisijate arv ületas esimest
korda 2 miljoni reisija piiri 2012. a, aga langes 2013. a uuesti alla selle piiri. Alates 2014. aastast
on Tallinna lennujaama reisijate arv olnud püsivalt üle 2 miljoni (v.a 2020. aastal, mil SARS-
CoV-2 viiruse puhangu mõju tõttu langes reisijate arv oluliselt)36. Kuna direktiivi mõningate
nõuete täitmist Tallinna lennujaamas takistavad praegu infrastruktuurist tulenevad põhjused,
andis majandus- ja taristuminister 13. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 1.1-1/17-040 direktiivi
artikli 9 kohase erandi. Erandi kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist 2017. a
kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse
teeninduse teenustest perroonikäitlust (välja arvatud perroonikäitluse osaks olevat toidu ja
jookide transporti, õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist) ja pagasikäitlust. Erandi kiitis
7. juuni 2017. a otsusega 2017/976 heaks Euroopa Komisjon.
Eelnõu koostamise ajaks ei ole komisjon maapealse teeninduse ohutusega seonduvaid
aluspõhimõtteid täpsustanud. Aluspõhimõtete täpsustamiseks delegeeritud õigusakti eelnõu
koostamine on tehtud ülesandeks EASA-le. Euroopa Liidu Lennundusohutusameti
22. novembri 2019. a plaani kohaselt esitab amet oma ettepaneku komisjonile 2021. a lõpuks.37
Vastavalt on eelnõus arvestatud alusmääruse VII lisas sisalduvate aluspõhimõtetega. Eelnõu
koostamisel ei ole olnud võimalik arvestada aluspõhimõtteid komisjoni delegeeritud täpsustava
õigusaktiga, mis on alles koostamisel. Kui komisjoni delegeeritud õigusakt on jõustunud, on
eelnõuga sätestatud nõuded maapealsele teenindusele vaja üle vaadata, et tagada vastuolude
puudumine LennS-i ja komisjoni delegeeritud õigusakti vahel.
Eelnõu väljatöötamisel on eeskujuna kasutatud Saksamaa Liitvabariigis direktiivi 96/67/EÜ
ülevõtmiseks kehtestatud õigusakte, nagu: lennuliikluse seadus (sks Luftverkehrsgesetz) ja
määrust maapealse käitluse teenuste osutamise kohta lennujaamades (sks Verordnung über
Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen).
Saksamaa valiti eeskujuks põhjusel, et Saksamaa ei piirdunud direktiivi formaalse ülevõtmisega
riigisisesesse õigusesse, vaid püüdis ennetada selle rakendamisel tekkida võivaid praktilisi
probleeme. Nimelt täpsustas Saksamaa direktiivi ülevõtmisel maapealse teeninduse osutajate
valimise menetluse üksikasju, lennujaama kasutajate komitee töökorraldust ja maapealse
teeninduse osutajatele kehtivaid miinimumnõudeid. Saksamaal on direktiivi ülevõtmiseks
kehtestatud õiguslikku regulatsiooni praktikas pikka aega katsetatud mitmes lennujaamas ja
Saksamaa turuosalised on direktiivi kohta andnud palju tagasisidet. Seega on direktiivi
ülevõtmisega seonduv probleemistik Saksamaal põhjalikult läbi mõeldud. Erinevalt
turuosaliste antud tagasisidest, mis on saadud Euroopa Komisjoni praegu käimasolevas EL-i
lennujaamades maapealse teeninduse hindamise protsessis, ei arva Saksamaa turuosalised, et
maapealse teeninduse detailsem regulatsioon Saksamaa määruses maapealse teeninduse
teenuste osutamise kohta lennujaamades oleks ebamõistlik.38 Peamise probleemina on esile
toodud küsimus, kas Saksamaa lennujaamades, mis on Tallinna lennujaamast oluliselt
36
2020. aastal teenindas AS Tallinna Lennujaam 863 585 reisijat.
37
EASA. Terms of Reference for rulemaking task (RMT).0728. Development
of requirements for groundhandling.
https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/ToR%20RMT.0728%20Issue%201.pdf (24.09.2021).
38
Maapealne teenindus ELi lennujaamades – hindamine (2010–2018).
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-
lennujaamades-hindamine-2010-2018-_et (24.09.2021)
suuremad, peaks olema maapealse teeninduse osutajate arv piiratud valdavalt ainult kahele
teenuseosutajatele.
Peale Saksamaa kogemuse on eelnõu koostamisel tutvutud Lätis, Leedus ja Soomes direktiivi
ülevõtmiseks kasutatud lahendustega. Lätis on direktiiv üle võetud valitsuskabineti 17. juuni
2008. a määrusega nr 447. Leedus on direktiiv üle võetud transpordiministri 12. aprilli 2002. a
korraldusega nr 3-144. Soomes on direktiiv üle võetud lennundusseaduse muudatustega, mis
sisaldavad täpsema regulatsiooni kehtestamiseks volitusnorme Soome transpordi- ja
kommunikatsiooniametile Traficom. Lätis, Leedus ja Soomes on direktiivi ülevõtmisel
valdavalt piirdutud direktiivi formaalse ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse. Seetõttu ei
andnud Läti, Leedu ja Soome õigusaktid võrreldes direktiivi enda tekstiga olulist lisaväärtust.
Piirdumist direktiivi formaalse ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse on kritiseeritud
Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja
Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a veebruaris valminud
raportis.39
Erinevalt Saksamaal ja Eestis seni maapealse teeninduse õiguslikuks reguleerimiseks kasutatud
lahendusest lisatakse enamik direktiivi ülevõtmiseks vajalikke sätteid LennS-i. Sellise valiku
põhjus on asjaolu, et mitu direktiivi sätet seonduvad lennujaama haldaja, maapealse teeninduse
osutaja, omakäitleja või kolmandate isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega. Vastavalt
lisatakse LennS-i maapealse teeninduse osutamise vabaduse tagamise põhimõte, selle
põhimõtte üldkehtivad erandid ja volitusnormid Vabariigi Valitsusele üksikjuhtudel erandite
tegemiseks. Samuti lisatakse LennS-i maapealse teeninduse osutajate ja omakäitlejate tegevuse
suhtes kehtivad baasnõudmised ja täpsemate nõuete kehtestamise aluseks olevad põhimõtted.
Euroopa Komisjon hindab praegu maapealset teenindust EL-i lennujaamades aastatel
2010201840. Kuna hindamine on alles pooleli, ei olnud selle tulemusi võimalik eelnõu
koostamisel kasutada. Uuemate analüüside puudumisel on eelnõu koostamisel kasutatud
Euroopa Komisjoni 2010. aastal tellitud mõjuanalüüsi, mille kohaselt41 on direktiivi
rakendamisel esinenud järgmiseid probleeme:
1) valikumenetluse tegemise kord ja valikukriteeriumid on puudustega, sh esineb
valikumenetluse tegemisel tihti huvide konflikte;
2) turu väiksus ei võimalda tõhusa konkurentsi tekkimist;
3) lennujaama rajatistele ja sisseseadele juurdepääsu tasustamine ei ole läbipaistev;
4) tsentraliseeritud infrastruktuuride kättesaadavuse piiratus ja kasutustasude tase;
5) suurema hinnakonkurentsiga kaasnev negatiivne mõju sotsiaalsetele aspektidele (töötajate
kindlustunne, töötunnid), ohutusele ja turvalisusele, töötajate keskmisele kvalifikatsioonile;
6) maapealse teeninduse kvaliteediprobleemid;
7) maapealse teenindusega seotud riskide kindlustamata jätmine;
8) alltöövõtjate suhtes kehtivate nõuete ebaselgus;
39
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry.
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_p
ages.pdf, lk 20, 53 ja 57 (24.09.2021)
40
Maapealne teenindus EL-i lennujaamades – hindamine (2010–2018).
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-
lennujaamades-hindamine-2010-2018-_et (24.09.2021).
41
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-
groundhandling-report.pdf (24.09.2021).
9) eri liikmesriikide ja lennujaamade rakenduspraktika on väga erinev;
10) direktiivis kasutatud terminite ebaselgus, sh „omakäitlus“, „tsentraliseeritud
infrastruktuur“;
11) direktiiv ei reguleeri alltöövõttu, kvaliteedinõudeid, töötingimusi ja töötajate üleandmist,
minimaalseid koolitusnõudeid, kindlustuskaitse nõudeid, liikumispiirangutega reisijatele
teenuste osutamist, keskkonnakaitset, maapealse teeninduse järjepidevuse tagamisega
seonduvat (nt mis juhtub, kui teenuseosutaja turult lahkub);
12) direktiiv on ebaselge hankelepingu tähtaja, konkursi korraldamise tingimuste, õiglaste
valikukriteeriumite, teenuste pakettide moodustamise võimaluste, lennujaama kasutajate
komitee rolli ja koosseisu, rajatistele juurdepääsu tasude, raamatupidamise lahususe nõude,
ruumipiirangute, järelevalve ja kaebuste esitamise korra kohta.
Asjaolu, et Euroopa Komisjoni 2010. aastal tellitud mõjuanalüüsis viidatud probleemid
maapealses teeninduses ei ole kuhugi kadunud, nähtub Rahvusvahelise Lennujaamade
Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste
Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. aasta veebruaris valminud raportist.42
Eelnõus ja selle alusel antavate määruste kavandites on ülalloetletud probleemide ilmnemist
Eestis püütud võimaluse korral ennetada, reguleerides ohukohti üksikasjalikumalt, kui on otse
vajalik direktiivi ülevõtmiseks. Näiteks on kavandatud nõuded lennujaama kasutajate komitee
töökorraldusele, nõuded teenuste osutajate valimiseks elluviidavale konkursile ja nõuded
maapealse teeninduse osutajale ja omakäitlejale.
Valdkonna eest vastutavale ministrile antakse volitused kehtestada:
1) nõuded lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele sellistes lennujaamades, mille
vedude aastamaht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa;
2) LennS-is sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt
heakskiidu küsimise kord;
3) LennS-is sätestatud juhtudel maapealsete teenindajate valimiseks korraldatavast konkursist
teavitamise kord;
4) nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisu kohta;
5) asjaolud, mille esinemise korral eeldatakse, et maapealsete teenindajate ja omakäitlejate
usaldusväärsus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit
reisijat või 50 000 tonni kaupa;
6) asjaolud, mille esinemise korral eeldatakse, et maapealsete teenindajate ja omakäitlejate
kohustus tagada piisav raha ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab
2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.
Direktiivi ülevõtmine ilma LennS-i muutmata oleks vastuolus seadusereservatsiooni
põhimõttega. Ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine eeldab
seadusandja volitust.
LennS-i § 502 lg 1 jäetakse välja osa „(edaspidi käesolevas peatükis lennujaam)“. Terminit
„lennujaam“ kasutab LennS läbivalt ega ole põhjendatud anda seaduse eri osades sellele erinev
tähendus. Selleks, et LennS-i 82. peatükk kohalduks üksnes äriliseks lennuliikluseks avatud
suurima reisijate arvuga lennujaamale, ei ole vajalik, et terminil „lennujaam“ oleks 82. peatükis
ülejäänud seadusest erinev tähendus. Muudatus on vajalik, et LennS-i §-des 503 ja 504
42
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry. :
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_p
ages.pdf, lk 5359 (24.09.2021).
defineeritud terminid oleksid kasutatavad ka eelnõuga LennS-i lisatavas peatükis 83. Ilma
muudatuseta oleks 83. peatükis vaja uuesti defineerida terminid „lennujaama haldaja“ ja
„lennujaama kasutaja“.
EL-i lennundusohutuse alusmäärus kasutab termini „lennujaam“ asemel terminit „lennuväli“.
LennS-is on kasutatud mõlemat. Kuna direktiivis 96/67/EÜ kasutatakse terminit „lennujaam“,
on eelnõus kasutatud maapealse teeninduse teenuste osutamise kontekstis samuti terminit
„lennujaam“.
Et korrastada LennS-is terminite „lennujaam“ ja „lennuväli“ kasutamine, eeldab kogu seaduse
süsteemset analüüsimist ja muutmist, ent see väljub käesoleva eelnõu raamest.
LennS-i § 503 muudetakse, et lennujaama haldaja definitsioon vastaks nii direktiivi
2009/12/EÜ artikli 2 punktile 2 kui ka direktiivi 96/67/EÜ artikli 2 punktile c.
Paragrahvile lisatakse lõige 2, milles täpsustatakse lennujaama haldaja definitsiooni direktiivi
96/67/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt.
Lõikes 2 täpsustatakse, et kui lennujaama juhib või haldab mitu eri isikut või organit, on LennS-
i tähenduses lennujaama haldaja iga selline isik või organ.
Paragrahvis 503 kasutatud termin „lennujaama haldaja“ erineb EL-i lennundusohutuse
alusmääruse artikli 3 punktis 14 kasutatud terminist „lennuvälja käitaja“, sest direktiivides
2009/12/EÜ ja 96/67/EÜ on kasutusel alusmäärusest erinevad terminid.
Et korrastada LennS-i terminite „lennujaama haldaja“ ja „lennuvälja käitaja“ kasutamine,
eeldab kogu seaduse süsteemset analüüsimist ja muutmist, ent see väljub käesoleva eelnõu
raamest.
LennS-i § 504 muudetakse. Paragrahvis sätestatakse nõuded lennujaama kasutajale ja
lennujaama kasutajate komiteele.
Lõiget 1 muudetakse, et lennujaama kasutaja definitsioon vastaks nii direktiivi 2009/12/EÜ
artikli 2 punktile 3 kui ka direktiivi 96/67/EÜ artikli 2 punktile d.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 3 ja muudetakse lõiget 2, et täpsustada lennujaama kasutajate
õigust osaleda lennujaama haldaja moodustatava lennujaama kasutajate komitee töös, mis
vastab direktiivi 96/67/EÜ artiklile 5. Lennujaama kasutajate komitee on praegu Tallinna
lennujaamas olemas ja tegutseb, kuid LennS-is seni seda terminit ei kasutanud. Selle asemel oli
lõikes 2 antud lennujaama kasutajatele õigus omavahel kokku leppida, et 82. peatükist tulenevat
suhtlust lennujaama haldajaga hakatakse korraldama lennujaama kasutajaid esindava
organisatsiooni kaudu. Kuna direktiivi 96/67/EÜ artikkel 5 kohustab liikmesriike tagama, et
lennujaama kasutajate komitee on loodud, ei ole põhjendatud jätta LennS-is lennujaama
kasutajaid esindava organisatsiooni moodustamist lahtiseks.
Paragrahvi lõige 4 kohustab lennujaama kasutajate komiteed võtma vastu töökorra. See on
õiguskindluse huvides kehtestatud kohustus, mis otseselt ei tulene direktiivist 96/67/EÜ.
Töökorra vastuvõtmise kohustus on lisatud, sest Euroopa Komisjoni 2010. aastal tellitud
mõjuanalüüsi43 kohaselt on direktiiv lennujaama kasutajate komitee koosseisu ja hääleõiguste
43
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
jagunemise kohta ebaselge ning huvigruppide arvates on lennujaama kasutajate komitee
töökorraldusega seonduvaid küsimusi vaja täpsustada.
Paragrahvi lõikes 5 volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama nõudeid
lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele lennujaamades, mille vedude aastamaht ületab
2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Eestis on ainus selline lennujaam Tallinna lennujaam.
Direktiivis 96/67/EÜ ei ole lennujaama kasutajate komitee töökorralduse täpset reguleerimist
nõutud. Volitusnorm on lisatud Saksamaa eeskujul, et kehtestada direktiivi kohaldamisalasse
kuuluva suurusega lennujaamades tegutsevate lennujaama kasutajate komiteede efektiivset
toimimist tagavad minimaalsed nõuded komiteede töökorraldusele. Vajadusele täpsustada
komitee töökorraldus õigusaktides, on viidatud Euroopa Komisjoni 2010. aastal tellitud
mõjuanalüüsis.44
LennS-i täiendatakse peatükiga 83 „Maapealne teenindus lennujaamas“.
LennS-i §-s 5014 selgitatakse 83. peatüki kohaldamisala. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 vastavad
direktiivi 96/67/EÜ artikli 3 lõigetele 2 ja 3.
Lõikes 1 on selgitatud, et kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, siis kohaldatakse LennS-i
83. peatükki igale lennujaamale eraldi. AS Tallinna Lennujaam haldab lisaks Tallinna
lennujaamale ka mitut väiksemat lennujaama.
Lõige 1 tagab selle, et 83. peatüki nõuded ei kohaldu AS-i Tallinna Lennujaam hallatavate
lennujaamade kogumile, vaid iga lennujaama kohta eraldi. See tähendab näiteks, et AS Tallinna
Lennujaam ei pea üheski teises lennujaamas peale Tallinna lennujaama tagama maapealse
teeninduse vabadust, sest ainult Tallinna lennujaamas ületab vedude maht direktiivi
kohaldumiseks vajaliku piirmäära.
Lõikes 2 selgitatakse, et kui lennujaama haldaja on avaliku võimu kandja valitseva mõju või
järelevalve all, on sellel avaliku võimu kandjal oma pädevuse piires kohustus tagada, et
lennujaama haldaja täidab LennS-i 83. peatükis sätestatud nõudeid. Praegu kuuluvad AS-i
Tallinna Lennujaam kõik aktsiad riigile ja AS-i Tallinna Lennujaam tegevus allub
Transpordiameti järelevalvele. Lõige 2 tähendab, et riigil (eelkõige aktsionäri õiguste teostajal,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil) ja Transpordiametil on oma pädevuse piires
kohustus tagada, et AS Tallinna Lennujaam täidab LennS-i 83. peatükis lennujaama haldajale
sätestatud nõudeid.
LennS-i §-s 5015 selgitatakse terminit „maapealne teenindus“, et 83. peatüki lugemisel oleks
selge, et maapealset teenindust tuleb mõista samas tähenduses, mis on sellele antud direktiivis
96/67/EÜ. Paragrahv ei taasesita direktiivi 96/67/EÜ lisa, vaid viitab direktiivi lisale. Direktiivi
lisa sisaldab väga pikka teenuste loetelu ja selle kordamine seaduses ei ole õigusselguse
seisukohalt otstarbekas ega vajalik.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010,
paras. 4.784.82: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-
revision-groundhandling-report.pdf (24.09.2021).
44
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010,
par. 4.784.82: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-
groundhandling-report.pdf (24.09.2021).
Direktiivi lisas esitatud teenuste loetelu ei kattu täies ulatuses loeteluga EL-i lennundusohutuse
alusmääruse artikli 3 punktis 23. Näiteks ei kuulu EL-i lennundusohutuse alusmääruse artikli 3
punkti 23 kohaselt maapealse teeninduse hulka direktiivi lisas loetletud õhusõiduki hooldus,
maapealne transport ja toitlusteenus. Seetõttu on vaja täpsustada, et 83. peatükis on termin
„maapealne teenindus“ kasutusel direktiivi, mitte alusmääruse tähenduses. EL-i
lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt direktiivist vahet maapealse teeninduse
osutamisel kolmandatele isikutele ja omakäitlusel.
LennS-i §-s 5016 on defineeritud terminid „omakäitlus“ ja „omakäitleja“.
Lõikes 1 defineeritakse termin „omakäitlus“. Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja
osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust ja ei sõlmi lepingut
kolmanda isikuga selliste teenuste osutamiseks. Definitsioon vastab direktiivi artikli 2 punktile
f. Erinevalt direktiivist ei tehta EL-i lennundusohutuse alusmääruses vahet maapealse
teeninduse osutamisel kolmandatele isikutele ja omakäitlusel. Direktiivi ülevõtmisel on oluline
vahet teha omakäitlusel ja maapealse teeninduse osutamisel kolmandatele isikutele, sest nende
suhtes kehtivad nõuded on erinevad.
Lõikes 2 defineeritakse termin „omakäitleja“: omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb
lennujaamas omakäitlusega. Direktiivis ei ole sellist terminit kasutatud, vaid seal on kasutatud
kohmakaid väljendeid „omakäitlusega lennujaama kasutaja“ ja „omakäitlust teostav
lennujaama kasutaja“. Termin „omakäitleja“ on kasutusele võetud eesti keele lausestusreeglite
parema järgimise huvides. Erinevalt direktiivist ei tehta EL-i lennundusohutuse alusmääruses
vahet maapealse teeninduse osutajatel kolmandatele isikutele ja omakäitlejatel. Direktiivi
ülevõtmisel on oluline vahet teha omakäitlejatel ja maapealse teeninduse osutajatel
kolmandatele isikutele, sest nende suhtes kehtivad nõuded on erinevad.
Lõikes 3 täpsustatakse, et lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui
lennujaama kasutajad on omavahel ainuvalitseva mõju kaudu seotud eelkõige juhul, kui ühele
lennujaama kasutajale kuulub enamusosalus teises lennujaama kasutajas, või ühele isikule
kuulub enamusosalus mitmes lennujaama kasutajas. Täpsustus vastab direktiivi artikli 2
punktile f. Ühtse lähenemise tagamiseks konkurentsiseadusega on võrreldes direktiivi artikli 2
punktiga f) § 5016 lõikesse 3 lisatud viide ainuvalitsevale mõjule. Direktiivi artikli 2 punkt f
keskendub ainult enamusosalustele, mis aga mõningates olukordades ei pruugi lepinguliselt
võetud kohustuste või põhikirjade tõttu üldse anda alust lugeda ettevõtjad üheks lennujaama
kasutajaks. Direktiivi mõttega on kooskõlas lugeda ettevõtjad üheks lennujaama kasutajaks
olukorras, kus nad on omavahel seotud ainuvalitseva mõju kaudu. Viide ainuvalitsevale mõjule
laiendab lennujaama kasutajate võimalusi omakäitluseks olukordades, kus lennujaama
kasutajal on maapealset teenindust osutava ühingu üle ainuvalitsev mõju ilma enamusosaluseta.
Ülaltoodud terminite defineerimine LennS-is on vajalik õigusselguse tagamiseks, sest
direktiivis ja EL-i lennundusohutuse alusmääruses on maapealse teenindusega seonduvaid
termineid kasutatud eri tähenduses. Direktiivi ülevõtmise seisukohalt on oluline rõhutada, et
83. peatükis on termineid kasutatud neile direktiivis antud tähenduses. Kui direktiivi täielikuks
ülevõtmiseks vajalike sätete ja EL-i lennundusohutuse alusmääruse sätete vahel peaks ilmnema
mõningane vastuolu, lähtutakse alusmääruse sätetest.
LennS-i §-s 5017 avatakse termin „maapealne teenindaja“ Maapealne teenindaja on isik, kes
osutab kolmandatele isikutele üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust. Definitsioon
vastab direktiivi artikli 2 punktile g, kuid seda terminit on lähendatud EL-i lennundusohutuse
alusmääruse artikli 3 punktis 23 kasutatud terminile „maapealne teenindus“. Direktiivi
ülevõtmise seisukohalt on oluline teha vahet a) kohustustel, mis seonduvad omakäitlusega, ja
b) kohustustel, mis seonduvad kolmandatele isikutele maapealse teeninduse osutamisega.
Erinevalt direktiivist ei tehta EL-i lennundusohutuse alusmääruses vahet maapealse teeninduse
osutajatel kolmandatele isikutele ja omakäitlejatel. Kuna EL-i lennundusohutuse alusmääruses
on kolmandatele isikutele ja iseendale maapealse teeninduse osutajate ühise nimetajana
kasutusel termin „maapealse teeninduse teenuse osutaja“, on eelnõus kolmandatele isikutele
maapealse teeninduse osutajatele viitamiseks kasutusele võetud termin „maapealne teenindaja“.
Direktiivi ülevõtmisel on oluline vahet teha omakäitlejatel ja maapealse teeninduse osutajatel
kolmandatele isikutele, sest neile kehtivad eri nõuded. Seetõttu on õigusselguse huvides vaja
LennS-is defineerida termin „maapealne teenindaja“.
Lõikes 2 kehtestatakse nõue, et kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on § 5030 lõike 1
või 6 alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava teenuse teenindaja otseselt ega kaudselt olla
järgmiste isikute valitseva mõju all:
1) sama lennujaama haldaja;
2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25 protsenti reisijaid või kaupa vastavate
maapealsete teenindajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas;
3) isik, kelle valitseva mõju all on otseselt või kaudselt punktis 1 või 2 nimetatud isik;
4) isik, kes on otseselt või kaudselt punktis 1 või 2 nimetatud isiku valitseva mõju all.
Paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõue vastab direktiivi artikli 6 lõikele 3 ja artikli 9 lõike 1
punktile a).
Direktiivi artikli 9 lõike 1 punktis b ei ole erinevalt direktiivi artikli 9 lõike 1 punktist a nõutud,
et maapealse teeninduse teenuse osutajate arvu piiramisel ühele maapealsele teenindajale
kohaldataks direktiivi artikli 6 lõiget 3 (LennS-i § 5017 lg 2). Seetõttu ei kohaldu paragrahvi
lõikes 2 sätestatud nõue juhul, kui piirang on seatud LennS-i § 5030 lõike 5 alusel (piiramine
ühele teenuse osutajale). Kui teenuse osutajate arvu piiramisel ühele määratakse kindlaks isik,
kellel on ainsana õigus piirangu kehtivuse ajal teenust osutada, ei pea see isik vastama LennS-i
§ 50 lõikes 2 sätestatud nõudele. Seda asjaolu kinnitab kuni 15. maini 2021 kehtiv Euroopa
Komisjoni kinnitatud erand, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH 15. maist 2017. aastast
kuni 14. maini 2021. aastal õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse
teeninduse teenustest perroonikäitlust ja pagasikäitlust. Kui teenuse osutajate arvu piiratakse
ühele ja ainuõigust omavat isikut kindlaks ei määrata, on lennujaama haldajal endiselt õigus
kasutada LennS-i § 5034 lõikes 5 sätestatud õigust täita ise ainsa teenuseosutaja koht.
Lõikes 3 täpsustatakse, et lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus
lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud LennS-i
nõuetele vastav konkurss, kuid konkursitingimustele vastavat maapealset teenindajat ei ole
leitud. Direktiivis asjakohast täpsustust ei ole, kuid see vastab direktiivi mõttele. Liikmesriik ja
lennujaama haldaja ei saa ühtegi sõltumatut maapealset teenindajat sundida konkreetses
lennujaamas oma teenuseid osutama, vaid üksnes saavad luua selleks mõistlikult vajalikud
tingimused. Eelkõige on selline mõistlikult vajalik tingimus korraldada LennS-i §-ides 5034 ja
5035 esitatud nõuetele vastav konkurss maapealse teenindaja leidmiseks.
Lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise algusaeg algab äriliseks
lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaamas ühe kalendriaasta jooksul arvates
kuupäevast, mil lennujaama aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni
kaupa. Vastava kriteeriumi näeb ette direktiivi artikli 1 lõige 2. Lähtudes Euroopa Komisjoni
edastatud erandi taotlusest oli lõigete 2 ja 3 kohaldamise algusajaks kavandatud 15. mai 2021,
kuid 2020. aastal alguse saanud SARS-CoV-2 viiruse puhangu mõju tõttu on reisijate hulk
vähenenud ja seetõttu lükkub nende sätete jõustumine edasi aega, mida ei saa praegustes
majandustingimustes täpselt prognoosida.
Möödunud aastal alguse saanud SARS-CoV-2 viiruse puhangu tõttu on reisijate arv Tallinna
lennujaamas drastiliselt vähenenud. 2020. aastal teenindas AS Tallinna Lennujaam 863 585
reisijat. Kuna reisijate arv jääb alla direktiivis 96/67/ EÜ toodud piirmäära, puudub direktiivis
sätestatud kriteerium (2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa) turg alates 14. maist 2021
avada. AS Tallinna Lennujaam on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teada
andnud, et 2021. aastal on prognoositav reisijate arv 1,064 miljonit reisijat, mistõttu puudub
2022. a kevadel direktiivis nimetatud vajadus turg avada. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on sel teemal suhelnud 2020. a maikuus ka Euroopa
Komisjoniga, kes mõistab praegust olukorda ning on andnud soovituse vaadata reisijate arv üle
2021. a alguses ja kui see on märkimisväärselt vähenenud, on turu avamine Komisjoni
hinnangul põhjendatud edasi lükata. Sellise otsuse tegemisel saadab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kinnituse ka Euroopa Komisjonile.
LennS-i § 5018 kehtestab nõuded maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse
asjakohaste, objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest. Lõige 1 on
kooskõlas direktiivi artikliga 15, mis lubab teenuse osutajat ja lennujaama kasutajat kohustada
järgima eeskirju, mis on vajalikud, et tagada lennujaama nõuetekohane toimimine.
Lõige 2 sätestab, et maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja
kehtestatud tingimusi. Tegemist on kohustusega, mis vastab lennujaama haldaja õigustele
käesoleva paragrahvi lõikes 1. Lõikes 2 toodud mõiste „tingimused“ hõlmab muuhulgas
standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi, mille kehtestamise võimalus on sätestatud direktiivi
artikli 11 lõike 1 punktis a. Direktiivi artikli 11 lõike 1 punktis a ei ole standardtingimuste ja
tehniliste kirjelduste mõistet avatud. Ühe näitena on toodud avaliku teenindamise kohustuse
kehtestamine selliste lennujaamade osas, kes teenindavad oma territooriumi äärealasid või
arengupiirkondi ja ei paku kaubanduslikku huvi, kuigi on asjaomasele liikmesriigile eluliselt
tähtsad. Kuna direktiiv viitab kohustusele konsulteerida enne standardtingimuste ja tehniliste
kirjelduste kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega konkursi korraldamise kontekstis,
siis saavad standardtingimused ja tehnilised kirjeldused tähendada üksnes selliseid tingimusi,
mis ei kehti üldisemalt väljaspool maapealset teenindust, vaid on kehtestatud üksnes maapealse
teeninduse reguleerimiseks.
Lõige 3 täpsustab, et lennujaama haldaja kehtestatud tingimused peavad muu hulgas sätestama:
1) ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustuse maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse
ohutuse tagamiseks ning
2) maapealse teenindaja ja omakäitleja kasutatavate sõidukite ja varustuse töökorra ja ohutuse
tagamise kohustuse ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel,
lennujaama territooriumil hoidmisel ja kasutamisel ning lennujaama territooriumilt
teisaldamisel kohalduvad nõuded.
Lõige 3 on kooskõlas direktiivi artikliga 15, mis lubab teenuse osutajale ja lennujaama
kasutajale teha kohustuslikuks lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud
eeskirjad. Kuna lennujaama ohutuse tagamine on muu hulgas avalikes huvides, on lõikes 3
eraldi esile toodud ohutusega seonduvad maapealsete teenindajate ja omakäitlejate kohustused,
mille lennujaama haldaja peab enda kehtestatud tingimustes kindlasti ette nägema. Näiteks
peaks lennujaama haldaja täpsemalt reguleerima maapealse teenindaja ja omakäitleja kohustust
teha lennujaama haldajaga koostööd LennS-i § 571 lõike 2 kohase ohutusjuhtimise süsteemi
auditi korraldamisel ja auditeerimisaruande koostamisel. Lõige 3 arvestab EL-i
lennundusohutuse alusmääruse VII lisa peatükis 4 sisalduvate maapealse teeninduse teenuse
osutajate kohustustega ja VII lisa punktis 2.2 sisalduva lennuvälja käitaja kohustusega koostada
lennuvälja käsiraamat. EL-i lennundusohutuse alusmäärus ei sätesta lennuvälja käsiraamatu
kohustuslikke elemente ning alusmäärus kohaldub üksnes alusmääruse artikli 3 punktis 23
loetletud teenustele, mitte kõikidele direktiivis maapealse teeninduse alla kuuluvatele
teenustele. Samuti seonduvad EL-i lennundusohutuse alusmääruses sätestatud maapealse
teeninduse teenuse osutajate kohustused üksnes ohutusega. Direktiivi artikkel 15 viitab laiemalt
lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikele nõuetele. Eelnevast lähtudes on
vajalik kehtestada nõue, et lennujaama haldaja kehtestatud tingimused reguleeriksid täpsemini
maapealse teeninduse teenuse osutajatel ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustust ja
nende kasutatavate sõidukite ja varustuse töökorda, ohutust ja liikumist lennujaama
territooriumil.
Lõige 4 sätestab lennujaama haldaja kohustuse konsulteerida enne maa pealsele teenindusele
kohalduvate standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste kehtestamist lennujaama kasutajate
komiteega. Kohustus konsulteerida selliste tingimuste kehtestamisel lennujaama kasutajate
komiteega tuleneb direktiivi artikli 11 lõike 1 punktist a. See ei ole kohustus saada
standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste kehtestamiseks lennujaama kasutajate komiteelt
nõusolek, vaid kohustus anda lennujaama kasutajate komiteele võimalus avaldada
standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste kohta oma arvamust ja teha muudatusettepanekuid.
Direktiivi artikli 11 lõike 1 punktis a ei ole standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste mõistet
avatud. Ühe näitena on toodud avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine selliste
lennujaamade osas, kes teenindavad oma territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ja ei paku
kaubanduslikku huvi, kuigi on asjaomasele liikmesriigile eluliselt tähtsad. Kuna direktiiv viitab
kohustusele konsulteerida enne standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste kehtestamist
lennujaama kasutajate komiteega konkursi korraldamise kontekstis, siis saavad
standardtingimused ja tehnilised kirjeldused tähendada üksnes selliseid tingimusi, mis ei kehti
üldisemalt väljaspool maapealset teenindust, vaid on kehtestatud üksnes maapealse teeninduse
reguleerimiseks.
LennS-i § 5019 sätestab, et maapealne teenindaja peab tagama lennujaama kasutajate pideva
teenindamise. Paragrahv on kooskõlas direktiivi artikli 15 viimase lõikega, mille kohaselt
võivad liikmesriigid kindlasti nõuda, et maapealsed teenindajad tagaksid teenuste pideva
osutamise. Maapealse teeninduse katkematu osutamine lennujaama kasutajatele on hädavajalik,
et tagada lennujaama tõrgeteta toimimine. Seetõttu on põhjendatud sätestada nimetatud
kohustus LennS-is.
LennS-i § 5020 reguleeritakse usaldusväärsusega seonduvad sätted.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed.
Direktiivi artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid maapealse teeninduse osutamise tingimusena
ette näha loa saamise lennujaama haldajast sõltumatult ametiasutuselt, kusjuures sellise loa
andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja piisava
kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja ohutusega,
samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele. Kuigi eelnõu
koostamisel ei ole peetud otstarbekaks sätestada loakohustus, on maapealse teeninduse
usaldusväärsuse nõue hädavajalik, et tagada lennujaama nõuetekohane toimimine ja avaliku
korra kaitse lennujaamades. Seetõttu on lõikes 1 sätestatud nõue, et maapealne teenindaja ja
omakäitleja peavad olema usaldusväärsed. Usaldusväärsuse nõue on LennS-i lisatud Saksamaa
eeskujul, kus see on samuti kõikide maapealse teeninduse teenuseosutajatele kehtiv nõue ilma
kaasneva loakohustuseta. Tegemist ei ole Eesti õiguses uue terminiga. Näiteks peab äriühing,
kes kontrollib sõiduki vastavust tehnonõuetele, olema LS-i § 192 lg 1 punkti 1 kohaselt
usaldusväärne. Nõue kehtib võrdselt kõikide maapealse teeninduse teenuste osutajate kohta.
Lõige 2 kohaselt tähendab usaldusväärsus, et ettevõtja ja tema juhtorganite liikmed tagavad, et
ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas kõikide kohalduvate õigusaktidega ning ei kahjusta ega
ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega avalikkust. Ettevõtlusega tegelevatel
isikutel on kohustus olla kursis nende tegevust reguleerivate õigusaktidega. Seletuskirjas ei ole
võimalik loetleda üles kõiki maapealse teenindaja ja omakäitleja suhtes Eesti ja Euroopa Liidu
õigusruumis kohalduvaid õigusakte. Kõikide kohalduvate õigusaktide all on eelkõige silmas
peetud karistusseadustikku, riigihangete seadust, maksuseadusi, keskkonna ja tööohutuse
alaseid õigusakte. Asjaolud, mille esinemisel eeldatakse vähemalt Tallinna lennujaamas, et
maapealse teenindaja ja omakäitleja usaldusväärsus ei ole tagatud, kehtestatakse § 5020 lg 3
kohaselt valdkonna eest vastutava ministri määruses. Samad asjaolud on võimalik eeskujuks
võtta ka väiksemates lennujaamades tegutsevatel maapealsetel teenindajatel ja omakäitlejatel.
Asjaolude loetelu osas teeb lõpliku otsuse minister, kuid hetkel eeldatakse, et usaldusväärsus ei
ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud
tunnusele;
2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1-5
loetletud tunnusele;
3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või
pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud maapealse
teeninduse osutamisega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või
leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi;
4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate suhtes kehtestatud nõuetele vastavuse kohta või jätnud need andmed ilma mõjuva
põhjuseta esitamata;
5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualaste süütegude või esimese astme
kuritegude eest ja karistatusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust
kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid.
Lõige 3 volitab valdkonna eest vastutatavat ministrit kehtestama määrusega asjaolud, mille
esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja usaldusväärsus ei ole tagatud
lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.
Eestis on ainus selline lennujaam Tallinna lennujaam. Volitusnorm on lisatud Saksamaa
eeskujul, et kehtestada ühtsed alused direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suurusega
lennujaamades tegutsevate maapealsete teenindajate ja omakäitlejate usaldusväärsuse
hindamiseks. Puudutatud isikul on õigus esitada tõendeid eelduse ümberlükkamiseks.
Saksamaa Lennundusföderatsiooni juhenddokumendi45 kohaselt vastab määruses maapealse
teeninduse teenuste osutamise kohta lennujaamades (sks Verordnung über
Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen) sätestatud usaldusväärsuse nõue riigihangetes
pakkujate kõrvaldamise alustele, kinnitades maapealse teeninduse teenuste osutajatele
45
Bundesverband der Deutschen Luftverkehrswirtschaft. Praxishandbuch. Auswahlverfahren nach der
Bodenabfertigunsdienstverordnung (BADV), lk 25. https://www.bdl.aero/wp-
content/uploads/2019/09/Praxishandbuch_Bodenabfertigung.pdf (24.09.2021).
kehtestatud usaldusväärsuse nõude põhjendatust ja mõistlikkust. Maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate usaldusvääruse hindamise aluste kehtestamine ministri määrusega tagab vajaliku
paindlikkuse, vältides samas huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta
usaldusväärsuse mõiste sisustamine üksnes lennujaama haldajale.
LennS-i § 5021 sätestab piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohustuse.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad omama jätkusuutlikuks ja
kõikide kohalduvate nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavaid rahalisi vahendeid.
Direktiivi artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid maapealse teeninduse osutamise tingimusena
ette näha loa saamise lennujaama haldajast sõltumatult ametiasutuselt, kusjuures sellise loa
andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja piisava
kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja ohutusega,
samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele. Kuigi eelnõu
koostamisel ei ole peetud otstarbekaks loakohustuse sätestamist, on maapealse teeninduse
teenuse osutaja finantsseisundile miinimumnõuete seadmine vajalik, et kontrollida lennujaama
jätkusuutliku tegutsemise võimekust. Piisavad rahalised vahendid on vajalikud lennujaama
tõrgeteta toimimise tagamiseks. Piisavate rahaliste vahendite tagamise nõue on LennS-i lisatud
Saksamaa eeskujul, kus see on samuti kõikide maapealse teeninduse teenuse osutajatele kehtiv
nõue ilma kaasneva loakohustuseta. Saksamaa Lennundusföderatsiooni juhenddokumendi46
kohaselt on määruses maapealse teeninduse teenuste osutamise kohta lennujaamades
(sks Verordnung über Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen) sätestatud piisavate rahaliste
vahendite nõue mõistlik ja põhjendatud, sarnanedes riigihangetes pakkujate suhtes tavapäraselt
kohalduvate nõuetega. Eestis lubavad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 98 lg 1 ja § 100
hankijal samuti kehtestada tingimusi pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile. Arvestades
maapealse teeninduse olulisust lennujaama nõuetekohaseks toimimiseks, on piisavate rahaliste
vahendite olemasolu nõudmine maapealse teeninduse teenuste osutajatelt põhjendatud ja
vajalik. Nõue kehtib võrdselt kõikide maapealse teeninduse teenuste osutajate suhtes.
Lõige 2 volitab valdkonna eest vastutatava ministri kehtestama määrusega asjaolud, mille
esinemisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud lennujaamades, mille
aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Eestis on ainus selline
lennujaam Tallinna lennujaam. Volitusnorm on lisatud Saksamaa eeskujul, et kehtestada
asjaolud, mille esinemisel direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suurusega lennujaamades tuleb
eeldada, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud. Puudutatud isikul on õigus esitada
tõendeid eelduse ümberlükkamiseks. Piisava rahaliste vahendite puudumine võib tuleneda ka
määruses loetlemata asjaoludest. Piisavate rahaliste vahendite olemasolu hinnatakse sellisel
juhul iga üksikjuhtumi asjaolude kogumis.
Kehtestades maapealsetel teenindajatel ja omakäitlejatel piisavate rahaliste vahendite
olemasolu hindamise alused ministri määrusega tagab vajaliku paindlikkuse, vältides samas
huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta piisavate rahaliste vahendite mõiste
sisustamine üksnes lennujaama haldajale. Määruse kavandi kohaselt seotakse piisavate
rahaliste vahendite olemasolu hindamine maksuvõlgade ja oluliste viivitustega maapealse
teenindusega seoses tasude maksmisel lennujaama haldajale või kolmandatele isikutele.
LennS-i § 5022 sätestab kindlustuse omamise kohustuse.
46
Bundesverband der Deutschen Luftverkehrswirtschaft. Praxishandbuch. Auswahlverfahren nach der
Bodenabfertigunsdienstverordnung (BADV), lk 25: https://www.bdl.aero/wp-
content/uploads/2019/09/Praxishandbuch_Bodenabfertigung.pdf (24.09.2021).
Lõige 1 sätestab, et maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse
teenindusega tegelemise mistahes ajal olemas olema kehtiv kindlustus. Direktiivi artikli 14
lõike 1 teise lõigu kohaselt võib liikmesriik kehtestada maapealse teeninduse teenuste
osutajatele piisava kindlustuskaitsega seotud nõudeid. Kuigi eelnõu koostamisel ei ole peetud
otstarbekaks loakohustuse sätestamist, on maapealse teeninduse teenuse osutaja
kindlustuskaitsele minimaalsete nõuete seadmine vajalik lennujaama tõrgeteta toimimise
tagamiseks ja lahendab Euroopa Komisjoni 2010. a tellitud mõjuanalüüsis47 väljatoodud
probleemi, et maapealse teenindusega seotud riske ei kindlustata. Kindlustuse omamise
kohustuse sätestas direktiivi ülevõtmisel näiteks Saksamaa. Eestis lubavad RHS-i § 98 lõige 1
ja § 100 lg 1 punkt 2 hankijal nõuda kutsealase vastutuskindlustuse tõendit või muud asjakohast
dokumenti, mis näitab, et pakkujal on hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju
hüvitamiseks vajalikud vahendid olemas või tal on võimalus neid saada. Arvestades maapealse
teeninduse olulisust lennujaama nõuetekohaseks toimimiseks, on põhjendatud ja vajalik nõuda
maapealse teeninduse teenuste osutajatelt kindlustuskaitse olemasolu. Nõue kehtib võrdselt
kõigile maapealse teeninduse teenuste osutajatele.
Lõige 2 täpsustab, et kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade
taastamisväärtuse ja kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad
võimalikud kahju hüvitamise kohustused.
Lõige 3 annab lennujaama haldajale õiguse kehtestada kindlustuse omamise kohustust
täpsustavad tingimused. Sellised täpsustavad tingimused võivad puudutada näiteks erinevatele
maapealse teeninduse liikidele kohalduvaid minimaalseid kindlustussummasid,
kindlustusandjate valikul rakenduvaid nõudeid (nt varasem kogemus maapealsete teenindajate
kindlustamisel), kindlustuspoliiside esitamise tähtaegu ja korda, kindlustuskaitse katkemisest
ja lõppemisest ning muudest olulistest kindlustuskaitsega seonduvatest asjaoludest teavitamise
korda. Lennujaama haldaja saab kindlustuse omamise kohustust täpsustavate tingimuste
kehtestamisel arvestada konkreetse lennujaama eripäradega. Samas tagab kehtiva kindlustuse
olemasolu nõude kehtestamine LennS-is selle, et vastava kohustuse täitmise üle saab riiklikku
järelevalvet teostada ka Transpordiamet ja see ei sõltu täielikult iga lennujaama haldaja suvast.
LennS-i § 5023 sätestab, et maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad oskama oma
tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus
nõuda, et töötajad, kes suhtlevad oma tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või
lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise
keelt. Keelenõuded on vajalikud lennujaama tõrgeteta toimimise ja maapealse teeninduse
kvaliteedi tagamiseks. Euroopa Komisjoni praegu käimasoleva ELi lennujaamades maapealse
teeninduse hindamise käigus rõhutas keelenõuete sätestamise vajadust näiteks Finnair Oy48,
sest töötajate palkamisel kolmandatest riikidest põhjustab puudulik keeleoskus probleeme
maapealse teeninduse efektiivses toimimises ja ohutuse tagamisel.
Keeleseadus reguleerib üksnes eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid ning ei arvesta
lennundussektori eripäradega. Keeleseaduse § 23 lg 5 kohaselt ei kohaldata eesti keele oskuse
nõudeid seejuures isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina.
47
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June
2010, par. 3.15, 4.314.32 tabelid 4.1 ja 4.10:
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-
groundhandling-report.pdf (24.095.2021).
48
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-
lennujaamades-hindamine-2010-2018-/F260278_et (24.09.2021)
Seega võib tähtajalise lepingu alusel maapealse teeninduse teenuste osutamises osaleda ka isik,
kelle suhtes keeleseaduses sätestatud nõuded ühelgi juhul ei kohaldu. Seetõttu on vajalik
kehtestada nõue, et maapealse teeninduse teenuste osutajad oskaksid oma tööülesannete
täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keelt, sõltumata sellest, kas keeleseaduse nõuded
konkreetsele töötajale kohalduvad või mitte. Lisaks on lennujaama haldajale vajalik anda õigus
nõuda, et töötajad, kes suhtlevad oma tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või
lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise
keelt. Lennujaamas töötavate isikute puhul ei ole tingimata vajalik, et iga töötaja oskaks
kindlasti eesti keelt, sest enamik Euroopa Liidu lennujaamade töötajatest kasutab igapäevaselt
inglise keelt.
Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust
ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ ei nõua paljudelt maapealse teeninduse
osutamisel osalevatelt töötajatelt keeleoskust, sest paljud töötajad ei tegele otseselt tarbijate
teenindamisega. Samas on maapealne teenindus oluline lüli lennujaama efektiivses toimimises
ja ohutuse tagamises. Vastavalt peaks iga maapealse teenindaja ja omakäitleja töötaja oskama
vähemalt ühte peamist Eesti lennujaamades kasutusel olevatest keeltest: eesti või inglise keelt.
Tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keele oskuse nõude kehtestamine
on õigustatud avalikes huvides keeleseaduse § 2 lg 2 ja § 23 lg 2 tähenduses ega moonuta
piiratavate õiguste olemust. Samuti on keelenõude sätestamine mõistlik, vajalik ja
proportsionaalne. Nõude eesmärk on laiendada maapealse teeninduse teenuste osutajate
võimalusi välistööjõu kasutamiseks, sest lennujaama töös osalemiseks ei ole tingimata vajalik
osata keeleseaduse kohaselt nõutaval tasemel eesti keelt. EL-is asuvate lennujaamade peamine
töökeel on inglise keel.
Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajatele minimaalsete keelenõuete kehtestamine on
kooskõlas ka EL-i õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011
töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 3 lõigu 1 kohaselt on liikmesriigil lubatud
kehtestada keeleoskuse tingimusi, mis tulenevad täidetava töökoha laadist. Euroopa Kohtu
praktika kohaselt võib keeleoskuse tingimusi kehtestada, kui tingimused ei ole taotletava
eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed ning nende kohaldamise kord ei diskrimineeri teiste
liikmesriikide kodanikke (vt nt C-317/14, lõiked 2426). Paragrahvis 5023 esitatud loetelus
sisaldub ka inglise keel, mis tagab teiste liikmesriikide kodanike mittediskrimineerimise.
Keeleoskuse nõue ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, sest keeleoskus peab
olema tasemel, mis on iga konkreetse töötaja tööülesannete täitmiseks vajalik. Vajaliku taseme
määramisel on abiks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja
ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ §-d 35.
LennS-i § 5024 käsitleb alltöövõtjate kasutamist.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat
maapealseks teeninduseks kasutatavatest alltöövõtjatest. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega
seotud, kuid otseselt direktiivist mittetuleneva nõudega. Alltöövõtjatest teavitamine on vajalik
lennujaama ohutuse ja tõrgeteta toimimise tagamiseks, sest lennujaama haldajal peab olema
ülevaade lennujaamas tegutsevatest teenusepakkujatest. Tegemist on maapealse teeninduse
osutajaid minimaalselt koormava meetmega ning teavitamiskohustus ei piira alltöövõtjate
kasutamist. Euroopa Komisjoni 2010. a tellitud mõjuanalüüsi kohaselt49 oli üks direktiivi
49
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
rakendamisel esinenud probleem alltöövõtjatele kehtivate nõuete ebaselgus (vt mõjuanalüüsi
lõikeid 4.17 ja 4.18). Seetõttu täpsustatakse LennS-is maapealse teeninduse teenuste osutamisel
alltöövõtjate kasutamise tingimusi. EL-i lennundusohutuse alusmäärus alltöövõtjate
kasutamisega seonduvat ei reguleeri.
Lõige 2 sätestab, et teenuseid, mille osutamiseks on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud,
võib omakäitleja alltöövõtu korras tellida ainult alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas
õigus osutada kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealse teeninduse teenust.
Direktiiv lubab liikmesriikidel seada maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvule
piiranguid. Mitmes liikmesriigis on probleemiks see, et piirangutest mööda hiilimiseks
kasutatakse alltöövõtjaid, sest direktiivi ülevõtmisel ei ole alltöövõtjate küsimusele tähelepanu
pööratud.50 Ka Euroopa Komisjoni 2010. a tellitud mõjuanalüüsis51 toodi välja vajadus
täpsustada, kas omakäitlejatel on õigus kasutada alltöövõtjaid (vt mõjuanalüüsi lõiku 4.18).
Pärast direktiivi ülevõtmist on oodata vähemalt ühe uue maapealse teenindaja lisandumist, mis
suurendab võrreldes senisega alltöövõtjate kasutamisega seonduvaid riske. Intensiivsema
konkurentsi tingimustes suureneb motivatsioon kasutada kulude kärpimiseks alltöövõtjaid, mis
tingib vajaduse alltöövõtjate kasutamise tingimusi täpsustada. Seetõttu täpsustatakse LennS-is
omakäitluse korral alltöövõtjate kasutamise tingimusi. Üldreegel on, et alltöövõtjaid võib
kasutada. Erandiks on olukord, kus lennujaamas on omakäitlejate arvu piiratud. Sellisel juhul
võib alltöövõtjatena kasutada üksnes isikuid, kellel on samas lennujaamas õigus osutada
kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealse teeninduse teenust.
LennS-i § 5025 käsitleb võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamist.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja kohustuvad lennujaama haldaja poolt
kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse
nõudeid ulatuses, milles maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevus või tegevusetus mõjutab
lennujaama haldaja võrgu- ja infosüsteemi turvalisust. Tegemist ei ole otseselt direktiivist
tuleneva nõudega. Küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine on vajalik lennujaama ohutuse ja
tõrgeteta toimimise tagamiseks. EL-i lennundusohutuse alusmäärus nõuab üksnes seda, et
maapealse teeninduse teenuste osutajal peab olema juhtimissüsteem, mis tagab ohutusriskide
juhtimise. EL-i lennundusohutuse alusmäärusest ei tulene maapealse teeninduse teenuse
osutajale iseseisvat küberturvalisuse tagamise kohustust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse
ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja selle ülevõtmiseks vastu võetud küberturvalisuse seadus ei
kohaldu maapealse teeninduse osutajatele. Samas ei ole lennuvälja käitajal võimalik
lennujaama küberturvalisust tagada ilma, et küberturvalisuse tagamisel osaleksid ka
lennujaamas tegutsevad maapealse teeninduse osutajad. Euroopa Komisjoni rakendusmäärus
(EL) 2019/1583, millega muudetakse EL-i määrust 2015/1998 küberkaitsemeetmete osas, ei
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.:
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-
groundhandling-report.pdf (24.09.2021).
50
Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) tagasisidet Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse
teeninduse hindamises ELi lennujaamades: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-
say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-lennujaamades-hindamine-2010-2018-/F260266_et
(24.09.2021)
51
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.:
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-
groundhandling-report.pdf (24.09.2021).
ole eelnõu koostamise ajal veel kohaldatav (kohaldamistähtaeg on 31. detsembril 2021,
lähtudes COVID-19 pandeemia tõttu määruse muutmisest52). Samas ei näe ka see määrus ette
küberturvalisusega seotud kohustusi maapealse teeninduse osutajatele, vaid üksnes lennujaama
käitajatele, lennuettevõtjatele ja riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis määratud
üksustele. Eri maapealsete teenindajate ja omakäitlejate kokkupuuted võrgu- ja
infosüsteemidega võivad olla väga erineva ulatusega, mistõttu on küberturvalisuse seaduse
nõuete täitmine nõutud üksnes ulatuses, milles maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevus või
tegevusetus mõjutab lennujaama haldaja võrgu- ja infosüsteemi turvalisust.
Lõige 2 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja kohustuvad tegema lennujaama
haldajaga koostööd LennS-i §-s 591 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel. Tegemist on
kohustusega, mis vastab lennujaama haldaja §-st 591 tulenevale kohustusele tagada teenuse
osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisus. LennS-i tasandil kehtestatud
koostöökohustus ennetab võimalikke vaidlusi selle üle, kas lennuvälja käitajal on oma §-st 591
tulenevate kohustuste täitmiseks õigus nõuda, et maapealse teeninduse teenuste osutajad teeksid
lennujaama käitajaga võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks koostööd.
LennS-i § 5026 käsitleb teabe andmise kohustust.
Lõige 1 sätestab, et maapealsed teenindajad ja omakäitlejad kohustuvad lennujaama haldajale
andma maapealse teenindusega seonduvat informatsiooni ulatuses, milles lennujaama haldajal
on lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalik
koguda informatsiooni maapealsetelt teenindajatelt ja omakäitlejatelt. Teabe andmise kohustus
on vajalik, et lennujaama haldajal oleks õiguslik alus nõuda lennujaama töö korraldamiseks ja
õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalikku infot. Tallinna lennujaama haldajal on
praktikas olnud probleeme maapealsetelt teenindajatelt lennujaama töö korraldamiseks ja
õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalike andmete saamisega. Eriti pärast seda, kui
jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Seetõttu on vaja LennS-i lisada kohustus
anda sõnaselget teavet juhtudel, kus lennujaama haldajal on lennujaama töö korraldamiseks ja
õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalik koguda informatsiooni maapealse
teeninduse teenuste osutajatelt ja omakäitlejatelt. Tallinna lennujaama kogemus näitab, et
lennujaama haldaja kehtestatud kohustus anda lennujaama haldajale vajalikku infot ei ole mõne
maapealse teeninduse teenuste osutaja jaoks piisav õiguslik alus.
Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või
omakäitleja infosüsteemid vajalikus ulatuses liidestuksid § 5026 lõikes 1 kirjeldatud info
vahetamiseks lennujaama haldaja kasutatavate infosüsteemidega, millele lennujaama haldaja
on loonud üldise liidestumisvalmiduse. Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne
teenindaja või omakäitleja, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Arvestades maapealsete teenindajate
ja omakäitlejate arvukust, võib lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks olla vajalik, et
infovahetus toimuks ühtses formaadis lennujaama haldaja kasutatavate infosüsteemide
vahendusel. Infosüsteemide liidestumine on muu hulgas väga oluline A-CDM (ingl airport
collaborative decision-making) kontseptsiooni toimimiseks, mis tagab lennujaama
52
Euroopa Komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärus (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi
(EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes
julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate
küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede
avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu
tööprotsesside efektiivsuse. A-CDM kontseptsiooni keskne osa on lennujaama ühistöise
otsustusprotsessi infovahetusplatvorm (ingl airport CDM information sharing platform,
ACISP), mille toimimiseks on vajalik ka maapealse teeninduse osutajate osalemine.53
Otstarbekas on jätta konkreetse maapealse teeninduse osutaja infosüsteemide liidestumisega
seotud kulud maapealse teenindaja või omakäitleja kanda, sest liidestumisega seotud kulud
sõltuvad oluliselt maapealse teenindaja või omakäitleja kasutuses olevast infosüsteemist. Kui
liidestumisega seonduvate kulude jagunemine vajaks iga kord eraldi kokkulepet, oleks
maapealse teeninduse osutajatel võimalik lõikes 1 sätestatud kohustust mitte täita kuni
lennujaama haldaja nõustub kandma kõik liidestumisega seotud kulud. Juhul, kui
liidestumisega seotud kulud jääksid lennujaama haldaja kanda, kuigi kulu suurus sõltub
eelkõige igast konkreetsest maapealse teeninduse osutajast, suurendaks see põhjendamatult
infosüsteemi kasutamisega seotud tasusid. Tegemist ei ole imperatiivse sättega ja pooltel on
alati võimalik kokku leppida kulude teistsuguses jagamises.
LennS-i § 5027 kehtestab nõuetele vastavuse kontrollimise sätted.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate vastavust LennS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
Oodatavalt suurendab direktiivi ülevõtmine maapealsete teenindajate arvu Tallinna
lennujaamas ja lennujaama haldajaga mitteseotud kolmandate isikute osutatavate maapealse
teeninduse teenuste mahtu. Vastavalt suurenevad lennujaama haldaja otsesele kontrollile
mittealluvad riskid, mis mõjutavad lennujaama efektiivset toimimist ja ohutust. Lennujaama
haldajale on seetõttu vaja anda õigus kontrollida maapealsete teenindajate ja omakäitlejate
vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastava õiguse andmine LennS-is on vajalik, et selle
õiguse olemasolu ei sõltuks sellest, kas lennujaama haldaja lepib sellises õiguses maapealse
teeninduse osutajatega ise kokku või mitte. Lennujaama tõrgeteta toimimine on avalikes
huvides. Peale riikliku järelevalve tegemise on otstarbekas, et õigus kontrollida maapealse
teeninduse osutaja vastavust õigusaktide nõuetele, on ka selle lennujaama haldajal, kus
maapealse teeninduse osutaja tegutseb. Paragrahv viitab üksnes LennS-is ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisele. Seega ei mõjuta paragrahv EL-i
lennundusohutuse alusmäärusest või teistest EL-i otsekohalduvatest õigusaktidest tulenevate
nõuete kontrollimist.
Lõige 2 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad tagama lennujaama haldaja
juurdepääsu kontrolli tegemiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele. Paragrahvi
lõige 2 on vajalik, et lennujaama haldajal oleks ka praktiliselt võimalik kasutada paragrahvi
lõikes 1 sätestatud õigust teha kontrolli, nt kontrollida, kas maapealse teenindaja esitatud
andmed alltöövõtjate kasutamise kohta vastavad tegelikkusele.
LennS-i § 5028 seab normid maapealset teenindust reguleeriva lepinguga seonduvalt.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja sõlmib iga maapealse teenindaja ja omakäitlejaga
lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamist ning maapealse teeninduse teenuste
osutamist reguleeriva lepingu. EL-i lennundusohutuse alusmäärus nõuab lennujaama haldajalt
maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu sõlmimist üksnes alusmääruses sätestatud
oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks. Kuna leping tuleb igal juhul sõlmida, on
õigusselguse huvides otstarbekas täpsustada, et sõlmitav leping peab lisaks EL-i
53
Airport Collaborative Decision-Making (A-CDM) Implementation Manual, lk XX:
https://www.eurocontrol.int/publication/airport-collaborative-decision-making-cdm-implementation-manual.
(24.09.2021)
lennundusohutuse alusmääruse reguleerimisalas olevatele ohutusküsimustele katma ka
direktiivi seisukohalt reguleerimist vajavaid küsimusi: lennujaama osaks olevate kinnis- ja
vallasasjade kasutamist (direktiivi artikkel 16) ning lennujaama haldaja ja maapealse
teeninduse osutaja õigusi ja kohustusi direktiivi kohaldamisel. Direktiivi artikli 16 ingliskeelses
versioonis kasutatud termini installations ja eestikeelses versioonis kasutatud termini „rajatised
ja sisseseade“ asemel on eelnõus viidatud laiemalt lennujaama osaks olevatele kinnis- ja
vallasasjadele. EL-i lennundusohutuse alusmääruses on termin installations tõlgitud
„rajatiseks“, millel on Eestis ehitusseadustiku § 3 lg 2 kohaselt väga kitsas tähendus: „Rajatis
on ehitis, mis ei ole hoone“. Direktiivi artiklis 16 on rajatiste ja sisseseade all kindlasti silmas
peetud ka hooneid ja lennujaama maa-ala. Viitamine lennujaama osaks olevatele kinnis- ja
vallasjadele tagab selle, et paragrahv katab kõike, mida direktiivi artiklis 16 oli silmas peetud.
Lõige 2 sätestab, et juhul, kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud
lepingut, on lennujaama haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja
lubada kolmandatel isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid,
töötajaid ja ruume, et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse teenuste jätkuv
osutamine. Direktiivi ülevõtmine suurendab oodatavalt maapealsete teenindajate arvu Tallinna
lennujaamas ja lennujaama haldajaga mitteseotud kolmandate isikute poolt osutatavate
maapealse teeninduse teenuste mahtu. Vastavalt suurenevad lennujaama haldaja otsesele
kontrollile mittealluvad riskid, mis mõjutavad lennujaama efektiivset toimimist ja ohutust.
Praegu on Tallinna lennujaamas pagasi- ja perroonikäitlust osutav ainus isik lennujaama haldaja
valitseva mõju all. Seega on lennujaama haldajal võimalik tagada pagasi- ja perroonikäitluse
järjepidev osutamine kõikidele lennujaama kasutajatele. Uue teenusepakkuja lisandumisel
suureneb oluliselt risk, et lennujaama haldaja ei suuda tagada kõikidele lennujaama kasutajatele
pagasi- ja perroonikäitluse teenuste osutamist, kui sõltumatu teenusepakkuja lennujaama
kasutajatega sõlmitud lepinguid ei täida. Selle riski maandamiseks on vajalik anda lennujaama
haldajale õigus kasutada lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt maapealse teenindaja
sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume. Vastasel korral ei ole lennujaama
haldajal lennujaama kasutajate ootamatuks teenindamiseks vajalikke ressursse. Lennujaama
haldaja vastav õigus on vajalik maapealse teeninduse pideva osutamise tagamiseks sätestada
LennS-is. Vastasel korral sõltub lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks vajaliku küsimuse
reguleerimine lennujaama haldaja suvast. Nimetatud õigust on ettenähtavalt vajalik kasutada
üksnes olukordades, kus lennujaama kasutajale ei saa teenuseid osutada mõni teine lennujaamas
tegutsev maapealne teenindaja. § 5028 lg 2 määrab seega kindlaks lennujaama haldaja ja
maapealse teenindaja vahel § 5028 lg 1 kohaselt sõlmimisele kuuluva lepingu ühe tingimuse.
Selle tingimuse kohaselt on lennujaama haldajal õigus, kuid mitte kohustus kasutada maapealse
teenindaja ressursse tingimusel, et maapealne teenindaja ei täida ise ühe või mitme lennujaama
kasutajaga sõlmitud lepinguid. Sisuliselt tähendab § 5028 lg 2 seda, et lennujaama haldaja võib
maapealse teenindajaga sõlmitud lepingus olla teatud tingimustel ka rentnik, kuigi
tavaolukorras on lennujaama haldaja rendileandja, sest annab maapealse teenindaja kasutusse
lennujaama osaks olevaid kinnis- või vallasasju.
Lõige 3 sätestab, et lennujaama haldaja maksab § 5028 lõikes 2 sätestatud juhul maapealsele
teenindajale mõistlikku kasutustasu, mis ei ületa lõike 2 kohaselt teenindatavate lennujaama
kasutajate poolt vastavale maapealsele teenindajale sama perioodi eest enne rikkumise
toimumist maksmisele kuulunud tasu. Juhul, kui lennujaama haldajal oleks õigus kasutada
teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume tasuta, oleks tegemist
maapealse teenindaja põhiõiguste intensiivse riivega. Seetõttu peab lennujaama haldaja
maksma mõistlikku kasutustasu. Kuna LennS-i § 5028 lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamine ei
tohiks viia maapealse teenindaja rikastumiseni, ei saa mõistlik kasutustasu olla suurem kui lõike
2 kohaselt teenindatavate lennujaama kasutajate poolt vastavale maapealsele teenindajale sama
perioodi eest enne rikkumise toimumist maksmisele kuulunud tasu. Kasutustasu mõistlik suurus
sõltub muu hulgas oluliselt sellest, millist osa maapealse teenindaja ressurssidest lennujaama
haldaja lennujaama kasutajate teenindamiseks kasutab.
LennS-i §-s 5029 kajastatakse maapealsele teenindusele juurdepääsu põhimõtted.
Lõige 1 sätestab lennujaama haldaja üldise kohustuse tagada lennujaamas maapealse
teeninduse vabadus, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele. Lõige vastab
direktiivi artikli 1 lõikele 1, artikli 6 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1. Direktiivi preambuli punkti
4 kohaselt on maapealsed teenused õhutranspordi nõuetekohase toimimise seisukohalt olulise
tähtsusega ja punkti 9 kohaselt on vaba juurdepääs maapealse teeninduse teenuse osutamise
turule kooskõlas ühenduse lennujaamade tõhusa toimimise põhimõttega.
Lõige 2 täpsustab, et lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse
teeninduse teenuste osutamise vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht ei ületa
2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Lõige vastab direktiivi artikli 1 lõikele 2. Lennujaama
haldaja jaoks tähendab maapealse teeninduse vabaduse tagamise kohustus ettevõtlusvabaduse
piirangut. Seetõttu on põhjendatud kehtestada vastav kohustus üksnes selliste lennujaamade
haldajatele, mille osas on see direktiivi kohaselt nõutav. Seejuures on arvestatud ka asjaoluga,
et Euroopa Komisjon tegi 2011. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku54 vastavat
nõuet veelgi kitsendada, tehes teenuste osutamise vabaduse tagamise kohustuslikuks üksnes
lennujaamades, kus reisijate arv või kaubamahud on olnud üle selle piirmäära vähemalt viimase
kolme aasta jooksul.
Lõige 3 täpsustab, et lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust pagasikäitlusel,
perroonikäitlusel, kütuse- ja õlikäitlusel ning kauba ja posti füüsilisel käitlusel lennujaama
terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul, kui lennujaama
aastane vedude maht on väiksem kui 1 miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa. Lõige vastab
direktiivi artikli 1 lõike 1 punktile b. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a praegu kehtiva
määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna
lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab lennujaama haldajal nimetatud teenuste osas omakäitlejate
arvu piirata vähem kui kahele omakäitlejale, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem
kui 2 miljonit reisijat. Seega kitsendab § 5029 lõige 3 lennujaama haldaja õigust omakäitlejate
arvu piirata. Tegemist on lennujaama haldaja ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse
piiranguga, mis on vajalik direktiivist liikmesriigile tulenevate kohustuste täitmiseks.
Lõige 4 täpsustab, et kui lennujaam saavutab kas sama paragrahvi lõikes 2 või lõikes 3
sätestatud kaubaveo künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea tagama maapealse
teeninduse vabadust nende maapealse teeninduse teenuste liikide suhtes, mis on ette nähtud
eranditult ainult reisijatele. Lõige vastab direktiivi artikli 1 lõikele 3.
LennS-i § 5030 sätestatakse maapealsele teenindusele juurdepääsu piiramise põhimõtted.
Lõige 1 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada korraldusega piirangud maapealsete
teenindajate arvule, kellel on lubatud osutada LennS-i § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse
teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem
kui kahele maapealsele teenindajale. Lõige vastab direktiivi artikli 6 lõikele 2, mis lubab
liikmesriigil vastavate teenuste osas piirata isikute arvu, kellel on lubatud teenuseid osutada.
54
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the council on groundhandling services at Union
airports and repealing Council Directive 96/67/EC. 2011/0397 (COD).
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a praegu kehtiva määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab sarnaseid piiranguid
kehtestada otse lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele, et
piirangute kehtestamise üle ei otsustaks lennujaama haldaja kui erapoolik turuosaline. Eesti
suurima lennujaama, Tallinna lennujaama haldaja on äriühing, mille osalus kuulub täielikult
riigile ja aktsionäri õiguste teostaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seetõttu
on erapooletuse tagamiseks vajalik anda volitus Vabariigi Valitsusele, mitte Majandus- ja
taristuministrile.
Lõige 2 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate
arvule, kellel on õigus omakäitlusele LennS-i § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse
teenuste osas. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui
kahele omakäitlejale. Lõige vastab direktiivi artikli 7 lõikele 2, mis lubab liikmesriigil vastavate
teenuste osas piirata isikute arvu, kellel on lubatud omakäitlusega tegeleda. Vabariigi Valitsuse
18. juuli 2000. a praegu kehtiva määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse
teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab sarnaseid piiranguid kehtestada otse
lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele samadel põhjustel,
mida on selgitatud ülal lõike 1 juures.
Lõige 3 sätestab, et § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate
arvu piirata, kui piirangute kehtestamata jätmisel ei oleks tagatud:
1) lennujaama ohutus;
2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus;
3) lennujaama läbilaskevõime;
4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu; või
5) lennujaama efektiivne toimimine.
Direktiivi artikli 6 lg 2 ja artikli 7 lg 2 annavad liikmesriikidele piirangute seadmisel vabad
käed. Enamik liikmesriike on piirangute seadmise võimalust kasutanud ega ole seejuures
piirangute seadmist üldse põhjendanud. Igasuguse kaalumise puudumist, kas piirangu seadmine
on konkreetse lennujaama ja maapealse teeninduse teenuse puhul põhjendatud, on turuosalised
kritiseerinud.55 Seetõttu on käesoleva paragrahvi lõikes 3 täpsustatud, milliseid asjaolusid tuleb
piirangute seadmisel kaaluda. Olukorras, kus LennS-i § 5029 kohaselt on üldreegel maapealse
teeninduse vabadus, on selle vabaduse piiramine konkreetses lennujaamas maapealsest
teenindusest huvitatud isikute ettevõtlusvabaduse piiramine. Seetõttu on lõikes 3 piiritletud,
missugustel alustel on piirangute kehtestamine lubatud.
Lõige 4 sätestab, et § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste
maapealsete teenindajate arvu, mille puhul pakub maapealne teenindaja olulise lisaväärtusega
teenust, mille osutamine ei takista sama paragrahvi lõikes 3 loetletud tingimuste tagamist.
Euroopa Üldlennunduse Assotsiatsioon (ingl European Business Aviation Association) tõi
Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises EL-i lennujaamades antud
tagasisides välja probleemi, et Frankfurdi lennujaama haldaja ei luba eralennukite teenindajal
55
Nt Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (A4E) tagasiside Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse
teeninduse hindamises ELi lennujaamades: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-
say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-lennujaamades-hindamine-2010-2018-/F260297_et.
Samuti, Saksamaa Lennuettevõtjate Assotsiatsiooni (BDF) tagasiside Euroopa Komisjoni käimasolevas
maapealse teeninduse hindamises EL-i lennujaamades: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-
your-say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-lennujaamades-hindamine-2010-2018-/F260298_et
(24.09.2021) .
perroonil eralennukite reisijate transporti, sest Saksamaa õigusaktide kohaselt on Frankfurdi
lennujaamas perroonikäitlust osutavate maapealsete teenindajate arv piiratud kahele. Samal ajal
on enamik teisi EL-is asuvaid lennujaamu tõlgendanud direktiivi nii, et see kohaldub üksnes
ärilendudele ja piirangud ei laiene eralennukite maapealsele teenindusele. Eralennukite
maapealse teeninduse maht on äriliste lendude teenindamise mahust märkimisväärselt väiksem
ning tegemist on nišiteenusega.56 Seetõttu on eelnõus täpsustatud, et piirangud ei laiene
teenustele, mille osutamisel ei ole piirangu seadmisel arvestatud kaalutlused asjakohased. Säte
kitsendab § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatavate piirangute ulatust. Iga maapealse teeninduse
teenuse liik, nt pagasikäitlus, ja selle alaliik, nt pagasi ettevalmistus ärasaatmiseks, hõlmab mis
tahes vastavat tegevust, sõltumata sellest, kui suures mahus on teenuse osutamiseks vaja
kasutada lennujaama taristut. Sätte eesmärk on välistada piirangu laienemine olulise
lisaväärtusega teenustele, mille osutamisega ei kaasne piirangu kehtestamisel arvestatud ohte,
nt kui sellise teenuse osutamiseks ei ole vaja lennujaama infrastruktuure kasutada sellises
mahus, mida lennujaama haldaja ei saa ruumipuuduse tõttu võimaldada kõikidele soovijatele.
Selliste lisaväärtusega teenuste ammendavat loetelu ei ole võimalik piirangute kehtestamisel
eranditena esitada. Seetõttu on § 5030 lõikes 4 kehtestatud üldised tunnused, millele vastavad
teenused ei kuulu kehtestatud piirangute mõjualasse.
Lõige 5 annab Vabariigi Valitsusele õiguse piirata korraldusega sama paragrahvi lõigetes 1 ja
2 nimetatud isikute arvu ühe maapealse teenindajani või ühe omakäitlejani või keelata
omakäitlus, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu on võimatu maapealset
teenindust pakkuda rohkematel isikutel. Vabariigi Valitsusel on sel juhul õigus määrata
korraldusega isik, kellel on ainsana õigus osutada maapealse teeninduse teenust kolmandatele
isikutele või tegeleda omakäitlusega. Lõige 5 vastab direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidele b ja
d. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a praegu kehtiva määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 69 lubab sarnaseid piiranguid
kehtestada otse lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele
samadel põhjustel, mida on selgitatud ülal lõike 1 juures. Eesti on direktiivi artikli 9 lõike 1
punktis b sätestatud võimalust juba korra kasutanud. Majandus- ja taristuminister andis
13. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 1.1-1/17-040 erandi, mille kohaselt on AS-il Tallinn
Airport GH alates 15. maist 2017 kuni 14. maini 2021 õigus osutada ainukese isikuna Tallinna
lennujaamas maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust (välja arvatud perroonikäitluse
osaks olevat toidu ja jookide transporti, õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist) ja
pagasikäitlust. Erandi kiitis 7. juuni 2017. a otsusega 2017/976 heaks Euroopa Komisjon.
Eelnõu kohaselt on sarnaste erandite andmise õigus tulevikus Vabariigi Valitsusel. Direktiivi
artikli 9 lõike 1 punktide b ja d sõnastusest tuleneb, et piirangu seadmine on võimalik nii, et
määratakse kindlaks isik, kellel on ainsana õigus piirangu kehtivuse perioodil teenust osutada
või omakäitlusega tegeleda. Vastavat asjaolu kinnitab praegu kuni 15. maini 2021 kehtiv
Euroopa Komisjoni kinnitatud erand, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates
15. maist 2017. a kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas
maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust ja pagasikäitlust. Paragrahvi 5030 lõike 5 teine
lause annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada, kas määrata korralduses kindlaks isik, kellel
on ainsana õigus osutada maapealse teeninduse teenust kolmandatele isikutele või tegeleda
omakäitlusega.
56
Euroopa Eralennunduse Assotsiatsiooni (European Business Aviation Association) tagasiside Euroopa
Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises EL-i lennujaamades:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-
lennujaamades-hindamine-2010-2018-/F260294_et (24.09.2021) .
Lõige 6 annab Vabariigi Valitsusele õiguse piirata § 5029 lõikes 3 nimetamata maapealse
teeninduse teenuste osas isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele või maapealse teeninduse
teenuste osutamisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või võimsuse puudused
teevad võimatuks maapealse teeninduse vabaduse piiranguteta kohaldamise. Seda arvu ei tohi
igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui kahele maapealsele teenindajale.
Lõige vastab direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidele a ja c.
Lõige 7 sätestab, et lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi:
1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ
eesmärke;
2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel.
Säte vastab direktiivi artikli 9 lõike 2 punktidele i-iii.
Lõige 8 täpsustab, et lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu
seotud ettevõtjad loetakse § 5030 tähenduses maapealse teeninduse teenuste osutamisel üheks
teenuste osutajaks. Direktiiv vastavat täpsustust ei sisalda, kuid see vastab direktiivi mõttele.
Täpsustus on vajalik, et tagada lennujaama haldajale võimalus valida, kuidas oma erinevaid
tegevusi struktureerida. Näiteks võimaldab see lennujaama haldajal soovi korral luua igale
lennujaama kasutajale maapealse teeninduse teenuste osutamiseks eraldi tütarettevõtja,
sattumata seejuures vastuollu konkreetse maapealse teeninduse teenuse liigi osas
teenuseosutajate arvule seatud võimalike piirangutega.
LennS-i § 5031 käsitleb maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestust.
Lõige 1 sätestab, et § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kestus võib § 5030 lõikes 1
nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat. § 5031 lg 1
kohaselt on § 5030 lõigete 5 ja 6 alusel maapealsete teenindajate või omakäitlejate arvule
kehtestatud piirangute ajaline kestus kuni kolm aastat. Erandiks on § 5030 lõikes 1 nimetatud
isikud, st maapealsed teenindajad, kes osutavad LennS § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse
teeninduse teenuseid. Nende puhul võib piirang kehtida kuni kaks aastat. Kuna direktiiv lubab
piiranguid korduvalt kehtestada või pikendada, siis sätestab lõige 1 ka piirangu pikendamise
võimaluse. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6. Direktiivi artikli 9 lõike 6 kohaselt ei ole
maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvu lubatud § 5030 lõigetes 5 ja 6 toodud alustel
piirata enam kui kolmeks aastaks. Direktiivi artikli 9 lõike 6 kohaselt on piirangu maksimaalne
lubatud kestus veelgi lühem (kaks aastat), kui liikmesriik on kasutanud võimalust piirata
maapealsete teenindate arv üheni § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuste osas.
Piirangu pikendamine on sisuliselt selle kehtestamine uueks kuni kahe- või kolmeaastaseks
perioodiks, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu ei ole endiselt võimalik
maapealset teenindust pakkuda rohkematel isikutel.
Lõige 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
hiljemalt kolm kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise enne nimetatud
tähtaja võrra. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6.
Lõige 3 sätestab, et § 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangute kestust pikendada
üks kord. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust piirata
§ 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuste osas maapealsete teenindate arv üheni,
siis ei luba direktiiv sellist piirangut rohkem kui ühe korra pikendada, st kokku võib piirang
kehtida maksimaalselt neli aastat.
LennS-i § 5032 käsitleb maapealse vabaduse piiramise korralduse sisu.
Lõige 1 sätestab, et § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse
teeninduse teenuse liik või liigid, mille suhtes piirang kehtestatakse. Säte vastab direktiivi
artikli 9 lõike 2 punktile a.
Lõige 2 sätestab, et korralduses või selle seletuskirjas esitatakse lennujaama ruumi või
võimsuse puudused, mille tõttu on piirangu kehtestamine õigustatud. Korraldusele lisatakse
lennujaama haldaja koostatud ruumi või võimsuse puuduste kõrvaldamiseks vajalike meetmete
plaan. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 2.
LennS-i § 5033 sätestab suhtlemiskorra Euroopa Komisjoniga, mis puudutab seaduses
sätestatud piiranguid.
Lõige 1 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister teavitab paragrahvi 5030 lõigetes 5 ja 6
sätestatud piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni
vähemalt kolm kuud enne piirangute jõustumist. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 3.
Lõige 2 sätestab, et Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust
lühendada või vähendada nende ulatust lennujaama osale, kus piirangute vajadus on Euroopa
Komisjoni hinnangul tõendatud. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 5.
LennS-i § 5034 reguleerib maapealsete teenindajate valikuprotsessi.
Lõige 1 sätestab, et kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas § 5030 lõike 1, 5 või 6
alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel. Säte vastab direktiivi artikli 11
lõike 1 punktile b.
Lõige 2 sätestab, et konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on
piiratud ühele maapealsele teenindajale ja lennujaama haldaja kasutab § 5034 lõikes 5 sätestatud
võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel on ainsana õigus osutada
piirangu kehtivuse perioodil teenust. Direktiiv vastavat täpsustust ei sisalda, kuid see vastab
direktiivi mõttele. Direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti b sõnastusest tuleneb, et piirangu seadmine
on võimalik nii, et määratakse kindlaks isik, kellel on ainsana õigus piirangu kehtimise ajal
teenust osutada või omakäitlusega tegeleda. Juhul, kui Vabariigi Valitsus on ainuõigust omava
isiku juba kindlaks määranud, ei ole sama õiguse andmiseks mõistlik ega vajalik korraldada
konkurssi. Juhul, kui Vabariigi Valitsus jätab ainsana teenuse osutamise õigust omava isiku
lahtiseks, aga lennujaama haldaja kasutab § 5034 lõikes 5 sätestatud võimalust, ei ole sama
õiguse andmiseks samuti mõistlik ega vajalik korraldada konkurssi.
Lõige 3 sätestab, et konkursi korraldab:
1) lennujaama haldaja, kui lennujaama haldaja ei osuta ise lennujaamas samu maapealse
teeninduse teenuseid ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas
lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajaga ega oma osalust samas
lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajas;
2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus.
Paragrahvi lõige 3 vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktile c. Sõltumatuks pädevaks
asutuseks on valitud Riigi Tugiteenuste Keskus.
Lõige 4 sätestab, et lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama
kasutajate komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist
lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1
punktile c.
Lõige 5 sätestab, et kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas § 5030 lõike 1, 5 või 6
alusel piiratud, võib lennujaama haldaja:
1) ise osutada maapealse teeninduse teenuseid, läbimata paragrahvis 5034 sätestatud konkurssi;
2) lubada §-s 5034 sätestatud konkurssi läbimata maapealse teeninduse teenuseid osutada
lennujaama haldajaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud isikul.
Käesoleva paragrahvi lõige 5 vastab direktiivi artikli 11 lõikele 2. Kui Vabariigi Valitsus on
teenuse osutajate arvu piiranud § 5030 lõike 5 alusel ühele ja määranud kindlaks konkreetse
isiku, kellel on teenuse osutamise ainuõigus, siis ei ole lennujaama haldajal võimalik § 5034
lõikele 5 tugineda.
Lõige 6 sätestab, et maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne
teenindaja lõpetab oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus maapealne teenindaja uueks
kuni seitsmeaastaseks perioodiks. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktidele d ja e.
Direktiivi artikli 11 lõike 1 punkti d kohaselt ei ole konkursi tulemusena valitavale maapealsele
teenindajale lubatud konkursi objektiks olnud maapealse teeninduse teenuse osutamise õigust
anda enam kui seitsmeks aastaks. Sellega tagatakse võimalus avada hiljemalt iga seitsme aasta
tagant konkreetse maapealse teeninduse teenuse osas turg uutele huvilistele.
Lõige 7 sätestab, et konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi korraldaja konkursside
korraldamist vähemalt kord aastas kuni konkursitingimustele vastava maapealse teenindaja
leidmiseni. Tegemist ei ole otseselt direktiivist tuleneva nõudega. Direktiiv ei reguleeri
olukorda, kus maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud LennS-i nõuetele vastav
konkurss, kuid konkursitingimustele vastavat teenuste osutajat ei ole leitud. Konkursi
korraldamisega seotud küsimuste ebapiisavale reguleerimisele direktiivi ülevõtmisel ja sellest
tingitud arvukatele vaidlustele on viidanud mitmed turuosalised. Näiteks on sellele viidanud
Müncheni lennujaama haldaja Flughafen München GmbH oma tagasisides Euroopa Komisjoni
käimasolevas maapealse teeninduse hindamises EL-i lennujaamades.57 Vastavalt on eelnõus
täpsustatud, mida tuleb teha olukorras, kus konkurss ebaõnnestub. Liikmesriik ja lennujaama
haldaja ei saa ühtegi sõltumatut maapealset teenindajat sundida konkreetses lennujaamas oma
teenuseid osutama, vaid saavad luua üksnes selleks mõistlikult vajalikud tingimused. Samuti
täpsustab lõige 7, et konkursi ebaõnnestumise korral tuleb jätkata uute konkursside
korraldamisega vähemalt kord aastas.
Lõige 8 sätestab, et lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed § 5034 alusel
tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõikele 3. Direktiivi artikli
11 lõige 3 ei loetle otsuseid, millest lennujaama haldaja peab lennujaama kasutajate komiteed
teavitama. Peamisteks otsusteks, millest lennujaama haldaja peab lennujaama kasutajate
komiteed teavitama, on konkursi väljakuulutamine ja konkursi võitja valimine või konkursi
ebaõnnestumise korral võitja valimata jäämine. Juhul, kui lennujaama haldaja kasutab lõikes 5
sätestatud võimalust, tuleb lennujaama kasutajate komiteed teavitada ka sellest otsusest.
LennS-i § 5035 tuuakse välja maapealsete teenindajate valimise põhimõtted.
Lõige 1 sätestab, et § 5034 lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse RHS-is
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut. Direktiiv ei täpsusta, kas konkursi
korraldamisele kohalduvad kontsessioonilepingute sõlmimise reeglid, sest direktiivi
57
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-
lennujaamades-hindamine-2010-2018-/F260290_et (24.09.2021) .
vastuvõtmise ajal Euroopa Liidu õigus kontsessioonilepingute sõlmimist veel ei reguleerinud.
Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja
Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a veebruaris valminud
raportis58 on probleemina välja toodud direktiivi ülevõtmisel konkursi läbiviimise korra
ebapiisav täpsustamine. Sarnastele probleemidele on turuosalised viidanud tagasisides Euroopa
Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades.59
Ilma lõiketa 1 ei ole õiguskorras selge, kas lennujaamadel tuleb direktiivi 96/67/EÜ ja direktiivi
2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta kohaldada samaaegselt või lähtuda üksnes
ühest neist. Õiguskirjanduses on välja pakutud, et direktiivi 96/67/EÜ kohaldamise kasuks
räägib argument, et tegemist on spetsiaalse direktiiviga just seda tüüpi kontsessioonilepingute
sõlmimiseks, mistõttu neile kontsessioonilepingutele riigihangete kontsessioonidirektiiv
2014/23/EL ei kohaldu. Samas on välja pakutud ka seda, et kuna riigihangete
kontsessioonidirektiiv on ajaliselt hilisem, siis kehtib EL-i seadusandja hilisem tahe ja
lennujaamadel tuleb siiski kohaldada kontsessioonidirektiivi. Kuivõrd praegu kehtivad kaks
paralleelset sama taseme õigusakti, mis reguleerivad samade isikute kohustusi erinevalt ning
vastav Euroopa Kohtu praktika puudub, on võimalik argumenteerida mõlemas suunas, et kas
kohaldub varasem või hilisem direktiiv. Õigusselguse huvides on eelnõusse lisatud säte, mille
kohaselt järgitakse maapealsete teenindajate valimiseks konkursi korraldamisel nii riigihangete
seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut kui ka LennS-is sätestatud
nõudeid.
Lõige 2 sätestab, et konkurss peab vastama riigihangete seaduse §s 3 sätestatud põhimõtetele
ja olema objektiivne. Igal maapealse teeninduse teenuste pakkumisest huvitatud isikul peab
olema võimalik konkursil osaleda. Lõike 2 esimene lause ei tulene otse direktiivist, kuid see
vastab direktiivi mõttele, sest direktiiv viitab läbivalt vajadusele tagada asjakohasus,
objektiivsus, läbipaistvus ja mittediskrimineerivus. Kuna RHS § 3 mainib juba asjakohasuse,
läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, siis on lõikes 2 eraldi mainitud üksnes nõuet,
et konkurss oleks objektiivne. Lõike 2 teine lause vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktile b,
mille kohaselt peab Euroopa Liidu Teatajas avaldatud konkursi väljakuulutamise teatele olema
võimalik vastata igal asjast huvitatud maapealsel teenindajal. Kuigi huvitatud isikutele
tagatakse võimalus konkursil osaleda, kontrollitakse kõikide konkursil osalejate puhul igal
juhul, kas nad vastavad konkursi tingimustele.
Lõige 3 sätestab, et konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas. Säte vastab direktiivi
artikli 11 lõike 1 punktile b.
Lõige 4 sätestab, et konkursi korraldaja määrab konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja mahu.
Konkursi korraldajal on õigus moodustada erinevatest maapealse käitluse teenustest pakette,
kui see on lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu efektiivseks
kasutamiseks. Säte on vajalik konkursi läbiviimise korra täpsustamiseks. Euroopa Komisjoni
2010. aastal tellitud mõjuanalüüsi kohaselt60 on vajalik täpsustada konkursi kriteeriume,
58
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry.
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_p
ages.pdf, lk 2021 (24.09.2021)
59
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/2081-Maapealne-teenindus-ELi-
lennujaamades-hindamine-2010-2018-/feedback_et?p_id=530792 (24.09.2021) .
60
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
sh maapealse teenindaja otsimise võimalust teenuste paketile, mitte igale üksikule teenusele
eraldi (vt mõjuanalüüsi lõik 4.70). Säte on sarnasel kujul kasutusel Saksamaal, et täpsustada
konkursi korraldaja õigusi konkursi läbiviimisel.
Lõige 5 sätestab, et konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel konkursitingimustes
üksikute teenuste või teenuste pakettide osutamisele seada tingimusi, muu hulgas ühe või mitu
järgmist tingimust:
1) teenust võib osutada üksnes kindlates lennujaama piirkondades;
2) teenust võib osutada kasutades selleks üksnes kindlaid käitlusalasid või seadmete parkimise
alasid;
3) teenust tuleb osutada kasutades enne kindlaks määratud käitlusviisi;
4) teenust tuleb osutada isiklikult ilma alltöövõtjaid kasutamata.
Säte on vajalik konkursi läbiviimise korra täpsustamiseks. Rahvusvahelise Lennujaamade
Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste
Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. aasta veebruaris valminud raportis61 on probleemina välja
toodud direktiivi ülevõtmisel konkursi läbiviimise korra ebapiisav täpsustamine. Samadele
probleemidele on turuosalised viidanud tagasisides Euroopa Komisjoni käimasolevas
maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades.62 Säte on sarnasel kujul kasutusel
Saksamaal, et täpsustada konkursi korraldaja õigusi konkursi läbiviimisel.
Lõige 6 sätestab, et konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada
konkursitingimustesse tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus:
1) osutada maapealse teeninduse teenust veel ka selles lennujaamas, mis teenindab Eesti
territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ning ei paku maapealsetele teenindajatele
kaubanduslikku huvi, kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis; või
2) osutada maapealse teeninduse teenust veel ka selles lennujaamas, mis asub Eesti saarel ning
mille aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat.
Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punkti a teisele lõigule ja direktiivi artiklile 12.
Lõige 7 sätestab, et paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse
lisamisest teavitab konkursi korraldaja eelnevalt Euroopa Komisjoni. Säte vastab direktiivi
artikli 11 lõike 1 punkti a teisele lõigule.
Lõige 8 sätestab, et paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse
lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni eelnev heakskiit. Säte vastab direktiivi artiklile 12.
Lõige 9 sätestab, et konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja.
Säte on lisatud õigusselguse huvides, et oleks selge, et konkursi korraldajal on õigus määrata
kindlaks konkursi läbiviimise kord ja tingimused ulatuses, milles need ei tulene õigusaktidest.
Lõige 10 sätestab, et konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed
kavandatavast konkursi väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010:
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling-
report.pdf (24.09.2021).
61
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry:
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_p
ages.pdf, lk 2021 (24.09.2021).
62
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-414136_et (24.09.2021).
pakkumuste hindamise kriteeriumidest ning konkursidokumente puudutavatest peamistest
asjaoludest ja nende olulisest sisust. Säte on vajalik konkursi läbipaistvuse tagamiseks ja
lennujaama kasutajate komiteele võimaluse andmiseks avaldada arvamust konkursi korralduse
ja tingimuste kohta. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste
Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a
veebruaris valminud raportis63 on probleemina välja toodud konkursi läbipaistmatus ja
lennujaama kasutajate komitee liiga hiline kaasamine. Sätte eesmärk on vastavat direktiiviga
seonduvat probleemi leevendada. Sätte lisamisel on eeskujuna kasutatud Saksamaad, kus
õigusaktid sisaldavad konkursi korraldaja kohustust teavitada lennujaama kasutajate komiteed.
Lõige 11 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega §-s 5035 sätestatud
juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu küsimise korda,
konkursiga seonduvast konkursil osalemisest huvitatud isikute teavitamise korda ja nõudeid
Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule. Direktiiv 96/67/EÜ vastavaid
küsimusi ei täpsusta. Samas on tegemist menetluslike küsimustega, mis vajavad täpsustamist,
et direktiivi kohaselt nõutud teavitused saaksid tehtud.
LennS-i § 5036 käsitleb omakäitlejate valimise põhimõtteid.
Lõige 1 sätestab, et kui omakäitlejate arv on lennujaamas § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel piiratud,
valib omakäitlejad lennujaama haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja
mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Säte vastab direktiivi artikli 7 lõikele 2 ja artikli 9
lõike 1 punktile c. Kui Vabariigi Valitsus on omakäitlejate arvu piiranud § 5030 lõike 5 alusel
ühele ja määranud kindlaks konkreetse isiku, kellel on omakäitluse ainuõigus, siis ei ole
lennujaama haldajal võimalik ega vajalik § 5036 lõike 1 alusel omakäitlejat valida.
Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse kohta
omakäitluse õiguse lennujaama kasutaja esitatud kirjaliku taotluse alusel. Direktiiv ei täpsusta
piiratud teenustele omakäitluse õiguse andmise korda, ent selge korra puudumine tekitab
paratamatult õiguslikke vaidlusi. Sellele probleemile on tähelepanu juhitud Euroopa Komisjoni
2010. aastal tellitud mõjuanalüüsi64 punktides 5.1095.119. Vaidluste ennetamiseks
täpsustatakse eelnõu § 5038 lõigetes 210 omakäitluse õiguse andmise protsessi, mis tagab selle
protsessi objektiivsuse, läbipaistvuse ja osaliste mittediskrimineerimise. Kui jätta protsessi
kohta LennS-is juhised andmata, tähendaks see, et omakäitlejate valimine sõltuks täielikult
lennujaama haldajate suvast ja omakäitlusest huvitatud isikutel ei oleks protsessist ülevaadet ja
selle käiku ei oleks võimalik prognoosida. Säte on vajalik õigusselguse loomiseks küsimuses,
kuidas toimub omakäitlejate valimine. Kuna lennujaama kasutajad ei pruugi olla omakäitlusest
üldse huvitatud, ei ole omakäitlejate valimiseks otstarbekas korraldada maapealse teeninduse
teenuste osutajate valimisega sarnast konkurssi.
Lõige 3 sätestab, et lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele
lennujaama kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot, missugune konkreetne lennujaama
kasutaja taotluse esitas. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste omakäitluse õiguse andmise
63
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry:
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_p
ages.pdf, lk 2021 (24.09.2021).
64
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-
groundhandling-report.pdf. (24.09.2021).
korda. Säte tagab kõikide lennujaama kasutajate teavitamise sellest, et lennujaama haldajale on
esitatud taotlus ühe omakäitleja koha täitmiseks piiratud teenuse kohta, ning võimaluse
otsustada, kas taotleda samuti omakäitleja kohta. Kuna lennujaama kasutajad võivad olla
konkurendid, ei avalda lennujaama haldaja esitatud taotluse kohta infot ega edasta, missugune
konkreetne lennujaama kasutaja taotluse esitas.
Lõige 4 sätestab, et lennujaama kasutajatel on õigus lennujaama haldaja määratud mõistliku aja
jooksul pärast lennujaama haldajalt teate saamist esitada oma taotlus ühe või mitme piiratud
teenuse kohta omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse esitamiseks ei või olla lühem
kui viis tööpäeva. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenustele omakäitluse õiguse andmise korda.
Säte tagab kõikidele lennujaama kasutajatele võimaluse taotleda piiratud teenusele omakäitluse
õiguse saamist.
Lõige 5 sätestab, et kui lennujaama haldajale laekub lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi
vähem, kui on vastavale piiratud teenusele lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab
lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejatele kehtestatud nõuetele.
Direktiiv ei täpsusta piiratud teenustele omakäitluse õiguse andmise korda. Säte reguleerib
olukorda, kus lennujaama haldajal on võimalik kõik taotlused rahuldada.
Lõige 6 sätestab, et kui lennujaama haldajale laekub lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi
rohkem, kui on vastava piiratud teenuse kohta vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama
haldaja kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui
ka nõuetele vastavaid taotlejaid on rohkem kui vabade omakäitlejate kohti, täidab lennujaama
haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenustele
omakäitluse õiguse andmise korda. Selge korra puudumine tekitab paratamatult õiguslikke
vaidlusi. Säte reguleerib olukorra, kus lennujaama haldajal ei ole võimalik kõiki taotlusi
rahuldada. Sel juhul täidetakse vabad omakäitluse kohad liisuheitmise teel. See tagab kõigile
taotluse esitanutele võrdse juhuslikkusest sõltuva võimaluse saada omakäitluse õigus.
Lõige 7 sätestab, et § 5036 lõikes 6 sätestatud liisuheitmise teeb lennujaama haldaja lennujaama
kasutajate komitee nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu jooksul arvates lennujaama
haldaja poolt lõike 4 alusel määratud aja möödumisest. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste
kohta omakäitluse õiguse andmise korda. Selge korra puudumine tekitab paratamatult
õiguslikke vaidlusi. Lennujaama haldaja omavoli ja vaidluste vältimiseks täpsustab säte
liisuheitmise läbiviimise korda.
Lõige 8 sätestab, et § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel omakäitlejate arvule piirangute seadmise hetkel
piiratud teenustele omakäitluse õigust omavate lennujaama kasutajate omakäitluse õigus lõppeb
ühe aasta möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib omakäitlust
jätkata pärast nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku taotluse §
5036 lõikes 2 sätestatud korras. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse
andmise korda ega seda, mis juhtub omakäitluse osas seatud piirangute muutmise korral seniste
omakäitlejatega. Selge korra puudumine tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Õiguspärase
ootusega seotud küsimuste lahendamist ei saa jätta lennujaama haldaja otsustada. Lõige 8 tagab
lennujaama kasutajatele teadmise, et omakäitlejate lubatud arvus ei saa muudatusi teha lühema
etteteatamisega kui üks aasta. Tavatingimustes ei tohiks tekkida vajadust eelnevalt piiranguteta
teenuste osas omakäitlejate arvu piirata või vähendada juba eelnevalt piiratud teenuste osas
täiendavalt omakäitlejate arvu. Samas ei saa sellise vajaduse tekkimist täielikult välistada.
Sellises olukorras on senistel omakäitlejatel õigus ühe aasta jooksul omakäitlust jätkata. Pärast
selle tähtaja möödumist omakäitluse jätkamiseks tuleb omakäitluse õigust taotleda § 5036
sätestatud korras.
Lõige 9 sätestab, et piiratud teenuste puhul valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui
omakäitleja lõpetab oma tegevuse enne tähtaega, valitakse uus omakäitleja uueks kuni
seitsmeaastaseks perioodiks. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenustele omakäitluse õiguse
andmise korda ega seda, kui pikaks ajaks võib omakäitluse õiguse anda. Selge korra puudumine
tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Omakäitluse õigusele on piiratud teenuste puhul seatud
sama ajapiirang, mida direktiiv nõuab kolmandatele isikutele maapealse teeninduse teenuste
osutajate puhul, et omakäitlusest huvitatud lennujaama kasutajatel oleks võimalik vähemalt iga
seitsme aasta järel vastavat õigust taotleda. Maapealsete teenindajatega sama ajalise ülempiiri
seadmine on põhjendatud, sest maapealseks teeninduseks vajalikud investeeringud on
maapealsete teenindajate ja omakäitlejate puhul sarnased. Direktiivist maapealsetele
teenindajatele tuleneva ajalise ülempiiriga võrdselt on omakäitlejate ülempiiri sätestanud
näiteks Saksamaa. Nii on tagatud maapealsete teenindajate ja omakäitlejate võrdne kohtlemine
– tasakaalustatud on vajadus teenida tagasi maapealsesse teenindusse tehtud investeeringud ja
vajadus tagada teatud regulaarsusega lennujaama kasutajatele võimalus kandideerida piiratud
omakäitlejate kohtadele. Juhul, kui esialgu valitud omakäitleja lõpetab oma tegevuse enne
esialgse tähtaja möödumist, katkeb esialgne tähtaja kulgemine ja uue omakäitleja valimisel
hakkab kulgema uus seitsmeaastane tähtaeg.
Lõige 10 sätestab, et lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed § 5036 alusel
tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. Direktiiv näeb ette kohustuse informeerida lennujaama
kasutajate komiteed üksnes maapealsete teenindajate valimisega seotud otsustest. Võrdse
kohtlemise ja läbipaistvuse huvides on samasugune teavitamiskohustus lisatud omakäitlejate
valimisega seotud otsuste puhuks. Kuna tegemist ei ole ühest konkreetsest otsusest teavitamise
kohustusega, ei ole seaduses põhjendatud sätestada teavitamiseks fikseeritud pikkusega
tähtaega.
LennS-i § 5037 hõlmab sätteid, mis puudutavad juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis-
ja vallasasjadele.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja tagab maapealsele teenindajale ja omakäitlejale
maapealseks teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja
vallasasjadele. Säte vastab direktiivi artikli 16 lõikele 1. Direktiivi artikli 16 ingliskeelses
versioonis kasutatud termini installations ja eestikeelses versioonis kasutatud mõiste „rajatised
ja sisseseade“ asemel on eelnõus viidatud laiemalt lennujaama osaks olevatele kinnis- ja
vallasasjadele. EL-i lennundusohutuse alusmääruses on termin installations tõlgitud
„rajatiseks“, millel on Eestis ehitusseadustiku § 3 lg 2 kohaselt väga kitsas tähendus: „Rajatis
on ehitis, mis ei ole hoone“. Direktiivi artiklis 16 on rajatiste ja sisseseade all kindlasti silmas
peetud ka hooneid ja lennujaama maa-ala. Viitamine lennujaama osaks olevatele kinnis- ja
vallasjadele tagab selle, et paragrahv katab kõike, mida direktiivi artiklis 16 oli silmas peetud.
Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja
vallasasjadele juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased,
objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne
tingimuste ja tasu kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli
16 lõigetele 13.
LennS-i § 5038 sätestab keskse taristu regulatsiooni.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille
keerukus, maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi
keskne taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama
kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõikele 1. Läbipaistvuse, objektiivsuse ja
mittediskrimineerimise huvides on lisatud kohustus konsulteerida enne keskse taristu
määramist lennujaama kasutajate komiteega.
Lõige 2 sätestab, et keskne taristu on jäätõrjesüsteem, pagasi sorteerimise süsteem,
veepuhastussüsteem, kütusejaotussüsteem, lennuinfosüsteem või muu lõikes 1 nimetatud
tingimustele vastav lennujaama haldaja taristu. Tegemist on näitliku loeteluga ja punkti 6
kohaselt võib lennujaama haldaja keskseks taristuks määrata ka ühtseid süsteeme, mida
näitlikus loetelus ei ole. Loetelu esimesed neli on loetletud direktiivi artikli 8 lõikes 1. Loetellu
on lisatud lennuinfosüsteem, mille keerukus ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist.
Lennuinfosüsteem on keskne taristu näiteks Zürichi lennujaamas ja Müncheni lennujaamas.
Keskse taristu näited on direktiivi ülevõtmisel õigusaktidesse lisanud Leedu. Müncheni
lennujaamas on keskse taristuna lisaks lõikes 2 nimetatule määratletud näiteks reisijate
pardalemineku sillad, maapealsed toiteplokid ja mürakontrolli angaarid mootorite
testkatseteks.65 Seaduses esitatud loetelu täiendab paragrahvi lõikes 1 esitatud abstraktseid
kriteeriume võimalusega kasutada analoogiat. Näiteks, ehitusseadustiku § 612 lõikes 1 on
esitatud füüsilise taristu näidisloetelu, mis aitab sisustada terminit „füüsiline taristu“.
Näidisloetelu on antud ka RHS-i § 97 lõike 1 teises lauses.
Lõige 3 sätestab, et keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema volitatud isik. Täpsustus
on vajalik, et lennujaama haldajal oleks vajaduse korral võimalik volitada keskset taristut
juhtima kolmandaid isikuid. Direktiivi artikli 8 lõike 1 sõnastuse kohaselt võib liikmesriik jätta
keskse taristu juhtimise lennujaama haldajale või mõnele muule isikule. Direktiiv ei nõua, et
keskset taristut juhiks kindlasti lennujaama haldaja isiklikult. EL-i lennundusohutuse
alusmäärus lubab lennuvälja käitaja kohustusi, mis tulenevad alusmäärusest, täita lennuvälja
käitajal endal või mõnel juhul kolmandal isikul. Näiteks lubab EL-i lennundusohutuse
alusmäärus lennuväljal õhusõiduki ohutu käitamise tagamiseks vajalikud vahendid tagada
lennuvälja käitajal endal või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu. Maapealseks
teeninduseks vajalik keskne taristu ei kuulu EL-i lennundusohutuse alusmääruse
reguleerimisalasse. Seetõttu on vajalik seaduses täpsustada, et keskset taristut võib juhtida ka
lennujaama haldaja volitatud kolmas isik.
Lõige 4 sätestab, et lennujaama kasutuskorras võib sätestada, et maapealne teenindaja ja
omakäitleja peavad kasutama keskset taristut. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõike 1 teisele
lausele.
Lõige 5 sätestab, et kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja selle kasutustasu peavad
vastama § 5037 lõikes 2 sätestatule. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõikele 2.
LennS-i § 5039 sätestatakse raamatupidamislikud põhimõtted.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust
maapealse teeninduse ja enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas
raamatupidamise seadusega. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõikele 1. Direktiivi artikli 4 lõike 1
kohaselt peab maapealne teenindaja, kes haldab samal ajal lennujaama või on lennujaama
kasutaja, pidama maapealse teeninduse kohta eraldi raamatupidamist.
65
Appendix: Central Infrastructure Facilities. Airport Rules and Regulations for Munich Airport.
https://www.munich-airport.com/_b/0000000000000001406890bb58a2fbae/fbo2010_en.pdf (24.09.2021)
Lõige 2 sätestab, et kui lennujaama haldaja osutab maapealse teeninduse teenuseid, ei ole tal
maapealseks teeninduseks lubatud kasutada lennujaama haldusega seotud tegevusest teenitud
tulusid ja vastupidi. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõike 2 teisele lausele. Direktiivi artikli 4
lõike 2 teise lause kohaselt peab liikmesriigi määratud revident kontrollima, et lennujaama
haldaja, kes pakub ka maapealset teenindust, tegevuses ei toimuks finantsvoogude liikumist
erinevate teenuste vahel.
Lõige 3 sätestab, et maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
Konkurentsiametile oma eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga
raamatupidamise vastavuse kohta § 5039 lõikele 1. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõike 2
esimesele lausele, mille kohaselt peab liikmesriigi määratud sõltumatu revident kontrollima, et
raamatupidamine oleks lõikes 1 nõutud viisil eraldatud. Sellist kontrolli on kõige pädevam
teostama vandeaudiitor. Auditeeritud majandusaasta aruannet kasutab Konkurentsiamet
sisendina lõike 4 alusel läbiviidavas kontrollis.
Lõige 4 sätestab, et Konkurentsiamet kontrollib, et § 5039 lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud.
Säte vastab direktiivi artikli 4 lõike 2 teisele lausele. Lennujaama haldaja raamatupidamisele
kehtestatud nõuete täitmist kontrollivaks asutuseks on valitud Konkurentsiamet, sest
Konkurentsiameti põhimääruse § 6 punkti 6 ja LennS-i § 507, § 5010 ja § 5011 kohaselt teeb
Konkurentsiamet lennundustegevuse valdkonnas riiklikku järelevalvet. Lisaks on
Konkurentsiametil konkurentsiseaduse §-s 181 sätestatud raamatupidamise erinõude täitmise
üle riikliku järelevalve tegemise kogemus. Kuna raamatupidamise eraldi hoidmise kohustuse
kontrollimiseks ei ole vaja kulutada Konkurentsiameti ressurssi ja selleks saab kasutada
vandeaudiitoreid, on Konkurentsi järelevalvepädevus piiratud ristsubsideerimise puudumise
üle järelevalve teostamisega.
LennS-i § 5040 käsitleb konsultatsioone lennujaama haldaja, lennujaama kasutajate komitee ja
maapealsete teenindajate vahel.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama
kasutajate komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida peatüki 83. peatüki
rakendamise üle. Säte vastab direktiivi artiklile 13. Direktiivi artikli 13 kohaselt peavad
liikmesriigid kandma hoolt, et direktiivi kohaldamise suhtes seatakse sisse kohustusliku
konsulteerimise kord lennujaama haldaja, lennujaama kasutajate komitee ja maapealsete
teenindajate vahel. Seejuures tuleb konsultatsioone korraldada vähemalt kord aastas.
Lõige 2 sätestab, et koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest
või erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad. Säte täpsustab
selguse huvides, et direktiivi artiklis 13 sätestatud konsulteerimise kohustuse võib täita
maapealsete teenindajate kutsumisega kasutajate komitee koosolekule. Omakäitlejatel kui
lennujaama kasutajatel on lennujaama kasutajate komitee koosolekul võimalik osaleda
tavapärases korras.
Lõige 3 sätestab, et kui § 5030 lõike 5 alusel on piiratud maapealsete teenindajate arvu, peab
koosolekul arutatav hõlmama nende maapealse teeninduse teenuste hinda, millele on
kehtestatud piirang, ja nende teenuste osutamise korraldust. Säte vastab direktiivi artiklile 13.
Lennunduse muud sätted (LennS-i 9. peatükk), sh alkoholijoobe mõõtmine ning
lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest
võetavad tasud
LennS-i § 55 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja viide LennS-i § 14 lõikele 4, mis on tunnistatud
kehtetuks.
LennS-i § 55 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt on Transpordiametil õigus lõikes 1
nimetatud asjaolude ilmnemisel kehtestada õhusõidukile lennukeeld. Asjakohane õigus on
sätestatud ka EL-i määruse nr 965/2012 lisa punktis ARO.RAMP.140, mille kohaselt kehtestab
pädev asutus 3. kategooria puuduse korral õhusõidukile lennukeelu. Nimetatud punkt
reguleerib üksnes õhusõiduki kontrollimist seisuplatsil, kuid need asjaolud võivad ilmneda ka
muu järelevalve käigus. See on eelkõige oluline lennuohutuse tagamisel, et ei lubataks startida
õhusõidukil, mis pole näiteks lennukõlblik, mille meeskonnal puudub vastav kvalifikatsioon
või mille meeskonnaliikmed on alkoholijoobes.
LennS-i § 55 lg 5 punktis 3 asendatakse lennuohutust mõjutava terviseseisundi raames
väsimusseisundi määratlemisel viide varasemas EL-i lennundusohutuse alusmääruses
sätestatud viitega kehtivale EL-i lennundusohutuse alusmäärusele.
LennS-i § 551 täiendatakse lõigetega 11 ja 12, milles sätestatakse alkoholijoobe ning alkoholi
piirmäära ületava seisundi piirmäärad veres ja väljahingatavas õhus.
Eelnõuga täpsustatakse seadust nii, et LennS-i § 551 lõikes 1 nimetatud isik ei tohi olla ei
joobe- ega alkoholi piirmäära ületavas seisundis. EL-i määruse nr 965/2012 punkti
ARO.RAMP.106 alapunkti b66 nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite kohaselt ei tohi
alkoholi sisaldus õhusõiduki meeskonnaliikme ühes grammis veres ületada 0,20 milligrammi
või riigisiseselt kehtestatud väärtust sõltuvalt sellest, kumb on väiksem. LS-i § 69 lõige 3
sätestab, et mootorsõiduki-, trammi- ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla
alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. LS-is esitatud nõue on pisut rangem kui EL-i määruse
oma. Kui 0,20 milligrammi Euroopa õigusaktide järgi veel aktsepteeritav, siis LS-i järgi mitte.
Mõistlik on LennS-is kehtestada samad alkoholi piirmäärad nagu LS-is, et Eestis oleks ühtne
alkoholipoliitika. Peale veres sisalduva alkoholi piirmäära kehtestatakse piirmäär ka
alkoholikogusele väljahingatavas õhus, sest esmane kontroll tehakse indikaatorvahendiga, mis
mõõdab just alkoholikogust väljahingatavas õhus. Lisaks õhusõiduki meeskonnaliikmetele
kehtib säte ka lennuliikluse lennujuhtidele ja -informaatoritele, lendude korraldajatele ning
õhusõiduki lennundustehnilistele töötajatele, olgugi, et Euroopa õigusaktides pole neile
alkoholi piirmäärasid eraldi sätestatud. Liikmesriigid kohaldavad kõnealust muudatust alates
14. veebruarist 2021. a.
Lõikes 11 määratakse, millisel juhul loetakse isik olevaks alkoholijoobes. Sättes esitatud
piirmäärade kehtestamisel on lähtutud LS-i § 69 lõike 2 sättest.
66
Muudatus on lisatud seoses komisjoni määrusega (EL) 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL)
nr 965/2012 seoses järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused, lennumeeskonna psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe
süstemaatiline ja pisteline kontroll lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning
turbiinmootoriga, maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6–9 reisijale ettenähtud hiljuti
toodetud lennukite varustamine reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemiga. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1571036751985&uri=CELEX:32018R1042.
Komisjoni 4. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL) 2020/745, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1042
seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega seoses COVID-19 pandeemia tõttu,
kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud menetluslikke sätteid alates 14. veebruarist 2021. https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2020.176.01.0011.01.EST&toc=OJ:L:2020:176:TOC
Lõikes 12 määratakse, millisel juhul loetakse isik olevaks alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
Nagu eespool selgitatud, on vastav piirmäär ühes grammis veres alkoholi vähemalt 0,20
milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,10 milligrammi.
LennS-i § 551 lg 2 sõnastust täiendatakse viitega alkoholi piirmäära ületavale seisundile.
LennS-i § 574 tunnistatakse kehtetuks. See on seotud LennS-i § 373-4 muudatusega, mille
kohaselt kehtestatakse ühine regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja tegevuse reguleerimiseks
lähtudes EL-i komisjoni määrusest 2017/373. Varasema ICAO standarditest lähtuva riigisisese
regulatsiooni järele puudub tänapäeval vajadus.
LennS-i § 59 lõiget 2 täiendatakse lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest
võetavate tasude loetelu uue tasu liigiga, milleks on puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija
tasu. See tasu on mõeldud erivajadustega reisijate teenuse arendamiseks ja teenuse
pakkumiseks, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määruse (EÜ)
nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul artiklit 8.
Määruse kohaselt tuleb puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute tasu sätestada nii, et see
jaotub võrdselt kõigi lennujaama kasutavate reisijate vahel ning et puudega ja piiratud
liikumisvõimega isikute vedamine ei põhjustaks negatiivseid seoseid. Määruse kohaselt on
kõige tõhusam rahastamisviis igale lennujaama kasutavale lennuettevõtjale kehtestatud tasu,
mis on proportsionaalne tema poolt lennujaama ja sealt ära veetavate reisijate arvuga.
Praegu on Tallinna lennujaam üks Euroopa väheseid lennujaamu, kus ei ole kehtestatud eraldi
tasu erivajadustega reisijate teenindamise eest. Tallinna lennujaamas on erivajadustega reisijate
hulk aasta-aastalt kasvanud, sealjuures kasvab nende arv oluliselt kiiremini kui üleüldine
reisijate arv. Peamiste põhjustena võib välja tuua inimkonna üleüldine vananemise, hea
majandusliku olukorra ja järjest paranevad elutingimused. Sarnane trend ilmneb ka mujal
lennujaamades. Tallinna lennujaam on aastatel 2017–2019 investeerinud 352 000 eurot
erivajadustega reisijate paremaks ja mugavamaks teenindamiseks, samuti ka nende sujuvama
liikumise tagamiseks. Sel eesmärgil on soetatud uus ja nüüdisaegne ambulift, invabuss ning
mobiilsed trapid, mis võimaldavad erivajadustega reisijaid ohutult tõsta õhusõidukisse ja sealt
välja.
Tabel. Puudega ja piiratud liikumisvõimega (PRM – persons with reduced mobility) reisijate arv, nende osakaal
ja muutumine ajavahemikul 20172024
PRM- PRM-
Reisijate PRM- PRM-reisijate reisijate reisijate Kulu väljuva
Reisijate arvu kasv reisijate osakaal kõigist lisandu- arvu kasv, reisija kohta,
koguarv % arv reisijatest, % mine % eurodes
2017 2 648 361 19,20 5 195 0,20 1301 33,4 0,24
2018 3 007 644 13,60 6 179 0,21 984 18,9 0,24
*2019 3 258 867 8,40 7 247 0,22 1 068 17,3 0,26
*2020 3 363 768 3,20 8 140 0,24 893 12,3 0,27
*2021 3 544 045 5,40 9 143 0,26 1 003 12,3 0,27
* prognoos
*2022 3 723 722 5,10 10 203 0,27 1 060 11,6 0,27
*2023 3 899 007 4,70 11 307 0,29 1 104 10,8 0,27
*2024 4 048 510 3,80 12 388 0,31 1 081 9,6 0,27
Puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija tasu võetakse iga lahkuva reisija eest analoogselt
reisijatasuga, mida lennujaamale tasuvad õhusõiduki käitajad ja mis lisatakse lennupileti
hinnale pileti ostmisel. Seega, tasusüsteemi haldamine ei muutu ja sellega seonduvaid
lisakulusid ei teki. Lennujaama haldaja lähtub tasumäärade kehtestamisel LennS-i §-des 50
ja 59 toodud põhimõtetest, sh kohustusest konsulteerida lennujaama kasutajatega. Puudega ja
piiratud liikumisvõimega reisija tasu on mõeldud teenuse osutamisega seotud kulude katmiseks
ja jääb prognoosi kohaselt suurusjärku 0,20,3 eurot väljuva reisija kohta. Reisijatasu on olnud
praegusel tasemel (7,03 eurot väljuva reisija kohta) alates 1. aprillist 2009. a ja seda ei ole
lähitulevikus plaanitud muuta. Puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija tasu eristamine
reisijatasust on seotud eelkõige puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate arvu ja teenuse
osutamisega seonduvate lisakulude pideva kasvuga. Uue tasuliigi kehtestamise mõju reisijatele
kajastub lennupileti hinnas, mis suurendab Tallinnast väljuvatel lendudel puudega ja piiratud
liikumisvõimega reisijatasu määra. Kuna lennuettevõtjad kajastavad uut tasumäära kui
piletihinnale lisanduvat komponenti, siis tasuliigi kehtestamisel ei kaasne lennuettevõtjatele
lisakulu. Uue tasuliigi lisamine LennS-i ei tähenda, et nimetatud tasu kehtestatakse Tallinna
lennujaamas kohe.
Arvestades reisijate arvu pidevat kasvu, luuakse seadusemuudatusega eeldused kehtestada uut
liiki reisijatasu tulevikus. Kuna mõju rahaline suurus on vähene ja avaldumise aeg ei ole teada,
siis muudatuse mõju seletuskirja mõju hindamise osas eraldi ei käsitleta.
Riiklik ja haldusjärelevalve (LennS-i 91. peatükk)
LennS-i § 601 pealkirja muudetakse, lähtudes paragrahvi sisus tehtavatest muudatustest.
Lõike 2 sissejuhatavat lauset muudetakse lähtudes sama paragrahvi lõikest 1. Selleks
määratakse § 601 lõikes 2 Transpordiameti pädevus nii haldus- kui ka riiklikuks järelevalveks,
tagades lõigete 1 ja 2 kooskõla. LennS-i § 601 lõike 2 kehtivas redaktsioonis on küll määratud
Transpordiameti pädevuse ulatus riikliku järelevalve tegemisel, ent arvestades
tsiviillennunduse komplekssust, on osa valdkondades vaja teha ka haldusjärelevalvet –
nt lennuotsingu- ja päästetööde korraldust sertifitseeritud lennuväljal kontrollitakse lennuvälja
käitaja järelevalve käigus (§ 601 lg 2 punkt 2). Samas on näiteks selleks, et teha järelevalvet
Politsei- ja Piirivalveameti haldusalas tegutseva Merevalvekeskuse korraldatava lennuotsingu-
ja päästetööde üle, on vaja sätestada ka Transpordiameti haldusjärelevalve pädevus. Praktikast
võib tuua näiteid, kus Politsei- ja Piirivalveamet käitab tsiviilõhusõidukeid ning Kaitseväel ja
Keskkonnaagentuuril on aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat, mille üle teeb
järelevalvet Transpordiamet.
LennS-i § 601 lõike 2 punkti 1 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt teeb
Transpordiamet riiklikku järelevalvet füüsiliste ja juriidiliste isikute lennutegevuse üle. Sätte
sõnastust täiendatakse nii, et lennutegevus hõlmab ka mehitamata õhusõidukite käitamist.
LennS § 601 lõike 2 loetelu täiendatakse punktiga 11. Sellega sätestatakse Transpordiameti
järelevalve lennuettevõtja lennutegevusloa EÜ määruses nr 1008/2008 sätestatud nõuetele
vastavuse üle. Muudatus on seotud LennS-i § 40 muudatustega.
LennS-i § 601 lõike 2 punkte 3, 6 ja 8 muudetakse ning sama lõike punkt 9 tunnistatakse
kehtetuks.
Punkti 3 muudatused on seotud LennS-i §-de 37373 muudatustega, mille kohaselt
kehtestatakse ühine regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja tegevuse reguleerimiseks
lähtudes EL-i määrusest 2017/373, ning ühtlasi korrastatakse järelevalve subjektidega seotud
sätteid. Selle tõttu tunnistatakse kehtetuks punkt 9.
Punkti 6 lisatakse viide lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutajale. Lennuliiklusvoogude
juhtimisteenus on üks lennuliikluse korraldamise teenuse alaliik. Selle teenuse osutaja peab
EL-i määruse 2017/373 II lisa D alajao punkti ATM/ANS.OR.D.010 kohaselt kehtestama
julgestusalase juhtimissüsteemi.
Punkti 8 sõnastust täiendatakse koolitusega seotud Transpordiameti järelevalvepädevust
kaugpiloodi koolituse järelevalvega. LennS-i § 601 lõike 2 punkti 8 kehtiva redaktsiooni
kohaselt teeb Transpordiamet järelevalvet lennundusspetsialistide koolituse üle, kuid
mehitamata õhusõiduki kaugpiloot ei ole mõistetav tavapärase litsentseeritud
lennundusspetsialistina, vaid tema koolitus ja pädevus erineb lennunduses tavapärase väljaõppe
ja pädevustega lennundusspetsialisti koolitusest ning pädevuste omandamise, säilitamise ja
tõendamise nõuetest. Muudatus on seotud LennS-i täiendamisega §-ga 4623 (mehitamata
õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat).
LennS § 601 lõike 2 loetelu täiendatakse punktiga 31. Sellega sätestatakse Transpordiameti
järelevalve mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse osutaja üle, kelle määrab
eelnõuga lisatava § 34 lõike 7 alusel valdkonna eest vastutav minister.
LennS-i § 601 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14. Punktide 13 ja 14 kohaselt lisatakse
Transpordiameti järelevalvevaldkondade hulka järelevalve lennuotsingu- ja päästetööde
korraldamise ning maapealse teeninduse üle.
Lennuotsingu- ja päästetöid korraldatakse ja tehakse kogu maailmas vastavuses 1944. aasta
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 12, mis sätestab ka järelevalvekohustuse.
Lennuotsingu- ja päästetöid korraldavad isikud, kes tegelevad lennuotsingu- ja päästetööde
koordineerimise, väljaõppe, sellega seotud lennutegevuse ning õhusõidukite lennukõlblikkuse
ja hooldusega, näiteks lennuvälja käitajad või aeronavigatsiooniteenuse osutajad (riikliku
järelevalve subjektid), aga ka Politsei- ja Piirivalveamet ja Päästeamet (haldusjärelevalve
subjektid). Lennuotsingu- ja päästetööde korralduse, tegemise ja järelevalve nõuetele vastavust
kontrollib regulaarselt ICAO.
LennS-i lennuotsingu- ja päästetööde korralduse alase järelevalvega seotud muudatused on
tingitud ICAO 2010. a auditi ja 2018. a järelkontrolli käigus tuvastatud puudustest Eesti
lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. ICAO auditite käigus tuvastatud ja seni
kõrvaldamata puudused on seotud ohutusjärelevalvega päästekoordinatsioonikeskuse (joint
rescue coordination centre – JRCC, Eestis Merevalvekeskus) üle. Pärast puuduse vormistamist
püüdis Lennuamet Transpordiameti eelkäijana teemaga tegeleda ja otsustas, et lennuotsingu- ja
päästetööde korraldamisega seotud SAR järelevalve lennuliiklus- ja lennuväljade osakonna
pädevusse ning funktsiooni täitmiseks üks inspektor. Riiklik järelevalve tsiviillennunduse
järelevalvesubjektide üle on toimunud samal ajal, kui on täidetud muid Transpordiameti
pädevusse kuuluvaid järelevalvega seotud ülesandeid (nt aeronavigatsiooniteenuse osutaja üle
tehtava järelevalve käigus kontrollitakse ka aeronavigatsiooniteenuse osutaja pädevuses olevate
lennuotsingu- ja päästetööde korraldamist). Samas ei ole Eesti õiguses kindlaks määratud
järelevalvepädevust teise valitsusasutuse struktuuriüksuse üle ning käesoleva muudatusega
kõrvaldatakse ICAO tuvastatud puudus Eesti lennuotsingu- ja päästetööde järelevalve kohta.
Punktiga 14 lisatakse Transpordiameti pädevuste hulka järelevalve maapealse teeninduse üle.
Seni ei ole LennS-i ega EL-i lennundusalased õigusaktid maapealse teenindusega seonduvaid
sätteid sisaldanud, mistõttu ei olnud asjakohast järelevalvet LennS-is ka sätestatud. Praeguseks
on maapealse teenindusega seotud üldine regulatsioon kehtestatud EL-i lennundusohutuse
alusmäärusega. Selle alusel antavatesse rakendusmäärustesse lisatakse täpsemad nõuded, kui
Euroopa Komisjon võtab EL-i lennundusohutuse alusmääruse artikli 39 alusel vastu maapealse
teeninduse ohutut osutamist käsitlevad üksikasjalikud nõuded. Seetõttu täiendatakse eelnõuga
LennS-i maapealse teeninduse järelevalvega lennundusohutuse ning lennujaama tõrgeteta
toimimise tagamise eesmärgil. Haldusjärelevalve meetmetena rakendatakse Vabariigi Valitsuse
seaduse §-s 752 loetletud meetmeid.
LennS-i § 601 lõige 4 ja paragrahvi 603 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks
tunnistatavad sätted puudutavad MKM-i senist pädevust lennutegevusloa kehtivuse
järelevalveks ning ettekirjutuse tegemiseks. Muudatus on seotud § 601 lõike 2 muudatusega,
mille kohaselt täiendatakse lõiget punktiga 15 (Transpordiameti pädevuse laiendamine
lennutegevusloa kehtivuse järelevalvega). Transpordiameti saab lennutegevusloa kehtivuse
järelevalve raames ettekirjutusi teha LennS-i § 603 lõike 1 alusel, mille kohaselt on
Transpordiametil õigus teha lennundustegevust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise
tagamiseks teha ettekirjutus.
LennS § 602 pealkirja muudetakse, viies paragrahvi pealkirja vastavusse paragrahvi sisuga.
LennS-i § 602 lõiget 1 täiendatakse viidetega KorS-i §-dele 37 ja 38. Säte reguleerib, milliste
KorS-i normide alusel võib Transpordiamet korrakaitseorganina teha riiklikku järelevalvet.
Kuivõrd eelnõu kohaselt lisandub Transpordiameti pädevuste hulka alkoholijoobe kontroll,
tuleb loetelusse lisada § 37 (isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine) ja § 38
(alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal).
LennS-i § 602 täiendatakse lõikega 15, mille kohaselt on õhusõiduki seisuplatsil kontrolli
käigus Transpordiameti pädeval järelevalveinspektoril õigus korrakaitseorgani nimel
kontrollida alkoholijoovet vastavalt KorSi §-dele 37 ja 38. Kui isik keeldub alkoholijoobe
tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse
alkoholijoove vereproovi uuringuga. EL-i määruse nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106
alapunkti a kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus nii pilootidel kui ka salongipersonalil
tegema teste alkoholijoobe tuvastamiseks ning pidi olema selleks valmis hiljemalt
14. veebruaril 2021. a.67 LennS-i § 7 lõike 10 alusel on Transpordiamet pädev asutus EL-i
lennundusohutuse alusmääruse alusel vastu võetud rakendusmääruste (sh EL-i määruse
nr 965/2012) mõistes. Õigus kontrollida ja tuvastada isiku joobeseisundit on ka Politsei- ja
67
Komisjoni 23. juuli 2018 määrus (EL) 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses
järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused,
lennumeeskonna psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe süstemaatiline ja
pisteline kontroll lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning turbiinmootoriga,
maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6–9 reisijale ettenähtud hiljuti toodetud lennukite
varustamine reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemiga. Komisjoni 4. juuni 2020. a rakendusmäärusega (EL)
2020/745, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1042 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade
edasilükkamisega seoses COVID-19 pandeemia tõttu, kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud
menetluslikke sätteid alates 14. veebruarist 2021.
Piirivalveametil KorS-i § 37 alusel. Narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise
süsteemse kontrolli tegemise jätab EL õigus (ARO.RAMP.106 alapunkt a) liikmesriikidele
vabatahtlikuks. Narko/psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtluse korral pöördutakse PPA
poole ning seda kontrolli teeb PPA KorS § 37 lg 1 p 2 alusel.
Transpordiamet on kõnealuses küsimuses konsulteerinud Politsei- ja Piirivalveametiga.
Vastava õiguse andmisel Transpordiametile on arvestatud sellega, et õhusõiduki kontrolle
seisuplatsil tehakse sageli ad hoc ja nende tegemine eeldab teadmisi lennundusest. Samuti tuleb
arvestada, et kõigil Eesti lennuväljadel ei ole püsivat Politsei- ja Piirivalveameti mehitatust,
kuid kontroll tuleb üldjuhul teha õhusõiduki ümberpööramise ajal ehk 3040 minuti jooksul.
Arvestades, et Eestis tehakse õhusõiduki kontrolli eelkõige Tallinna lennuväljal ning harvem
Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennuväljal, on Transpordiametil asjakohane võimekus
olemas. Täpsed koostööprotseduurid lepivad kokku Transpordiamet ning Politsei- ja
Piirivalveameti – eriti olulised on koostööprotseduurid sel juhul, kui õhusõiduki kontrolle
seisuplatsil tehakse väljaspool Tallinna lennuvälja.
Eelnõu kohaselt hakkab Transpordiamet edaspidi tegema õhusõiduki kontrolli seisuplatsil ja
indikaatorvahendiga kontrollima alkoholisisaldust kontrollile allutatud isiku väljahingatavas
õhus. Kui indikaatorvahendi näit on positiivne68, siis KorS-i § 38 lõike 3 kohaselt ei või
indikaatorvahendi kasutamisega piirduda juhul, kui on kahtlus, et võidakse rikkuda õhusõiduki
ohutu liiklemise või käitamiseeskirja nõudeid – alkoholijoove tuleb tuvastada tõendusliku
alkomeetriga. Sel juhul kaasab Transpordiamet ametiabi korras menetlusse Politsei- ja
Piirivalveameti, kes tuvastab joobe tõendusliku alkomeetriga.
Tuleb arvestada, et kontrollitavaks sihtgrupiks on eelkõige lennuettevõtetes töötavad
meeskonnaliikmed. Lennuettevõtjad on kõnealustest piirangutest väga hästi teadlikud ja on
ettevõttesiseselt välja töötanud meetmed ning töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja
alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.
EL-i määrus nr 965/2012 näeb sisuliselt ette, et liikmesriigil peab olema piisav valmisolek
alkoholijoobe kontrollimiseks, samas nii lennuettevõtjate tegevuse kui ka varasemate aastate
praktika põhjal võib eeldada, et reaalne vajadus selleks on pigem erandlik. Kuivõrd
potentsiaalselt võib olla tegemist paari üksikjuhtumiga aastas, ei ole selleks Transpordiametile
PPA kõrval eraldi võimekuse loomine otstarbekas.
Transpordiametile õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise raames isiku joobeseisundi
kontrollimise ja tuvastamise õiguse andmisel tuleb osta kuni viis indikaatorvahendit. Üks
indikaatorvahend maksab 200–300 eurot, sellele lisanduvad kalibreerimise kulud (kaks korda
aastas, üks kalibreerimine maksab u 30–40 eurot). Indikaatorvahendi kasutamiseks ei ole vaja
läbida koolitust. Nagu eespool selgitatud, ei ole tõenduslikku alkomeetrit Transpordiametil
otstarbekas eraldi soetada – selle maksumus on 8000 eurot + käibemaks, millele lisanduvad
seadme taatlemise kulud (kaks korda aastas, ühe taatlemise hind on u 400 eurot). Pealegi on
alkomeetritega on varustatud kõik politseijaoskonnad ja seadet kannavad kaasas ka mõned
politseipatrullid. Tõendusliku alkomeetri kasutamiseks peavad Transpordiameti
järelevalveametnikud, kes kontrollivad õhusõidukeid seisuplatsil, läbima koolituse.
LennS-i § 602 täiendatakse lõikega 6. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 6, mille kohaselt
on Eesti lennunduse jätkusuutlikkuse ning arendamise eesmärgil riigi poolt lennundussektori
soovidele vastu tulemiseks võimalus järelevalvetegevuste tegemiseks välisriigis tingimusel, et
järelevalvesubjekt katab järelevalvetoimingutega seotud kulud. Kui isik keeldub õhusõiduki
68
Indikaatorvahendi positiivne näit osutab, et isik on joobes.
toomisest Eestisse, võib Transpordiamet keelduda kontrolli tegemisest, sest kohustust
õhusõidukit välisriiki kontrollima minna Transpordiametil ei ole. Kui õhusõiduki omanik või
rentnik siiski soovib, et õhusõiduki kontroll tehakse välisriigis, peab ta tasuma inspektori või
tunnustatud isiku välisriiki lähetamise või saatmise kulud Transpordiametile pandud ülesannete
täitmiseks. Tunnustatud isiku tehtava kontrolliga kaasnevate lähetuskulude katmine on ette
nähtud eelnõus LennS-i § 71 lõike 31 muudatusega. Välisriigis tehtavate järelevalvetegevuste
hulka võivad kuuluda näiteks nii välisriigis asuvate õhusõidukite hoolduse või jätkuva
lennukõlblikkuse kontrollimisega seotud inspekteerimised kui ka näiteks õhusõiduki
meeskonnaliikmete tegevuse nõuetele vastavuse inspekteerimine, kus inspektor peab lendama
kaasa ja kontrollima lennumeeskonna tegevust lennul, mis algab või lõppeb väljaspool Eestit.
Samuti kuulub nende tegevuste hulka Eesti lennundussektoris kasutatava lennutreeningseadme
ja selles toimuvate tegevuste kontrollimine, kui seade asub väljaspool Eestit. Enamikul juhtudel
nii ongi, näiteks asuvad lennuettevõtjate simulaatorid Taanis, Rootsis, Prantsusmaal,
Hispaanias.
LennS-i § 603 lõikega 3 hõlmatakse Konkurentsiameti õiguste hulka lennujaama haldajale ja
maapealsele teenindajale ettekirjutuse tegemine LennS-i § 5039 lõikes 2 sätestatud nõude (kui
lennujaam pakub maapealset teenindust, ei ole tal lubatud selleks kasutada lennujaama
haldusega seotud tegevusest teenitud tulusid ja vastupidi) järgimiseks.
Vastutus (LennS-i 92. peatükk)
LennS-i § 6018 ja 6020 täiendatakse. LennS-i kehtiva redaktsiooni sätted reguleerivad
vastutust, kui õhusõidukit on lubatud juhtima või seda juhib või lennuliiklust teenindab
joobeseisundis isik, nähes selle eest ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Uue
sõnastusega lisatakse LennS-i vastutus alkoholi piirmäära ületava seisundi korral.
LennS-i § 6031 lõiget 1 muudetakse. Uue sõnastusega nähakse ette vastutus kõigi
Transpordiameti väljaantud sertifikaatides sätestatud tingimuste rikkumise või ilma
sertifikaadita tegutsemise eest. Sätte praegune sõnastus reguleeris üksnes lennuettevõtja või
aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadinõuete rikkumist, kuid mitme teise
sertifikaadinõude rikkumisel polnud LennS-is vastutust ette nähtud. Selline eristamine ei ole
põhjendatud, kuna kõigi Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide puhul on ette nähtud
kindlad tingimused, mida sertifikaadi omanik peab järgima.
Transpordiamet annab välja järgmisi sertifikaate:
- lennuettevõtja sertifikaat;
- hooldusorganisatsiooni sertifikaat;
- jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat;
- lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat;
- koolitusorganisatsiooni sertifikaat;
- tootjaorganisatsiooni sertifikaat;
- lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat;
- aeronavigatsiooniseadme sertifikaat.
LennS-i § 6046 sõnastust muudetakse. Praegu reguleerib see väärteomenetlust
deklareerimiskohustusega lennutegevuse deklareerimata jätmise eest LennS-i § 441 alusel.
Kuna seadust täiendatakse koolitustegevuse deklareerimise kohustusega § 2412 alusel ning
tegemist on sarnaste regulatsioonidega, näeb § 6046 edaspidi ette sanktsiooni nii
deklareerimiskohustusega lennutegevuse kui ka koolitustegevuse deklareerimata jätmise eest.
LennS § 6047 sätestatud väärteo karistusmäära muudetakse. Muudatuse kohaselt nähakse
füüsilise isiku karistusmäärana ette karistusseadustiku üldosa § 47 kohane füüsilise isiku
karistusmäär 300 trahviühikut.
LennS-i § 6052 tunnistatakse uute väärteokoosseisude lisamise tõttu kehtetuks. Paragrahvis
sisalduv menetluse regulatsioon viiakse uueks §-ks 6056 pärast uusi lisatud väärteokoosseise.
LennS-i täiendatakse §-dega 6053–6056. Eelnõuga täiendatakse LennS-i vastutuse peatükki
mehitamata õhusõidukite süsteemi reguleerivate väärteokoosseisudega.
LennS-i § 6053 kohaselt karistatakse MÕS-i kaugpiloodi poolt õhusõiduki käitamisnõuete
rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku poolt nende nõuete
rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot. Käitamisnõuete rikkumine võib
põhjustada ohtu teistele õhusõidukitele, inimestele, loomadele, keskkonnale või varale, mistõttu
on põhjendatud võimalus kohaldada suurim võimalik rahatrahv. Käitamisnõuded on sätestatud
EL määruse 2019/947 A, B ja C osas olenevalt MÕS-i käitamiskategooriast ning mõningad
määruse rakendamiseks vajalikud sätted kehtestatakse eelnõu kohase LennS-i muudatusega,
mille kohaselt täiendatakse LennS-i 72. peatükiga. Trahvimäära puhul on arvestatud
käitamisnõuete rikkumisega seotud võimalikke riske ja ohte ning asjaolu, et mehitamata
õhusõiduki mittenõuetekohasest käitamisest tekkida võiv oht ning kahju ei ole üldjuhul
võrreldav mehitatud õhusõiduki mittenõuetekohase käitamisel tekitatava ohu ja kahjuga.
LennS-i § 6054 näeb ette karistuse MÕS-i juhtimise eest kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt.
Eelnõuga lisatav vastav LennS alus on § 4619 lg 3.
LennS-i § 6055 näeb ette karistuse MÕS-i juhtimise eest joobe- või alkoholi piirmäära ületavas
seisundis isiku poolt. Alkoholijoobes õhusõiduki juhtimise keeld tuleneb LennS § 55 lg 1
punktist 3 ning seda sätet täiendatakse eelnõuga alkoholi piirmäära ületava seisundi
regulatsiooniga. Seos mehitamata õhusõiduki ning seda käitatava joobe- või alkoholi piirmäära
ületavas seisundis isiku vahel on tuvastatav, kuna mehitamata õhusõidukit käitatakse juhtpuldi
abil, mida kasutab konkreetne isik. Lisaks kehtivad tänapäevaste mehitamata õhusõidukite
suhtes täpsed tehnilised nõuded, millest üks on see, et kaasaegsetel mehitamata õhusõidukil
peab olema kaugidentimissüsteemi tehniline võimekus. See nõue tagab käitatavat mehitamata
õhusõidukit käsitleva teabe, sh mehitamata õhusõiduki märgistuse kohaliku edastamise
selliselt, et seda teavet on võimalik hankida ilma füüsilise juurdepääsuta mehitamata
õhusõidukile. Nii on võimalik siduda näiteks ebaharilikke manöövreid tegev lennuvahend ning
isik, kes antud mehitamata õhusõidukit lennutab.
LennS-i §-ga 6056 sõnastatakse menetluse regulatsioon, mis oli varem §-s 6052. Lisatud on
viited uutele väärteokoosseisudele (§-d 6053–6055), mille kohtuväline menetleja on
Transpordiamet.
LennS-i § 612 tunnistatakse kehtetuks, sest õhusõiduki avariimajakaga varustamise nõuded
ja tingimused on sätestatud EL-i määruses nr 965/2012.
LennS-i normitehniline märkus
Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse alljärgnevate viidetega:
- viide Euroopa Liidu nõukogu direktiivile 96/67/EÜ, mis eelnõuga üle võetakse;
- viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2017/541seoses LennS-i § 469 lõike
4 täiendamisega tulenevalt EL-i määruse 2015/1998 lisa punktist 11.0.9.
3.2. Eelnõu § 2 reguleerib riigilõivuseaduse (RLS) muutmist.
RLS-i § 162 lõike 6 muudatus on seotud LennS-i § 42 teise lause muudatusega, kus senise
lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse muutmise
taotluse läbivaatamise riigilõivu võtmata jätmise asemel ei võeta riigilõivu juhul, kui taotletakse
käitamistingimustest õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamist. Õhusõiduki
registreerimistunnuse muutmisena on käsitletav ka uue õhusõiduki lisamine, mis eeldab
Transpordiameti inspektoritelt väga mahukat tööd, sest üle tuleb kontrollida nii lennutegevuse
käsiraamatu vastavad osad kui ka konkreetse õhusõiduki vastavus ja varustatus. Riigilõivu
võtmata jätmine on õigustatud pigem lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustest
konkreetse õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise korral, kus inspektorite töömaht on
oluliselt väiksem.
RLS-i § 164 pealkirja ja lõikeid 1 ning 2 muudetakse seoses EL-i määrusest 2017/373
tulenevate muudatustega, sh sertifikaadi tähtajatuks muutumisega, mistõttu sarnaselt teistele
sertifikaatidele hakkab aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi hoidmise osas kehtima
hoidmise riigilõiv. Samuti viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse §-ga 373, mis viitab
lennuprotseduuride korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadile. Samasisuline muudatus tehakse ka § 164 lõigete
1 ja 2 sõnastuses. Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud LennS § 372 lõikes 6.
Kuivõrd §-s 164 nimetatud sertifikaadid antakse edaspidi välja tähtajatult, teeb Transpordiamet
pärast selle esmast väljaandmist Transpordiamet iga-aastast järelevalvet
sertifikaaditingimustele vastavuse üle. Hoidmistasu on hõlmatud Transpordiameti jätkuvate
järelevalvetoimingute ja sellega kaasnevate kuludega. RLS-i kehtiva redaktsiooni sõnastus,
mille kohaselt tasutakse riigilõivu sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta, on sellega sisuliselt
samaväärne. Eelnõu kohase sõnastusega ühtlustatakse Transpordiameti toimingute eest
võetavate riigilõivude sõnastust.
RLS-i § 164 lõike 3 sissejuhatavat lauset muudetakse, kuna sertifikaat on edaspidi tähtajatu.
Lõike 3 loetelu täiendatakse punktidega 11–13. Muudatus on tingitud EL-i määruse 2017/373
rakendamisega – määruse II lisa 1. liitega kehtestatakse ühtne teenuseosutaja sertifikaat,
riigisisene teenuste loetelu viiakse sellega kooskõlla. Punktid, mis lisatakse loetellu, on osa
aeronavigatsiooniteenuse osutaja nö isikust, st et neid ei saa klassikaliselt nimetada teenuseks,
vaid isikuks – nimetatud määruse artikli kohaselt on tegemist lennuliikluse korraldamise
teenuse osutaja, lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötajaga,
mis kantakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadile. Nimetatud teenuste maht on
sarnane punktides 8–10 loetletud side-, navigatsiooni- ja seireteenuse osutamise mahuga,
mistõttu on riigilõivu suurus sertifikaadi hoidmise eest 400 eurot. Selleks, et riigilõivumäär ei
oleks ebaproportsionaalne võrreldes teiste sarnaste toimingutega, on uue riigilõivumäära
suuruse kujundamisel kulupõhimõttest kõrvale kaldutud.69 Praegu osutab õhuruumi
korraldamise teenust ja juhtimisteenust ning töötab lennuprotseduure välja
Lennuliiklusteeninduse AS. Tulevikus on võimalik, et ka mõni muu aeronavigatsiooniteenuse
sertifikaadi omanik võib hakata osutama lennuprotseduuride väljatöötamise teenust.
RLS-i § 164 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest kogu sertifikaadi hoidmise osa reguleerib
§ 176.
69
Punktides 8–10 nimetatud toimingute puhul oli ühe toiminguga seotud tegelik kulu 774,30 eurot, mis on saadud
töötunnitasu 25,81 eurot ja toimingule kuluva aja 30 tundi, korrutamisel.
RLS-i §-s 165 muudetakse sertifikaadi nimetust. LennS-i senine § 37 viitas lennujuhtimis- ja
raadionavigatsioonisertifikaadile, RLS-s oli kasutusel „lennujuhtimis- ja
aeronavigatsiooniseadme sertifikaat“. Eelnõuga ühtlustatakse nii LennS-i kui ka RLS-i
sõnastust ja võetakse kasutusele termin „aeronavigatsiooniseadme sertifikaat“.
RLS-i täiendatakse §-ga 1662, millega sätestatakse riigilõivumäärad mittesertifitseeritava
lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste väljaandmise ja muutmise taotluse
läbivaatamise ning käitamistingimuste hoidmise eest. Riigilõivu tasumise kohustus on
sätestatud eelnõuga lisatavas LennS § 36 lõikes 41.
Mittesertifitseeritava lennuvälja või kopteriväljaku taotluse läbivaatamise ja järelevalve
toiming on sisu poolest analoogne visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku
sertifitseerimise taotluse läbivaatamise ja järelevalve toiminguga. Kuna kontrollitavaid nõudeid
on mittesertifitseeritaval lennuväljal ja kopteriväljakul vähem (nt pole nõutav käsiraamat,
detailsed protseduurid ning mitmete teenistuste olemasolu), on ka riigilõiv vastavalt väiksem –
sertifitseeritava lennuvälja puhul on riigilõiv 275 eurot, mittesertifitseeritava lennuvälja puhul
130 eurot (visuaaltingimustes) või 19 eurot (öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja puhul).
Öistes tingimustes käitatava lennuvälja ja kopteriväljaku riigilõiv on suurem, kuna lisandub
valgustussüsteemi ning raadioside protseduuride kontrolli nõue.
Mittesertifitseeritava lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste muutmise taotluse
läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot (sertifitseeritava lennuvälja või
kopteriväljaku puhul on riigilõivumääraks 185 eurot).
RLS-i § 167 lg 1 punkti 2 täiendatakse, lisades loetellu uue piloodiloa liigina „teise piloodi
luba“, mis on tingitud EL-i määruse nr 1178/2011 muutmisest määrusega (EL) 2018/1974. EL-i
määrus küll tundis seda terminit varem, kuid nimetatud määruse muudatusega kehtestati
iseseisva piloodiloa liigina „teise piloodi luba“ (ingl multi-crew pilot licence – MPL). Riigilõivu
tasumise kohustus on sätestatud LennS § 23 lõikes 3.
RLS-i täiendatakse §-ga 1671, mis reguleerib raadioside loa väljaandmise ja raadioside loale
kande tegemise taotluse läbivaatamist. Riigilõiv raadioside pidamise õiguse kande tegemise
eest lennundusloale (st piloodiluba, lennujuhi luba) on juba kehtestatud RLS-i §167 lõikega 4.
Ehkki raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine on üks Transpordiametis
menetletavaid taotlusi, ei ole selle eest praegu ette nähtud tasuda riigilõivu. Samuti tuleb
arvestada, et raadioside luba ei ole hõlmatud lennundusloa mõistega – seega, RLS-i § 167
lõikega 4 on hõlmatud ainult lennundusloale tehtavad kanded, ent mitte raadioside loale kande
tegemine. Raadioside loale tehakse kanne juhul, kui sinna on vaja lisada uus raadiosides
kasutatav keel. Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud eelnõuga lisatavas LennS § 231
lõikes 7.
Seega on tekkinud olukord, kus osa taotlejaid peavad tasuma riigilõivu, kuid teised ei pea –
sõltuvalt sellest, kas isikul on lennundusluba või mitte. Sisuline menetlus raadioside loa taotluse
läbivaatamise ja raadioside kande tegemise eest lennundusloale on identne, mistõttu on sobilik
kehtestada sellele toimingule sarnane lõiv (15 eurot) kande tegemisega lennundusloale.
Lähtutud on ekvivalendipõhimõttest, mis arvestab era- ja harrastuslennundussektori suuremat
maksutundlikkust ning ühtlasi majanduspoliitilist soovi toetada nimetatud lennundussektori
arengut.
RLS-i § 170 lõikes 4 ning § 173 lõikes 3 mitte-EASA õhusõiduki määratlemisel asendatakse
viide varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse II lisale kehtiva EL-i
lennundusohutuse alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktiga d lähtudes kehtiva määruse X lisas
sätestatud vastavustabelist.
RLS-i § 171 pealkirjas ja lõigetes 13 asendatakse sõnad „Lennunduspersonali
koolitusorganisatsiooni“ sõnadega „Koolitusorganisatsiooni“. Muudatus tehakse LennS-i
täiendamise tõttu §-ga 2410. Termin „koolitusorganisatsioon“ hõlmab nii pilootide, lennujuhtide
kui ka lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonid. Riigilõivu tasumise kohustus on
sätestatud eelnõuga lisatavas LennS § 2410 lõikes 4.
RLS-i täiendatakse § 1731, millega kehtestatakse kombineeritud lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi
hoidmise riigilõivu määrad. Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud LennS § 9 lõikes 6,
mida täiendatakse viitega kombineeritud lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile.
Lõige 1 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi
esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot. Riigilõivumäära suuruse
kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud kulu 1190 eurot on saadud
korrutades töötunnitasu 21,29 eurot ja toimingule kuluva aja 56 tundi. Töötunnitasu 21,29 eurot
on saadud liites palgakulu 183 597,21 euro ja majanduskulu 32 715,78 eurot ning jagades
tulemuse töötundide arvuga 10 160.
Lõige 2 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi
muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot. Riigilõivumäära suuruse
kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud kulu 850 eurot on saadud
korrutades töötunnitasu (21,29 eurot) ja toimingule kuluva aja (40 tundi). Töötunnitasu 21,29
eurot on saadud, liites palgakulu 183 597,21 eurot ja majanduskulu 32 715,78 eurot ning
jagades tulemuse töötundide arvuga (10 160 tundi). Riigilõivu maksmine ei ole kohustuslik
selliste muudatuste puhul, kus RLS ei näe ette riigilõivu tasumist – näiteks kontaktandmete
muutmine RLS-i § 20 lõike 1 alusel, samuti Transpordiameti toimingud RLS-i § 30 alusel.
Lõige 3 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi
hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot. Komisjoni rakendusmääruse
(EL) 2019/1383, millega muudetakse ja parandatakse EL-i määrust nr 1321/2014 jätkuvat
lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide kohta ja
üldlennunduse õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes
kohaldatavate nõuete leevendamise kohta punkti CAO A.110 kohaselt sertifikaat antakse välja
määramata ajaks ja see kehtib tingimusel, et organisatsioon vastab jätkuvalt Euroopa komisjoni
(EL) 1321/2014 osa CAO nõuetele, eelkõige seoses puuduste käsitlemisega vastavalt punktile
CAO.A.115. Organisatsiooni vastavust kehtestatud nõuetele kontrollib Transpordiamet
vähemalt iga 24 kuu järel iga CAO-d, millele Transpordiamet on andnud välja sertifikaadi
(CAO.B.055). Sertifikaadi hoidmise tasu eesmärk on kata sertifikaadi pideva järelevalvega
seotud kulud. Sertifikaadi pideva järelevalve menetlus hõlmab samasuguseid
menetlustoiminguid ja nende ulatust, kui esmase sertifikaadi taotluse lahendamine.
Riigilõivumäära suuruse kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud
kulu 1190 eurot on saadud korrutades töötunnitasu 21,29 eurot ja toimingule kuluva aja 56
tundi. Töötunnitasu 21,29 eurot on saadud liites palgakulu 183 597,21 eurot ja majanduskulu
32 715,78 eurot ning jagades tulemuse töötundide arvuga (10 160 tundi).
RLS-i § 174 muudetakse lähtudes LennS-i § 234 muudatustest (inglise erialakeele oskuse
testija) ning samasisuline muudatus tehakse ka läbivalt RLS-i §-s 174. Riigilõivu tasumise
kohustus on sätestatud LennS § 234 lõikes 8.
Praegu on kehtestatud riigilõiv sertifikaadi pikendamise taotluse läbivaatamise eest, kuid see ei
ole enam vajalik, kuna eelnõu kohaselt antakse sertifikaat välja tähtajatult. Sertifikaadi
muutmise ja hoidmise riigilõivu kehtestamine tuleneb sarnasusest teiste sertifikaatide
menetlustega, kus samuti on vastavad lõivud kehtestatud (RLS-i 8. peatüki 3. jagu). Muutmise
riigilõivu summa tuleneb sertifikaadile kantavate andmete võimalikust muutmisest ning sellega
seotud töömahust – see on sama, mis ka praegu sertifikaadi pikendamise puhul (185 eurot).
Riigilõivu maksmine ei ole kohustuslik selliste muudatuste puhul, kus RLS ei näe ette riigilõivu
tasumist – näiteks kontaktandmete muutmine RLS-i § 20 lõike 1 alusel, samuti Transpordiameti
toimingud RLS-i § 30 alusel.
RLS-i § 1776 tunnistatakse kehtetuks analoogselt LennS-i lennuprotseduuride väljatöötaja sätte
kehtetuks tunnistamisele, sest see valdkond on ühendatud vastavalt uuele EL-i määrusele
2017/373 aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadiga. Praeguse seisuga on Transpordiamet
andnud välja ühe kehtiva lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi Lennuliiklusteeninduse
AS-ile kehtivusajaga kuni 4. veebruar 2022. Sertifikaat jääb kehtima kuni märgitud kehtivusaja
lõpuni, seejärel vahetatakse see ühtse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi vastu.
RLS-i täiendatakse §-dega 17717–17722, millega sätestatakse riigilõivumäärad mehitamata
õhusõiduki käitamisega seotud tunnistuste ja lubade taotluste läbivaatamise eest. Tuleb
arvestada, et mehitamata lennunduse puhul on tegemist uue regulatsiooniga nii Eestis kui ka
EL-i tasandil, mistõttu teatud lubade puhul (eelkõige erikategooria load) ei ole hetkeseisuga
võimalik täpselt prognoosida toimingutele kuluvat aega.
RLS-i §-ga 17717 sätestatakse tasu mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimise eest.
Mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri ja selle pikendamise eest tasutav riigilõiv
on 10 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud eelnõuga lisatavas LennS § 4620 lõikes
3.
RLS-i § 17718 reguleerib mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi pädevuse tõendamise eest
tasutavat riigilõivu. Kaugpiloodi tõendi väljaandmise eest väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-
alamkategooriates on riigilõiv 10 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud eelnõuga
lisatavas LennS § 4621 lõikes 5.
Lõike 2 kohaselt tuleb kõrgema taseme (A2-alamkategooria, erikategooria) kaugpiloodi
pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 10 eurot. Pädevuse
omandamiseks tuleb läbida koolitus ning eksam Transpordiameti sertifitseeritud
koolitusorganisatsiooni juures. Transpordiamet annab välja pädevustunnistuse
koolitusorganisatsiooni eksamiprotokolli alusel, see toimub elektrooniliselt lennuohutuse
järelevalve infosüsteemis.
RLS-i § 17719 kohaselt tuleb erikategoorias MÕS-i käitamisteatise läbivaatamise eest tasuda
30 eurot. Riigilõivumäära suuruse kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest, ehkki arvestades,
et tegemist on täiesti uue toiminguga, on läbivaatamiseks kuluvat aega keeruline prognoosida.
Toiminguga seotud eeldatav kulu on saadud, korrutades Transpordiameti töötunnitasu 21,29
eurot ja toimingule kuluva aja, mis on ligi 1,5 tundi. Töötunnitasu 21,29 eurot on saadud, liites
Transpordiameti palgakulu 183 597,21 eurot ja majanduskulu 32 715,78 eurot ning jagades
selle töötundide arvuga 10 160. Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud eelnõuga lisatavas
LennS § 4624 lõikes 8.
RLS-i § 17720 lõike 1 kohaselt tasutakse erikategoorias mehitamata õhusõiduki käitamisloa
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Käitamisloa taotluse
dokumentatsiooni läbivaatamine on ajaliselt oluliselt mahukam võrreldes käitamisteatise
heakskiitmisega, hõlmates käitamise riskihindamist. Toimingule kulub u 10–12 tundi.
Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud eelnõuga lisatavas LennS § 4624 lõikes 9.
Lõige 2 näeb ette 125 euro suuruse riigilõivu tasumise käitamisloa hoidmise eest, kui see
antakse välja kauem kui aastaks. Loa hoidmine tähendab, et Transpordiamet teeb selle
kehtivuse ajal jätkuvat järelevalvet.
RLS-i § 17721 reguleerib riigilõivu tasumist LUC-i väljaandmise taotluse läbivaatamise ja selle
hoidmise eest.
Tuleb arvestada, et tegemist on juriidilisele isikule antava sertifikaadiga, mis annab talle õiguse
käitada heakskiitmise tingimuste raames mehitamata õhusõiduki süsteemi iseseisvalt (st ilma
Transpordiametilt eraldi käitamisluba või käitamisteatist taotlemata), mistõttu on toimingule
kuluv eeldatav aeg oluliselt suurem võrreldes käitamisloa väljaandmise menetlusele kuluva
ajaga. Nagu ka teiste MÕS-i lubade puhul, tuleb ka siin arvestada regulatsiooni uudsust, samuti
asjaolu, et tõenäoliselt ei hakata lähema 1–2 aasta jooksul Transpordiametile esitama taotlusi
LUC-i väljaandmiseks. Arvestades eeltoodut ning ka teiste riikide praktikat70, on kohane
sätestada riigilõivumääraks 1000 eurot.
Lõige 2 näeb ette 250 euro suuruse riigilõivu aastas LUC-i hoidmise eest. LUC antakse välja
tähtajatult ja Transpordiameti järelevalve kehtiva LUC-i üle on ajaliselt mahukam võrreldes
käitamisloa hoidmisega, mille tasu on 125 eurot ühe aasta kohta.
Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud eelnõuga lisatavas LennS § 4625 lõikes 4.
RLS-i § 17722 reguleerib mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni
sertifitseerimist, sertifikaadi muutmist ja sertifikaadi hoidmist.
300 euro suuruse riigilõivumäära kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Toiminguga
seotud eeldatav kulu on saadud korrutades Transpordiameti töötunnitasu 21,29 eurot ja
toimingule kuluva aja, umbes 15 tundi.
Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud eelnõuga lisatavas LennS § 4621 lõikes 5.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatud terminid on kooskõlas EL-i õiguse terminitega.
EL-i lennundusohutuse alusmäärus näeb ette teatud sertifikaatide piiramise võimaluse.
Transpordiameti välja antavale sertifikaadile märgitakse õigused, mida sertifikaadi omanik
võib kasutada (näiteks hooldusorganisatsiooni puhul õhusõidukid, mootorid või muud
komponendid, mida sertifikaadi omanikul on õigus hooldada). Sertifikaadi piiramise korra
70
Näiteks, Soomes tuleb LUC-i väljaandmise eest tasuda 1800–2500 eurot. Vt määrust nr 472/2020
„Transpordi- ja sideministeeriumi tasulise transporditeenuse määruse lisa muutmine“
https://finlex.fi/data/sdliite/liite/7606.pdf (24.09.2021)
vähendatakse sertifikaadile kantud õiguste ulatust, st sertifikaadiga antud õigusi piiratakse
osaliselt. Sertifikaat ise ja sellega antud õigused, mida ei piirata, kehtivad edasi.
Eelnõus on kasutatud uut terminit „kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
sertifikaat“. Sellise sertifikaadi (ingl combined airworthiness organisation, CAO) võimaluse
näeb ette komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1383, millega muudetakse ja parandatakse EL-i
määrust nr 1321/2014. Organisatsioon, kellel on kombineeritud lennukõlblikkuse sertifikaat,
saab õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide hooldamise ja jätkuva
lennukõlblikkuse korraldamise õiguse ühe sertifikaadi alt.
Samuti on uus termin „liikluse korraldamise teenus“, mida on selgitatud seletuskirja LennS-i §
34 lõike 7 selgituses.
Vajaduse tõttu täpsustada mehitamata õhusõidukite käitamise regulatsiooni, on eelnõus
kasutatud uusi termineid, („mehitamata õhusõiduki süsteem“, „mehitamata õhusõiduk“,
„kaugpiloot“, „kaugpilootide koolitusorganisatsioon“, „kaugpiloodi pädevustunnistus“,
„erikategooria käitamisteatis“, „käitamisluba“, „kerge mehitamata õhusõiduki süsteem“),
lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 normidest.
Samuti on kasutatud eelnõus maapealse teenindusega seonduvalt uusi termineid „lennujaama
kasutajate komitee“, „maapealne teenindus“, „omakäitlus“, „omakäitleja“ ja „maapealne
teenindaja“, mis vastavad direktiivi artikli 2 punktidele e, f ja g ning artiklile 5.
Terminit „omakäitleja“ ei ole direktiivis kasutatud, sest direktiiv kasutab kohmakaid väljendeid
„omakäitlusega lennujaama kasutaja“ ja „omakäitlust teostav lennujaama kasutaja“. Termin
omakäitleja“ on kasutusele võetud eesti keele lausestusreeglite parema järgimise huvides.
Eelnõuga täpsustatakse termineid „lennujaam“, „lennujaama haldaja“ ja „lennujaama
kasutaja“, mis vastavad direktiivi artikli 2 punktidele a, c ja d ning artiklile 3. EL-i õiguses on
eri õigusaktides kasutusel erinevad terminid ja nende sisu ei kattu. Ka LennS-is kasutatakse
mõlemat terminit. Seetõttu on eelnõus vaja täpsustada, millises tähenduses kasutatakse
maapealse teenindusega seonduvaid termineid LennS-is maapealse teenindusega seonduvas.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on otsene puutumus järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste
osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse
valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 2111/2005,
(EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu
määrus (EMÜ) nr 3922/91;
komisjoni määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega
seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust
(EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011;
komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse
tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ)
nr 216/2008;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja
liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul;
komisjoni 3. augusti 2012. a määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette
õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja
keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide
sertifitseerimise rakenduseeskirjad;
komisjoni 5. oktoobri 2012. a määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse
lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008;
komisjoni 12. veebruari 2014. a määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse
lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008;
komisjoni 26. novembri 2014. a määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja
lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega
tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta;
komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette
lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed;
komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse
lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude
lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve
suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL)
2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011;
komisjoni 24. mai 2019. a rakendusmäärus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite
käitamise normide ja menetluste kohta;
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ (ELT L 272,
25/10/1996, lk 00360045) ning eelnõu on nimetatud direktiiviga kooskõlas. Direktiivi
ja Eesti õigusaktide vastavustabelid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1.
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
6. Seaduse mõjud
Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Seadusest tulenevad mõjud on peamiselt majanduslikud, lisaks esinevad ka mõningad mõjud
riigiasutustele.
1. Kavandatav muudatus: lennunduse raadioside loa regulatsiooni täpsustamine (LennS-i
§ 231, RLS-i § 1671)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: isikud, kes taotlevad raadioside luba.
Mõju kirjeldus: eelnõuga täpsustatakse, et raadioside pidamise luba hõlmab nii raadioside luba
kui ka raadioside õiguse pidamise märget lennundusloal. Sellega suurendatakse õigusselgust.
Lisaks kehtestatakse riigilõiv raadioside loa väljaandmise eest, mille suurus on sama
riigilõivuga märke tegemise eest (15 eurot).
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele mõeldud tegevuseks.
Sihtrühma suurus on väike, alates 2016. aastast on Lennuamet Transpordiameti eelkäijana välja
andnud 75 raadioside luba lennuõpilastele. Lisaks on alates 2011. aastast välja antud ka 130
raadioside luba isikutele, kes peavad raadiosidet lennundussagedustel, kuid ei ole ei piloodid
ega lennujuhid (ega õpilased) – nt lennujaama maapealse teeninduse töötajad,
lennundustehnilised töötajad, vaatlejad Õhuväes ja PPA lennusalgas.
Raadioside luba antakse välja tähtajatult, seega on tegemist ühekordse tegevusega. Varem välja
antud raadioside load jäävad kehtima.
Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Majanduslik mõju
sihtrühmale on lähtudes neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus
põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet, kes annab välja raadioside lubasid. Transpordiametis töötab
ligi 800 inimest, kellest lennunduse raadioside lubadega tegeleb hinnanguliselt 1-2 töötajat.
Mõju kirjeldus: Kuna Transpordiamet annab välja raadioside lubasid ka praegu, ei ole tegemist
uue menetlusega. Eelnõuga kehtestatakse kohustus tasuda raadioside loa väljaandmise eest
riigilõivu. Arvestades, et riigilõivu suurus on 15 eurot ja Transpordiamet menetleb üldjuhul
kuni 30 raadioside loa taotlust aastas, laekuks aastas riigilõivu eeldatavalt kuni 500 eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju
kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too raadioside lubade väljaandmine
Transpordiameti tegevusse ümberkorraldusi. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi
tegemiseks seega puudub.
2. Kavandatav muudatus: Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatorite lubade
väljaandmise, pikendamise, taastamise ja kehtetuks tunnistamise, samuti lennujuhtide
koolitusorganisatsioonide sertifitseerimisega ning Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja
antud lennujuhiõpilase või lennujuhi lubade tunnustamise menetlused ja õigusaktid viiakse
kooskõlla EL-i määrusega 2015/340 (LennS-i § 248–2413)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: eelnõus sätestatud lubade ja märgete taotlejad ning koolitusorganisatsioonid.
Transpordiameti andmete põhjal tehti lennujuhi, lennujuhiõpilase ning lennuinformaatori
lubadega seotud toiminguid 2019.a kokku 164 ning 2020. aastal oli nimetatud toimingute arv
101. Lennujuhtide koolitusega tegeleb Eestis Lennuakadeemia.
Mõju kirjeldus: Sisulised nõuded nimetatud lubade saamiseks on sätestatud EL-i määruses
2015/340, liikmesriikidele on pandud kohustus reguleerida riigisiseselt lennujuhtide ja
lennujuhiõpilaste lubade ning nimetatud lennundusspetsialistide pädevus- ja oskusmärgete
väljaandmise ja kehtivuse ning koolitustegevusega seotud menetluslikke aspekte. Nimetatud
toimingute sisu ega maht ei muutu, eelnõuga viiakse riigisisesed sätted kooskõlla kehtiva ELi
õigusega ning täpsustatakse menetluslikke aspekte.
Võrreldes kehtiva õigusega (MKM-i määrusega nr 96) on kehtestatud konkreetne
menetlustähtaeg lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lubade menetlemiseks. See
tuleb teha 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
Lisaks on muudetud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi ja selle muutmise menetlustähtaega.
Varasema kahe kuu asemel tuleb taotlus tuleb esitada 90 päeva enne kavandatava koolituse
algust või plaanitud muudatuste rakendamist, et ühtlustada sertifikaadi väljaandmine
Transpordiameti teiste sarnaste menetlustega, tagamaks taotluse põhjaliku ja igakülgse
menetlemise ja sätestatud tähtaegadest kinnipidamise. Lubade, märgete ja sertifikaatide
väljaandmisega seotud riigilõive ei muudeta.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele mõeldud tegevuseks. Mõju
sihtrühm, avaldumise sagedus on väike, ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub.
Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtudes neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist
väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju sihtrühm: Transpordiamet, kes annab välja eelnõus nimetatud lubasid, märkeid ja
sertifikaate. Transpordiametis töötab ligi 800 inimest, kellest lennujuhtide, lennujuhiõpilaste
ning lennuinformaatorite lubadega tegeleb hinnanguliselt 2-3 töötajat.
Mõju kirjeldus: sisuline mõju puudub, kuna Transpordiamet annab välja lubasid, märkeid ja
sertifikaate ka praegu ning nende väljaandmise käik ei muutu. Eelnõuga täpsustatakse
menetlustähtaegu lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lubade ning
koolitusorganisatsiooni sertifikaadiga seotud taotluste menetlemiseks. Transpordiameti
andmete põhjal tehti lennujuhi, lennujuhiõpilase ning lennuinformaatori lubadega seotud
toiminguid 2019. a kokku 164 ning 2020. a oli nimetatud toimingute arv 101.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus, avaldumise sagedus on väike, ebasoovitava mõju
kaasnemise risk puudub. Eelnõu ei too muutusi Transpordiameti toimingutesse ega ole seotud
lisakulude ega lisahalduskoormusega.
Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on lähtudes
neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikuma
mõjuanalüüsi tegemiseks seega puudub.
3. Kavandatav muudatus: Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga seotud
regulatsiooni muutmine (LennS-i §-d 373 ja 374, RLS-i § 164 muutmine, RLS-i § 1776 kehtetuks
tunnistamine)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: Lennuliikluse korraldamise teenuse, aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja
lennuprotseduuride väljatöötajad. Praegu on Eestis neli aeronavigatsiooniteenuse osutajat
(Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, Keskkonnaagentuur ja Kaitsevägi) ning
üks lennuprotseduuride väljatöötaja (Lennuliiklusteeninduse AS).
Mõju kirjeldus: EL-i määruse 2017/373 kohaselt kehtestatakse ühtne sertifikaat lennuliikluse
korraldamise teenuse, aeronavigatsiooniteenuse ja lennuprotseduuride väljatöötamise kohta.
Senist aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati laiendatakse ja teenuste loetelu täiendatakse
teenustega, mille osutamisel tuleb sertifikaadi hoidmise eest tasuda iga-aastaselt riigilõivu 400
eurot (iga teenuse eest). Need teenused on õhuruumi korraldamine (ASM), lennuliiklusvoo
juhtimisteenus (ATFM) ja lennuprotseduuride väljatöötamine (ASD). Lennuprotseduuri
väljatöötaja sertifikaadiga seotud regulatsioon (LennS-i § 574, RLS-i § 1776) tunnistatakse
kehtetuks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muudatusi ei toimu ja puudub tarvidus teha muutustega kohanemisele mõeldud tegevusi.
Kehtivad aeronavigatsiooniteenuse ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadid jäävad
kehtima kuni nende kehtivusaja lõpuni. Muudatusega lisandub sertifikaadi teenuste loetellu
õhuruumi korraldamise teenus ja lennuliiklusvoo juhtimise teenus, mis ei ole hõlmatud kehtiva
seadusega. Kui olemasoleva sertifikaadi omanik (eelkõige Lennuliiklusteeninduse AS) taotleb
mõlema teenuse lisamist kehtiva sertifikaadi juurde, peab ta ühekordselt tasuma 185 eurot
kehtiva sertifikaadi muutmise eest. Lisaks peab ta tasuma sertifikaadi iga-aastase hoidmise eest
olenevalt sellest, missuguseid RLS-i § 164 lõikes 3 loetletud teenuseid ta osutab. Kahe uue
teenuse eest peab isik maksma igal aastal riigilõivu veel 800 eurot.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sertifikaadi muutmise taotlus on ühekordne tegevus ning
riigilõivu sertifikaadi hoidmise eest tuleb tasuda kord aastas. Mõju sihtrühm on väike.
Teoreetiliselt avaldab muudatus mõju kõigile aeronavigatsiooniteenuse osutajatele Eestis,
kelleks on Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, Kaitsevägi ja
Keskkonnaagentuur. Samas võib eeldada, et üksnes Lennuliiklusteeninduse AS võib taotleda
uute RLS-i § 164 lõikes 3 nimetatud teenuste lisamist kehtiva sertifikaadi juurde.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatusega ei kehtestata adressaatidele uusi
kohustusi. Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtudes neljast mõju olulisuse tuvastamise
kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju sihtrühm: Transpordiamet. Transpordiametis töötab ligi 800 inimest, kellest õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja, lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja ning
aeronavigatsiooniteenuste osutaja sertifitseerimise ja järelevalvega tegeleb hinnanguliselt 2-3
töötajat.
Mõju kirjeldus: kehtivate sertifikaatide muutmise taotluste menetlemine. Järelevalve
sertifikaadi omaniku nõuetele vastavuse üle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Avaldumise sagedus on väike. Sertifikaadi
muutmine on ühekordne tegevus. Transpordiamet peab edaspidi hindama õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja ning lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja vastavust EL-i
määrusega 2017/373 kehtestatud nõuetele. Arvestades, et Transpordiamet peab seda tegema
kõigi RLS-i § 164 lõikes 3 nimetatud teenuste puhul, ei too see kaasa Transpordiameti
töökoormuse olulist kasvu.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus
Transpordiameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi
tegemiseks seega puudub.
4. Kavandatav muudatus: Transpordiametile õiguse andmine EÜ määruse nr 1008/2008 kohase
lennuettevõtja lennutegevusloa väljastamiseks, selle kehtivuse peatamiseks või kehtetuks
tunnistamiseks (LennS-i § 40, § 601 lg 2 punkt 16).
Mõju sihtrühm: lennuettevõtjad, kes taotlevad lennutegevusluba. Senise praktika põhjal taotleb
uut lennutegevusluba kahe aasta jooksul üks ettevõtja.
Mõju kirjeldus: eelnõuga muudetakse lennuettevõtja lennutegevusloa taotlust menetlev asutus.
Lennuettevõtja lennutegevusloa taotluse sisulised nõuded on kehtestatud EÜ määruses
nr 1008/2008, sama määrus kohustab liikmesriiki nimetama lennuettevõtja lennutegevusloa
väljaandmiseks pädeva asutuse. Kehtiva LennS-i regulatsiooni kohaselt annab EÜ määruse
nr 1008/2008 kohase lennuettevõtja lennutegevusloa välja valdkonna eest vastutav minister.
Eelnenud aastatel on kahe aasta jooksul lennutegevuseloa taotlusi esitatud ühel-kahel korral,
aga see võib aastati olla erinev.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele mõeldud tegevuseks.
Sihtrühma suurus on väike.
Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Majanduslik
mõju sihtrühmale on lähtudes neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline.
Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju sihtrühm: Transpordiamet. Transpordiametis töötab ligi 800 inimest, kellest
lennutegevusloa väljaandmise ja järelevalvega tegeleb hinnanguliselt 2-3 töötajat.
Mõju kirjeldus: Lennuettevõtja lennutegevusloa väljaandmise taotluste menetlemine.
Järelevalve loa omaniku nõuetele vastavuse üle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on keskmine. Lennutegevusloa väljaandmise
menetlus on mahukas ja eeldab erinevate ekspertide osalemist. Ka varem on Transpordiameti
eelkäijana Lennuamet aktiivselt osalenud lennutegevusloa väljaandmise menetluses, kuna
lennutegevusloa väljaandmisele eelneb lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine ning mõlemad
loa kehtivus on lennutegevuses seotud. Seetõttu Transpordiameti edasises tegevuses muutusi ei
toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele mõeldud tegevuseks. Riiklikku
järelevalve tegemine lennuettevõtja lennutegevuseloa nõuete vastavuse üle toob vähesel määral
kaasa ümberkorraldusi Transpordiameti tegevuses. Lennutegevusloa nõuete vastavuse
kontrollimise nõuded on sätestatud EÜ määruses nr 1008/2008. Nimetatud ülesande täitmiseks
tuleb jaotada ümber Transpordiameti lennutegevusloa väljaandmise ja järelevalvega tegelevate
teenistujate tööjaotus.
Lennutegevusloa väljaandmise avaldumise sagedus on väike. Nagu eespool selgitatud, siis
tõenäoliselt menetleb Transpordiamet lähiaastatel maksimaalselt kaks lennutegevusloa
väljaandmise taotlust aastas. Lennutegevusloa nõuetele vastavuse järelevalve mõju avaldumise
sagedus on keskmine. Tööülesanded hõlmavad nii otsest riiklikku järelevalvet valdkonnas kui
ka muid seotud ülesandeid, nagu lähetused, valdkondadepõhine konsultatsioon jne.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus
Transpordiameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi
tegemiseks seega puudub.
5. Kavandatav muudatus: Transpordiametile õiguse andmine viia läbi õhusõiduki kontrolli
seisuplatsil ning kontrollida alkoholijoovet (LennS-i § 551 11 lg § 602 lg 15).
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju sihtrühm: Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet. Transpordiametis töötab ligi 800
inimest, kellest õhusõiduki kontrollimisega seisuplatsil tegeleb hinnanguliselt 1-2 töötajat.
Politsei- ja Piirivalveameti pädevad ametnikud kaasatakse vaid indikaatorvahendi positiivse
korral.
Mõju kirjeldus: EL-i määruse nr 965/2012 muudatuse kohaselt tuleb alates 14. veebruarist
2021. aastast EL-i liikmesriikidel kontrollida õhusõiduki pilootidel ja salongipersonalil
alkoholijoovet. Seda tehakse õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus.
Eelnõuga antakse see õigus Transpordiametile, kes teeb alkoholijoobe esmase kontrolli
indikaatorvahendiga. Indikaatorvahendi positiivse näidu korral kaasab Transpordiamet
ametiabi korras menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti, kes tuvastab joobe olemasolu
tõendusliku alkomeetriga.
Muudatuse jõustumisel on Transpordiametil vajalik osta kuni viis indikaatorvahendit. Üks
indikaatorvahend maksab 200–300 eurot, sellele lisanduvad kalibreerimise kulud (kaks korda
aastas, üks kalibreerimine maksab u 30–40 eurot). Eeldatavad ühekordsed kulud kokku jäävad
vahemikku 1000–1500 eurot, millele lisandub iga-aastane kalibreerimise kulu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Muudatuse tulemusel lisatakse
Transpordiameti järelevalveinspektoritele kohustus kontrollida õhusõiduki seisuplatsil
kontrollimise käigus lennumeeskonna ja salongipersonali liikmete alkoholijoovet. Tegemist on
uue kohustusega, kuid Transpordiametil on vastav võimekus olemas ning sellega ei kaasne
kohanemisraskusi. EL-i määrus 965/2012 näeb sisuliselt ette, et liikmesriigil peab olema piisav
valmisolek alkoholijoobe kontrollimiseks, samas on tõenäoline, et reaalne vajadus vastava
kontrolli teostamiseks piirdub maksimaalselt paari üksikjuhtumiga aastas. Seega ei too
muudatus kaasa ümberkorraldusi Transpordiameti ega Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Transpordiamet teeb õhusõidukite kontrolle seisuplatsil ka
praegu. Muudatusega laiendatakse Transpordiameti pädevust õhusõidukite seisuplatsil
kontrollimisel, kuid see ei mõjuta nimetatud kontrolli läbiviimise üldist sagedust.
Ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Arvestades senist EL praktikat, avaldab muudatus
positiivset mõju lennuohutusele. Tuleb arvestada, et tegemist ei ole riigisisese regulatsiooniga,
vaid EL-i määruse tasandil sätestatud kohustusega.
Mõju Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti töökorraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega
puudub.
6. Kavandatav muudatus: kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
sertifikaadi väljaandmine (LennS-i § 9 lg 3, RLS-i § 1731)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: isikud, kes taotlevad kombineeritud lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni sertifikaati.
Mõju kirjeldus: eelnõuga kehtestatakse regulatsioon kombineeritud lennukõlblikkust
korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks, sisulised nõuded organisatsioonile on
kehtestatud EL-i määrusega nr 1321/2014. Seda sertifikaati omav organisatsioon saab
õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide hooldamise ja jätkuva lennukõlblikkuse
korraldamise õiguse ühe sertifikaadi alt. Eesmärk on võimaldada hoolduse ja jätkuva
lennukõlblikkuse korraldamist mittekeerukatele õhusõidukitele, mida kasutatakse mitteärilises
lennutegevuses. Sertifikaati omav organisatsioon saab õhusõidukite ja neile paigaldatavate
komponentide hooldamise ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise õiguse ühe sertifikaadi alt
ning mõnevõrra väheneb riigilõivu summa.
Transpordiameti järelevalve käigus kogutud info kohaselt on Eestis kuni kaks ettevõtjat, kel on
plaanis taotleda kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaati.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele mõeldud tegevuseks.
Sihtrühma suurus on väike.
Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Majanduslik mõju
sihtrühmale on lähtudes neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus
põhjalikum mõjuanalüüsi tegemiseks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet. Transpordiametis töötab ligi 800 inimest, kellest
kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni väljaandmise ja järelevalvega
tegeleb 2-3 teenistujat.
Mõju kirjeldus: kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi
väljaandmise taotluste menetlemine. Järelevalve sertifikaadi omaniku nõuetele vastavuse üle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Sertifikaadi väljaandmise menetlus on
sarnane muude sertifikaatide (nt jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
sertifikaadi) väljaandmise menetlusega. Transpordiameti edasises tegevuses muutusi ei toimu
ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele mõeldud tegevuseks.
Avaldumise sagedus on väike. Nagu eespool selgitatud, siis tõenäoliselt menetleb
Transpordiamet lähiaastatel kuni kaks sertifikaadi väljaandmise taotlust.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus
Transpordiameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi
tegemiseks seega puudub.
7. Kavandatav muudatus: Transpordiametile õiguse andmine haldusjärelevalve teostamiseks
lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle (SAR) (LennS-i § 601 lg 2 punkt 13).
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju sihtrühm: Transpordiamet. Transpordiametis töötab ligi 800 inimest, kellest
lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise järelevalvega tegeleb 1-2 teenistujat.
Mõju kirjeldus: Muudatusega lisatakse Transpordiameti järelevalvevaldkondade hulka
haldusjärelevalve lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle.
Tegemist on muudatusega, mis on tingitud ICAO 2010. a auditi ja 2018. a järelkontrolli käigus
tuvastatud puudustest Eesti lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. Seni on Lennuamet
Transpordiameti eelkäijana SAR valdkonnas teinud riiklikku järelevalvet (eelkõige lennuvälja
käitajate üle), see tegevus kuulub SAR vaneminspektori ametikoha tööülesannete hulka. ICAO
auditi ja järelkontrolli käigus tuvastatud puudused on seotud ohutusjärelevalvega Politsei- ja
Piirivalveameti haldusalas oleva merevalvekeskuse (JRCC Tallinn) üle. Seni polnud
riigisiseselt järelevalvepädevust teise valitsusasutuse struktuuriüksuse üle (haldusjärelevalvet)
määratletud, mistõttu pole Lennuamet Transpordiameti eelkäijana haldusjärelevalvet SAR
valdkonnas teostanud. Muudatusega antakse Transpordiametile õigus teha haldusjärelevalvet
ja kõrvaldatakse ICAO tuvastatud puudus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Ohutusjärelevalve tegemine
merevalvekeskuse üle toob vähesel määral kaasa ümberkorraldusi Transpordiameti tegevuses.
2018. aasta arvestusliku töömahu hindamise järgi oli Lennuameti kui Transpordiameti eelkäija
lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonnas vajalik töötajate arv 6,8. Praegu on osakonna
ametikohtade arv 6 ning SAR vaneminspektori ametikohal olev inspektor, kes teeb riiklikku
järelevalvet SAR valdkonnas, täidab ka muid tööülesandeid. Muudatuse mõjul jäävad vastava
ametikoha töökohustuste hulka ainult SAR valdkonna ülesanded. Muude tööülesannete
optimaalne täitmine eeldab Transpordiametile lisaressursi eraldamist71, kuid praeguses mahus
on neid ülesandeid võimalik täita ka Transpordiameti sisemiste ümberkorralduste kaudu
vastavas osakonnas.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Loodava ametikoha tööülesanded hõlmavad nii otsest
haldusjärelevalvet SAR valdkonnas kui ka muid valdkonnaga seotud ülesandeid (osalemine
vaatlejana päästeõppustes, koolitused, lähetused, valdkondade põhine konsultatsioon jne).
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on mõeldud SAR-valdkonna
haldusjärelevalve tõhustamisele ja lennuohutuse taseme parendamisele.
Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega puudub.
8. Kavandatav muudatus: taustakontrolli ajakohastamine ja täpsustamine (LennS-i § 469)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju – taustakontrolliga seotud halduskoormus.
Mõju sihtrühm: taustakontrollisubjektide tööandjad ja lennuvälja või kopteriväljaku
läbipääsuloa väljaandjad.
Mõju kirjeldus: eelnõu eesmärk on ühtlustada riigisisene taustakontrolli regulatsioon EL-i
õigusega. Sellega suurendatakse õigusselgust, laiendatakse taustakontrollisubjektide ringi ning
lihtsustatakse üksikisiku (lennunduses töötava füüsilise isiku) ja tööandja taustakontrolliga
seotud asjaajamist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna taustakontrolli põhimõtted on
põhjalikult reguleeritud ka kehtiva LennS-iga. Taustakontrollisubjekte on olnud umbes 1750
71
Eelduseks on lisaks luua poole koormusega töökoht, mille kulu on u 20 500 eurot aastas.
inimest aastas (kellest 2/3 kohta on tehtud esmane kontroll). Eelnõu kohaselt lisanduvad
senistele taustakontrollisubjektidele väljaspool julgestuspiiranguala tegutsevate ettevõtete
töötajad, hinnanguliselt 200300 isikut. Tööandjal on kohustus tagada töötaja teadlikkus
taustakontrolli põhimõtetest. Kuna tsiviillennundusega seotud ettevõtted ja asutused on pidanud
taustakontrolli tegemise vajadusega kokku puutuma juba varem, puudutab muudatus eelkõige
ettevõtteid, kes tegutsevad väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala, ning
nende töötajaid. Samas on nimetatud ettevõtted on olnud juba varem teadlikud taustakontrolli
tegemisest, kuna osaliselt töötavad nende töötajad ka lennuvälja julgestuspiirangualal, kuhu
pääsemiseks on vaja läbipääsuluba ja mille saamise eeldus on taustakontrolli läbimine.
Arvestades taustakontrollisubjektide koguarvu ning tööandjate varasemat teadlikkust
taustakontrollist, on muudatuse ulatus väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses muudatusi ei
toimu ning puudub tarvidus muudatustega kohanemisele mõeldud tegevuseks. Taustakontrolli
tegemiseks esitab isik isikuandmete ankeedi ühe korra, seega on tööandjale (või taustakontrolli
läbimist eeldava dokumendi väljaandjale) tegemist ühekordse tegevusega. Eeldades, et
taustakontrollis järgitakse kehtestatud nõudeid ja nende nõuete täitmise üle tehakse pidevat
järelevalvet (Kaitsepolitseiameti sisekontroll, Transpordiamet, Andmekaitseinspektsioon ja ka
Euroopa Komisjon), ei ole ebasoovitava mõju kaasnemise risk suur. Majanduslik mõju
sihtrühmale on lähtudes neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus
põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju sihtrühm: Kaitsepolitseiamet.
Mõju kirjeldus: eelnõu eesmärk on ühtlustada riigisisene taustakontrolli regulatsioon EL-i
õigusega. Kaitsepolitseiamet teeb lennundusega seotud isikute suhtes taustakontrolli ka kehtiva
regulatsiooni alusel, mistõttu ei ole tegemist uue menetlusega, kuid asutusesisene töömaht
vähemalt kahekordistub. Mõju tuleneb sellest, et muutuvad taustakontrolli tegemise põhimõtted
ehk teatud aja tagant praktikas seni keskmiselt kolme aasta tagant toimuva taustakontrolli
asemel hakatakse kontrolli tegema järjepidevalt ja isikuid kontrollitakse igal aastal.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Edaspidi kontrollitakse
taustakontrollisubjekte järjepidevalt ja see tekitab Kaitsepolitseiametile küll lisatöökoormuse,
kuid mitte suuri lisainvesteeringuid ning muudatusega ei kaasne vajadust muuta tööpraktikat.
Täiemahuline esmane taustakontroll võtab aega keskmiselt 45 minutit. Oluline on aga mõista,
et välismaalaste (eriti EL-i väliste isikute) puhul on kontrolli tegemine märkimisväärselt
ajamahukam – neid isikuid on 300600 aastas. Ainuüksi välisriikide päringuteks läheb aega
kauem ning on riike, millest päringutele vastust ei saada. Seevastu võib järjepidev kontroll
sõltuvalt Kaitsepolitseiameti töömeetoditest aega võtta mõnevõrra vähem. Lisaks on
täiemahuliste kontrollide arv tugevasti sõltuv sektori personali liikuvusest ning
majandusarengust. Näiteks, viimase kahe aasta Tallinna Lennujaama statistika kohaselt on
umbes 2/3 taotlustest olnud uued ning vaid kolmandik nendest korduvad.
Praegu ei ole statistikat, kui palju on taustakontrollile kvalifitseeruvaid isikuid. Esiteks annavad
läbipääsulube ja sertifikaate välja eri ettevõtted, Tallinna Lennujaam on neist suurim, ning
teiseks teeb Kaitsepolitseiamet üksnes taustakontrolle, omamata täielikku ülevaadet, kes
taustakontrolli läbinutest võetakse tööle või mitte. 2019. aastal viis Kaitsepolitseiamet läbi 2085
lennunduse taustakontrolli ning viimase kuue aasta võrdluses keskmiselt 1750 taustakontrolli
aastas. Kehtivaid läbipääsulube on 2019. aasta novembri seisuga ainuüksi Tallinna lennujaamal
2890, lisanduvad teiste asutuste väljaantavad load ja sertifikaadid. Seega, hinnanguliselt on
taustakontrollile allutatud isikuid sektoris 3300, kellele lisanduvad veel 200300 isikut seoses
EL-i määruse muudatusega ehk kokku hinnanguliselt 3600 isikut.
See tähendab, et edaspidi tuleb aastas kontrollida varasema 1750 isiku asemel vähemalt 3600
isikut ja seda hakatakse tegema järjepidevalt, seega kontrollide töömaht vähemalt
kahekordistub ning arvestada tuleb ka üldist lennundussektori arengut. Praegu töötatakse
taustakontrollide päringute osas veel manuaalselt, seega tehnoloogiline võimearendus vajaks
lisainvesteeringut (näiteks võimalus sooritada päringuid või saada vastused mõningatele
päringutele automaatselt).
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väheoluline, sest täiendavate kulutuste koguhulk
on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Nagu eespool selgitatud, ei too taustakontrolli
põhimõtete EL õigusega ühtlustamine kaasa Kaitsepolitseiameti tegevuses olulisi
ümberkorraldusi vaid üksnes töömahu suurenemise. Mõju Kaitsepolitseiameti töökorraldusele
taustakontrollide osas on ressursside vaates väike, mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele on
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Eelnõuga kehtestatavad
uued nõuded toovad Kaitsepolitseiametile kaasa eelarvelised vajadused seonduvalt täiendavate
ametkohtade mehitamisega. Kuivõrd uued nõuded jõustuvad 31. detsembril 2021. aastal
(algselt nähti ette 31. detsembrit 2020. aastal), tuleb eelnõu vastu võtmisel alates 2022. aastast
püsivalt eraldada Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse täiendavad vahendid summas 196
000 eurot. Vahendite mitte eraldamisel ei ole Kaitsepolitseiamet võimeline Euroopa Liidu
rakendusmääruse tingimusi kogu ettenähtud ulatuses täitma.
Mõju valdkond III: muu mõju
Mõju sihtrühm: taustakontrolli subjektid (juba kehtiva korra kohaselt kontrollitavad isikud ning
eelnõu kohaselt lisanduvad nn tarneahela töötajad),
Mõju kirjeldus: EL-i taustakontrolli regulatsiooni muudatus näeb ette põhiõiguste riive
mõningat intensiivistumist. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse riigisisene taustakontrolli
regulatsioon ELi õigusega, milleks suurendatakse õigusselgust, laiendatakse mõnevõrra
taustakontrollisubjektide ringi ning lihtsustatakse üksikisikute, kelleks on lennunduses töötava
füüsilise isikute, ja tööandja taustakontrolliga seotud asjaajamist. Eelnõu kohaselt lisandub
isikuandmete ankeedi esitamise nõue tööandjale, kui taustakontrolli eeldatavaid tööülesandeid
täidetakse väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku territooriumi (nn tarneahela isikutest
tööandjate töötajad). Taustakontrollile allutatud isikuid on sektoris 3300, kellele lisanduvad
veel 200300 isikut seoses EL-i määruse muudatusega ehk kokku hinnanguliselt 3600 isikut.
Taustakontrolli tegemiseks esitab isik isikuandmete ankeedi ühe korra, seega on kontrollitava
isik jaoks tegemist ühekordse tegevusega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuivõrd Eesti lähtub rakendusmääruses
ette nähtud tingimuste tasakaalukast kohandamisest ning sihtrühma edasises tegevuses olulisi
muutusi ei toimu, mistõttu puudub vajadus muudatustega kohanemisele mõeldud tegevuseks.
Isikute riive ulatus ei muutu, kuivõrd taustakontrolliks vajalikud andmed esitab isik
ühekordselt, täiendavaid andmeid taustakontrolli läbiviimiseks ei küsita ning üksikisiku
esitatavate andmete maht jääb samaks. Taustakontrolli subjektidele otsene ning tajutav mõju
puudub. Järjepidev kontroll ning selle olemus võimaldavad taustakontrolli teostaval asutusel
ehk Kaitsepolitseiametil isikuid kontrollida riskipõhiselt, kuid tõenäoliselt suureneb siiski
teatud päringute tihedus (näiteks karistusregistri kontroll). Selline kontroll on põhiõiguseid
oluliselt vähem riivavam kui iga-aastane täiemahuline ankeedipõhine taustakontroll, milleks
isik peab esitama dokumente. Sihtrühma suurus on väike (seni hinnanguliselt 1750 isikut
aastas). Mõju sihtrühm, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.
Muu mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega
puudub.
9. Kavandatav muudatus: Mittesertifitseeritavate lennuväljade ja kopteriväljakute
käitamisnõuete kehtestamine.
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: Lennuväljade ja kopteriväljakute käitajad.
Mõju kirjeldus: Kehtiva seaduse kohaselt peab lennuväli ja kopteriväljak olema sertifitseeritud.
Muudatusega kehtestatakse nõuded lennuväljadele, mida ei kasutata regulaarses ärilises
lennutegevuses ning mille parameetrid (lennuraja pikkus jms) ei vasta EL-i lennunduse
alusmääruse tingimustele. Tegemist on väiksemate lennuväljadega, mis on mõeldud eelkõige
õppe-, hobi- ja eralendudeks. Muudatusega lihtsustatakse nõudeid sellistele lennuväljadele. Kui
praegu koosneb lennuvälja lähiümbrus nii takistuste piirangupindade kogumist kui ka
kaitsevööndist, siis eelnõu kohaselt ei pea väiksematel lennuväljadel enam olema kaitsevööndit.
Lisaks ei ole nõutav käsiraamat, üksikasjalikud protseduurid ja mitme teenistuse olemasolu.
Selliseid lennuvälju ei sertifitseerita, kuid kehtestatakse nõuded nende käitamistingimustele,
mis võimaldab Transpordiametil teha nende üle tõhusamat ja pidevat järelevalvet.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses suuri
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele mõeldud tegevuseks. Mõju
sihtrühm, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Mittesertifitseeritava lennuvälja või kopteriväljaku
käitamistingimuste väljaandmise taotlus on ühekordne tegevus ning edaspidine lennuvälja
järelevalve sõltub konkreetse lennuvälja spetsiifikast, kuid kohapealset kontrolli tehakse paari
aasta jooksul ühe korra ning see ei eelda igakordselt lennuvälja käitamise eest vastutava isiku
kohalolu (nt piirdutakse raja ja lähiümbruse kontrolliga). Sellest lähtuvalt prognoosib
Transpordiamet lennuvälja käitajale järelevalvetegevustega minimaalset kokkupuudet.
Sihtrühma suurus on väike. Eestis on praegu 15 lennuvälja ja üks kopteriväljak, millele ei ole
hetkeseisuga välja antud sertifikaati.72 Neile võib lisanduda 2–3 lennuvälja, millele on välja
antud praegu kehtiv sertifikaat.
Ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Mõju on adressaatidele positiivne, kuivõrd
vähendab nende halduskoormust. Lisaks on mittesertifitseeritava lennuvälja või kopteriväljaku
käitamistingimuste eest tasutav riigilõiv väiksem võrreldes sertifitseeritava lennuvälja või
kopteriväljakuga.
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks
seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet. Transpordiametis töötab ligi 800 inimest, kellest lennuväljade
ja kopteriväljakute järelevalvega tegeleb 1-2 teenistujat.
Mõju kirjeldus: Muudatusega hakkab Transpordiamet hindama mittesertifitseeritavate
lennuväljade ja kopteriväljakute käitamistingimuste taotlusi ning käitamistingimusi välja
andma lihtsustatud nõuete alusel.
72
https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/lennuvaljad/visuaallennuvaljad (24.09.2021).
Taotluse läbivaatamise eest on kehtestatud riigilõiv 130 eurot (visuaaltingimustes
lennuväljadele) või 195 eurot (öisteks lendudeks avatud visuaallennuväljadele). Arvestades, et
Eestis on praegu 15 lennuvälja ja üks kopteriväljak, millele võidakse sellist sertifikaati taotleda,
siis võib eeldada, et uute riigilõivude laekub lähima 23 aasta jooksul riigieelarvesse eeldatavalt
ligi 1500 eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Muudatusega kaasneb vähene
Transpordiameti töökoormuse tõus. Võib eeldada, et lähema paari aasta jooksul antakse
mittesertifitseeritava lennuvälja käitamistingimused välja kuni 15 lennuväljale ning nende üle
teostatakse ka regulaarset järelevalvet. See aga ei eelda suuremaid ümberkorraldusi
Transpordiameti tegevuses. Mittesertifitseeritava lennuvälja või kopteriväljaku
käitamistingimuste väljaandmise taotlus on ühekordne tegevus, mille järel tehakse lennuvälja
käitamise üle järelevalvet. Järelevalve sisu ja maht sõltub konkreetse lennuvälja või
kopteriväljaku spetsiifikast. Transpordiamet prognoosib nimetatud lennuvälju ja
kopteriväljakute kontrollimist ühekordselt iga paari aasta järel ning käitaja kohalolek ei ole
igakordselt vajalik.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Praegu ei ole sellistele lennuväljadele ja
kopteriväljakutele nõudeid kehtestatud, mistõttu ei võimalda see Transpordiametil sisuliselt
kontrollida ohutusnõuete täitmist, st teha riiklikku järelevalvet ning selle käigus teha kindlaks,
kas ohutusnõudeid täidetakse. Muudatuse mõjul saab Transpordiamet teha senisest tõhusamat
järelevalvet nende lennuväljade ja kopteriväljakute üle, millel ei ole praegu sertifikaati.
Mõju Transpordiameti töökorraldusele on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi
tegemiseks seega puudub.
10. Kavandatav muudatus: Mehitamata õhusõidukitega seonduv regulatsioon (LennS-i
72. peatükk).
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju sihtrühm: Transpordiamet.
Mõju kirjeldus: Eelnõuga määratakse pädev asutus Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL)
2019/947 mõistes, mis hakkab reguleerima mehitamata õhusõidukite käitamise norme ja
menetlusi. Samas tuleneb sisuregulatsioon otsekohalduvast EL-i määrusest 2019/947, mitte ei
kaasne otseselt käesoleva eelnõuga.
Eelnõuga kehtestatakse nõuded mehitamata õhusõiduki ning selle käitajate registreerimiseks
sõltuvalt käitamiskategooriast, kaugpiloodi pädevuse omandamiseks, samuti tunnistuste
kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.
Eelnõuga kaasnevad täiendavad ülesanded Transpordiametile. Uued toimingud on mehitamata
õhusõidukite käitaja pädevustunnistuse (LUC) väljaandmine, LUC käsiraamatu vastavuse
kontroll ning heakskiitmine, käitamisteatise väljaandmine ning käitamisloa heakskiitmine,
mehitamata õhusõiduki käitaja ohutusjuhtimise süsteemi järelevalve, mehitamata õhusõiduki
süsteemi käitaja registreerimisnumbri välja andmine erikategooria mehitamata õhusõidukitele,
registreerimissüsteemi mehitamata õhusõidukitele ja tootjaorganisatsioonidele loomine ning
registreerimise toimingud, kaugpilootide pilooditunnistuste väljaandmine, kaugpiloodi
võrgupõhise teooriaeksami loomine ning kogu riskipõhise järelevalvesüsteemi loomine.
Praeguseks on Eestis müüdud üle 10 000 mehitamata õhusõiduki. EL-i määrus 2019/947
kohustab liikmesriikidel luua mehitamata õhusõidukite käitajate ja sertifitseeritud mehitamata
õhusõidukite süsteemide register, mis annab tulevikus täpsema ülevaate käitajatest ja
mehitamata õhusõidukitest. Vastav register on Transpordiametis praegu loomisel ja lõppjärgus.
Hinnang muudatuse rakendamisega eeldatavatele kuludele ja tuludele on esitatud seletuskirja
punktis 6 (seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud).
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus Transpordiametile on keskmine. Muudatusega
lisanduvad uued ülesanded, mis tõstavad Transpordiameti töökoormust. Lähtudes EL-i
määrusega nr 2019/947 sätestatud kohustustest ning ka mehitamata lennunduse valdkonna
olulisest kasvust viimaste aastate jooksul, loodi 1. oktoobrist 2020. aastast Lennuameti
(tänapäeval Transpordiameti) koosseisu veel üks ametikoht – praegu on Transpordiameti
koosseisus 1,5 ametikohta (kokku on Transpordiameti koosseisus ligi 800 töötajat), mille
tööülesanded on seotud mehitamata lennundusega. Hinnanguliselt on lisanduvate toimingute
tegemiseks vaja 2,5 ametikohta.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Suurem osa mehitamata õhusõidukite käitajaid tegutseb
avatud kategoorias, kus käitajaks registreerimine ja kaugpiloodi pädevus omandatakse
automaatselt lennuohutuse järelevalve infosüsteemi kaudu, st ei eelda Transpordiameti
järelevalveametnike täiendavat aktiivset tegevust. Erikategoorias tehtavad loataotluste
(käitamisteatis, käitamisluba, LUC) läbivaatamine eeldab seevastu dokumentide sisulist
kontrolli sarnaselt muudele Transpordiameti loamenetlustele.
Ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Muudatus on mõeldud selleks, et tõhustada
mehitamata lennunduse valdkonna üle tehtavat haldusjärelevalvet ja seeläbi suurendada
lennuohutust.
Mõju Transpordiameti töökorraldusele on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi
tegemiseks seega puudub.
Mõju valdkond II: muu mõju.
Mõju sihtrühm: mehitamata õhusõidukite käitajad.
Mõju kirjeldus: Praegu on mehitamata õhusõidukite lennutegevus Eesti õhuruumis reguleeritud
lähtudes õhuruumi kasutamise seisukohast. Teatud õhuruumi osades (kontrollitav õhuruum,
lennuinfotsoon, piiranguala, üle 500 jala maapinnast) peab isikul olema mehitamata õhusõiduki
lennutamiseks Transpordiameti ühekordne luba ja lennu ühekordne kooskõlastus. Mehitamata
õhusõiduki registreerimise kohustust ei ole.
EL tasandil mehitamata lennunduse valdkonda reguleeriv EL-i määrus 2019/947 paneb
liikmesriikidele kohustuse registreerida mehitamata õhusõidukite käitajaid, kui nad käitavad
mehitamata õhusõidukeid, mille maksimaalne stardimass on vähemalt 250 g või mis
kokkupõrke korral võivad inimesele üle kanda kineetilise energia hulga üle 80 džauli või mille
käitamine kujutab ohtu eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, turvalisusele või
keskkonnale. See tähendab, et mehitamata õhusõiduki peavad registreerima ka isikud, kes
praegu ei vaja Transpordiameti ühekordset luba.
Tuleb arvestada, et enamikku mehitamata õhusõidukeid käitatakse avatud kategooria
tingimustes. Kaugpiloodi pädevuse omandamiseks on taotlejal vajalik läbida veebipõhine test
algpädevuse omandamiseks või vajaduse korral veel üks teooriaeksam (A2-alamkategoorias).
Kaugpiloodi pädevust ei pea omandama alla 250 g mehitamata ja isikuandmeid mitte korjava
õhusõidukiga teatud kõrgusel lende sooritavad isikud.
Pärast kaugpiloodi pädevuse omandamist ei ole nõutav lennu igakordne kooskõlastamine
Transpordiametiga. Eelnõuga kehtestatavates geograafilistes piirkondades lendamine
kooskõlastatakse mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteemi kaudu vastava teenuse
osutajaga. Seega, uue regulatsiooni jõustumisel lisanduvad küll sõltuvalt taotletavast
kategooriast uued nõuded käitajatele, kuid mehitamata õhusõidukite käitamise protsess (load,
kooskõlastused ja geograafiliste piirkondade paiknemine) muutub õhuruumi kasutajatele
lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks. Samuti läheb ka praeguse riigilõivu nõude muutmine
avatud kategooria käitajate jaoks soodsamaks (2021. aasta 1. juulini peab käitaja tasuma 45
eurot ühekordse loa eest, EL-i määruse 2019/947 kohaldamisega tõttu pärast eelnõu jõustumist
avatud kategoorias vahemikus 10–15 eurot).
Muudatus on mõeldud mehitamata õhusõiduki juhtide teadlikkuse ja pädevuse suurendamiseks.
Kaugpiloodi pädevus eeldab teadmisi lennuohutusest, õhuruumi piirangutest, õhusõidukite
süsteemidest, lennundusalastest õigusaktidest jne.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses suuri
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele mõeldud tegevuseks. Mõju
sihtrühm, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kohustus registreerida end mehitamata õhusõiduki
käitajaks on ühekordne, seda tuleb pikendada igal aastal.
Sihtrühma suurus on väike. Kui praegu on Eestis müüdud üle 10 000 mehitamata õhusõiduki,
siis lähtudes arvestusest, et pooled neist on veel kasutuskõlblikud, võib uue süsteemi alguses
registreerijate arvuks hinnata u 5000 inimest esimesel kahel aastal seega u 2500
registreerimist aastas.
Muu mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemiseks seega
puudub.
11. Kavandatav muudatus: maapealse teeninduse teenuste osutamise regulatsiooni
täpsustamine (LennS-i 83. peatükk Maapealne teenindus lennujaamas).
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: sihtrühma kuuluvad Eestis asuvates lennujaamades maapealse teeninduse
teenuste osutajad või nende osutamisest huvitatud ettevõtjad, lennujaamade kasutajad ja
lennujaamade haldajad. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Lennujaamade haldamine, nende
kaudu reisijate-, posti- või kaubaveo korraldamine ja neis maapealse teeninduse teenuste
pakkumine on väga spetsiifilised teenused, mida osutavate ettevõtjate hulk jääb Eestis alla 100.
Samal ajal oli Eestis Statistikaameti andmetel 2019. a ettevõtteid Eestis kokku 95 407.
Mõju kirjeldus: Eelnõuga ülevõetav Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ kohaldub täies
ulatuses liikmesriikide sellistele lennujaamadele, mille aastane vedude maht on üle 2 miljoni
reisija või 50 000 tonni kaupa. Seisuga 8. oktoober 2019 kasutas Tallinna lennujaama teenuseid
15 lennuettevõtjat (Wizz Air, SAS, Nordica, Turkish Airlines, LOT, Transaviabaltika, Aeroflot,
Aegean, Ryanair, Norwegian, Lufthansa, Finnair, EasyJet, Air Baltic, Belavia) ning kolm
kaubavedusid tegevat ettevõtjat (TNT, DHL, UPS). 2019. aastal teenindati Tallinna
lennujaamas 3 267 910 reisijat.
Direktiivi preambulis on direktiivi oodatava mõjuna välja toodud lennujaama toimimise
tõhususe kasv, õhutranspordi infrastruktuuri kasutamise tõhususe kasv, lennuettevõtjate
tegevuskulude vähenemine ja lennujaama kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteedi
paranemine. Direktiivi preambuli kohaselt võib turulepääs ja omakäitlus teatud maapealse
teeninduse teenuse liikide suhtes mõjutada läbilaskevõimet ja ruumikasutusega seotud
piiranguid. Eelnõu tulemusena võib suureneda Tallinna lennujaamas pagasikäitlust ja
perroonikäitlust tegevate ettevõtjate arv. AS-ile Tallinn Airport GH tähendaks see konkurentide
lisandumist. Lennujaama haldajale toob eelnõu tõenäoliselt kaasa halduskoormuse kasvu.
Eelnõus ja selle alusel antavates määrustes maapealse teeninduse teenuste osutajatele ja
omakäitlejatele sätestatavate nõuete täitmine võib ettevõtjate jaoks tähendada lisakulutusi.
Selliste nõuete hulka kuuluvad näiteks pideva teenindamise kohustus, piisavate rahaliste
vahendite tagamise kohustus, kindlustuse omamise kohustus ja nõuded töötajate keeleoskusele,
samuti ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustus ja nõuded sõidukite ja varustuse
töökorrale ja ohutusele. Teatud mõju võivad omada ka kohustused, mis seonduvad võrgu- ja
infosüsteemi turvalisuse tagamisel lennujaama haldajaga koostöö tegemise kohustuse ja
lennujaama haldajale teabe andmise kohustusega.
Tallinna lennujaama haldaja jaoks on eelnõuga kaasneva mõju ulatus keskmine, sest eeldab
sihiteadlikke muudatusi lennujaama haldamises ja AS-i Tallinn Airport GH juhtimises. Samas
ei ole oodata, et muudatustega kaasneksid olulised kohanemisraskused. Teistele sihtrühmadele
on eelnõuga kaasneva mõju ulatus pigem väike, sest ettevõtjad ei pea muutustega kohanemiseks
lisasamme kas üldse tegema või ei valmista vajalikud muudatused neile eeldatavalt
kohanemisraskusi. Tallinna lennujaama haldaja ja maapealse teeninduse teenuste osutajate
jaoks on eelnõuga kaasneva majandusliku mõju avaldumise sagedus keskmine. Lennujaama
haldaja ja maapealse teeninduse teenuste osutajad puutuvad eelduslikult regulaarselt, kuid mitte
iga päev kokku eelnõust tulenevate nõuetega nende majandustegevusele. Eelnõuga kaasneva
ebasoovitava mõju risk on väike. Eelnõuga kaasnev majanduslik mõju on pigem positiivse
toimega: lennujaama toimimise tõhususe kasv, õhutranspordi infrastruktuuri kasutamise
tõhususe kasv, lennuettevõtjate tegevuskulude vähenemine ja lennujaama kasutajatele
osutatavate teenuste kvaliteedi paranemine, lennujaama läbilaskevõime suurenemine ja
ruumikasutuse efektiivsemaks muutumine. Eelnõuga kaasneva negatiivse majandusliku mõju
hulka kuulub eelkõige lennujaama haldaja halduskoormuse ja kulude kasv ning võimalikud
lisakulutused maapealse teeninduse teenuste osutajatele ja omakäitlejatele. Lennujaama haldaja
halduskoormuse ja sellega seoses kulude kasv tuleneb otseselt direktiivi kohustuslikest sätetest.
Maapealse teeninduse teenuste osutajate ja omakäitlejate võimalikud lisakulutused on seotud
nõuetega, mis on eelnõus kehtestatud maapealse teeninduse teenuste osutajatele ja
omakäitlejatele, et maandada maapealse teeninduse turu avamisega kaasnevaid riske.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelnõul puudub oluline mõju majandusele.
Mõju valdkond II: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.
Mõju sihtrühm: sihtrühma kuuluvad Vabariigi Valitsus, majandus- ja taristuminister, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Konkurentsiamet ja Transpordiamet. Mõjutatud sihtrühma suurus on
väike, sest eelnõu mõjutab väikest osa Eesti riigiasutustest ning nende asutuste ülesandeid
minimaalselt.
Mõju kirjeldus: eelnõu paneb täiendavaid ülesandeid Vabariigi Valitsusele ja majandus- ja
taristuministrile. Eelnõu ja selle rakendusaktide kavandite kohaselt saavad endale ülesandeid
juurde Riigi Tugiteenuste Keskus, Konkurentsiamet ja Transpordiamet. Vabariigi Valitsusele
lisandub eelnõu kohaselt õigus otsustada Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse
piiramise üle. Majandus- ja taristuminister peab eelnõu kohaselt kehtestama maapealse
teenindusega seonduvad rakendusaktid.
Riigi Tugiteenuste Keskus peab eelnõu kohaselt keskmiselt kord seitsme aasta jooksul läbi
viima kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse piiratud teenuste osas maapealsete
teenindajate leidmiseks. Konkurentsiamet peab eelnõu kohaselt keskmiselt kord aastas
kontrollima Tallinna lennujaama haldaja tulu- ja kuluarvestusele esitatud nõuete täitmist.
Transpordiamet peab eelnõu kohaselt tegema riiklikku järelevalvet maapealse teeninduse üle.
Mõju ulatus riigiasutustele on väike. Ühelt poolt suureneb ülesannete lisandumisega
riigiasutuste töökoormus. Samas on lisanduvate ülesannete maht võrreldes asutuste
olemasolevate ülesannetega väike ning lisanduvad ülesanded on sarnased nimetatud asutuste
olemasolevate ülesannetega, mistõttu ei tekita muudatused kohanemisraskusi.
Maapealse teeninduse turu avamine Eestis Transpordiametile küll otseselt mõju ei avalda, kuid
tuleb arvestada, et lähiaastatel on EL tasandil kavas kehtestada täiendavad nõuded maapealsele
teenindusele, mistõttu tõstab maapealse teeninduse üle riikliku järelevalve tegemise pädevuse
andmine Transpordiametile mõningal määral Transpordiameti töökoormust. Pärast EL-i
tasandil maapealsele teenindusele täiendavate nõuete kehtestamist, mida on oodata kõige varem
aastaks 202273, võib prognoosida vajadust Transpordiameti koosseisu suurendamiseks
vähemalt ühe järelevalveametniku ametikoha võrra. Sellise ühekordse koormusega töökoha
loomise kulu on ligikaudu 40 000 eurot aastas. Mõju avaldumise sagedus on Riigi Tugiteenuste
Keskuse ja Konkurentsiameti jaoks väike. Riigi Tugiteenuste Keskuse jaoks avaldub mõju
keskmiselt kord seitsme aasta jooksul. Konkurentsiameti jaoks avaldub mõju keskmiselt kord
aastas. Transpordiameti jaoks on mõju avaldumise sagedus keskmine, arvestades täiendavate
nõuete kehtestamist EL-i tasandil. Transpordiametile tulevikus lisanduv pädevus teha riiklikku
järelevalvet maapealse teeninduse üle avaldab Transpordiametile regulaarset mõju.
Riigiasutuste jaoks on ülesannete lisandumine pigem negatiivse toimega, sest tõstab
töökoormust. Samas ei ole tegemist igapäevaselt täidetavate funktsioonidega. Lisaks on
tegemist direktiivi kohaselt liikmesriigilt oodatavate ülesannete täitmisega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõul puudub oluline mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele.
12. Üdine hinnang halduskoormuse muutumise kohta nii ettevõtjatele kui kodanikele kõigi
eelnõuga kavandatavate muudatuste kohta kokkuvõttes
Eelnõu kohased muudatused mõjutavad mõningal määral lennunduses tegutsevaid ettevõtjaid
ja üksikisikuid, kuid muudatused ei mõjuta kokkuvõttes nende tegevust ega halduskoormust
märkimisväärselt.
Ettevõtjaid ja üksikisikuid mõjutavad eelnõu kohased muudatused ei ole ootamatud ega eelda
suuremahulisi ümberkorraldusi, kuna mitmete eelnõu kohaste toimingute ja menetluste aluseks
on juba kehtivad ja otsekohalduvad EL normid jõus ning riigisisese regulatsiooniga täpsustame
nende nõuetega seonduvaid riigisiseseid menetluskordi. Eelnõu kohased muudatused
mõjutavad lennunduse erinevates valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid ning üksikisikuid
eraldiseisvalt sõltuvalt nende tegevusvaldkonnast (nt õhusõiduki hooldust ja lennukõlblikkust
korraldavat organisatsiooni puudutavad oma valdkonna ning töötajate taustakontrolli sätted,
73
Aluspõhimõtete täpsustamiseks delegeeritud õigusakti eelnõu koostamine on tehtud ülesandeks EASA-le.
EASA 22. novembri 2019. a plaani kohaselt esitab amet oma ettepaneku komisjonile 2021. aasta lõpuks. Seega
jõuab komisjon maapealse teeninduse ohutusnõuete täpsustamiseni kõige varem 2022. aastal.
kuid mitte muud eelnõu kohased sätted) ning muudatustest lähtuvalt kokkuvõttes
halduskoormus ettevõtjatele ja üksikisikutele suureneb või muutub vähesel määral.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu peamiste muudatustega viiakse riigisisene õigus vastavusse EL-i õigusaktidega.
Muudatused mõjutavad enim riigiasutusi, kuid mõju riigiasutustele tervikuna ei suurene
märkimisväärselt, sest lisanduvad vaid mõningad funktsioonid (eelkõige maapealse teeninduse
korraldamise ja järelevalvega seotud ülesanded), kuid eelnõu kohaselt muudetakse mitme
tegevuse või toimingu sisu (näiteks taustakontrolli tegemine) või muutub mingit funktsiooni
täitev asutus (näiteks lennutegevusloa väljaandmine), mis võib tähendada ülesannet täitva
asutuse sisemise töökorralduse muutust. Valdavalt on eelnõus sätestatud ülesannete muudatuste
või lisanduvate ülesannetega tegemist väikeriigi mõistes pigem harvaesinevate menetluste ja
toimingutega – suur osa menetlustest toimub harva ja on väga spetsiifilised, kuid riigil peab see
võimekus olema olemas ning nende läbiviimiseks peavad olema kehtestatud täpsed reeglid ja
tööjaotus.
Eelnõu kohased muudatused mõjutavad enim Transpordiametit, kuid muudatused ei too
Transpordiametile kaasa olulisel määral lisaülesandeid, sest Transpordiamet teeb vastavates
valdkondades suures osas järelevalvet ja annab välja asjaomaseid lube, märkeid ja sertifikaate
ka praegu.
Maapealse teeninduse riigisisese regulatsiooni kehtestamisega Riigi Tugiteenuste Keskusele ja
Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete täitmine on võimalik asutusesiseselt koormuse ja
ülesannete ümberjagamise teel. Vajadust suurendada Transpordiameti koosseisu ja sellega
kaasnevaid kulusid tuleb uuesti hinnata, kui Euroopa Komisjon võtab EL-i lennundusohutuse
alusmääruse artikli 39 alusel vastu maapealse teeninduse ohutut osutamist käsitlevad
üksikasjalikud nõuded.
Mõnevõrra muutuvad Kaitsepolitseiameti ülesanded seoses lennunduse taustakontrolliga, sest
senine isikuankeedipõhise kontrolli asemel hakatakse tegema järjepidevat kontrolli. Eelnõu
kohaselt esitatakse isikuandmete ankeet ühel korral ja see tähendab, et Kaitsepolitseiametile
edastatavate ankeetide koguarv väheneb umbes kolmandiku võrra aastas. Samas suureneb
muude allikate alusel tehtav järjepidav kontroll, et hinnata isiku sobivust töötada lennunduses.
Kuigi täiendavalt taustakontrollile allutavate isikute hulk ei ole võrreldes koguarvuga suur,
asendub ankeedipõhine kontroll järjepideva kontrolliga. Tulevikus tuleb siiski kaaluda
infotehnoloogilist lahendust taustakontrolli isikuandmete ankeedi täitmiseks. See otsus peab
siiski tulema riigilt tervikuna, arvestades ühtlasi uue taustakontrollisüsteemi kohaldamisel
kujunevat praktikat, sest uue andmebaasi väljatöötamine ja liidestamine olemasolevatega ning
selle alaline töökindlus nõuavad nii suuremahulist ja järjepidevat rahalist ressurssi kui ka
tööjõudu. Eelnõuga kehtestatavad uued nõuded toovad Kaitsepolitseiametile kaasa
eelarvevajaduse seoses uute ametikohtade mehitamisega. Kuivõrd uusi nõudeid hakatakse
kohaldama 31. detsembril 2021. aastal (algselt nähti ette 31. detsembrit 2020. aastal), tuleb
eelnõu vastuvõtmisel alates 2022. aastast püsivalt eraldada Siseministeeriumi valitsemisala
eelarvesse lisaraha 196 000 eurot. Raha eraldamata jätmisel ei ole Kaitsepolitseiamet võimeline
EL-i taustakontrolli nõudeid ettenähtud ulatuses täitma.
Mittesertifitseeritavate lennuväljade ja kopteriväljakute käitamisteatise eest laekub
riigieelarvesse riigilõivu ligi 1500 eurot lähima paari aasta jooksul.
Mehitamata lennundus: Lennuamet Transpordiameti eelkäijana andis 2019. aastal välja 517
ühekordset luba mehitamata õhusõidukite käitamiseks.74 Riigilõiv ühekordse loa väljaandmise
eest on 2021. aasta 1. juulini 45 eurot, seega 2019. aastal laekus selle tegevuse eest
riigieelarvesse u 23 265 eurot. Tuleb ka arvestada, et ühekordsele loale on võimalik märkida
mitu kasutajat (nt suuremate ettevõtjate puhul on loale sageli märgitud 5–10 inimest). 1. juulil
2021. aastal hakatakse Eestis kohaldama otsekohalduvat EL-i määrust 2019/947 mehitamata
õhusõidukite käitamise kohta, millega seonduvalt peab pärast eelnõuga kehtestatava
regulatsiooni jõustumist iga kaugpiloodi registreerimise eest tasuma riigilõivu (puudutab
mehitamata õhusõidukite erikategooria käitajaid). Kui praegu on Eestis müüdud üle 10 000
mehitamata õhusõiduki, siis lähtudes arvestusest, et pooled neist on veel kasutuskõlblikud, võib
uue süsteemi kasutuselevõtul hinnata registreerijate arvuks u 5000 inimest esimesel kahel
aastal, seega u 2500 registreerimist aastas.
Käitajaks registreerimise eest tuleb eelnõu kohaselt tasuda riigilõivu 10 eurot, millele
lisanduvad muud riigilõivud olenevalt toimingust (mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi
pädevustunnistus; erikategoorias käitamisteatis, -luba või LUC). Seega võib prognoosida, et
uute lõivustatud toimingute eest laekub riigieelarvesse ligikaudu 30 000–35 000 eurot aastas.
Seaduse rakendamisega kaasnevad lisategevused (lennuohutuse järelevalve infosüsteemi
asjakohase registriosa loomine) ja enamik arenduskulusid on praeguseks tehtud, kuna
nimetatud registriosa on juba loodud. Jooksvad kulud kaetakse MKM-i eelarvest. Infosüsteemi
rakendamine menetlusosalistele lisakulusid kaasa ei too, kuna neil on võimalik hakata tarkvara
kasutama ilma lisakulutusteta.
Seadusega ei kaasne rakendatavaid tegevusi ja kulusid ega tulusid kohalikule omavalitsusele.
Uute riigilõivude lisandumine suurendab vähesel määral riigieelarve tulusid.
RLS-i täiendatakse riigilõivuga raadioside loa väljaandmise ja sellele märke tegemise eest.
Riigilõivu suurus on 15 eurot ning arvestades, et keskmiselt menetleb Transpordiamet ligi
30 taotlust aastas, siis eeldatavalt laekub riigilõivu kuni 500 eurot aastas.
RLS-i § 164 lõike 3 loetelu täiendatakse uute teenustega, mille osutamisel tuleb sertifikaadi
hoidmise eest tasuda riigilõivu 400 eurot iga teenuse eest eraldi. Kui olemasoleva sertifikaadi
omanik (eelkõige Lennuliiklusteeninduse AS) taotleb mõlema teenuse lisamist kehtiva
sertifikaadi juurde, peab ta tasuma ühekordselt riigilõivu 185 eurot kehtiva sertifikaadi
muutmise eest. Lisaks peab ta tasuma sertifikaadi iga-aastase hoidmise eest vastavalt sellele,
milliseid RLS-i § 164 lõike 3 teenuseid ta osutab. Kahe lisanduva teenuse eest tuleb iga-
aastaselt tasuda täiendavalt riigilõivu 800 eurot.
Eelnõuga laiendatakse Transpordiameti pädevust õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisel, mis
hõlmab edaspidi ka isiku alkoholijoobe testimist. Sellega kaasneb Transpordiameti mõningane
töökoormuse suurenemine, mis ei ole aga märkimisväärne. Tegemist ei ole eraldi
protseduuriga, vaid see tehakse üldise õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus, mida teeb
Transpordiamet. Nagu eespool selgitatud, on muudatuse jõustumisel Transpordiametil vaja osta
kuni viis indikaatorvahendit. Eeldatav ühekordne kulu jääb vahemikku 1000–1500 eurot,
millele lisandub iga-aastane kalibreerimise kulu.
Seadusega ei kaasne rakendavaid tegevusi ja kulusid ega tulusid kohalikule omavalitsusele.
74
Ühekordsete lubade arv mehitamata õhusõiduki käitamiseks on igal aastal kasvanud: 2016. aastal anti välja
259 luba, 2017. aastal 377 luba, 2018. aastal 408 luba ja 2019. aastal 577 luba.
8. Rakendusaktid
Eelnõu jõustumisel tunnistatakse kehtetuks:
majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2009. a määrus nr 122
„Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja
kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104 „Jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise,
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA
õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi
väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2009. a määrus nr 73
„Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määrus nr 96
„Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja
koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja
antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri”;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määrus nr 68 „Lennunduse
raadioside loa väljaandmise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. oktoobri 2009. a määrus nr 102 „Nõuded
lennunduse erialakeele oskustaseme testidele, testimise kord, sealhulgas
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu
järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise, lennunduse
erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise kord ja sertifikaadi vorm ning lennunduse erialakeele
oskustaseme eksamineerija volitamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. märtsi 2009. a määrus nr 13
„Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määrus nr 66
„Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide
väljaandmise kord“;
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ 8. peatükk;
Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2009. a määrus nr 157 „Lennuettevõtja
lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“.
Eelnõu jõustumine seadusena tingib järgmiste õigusaktide väljatöötamise (kavandid on toodud
seletuskirja lisas 2):
paragrahvi 231 lõike 3 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Lennunduse
raadioside loa taotlemise kord ja nõuded raadioside koolitusele“ (kehtiva määruse
muutmine vajalik);
paragrahvi 234 lõike 7 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded lennunduse
inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotlemisele ning tasemetestile“;
paragrahvi 24 lõike 21 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Lennujuhiõpilase,
lennujuhi ja lennuinformaatori loa, pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete
väljaandmise, pikendamise ja taastamise ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi
väljaandmise ja Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kord“;
lennundusseaduse § 36 lõike 21 alusel majandus- ja taristuministri määrus
„Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja rajamise ja käitamise nõuded ning
käitamistingimuste väljaandmise kord“;
paragrahvi 37 lg 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Aeronavigatsiooniseadme
sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord ning nõuded
aeronavigatsiooniseadme tehnilisele seisukorrale ja käitamisele“;
paragrahvi 372 lõike 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Lennuliikluse
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord“;
paragrahvi 4623 lõike 9 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded
kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatule“;
paragrahvi 504 lõike 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded lennujaama
kasutajate komitee töökorraldusele“;
paragrahvi 5020 lõike 3 ja § 5021 lõike 2 alusel majandus- ja taristuministri määrus
„Nõuded maapealsele teenindajale ja omakäitlejale“;
lennundusseaduse § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse korraldus „Tallinna
lennujaamas omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arvule piirangute kehtestamine
teatud maapealse teeninduse teenuste liikide osas“;
lennundusseaduse § 5035 lõike 11 alusel majandus- ja taristuministri määrus
„Maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavast konkursist teavitamise tingimused“;
Eelnõu jõustumine seadusena tingib järgmiste õigusaktide muutmise:
lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel „Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a
määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende
koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade
tunnustamise eeskiri” (määrust muudetakse seoses mehitamata lennunduse
regulatsiooniga ning selle kavand on lisatud; lisaks on määrus tervikuna ülevaatamisel,
kuna vajab põhjalikumaid muudatusi ning see väljub käesoleva eelnõu piiridest);
lennundusseaduse § 4 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määrus nr 240
„Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna
lennuinfopiirkonnas“ (kavand lisatud);
Kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määrus nr 20 „Kaitseväe lennundusmäärustik“
(määruse vastavusse viimine LennS-i eelnõu kohaste sätetega).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras. Eelnõuga sätestatakse LennS-is EL õigusest tulenevate nõuete
riigisiseselt täpsustamist vajavad nõuded ning arvestades asjaolu, et suures osas on tegemist
tänaseks juba jõustunud EL otsekohalduvate normidega, ei ole täpse jõustumisaja määramine
otstarbekas, kuna riigisisene regulatsioon on vajalik juba kehtivate EL otsekohalduvate normide
nõuetekohaseks kohaldamiseks.
Seadusemuudatus ja rakendusaktid on kavandatud jõustuma ühel ajal.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,
Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu kooskõlastasid
märkustega Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium ja
Justiitsministeerium. Rahandusministeerium kooskõlastas märkusteta. Eelnõule esitasid
märkuseid Lennuamet (alates 1. jaanuarist 2021. a Transpordiamet), Lennuliiklusteeninduse
AS ja AS-i Tallinna Lennujaam Pärnu lennujaam. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
andis teada, et kooskõlastab eelnõu. Kaitseministeerium tegi ettepaneku täiendada
lennundusseadust sätetega kaitselennunduse järelevalve kohta. Lennuamet tegi ettepaneku
täiendada seadust mehitamata õhusõidukite käitamise ning väikelennuväljade ohutuse tagamise
sätetega, mis lisati eelnõusse pärast konsulteerimist Kaitseministeeriumi ja
Siseministeeriumiga; Lennuamet konsulteeris käitajatega. Keskkonnaministeerium tegi
ettepaneku täiendada seaduse lennundusmeteoroloogia tasude sätteid. Justiitsministeeriumi
ettepaneku kohaselt ning kooskõlastatult Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga ei
ole Kaitseministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ettepanekuga eelnõus arvestatud, kuna
eelnõu käsitleb eelkõige kiireloomulisi EL õiguse rakendamiseks vajalikke sätteid ning
kooskõlastusprotsessis tehtud ettepanekud ei ole seotud EL õigusega. Kaitseministeerium lisab
kaitselennunduse järelevalvega seotud sätted Kaitseministeeriumis väljatöötatava LennS-i
muutmise eelnõusse ning Keskkonnaministeerium analüüsib lennundusmeteoroloogia tasude
regulatsiooni täiendavalt, arvestades Justiitsministeeriumi märkusi. Arvestades asjaolu, et
ajakohastamist vajab lennumeteoroloogia teenuste tagamist reguleeriv LennS paragrahv 573
tervikuna ning Transpordiamet tegeleb selle analüüsiga, ei ole käesoleva eelnõu
kiireloomulisuse tõttu võimalik terve paragrahvi muudatust käesolevasse eelnõusse hõlmata.
Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Eesti Lennuakadeemiale, AS-ile Tallinna Lennujaam, AS-ile Nordic Aviation Group,
Keskkonnaagentuurile, Kaitseväele, Pakker Avio ASile, Nordic Aviation Academy OÜ-le,
Swan Fly Estonia OÜ-le, Regional Jet OÜ-le, SmartLynx Estonia ATO-le.
Lisad
Lisa 1. Direktiivi 96/97 vastavustabel
Lisa 2. Õigusaktide kavandid
Lisa 3. Kooskõlastustabel
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)