dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasudest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. oktoober 2021
Viit
17-1/2021/6115-1
Registreeritud
18. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2021
Vastutaja
Kaur Kõue (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-120216115-1 18.10.2021 Väljaminev kiri.asice372 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium [email protected] 18.10.2021 nr 17-1/2021/6115-1 Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasudest Vabariigi Valitsuse 07.07.2016 määrusega nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“1 (edaspidi määrus nr 75) kehtestati riigile kuuluvate maavarade (välja arvatud energeetiliste maavarade), millest enamuse moodustavad ehitusmaavarad, kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016-2025. Selle tulemusena fikseeriti mitteenergeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad ja nende tõus kümneks aastaks. Määruse nr 75 lisast 1 selgub, et aastatel 2016-2025 on keskmine tasumäärade tõus 4% aastas. Kui välja jätta kruusa täitepinnase ja tehnoloogilise dolokivi tasumäärad, mis on kogu perioodi jooksul konstantsed, siis on kümne aasta keskmine tasumäärade tõus 4,4% aastas. 2020. aastal valmis Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüs 2, mis hindas nii Eesti konkurentsivõimet maksude alal üldiselt kui ka kitsamalt tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes Läti, Leedu, Poola, Soome ja Saksamaaga. Analüüsi käigus võrreldi 12 maksu ja tasu ning jõuti muuhulgas järeldusele, et kõrged maavara kaevandamisõiguse tasumäärad, eriti võrreldes peamise sektori konkurendi Läti, aga ka Leedu ja Soome ning Rootsiga, asetavad keskmisest nõrgemale positsioonile just need sektorid, mida nimetatud tasu spetsiifiliselt koormab. See on iseloomulik näiteks ehitusmaterjalide tootjatele ja mäetööstusele. Seetõttu soovitatakse Eesti ehitusmaterjalitööstuse ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks kaaluda ehitusmaavara kaevandamisõiguse tasu määra püsivat langetamist. Vastavalt selle analüüsi soovitustele tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) 2020. a lõpus Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) ettepaneku muuta ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärasid, et tagada mäetööstuse ja ehitusmaterjalitootjate sektori konkurentsivõime ning ettevõtetele mõistlik maksukoormus. KeM vastas MKM-i ettepanekule, et KeM on 2020. a välja töötanud tervikliku keskkonnatasu kehtestamise alussüsteemi kontseptsiooni, mida rakendati juba ka põlevkivijäätmete analüüsi läbiviimisel. Kontseptsiooni loomise eesmärk oli tagada kooskõla kõigi keskkonnatasude süsteemi kuuluvate valdkondade vahel. KeM märkis, et ka maavara kaevandamisõiguse tasumäärade muudatusettepanekute koostamisel käsitletaks sarnaselt kõiki keskkonnatasude seaduses toodud aluseid, võttes sealjuures arvesse kõiki keskkonnatasu komponente (väliskulu, sh mõju tervisele ja 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032020020 2 Maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüs, sh Eesti tööstusettevõtete tootmissisendi hindasid mõjutavate maksude ja tasude analüüs võrdluses naaberriikidega. https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/maksususteemi_konkurentsivoimelisuse_a naluusi_loppraport.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 keskkonnale, häiringud, majanduslik motivatsioon keskkonnamõju vähendamiseks ja/või alternatiivsete, sh teisese toorme eelistamiseks ning keskkonnakasutusest laekuv tulu ja selle kasutamine, sh seoses kohalikele omavalitsustele häiringu hüvitamisega). Kaevandamisega tegelevad ja kaevandamisõiguse tasusid tasuvad ettevõtjad on märkinud, et maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade tõus on olnud liiga kiire ning see halvab nende jätkusuutlikkust. Seetõttu pöördusid Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (edaspidi EETL) ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit (edaspidi EMTEL) 19.04.2021 MKM-i poole seoses ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade iga-aastase tõusuga3. EETL ja EMTEL juhivad oma pöördumises tähelepanu, et selline tõus ei ole jätkusuutlik, sest sellises tempos ei kasva kogu majandus ega kaugeltki mitte ehitusmaterjalide valdkond. Sellest tulenevalt tegi MKM 20.05.2021 KeM-ile ettepaneku ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasude külmutamiseks praegusele tasemele 4. Paraku ei olnud kogu majanduse ja valdkonna kasvutrend KeM-i hinnangul piisavalt põhjendatud argumendid, et tasumäärasid külmutada. Eeltoodust tulenevalt on MKM koostöös Rahandusministeeriumiga käesoleval aastal koostanud maavarade kaevandamise keskkonnamõjusid, häiringuid ja laiemaid majandusmõjusid arvestavat süsteemi, mis võiks olla aluseks õiglaste tasumäärade kujundamisel ja ka õiglase kohaliku kasu instrumendi sisustamisele. Paraku on osutunud keeruliseks saada ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtete käest detailandmeid, kus tulud ja kulud on kokkuviidavad ning mis näitaksid, et kaevandamisõiguse tasud on iga ehitusmaavara liigi puhul kasvanud kulupildis ebaproportsionaalselt kõrgeks. Sellised andmed suuremalt hulgalt sektori ettevõtetelt annaksid detailse ülevaate selle sektori ettevõtete mikromajanduslikust olukorrast ja nende andmete alusel oleks võimalik kujundada õiglaseid tasumäärasid. Detailandmeid on saatnud üksikud ettevõtted, kuid sellest on vähe, et teha järeldusi kogu sektori mikromajandusliku olukorra kohta. Samal ajal on oluline vaadata ka makromajanduslikku olukorda nii riigis üleüldiselt kui ka ehitusmaavarade kaevandamise valdkonnas. Eesti majandus on aastatel 2010-2020 kasvanud keskmiselt 3% ja aastatel 2016-2020 keskmiselt 2,84% ning ehitusmaterjalide hinnaindeks, mis iseloomustab kõige paremini ehitusmaavarade kaevandamise valdkonna kasvu, vastavalt keskmiselt 0,44% ja 0,16%. Nagu eelnevalt sai märgitud, siis aastatel 2016-2025 on mitteenergeetiliste maavarade, millest enamuse moodustavad ehitusmaavarad, kaevandamisõiguse tasumäärade tõus keskmiselt 4% aastas. Seega on ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad pikema perioodi jooksul järjepidevalt kasvanud, sõltumata sellest, kas majanduses on kriis või kasv. Määruses nr 75 planeeritud kaevandamisõiguse tasumäärade kehtima jäämine tähendab, et tasumäärad kasvavad umbes üheksa korda kiiremini kui tegevusala tervikuna arvestades ehitusmaterjalide hinnaindeksi keskmist kasvu 0,44% aastatel 2010-2020. Kokkuvõttes ei ole 4%-line kaevandamisõiguse tasumäärade tõus proportsionaalne valdkonna kasvuga. Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade kasv keskmiselt 4% aastas ei ole jätkusuutlik, kuna tasumäärade kasv ei ole kooskõlas ei üldise majanduskasvuga ega ammugi mitte selle valdkonna kasvuga. Selle tulemiks on, et kui võtta lahti üksikute ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtete kulupilt, siis kaevandamisõiguse tasude osakaal on viimase kümnendi jooksul kogukuludes kasvanud 7-8%-lt 25%-ni. Tasumäärade liiga kõrge tase ja liiga kiire kasv on olnud ka üks põhjustest, miks ehitusmaterjalide valdkonna kasvu hinnaindeks on perioodil 2015-2020 olnud sisuliselt nullilähedane (keskmiselt 0,017%). Viimased selgelt positiivse kasvuga aastad valdkonnale olid 2011 (kasv 1,5%) ja 2012 (kasv 3,7%). Tasumäärade kujundamisel tuleks lähtuda: a) ehitusmaterjalide hinnaindeksi kasvust, konstrueerides tasumäära kasvu kas • iga-aastaselt eelmise perioodi indeksit arvestades (0,5%); • viimase kolme aasta keskmise indeksi alusel (0,53%); • viimase kuue aasta keskmise indeksi alusel (0,017%); • viimase 10 aasta keskmise indeksi alusel (0,44%). 3 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/9171455 4 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/9281698 2 (3) b) arvestades madalat indeksi kasvu või isegi negatiivset muutust (-0,7% 2015 ja -1,8% 2016), otsustada mitte tõsta kaevandamisõiguse tasumäärasid seni, kuni kolme järjestikuse aasta jooksul on indeksi kasv olnud vähemalt 1%. MKM ei toeta ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade iga-aastast neljaprotsendilist tõstmist, mida määrus nr 75 kuni aastani 2025 ette näeb. KeM-i põhjendus, et sellega saavutatakse tasumäärade ühtlustamine aastaks 2025, ei ole veenev, sest selle saavutaks ka tasumäärade külmutamisega või sidudes tasumäärade kasv ehitusmaterjalide hinnaindeksi kasvuga. Arvestades, et ehitusmaterjalide hinnaindeksi kasv on viimastel aastatel olnud nullilähedane, jätkuks määruses nr 75 ette nähtud tasumäärade kasvu korral juba mitmeid aastaid kestnud ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtete kulude ebaproportsionaalse kasv võrreldes valdkonna kasu teenimise võimalusega. Seetõttu teeb MKM ettepaneku mitte tõsta tasumäärasid iga-aastaselt, kuna viimase kuue aasta ehitusmaterjalide hinnaindeks on olnud sisuliselt null või kasutada kasvu trendina ehitusmaterjalide hinnaindeksi pikaajalist trendi. Juhul, kui nimetatud ettepanek ei ole KeM-i hinnangul põhjendatud, siis palub MKM KeM-il põhjendada ja analüüsida ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade keskmist 4%-list kasvu, mis tuleneb määruse nr 75 lisast 1. Keskkonnatasude seaduse § 551 lõikes 1 on sätestatud laekunud maavara kaevandamisõiguse tasude jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksuse eelarve vahel. Vaadates tänasel päeval kaevandatavaid mitteenergeetilisi maavarasid, siis sellest jaotusest selgub, et 2021. a kantakse kaevandamisala asukoha KOV üksuse eelarvesse lubja- ja dolokivi puhul 24%, liiva ja savi puhul 72%, kruusa puhul 85% ja vähelagunenud turba puhul 80% 2021. a laekunud kaevandamisõiguse tasust. Kuna lubja- ja dolokivi kaevandamisega kaasnevad võrreldes näiteks liiva ja kruusa kaevandamisega suuremad häiringud nii loodusele kui ka inimesele, siis ei ole lubja- ja dolokivi puhul põhjendatud kõigest 24% kaevandamisõiguse tasu laekumine KOV üksusele. Leiame, et ka lubja- ja dolokivi kaevandamisõiguse tasudest peaks vähemalt 80% laekuma KOV üksuse eelarvesse. Maavarade kaevandamisel on oluline mõju kohalikule tasandile. Seetõttu on tähtis kohalikule tasandile kaevandamisega kaasnevate häiringute hüvitamine, sest üks peamisi maavarade kaevandamisega seotud küsimusi on see, kuidas tagada, et kohalikud elanikud ja KOV oleksid kaevandamise suunal koostööks avatud. KOV üksuse eelarvesse laekuv kaevandamisõiguse tasu peab olema kasutatud võimalikult sihipäraselt. See tähendab, et KOV üksuse eelarvesse laekuvat kaevandamisõiguse tasu tuleb teatud ulatuses kasutada sihipäraselt kaevandamisest põhjustatud häiringute leevendamiseks, makstes nn talumistasu elanikele, kelle elukoht on kaevanduse või karjääri lähipiirkonnas ja kes peavad kõige rohkem taluma kaevandamisega kaasnevaid häiringuid. See looks tugevama sideme kogukonna ja ettevõtte vahel ning looks eeldused koostöö tekkeks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Kaur Kõue 625 6338 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel