Keskkonnaministeerium
[email protected] 18.10.2021 nr 17-1/2021/6115-1
Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasudest
Vabariigi Valitsuse 07.07.2016 määrusega nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse
tasumäärad“1 (edaspidi määrus nr 75) kehtestati riigile kuuluvate maavarade (välja arvatud
energeetiliste maavarade), millest enamuse moodustavad ehitusmaavarad, kaevandamisõiguse
tasumäärad aastateks 2016-2025. Selle tulemusena fikseeriti mitteenergeetiliste maavarade
kaevandamisõiguse tasumäärad ja nende tõus kümneks aastaks. Määruse nr 75 lisast 1 selgub, et
aastatel 2016-2025 on keskmine tasumäärade tõus 4% aastas. Kui välja jätta kruusa täitepinnase ja
tehnoloogilise dolokivi tasumäärad, mis on kogu perioodi jooksul konstantsed, siis on kümne aasta
keskmine tasumäärade tõus 4,4% aastas.
2020. aastal valmis Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüs 2, mis hindas nii Eesti
konkurentsivõimet maksude alal üldiselt kui ka kitsamalt tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes
Läti, Leedu, Poola, Soome ja Saksamaaga. Analüüsi käigus võrreldi 12 maksu ja tasu ning jõuti
muuhulgas järeldusele, et kõrged maavara kaevandamisõiguse tasumäärad, eriti võrreldes peamise
sektori konkurendi Läti, aga ka Leedu ja Soome ning Rootsiga, asetavad keskmisest nõrgemale
positsioonile just need sektorid, mida nimetatud tasu spetsiifiliselt koormab. See on iseloomulik
näiteks ehitusmaterjalide tootjatele ja mäetööstusele. Seetõttu soovitatakse Eesti
ehitusmaterjalitööstuse ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks kaaluda ehitusmaavara
kaevandamisõiguse tasu määra püsivat langetamist.
Vastavalt selle analüüsi soovitustele tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi
MKM) 2020. a lõpus Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) ettepaneku muuta ehitusmaavarade
kaevandamisõiguse tasumäärasid, et tagada mäetööstuse ja ehitusmaterjalitootjate sektori
konkurentsivõime ning ettevõtetele mõistlik maksukoormus.
KeM vastas MKM-i ettepanekule, et KeM on 2020. a välja töötanud tervikliku keskkonnatasu
kehtestamise alussüsteemi kontseptsiooni, mida rakendati juba ka põlevkivijäätmete analüüsi
läbiviimisel. Kontseptsiooni loomise eesmärk oli tagada kooskõla kõigi keskkonnatasude süsteemi
kuuluvate valdkondade vahel. KeM märkis, et ka maavara kaevandamisõiguse tasumäärade
muudatusettepanekute koostamisel käsitletaks sarnaselt kõiki keskkonnatasude seaduses toodud
aluseid, võttes sealjuures arvesse kõiki keskkonnatasu komponente (väliskulu, sh mõju tervisele ja
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/127032020020
2
Maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüs, sh Eesti tööstusettevõtete tootmissisendi hindasid mõjutavate
maksude ja tasude analüüs võrdluses naaberriikidega.
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/maksususteemi_konkurentsivoimelisuse_a
naluusi_loppraport.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
keskkonnale, häiringud, majanduslik motivatsioon keskkonnamõju vähendamiseks ja/või
alternatiivsete, sh teisese toorme eelistamiseks ning keskkonnakasutusest laekuv tulu ja selle
kasutamine, sh seoses kohalikele omavalitsustele häiringu hüvitamisega).
Kaevandamisega tegelevad ja kaevandamisõiguse tasusid tasuvad ettevõtjad on märkinud, et
maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade tõus on olnud liiga kiire ning see halvab nende
jätkusuutlikkust. Seetõttu pöördusid Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (edaspidi EETL) ja Eesti
Mäetööstuse Ettevõtete Liit (edaspidi EMTEL) 19.04.2021 MKM-i poole seoses ehitusmaavarade
kaevandamisõiguse tasumäärade iga-aastase tõusuga3. EETL ja EMTEL juhivad oma pöördumises
tähelepanu, et selline tõus ei ole jätkusuutlik, sest sellises tempos ei kasva kogu majandus ega kaugeltki
mitte ehitusmaterjalide valdkond. Sellest tulenevalt tegi MKM 20.05.2021 KeM-ile ettepaneku
ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasude külmutamiseks praegusele tasemele 4. Paraku ei olnud
kogu majanduse ja valdkonna kasvutrend KeM-i hinnangul piisavalt põhjendatud argumendid, et
tasumäärasid külmutada.
Eeltoodust tulenevalt on MKM koostöös Rahandusministeeriumiga käesoleval aastal koostanud
maavarade kaevandamise keskkonnamõjusid, häiringuid ja laiemaid majandusmõjusid arvestavat
süsteemi, mis võiks olla aluseks õiglaste tasumäärade kujundamisel ja ka õiglase kohaliku kasu
instrumendi sisustamisele. Paraku on osutunud keeruliseks saada ehitusmaavarasid kaevandavate
ettevõtete käest detailandmeid, kus tulud ja kulud on kokkuviidavad ning mis näitaksid, et
kaevandamisõiguse tasud on iga ehitusmaavara liigi puhul kasvanud kulupildis ebaproportsionaalselt
kõrgeks. Sellised andmed suuremalt hulgalt sektori ettevõtetelt annaksid detailse ülevaate selle sektori
ettevõtete mikromajanduslikust olukorrast ja nende andmete alusel oleks võimalik kujundada õiglaseid
tasumäärasid. Detailandmeid on saatnud üksikud ettevõtted, kuid sellest on vähe, et teha järeldusi kogu
sektori mikromajandusliku olukorra kohta.
Samal ajal on oluline vaadata ka makromajanduslikku olukorda nii riigis üleüldiselt kui ka
ehitusmaavarade kaevandamise valdkonnas. Eesti majandus on aastatel 2010-2020 kasvanud
keskmiselt 3% ja aastatel 2016-2020 keskmiselt 2,84% ning ehitusmaterjalide hinnaindeks, mis
iseloomustab kõige paremini ehitusmaavarade kaevandamise valdkonna kasvu, vastavalt keskmiselt
0,44% ja 0,16%. Nagu eelnevalt sai märgitud, siis aastatel 2016-2025 on mitteenergeetiliste
maavarade, millest enamuse moodustavad ehitusmaavarad, kaevandamisõiguse tasumäärade tõus
keskmiselt 4% aastas. Seega on ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad pikema perioodi
jooksul järjepidevalt kasvanud, sõltumata sellest, kas majanduses on kriis või kasv. Määruses nr 75
planeeritud kaevandamisõiguse tasumäärade kehtima jäämine tähendab, et tasumäärad kasvavad
umbes üheksa korda kiiremini kui tegevusala tervikuna arvestades ehitusmaterjalide hinnaindeksi
keskmist kasvu 0,44% aastatel 2010-2020. Kokkuvõttes ei ole 4%-line kaevandamisõiguse
tasumäärade tõus proportsionaalne valdkonna kasvuga.
Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade kasv keskmiselt 4% aastas ei ole jätkusuutlik, kuna
tasumäärade kasv ei ole kooskõlas ei üldise majanduskasvuga ega ammugi mitte selle valdkonna
kasvuga. Selle tulemiks on, et kui võtta lahti üksikute ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtete
kulupilt, siis kaevandamisõiguse tasude osakaal on viimase kümnendi jooksul kogukuludes kasvanud
7-8%-lt 25%-ni. Tasumäärade liiga kõrge tase ja liiga kiire kasv on olnud ka üks põhjustest, miks
ehitusmaterjalide valdkonna kasvu hinnaindeks on perioodil 2015-2020 olnud sisuliselt nullilähedane
(keskmiselt 0,017%). Viimased selgelt positiivse kasvuga aastad valdkonnale olid 2011 (kasv 1,5%)
ja 2012 (kasv 3,7%). Tasumäärade kujundamisel tuleks lähtuda:
a) ehitusmaterjalide hinnaindeksi kasvust, konstrueerides tasumäära kasvu kas
• iga-aastaselt eelmise perioodi indeksit arvestades (0,5%);
• viimase kolme aasta keskmise indeksi alusel (0,53%);
• viimase kuue aasta keskmise indeksi alusel (0,017%);
• viimase 10 aasta keskmise indeksi alusel (0,44%).
3
https://adr.rik.ee/mkm/dokument/9171455
4
https://adr.rik.ee/mkm/dokument/9281698
2 (3)
b) arvestades madalat indeksi kasvu või isegi negatiivset muutust (-0,7% 2015 ja -1,8% 2016),
otsustada mitte tõsta kaevandamisõiguse tasumäärasid seni, kuni kolme järjestikuse aasta jooksul on
indeksi kasv olnud vähemalt 1%.
MKM ei toeta ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade iga-aastast neljaprotsendilist
tõstmist, mida määrus nr 75 kuni aastani 2025 ette näeb. KeM-i põhjendus, et sellega saavutatakse
tasumäärade ühtlustamine aastaks 2025, ei ole veenev, sest selle saavutaks ka tasumäärade
külmutamisega või sidudes tasumäärade kasv ehitusmaterjalide hinnaindeksi kasvuga. Arvestades, et
ehitusmaterjalide hinnaindeksi kasv on viimastel aastatel olnud nullilähedane, jätkuks määruses nr 75
ette nähtud tasumäärade kasvu korral juba mitmeid aastaid kestnud ehitusmaavarasid kaevandavate
ettevõtete kulude ebaproportsionaalse kasv võrreldes valdkonna kasu teenimise võimalusega. Seetõttu
teeb MKM ettepaneku mitte tõsta tasumäärasid iga-aastaselt, kuna viimase kuue aasta
ehitusmaterjalide hinnaindeks on olnud sisuliselt null või kasutada kasvu trendina ehitusmaterjalide
hinnaindeksi pikaajalist trendi. Juhul, kui nimetatud ettepanek ei ole KeM-i hinnangul põhjendatud,
siis palub MKM KeM-il põhjendada ja analüüsida ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade
keskmist 4%-list kasvu, mis tuleneb määruse nr 75 lisast 1.
Keskkonnatasude seaduse § 551 lõikes 1 on sätestatud laekunud maavara kaevandamisõiguse tasude
jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksuse eelarve vahel. Vaadates tänasel
päeval kaevandatavaid mitteenergeetilisi maavarasid, siis sellest jaotusest selgub, et 2021. a kantakse
kaevandamisala asukoha KOV üksuse eelarvesse lubja- ja dolokivi puhul 24%, liiva ja savi puhul 72%,
kruusa puhul 85% ja vähelagunenud turba puhul 80% 2021. a laekunud kaevandamisõiguse tasust.
Kuna lubja- ja dolokivi kaevandamisega kaasnevad võrreldes näiteks liiva ja kruusa kaevandamisega
suuremad häiringud nii loodusele kui ka inimesele, siis ei ole lubja- ja dolokivi puhul põhjendatud
kõigest 24% kaevandamisõiguse tasu laekumine KOV üksusele. Leiame, et ka lubja- ja dolokivi
kaevandamisõiguse tasudest peaks vähemalt 80% laekuma KOV üksuse eelarvesse.
Maavarade kaevandamisel on oluline mõju kohalikule tasandile. Seetõttu on tähtis kohalikule tasandile
kaevandamisega kaasnevate häiringute hüvitamine, sest üks peamisi maavarade kaevandamisega
seotud küsimusi on see, kuidas tagada, et kohalikud elanikud ja KOV oleksid kaevandamise suunal
koostööks avatud. KOV üksuse eelarvesse laekuv kaevandamisõiguse tasu peab olema kasutatud
võimalikult sihipäraselt. See tähendab, et KOV üksuse eelarvesse laekuvat kaevandamisõiguse tasu
tuleb teatud ulatuses kasutada sihipäraselt kaevandamisest põhjustatud häiringute leevendamiseks,
makstes nn talumistasu elanikele, kelle elukoht on kaevanduse või karjääri lähipiirkonnas ja kes peavad
kõige rohkem taluma kaevandamisega kaasnevaid häiringuid. See looks tugevama sideme kogukonna
ja ettevõtte vahel ning looks eeldused koostöö tekkeks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Kaur Kõue
625 6338
[email protected]
3 (3)