Riigikontroll Teie 14.09.2021 nr 2-2/70133/8
[email protected]
Kiriku 2/4 Meie 18.10.2021 nr 1.1-14/2021/5411-2
15013, Tallinn
Vastuskiri - auditi soovituste täitmine
Austatud peakontrolör
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole 14. septembril
sooviga saada ülevaade kontrolliaruande "Eesti riigi kriitiliste andmekogude turvalisuse ja
säilitamise tagamine“ punktis 63 esitatud tähelepanekute ja soovituste rakendamise kohta.
Vastused soovituste kohta on esitatud alljärgnevalt.
1) Määrata kindlaks reeglistik kriitiliste andmekogude täiendavaks kaitseks, kriitiliste
andmekogude väljavalimiseks/kindlaksmääramiseks, neis andmete töötlemiseks ja nendes
olevate riigi jaoks kriitiliste andmete varundamiseks ning hinnata, kas ja kuidas on neid
tegevusi vaja täiendavalt rahastada. Sealhulgas töötada välja:
1.1) kriitiliste andmekogude varundamise ja turvalisuse tagamise projekti tegevuskava ja
tähtajad;
2020. aasta juunis valmis MKM-s analüüs „Andmesaatkonna pilootprojekti õppetunnid ja teekaart
edasiseks“. Analüüsi tulemusi tutvustati nii riigi IT-asutuste juhtidele kui ka küberjulgeoleku
nõukogule. Küberjulgeoleku nõukogu võttis analüüsi tulemid teadmiseks ja kiitis heaks
andmesaatkonna edasise arendamise teekaardi. Sellest tulenevalt lähtub MKM koos Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse kui andmesaatkonna haldamise ja tehnilise toe eest vastutajaga (edaspidi
RIK) andmesaatkonna arendamisel ja finantseerimisel just kõnealusest teekaardist, mis hõlmab
endas mh planeeritavaid arendustöid koos kuupäevadega.
1.2.) õigusaktid kriitiliste andmekogude varundamiseks ja turvalisuse tagamiseks; ja
1.3.) kriitiliste andmekogude omanike täiendavad kohustused nende andmekogude pidamisel ja
kaitsmisel, nt täiendavad nõuded infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi ISKE
rakendusjuhendisse kriitiliste andmekogude kaitseks (nt kohustus neid varundada väljaspool
riigi piire);
MKM esitas 21. septembril 2021. a. eelnõude infosüsteemi vahendusel ministeeriumidele,
kohaliku omavalitsuse üksustele ja erialaliitudele kooskõlastamiseks küberturvalisuse seaduse ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)1, millega:
1. ajakohastatakse küberturvalisuse seadust (edaspidi KüTS), et oleks võimalik kehtestada
senikehtinud etalonturbesüsteemi ISKE asemele uus Eesti infoturbestandard (edaspidi E-
ITS) ja muud ajakohastatud süsteemide küberturvalisuse nõuded ning seeläbi suurendada
nende küberturvalisust;
2. reguleeritakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
riiklik koordineerimiskeskuse määramine ning selle ülesannete korraldus;
3. määratletakse riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus, selle asutuse
järelevalvevolitused ning sertifitseerimise nõuete rikkumisega seotud vastutus.
Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt lisatav volitusnorm võimaldab määratleda avalike ülesannete täitmist
oluliselt mõjutavate süsteemide loetelu ning nende pidamise nõuded, sh kohustuse varundada
loetletud süsteemide andmekoosseis välisriigis asuvasse turvalisse andmekeskusesse. Oluliste
süsteemide mõiste hõlmab seejuures nii kriitilisi andmekogusid kui ka muid avalike ülesannete
täitmiseks vältimatult vajalikke infosüsteeme.
Asjakohase rakendusakti kavandi 2. alljaotises on sätestatud avalike ülesannete täitmist oluliselt
mõjutavate süsteemide loetelu (§ 11) ning vastavate süsteemide pidamise nõuded (§ 12). Viimane
sätestab muuhulgas, et oluliste süsteemide andmekoosseis, vajadusel koos andmekoosseisu
kasutamiseks vajaliku toimiva rakenduskihiga, varundatakse välisriigiga sõlmitud rahvusvahelise
lepingu alusel regulaarselt välisriigis asuvasse turvalisse andmekeskusesse. Varundamise
üksikasjad lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja välisriigi vahelise andmete ja infosüsteemide
majutamise kokkuleppega. Ühtlasi sätestatakse, et §-s 12 nimetatud süsteemide kaitsetarve E-ITS
tähenduses on väga suur (VS), kuid see ei välista varundamist sama paragrahvi esimese lõike
kohaselt. Viimane on eelnõusse lisatud eesmärgiga välistada potentsiaalset vastuolu olukorras, kus
VS kaitsetarbest tulenevad standardmeetmed välistaksid andmekoosseisude varundamise välisriigi
territooriumile. Avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate süsteemide loetelu saab kuuluma
MKM-i, vastavate süsteemide haldajate ja küberjulgeoleku nõukogu poolsele ülevaatamisele
regulaarselt ja vastavalt vajadusele, kuid mitte enam kui kaheaastase intervalliga, mille tulemustest
lähtuvalt määruses esitatud süsteemide loetelu ajakohastatakse.
Eelnõuga Eesti õiguskorda lisatav infoturbesüsteem E-ITS, erinevalt seni kasutusel olnud ISKE-
st, põhineb infoturbevaldkonnas laialtlevinud ISO27001 standardiperekonnal ning selles
sisalduvad kaitsemeetmed on efektiivsemad, võimaldades samaaegselt kasutada nii uudseid
tehnoloogilisi võimalusi kui riskipõhist lähenemist infoturbele. Ühtlasi sisaldab E-ITS uut
alusohtude kataloogi, auditeerimisjuhendit, organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi (ISMS)
nõudeid ja juhiseid, rakendusjuhendit, riskihaldusjuhendit ning üleminekujuhendit ISKE-lt E-ITS-
le. See kõrvaldab mitu ISKE peamist kitsaskohta, mis on varasemalt toonud kaasa puudujääke
standardi rakendamisel ka infoturbesse muus osas eeskujulikult suhtuvate asutuste seas. Uuele
infoturbestandardile üleminek toimub järk-järguliselt ning esmaste tegevuste ja sammudega tuleb
alustada 2022. a jooksul.
Uue infoturbestandardi E-ITS ülevaade ja abimaterjalid on kättesaadavad Riigi Infosüsteemi
Ameti vastaval veebilehel (https://eits.ria.ee/).
1
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f26af17-623f-4799-91f8-9636fd5f5b67
2 (4)
1.4.) nõuded rahastamise planeerimisele kriitiliste andmekogude jätkusuutlikkuse tagamiseks;
Andmesaatkonna haldus on rahastatud MKM eelarvevahendite abil ning teekaardis väljatoodud
edasiarenduste rahalisteks katteallikateks on planeeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/241 alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) vahendid. Oluliste
süsteemide, sealhulgas kriitiliste andmekogude pideva arendamise vastutus kuulub nende
süsteemide haldajatele ja andmekogude vastutavatele töötlejatele. Selle kohustuse efektiivsemaks
täitmiseks on olnud süsteemide haldajatel ja andmekogude vastutavatel töötlejatel võimalik
taotleda toetust infoühiskonna valdkonna struktuuritoetuse meetmest „Nutika teenuste taristu
arendamine“.2
2) Analüüsida andmesaatkondade rajamise eri etappe (nt andmekogude varukoopiate füüsiline
varundamine välisriikidesse, andmesaatkondade loomine ja haldamine) nii finantsplaneerimise
kui ka infoturbe seisukohalt ning rakendada nende etappide elluviimisel projektijuhtimise
parimat praktikat. Sealhulgas:
2.1.) hinnata välismaale füüsilise varundamise protsessi riske, lähtudes kriitiliste andmekogude
turbeastmetest ja turvaklassidest;
Esmane riskide kaardistamine on tehtud analüüsidokumendis „Andmesaatkonna pilootprojekti
õppetunnid ja teekaart edasiseks“. Lisaks on MKM koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga
käivitanud uuringu, mille raames kaardistatakse täpsemalt nii praeguse varundus- ja taasteprotsessi
kitsaskohti kui pakutakse välja võimalusi selle edendamiseks. Muuhulgas soovitakse leida
lahendus, mille rakendamise korral oleksid oluliste avalike ülesannete täitmiseks vajalikud
andmed mitte ainult varundatud, vaid ka kasutatavad erinevate stsenaariumite korral – näiteks
Eestis asuvate andmete ja varukoopiate kompromiteerimisel või hävimisel, andmekeskuste
füüsilise vaenuliku ülevõtmise korral, regionaalsete looduskatastroofide korral jne.
2.2.) pöörata suuremat tähelepanu andmete taastatavusele, s.t viia regulaarselt läbi
varundatavate andmete taastetestimist;
Taastetestimisega seotud tegevused sisalduvad andmesaatkonna edasise arendamise teekaardil
ning nende realiseerimiseks on käivitatud koostöös RIK-ga pilootprojekt. Selle raames
arendatakse nelja kriitilise andmekogu jaoks 2021. aasta lõpuks välja lahendus, mis võimaldab
automatiseeritult kontrollida andmesaatkonda varundatud failide töökindlust. Tulenevalt
pilootprojekti edukusest on plaanis kõnealust automatiseeritud mudelit võimalusel laiendada ka
teistele kriitilistele andmekogudele. Nende eelduste täitmisel on ühe järgmise sammuna võimalik
tekitada andmesaatkonna haldamiseks visuaalne töölaud, mille abil saab lihtsa ülevaate sellest, kui
sageli on toimunud erinevate andmekogude andmekoosseisude varundamised ja missuguse
regulaarsusega on toimunud taastetestimised.
2.3.) analüüsida, kuidas on kõige otstarbekam ja turvalisem hoida riigi jaoks kriitilisi andmeid
loodavates andmesaatkondades.
Selleks, et andmesaatkonna kasutamise ja haldamise protsess tervikuna oleks jätkusuutlikum ja
läbipaistvam, sh nii infoturbe kui finantsplaneerimise seisukohalt, on MKM ja RIK korrastamas
omavahelist koostöökokkulepet, milles sätestatakse andmesaatkonna haldamise üksikasjad, sh
mõlema poole täpsed kohustused, vastutus, kaasnevad kulud ja nende katmise põhimõtted. RIK
on selle tegevuse toetuseks värvanud projektijuhi ja koostöös MKM-ga on kokkulepitud
tegevuskava andmesaatkonna arendamiseks. Üksikute süsteemide varundamise sageduse
2
https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/valdkonnad-ja-meetmed/infouhiskond#teenuste-taristu
3 (4)
põhimõtted on vastutavate töötlejatega mitteformaalselt kokkulepitud, kuid vajaduse ilmnemisel
(nt kui kokkuleppeid ei täideta), viime vastavad kokkulepped formaalsele kujule.
MKM-RIK vahelise koostöölepingu sisustamine on olnud planeeritust aeganõudvam tulenevalt
asjasse puutuvatele kuludele katteallikate leidmisest. Kuna RRF vahendid, mille kasutamiseks
vajalikud õigusaktid on veel väljatöötamisel, pidid MKM ja RIK leidma sõnastuse osas
kokkuleppe, mis oleks üheaegselt piisavalt konkreetne, kuid teisalt paindlik, tagamaks kooskõla
RRF-i vahendite kasutamise nõuete ja aruandlusega. Lepingu sõlmimine on kavandatud 2021. a.
oktoobrisse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Sikkut
digiarengu asekantsler
Sten Tikerpe
[email protected]
Allan Allmere
[email protected]
4 (4)