dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Volikiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. oktoober 2021
Viit
82
Registreeritud
18. oktoober 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Anastassia Batulin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎82 18.10.2021 Käskkiri.asice1010 KB

Sisu (failidest)

VOLIKIRI 18.10.2021 nr 82 Volikiri ühishanke "Teostamisanalüüs jaotusvõrgu eraldamisele Eesti Energia AS kontsernist ning jaotus- ja põhivõrgu ühendamise võimaluste ja mõju kohta" korraldamiseks Riigihangete seaduse § 43 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (dokumendihaldussüsteemis registreeritud 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6 lõikega 4: 1. Volitan Rahandusministeeriumi: 1.1. korraldama ühishanke „Teostamisanalüüs jaotusvõrgu eraldamisele Eesti Energia AS kontsernist ning jaotus- ja põhivõrgu ühendamise võimaluste ja mõju kohta“, mille eeldatav maksumus ei ületa 30 000 eurot käibemaksuta 1.2. korraldama ühishanke kooskõlas hanke lähteülesandega (lisatud); 1.3. viima läbi punktis 1.1 nimetatud ühishanke korraldamiseks vajaliku hankemenetlusega seotud toimingud ning sõlmima eduka pakkujaga hankelepingu, kooskõlastades eelnevalt hankelepingu ja selle lisade sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaga; 1.4. sõlmima hankelepingu ja tasuma arved, kontrollima hankelepingu täitmist koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaga. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tasub kuni 50% hankelepingu hinnast, aga mitte rohkem kui 15 000 eurot käibemaksuta, hanke võitnud isiku esitatud arve alusel. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaks punktis 1 nimetatud ühishanke raames on energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ([email protected]), kes osaleb pakkumuste hindamisel ning tööde (sh vahearuannete) aruteludes ja tööde vastuvõtmise protsessis. 4. Rahandusministeerium kooskõlastab punktis 1 nimetatud ühishankega seotud olulised muudatused punktis 3 nimetatud esindajaga ning kaasab ta hankelepingu täitmise kontrollimisel. Volikiri on antud Rahandusministeeriumile edasivolitamise õiguseta ja kehtib, kuni hankemenetlusega seotud toimingud on teostatud ja hankelepinguga seotud kohustused on täidetud. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium TEOSTAMISANALÜÜS JAOTUSVÕRGU ERALDAMISELE EESTI ENERGIA AS KONTSERNIST NING JAOTUS- JA PÕHIVÕRGU ÜHENDAMISE VÕIMALUSTE JA MÕJUDE KOHTA LÄHTEÜLESANNE 1. Analüüsi taust Elektrituru seaduse eelnõu arutelu raames ja jaotusvõrgu sõltumatuse küsimuse arutelu käigus otsustas Vabariigi Valitsus oma 12. augusti 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel Eesti Energia AS-i ja Elektrilevi OÜ omandilist eristamist. Ühtlasi on koalitsioonileppes kokku lepitud riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjon põhimõttel, et kus turg toimib, seal ei pea riik läbi omandisuhte turuettevõtjaga olema turuosaline. Eesti Energia AS kontserni kuuluv Elektrilevi OÜ on Eesti suurima jaotusvõrguettevõtjana oluline partner kõigile energiaturu osalistele. Jaotusvõrguettevõtjana omab Elektrilevi OÜ vahendit mitmete vabaturuteenuste osutamiseks nagu laadimistaristu, salvestusseadmete või paindlikkusmehhanismide arendamiseks. Seoses hajaenergeetika ja vabaturuteenuste arengutega on jaotusvõrguettevõtjate roll lähituleviku energiaturul oluliselt kasvamas ning muutunud turuolukorras on vajalik üle vaadata tänane juhtimismudel ning hinnata võrguvarade omandistruktuuri optimaalsust ning asjakohasust. 2019. aastal teostas Grant Thornton Baltic OÜ „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsi“1, kus kirjeldati elektrivõrkude olemasolevat olukorda Eestis ja teistes riikides, koostati kuus alternatiivset arengustsenaariumi2 ning pakuti välja mitmeid ettepanekuid riigi äriühingutele kuuluvate jaotusvõrkude korraldamiseks. Analüüsi järgi oli eelistatuim arenguversioon 4, mille järgi luuakse kaks eraldiseisvat ettevõtjat: ühendvõrgu omanik (füüsiline põhi- ja jaotusvõrk) ning erapooletu süsteemihaldur. Eeltöö Elektrilevi OÜ ja Elering AS ühendamise tulevikustsenaariumite võrdlemiseks on tehtud analüüsis „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüs“ ning on jõutud järeldusele, et elektri jaotus- ja põhivõrgu ühendamine võib tänu investeeringute ja võrguhoolduses saavutatavale sünergiale anda kulukokkuhoidu, mis parandaks ühtlasi nii Eesti ettevõtluskeskkonna kui energiaturu konkurentsivõimet. Järgmise sammuna on otstarbekas mõelda läbi, kuidas elektri jaotus- ja põhivõrku oleks võimalik (nii võrkude kui juriidiliste isikutena) ühendada ning lahutada tänasest põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon. 1 Grant Thornton jt „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüs“ - https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/uuringud/elektrituru_analuus_lopparuande_kokkuvote.pdf 2 Analüüsitud stsenaariumid olid: 0: tänase olukorra jätkumine; 1: Juhtimissüsteemi ja toimimise täpsustused säilitades tänast omandistruktuuri; 2: Elektrilevi OÜ viimine Eesti Energia kontsernist välja riigi otseomandisse; 3: Reguleeritud jaotus- ja põhivõrgu ühendamine/uue võrguettevõtja loomine; 4: Eraldiseisva ühendvõrgu omaniku (põhi- ja jaotusvõrk) ning erapooletu süsteemihalduri (ISO e Independent System Operator) loomine; 5: Ühendvõrgu ettevõtte vähemusosaluse müük; 6: Jaotusvõrkude laiem erastamine. 2. Analüüsi eesmärk Analüüsi tulemusena peab selguma, millised on Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja sellega põhivõrgu ühendamise mõjud nimetatud ettevõtjate majandusnäitajatele (Eesti Energia AS-i kontsern, Elektrilevi OÜ ja Elering AS), muudatuse finantsilise, juriidilise ja tehnilise teostatavuse kirjeldus ning vajalikud õigusaktide muudatused ja korporatiivtoimingud. Eraldi peab analüüs selgitama välja samad asjaolud Grant Thornton Baltic OÜ analüüsis toodud eelistatuima 4. arengustsenaariumi elluviimiseks. Selleks peab analüüsi koostaja vastama vähemalt järgmistele küsimustele: 1) Millist mõju omab jaotusvõrguettevõtja eraldamine Eesti Energia AS-i kontsernist ülejäänud kontserni majandustulemustele ja finantsseisule ning kas ja mida peab eraldamisprotsessis negatiivse mõju vähendamiseks tegema? 2) Kas ja millised on potentsiaalsed lisakulud ja -investeeringud, mida peab jaotusvõrgu teenuse kvaliteetseks osutamiseks Eesti Energia AS-i kontsernist eraldamise järgselt täiendavalt tegema? 3) Kas ja millises ulatuses on võimalik jaotus- ja põhivõrgu ühendamise teel saavutada eelnimetatud kulude ja investeeringute kokkuhoidu ja muid sünergiaid? 4) Milline on jaotusvõrguettevõtja Eesti Energia AS-i kontsernist eraldamise mõju ülekande- ja jaotusvõrgu tariifidele? Milline on mõju kui täiendavalt lahutatakse põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon? 5) Millised riskid ja võimalused võivad tekkida seoses jaotusvõrgu eraldamisega Eesti Energia AS kontsernist? 6) Millised on vajalikud toimingud (sh muudatused õigusaktides) ja ajakava selleks, et optimaalseimal viisil viia läbi jaotusvõrgu ja Eesti Energia AS eraldamine ning jaotus- ja põhivõrgu varade baasil uue võrguvaraettevõtja loomine? Millised on täiendavad toimingud ja ajakava kui põhivõrguettevõtjast lahutatakse süsteemihalduri funktsioon? Analüüsi teostamiseks vajaliku Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ ja Elering AS puudutavate andmete laekumise tagavad Rahandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavalt oma haldusalale. 3. Ajakava Analüüsi tähtajaks on 4 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Eduka pakkuja ja hankija vahel toimuvad iganädalased kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, sh vahearuande 3. nädala lõpuks. Hankijal on õigus vajadusel edastada eduka pakkuja töödele täiendavaid suuniseid. Pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab: Vahearuande tähtaegse esitamisega Võimalike täiendusettepanekute esitamisega tellija poolt vahearuandele ja lõpparuandele Esitatud täiendusettepanekute sisseviimisega analüüsi läbiviija poolt 4. Hind Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki uuringu läbiviimiseks ja koostamiseks vajalikke kulusid, makse ja makseid. Pakkuja esitab pakkumuse lõpliku maksumuse ehk uuringu läbiviimise kogumaksumuse koos kõikide teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh käibemaksuga) ja maksetega. Tegemist on lihthankega, mis lähtub RHS §14 lõige 1 punkt 1 piirmäärast. Pakkumises toodud hind peab sisaldama kõiki ettenähtud kulutusi, makse, intellektuaalomandi kasutamise tasusid ja muid tasusid, mida pakkuja peab kvaliteetse teenuse osutamise jaoks tasuma. Pakkumises toodud hind on lõplik. 5. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille maksumus on kõige soodsam. 6. Kõikide pakkumist tagasilükkamine Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui:  kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või  hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7. Autoriõigused Analüüsi lõpparuanne koos kasutatud metoodikaga on teos autoriõiguse seaduse mõistes. Kõik teosega seotud varalised autoriõigused kuuluvad hankijale pärast temapoolsete lepingutingimuste täitmist. Hankijal, kes esindab riiki, on õigus teost kasutada viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osa avaldamise või selle osade olulises mahus töötlemise (sh tõlkimine, kohandused, kokkuvõtted). Hankijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (nt küsimustikud, joonised, juhendid, arvutustabelid, lisaandmed) kuuluvad hankijale. Kõik autoriõigustega või muu intellektuaalomandiga seotud tasud sisalduvad esitatud pakkumuse maksumuses.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel