VOLIKIRI
18.10.2021 nr 82
Volikiri ühishanke "Teostamisanalüüs jaotusvõrgu
eraldamisele Eesti Energia AS kontsernist ning jaotus-
ja põhivõrgu ühendamise võimaluste ja mõju kohta"
korraldamiseks
Riigihangete seaduse § 43 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja
taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (dokumendihaldussüsteemis registreeritud 03.10.2017. a) nr
1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6 lõikega 4:
1. Volitan Rahandusministeeriumi:
1.1. korraldama ühishanke „Teostamisanalüüs jaotusvõrgu eraldamisele Eesti Energia AS
kontsernist ning jaotus- ja põhivõrgu ühendamise võimaluste ja mõju kohta“, mille eeldatav
maksumus ei ületa 30 000 eurot käibemaksuta
1.2. korraldama ühishanke kooskõlas hanke lähteülesandega (lisatud);
1.3. viima läbi punktis 1.1 nimetatud ühishanke korraldamiseks vajaliku hankemenetlusega
seotud toimingud ning sõlmima eduka pakkujaga hankelepingu, kooskõlastades eelnevalt
hankelepingu ja selle lisade sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaga;
1.4. sõlmima hankelepingu ja tasuma arved, kontrollima hankelepingu täitmist koostöös
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaga.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tasub kuni 50% hankelepingu hinnast, aga mitte
rohkem kui 15 000 eurot käibemaksuta, hanke võitnud isiku esitatud arve alusel.
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaks punktis 1 nimetatud ühishanke raames
on energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (
[email protected]), kes osaleb
pakkumuste hindamisel ning tööde (sh vahearuannete) aruteludes ja tööde vastuvõtmise protsessis.
4. Rahandusministeerium kooskõlastab punktis 1 nimetatud ühishankega seotud olulised
muudatused punktis 3 nimetatud esindajaga ning kaasab ta hankelepingu täitmise kontrollimisel.
Volikiri on antud Rahandusministeeriumile edasivolitamise õiguseta ja kehtib, kuni hankemenetlusega
seotud toimingud on teostatud ja hankelepinguga seotud kohustused on täidetud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
TEOSTAMISANALÜÜS JAOTUSVÕRGU ERALDAMISELE EESTI
ENERGIA AS KONTSERNIST NING JAOTUS- JA PÕHIVÕRGU
ÜHENDAMISE VÕIMALUSTE JA MÕJUDE KOHTA
LÄHTEÜLESANNE
1. Analüüsi taust
Elektrituru seaduse eelnõu arutelu raames ja jaotusvõrgu sõltumatuse küsimuse arutelu käigus
otsustas Vabariigi Valitsus oma 12. augusti 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel Eesti Energia
AS-i ja Elektrilevi OÜ omandilist eristamist. Ühtlasi on koalitsioonileppes kokku lepitud riigile
kuuluva ettevõtluse ja vara revisjon põhimõttel, et kus turg toimib, seal ei pea riik läbi
omandisuhte turuettevõtjaga olema turuosaline.
Eesti Energia AS kontserni kuuluv Elektrilevi OÜ on Eesti suurima jaotusvõrguettevõtjana
oluline partner kõigile energiaturu osalistele. Jaotusvõrguettevõtjana omab Elektrilevi OÜ
vahendit mitmete vabaturuteenuste osutamiseks nagu laadimistaristu, salvestusseadmete või
paindlikkusmehhanismide arendamiseks. Seoses hajaenergeetika ja vabaturuteenuste
arengutega on jaotusvõrguettevõtjate roll lähituleviku energiaturul oluliselt kasvamas ning
muutunud turuolukorras on vajalik üle vaadata tänane juhtimismudel ning hinnata võrguvarade
omandistruktuuri optimaalsust ning asjakohasust.
2019. aastal teostas Grant Thornton Baltic OÜ „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate
energiavõrkude analüüsi“1, kus kirjeldati elektrivõrkude olemasolevat olukorda Eestis ja teistes
riikides, koostati kuus alternatiivset arengustsenaariumi2 ning pakuti välja mitmeid
ettepanekuid riigi äriühingutele kuuluvate jaotusvõrkude korraldamiseks. Analüüsi järgi oli
eelistatuim arenguversioon 4, mille järgi luuakse kaks eraldiseisvat ettevõtjat: ühendvõrgu
omanik (füüsiline põhi- ja jaotusvõrk) ning erapooletu süsteemihaldur.
Eeltöö Elektrilevi OÜ ja Elering AS ühendamise tulevikustsenaariumite võrdlemiseks on tehtud
analüüsis „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüs“ ning on jõutud
järeldusele, et elektri jaotus- ja põhivõrgu ühendamine võib tänu investeeringute ja
võrguhoolduses saavutatavale sünergiale anda kulukokkuhoidu, mis parandaks ühtlasi nii Eesti
ettevõtluskeskkonna kui energiaturu konkurentsivõimet. Järgmise sammuna on otstarbekas
mõelda läbi, kuidas elektri jaotus- ja põhivõrku oleks võimalik (nii võrkude kui juriidiliste
isikutena) ühendada ning lahutada tänasest põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon.
1
Grant Thornton jt „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüs“ -
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/uuringud/elektrituru_analuus_lopparuande_kokkuvote.pdf
2
Analüüsitud stsenaariumid olid:
0: tänase olukorra jätkumine;
1: Juhtimissüsteemi ja toimimise täpsustused säilitades tänast omandistruktuuri;
2: Elektrilevi OÜ viimine Eesti Energia kontsernist välja riigi otseomandisse;
3: Reguleeritud jaotus- ja põhivõrgu ühendamine/uue võrguettevõtja loomine;
4: Eraldiseisva ühendvõrgu omaniku (põhi- ja jaotusvõrk) ning erapooletu süsteemihalduri (ISO e Independent
System Operator) loomine;
5: Ühendvõrgu ettevõtte vähemusosaluse müük;
6: Jaotusvõrkude laiem erastamine.
2. Analüüsi eesmärk
Analüüsi tulemusena peab selguma, millised on Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja
sellega põhivõrgu ühendamise mõjud nimetatud ettevõtjate majandusnäitajatele (Eesti Energia
AS-i kontsern, Elektrilevi OÜ ja Elering AS), muudatuse finantsilise, juriidilise ja tehnilise
teostatavuse kirjeldus ning vajalikud õigusaktide muudatused ja korporatiivtoimingud. Eraldi
peab analüüs selgitama välja samad asjaolud Grant Thornton Baltic OÜ analüüsis toodud
eelistatuima 4. arengustsenaariumi elluviimiseks. Selleks peab analüüsi koostaja vastama
vähemalt järgmistele küsimustele:
1) Millist mõju omab jaotusvõrguettevõtja eraldamine Eesti Energia AS-i kontsernist
ülejäänud kontserni majandustulemustele ja finantsseisule ning kas ja mida peab
eraldamisprotsessis negatiivse mõju vähendamiseks tegema?
2) Kas ja millised on potentsiaalsed lisakulud ja -investeeringud, mida peab
jaotusvõrgu teenuse kvaliteetseks osutamiseks Eesti Energia AS-i kontsernist
eraldamise järgselt täiendavalt tegema?
3) Kas ja millises ulatuses on võimalik jaotus- ja põhivõrgu ühendamise teel
saavutada eelnimetatud kulude ja investeeringute kokkuhoidu ja muid
sünergiaid?
4) Milline on jaotusvõrguettevõtja Eesti Energia AS-i kontsernist eraldamise mõju
ülekande- ja jaotusvõrgu tariifidele? Milline on mõju kui täiendavalt lahutatakse
põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon?
5) Millised riskid ja võimalused võivad tekkida seoses jaotusvõrgu eraldamisega Eesti
Energia AS kontsernist?
6) Millised on vajalikud toimingud (sh muudatused õigusaktides) ja ajakava selleks,
et optimaalseimal viisil viia läbi jaotusvõrgu ja Eesti Energia AS eraldamine ning
jaotus- ja põhivõrgu varade baasil uue võrguvaraettevõtja loomine? Millised on
täiendavad toimingud ja ajakava kui põhivõrguettevõtjast lahutatakse
süsteemihalduri funktsioon?
Analüüsi teostamiseks vajaliku Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ ja Elering AS puudutavate
andmete laekumise tagavad Rahandusministeerium ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium vastavalt oma haldusalale.
3. Ajakava
Analüüsi tähtajaks on 4 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Eduka pakkuja ja hankija vahel
toimuvad iganädalased kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud
töödest ning saavutatud vahetulemustest, sh vahearuande 3. nädala lõpuks. Hankijal on õigus
vajadusel edastada eduka pakkuja töödele täiendavaid suuniseid.
Pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab:
Vahearuande tähtaegse esitamisega
Võimalike täiendusettepanekute esitamisega tellija poolt vahearuandele ja
lõpparuandele
Esitatud täiendusettepanekute sisseviimisega analüüsi läbiviija poolt
4. Hind
Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki uuringu läbiviimiseks ja koostamiseks vajalikke
kulusid, makse ja makseid. Pakkuja esitab pakkumuse lõpliku maksumuse ehk uuringu
läbiviimise kogumaksumuse koos kõikide teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh
käibemaksuga) ja maksetega.
Tegemist on lihthankega, mis lähtub RHS §14 lõige 1 punkt 1 piirmäärast.
Pakkumises toodud hind peab sisaldama kõiki ettenähtud kulutusi, makse, intellektuaalomandi
kasutamise tasusid ja muid tasusid, mida pakkuja peab kvaliteetse teenuse osutamise jaoks
tasuma.
Pakkumises toodud hind on lõplik.
5. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid
Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus. Edukaks
pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille maksumus on kõige soodsam.
6. Kõikide pakkumist tagasilükkamine
Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui:
kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad
hankelepingu eeldatavat maksumust või
hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud
käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
7. Autoriõigused
Analüüsi lõpparuanne koos kasutatud metoodikaga on teos autoriõiguse seaduse mõistes. Kõik
teosega seotud varalised autoriõigused kuuluvad hankijale pärast temapoolsete
lepingutingimuste täitmist. Hankijal, kes esindab riiki, on õigus teost kasutada viisil, mis toob
kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osa avaldamise või selle osade olulises mahus
töötlemise (sh tõlkimine, kohandused, kokkuvõtted).
Hankijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib
kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.
Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (nt
küsimustikud, joonised, juhendid, arvutustabelid, lisaandmed) kuuluvad hankijale. Kõik
autoriõigustega või muu intellektuaalomandiga seotud tasud sisalduvad esitatud pakkumuse
maksumuses.