Maastikuarhitekt Toomas Muru Teie 18.06.2021
[email protected] Meie 18.10.2021 nr 15-1/4742-3
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud
ettepanekutele
Austatud härra Muru
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepaneku eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepaneku
läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd valdkondlike ekspertidega ning saadab Teile oma
seisukohad.
Teete oma kirjas ettepaneku planeeringus sätestada, et mere tuuleparkide rajamisega kaasneva
maastikumuudatuse terviklikuma maastiku ja visuaalse mõju hindamiseks on vaja kasutada
maastiku karakteri kirjeldamise ja hindamise sisendit. Olete seisukohal, et omades inimeste
olemasoleva igapäevamaastiku karakterist piisavat ülevaadet, saab alles kirjeldada ja hinnata
maastikumuudatuse potentsiaalse maastikulise mõju ja visuaalse mõju olemust, ulatust ja
olulisust. Samuti toote välja, et ei tohiks mõju hindamisel piirduda vaid piirkonna külalistele,
sh turistidele avalduva mõju hindamisega, vaid hinnata ka kohalike kogukondade liikmetele
avalduda võivaid mõjusid. Selgitate, et seda ei saa aga teha vaid sotsiaalmeedias esitatavate
maastikuvaadete fotode ja RMK puhkekohtade vaatekohtadest avalduvate vaatesektorite
põhjal, kuna oma igapäevase maastiku vaateid kohalikud inimesed tavaliselt ei avalda
sotsiaalmeedias ega kasutata ainult RMK poolt ettevalmistatud puhkekohtasid. Toote välja, et
maastikumuudatuse mõju võib aga avalduda ka kohalike inimeste nn igapäevamaastikele.
Olete seisukohal, et katta tuleks kogu maastiku visuaalsus süstemaatilise ja metoodilise
visuaalse ja maastikulise mõju hindamise metoodika alusel (vajadusel konsulteerida EMÜ
maastikuarhitektuuri õppetooliga).
Kõige üldisemal tasandil strateegilise planeeringudokumendi, nagu seda on Eesti mereala
planeering, elluviimisega kaasnevate visuaalsete ja maastikule avalduvate mõjude hindamine
on Eestis ja ka naaberriikides alles arenemisjärgus. Tõdeme, et Eestis ei ole siiani olnud ühest
käsitlusviisi tuuleparkide mõjust maastikele ja kaasnevatest visuaalsetest mõjudest
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi kontekstis. Eesti mereala
planeering on selles paljuski teerajaja. Koostatud mereala planeeringud Rootsis, Lätis ja
Soomes näevad samuti ette tuuleenergeetika arendusalasid, kaasnevate mõjude hindamisel on
piirdutud näiteks Soome puhul tõdemusega, et olulist visuaalset mõju ei ole. Rootsis ja Lätis
ei ole vastavat teemat üldse käsitletud. Seetõttu oleme analüüsinud erinevate riikide
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
praktikaid meretuuleparkide visuaalsete mõjude hindamisel ning välja töötanud
juhendmaterjali, millele kirjas edaspidi ka viidatakse.
Oleme seisukohal, et üleriigilise mereala planeeringule kohases täpsusastmes on läbi viidud
kõik vajalikud mõjuanalüüsid ja hinnangud. Üleriigiline mereala planeering kavandab
tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte tuuleparke, mille puhul on teada
tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Mereala planeeringu koostamise
ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja
analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad
tegevusloa etapis) ning seetõttu visualiseeringute tegemine asjakohasel viisil pole
võimalik. Kui strateegilisel tasandil koostada visualiseering nö maksimum stsenaariumina,
siis ei annaks see realistlikku tulemust. Teoreetilisele ja mitte realiseeruvale lahendusele mõju
hindamise alusel tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade vähendamine, piiravate
tingimuste seadmine vms võib saada hoopis tuuleparkide rajamisel mittevajalikuks ja
piiravaks takistuseks, kuna tegelik lahendus võib oluliselt erineda teoreetilisest, st olla sobilik.
Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates
on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile suuniste andmine mõjude
leevendamiseks. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine käsitleb
tuuleenergeetika arendamisega kaasnevaid mõjusid nii inim- kui looduskeskkonnale.
Rõhutame, et tegemist on üleriigilise planeeringuga, mis katab kõik mereala kasutusviisid,
mistõttu ka mõjude hindamise aruandes ei saa keskenduda vaid tuuleenergeetika
arendusaladele. Siiski on tuuleenergeetika arendusalade realiseerumisega kaasnevate mõjude
hindamise osas lähenemist võrreldes käesoleva aasta juunis avalikustatud versiooniga
koostöös ekspertmeeskonna liikmete ja ka keskkonnaministeeriumiga (kelle
pädevusvaldkonna kuulub Euroopa maastikukonventsiooniga seonduv) korrigeeritud.
Maastike teemat on planeeringus käsitletud üldistusastmest lähtuvalt tuginedes senistele
teemaplaneeringutele jm allikatele (vt pikemalt mõjude hindamise aruande ptk 4.4.1.6.2).
Mõjude hindamise aruannet on täiendatud eraldiseisva ptk 4.2.7 mõju maastikel
maastikuökoloogilises vaates. Samuti on korrigeeritud maastikele avalduva mõju
käsitlust, tuues välja, et see on nii keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane mõju kui ka planeerimisseadusest lähtuv
asjakohane mõju.
Nagu eelpool kirjeldatud, siis üleriigiline planeering katab laia mereala kasutusviiside
spektrit, tuuleenergeetika arendusalade planeerimine on vaid üks käsitletavatest
valdkondadest. Strateegilisel tasandil läbi viidud mõjude hindamine ei kata süvitsi
konkreetsete tuuleparkide rajamiseks vajaminevat maastikuanalüüsi. Eesmärgiks ei ole
maastikumõju tähtsust vähendada, kuid suurema osa sellega seotud tööst on võimalik teha
siis, kui on selgunud tuulikute asukohad, täpsemate uuringute ja analüüside tulemus (lähtuvalt
planeeringus toodud uuringukohustustest) jms tuulikute paigutamist mõjutav sisend.
Maastikuanalüüs, sh visuaalsete mõjude analüüs, on seetõttu oluline loamenetluse faasis.
Nagu planeering ette kirjutab (ptk 5.6.5 tingimus nr 12l), on vaja läbi viia metoodiline
visuaalne mõjude hindamine, tuginedes mereplaneeringu protsessi käigus Artes Terrae AB
poolt koostatud juhendmaterjalile „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse
mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või vähemalt samaväärsele
analoogsele juhendmaterjalile. Hindamise peab läbi viima vastav ekspert kaasates kohalikku
omavalitsust ja ranniku kogukonda.
Täiendavalt märgime, et üleriigilise mereala planeeringu lahenduse väljatöötamisel ja mõjude
hindamisel ei ole piirdutud vaid piirkonna külalistele avalduva mõju hindamisega. Nagu
2
selgitab planeeringu seletuskirja ptk 5.6.5 suunis nr 8a juures olev alamärkus nr 36, on
arvestatud ka maakonnaplaneeringuga määratud I klassi väärtuslike maastike ja
vaatekohtadega. Maakonnaplaneeringus kokkulepitu kajastab ka kohaliku kogukonna vaadet.
Kogukonna arvamusega arvestamist on eraldi rõhutatud ka sama peatüki suunises nr 8c.
Üleriigilise planeeringu mõju hindamisel on meie hinnangul tegemist asjakohase
metoodikaga. Hoonestusloa ja KMH tasandile antud tingimuses (tingimus nr 12l samas
peatükis) on välja toodud kohaliku omavalitsuse ja ranniku kogukonna kaasamise vajadus
ning nõue hinnata metoodiliselt visuaalseid mõjusid.
Ministeeriumite ja ekspertide koostöös on praeguseks mereala planeeringu tuuleenergeetika
arendusalade visuaalsete mõjude hindamise käsitlusviis selginenud. Oleme seisukohal, et
praegune lahendus ja ka mõjude hindamise käsitlusviis lähtub erinevate huvide
tasakaalustamise vajadusest ja üleriigilise planeeringu täpsusastmest.
Maastike inventeerimise osas on mõjude hindamise aruandes välja toodud erinevad
võimalused. Välja on pakutud, et võimalik on maastike inventeerimine läbi viia näiteks
koostatava Saaremaa valla üldplaneeringu raames või muul üldisemal tasandil või
arendajate koostöös alade lõikes. Eesti mereala planeeringuga ei ole võimalik maismaale
siduvaid tingimusi määrata ega kehtivates maakonnaplaneeringutes sätestatut mereala
planeeringuga muuta/täpsustada. Küll aga on hetkel Saaremaal koostamisel kohaliku
omavalitsuse üldplaneering, mis saab vajadusel maakonnaplaneeringu lahendusi täpsustada
või muudatusettepanekuid teha. Teeme Saaremaa vallaga selles osas koostööd.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi
lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris.
Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide
avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Eleri Kautlenbach 611 3228
[email protected]
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
3