dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. oktoober 2021
Viit
1.10-17/21-0054/6102-1
Registreeritud
18. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-14742-3 18.10.2021 Väljaminev kiri.asice408 KB

Sisu (failidest)

Maastikuarhitekt Toomas Muru Teie 18.06.2021 [email protected] Meie 18.10.2021 nr 15-1/4742-3 Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Austatud härra Muru Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepaneku eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepaneku läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd valdkondlike ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad. Teete oma kirjas ettepaneku planeeringus sätestada, et mere tuuleparkide rajamisega kaasneva maastikumuudatuse terviklikuma maastiku ja visuaalse mõju hindamiseks on vaja kasutada maastiku karakteri kirjeldamise ja hindamise sisendit. Olete seisukohal, et omades inimeste olemasoleva igapäevamaastiku karakterist piisavat ülevaadet, saab alles kirjeldada ja hinnata maastikumuudatuse potentsiaalse maastikulise mõju ja visuaalse mõju olemust, ulatust ja olulisust. Samuti toote välja, et ei tohiks mõju hindamisel piirduda vaid piirkonna külalistele, sh turistidele avalduva mõju hindamisega, vaid hinnata ka kohalike kogukondade liikmetele avalduda võivaid mõjusid. Selgitate, et seda ei saa aga teha vaid sotsiaalmeedias esitatavate maastikuvaadete fotode ja RMK puhkekohtade vaatekohtadest avalduvate vaatesektorite põhjal, kuna oma igapäevase maastiku vaateid kohalikud inimesed tavaliselt ei avalda sotsiaalmeedias ega kasutata ainult RMK poolt ettevalmistatud puhkekohtasid. Toote välja, et maastikumuudatuse mõju võib aga avalduda ka kohalike inimeste nn igapäevamaastikele. Olete seisukohal, et katta tuleks kogu maastiku visuaalsus süstemaatilise ja metoodilise visuaalse ja maastikulise mõju hindamise metoodika alusel (vajadusel konsulteerida EMÜ maastikuarhitektuuri õppetooliga). Kõige üldisemal tasandil strateegilise planeeringudokumendi, nagu seda on Eesti mereala planeering, elluviimisega kaasnevate visuaalsete ja maastikule avalduvate mõjude hindamine on Eestis ja ka naaberriikides alles arenemisjärgus. Tõdeme, et Eestis ei ole siiani olnud ühest käsitlusviisi tuuleparkide mõjust maastikele ja kaasnevatest visuaalsetest mõjudest keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi kontekstis. Eesti mereala planeering on selles paljuski teerajaja. Koostatud mereala planeeringud Rootsis, Lätis ja Soomes näevad samuti ette tuuleenergeetika arendusalasid, kaasnevate mõjude hindamisel on piirdutud näiteks Soome puhul tõdemusega, et olulist visuaalset mõju ei ole. Rootsis ja Lätis ei ole vastavat teemat üldse käsitletud. Seetõttu oleme analüüsinud erinevate riikide Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 praktikaid meretuuleparkide visuaalsete mõjude hindamisel ning välja töötanud juhendmaterjali, millele kirjas edaspidi ka viidatakse. Oleme seisukohal, et üleriigilise mereala planeeringule kohases täpsusastmes on läbi viidud kõik vajalikud mõjuanalüüsid ja hinnangud. Üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte tuuleparke, mille puhul on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis) ning seetõttu visualiseeringute tegemine asjakohasel viisil pole võimalik. Kui strateegilisel tasandil koostada visualiseering nö maksimum stsenaariumina, siis ei annaks see realistlikku tulemust. Teoreetilisele ja mitte realiseeruvale lahendusele mõju hindamise alusel tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade vähendamine, piiravate tingimuste seadmine vms võib saada hoopis tuuleparkide rajamisel mittevajalikuks ja piiravaks takistuseks, kuna tegelik lahendus võib oluliselt erineda teoreetilisest, st olla sobilik. Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine käsitleb tuuleenergeetika arendamisega kaasnevaid mõjusid nii inim- kui looduskeskkonnale. Rõhutame, et tegemist on üleriigilise planeeringuga, mis katab kõik mereala kasutusviisid, mistõttu ka mõjude hindamise aruandes ei saa keskenduda vaid tuuleenergeetika arendusaladele. Siiski on tuuleenergeetika arendusalade realiseerumisega kaasnevate mõjude hindamise osas lähenemist võrreldes käesoleva aasta juunis avalikustatud versiooniga koostöös ekspertmeeskonna liikmete ja ka keskkonnaministeeriumiga (kelle pädevusvaldkonna kuulub Euroopa maastikukonventsiooniga seonduv) korrigeeritud. Maastike teemat on planeeringus käsitletud üldistusastmest lähtuvalt tuginedes senistele teemaplaneeringutele jm allikatele (vt pikemalt mõjude hindamise aruande ptk 4.4.1.6.2). Mõjude hindamise aruannet on täiendatud eraldiseisva ptk 4.2.7 mõju maastikel maastikuökoloogilises vaates. Samuti on korrigeeritud maastikele avalduva mõju käsitlust, tuues välja, et see on nii keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane mõju kui ka planeerimisseadusest lähtuv asjakohane mõju. Nagu eelpool kirjeldatud, siis üleriigiline planeering katab laia mereala kasutusviiside spektrit, tuuleenergeetika arendusalade planeerimine on vaid üks käsitletavatest valdkondadest. Strateegilisel tasandil läbi viidud mõjude hindamine ei kata süvitsi konkreetsete tuuleparkide rajamiseks vajaminevat maastikuanalüüsi. Eesmärgiks ei ole maastikumõju tähtsust vähendada, kuid suurema osa sellega seotud tööst on võimalik teha siis, kui on selgunud tuulikute asukohad, täpsemate uuringute ja analüüside tulemus (lähtuvalt planeeringus toodud uuringukohustustest) jms tuulikute paigutamist mõjutav sisend. Maastikuanalüüs, sh visuaalsete mõjude analüüs, on seetõttu oluline loamenetluse faasis. Nagu planeering ette kirjutab (ptk 5.6.5 tingimus nr 12l), on vaja läbi viia metoodiline visuaalne mõjude hindamine, tuginedes mereplaneeringu protsessi käigus Artes Terrae AB poolt koostatud juhendmaterjalile „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või vähemalt samaväärsele analoogsele juhendmaterjalile. Hindamise peab läbi viima vastav ekspert kaasates kohalikku omavalitsust ja ranniku kogukonda. Täiendavalt märgime, et üleriigilise mereala planeeringu lahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel ei ole piirdutud vaid piirkonna külalistele avalduva mõju hindamisega. Nagu 2 selgitab planeeringu seletuskirja ptk 5.6.5 suunis nr 8a juures olev alamärkus nr 36, on arvestatud ka maakonnaplaneeringuga määratud I klassi väärtuslike maastike ja vaatekohtadega. Maakonnaplaneeringus kokkulepitu kajastab ka kohaliku kogukonna vaadet. Kogukonna arvamusega arvestamist on eraldi rõhutatud ka sama peatüki suunises nr 8c. Üleriigilise planeeringu mõju hindamisel on meie hinnangul tegemist asjakohase metoodikaga. Hoonestusloa ja KMH tasandile antud tingimuses (tingimus nr 12l samas peatükis) on välja toodud kohaliku omavalitsuse ja ranniku kogukonna kaasamise vajadus ning nõue hinnata metoodiliselt visuaalseid mõjusid. Ministeeriumite ja ekspertide koostöös on praeguseks mereala planeeringu tuuleenergeetika arendusalade visuaalsete mõjude hindamise käsitlusviis selginenud. Oleme seisukohal, et praegune lahendus ja ka mõjude hindamise käsitlusviis lähtub erinevate huvide tasakaalustamise vajadusest ja üleriigilise planeeringu täpsusastmest. Maastike inventeerimise osas on mõjude hindamise aruandes välja toodud erinevad võimalused. Välja on pakutud, et võimalik on maastike inventeerimine läbi viia näiteks koostatava Saaremaa valla üldplaneeringu raames või muul üldisemal tasandil või arendajate koostöös alade lõikes. Eesti mereala planeeringuga ei ole võimalik maismaale siduvaid tingimusi määrata ega kehtivates maakonnaplaneeringutes sätestatut mereala planeeringuga muuta/täpsustada. Küll aga on hetkel Saaremaal koostamisel kohaliku omavalitsuse üldplaneering, mis saab vajadusel maakonnaplaneeringu lahendusi täpsustada või muudatusettepanekuid teha. Teeme Saaremaa vallaga selles osas koostööd. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel