Põhja Ringkonnaprokuratuur · 5. juuli 2021
- Viit
- PRP-0/21/5144
- Registreeritud
- 5. juuli 2021
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- PRP-0/2021
- Vastutaja
- Enge Neeme (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Esimene osakond (narko,rasked kuriteod))
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 30.06.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Enge Neeme
Kriminaalasja number: 20230200301
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 4231
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 29.04.2020 ja 10.05.2020
Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust
20.05.2020 selles xxx isikuna, kes on aasta jooksul toime pannud vähemalt 2 mootorsõiduki
juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusteta isiku poolt, nimelt on teda
karistatud selle eest 06.09.2019 Politsei- ja Piirivalveameti poolt ning juhtis samuti
mootorsõidukit 29.04.2020, juhtis uuesti ehk süstemaatiliselt 10.05.2020 kella 05.27 paiku
Harjumaal, Rae vallas, Jüri alevikus Ringi teel mootorsõidukit Opel Astra Station Wagon,
registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,.
25.05.2020 kuulati xxx kahtlustatavana üle KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises ning tema kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab end süüdi
temale inkrimineeritavas kuriteos ning puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut.
Kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid, mis kinnitavad xxx süüd.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse
esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.
Karistusseadustiku § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga,
mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata isikuks ning tema suhtes puuduvad teised
pooleliolevad kriminaalmenetlused. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme
kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär.
Prokurör olles kohtunud kahtlustatava ning tema määratud korras kaitsjaga Põhja
Ringkonnaprokuratuuris ning selgitanud kahtlustatavale veelkord, millised võivad olla tema
poolt toime pandud kuritegude tagajärjed ning vestelnud pikemalt toime pandud kuriteo
asjaolude teemal leiab, et isiku kriminaalkorras karistamine ei ole ilmtingimata vajalik.
Hoolimata asjaolust, et isikut on väärteokorras karistatud samaliigiliste tegude toimepanemise
eest, siis prokuröri hinnangul ei mõjuta eelnimetatu käesolevas kriminaalasjas isiku süü suurust
ega avalikku menetlushuvi kriminaalasja edasiseks menetlemiseks. Antud kriminaalasjas avalik
menetlushuvi langeb ära, sest isiku süü ei ole suur. Nimelt ei ole kuritegude toimepanemisega
tekitatud kahju, kahtlustataval on kehtivad juhiload, ta õpib ülikoolis õigusteadust ning ei ole
rohkem, kui aasta jooksul toime pannud ühtegi süütegu. Nimetatu näitab, et isik on teinud
järeldused oma toimepandust ning suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kahtlustatav on
noor inimene, kes ei pruukinud aru saada, millega võib mõtlematu auto juhtimine lõppeda, kui
ei ole ajutiselt mootorsõiduki juhtimise õigust, sest teo toimepanemise ajal oli isik 19 aastane.
Juhtimisõiguse taastamiseks vajamineva eksami tegemine oli riigis valitsenud COVID-19
viirusest tingitud eriolukorra tõttu võimatu ning seega oli tegemist tavatu olukorraga
kahtlustatava jaoks. Prokurör leiab, et kahtlustatavat ei pea avalikult süüdi mõistma
kohtuistungil ning isiku käitumist on võimalik mõjutada kriminaalasja lõpetamisega.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata
menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Kahtlustatav on nõus tasuma
määratud korras kaitsja tasu 162 eurot.
KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale
lisakohustuse, kuid seda ei pea panema. Kahtlustatav on nõus võtma kohustuse ja tasuma riigi
tuludesse 600 eurot ning nõustub seda tegema 6 kuu jooksul.
Rasket tagajärge või kahju kuriteoga ei põhjustatud, isik on saanud aru oma teo keelatusest ning
võimalikest tagajärgedest nii teo toimepanemise ajal, kui karistusõiguslikus mõttes. Seetõttu
puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi, kuna eri- ja ka üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206 abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20230200301 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- Maksta 600 eurot riigituludesse; Kohustuse täitmise tähtajaks 29.12.2021.
3. Tõkendi tühistamine: puudub
4. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
puudub
5. Vahistuse andmed: puudub.
6. Kriminaalmenetluse kulud:
- Tasuda määratud korras kaitsja Madis Mahlapuu tasu summas 162 eurot; Tähtajaks
29.12.2021.
7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn.
8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Enge Neeme
abiprokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuur
Mina, xxx, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia.
_____________________________________________________________________
(nimi, allkiri, kuupäev)
2