dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Viru Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 16221000147 lõpetamise määrus

Viru Ringkonnaprokuratuur · 16. november 2017
Viit
VRP-0/17/1633
Registreeritud
16. november 2017
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
VRP-0/2017
Vastutaja
Kalmer Kask (Viru Ringkonnaprokuratuur)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 16221000147 lõpetamise määrus.pdf284 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 16.11.2017. a, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: eriasjade prokurör Kalmer Kask Kriminaalasja number: 16221000147 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 4024 lg 1 Kahtlustatava nimi ja isikukood: A. B. (ik xxxxxxxxxxx) Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 18.11. 2016. a PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse poolt KarS § 4023 lg 1 tunnustel. Nimetatud kriminaalasja menetlemise käigus on teiste isikute hulgas esitatud kahtlustus A. B.-le kuriteos KarS § 4024 lg 1 järgi (altkäemaksu andmine erasektoris - OÜ XXXXXX juhatuse liikmena altkäemaksu andmine XXXXXXX-le, kes oli XXX XXXXX AS-i xxxxxxxx). 13.11.2017. a oli käesoleva kriminaalasjaga liidetud ühiseks menetluseks kriminaalasi nr 16221000019, milles alustati menetlust 25.02.2016. a PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse poolt KarS § 4023 lg 1 tunnustel. Sellegi kriminaalasja menetlemise käigus on teiste isikute hulgas esitatud kahtlustus A. B.-le kuriteos KarS § 4024 lg 1 järgi (altkäemaksu andmine erasektoris - OÜ XXXXXX juhatuse liikmena altkäemaksu andmine XXXXXX-le, kes oli OÜ XXX XXXXXX xxxxx xxxxxx). Vastavalt esitatud kahtlustustele seisneb A. B.-le etteheidetav tegevus kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt kokkuvõtlikult järgmises: Ajavahemikul 31.03. kuni 26.04.2017. a kontakteerus XXXX XXXXX AS (rg-koodxxxxxxxx) xxxxxxxxx (xxxxxxxxxx) xxxxxxxx töötav X.XXXXX korduvalt A. B.-ga (OÜ XXXXXX huvides tegutsev juhatuse liige), kellelt ta küsis ja sai 2017. a märtsis-aprillis altkäemaksu. Seejuures leppisid X. XXXXXX ja A. B. kokku, et OÜ XXXXXX tasub X. XXXXXX-le kuuluvate isiklike sõiduautode VW XXXXXXX (r/m xxx xxx) ning XXXXXXX (r/m xxx xxx) remonttööde eest, mis pidi teostatama XXXX OÜ autoremonditöökojas. Samas leppisid X. XXXXX ja A. B. kokku ka selles, et altkäemaksu varjamiseks lastakse XXXXX OÜ-l (fakt. antud ettevõtet esindaval X.XXXXX, kes tegutses XXXXX XXXXX palvel ja kaasabil) vormistada remonttööde eest fiktiivse(d) arve(d), mille kohaselt remonditi hoopis XXXXXX OÜ- le kuuluvat sõidukit XXXXXXX (r/n xxx xxx). Vastutasuks altkäemaksu (autode remonttööde tasumine) eest lubas X. XXXXXX suunata OÜ-le XXXXXX erinevaid XXX XXXX AS-i poolt tellitavaid töid. Teadaolevalt remonditi X. XXXXXX-le kuuluvaid sõiduautosid VW XXXXXX (r/m xxx xxx) ning XXXXXX (r/m xxx xxx) ajavahemikul 11.-26.04.2017. a XXXX OÜ autoremondi-töökojas (XXXXXXX, Kohtla-Järve), milliste tööde eest tasus OÜ XXXXX ajavahemikul 13.04.–04. 05.2017. a OÜ-le XXXX viimase poolt väljastatud ja valeandmeid sisaldavate arvete nr xxx (10.04. 2017. a, sõiduauto XXXXX [r/n xxx xxx] mootori remont) ja nr xxx (24.04.2017. a, garaažiuste remont) alusel kokku 1120,08 eurot (sh KM). Vastutasuks eelnevalt kirjeldatud moel küsitud ja saadud altkäemaksu eest, kuritarvitades oma pädevust ja volitusi, tegutses X. XXXXXX OÜ XXXXX majandushuvides järgnevalt: - Kokkuleppel A. B.-ga tellis X. XXXXX 2017. a märtsi lõpus – aprilli alguses OÜ-lt XXXXXX XXX XXXXXX AS-ile kuuluva vara (universaalne treipink 0000) remonttööd, mille eest tasuti OÜ-le XXXXX 48 eurot (arve nr 0000000 - 07.aprillist 2017. a). - Kokkuleppel A. B.-ga võimaldas X. XXXXX OÜ-l XXXXXX esitada 07.04.2017. a XXX XXXXX AS-ile arve-saateleht nr 000000 kogusummas 316.51 eurot (sh KM). Nimetatud arve oli esitatud keevitatava kuulkraani 000000 eest (1 tk; maksumusega 113,76 + KM). Samuti olid sellele arvele märgitud töö ’sisetreimine kompensaator 000000 (fakt. silindripea sisepinna treimistööd; mahus 5 tundi; kogumaksumusega 150 eurot + KM). Tegemist oli osaliselt fiktiivse arvega, kuna selles nimetatud treimistöid OÜ XXXXXX tegelikult ei teostanud. Antud tööd olid lisatud arvesse X. XXXXX ettepanekul. Arve alusel oli raha OÜ-le XXXXXXX üle kantud. - Kokkuleppel A. B.-ga võimaldasX. XXXXX OÜ-l XXXXX esitada 15.06.2017. a XXX XXXXX OÜ-le fiktiivse arve-saatelehe nr 0000 tolerants- / ühendusmuhvide 000000 eest (2 tk; kogumaksumusega 724,80 eurot (sh KM)), mis seostati XXXX XXXX AS-i poolt läbiviidavate remonditöödega (tuletõrjetoru avariitööde [lekke] likvideerimine) XXX XXXXX territooriumil 2017. a juunis. Arve esitamine ja selle alusel väljamakse korraldamine lepiti X. XXXXXX ja A. B. poolt kokku telefonitsi ajavahemikul 09.-15.06.2017. a. Fiktiivse arve alusel väljamakset ei toimunud, kuna isikud peeti eelnevalt kinni. Lisaks sellele A. B., olles OÜ XXXXXX huvides tegutsev juhatuse liige, andis 15.05.2017. a OÜ XXXX XXXXX xxxxx xxxxx X. XXXXXX-le altkäemaksu summas 200 eurot sularahas ning lisaks 22.06.2017. a kasti õlut XXXX XXXX. Vastutasuks eelnevalt nimetatud altkäe-maksu eest, kuritarvitades oma pädevust ja volitusi, pidi X. XXXXX tegutsema OÜ XXXXX majandushuvides ning suunama nimetatud äriühingule OÜ XXX XXXXX poolt tellitavaid töid. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo – altkäemaksu andmine era- sektoris KarS § 4024 lg 1 mõttes - näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest KarS eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Vastavalt KarS § 57 lg 1 p-le 3 on karistust kergendavaks asjaoluks muuhulgas puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Viimati nimetatud tingimus tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava isikuga (nt kaasosaliste paljastamine jms.). Käesoleval juhul on A. B. puhul tegemist isikuga, kes on toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud, kes avaldas valmisolekut teha uurimisorganitega aktiivselt koostööd ning kes ka osales teatud menetlustoimingutes, mis viisid teiste antud asja (X. XXXXX) läbivate isikute kinnipidamiseni. Seega esineb antud juhul süü suurust mõjutav (vähendav) asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samuti on oluline märkida, et X. XXXXX-le altkäemaksu andmise episoodides ei lähtunud initsiatiiv mitte A. B.-lt vaid just X. XXXXX-lt. Arvestades ka muid süü suuruse hindamist mõjutavaid asjaolusid (sh – kahju puudumist ja A. B. vastu esitatud tsiviilnõuete puudumist), on võimalik väita, et A. B. süü ei ole suur. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb lisaks süü suuruse hindamisele arvestada ka sellega, et menetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Üldjuhul on avalik menetlushuvi olemas, kui tegu on kuriteoga KarS § 402 4 mõttes (Riigi peaprokuröri 01.09. 2016. a juhise nr RP-1-2716/1 p 3.3.10.; muudetud riigi peaprokuröri 31.08.2017. a juhisega nr RP-1-2/17/1). Siiski ei saa avalikku menetlushuvi olemasolu jaatada mis tahes preventsiooni- kaalutluste puhul ning igal konkreetsel juhul tuleb pigem kaaluda, kas kriminaalmenetluse jätkamisest on teo toimepanija süü suurust, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades võimalik loobuda. Seega ei välista eelviidatud riigi peaprokuröri juhis võimalust, et ka KarS § 402 4 sätestatud kuriteo puhul on menetluse lõpetamine võimalik. Küll tuleb juhise p 5.1. kohaselt tuleb juhisega vastuolus olevatel juhtudel menetluse lõpetamise otsustust tehes juhisega vastuolus olevat asjaolu põhistada. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A. B. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Hinnates isiku süü suurust ning võrreldes isiku süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, on võimalik väita, et konkreetsel juhul on kergendavad asjaolud (süü suuruse hindamise kontekstis) pigem sisulises ülekaalus. Seejuures on kahtlustatavale etteheidetava tegevuse näol tegemist II astme 2 (4) kuriteoga. Antud kuriteo eest KarS eriosas on ette nähtud karistus kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistusena. Antud kuriteokoosseis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud A. B. osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et isik oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Kuigi A. B. näol ei ole antud juhul tegemist nn ’kroontunnistajaga’ KrMS § 205 tähenduses, kelle puhul võib kohaldada menetluse lõpetamist seoses isikult tõendamiseseme asja-olude väljaselgitamisel saadud abiga (olukorras, kus ilma selleta oleks kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud), on temapoolne aktiivne abi uurimisorganitele ometi olulisel määral kaasa aidanud käesoleva kriminaalasja lahendamisele ning teiste kahtlustatavate süü tõendamisele. Eeltoodust tulenevalt on võimalik rääkida isikust, kellesse on seetõttu võimalik leebemalt suhtuda, s.o talle on võimalik teataval määral andestada tema poolt toimepandu vastutasuks kuriteo lahendamiseks osutatud abi eest. Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks A. B. suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Prokuröri hinnangul täidab riik talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse talle rahaline kohustus kindla summa riigituludesse maksmiseks. A. B. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub ta KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 900 eurot, mille tasumiseks 6 kuu jooksul on olemas tema nõusolek. Isikule on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni kõigi määratud kohustuste täieliku täitmiseni ning juhul, kui ta ei täida kõiki talle pandud kohustusi, siis KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada ning asi saadetakse A. B. suhtes kohtusse. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1, 2, 3 ja 7 eriasjade prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000147 menetlus A. B. (ik xxxxxxxxxxx) suhtes. 2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg: 2.1. Kohustada, et A. B. tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 900 eurot. Määrata nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud kohustuse määramisest. Seega on kohustuse täitmise lõpptähtaeg 16.05.2018. a. 2.2. p-s 2.1. märgitud kohustuste makse tuleb kas ühekordse makse või osamaksetena teha enda nimelt käesolevale määrusele lisatud õiendis märgitud arveldusarve(te)le. Makse- korraldus(tes)se tuleb märkida järgmised andmed: Saaja + saaja pangakonto number; panga nimetus; viitenumber; selgituse reale tuleb märkida käesoleva määruse kuupäev (16.11.2017. a) ja kriminaalasja number (16221000147). Kui makse sooritatakse kellegi teise arvelt või teise poolt, tuleb selgitusse lisaks märkida isiku nimi, kelle eest makstakse (XXXXXXXX). 3. Kannatanul on kooskõlas KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3 õigus esitada kriminaalmenetluse lõpetamise peale kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn) kümne päeva jooksul alates käesoleva põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest. 4. Asitõendid ja salvestised - jätta kriminaalasja juurde. 5. Anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle järgmistele isikutele: A. B. Kalmer Kask Olen määruse koos lisaga saanud kätte Jõhvis, …………………..2017. a ……………………………………………….. /nimi ja allkiri/ 3 (4) 4 (4)
Allikas: Viru Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel