Päring

KINNITATUD Lennuameti peadirektori 22.02.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/14 Lisa 10 Lennundusorganisatsioonide juhtivtöötajate heakskiitmise teenusstandard 1. Üldinfo teenuse kohta Käesoleva teenuse osutamise aluseks on järgmised õigusaktid:  Lennundusseadus;  Komisjoni 26 novembri 2014 määrus (EL) nr 1321/2014, õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (uuesti sõnastatud);  Komisjoni 5. oktoobri 2012 määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008  Avaliku teabe seadus;  Keeleseadus Tulenevalt lennundusorganisatsioonide sertifitseerimisnõuetest peab Lennuamet heaks kiitma organisatsioonide vastutavad juhtivtöötajad. Dokument selgitab Lennuametile heakskiitmiseks esitatud juhtivtöötajate hindamise aluseid, olulisi aspekte, mida tuleb arvestada juhtivtöötajate määramisel ning millised dokumendid heakskiitmiseks tuleb esitada. Täpsemat informatsiooni saab Lennuameti lennutegevuse ja lennundustehnika osakondadest järgmiselt:  vahetult osakonna poole pöördudes esmaspäevast reedeni 9.00 – 12.00 ja 13.00 – 15.00 (palume ametnikuga kohtumine eelnevalt kokku leppida);  kirjalikult (postiaadressil Lõõtsa 5, 11415 Tallinn, faks: 610 3501, e-post: [email protected]);  helistades telefonil 610 3500. 2. Teenuse taotleja ja osutaja Teenuse taotlejateks on lennundusorganisatsioonid, kelle juhtivtöötajad peavad vastama oma töö spetsiifikast lähtuvatele nõuetele. Taotleja peamine tegevuskoht või registreeritud asukoht peab olema Eestis. Teenuse osutajaks on Lennuamet. 3. Juhtivtöötaja heakskiitmise taotlemine Juhtivtöötaja heakskiidu saamiseks peab olema Lennuametile esitatud järgmised dokumendid:  1) juhtivtöötaja aktsepteerimise taotlus* (lennundustehnikaosakonna poolt heaks kiidetavate juhtivtöötajate heakskiitmise taotlus esitatakse vormikohasel taotlusel, milleks on (EASA vorm 4); 2) elulookirjeldus ehk CV; 3) ametikohaga seonduvat kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad* (diplom, tunnistus, luba, litsents vms); 4) ametikohaga seonduvat kogemust tõendavate dokumentide koopiad* (nt. väljavõte tööraamatust, kirjalik tõend töökohast, varem heakskiidetud EASA vorm 4 sarnasel ametikohal vms); 5) organisatsiooni käsiraamat või selle muudatus, milles on mainitud juhtivtöötaja nimi ja ametinimetus. Lennuettevõtja käsiraamatu muudatuse võib esitada ka siis, kui Lennaumet on andnud isiku suhtes hinnangu või kinnituse. * Erandina ei ole lennundusorganisatsioonil vaja esitada tegevjuhi (accountable manager) heakskiitmiseks juhtivtöötaja aktsepteerimise taotlust, kvalifikatsiooni ja töökogemust tõendavaid dokumente, kui tegevjuht ei täida lennundusorganisatsioonis muude juhtivtöötajate ülesandeid. Heakskiitmisel arvestatakse nõuet, et Lennuameti poolt sertifitseeritava organisatsiooni peamine tegevuskoht ehk peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja põhitegevuse kontrollimine on Eestis (Määruse 965/2012 I lisa mõistete punkt 94, punktid ORO.GEN.105, CAT.GEN.100; määruse (määrus 1321/2014 art 2 säte m). Juhtivtöötaja peab olema eesti ja/või inglise keele kesktaseme keeleoskusega. Lõpliku otsuse tegemiseks organiseerib vastutav osakond heakskiitmiseks esitatud juhtivtöötajaga kohtumise (võib toimuda ka ettevõtte auditeerimise käigus), veendumaks tema pädevuses ja sobivuses planeeritavale ametikohale. Kohtumise võib ära jätta, kui heakskiitmiseks esitatud töötaja on Lennuametile varem tuntud ja kohtumine ei annaks olulist lisainformatsiooni. Kui taotluses esitatud andmed on puudulikud või dokumendid osutuvad ebapiisavateks, teavitab Lennuamet sellest taotlejat kirjalikult. Lennuameti heakskiit antakse kirjalikult ning heakskiidust teavitatakse taotlejat. Heakskiidust keeldumisel teavitatakse sellest taotlejat kirjalikult, põhjendades otsust. Pärast Lennuameti otsuses märgitud puuduste kõrvaldamist võib taotleja esitada uue taotluse. 4. Olulised aspektid juhtivtöötaja määramisel 4.1 Lennuettevõtja vastutav juht 4.1 Lennuettevõtja tegevjuht (määrus 965/2012 ORO.AOC.100 punkti b alapunkt 4 ja punkti c alapunkt 1, ORO.GEN.210, ORO.GEN.130 punkt a, AMC2 ORO.AOC.135 punkt a)  Käitaja peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava tegevjuhi, kellel on pädevus ja õigus tagada, et kogu lennuettevõtja tegevuse rahastamine ja teostamine oleks kooskõlas kohaldatavate nõuetega. 4.1.1 Tegevjuht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja toimimise eest. 4.1.2 Tegevjuhil peab olema piisavalt õigusi ning pädevusi lennuettevõtja tegevuse rahastamiseks ja teostamiseks. 4.1.3 Eelneva töökogemuse nõue puudub. Tegevjuht peab olema teadlik oma tööülesannete täitmisega seotud nõuetest ja protseduuridest. 4.1.4 Tegevjuht peab olema heaks kiidetud lennutegevuse osakonna ja lennundustehnika osakonna poolt. 4.2 Lennuettevõtja vastavusseire juht (määrus 965/2012 ORO.GEN.200 punkti a alapunkt 6, AMC1 ORO.GEN.200 punkti a alapunkti 6 säte c) Käitajal tuleb kehtestada juhtimissüsteemi siseselt vastavusseire süsteem, millega tegevjuhile antakse puuduste kohta tagasisidet, et tagada vajaduse korral tulemuslike parandusmeetmete võtmine. Selleks peaks käitaja määrama ametisse vastavusseire juhi, kelle rolliks on tagada lennuettevõtja tegevuste vastavuse kontroll kehtivatele nõuetele ja lennuettevõtja tegevuse toimumine vastavalt kehtivatele nõuetele konkreetse valdkonnajuhi järelevalve all. Vastavusseire juht peaks tagama vastavusseire süsteemi asjakohase rakendamise, toimimise ja selle järjepideva ülevaatuse ning arendamise. 4.2.1 Vastavusseire juhil peaks olema ülesannete täitmiseks olema võimalus otse pöörduda tegevjuhi poole. 4.2.2 Vastavusseire juht peaks olema sõltumatu tegevusvaldkonnast, mitte kuuludes määruse 965/2012 sättes ORO.GEN.210 b sätestatud isikute hulka. 4.2.3 Vastavusseire juht peaks omama käitaja tegevusega seotud taustainfot, teadmisi ja kogemusi. 4.2.4 Vastavusseire juhil peaks olema juurdepääs käitaja kõigile tegevustele/osadele ning vajadusel ka lepinguliste käitajate kõigile tegevustele/osadele. 4.2.5 Mittekeeruka lennuettevõtja vastavusseire juhi ametikohta võib täitada tegevjuht tingimusel, et täidetud on punkti 4.2.3 nõuded. 4.2.6 Vastavusseire juhi ülesannete täitmine ohutusjuhi poolt on lubatud juhul, kui mõlema ametikoha funktsiooni täitmiseks on piisavalt ressursse, arvestades käitaja suurust, tegevuse iseloomu ja tegevuse komplekssust. 4.2.7 Vastavusseire juht peab olema heaks kiidetud lennutegevuse osakonna poolt. 4.3 Lennuettevõtja ohutusjuht (määrus 965/2912 ORO.GEN.200 punkti a alapunkt 1, AMC1 ORO.GEN.200 punkti a alapunkti 1 säte a, GM1 ORO.GEN.200 punkti a alapunkti 1 säte b) 4.3.1 Sõltumata lennuettevõtja struktuurist peaks ohutusjuht olema lennuettevõtja ainus kontaktisik (unique focal point) seoses ohutusjuhtimissüsteemi väljatöötamise ja haldamisega. 4.3.2 Ohutusjuht peab olema läbinud oma ülesannete täitmiseks asjakohase koolituse. 4.3.3 Vastavusseire juhi ülesannete täitmine ohutusjuhi poolt on lubatud juhul, kui mõlema ametikoha funktsiooni täitmiseks on piisavalt ressursse, arvestades käitaja suurust, tegevuse iseloomu ja tegevuse komplekssust. 4.3.4 Ohutusjuht peab olema heaks kiidetud lennutegevuse osakonna poolt. 4.4 Lennuettevõtja lennutegevuse juht (määrus 965/2012 ARO.AOC.135 punkti a alapunkt 1 ja punkti b alapunkt 2, AMC1 ORO.AOC.135 punkt a, AMC 2 ORO.AOC.135 punkt a, GM2 ORO.AOC.135 punkt a) Käitaja peab määrama ametisse Lennuametile vastuvõetava lennutegevuse juhi, kes vastutab organisatsioonis lennutegevuse vastavuse eest kehtestatud nõuetele. 4.4.1 Lennutegevuse juht peab olema läbinud vastava koolituse, tõendama oma suutlikkust täita talle määratud ülesandeid ning olema teadlik oma kohustustest ning oma tööülesannete rollist kogu käitamistegevuses tervikuna; 4.4.2 Lennutegevuse juht peaks omama praktilisi teadmisi ja kogemusi lennundusohutuse standardite ja ohutu käitamise põhimõtete kohta; 4.4.3 Lennutegevuse juhil peaks olema põhjalikud teadmised alljärgnevate valdkondade kohta: 1) asjakohane EL ohutusregulatsioon ja sellega seotud nõuded ning protseduurid; 2) lennuettevõtja sertifikaadi omaniku käitamisega seotud eripärad; 3) lennuettevõtja sertifikaadi omaniku lennutegevuskäsiraamatu asjakohaste osade sisu ja otstarve; 4.4.4 Lennutegevuse juht peaks omama teadmisi juhtimissüsteemist, eelistatavalt lennunduse valdkonnas; 4.4.5 Lennutegevuse juht peaks omama asjakohast juhtimisalast kogemust, eelistatavalt võrreldavas organisatsioonis; 4.4.6 Lennutegevuse juht peaks omama viieaastast või sellele vastavat töökogemust, millest vähemalt kaks aastat peaks olema lennundusega seotud valdkonnas samaväärsel positsioonil; 4.4.7 Lennutegevuse juht peaks omama või olema omanud piloodiluba ja sellega seotud pädevusi lähtudes lennuettevõtja sertifikaadil toodud lennutegevuse iseloomust. Juhul kui nimetatud isik ei oma kehtivat luba ega pädevusi, peaks tema asetäitja omama kehtivat lennumeeskonnaliikme luba ja sellega seotud pädevusi. 4.4.8 Lennutegevuse juht võib täita ka muid määratud isikute tööülesandeid, kui kõigi funktsioonide täitmine on asjakohane ja on vastavuses lennuettevõtja tegevusala ja ulatusega. 4.4.9 Lennuettevõtja lennutegevuse juht võib töötada teise lennuettevõtja juures juhul, kui selle on heaks kiitnud Lennuamet. 4.4.10 Lennutegevuse juhi tööaeg peab olema piisav oma tööülesannete täitmiseks, arvestades lennuettevõtja tegevusala ja ulatust. 4.4.11 Lennutegevuse juhi kooskõlastab lennutegevuse osakond. 4.5 Lennuettevõtja meeskondade koolituse eest vastutav juht (määrus 965/2012 ARO.AOC.135 punkti a alapunkt 1 ja punkti b alapunkt 2, AMC1 ORO.AOC.135 punkt a, AMC 2 ORO.AOC.135 punkt a, GM2 ORO.AOC.135 punkt a) Käitaja peab olema ametisse määranud meeskondade koolituse eest vastutava juhi, kes vastutab meeskondade koolituse vastavuse eest kehtestatud nõuetele ja vastavate koolituste korraldamise eest. 4.5.1 Meeskondade koolituse eest vastutav juht peab olema läbinud vastava koolituse, tõendama oma suutlikkust täita talle määratud ülesandeid ning olema teadlik oma kohustustest ning oma tööülesannete rollist kogu käitamistegevuses tervikuna; 4.5.2 Meeskondade koolituse eest vastutav juht peaks omama praktilisi teadmisi ja kogemusi lennundusohutuse standardite ja ohutu käitamise põhimõtete kohta; 4.5.3 Meeskondade koolituse eest vastutaval juhil peaks olema põhjalikud teadmised alljärgnevate valdkondade kohta: 1) asjakohane EL ohutusregulatsioon ja sellega seotud nõuded ning protseduurid; 2) lennuettevõtja sertifikaadi omaniku käitamisega seotud eripärad; 3) lennuettevõtja sertifikaadi omaniku lennutegevuskäsiraamatu asjakohaste osade sisu ja otstarve; 4.5.4 Meeskondade koolituse eest vastutav juht peaks omama teadmisi juhtimissüsteemist, eelistatavalt lennunduse valdkonnas; 4.5.5 Meeskondade koolituse eest vastutav juht peaks omama asjakohast juhtimisalast kogemust, eelistatavalt võrreldavas organisatsioonis; 4.5.6 Meeskondade koolituse eest juht peaks omama viieaastast või sellele vastavat töökogemust, millest vähemalt kaks aastat peaks olema lennundusega seotud valdkonnas samaväärsel positsioonil; 4.5.7 Meeskondade koolituse eest vastutav juht või tema asetäitja peaks omama kehtivat piloodiluba ja sellega seotud instruktori pädevusi lähtudes lennuettevõtja sertifikaadil toodud lennutegevuse iseloomust. Meeskondade koolituse eest vastutav juht peaks omama põhjalikke teadmisi lennuettevõtja lennumeeskonna, salongipersonali ja vajadusel muude meeskonnaliikmete koolituskontseptsioonist. 4.5.8 Meeskondade koolituse eest vastutav juht võib täita ka muid määratud isikute tööülesandeid, kui kõigi funktsioonide täitmine on asjakohane ja on vastavuses lennuettevõtja tegevusala ja ulatusega. 4.5.9 Meeskondade koolituse eest vastutav juht võib töötada teise lennuettevõtja juures juhul, kui selle on heaks kiitnud Lennuamet. 4.5.10 Meeskondade koolituse eest vastutava juhi tööaeg peab olema piisav oma tööülesannete täitmiseks, arvestades lennuettevõtja tegevusala ja ulatust. 4.5.11 Meeskondade koolituse eest vastutava juhi kooskõlastab lennutegevuse osakond. 4.6 Lnnuettevõtja maapealse teeninduse juht (määrus 965/2012 ARO.AOC.135 punkti a alapunkt 1 ja punkti b alapunkt 2, AMC1 ORO.AOC.135 punkt a, AMC 2 ORO.AOC.135 punkt a, GM2 ORO.AOC.135 punkt a) Käitaja peab olema ametisse määranud maapealse teeninduse juhi, kes vastutab organisatsioonis maapealse teeninduse vastavuse eest kehtestatud nõuetele. 4.6.1 Maapealse teeninduse juht peab olema läbinud vastava koolituse, tõendama oma suutlikkust täita talle määratud ülesandeid ning olema teadlik oma kohustustest ning oma tööülesannete rollist kogu käitamistegevuses tervikuna; 4.6.2 Maapealse teeninduse juht peaks omama praktilisi teadmisi ja kogemusi lennundusohutuse standardite ja ohutu käitamise põhimõtete kohta; 4.6.3 Maapealse teeninduse juhil peaks olema põhjalikud teadmised alljärgnevate valdkondade kohta: 1) asjakohane EL ohutusregulatsioon ja sellega seotud nõuded ning protseduurid; 2) lennuettevõtja sertifikaadi omaniku käitamisega seotud eripärad; 3) lennuettevõtja sertifikaadi omaniku lennutegevuskäsiraamatu asjakohaste osade sisu ja otstarve; 4.6.4 Maapealse teeninduse juht peaks omama teadmisi juhtimissüsteemist, eelistatavalt lennunduse valdkonnas; 4.6.5 Maapealse teeninduse juht peaks omama asjakohast juhtimisalast kogemust, eelistatavalt võrreldavas organisatsioonis; 4.6.6 Maapealse teeninduse juht peaks omama viieaastast või sellele vastavat töökogemust, millest vähemalt kaks aastat peaks olema lennundusega seotud valdkonnas samaväärsel positsioonil; 4.6.7 Maapealse teeninduse juhil peaks olema põhjalikud teadmised lennuettevõtja sertifikaadi maapealse teeninduse kontseptsioonist. 4.6.8 Lennutegevuse juht võib täita ka muid määratud isikute tööülesandeid, kui kõigi funktsioonide täitmine on asjakohane ja on vastavuses lennuettevõtja tegevusala ja ulatusega. 4.6.9 Lennuettevõtja lennutegevuse juht võib töötada teise lennuettevõtja juures juhul, kui selle on heaks kiitnud Lennuamet. 4.6.10 Lennutegevuse juhi tööaeg peab olema piisav oma tööülesannete täitmiseks, arvestades lennuettevõtja tegevusala ja ulatust. 4.6.11 Maapealse teeninduse valdkonna vastutava juhi kooskõlastab lennutegevuse osakond. 4.7 Osa M alajagu G jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni tegevjuht Organisatsioon peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava tegevjuhi, kes peab organisatsiooni esindajana vastutama selle eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööd on rahastatud ning tehtud Osa-M nõuete kohaselt [M.A.706(a)]. 4.7.1 Ärilise lennutranspordiga tegeleva jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni korral vastutab organisatsiooni esindajana samuti selle eest, et kogu organisatsiooni (lennuettevõtja) tegevus on rahastatud ning nõuete kohane, et täita lennuettevõtja sertifikaadi tingimusi [M.A.706(b)]. 4.7.2 Tegevjuht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise, toimimise ja parendamise eest. Peab üldiselt tundma organisatsiooni sertifitseerimise aluseks olevat regulatsiooni (Osa- M). 4.7.3 Tegevjuht õib olla tegevjuhiks mitmes organisatsioonis. 4.7.4 Kui tegevjuht ei ole ettevõtte üldjuht (chief executive officer), siis peab olema tõendatud, et tal on võimalus otse pöörduda üldjuhi poole ja et tal on piisavalt õigusi ning vahendeid jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise finantseerimiseks [AMC M.A.706(a)]; 4.7.5 Eelneva töökogemuse nõue puudub. Tegevjuhti ei kiideta heaks, kui on teada, et tema juhtimisvigade tõttu mõnes teises organisatsioonis on tekkinud probleeme lennuohutuse tagamisega. (nt. finantsraskused, lennuohutuse oluline halvenemine, varasemalt kõrvaldatud tegevjuhi kohalt vms). 4.7.6 Ärilise lennutranspordiga tegeleva jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni tegevjuhi heakskiit kooskõlastatakse lennutegevuse osakonna ja lennundustehnika osakonna poolt. 4.8 Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kvaliteedijuht Organisatsioon peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava kvaliteedijuhi, kes vastutab kvaliteedi tagamise ja kvaliteedijuhtimissüsteemi pideva parendamise eest organisatsioonis. 4.8.1 Peab jälgima õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamise protseduuride täitmist ja nende piisavust [M.A.712(a)]. 4.8.2 Kvaliteedijuht peab tagama mistahes tegevuse allhankena tellimisel või ostmisel tellitud või ostetud teenuse või toote vastavuse kohaldatavatele nõuetele ( st allhankijate ohje). 4.8.3 Kvaliteedijuhil peab olema võimalus otse pöörduda tegevjuhi poole. 4.8.4 Kvaliteedijuht peab olema sõltumatu ja ei tohi olla teise tegevusvaldkonna juhtivtöötaja [M.A.706.1]. 4.8.5 Kvaliteedijuht peab tundma kvaliteedijuhtimissüsteemi elemente ja kvaliteedi tagamise põhimõtteid, olema kursis regulatsiooniga (määrus 1321/2014), organisatsiooni protseduuridega, valdama auditeerimistehnikat. Nõutav on eelnev kogemus lennutegevuses või hooldustegevuses. 4.8.6 Kvaliteedijuht peab omama vähemalt aastast praktilise töö kogemust kvaliteedisüsteemis.  4.8.7 Ärilise lennutranspordiga tegeleva jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni korral, kui lennuettevõtja on väike (kuni 20 täisajaga töötajat) või väga väike (kuni 5 töötajat), võib kvaliteedijuht samal ajal olla tegev juht. 4.8.8 Ärilise lennutranspordiga tegeleva jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kvaliteedijuhi heakskiit kooskõlastatakse lennutegevusosakonna ja lennundustehnika osakonna poolt. 4.8.9 Kvaliteedijuht peab olema läbinud Osa M koolituse. 4.8.10 Kvaliteedijuht peab olema läbinud inimteguri esmase koolituse. 4.8.11 Kvaliteedijuht peab olema läbinud kütusepaakide ohutuse 1. faasi koolituse, kui organisatsioon korraldab suurte õhusõidukite (CS-25) jätkuvat lennukõlblikkust, mis on sertifitseeritud pärast 01.01.1958 ja millel on 30 või enam reisijakohta või mille maksimaalne kandevõime on 3402 kg või rohkem [Appendix IV to AMC M.A.706(f) and 145.B.102(c)]. 4.9 Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni jätkuva lennukõlblikkusejuht Organisatsioon peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava lennukõlblikkusejuhi, kes vastutab ärilise lennutranspordiga tegelevas organisatsioonis tehtavate jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööde juhtimise ja järelevalve vastavuse eest Osa-M nõuetele; olema kursis regulatsiooniga (määrus 1321/2014) ja organisatsiooni protseduuridega. 4.9.1 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab omama vähemalt 5 aastat praktilist kogemust õhusõidukite hoolduses, millest 2 aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise vallas. 4.9.2 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab omama lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni või lennunduse alast kutseharidust, mis on seotud õhusõiduki või selle komponentidega. Eelnimetatu võib asendada 5 aastase töökogemusega (hooldus, jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine või nende järelevalve) lisaks punktis 4.12.2 toodule [AMC M.A.706 -4.5]. 4.9.3 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab omama teadmisi kvaliteedisüsteemist. 4.9.4 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab omama teadmisi asjakohaste õhusõiduki tüüpide kohta. Aktsepteeritav on Osa-66 lisa III kohane tutvumiskoolitus (1. tase), mis on saadud kas Osa-147 koolitusorganisatsioonis, õhusõiduki tootja või mõne muu Lennuameti poolt aktsepteeritava koolitaja poolt. 4.9.5 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab olema läbinud Osa M koolituse. 4.9.6 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab olema läbinud inimteguri esmase koolituse. 4.9.7 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab olema läbitud kütusepaakide ohutuse 1. ja 2. faasi koolituse, kui organisatsioon korraldab suurte õhusõidukite (CS-25) jätkuvat lennukõlblikkust, mis on sertifitseeritud pärast 01.01.1958 ja millel on 30 või enam reisijakohta või mille maksimaalne kandevõime on 3402 kg või rohkem [Appendix IV to AMC M.A.706(f) and 145.B.102(c)]. 4.9.8 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab omama põhjalikke teadmisi jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatust. 4.9.9 Jätkuva lennukõlblikkuse juht peab omama üldteadmisi käitaja nõuetest ja protseduuridest, sh. lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustest ja lennutegevuskäsiraamatu asjakohastest osadest. 4.9.10 Jätkuva lennukõlblikkuse juhil peab olema võimalus otse pöörduda tegevjuhi poole. 4.9.11 Jätkuva lennukõlblikkuse juht ei tohi töötada Osa-145 hooldusorganisatsioonis, mis on sõlminud käitajaga lepingu, välja arvatud juhul, kui Lennuamet on andnud sellele konkreetse nõusoleku [M.A.706(e)]. 4.10 Osa-M alajagu F hooldusorganisatsiooni tegevjuht Organisatsioon peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava hooldusorganisatsiooni tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud Osa-M alajagu F nõuete kohaselt [M.A.606(a)]. 4.10.1 Tegevjuht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise, toimimise ja parendamise eest. 4.10.2 Nõutav on Osa-M alajagu F üldiste teadmiste olemasolu (küsitlev vestlus Lennuametis). Ei pea omama tehnilisi teadmisi hooldusorganisatsiooni käsiraamatus defineeritud hooldusstandardite kohta. 4.10.3 Kui tegevjuht ei ole ettevõtte üldjuht (chief executive officer), peab olema tagatud tema otsene juurdepääs organisatsiooni tegevjuhile. Tegevjuht peab omama piisavalt õigusi hooldustegevuse rahastamisel. [AMC M.A.606(a)]. 4.10.4 Väikeses hooldusorganisatsioonis võib tegevjuht olla ka punktides 4.14 ja 4.15 nimetatud Osa-M alajagu F valdkonna juht [AMC M.A.606(b)2]. 4.11 Osa-M alajagu F hooldusorganisatsiooni hooldusjuht Organisatsioon peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava hooldusjuhi, kes vastutab tellitud hooldustööde nõuetekohase täitmise eest, kaasa arvatud hoolduse käigus avastatud defektide kõrvaldamise eest vastavalt Osa-M alajaos F määratud standarditele ning vastutab M.A.616 sisekontrollist tulenevate korrigeerivate tegevuste täitmise eest [AMC M.A.606(b)3]. Hooldusjuht peab omama: 4.11.1 teadmisi ja praktilist kogemust lennuohutusstandardite ja ohutu hoolduspraktika rakendamisel [AMC M.A.606(c)2.1]. 4.11.2 põhjalikke teadmisi organisatsiooni käsiraamatu ning Osa-M ja sellega seonduvate nõuete ja protseduuride osas [AMC M.A.606(c)2.2]. 4.11.3 vähemalt viis aastat lennunduskogemust, millest vähemalt kolm on praktiline hoolduskogemus [AMC M.A.606(c)2.3]. 4.11.4 asjakohaste õhusõidukite tutvumiskoolitust Osa-147 koolitusorganisatsioonis (Osa-66 lisa III 1.tase), õhusõiduki valmistaja juures või mõnes teises Lennuametile aktsepteeritavas kohas. [AMC M.A.606(c)2.4]. 4.11.5 Osa M koolitust. 4.11.6 inimteguri esmast koolitust. 4.11.7 teadmisi hooldusstandarditest [AMC M.A.606(c)2.5]. 4.12 Osa-M alajagu F hooldusorganisatsiooni töökojajuht Organisatsioon peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava töökojajuhi, kes vastutab tellitud hooldustööde nõuetekohase täitmise eest, kaasa arvatud hoolduse käigus avastatud defektide kõrvaldamise eest vastavalt Osa-M alajaos F määratud standarditele ning vastutab M.A.616 sisekontrollist tulenevate korrigeerivate tegevuste täitmise eest [AMC M.A.606(b)4]. Töökoja juht peab omama: 4.12.1 teadmisi ja praktilist kogemust lennuohutusstandardite ja ohutu hoolduspraktika rakendamisel [AMC M.A.606(c)2.1]. 4.12.2 põhjalikke teadmisi organisatsiooni käsiraamatu ning Osa-M nõuete ja sellega seotud nõuete ja protseduuride osas [AMC M.A.606(c)2.2]. 4.12.3 vähemalt viis aastat lennunduskogemust, millest vähemalt kolm on praktiline hoolduskogemus [AMC M.A.606(c)2.3]. 4.12.4 praktilisi teadmisi asjakohaste hooldatavate komponentide või eritööde kohta. Tõendus teadmiste kohta võib olla kirjalik tunnistus või tehakse teadmiste hinnang Lennuametis, mis fikseeritakse kirjalikult [AMC M.A.606(c)2.4]. 4.12.5 Osa M koolitust. 4.12.6 inimteguri esmast koolitust. 4.12.7 teadmisi hooldusstandarditest [M.A.606(c)2.5]. 4.13 Osa-145 hooldusorganisatsiooni tegevjuht Organisatsioon peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud Osa-145 nõuete kohaselt [145.A.30(a)]. Tegevjuht peab: 4.13.1 tagama, et hooldustööde tegemiseks kooskõlas punkti 145.A.65 lõikega b on organisatsioonil olemas kõik vajalikud vahendid [145.A.30(a)1]. 4.13.2 tagama tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise, toimimise ja parendamise eest. 4.13.3 kehtestama ja ellu viima punkti 145.A.65 lõikes a määratletud ohutuse- ja kvaliteedipoliitikat [145.A.30(a)2]. 4.13.4 omama põhiteadmisi Osa 145 kohta (küsitlev vestlus Lennuametis) [145.A.30(a)3]. Ei pea omama tehnilisi teadmisi hooldusorganisatsiooni käsiraamatus defineeritud hooldusstandardite kohta. 4.13.5 Kui Tegevjuht ei ole organisatsiooni tegevjuht, peab olema tagatud tema otsene juurdepääs organisatsiooni tegevjuhile. Tegevjuht peab omama piisavalt õigusi hooldustegevuse rahastamisel [AMC 145.A.30(a)]. 4.13.6 Väikeses Osa-145 hooldusorganisatsioonis, kus hooldusesse on aktiivselt kaasatud kuni 10 inimest, võib tegevjuht olla ka punktides 4.17 – 4.20 nimetatud Osa-145 valdkonna juht [AMC 145.A.30(b)2]. 4.14 Osa-145 hooldusorganisatsiooni kvaliteedijuht Organisatsioon peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava kvaliteedijuhi, kes vastutab kvaliteedi tagamise süsteemi ja selle pideva parendamise eest organisatsioonis, kaasa arvatud sellega seotud punkti 145.A.65 lõikes c nõutava tagasiside korra täitmise eest. 4.14.1 Kvaliteedijuhil peab olema võimalik suhelda tegevjuhiga vahetult, et tegevjuht saaks olla kursis kvaliteedi ja nõuete täitmisega seotud küsimustega. 4.14.2 Kvaliteedijuht peab tagama mistahes tegevuse allhankena tellimisel või ostmisel tellitud või ostetud teenuse või toote vastavuse kohaldatavatele nõuetele ( st allhankijate ohje) 4.14.3 Kvaliteedijuht peab olema sõltumatu ja ei tohi olla teise valdkonna juhtivtöötaja. Peab tundma kvaliteedisüsteemi ja kvaliteedi tagamise põhimõtteid, olema kursis kehtiva regulatsiooniga lennunduses ja organisatsiooni protseduuridega. 4.14.4 Kvaliteedijuht peab hästi orienteeruma rahvusvahelises ja riiklikus lennundusalases seadusandluses. 4.14.5 Kvaliteedijuht peab omama vähemalt aastast praktilise töö kogemust kvaliteedisüsteemis (kvaliteedi juhina, - audiitorina, -kontrollijana vms). 4.14.6 Kvaliteedijuht peab olema läbinud kvaliteedi juhtimise ja auditeerimise koolituse ning valdama auditeerimistehnikat. Nõutav eelnev kogemus lennunduses. 4.14.7 Kvaliteedijuht peab olema läbinud inimteguri esmane koolituse [AMC 145.A.30(e)6]. 4.14.8 Kvaliteedijuht peab olema läbinud kütusepaakide ohutuse 1. faasi koolituse, kui organisatsioon hooldab suuri õhusõidukeid (CS-25), mis on sertifitseeritud pärast 01.01.1958 ja millel on 30 või enam reisijakohta või mille maksimaalne kandevõime on 3402 kg või rohkem [Appendix IV to AMC 145.A.30(e) and 145.B10(3)]. 4.14.9 Osa-145 hooldusorganisatsiooni kvaliteedijuht peab olema läbinud Osa 145 koolituse. 4.15 Osa-145 hooldusorganisatsiooni liinihooldusjuht Organisatsiooni tegevjuht peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava liinihooldusjuhi, kes vastutab tellitud liinihooldustööde nõuetekohase täitmise eest, kaasa arvatud liinihoolduse käigus avastatud defektide kõrvaldamise eest vastavalt nõudes 145.A.65(b) määratud standarditele ning vastutab 145.A.65(c) kvaliteedi vastavuse jälgimisest tulenevate korrigeerivate tegevuste täitmise eest. 4.15.1 Liinihooldusjuht peab olema esindatud organisatsiooni juhtimise struktuuris. Liinihooldusjuhil peab olema võimalus otse pöörduda tegevjuhi poole. 4.15.2 Liinihooldusjuhilt nõutakse lennunduslikku tausta ja asjakohaste teadmiste olemasolu. 4.15.3 Liinihooldusjuht peab omama lennundustehnilist kutseharidust või muud samaväärset haridust. 4.15.4 Liinihooldusjuht peab heal tasemel tundma Osa-145 nõudeid ja organisatsiooni protseduure. 4.15.5 Liinihooldusjuht peab tundma organisatsiooni kvaliteedisüsteemi. 4.15.6 Soovitav on Osa-66 lennundustehnilise töötaja loa olemasolu. 4.15.7 Soovitav on õhusõiduki või selle komponentide hoolduskogemus. 4.15.8 Liinihooldusjuht peab olema läbinud Osa-145 koolituse. 4.15.9 Liinihooldusjuht peab omama teadmisi asjakohaste õhusõiduki tüüpide kohta. Aktsepteeritav on Osa-66 lisa III kohane tutvumiskoolitus (1. tase), mis on saadud kas Osa-147 koolitusorganisatsioonis, õhusõiduki tootja või mõne muu Lennuameti poolt aktsepteeritava koolitaja poolt. 4.15.10 Liinihooldusjuht peab olema läbinud inimteguri esmane koolituse ja saanud vajadusel jätkukoolitusi [AMC 2 145.A.30(e)]. 4.15.11 Liinihooldusjuht peab olema läbinud kütusepaakide ohutuse 1. faasi koolituse, kui organisatsioon hooldab suuri õhusõidukeid (CS-25), mis on sertifitseeritud pärast 01.01.1958 ja millel on 30 või enam reisijakohta või mille maksimaalne kandevõime on 3402 kg või rohkem [Appendix IV to AMC 145.A.30(e) and 145.B10(3)]. 4.16 Osa-145 hooldusorganisatsiooni baashooldusjuht Organisatsiooni tegevjuht peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava baashooldusjuhi, kes vastutab tellitud baashooldustööde nõuetekohase täitmise eest angaaris, kaasa arvatud baashoolduse käigus avastatud defektide kõrvaldamise eest vastavalt nõudes 145.A.65(b) määratud standarditele ning vastutab 145.A.65(c) kvaliteedi vastavuse jälgimisest tulenevate korrigeerivate tegevuste täitmise eest. 4.16.1 Baashooldusjuht peab olema esindatud organisatsiooni juhtimise struktuuris. Baashooldusjuhil peab olema võimalus otse pöörduda tegevjuhi poole. 4.16.2 Baashooldusjuhilt nõutakse lennunduslikku tausta ja asjakohaste teadmiste olemasolu. 4.16.3 Baashooldusjuht peab omama lennundustehnilist kutseharidust või muud samaväärset haridust. 4.16.4 Baashooldusjuht peab heal tasemel tundma Osa-145 nõudeid ja organisatsiooni protseduure. 4.16.5 Baashooldusjuht peab tundma organisatsiooni kvaliteedisüsteemi. 4.16.6 Soovitav on Osa-66 lennundustehnilise töötaja loa olemasolu. 4.16.7 Soovitav on õhusõiduki või selle komponentide hoolduskogemus. 4.16.8 Baashooldusjuht peab olem läbinud Osa-145 koolituse. 4.16.9 Baashooldusjuht peab omama teadmisi asjakohaste õhusõiduki tüüpide kohta. Aktsepteeritav on Osa-66 lisa III kohane tutvumiskoolitus (1. tase), mis on saadud kas Osa-147 koolitusorganisatsioonis, õhusõiduki tootja või mõne muu Lennuameti poolt aktsepteeritava koolitaja poolt. 4.16.10 Baashooldusjuht peab olema läbinud inimteguri esmase koolituse ja saanud vajadusel jätkukoolitusi [AMC 2 145.A.30(e)]. 4.16.11 Peab olema läbinud kütusepaakide ohutuse 1. faasi koolituse, kui organisatsioon hooldab suuri õhusõidukeid (CS-25), mis on sertifitseeritud pärast 01.01.1958 ja millel on  30 või enam reisijakohta või mille maksimaalne kandevõime on 3402 kg või rohkem [Appendix IV to AMC 145.A.30(e) and 145.B10(3)]. 4.17 Osa-145 hooldusorganisatsiooni töökojajuht Organisatsiooni tegevjuht peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava töökojajuhi, kes vastutab õhusõiduki komponentide hooldustööde nõuetekohase täitmise eest töökojas, kaasa arvatud hoolduse käigus avastatud defektide kõrvaldamise eest vastavalt nõudes 145.A.65(b) määratud standarditele ning vastutab 145.A.65(c) kvaliteedi vastavuse jälgimisest tulenevate korrigeerivate tegevuste täitmise eest. 4.17.1 Töökojajuht peab olema esindatud organisatsiooni juhtimise struktuuris. 4.17.2 Töökoja juhilt nõutakse komponentide hooldamiseks või eritööde tegemiseks asjakohaste teadmised olemasolu, 4.17.3 Töökojajuht peab omama eelnevat töökogemust õhusõidukite, asjakohaste komponentide hoolduses või eritööde osas. 4.17.4 Töökojajuht peab olem läbinud Osa-145 koolituse. 4.17.5 Töökojajuht peab heal tasemel tundma Osa-145 nõudeid ja organisatsiooni protseduure 4.17.6 Töökojajuht peab tundma organisatsiooni kvaliteedisüsteemi. 4.17.7 Töökojajuht peab olema läbinud inimteguri esmane koolituse [AMC 145.A.30(e)6]. 4.17.8 Töökojajuht peab olema läbinud kütusepaakide ohutuse 1. faasi koolituse, kui organisatsioon hooldab suurte õhusõidukite (CS-25), mis on sertifitseeritud pärast 01.01.1958 ja millel on 30 või enam reisijakohta või mille maksimaalne kandevõime on 3402 kg või rohkem, kriitilisi komponente [Appendix IV to AMC 145.A.30(e) and 145.B10(3)]. 4.17.9 Töökojajuhil peab olema võimalus otse pöörduda tegevjuhi poole. 4.18 Osa-147 lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tegevjuht Organisatsiooni peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik koolituskohustused on rahastatud ning täidetud Osa-147 nõuete kohaselt [147.A.105(a)]. 4.18.1 Suures lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis (50 või enam tudengit) võib tegevjuht olla ka koolitusjuht (vaata punkti 4.23). Väikeses koolitusorganisatsioonis võib tegevjuht olla lisaks ükskõik millise valdkonna juht [AMC 147.A.105]. 4.19 Osa-147 lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni kvaliteedijuht Organisatsiooni tegevjuht peab olema ametisse määranud Lennuametile vastuvõetava kvaliteedijuhi, kes vastutab kvaliteedi tagamise süsteemi eest, kaasa arvatud nõutava tagasiside andmise korra täitmise eest. 4.19.1 Kvaliteedijuhil peab olema võimalik suhelda tegevjuhiga vahetult, et tegevjuht saaks olla kursis kvaliteedi ja nõuete täitmisega seotud küsimustega. 4.19.2 Suures koolitusorganisatsioonis (50 või enam tudengit) võib kvaliteedijuht olla instruktor või eksamineerija. Väikeses organisatsioonis võib kvaliteedijuht olla lisaks ükskõik millise valdkonna juht [AMC 147.A.105]. 4.19.3 Kvaliteedijuht peab tundma kvaliteedijuhtimissüsteemi, kvaliteedi tagamise põhimõtteid ja auditeerimistehnikat. Eriti soovitav on eelnev kogemus lennunduses. 4.19.4 Kvaliteedijuht peab tagama mistahes tegevuse allhankena tellimisel või ostmisel tellitud või ostetud teenuse või toote vastavuse kohaldatavatele nõuetele ( st allhankijate ohje). 4.19.5 Kvaliteedijuht peab omama põhjalikke teadmisi organisatsiooni käsiraamatu ning Osa-66 ja Osa-147 nõuete ja nendega seotud protseduuride osas. 4.19.6 Kvaliteedijuht peab omama vähemalt aastast praktikat töötades kvaliteedisüsteemis. 4.19.7 Kvaliteedijuht peab olema läbinud inimteguri esmase koolituse. 4.20 Osa-147 lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni koolitusjuht 4.20.1 Koolitusjuht peab omama põhjalikke teadmisi organisatsiooni käsiraamatu ning Osa-66 ja Osa-147 nõuete ja nendega seotud protseduuride osas. 4.20.2 Koolitusjuht peab teadma organisatsiooni koolitusvajadusi ning tagama kavandatavateks ülesanneteks ja kohalduvatele nõuetele vastavateks tegevusteks piisavalt kvalifitseeritud töötajaid. 4.20.3 Koolitusjuht peab olema läbinud inimteguri esmase koolituse. 4.21 Osa-147 lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni eksamijuht 4.21.1 Eksamijuht peab omama põhjalikke teadmisi organisatsiooni käsiraamatu ning Osa-66 ja Osa-147 nõuete ja nendega seotud protseduuride osas. 4.21.2 Eksamijuht peab demonstreerima Osa-66 eksamineerimisstandardi mõistmist ja vastutustundlikku suhtumist, et tagada objektiivne eksamineerimine. 4.21.3 Eksamijuht peab olema läbinud inimteguri esmase koolituse. 4.22 Osa-147 lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni eksamineerija 4.22.1 Eksamineerija peab olema määratletud organisatsiooni käsiraamatus [147.A.105(g)]. 4.22.2 Eksamineerija peab omama põhjalikke teadmisi organisatsiooni käsiraamatu ning Osa-66 ja Osa-147 nõuete ja nendega seotud protseduuride osas. 4.22.3 Eksamineerija peab demonstreerima Osa-66 eksamineerimisstandardi mõistmist ja vastutustundlikku suhtumist, et tagada objektiivne eksamineerimine [GM to 147.A.105(g)]. 4.22.4 Eksamineerija peab olema läbinud koolitusorganisatsiooni poolt näidiseksamineerimise hindamise positiivse tulemusega. 4.23 Osa-147 lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni praktika hindaja 4.23.1 Praktika hindaja peab olema määratletud organisatsiooni käsiraamatus [147.A.105(g)]. 4.23.2 Praktika hindaja peab omama lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni või lennunduse alast kutseharidust, mis on seotud asjakohase õhusõiduki või selle komponentidega. 4.23.3 Praktika hindaja peab omama vähemalt 4 aastast erialast töökogemust hinnatava praktika osas. 4.23.4 Praktika hindaja peab omama põhjalikke teadmisi organisatsiooni käsiraamatu ning Osa- 66 ja Osa-147 nõuete ja nendega seotud nõuete ja protseduuride osas. 4.23.5 Praktika hindaja peab olema läbinud inimteguri esmase koolituse. Ettepanekud ja arvamused Teenusstandard vaadatakse üle kord aastas ja muudetakse vastavalt vajadusele. Omapoolsed arvamused ja ettepanekud palume edastada Lennuametile Lõõtsa 5, 11415 Tallinn, telefon 610 3500, faks 610 3501, e-post [email protected]. Palume Teil teada anda kõigist juhtumitest, kui Teid ei ole teenindatud rahuldaval tasemel. Kui Lennuamet on Teie teenindamisel eksinud, siis me kindlasti vabandame Teie ees ja anname omalt poolt parima taoliste eksimuste vältimiseks tulevikus. Kaebused Kui Teil on kaebusi Lennuameti tegevuse kohta, on Teil õigus pöörduda avaldusega Lennuameti poole: Lõõtsa 5, 11415 Tallinn, telefonil 610 3500 , faks 610 3501, e-post [email protected] Lugupeetud Piret Palu Punkti 4.1.4 korrektne sõnastus on : Kirjale on lisatud Teie poolt viidatud teenusstandard. Lugupidamisega Marelle Pihlak Üldosakonna juhataja/Kommunikatsioonijuht +372 610 3589 www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415 Lennuamet From: Piret Palu [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, March 21, 2018 12:43 PM To: Lennuamet <[email protected]> Cc: Noreply Lennuamet <[email protected]> Subject: Teenusstandard Tere päevast! Käisin Teie dokumendiregistris otsimas lennundusorganisatsioonide juhtivtöötajate heakskiitmise teenusstandardit ja leidisngi sealt 22.02.2016 kinnitatud standardi. Kui aga selle lahti tegin, leidsin ühe punkti sealt kommentaaridega (väljavõte allpool). Seetõttu küsin igaks juhuks üle, kas see on ikka kehtiv dokument? Kui jah, siis milline on punkti 4.1.4 kehtiv sõnastus? Lugupidamisega, Piret Palu lennutegevuse vanemspetsialist lennusalk teabehaldus- ja menetlusosakond Politsei- ja Piirivalveamet Tel. 614 9236/ 57502839 E-mail: [email protected]