Kriminaalmenetluse 13260103868 lõpetamise määrus 05.12.2013

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 13260103868 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 05.12.2013, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Allar Nisu Kriminaalasja number: 13260103868 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 p 1 Kahtlustatava nimi: M.V. Kriminaalasjas alustati menetlust 17.10.2013 KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel. 04.11.2013 esitati M.V.ile kahtlustus KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, 17.10.2013 kella 09.30 ajal Tartus asuva maja hoovi viiva aia ees, s.o avalikus kohas, kolmandate ning asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul haaras tekkinud tüli käigus kahe käega kinni XX’i juustest ning sakutas, misjärel lõi XX’i ühel korral jalaga kõhupiirkonda. Oma tegevusega põhjustas M.V. XX’ile füüsilist valu ja tervisekahjustused. Prokuröri abi, tutvunud kriminaalasjas nr 13260103868 kogutud tõenditega, leiab, et esitatud kahtlustus on põhjendatud ning toimepandud kuritegu tõendatud. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 punktide 2 ja 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale või süüdistatavale kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse või teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või eelnimetatud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille toimepanemises M.V.i kahtlustatakse, on KarS § 4 lõike 3 kohaselt teise astme kuritegu. Lisaks ei näe karistusseadustiku eriosa KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette vangistuse alammäära. Nimetatud paragrahvi alusel võib isikule mõista karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on täidetud eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 mõttes tuleb hinnata M.V.i süü suurust. Süü suuruse hindamise juures tuleb arvestada konkreetset toimepandud kuritegu. Üheks süü suuruse hindamise kriteeriumiks on muuhulgas ka tekitatud kahju liik ja suurus. Prokuröri abi hinnangul on tekitatud kahju suurus selline, mis viitab väiksemale süüle. Konkreetsemalt on M.V. XX’ile tekitanud füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Hinnates eelkõige just tekitatud tervisekahjustusi, võib öelda, et tegemist ei ole olnud sedavõrd raskete kahjustusega, mis annaks aluse rääkida automaatselt ka suurest teosüüst. See tähendab, et praegusel juhul on olnud kuriteoga tekitatud kahju pigem kergemat laadi, mis vähendab ka süü suurust. Järgmiseks oluliseks kriteeriumiks süü suuruse hindamise juures on prokuröri abi hinnangul ka toimepandud kuriteo motiiv ja põhjus. Tuvastamist on leidnud, et kuriteo põhjuseks oli XX’i ja M.V.i poolt tekkinud konflikt ning arusaamatus seoses maja hoovis olnud puukuuriga. Prokuröri hinnangul on kuritegu M.V.i poolt toime pandud äkkviha tõttu, mis tähendab, et kuritegu on olnud ette planeerimata ning nö episoodilist laadi. Samuti tuleb arvestada seda, et mõlemad isikud on astunud algselt verbaalsesse konflikti vabatahtlikult, mis kestis toimikus olevate tõendite kohaselt enne kuriteo toimepanemist üsna pikka aega. Seega oleks olnud sisuliselt võimalik ka kannatanul endal tagajärg ära hoida, kui ta oleks hoidunud verbaalse konfliktiga kaasaminemast. Eeltoodu annab prokuröri abi hinnangul aluse rääkida väiksemast teosüüst. Ehk see tähendab, et suuremast teosüüst oleks alust rääkida siis, kui füüsilise vägivalla ohvriks oleks langenud näiteks juhuslik isik ilma eelneva konfliktita või kui kuritegu oleks olnud M.V.i poolt pikalt ette planeeritud ning toime pandud mõnel madalal motiivil. Seega võib kokkuvõtvalt väita, et M.V.i poolt toimepandud kuritegu ei ole olnud raske, mis tähendab, et on alust rääkida väiksemast teosüüst KrMS § 202 lõike 1 mõttes. Järelikult on täidetud ka kriminaalmenetluse lõpetamise eeldus. Järgmiseks peaks isik, kelle suhtes KrMS §-s 202 sätestatud alustel kriminaalmenetlus lõpetatakse, olema heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud. Kuna kannatanu XX ei ole esitanud tsiviilhagi ning puuduvad ka kriminaalmenetluse kulud, siis on käesolevas lõigus nimetatud eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks täidetud. Prokuröri abi peab vajalikuks siinkohal märkida, et käesoleva määruse koostamine ei võta kannatanu XX’ilt õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Viimaks tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamisel võib arvesse võtta kuriteo toimepannud isikut, tema varasemat käitumist ning ka eri- ja üldpreventiivseid aspekte. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. M.V.i näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kriminaalmenetlusi KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetatud. Hinnates M.V.i varasemat elukäiku, võib väita, et tegemist on olnud tegemist pigem episoodilist laadi kuritegeliku käitumisega. Ei ole alust arvata, et M.V. võiks edaspidi jätkata kuritegude toimepanemist. Seega leiab prokuröri abi, et M.V.i puhul ei ole otstarbeks kohaldada ka kriminaalrepressiooni, kuna isikut on võimalik mõjutada KrMS § 202 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit kohaldades. Samuti ei ole prokuröri abi hinnangul praegusel juhul olemas avalikku menetlushuvi ka üldpreventiivsetest asjaoludest lähtudes. Kokkuvõttes on seega täidetud kõik KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused, mis tähendab, et M.V.i suhtes esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §-s 202 sätestatud alustel, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 3, lg 3, lg 6, lg 7 ja KrMS § 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 13260103868 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: M.V. on kohustatud tegema 70 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 05.05.2014. 3. Tõkendi tühistamine: Tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Vahistuse andmed: Kahtlustatav vahistuses ei viibinud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Kannatanule ja kahtlustatavale. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. ___________________ Allar Nisu Prokuröri abi