Kriminaalmenetluse 13260103516 lõpetamise määrus

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 13260103516 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 21.02.2014, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: Prokuröri abi Allar Nisu Kriminaalasja number: 13260103516 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 p 1 Kahtlustatava nimi ja isikukood: K.V. Kriminaalasjas alustati menetlust 23.09.2013 KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel. 07.02.2014 esitati K.V.le kahtlustus KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, 22.09.2013 kella 00.45 paiku Tartus, tänavate ristmikul, s.o avalikus kohas ning kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus kolmandate isikute rahu ja avalikku korda sellega, et tõmbas CC sõiduteele pikali maha ning lõi teda korduvalt käte- ja jalgade pea- ning kehapiirkonda. CC’l õnnestus aga püsti tõusta ning eemale joosta, kuid K.V. järgnes talle ning tõmbas ta uuesti sõiduteele maha, misjärel lõi teda korduvalt käte- ja jalgadega pea- ning kehapiirkonda. Peale seda tõusis CC uuesti püsti ning jooksis eemale, kuid K.V. sai CC uuesti kätte ning tõmbas ta sõiduteele pikali, misjärel lõi teda korduvalt käte- ja jalgadega kehapiirkonda. Toimepandud teoga põhjustas K.V. CC’le füüsilist valu ning tervisekahjustused – kulmuhaava ja silmapiirkonna kontusiooni. Prokuröri abi, tutvunud kriminaalasjas nr 13260103516 kogutud tõenditega, leiab, et esitatud kahtlustus on põhjendatud. Tõendite alusel on võimalik väita, et K.V. on kahtlustuses märgitud ajal ja kohas toime pannud KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 punktide 2 ja 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale või süüdistatavale kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse või teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või eelnimetatud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille toimepanemises K.V.t kahtlustatakse, on KarS § 4 lõike 3 kohaselt teise astme kuritegu. Lisaks ei näe karistusseadustiku eriosa KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette vangistuse alammäära. Nimetatud paragrahvi alusel võib isikule mõista karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on täidetud eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 mõttes tuleb hinnata K.V. süü suurust. Süü suuruse hindamise juures tuleb arvestada konkreetset toimepandud kuritegu. Üheks süü suuruse hindamise kriteeriumiks on muuhulgas ka tekitatud kahju liik ja suurus. Prokuröri abi hinnangul on tekitatud kahju suurus selline, mis viitab väiksemale süüle. Tuvastamist on leidnud, et K.V. on tekitanud CC’le küll füüsilist valu ja tervisekahjustusi, kuid hinnates eelkõige just tekitatud tervisekahjustusi, võib öelda, et tegemist ei ole olnud sedavõrd raskete kahjustusega, mis annaks aluse rääkida automaatselt ka suurest teosüüst. See tähendab, et praegusel juhul on olnud kuriteoga tekitatud kahju pigem kergemat laadi, mis vähendab ka süü suurust. Järgmiseks oluliseks kriteeriumiks süü suuruse hindamise juures on prokuröri abi hinnangul ka toimepandud kuriteo motiiv ja põhjus. Tuvastamist on leidnud, et kuriteo põhjuseks oli K.V. ja CC vahel eelnevalt ööklubis tekkinud tüli. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt ei ole välistatud, et tüli põhjustajaks ööklubis võis olla CC. See annab prokuröri abi hinnangul aluse rääkida antud juhul ka väiksemast teosüüst. Suuremast teosüüst oleks alust rääkida näiteks juhul, kui K.V. poolt kasutatud füüsilise vägivalla ohvriks oleks langenud juhuslik isik ilma eelneva omapoolse provokatsioonita. Kokkuvõtvalt võib kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt väita, et K.V. poolt toimepandud tegu ei ole olnud raske, mis tähendab, et on alust rääkida väiksemast teosüüst KrMS § 202 lõike 1 mõttes. Järelikult on täidetud ka kriminaalmenetluse lõpetamise eeldus. Järgmiseks peaks isik, kelle suhtes KrMS §-s 202 sätestatud alustel kriminaalmenetlus lõpetatakse, olema heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud. Kannatanu CC on esitanud tsiviilhagi, milles nõuab 170 euro hüvitamist. Kahtlustatav K.V. on kinnitanud, et ta on nõus hüvitama CC’le kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalmenetluse kulud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Viimaks tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamisel võib arvesse võtta kuriteo toimepannud isikut, tema varasemat käitumist ning ka eri- ja üldpreventiivseid aspekte. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. K.V. näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kriminaalmenetlusi KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetatud. Hinnates K.V. varasemat elukäiku, võib väita, et tema puhul on olnud tegemist pigem episoodilist laadi kuritegeliku käitumisega. Ei ole alust arvata, et K.V. võiks edaspidi jätkata kuritegude toimepanemist. Seega leiab prokuröri abi, et K.V. puhul ei ole otstarbeks kohaldada kriminaalrepressiooni, kuna isikut on võimalik mõjutada KrMS § 202 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit kohaldades. Samuti ei ole prokuröri abi hinnangul praegusel juhul olemas avalikku menetlushuvi ka üldpreventiivsetest asjaoludest lähtudes. Kokkuvõttes on seega täidetud kõik KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused, mis tähendab, et K.V. suhtes esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §-s 202 sätestatud alustel, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2, lg 3, lg 7 ja KrMS § 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 13260103516 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: K.V. on kohustatud tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse tähtajaks määrata 21.06.2014. Lisaks on K.V. kohustatud hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju – 170 eurot. Kohustuse tähtajaks määrata 21.04.2014. 3. Tõkendi tühistamine: 07.02.2014 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld – tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Pakendis nr 1 olevad teksapüksid ja pakendis nr 2 olev triiksärk tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule CC’le. 5. Vahistuse andmed: Kahtlustatav vahistuses ei viibinud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Kannatanule ja kahtlustatavale. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. ___________________ Allar Nisu Prokuröri abi Olen kohustustega nõus: ___________________ (nimi ja allkiri)