KAASKIRI KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS EESTI BIOEETIKA JA
INIMUURINGUTE NÕUKOGULE
UURIMISTÖÖ ANDMED
Uurimistöö täielik nimetus: Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed
lahendused
EBIN uurimistöö varasem kooskõlastamine - 14. aprill 2020 nr 1.1-12/660
Vastutav uurija: Anneli Uusküla
Pöördume Nõukogu poole uurimistöös metoodikas muudatuse kooskõlastamiseks.
Uurimistöö põhieesmärk:
Uuringu põhieesmärgiks on luua tõendus, et tõhustamaks emakakaelavähi ennetust. Selleks
soovime koguda võimalikult mitmekesised ja vajalikud andmed nii uuringus osalevatelt
naistelt, EGV-st kui ka Eesti tervise administratiivsetest andmebaasidest (raviasutused,
haigekassa, tervise infosüsteemist) ja registritest (vähiregister, vähi sõeluuringute register,
surma põhjuste register, raseduse infosüsteem). Kogutud andmete alusel on võimalik statistilist
modelleerimist ning tehisintellekti (TI) kasutades hinnata (prognoosida) naiste riski
emakakaelavähi tekkeks. Selline info on vajalik, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring
individuaalsetele vajadustele (riskipõhine sõeluuring). Plaanitud uuring panustab oluliselt
valdkonna (vähiteke, vähi ennetus, riskipõhine sõeluuring, personaalne sõeluuring)
teadusearengusse. Lisaks on uuringu tulemused oluliseks sisendiks emakakaelavähi ennetuse
(sõeluuringu) korralduse optimeerimisele Eestis.
Uuringusse kaasamine algas oktoobris 2020.a. Praeguseks on uuringus osalenud 648 naist.
Uuringu protokolli muudatuseks pöördume peale esmast andmeanalüüsi ja tulemuste
arutamist uurimismeeskonnas.
Kõrge riskiga HPV (hrHPV) levimus uuringus osalenud 30-33 aastaste naiste hulgas oli 21%
ja vanema vanusrühma naiste hulgas 10%. Kui nooremate naiste hulgas kirjeldatud hrHPV
levimus on sarnane paljude teistes Euroopa riikides kirjeldatule, siis vanemas vanusrühmas
leitud 10%-ne levimus on ’oodatust’ kaks korda kõrgem.12
Alates 2021.a tõsteti Eesti emakakaelavähi sõeluuringu sihtrahvastiku vanus 65. eluaastani
(seni 55 aastat). Muudatus on põhjendatud, kuna pooled emakakaelavähi juhud
diagnoositakse Eestis naistel vanuses üle 55 aasta (seega kuni 2020.a. peale sõeluuringus
osaluse lõppu).
Lähtuvalt uuringu esmastest tulemustest ja Eestis sõeluuringu sihtrühma muudatustest teeme
ettepaneku laiendada uuringusse kutsutavate naiste vanuskoosseisu.
1
Andersen B, Christensen BS, Christensen J, Ejersbo D, Heje HN, Jochumsen KM, Johansen T, Larsen LG,
Lynge E, Serizawa R, Viborg PH, Waldstrøm M. HPV-prevalence in elderly women in Denmark. Gynecol
Oncol. 2019 Jul;154(1):118-123. doi: 10.1016/j.ygyno.2019.04.680. Epub 2019 May 11. PMID: 31088688.
2
Hermansson RS, Olovsson M, Hoxell E, Lindström AK. HPV prevalence and HPV-related dysplasia in elderly
women. PLoS One. 2018 Jan 10;13(1):e0189300. doi: 10.1371/journal.pone.0189300. PMID: 29320507;
PMCID: PMC5761845.
Seni oli uuringusse kutsutute vanus 30 – 55 aastat. Soovime uuringusse kutsuda ka vanemaid
naisi ning sellega seoses laiendada kaasamiskriteeriumit – vanusrühmale 30 – 70 eluaastat.
Peame oluliseks kaasata ka naisi vanuses 65 ja enam aastaid, kuna selle vanusrühma naiste
hulgas diagnoositakse 25% kõigist emakakaelavähkidest Eestis. Lisaks on teave ka
teaduslikult oluline ning võimaldab detailsemalt analüüsida vanus / hrHPV tüübispetsiifilisi
erisusi nii Eesti sisesi kui ka rahvusvahelises võrdluses.
Uuringu metoodikas ei kaasne vanuskoosseisu muutmisele mingeid täiendavaid muudatusi.
Vanusrühma laienemisega seoses on väikesed muudatus uuringu esimeses informeerivas
kirjas (lisatud taotlusele).
Oleme väga tänulikud Nõukogule, kui meie taotlust on võimalik menetleda kiirkorras.
Uuringusse kaasamise mitmeetapiline protsess on praeguseks sujuvalt kulgev. Kaasamise
lõpetamine ja uuesti alustamine võib töötajate muude uute kohustuste tõttu olla
komplitseeritud ning aeganõudev.
Lugupidamisega
Anneli Uusküla
TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
8. jaanuar 2021.a.
Lisa.
Muudatustega põhitaotlus
Esimesed informeerivad kirjad eesti ja vene keeles.
UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE
NÕUKOGULE
1. UURIMISTÖÖ ANDMED
Uurimistöö täielik nimetus: Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused
Uurimistöö toimumiskoht:
TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, TÜ genoomika instituut, Eesti geenivaramu (EGV)
Uurimistöö põhieesmärk:
Uuringu põhieesmärgiks on luua tõendus, et tõhustamaks emakakaelavähi ennetust. Selleks soovime
koguda võimalikult mitmekesised ja vajalikud andmed nii uuringus osalevatelt naistelt, EGV-st kui ka
Eesti tervise administratiivsetest andmebaasidest (raviasutused, haigekassa, tervise infosüsteemist)
ja registritest (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, raseduse
infosüsteem). Kogutud andmete alusel on võimalik statistilist modelleerimist ning tehisintellekti (TI)
kasutades hinnata (prognoosida) naiste riski emakakaelavähi tekkeks. Selline info on vajalik, et
kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele (riskipõhine sõeluuring).
Plaanitud uuring panustab oluliselt valdkonna (vähiteke, vähi ennetus, riskipõhine sõeluuring,
personaalne sõeluuring) teadusearengusse. Lisaks on uuringu tulemused oluliseks sisendiks
emakakaelavähi ennetuse (sõeluuringu) korralduse optimeerimisele Eestis.
2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED
2.1. Vastutav uurija
ees- ja perekonnanimi: Anneli Uusküla
teaduslik kraad: MD, PhD
amet: epidemioloogia professor
töökoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu
telefoninumber: 737 4195
e-post:
[email protected]
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
1
2.2. Kaastöötajad
ees- ja perekonnanimi: Kersti Pärna
teaduslik kraad: MD, PhD
amet: dotsent
töökoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu
telefoninumber: 737 4193
e-post:
[email protected]
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
ees- ja perekonnanimi: Anna Tisler-Sala
teaduslik kraad: MSc
amet: doktorant
töökoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu
telefoninumber: 556 05098
e-post:
[email protected]
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
ees- ja perekonnanimi: Karolin Toompere
teaduslik kraad: MSc
amet: analüütik
töökoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, juhataja
töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu
telefon: 737 4198
e-post:
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
ees- ja perekonnanimi: Lili Milani
teaduslik kraad: PhD
amet: epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur, asedirektor
töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool
töökoha aadress: Riia 23b, 51011 Tartu
telefoninumber: 530 45400
e-post:
[email protected]
2
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
ees- ja perekonnanimi: Triin Laisk
teaduslik kraad: PhD
amet: reproduktiivgenoomika teadur
töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool
töökoha aadress: Riia 23b, 51011, tartu
telefoninumber: 513 3527
e-post:
[email protected]
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
ees- ja perekonnanimi: Triinu Temberg
teaduslik kraad: MSc (biomeditsiin)
amet: andmekogumise spetsialist
töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool
töökoha aadress: Riia 23b, 510100 Tartu
telefoninumber: 737 4031
e-post:
[email protected]
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
ees- ja perekonnanimi: Esta Pintsaar
amet: andmekogumise spetsialist
töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool
töökoha aadress: Riia 23b, 51011 Tartu
telefoninumber: 737 4030
e-post:
[email protected]
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
ees- ja perekonnanimi: Mari-Liis Tammesoo
amet: bioinformaatik
töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool
töökoha aadress: Riia 23b, 51011 Tartu
telefoninumber: 737 4004
e-post:
[email protected]
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
3
2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja
on uurimistöö korraldamisega nõus:
ees- ja perekonnanimi: Ruth Kalda, PhD
amet: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, juhataja
töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu
kuupäev:
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
ees- ja perekonnanimi: Mait Metspalu, PhD
amet: TÜ genoomika instituudi direktor
töökoha aadress: Riia 23b, 51011 Tartu
kuupäev:
allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE
Allikas: Balti teaduskoostöö programm (EMP416)
Uurimistöös inimuuringuga (uuritavatelt naistelt andmete kogumisega) seotud töötasud on 2020.
aastal 45 885 eurot. Muud kulud (va üldkululõiv) 52 480 eurot (sh laboratoorne testimine HPV
suhtes).
Uuritavatele kompensatsiooni ei maksta.
4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST
Emakakaelavähk (RHK-10, C53) on naistel üks sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja maailmas,
millesse haigestub aastas üle poole miljoni naise (1). Eestis on emakakaelavähk 30–49-aastaste naiste
hulgas sageduselt teine pahaloomuline kasvaja. Aastal 2012 oli Eestis emakakaelavähi standarditud
esmashaigestumuskordaja 19,2 100 000 elaniku kohta, mis on võrreldes Soomega (4,3 100 000
kohta) 4 korda kõrgem (2). Aastal 2016 oli emakakaelavähi standarditud suremuskordaja 4,4 100 000
elaniku kohta (Soomes 1,1) (2), mis on aastast 2006 (4,6) püsinud sisuliselt muutumatuna (2;3).
4
Kõige olulisem riskitegur emakakaelavähi kujunemisel on kõrge onkogeense riskiga inimese
papilloomiviiruse (human papillomavirus, HPV) nakkus ja selle püsimine pikka aega, mis tekitab
emakakaelaepiteelis haiguslikud muutused, mille lõpptulemusena võib välja areneda pahaloomuline
kasvaja (4). Lisaks on emakakaelavähi riskiteguriteks suitsetamine (5), alkoholi tarvitamine (6),
pikaajaline hormonaalsete kontratseptiivsete vahendite kasutamine, mitmed sünnitused/abordid
naise elus ja nõrgenenud immuunsüsteem (ravimid, HIV) (7).
Emakakaelavähi riski mõjutavad oluliselt ka geneetilised faktorid, eelkõige erinevad HLA haplotüübid
(8). Infot geneetiliste riskifaktorite kohta saab kasutada individuaalsete geneetilise riski hinnangute
koostamiseks, mis võimaldab naisi jagada erinevatesse riskikategooriatesse. Nii on näidatud, et 5%
kõige kõrgema geneetilise riskiga naiste seas on emakakaelavähi tekke tõenäosus 22%, samas kui
HPV-ga nakatunud naiste seas keskmiselt on see 1% (8,9).
Üheks olulisemaks emakakaelavähi ennetamise võimaluseks on sõeluuring, mis on Põhjamaades
kasutusel juba 1960. aastatest. Just rahvastikupõhise ja organiseeritud sõeluuringuga seostatakse
märkimisväärset emakakaelavähki haigestumise ja suremise langust neis (jt arenenud) (10).
Sõeluuringu mõju nähtub võrdlusest põhjanaabritega: keskmiselt diagnoositakse Eesti naistel aastas
180 uut emakakaelavähi juhtu. See on 25 juhtu 100 000 naise kohta, kuid Soomes on sama näitaja
viis ja Rootsis kümme juhtu 100 000 naise kohta (12). Eestis korraldatakse emakakaelavähi
sõeluuringut 2006. aastast ning uuringutele kutsutakse 30–70-aastaseid ravikindlustatud naisi iga
viie aasta järel (11). Seni pole emakakaelavähi sõeluuring Eestis soovitud tulemust andnud –
haigestumine ja suremus pole vähenenud (13). Aastas sureb emakakaelavähki Eestis ligikaudu 60
naist, s.o kolm korda rohkem kui Põhjamaades. Üheks probleemiks Eestis on madal sõeluuringus
osalemise määr (<35% 2017) 14). Pap-testil põhinev ja ebapiisava osalusmääraga sõeluuring pole
toonud kaasa emakakaelavähi esmashaigestumuse ega ka suremuse vähenemist Eestis (13).
Enamik naisi, kes rahvastikupõhises sõeluuringus osalevad, on väga madala emakakaelavähi riskiga,
mistõttu selline (mass)sõeluuring on kulukas. Riskipõhine sõeluuringu teostatavuse, efektiivsuse ja
kulutõhususe hindamine on oluline teadusküsimus. Riskipõhine sõeluuring eeldab individuaalse
riskitaseme teadmist ning sõeluuringu (sageduse, sõeltesti valik) sobitamist riskitasemele.
Käesoleva teadusuuringu eesmärgiks ongi analüüsida individuaalse emkakakaelavähi riski
prognoosimise võimekust, kasutades mitmekesiseid (individuaalse taseme) andmeid emakakaelavähi
riski tõstvate ning kaitsvate (ennetavate) tegurite kohta.
Taotluse esitajal ja kaasuurijatel on kogemus sarnase andmekoosseisu ja kavandiga uuringute
kavandamise, andmete analüüsi ja korrektse käsitlemisega sh uuringutega
5
mis sisaldavad uuritavate poolt kodus bioloogilise materjali kogumist ning postiga
uurijatele/laborisse saatmist (15;16);
milles on kasutatud administratiivseid andmebaase haiguseelsete seisundite (sh emakakaela-
vähi) (17), haigestumuse (18) ja suremuse (18;19) (20;21) hindamiseks;
- EGV uuringud, kus on küsitluseks uuesti doonorite poole pöördutud. Näiteks võib tuua
uurimistöö „Mikroobikoosluse ja tervise vaheliste seoste uurimine Tartu Ülikooli Eesti
Geenivaramu kohordis“, millele on saadud TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastus nr
266/T-10. Nimetatud uuringu raames on saadud luba depseudonüümida kuni 4000
geenidoonori isikuandmed, et nendega ühendust võtta. Uurimistöö eesmärk on välja
selgitada suu ja soolestiku mikroobikoosluse seoseid geenidoonorite tervisenäitajatega,
mikrobioota rolli erinevate haiguste kujunemisel ja ravimite metabolismis ja taluvuses. EGV-l
on välja kujunenud täpne reeglistik depseudonüümimise turvaliseks läbiviimiseks.
5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS
Emakakaelavähi ennetustöös ja ravivõimaluste edendamises on tehtud olulisi edusamme, kuid
Euroopa riikides emakakaelavähiga seotud haiguskoormuses ja ennetamise meetmete rakendamises
esineb märkimisväärseid erisusi.
Käesoleva uuringu üldeesmärk on kasutada isikupõhiseid ning erinevate registrite ja tervisega seotud
andmebaaside andmeid, et luua andmestik, mis võimaldab mudeldamise ning tehisintellekti (TI) abil
hinnata individuaalset emakakaelavähi riski. Kuna onkogenees on pikaajaline protsess, vajatakse
sekundaarseid (registrite, tervise-andmebaaside) andmeid pikema ajaperioodi (2005–2030) kohta.
Uurimistöö tulemusi on võimalik kasutada personaalsete/optimaalsete emakakaelavähki ennetavate
sekkumiste kujundamise informeerimiseks (tõenduspõhiseks otsustamiseks).
Uuringu eesmärgiks on:
1) välja selgitada uuringusse kaasatud naiste emakakaelavähiga seotud riskitegurid, sh.
geneetilised riskitegurid EGV-st ja naistelt endilt saadud andmed põhjal (uuringu küsimustik,
EGV andmed)
oluline uuringu komponent on HPV olemasolu või puudumise kindlaks tegemine
uuritavatel naistel, milleks kasutatakse uuritava poolt kogutud materjali (tupe äie)
testimist;
2) uurida uuringusse kaasatud naiste tervist ja tervishoiuteenuse kasutamist linkides andmeid
tervise administratiivsete andmebaaside (raviasutused, haigekassa, tervise infosüsteemist) ja
6
registritega (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, raseduse
infosüsteem) – sekundaarsed andmed;
3) prognoosida emakakaelvähi individuaalse riski, kasutades statistilist mudeldamist ning
tehisintellekti;
4) hinnata erinevate sekkumiste (nt. sõeluuringus osalus, emakakaelavähieelsete seisundite ravi)
kulutõhusust;
5) luua tõendus emakakaelavähi ennetuse (sõeluuringu) optimaalse korralduse väljaarendamiseks.
6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG
Planeeritud uuring kestab aprill 2020 – detsember 2032:
(1) Uuritavate poole pöördumine ja küsitlusuuring koos HPV testimisega toimub Balti
teaduskoostöö programmi poolt rahastatud projekti (EMP416) raames perioodil 1.04.2020-
31.07.2023 (ajakava all olevas tabelis);
TEGEVUS Aasta
1 2 3 4
Uuringu plaani kooskõlastamine Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee X X X
ja Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukoguga, raviasutustega, registrite jt
terviseinfo vastutavate töötlejatega.
Käivitamine: uuringu küsimustiku tõlkimine, uuringu materjalide trükkimine, X
tarvikute tellimine. Uuringu küsimuste piloteerimine. Valimi moodustamine.
Uuritavate poole pöördumine ja küsitlusuuring. Andmete kogumine. X
Uuringumaterjalide testimine HPV suhtes. X
Andmete sisestamine: Laekunud (paber)küsimustike andmed, sisestuse X
kontroll.
Andmete analüüs. X X X
Käsikirjade koostamine. X X X
(2) Uuringus osalevate naiste ’jälgimine’ toimub nii retrospektiivselt (alates 01.01.2005.a.) kui ka
prospektiivselt (kuni 31.12.2030), kasutades EGV-s olemasolevaid ja edaspidi kogutavaid
andmeid. Täiendavat terviseandmete uuendamist andmebaasidest konkreetselt selle
uuringu eesmärkide saavutamiseks ei teostata, kuid kasutatakse neid andmeid, mis
lisanduvad tavapärase andmete täiendamise protseduuri käigus (nt andmed raviasutusest,
7
haigekassast, tervise infosüsteemist) ja registritega (vähiregister, vähi sõeluuringute register,
surma põhjuste register, raseduse infosüsteem) linkimise käigus. Andmete väljavõtul
arvestame ka võimalikku ajalist nihet; nt täpsustuvad Vähiregistri andmed ~2 a jooksul peale
uuringualuse aasta möödumist, mistõttu uuring lõppeb 31.12.2032.
Vähiteke on pikaajaline protsess. Selle täpne ja sisuline kirjeldamine eeldab uuritavate
pikaajalist jälgimist. Geenivaramu andmeid soovime kasutada, kuna see annab võimaluse
uuringusse kaasatud naiste pikaajaliseks jälgimiseks nii emakakaela vähki ennetavate
(sõeluuringus osalus; vähi-eelsete seisundite ravi) kui ka riski tõstvate (suitsetamine, mitmed
rasedused/sünnitused, kõrge riskiga HPV nakkuse) mõjurite hindamiseks. Pikaajaline
jälgimine (retrospektiivne: EGV olemasolevad andmed; prospektiivne – jälgimine peale
käesolevasse uuringusse kaasamist, kuni 2030. aastani) annab unikaalsed võimalused
vähitekkega seotud tegurite kirjeldamiseks ja mõju hindamiseks (vt Joonis)
Joonisel on kirjeldatud hüpoteetilise naise elukäik ja emakakaelavähi teket mõjutavate
tegurite toimimise ajad.
Geenivaramu andmed annavad lisaks ka unikaalse võimaluse kirjeldada geneetilisi tegureid,
mis võivad olla seotud sellesse vähi haigestumiseriskiga ning analüüsida riskipõhise
sõeluuringu rakendamise põhjendatust, võimalusi.
7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS
Uuritavad
8
Uuritavateks on Eestis emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvad naised.
Valimi alus: EGV nimistusse kuuluvad 30–70-aastased naised, kes elavad Harjumaal, Tartumaal ja Ida-
Virumaal.
Valim: EGV andmebaasist leitakse juhuvaliku teel iga maakon20na jaoks vajalik arv uuringus osalejaid
(n=4000). Valimisse maakonniti kaasatavate naiste arv on proportsionaalne maakonna 30–70-
aastaste naiste arvuga.
Kuna eeldatav vastamise määr on ca 37%, siis on uuringusse kaasatud geenidoonorite arv ca 1500.
Uuringus kasutatav geenidoonorite hulgast võetud juhuvalim sisaldab järgnevaid andmeid: ees- ja
perekonnanimi, postiaadress, e-posti aadress, telefoni number. Need andmed on vajalikud
geenidoonoritega ühenduse võtmiseks ja uuringuga seotud täiendava küsitluse läbiviimiseks.
8. GEENIDOONORITE ANDMETE DEPSEUDONÜÜMIMISE TAOTLUS
Antud uurimustöö raames toimub uuringu valimisse juhuslikkuse alusel sattunud geenidoonorite
(GD) andmete depseudonüümimine, milleks palume Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu luba.
Soovime depseudonüümida 4000 geenidoonori andmed. Depseudonüümimine toimub GD-te
kontaktandmete saamiseks. Uuritavad isikud on allkirjastanud GD-ks saamise nõusoleku vormi,
millega nad on andnud nõusoleku oma andmete täiendamiseks. Vastavalt inimgeeniuuringute
seadusele (edaspidi IGUS) § 24, lg 2, p 4 (IGUS, RT I 2000, 104, 685, jõustunud 08.01.2001, viimase
redaktsiooni avaldamismärge RT I, 13.03.2019, 64, jõustunud 15.03.2019) on depseudonüümimine
lubatud vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul GD tuvastamiseks, temaga
ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks,
täiendamiseks või kontrollimiseks. Uuringusse ei kaasata geenidoonoreid, kes on keelanud oma
andmete täiendamise, uuendamise ja kontrollimise.
9. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS
Uuringusse kaasamine ja andmete kogumine uuritavatelt
Planeeritav uuring on läbilõikeline veebipõhine või postiküsitlusuuring, mille käigus kogutakse
indiviidipõhised andmed emakakaelavähiga seotud riskitegurite kohta.
Uuringusse kaasamise viib läbi EGV töötaja, kel vajalik väljaõpe ja varasem analoogilise töö kogemus.
Samuti on sellel töötaja töölepingus konfidentsiaalsusnõue. Kasutatav geenidoonoritega suhtlemise
protsess tagab, et uurijatele on kättesaadavad vaid pseudonüümitud andmed.
9
Uuringusse kaasamine viiakse läbi kolmeastmelisena, et tagada parim võimalik osalusmäär:
1) Esmalt saadetakse valimisse kaasatud naistele (4000 geenidoonorit) uuringut tutvustav kiri
(lisa 1) kas e-posti teel (vajadusel 2 korda) või e-posti aadressi puudumisel tavaposti teel (üks
kord). Lisaks informeerimisele uuringu eesmärkide ja osalemisega seotud tegevuste kohta on
tutvustava kirja eesmärgiks juhuvalimisse sattunud naiste uuringus osalemise soovi
väljaselgitamine ja neile sobiva edasise osaluse viisi (e-kirjaga / postiga; ainult postiga)
täpsustamine. Kui geenidoonor ei vasta nädala jooksul esmasele pöördumisele või
meeldetuletustele, võetakse temaga ühendust telefoni teel (kui telefoninumber on EGV
andmebaasis olemas). Telefoni teel proovitakse geenidoonoriga ühendust saada kuni kolmel
korral.
2) Umbes kaks nädalat pärast ühenduse võtmist saadetakse uuringus osalemisest mitte
loobunud naistele kõik uuringumaterjalid: komplektid tupe äige kogumiseks kodustes
tingimustes koos juhendi (lisa 4) ning eelnevalt tagastusaadressiga märgistatud makstud
vastuse ümbrikuga kõikidele uuritavatele posti teel.
Muud uuringumaterjalid vastavalt uuritavate eelistusele kas posti teel või e-kirjana:
Posti teel saatmisel on komplektis lisaks proovivõtuvahendile paberil informeeritud
nõusoleku vormid (lisa 2) (eelnevalt vastutava uurija poolt allkirjastatud), makstud vastuse
ümbrikud ning koodiga markeeritud uuringu küsimustikud (lisa 3).
o Paberkandjal nõusoleku vormid täidetakse uuritava poolt kahes eksemplaris, millest
üks koopia jääb uuritavale, võimaldades lisainformatsiooni saamiseks pöörduda
uuringumeeskonna poole ning teise saadab uuritav EGV-sse makstud vastuse
ümbrikus koos paberil täidetud küsimustikuga. Nõusoleku vorm hoiustatakse EGV
kodeerimiskeskuses, paberil täidetud küsimustik aga antakse üle vastutavale uurijale,
kes korraldab andmete sisestamise elektroonsesse andmebaasi. Paberil küsimustikud
on tähistatud koodiga ning ei sisalda isikuandmeid.
Posti teel saadetavatele kirjadele märgitakse potentsiaalse osaleja nimi,
aadress ja märge “Isiklik”. Eesti postiseaduse §33 lõike 1 kohaselt tähendab
postisaladus kogu postisaadetise sisuga seotud ja konkreetse isiku
postiliiklust käsitleva teabe konfidentsiaalsust. Kõigi postiteenuse osutajate
postisaladuse hoidmise kohustus postiteenuse osutamise ajal ja pärast seda
on sätestatud seaduse §33 lõikes 2. Kutseid saadab ning vastuseid
registreerib EGV-s selleks volitatud isik. Isikustatud andmeid hoitakse
kodeerimiskeskuses.
10
E-posti teel saatmisel edastatakse uuritavale (lisaks postiga saadetavale
proovivõtukomplektile) personaalsed lingid nõusoleku vormi (eelnevalt uurija poolt
digitempliga varustatud) digitaalseks allkirjastamiseks ja küsimustike veebipõhiseks
täitmiseks e-posti teel.
o Digiallkirjastatud nõusoleku vormi saab uuritav soovi korral kas alla laadida ja
salvestada või välja printida. Digitaalselt allkirjastatud nõusoleku vorm jõuab
turvalise digitaalse kanali kaudu EGV-sse ja see hoiustatakse EGV
kodeerimiskeskuses. Analoogne protseduur oli kasutusel 2018. ja 2019. aastal, kui
EGV-ga liitus üle 150 000 geenidoonori ning on jätkuvalt kasutusel uute
geenidoonorite puhul. Veebipõhiselt täidetud küsimustiku vastused
depseudonüümitakse EGV-s ning seejärel väljastatakse isikustamata vastused
vastutavale uurijale analüüsimiseks.
Uuringu küsimustik luuakse veebi-liideses (mitte mobiil- ega ka töölaua
rakendusena). Vastaja IP aadressi infot uuringu jaoks ei koguta, andmetega ei seota.
3) Kuu aja pärast võetakse mittevastanutega ühendust veelkord punktis 2) kirjeldatud viisil.
Uuringumaterjalide tähistamine
EGV nimistust juhuvalimisse sattunud naistele genereeritakse unikaalne uuringukood (pseudonüüm)
EGV-s (ilma koodivõtmeta ei võimalda genereeritud uuringukood isikutuvastust). Uuringumaterjalid
komplekteeritakse ja postitatavatele materjalidele lisatakse iga uuringusse kaasatud naisele tekitatud
uuringukood uuringumeeskonna poolt TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. Koodiga
märgistatakse informeeritud nõusoleku vormid, paberil küsimustikud ja proovivõtukomplektis olev
katsuti.
Nimed ja postiaadressid uuringukoodiga kleebistatud materjale sisaldavale ümbrikele kantakse
vastavaid volitusi omava töötaja poolt EGV-s. EGV-sse posti teel tagasi saadetud täidetud
küsimustikul ja proovivõtutuubil isikut otseselt identifitseerida võimaldavat infot (sh. isiku nime või
aadressi) ei ole. Tagastatud küsimustikud ja proovivõtutuubid registreeritakse EGV-s.
Uuringus kasutatavad andmekogumise instrumendid
1) Isetäidetavad küsimustikud eesti ja vene keeles (lisas) sisaldavad küsimusi järgmiste valdkondade
kohta: sotsiaalmajanduslik staatus (haridus, tööhõive, sissetulek, abieluseis); tervise enesehinnang;
reproduktiivtervis (laste olemasolu, sünnitused, abordid, rasedust vältivate vahendite kasutamine,
11
seksuaalpartnerite arv); riskikäitumine (suitsetamine, alkoholi tarvitamine); tervishoiuteenuste
kasutamine (sh sõeluuringu osalus).
2.1) Proovivõtukomplekt uuringus osaleja poolt kodus tupest proovi kogumiseks sisaldab järgmist:
steriilne proovivõtutuub (kuiv tampoon) (uuringukoodi kleebisega), mis võimaldab naisel endal
tupest proovi võtta; juhend proovi võtmiseks.
2.2) Uuritavate endi poolt kogutud bioloogilise materjali (tupe äie) testimine kõrge onkogeense
riskiga HPV (genotüübid 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 53, 56, 58, 59, 66, 68, 82) suhtes.
Uuritavate endi poolt kogutud ja EGV-sse postiga saadetud proovivõtutuubid tuubid saadetakse
SYNLAB laborisse uuringukoodiga. Uuringukoodiga tähistatud vastused saadetakse laborist EGV-le ja
TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti elektrooniliselt.
SYNLAB Eesti on suurim meditsiinilabor Eestis, mis tegutseb juba aastast 1996. Nende
põhitegevuseks on laboriteenuse osutamine pere- ja eriarstidele, haiglatele, töötervishoiu-
keskustele ja teistele meditsiinisektoriga seotud asutustele. Suguhaiguste (ka HPV) testimine
kodus (https://minu.synlab.ee/testi-kodus ja https://minu.synlab.ee/toode/emakakaelavahi-
riski-analuus-hpv-2) kuulub SYNLAB-i rutiintegevuste hulka (25).
SYNLAB on kommertslabor, kellega uuringu läbiviimiseks sõlmitakse allhanke leping.
Uuringumeeskonnal on aastatepikkune koostöökogemus SYNLAB-iga (26,27). SYNLAB Eesti
täidab ISO standardi 15189 (Meditsiinilaborid. Kvaliteedi ja kompetentsi erinõuded) nõudeid ning
on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud meditsiinilabor
(https://synlab.ee/ettevottest). SYNLAB osaleb molekulaardiagnostikat kasutavate kliiniliste
laborite kvaliteedikontrolli programmis
(https://www.qcmd.org/index.php?pageId=2&pageVersion=EN).
Uuringus kasutatavaid dokumente (informeeritud nõusolek, informeeriv kiri, küsimustikud ja
tupematerjali kogumise juhis) piloteerime loetavuse ja arusaadavuse suhtes väikesel rühma naistel.
Informatsioon uuritavalt, kas ta soovib uuringus teostatud HPV testi tulemust teada saada ning
millises keeles (eesti/vene) uuringuga seotud materjale ta eelistab saada täpsustatakse uuringut
tutvustavat kirjas ning informeeritud nõusoleku vormis. Uuritavatel, kes avaldavad soovi saada teada
oma HPV testi tulemust on võimalik see info saada (a) kirja teel (tähitud kirjana); (b) e-kirja teel
(krüpteeritud kirjana), vastavalt uuritava soovile.
Andmed EGV-st
Retrospektiivselt (EGV-s olemas olevatest andmetest) soovime kasutada
12
(1) uuringus osalejate geeniandmeid hindamaks emakakaelavähi geneetilised riskitegurid.
Geeniandmeid analüüsivad ja riskiprofiili hindavad EGV teadurid (projekti kaastöötajad) (vt ka
Andmete konfidentsiaalsuse kao vältimine);
(2) naistelt endilt GV-ga liitumisel kogutud andmed: tervise enesehinnang, -käitumine (suitsetamine,
alkoholi kasutus), -teenuste kasutamine ja reproduktiivkäitumine (hormonaalsete rasestumisvastaste
ja menopausi ravimite kasutus, rasedused);
(3) EGV-s senise terviseandmete kogumise tulemusel saadud andmed (nt andmed raviasutusest,
haigekassast, tervise infosüsteemist) ja registritega (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma
põhjuste register, raseduse infosüsteem) linkimisel saadud andmed.
Prospektiivselt, täiendavat terviseandmete uuendamist andmebaasidest konkreetselt selle uuringu
eesmärkide saavutamiseks ei teostata, kuid kasutatakse neid andmeid, mis lisanduvad EGV
tavapärase andmete täiendamise protseduuri käigus (nt andmed raviasutusest, haigekassast, tervise
infosüsteemist) ja registritega (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register,
raseduse infosüsteem) linkimise käigus. Uuringus osalenud naiste terviseandmeid kogutakse kuni
31.12.2032.a.
EGV-s olemasolevatest ja andmete täiendamise protseduuri käigus kogutud andmetest kasutatakse
antud uuringu tarbeks andmed naiste sõeluuringus osaluse, sõeltesti tulemuste, emakakaelavähi
eelsete seisundite diagnoosimise (tsütoloogilised, histoloogilised uuringud) (kuupäevad/tulemused)
ja ravi kohta; HPV testimise (kuupäevad/tulemused); sünnituste / raseduste kohta; kontratseptsiooni
kasutuse kohta; emakakaelavähi riski mõjutavate teiste haiguste (nt HIV nakkus, sõltuvushäired
(alkohol)) ja haiguskindlustuse olemasolu kohta), emakakaelavähi ja teistesse HPV nakkusega seotud
vähkidesse (vulva-, tupe-, anaal-, suuõõnevähk) (28) haigestumise, ravi andmed ning
surmapõhjused/aeg.
10. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS
Uuring austab uuritavate autonoomiat – uuring hõlmab täiskasvanuid geenidoonoreid, kelle uuringus
osalemine on vabatahtlik. Uuritavad isikud on allkirjastanud geenidoonoriks saamise nõusoleku
vormi, millega GD-d on andnud nõusoleku oma andmete täiendamiseks. GD-ks saamise nõusoleku
vorm ning selle täitmise ja säilitamise kord on sätestatud Sotsiaalministri 2001. a. 17. detsembri
määrusega nr. 125. varasemalt andnud nõusoleku oma andmete täiendamiseks. Geenidoonorit
teavitab käesoleva uuringu eesmärkidest ja uuringus osalemisega seonduvast informeeriv kiri / e-kiri
13
/ telefonikõne. Uuringumaterjalidele lisatavas informeeritud nõusoleku vorm tutvustab detailselt
uuringu eesmärke ja põhjendab andmete kogumise vajalikkust, andes samas selgelt teada, et
valimisse juhuse tahtel sattunud isikul ei ole kohustust uuringus osaleda. Kõik geenidoonorid
annavad oma nõusolekust käesolevas uuringus osalemisest teada enne küsimustiku täitmist.
Uurijad arvestavad kõiki geenidoonorite seadusest tulenevaid õigusi. Geenidoonoritel on IGUS-e § 10
alusel õigus taotleda depseudonüümimist võimaldavate andmete hävitamist. Kui geenidoonori isik
on avalikustatud õigusevastaselt on tal õigus taotleda koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi
kirjelduse hävitamist. IGUS § 12 lg (4) punkt 7 kohaselt on geenidoonoril õigus enda nõusolek igal ajal
tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Eelpool nimetatud õigustest on
geenidoonorid informeeritud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi infolehe kaudu (vt.
https://geenidoonor.ee/infoleht).
Uuring järgib mittekahjustamise printsiipi – hindame uuringus osalemise riski minimaalseks.
Küsimustikus käsitletava valdkonna tõttu on uuringu võimalik kahju seotud eelkõige psühholoogilise
ebamugavustundega tundlike teemade käsitlusel ning isiku privaatsuse kaos nagu uuringusse
kaasatud naiste võimalik kartus nende küsimustiku vastuste ja HPV-testi tulemuste avalikustamise
ning kolmandate isikute eelarvamusliku suhtumise pärast. Konfidentsiaalsuse kao vältimiseks
rakendame rangeid meetmeid (kirjas all). Geenidoonoritel on võimalus pöörduda kontakti poole
võimalike lisaküsimustega.
Eetiliste riskide maandamiseks järgitakse uuringu läbiviimisel ning uuringutulemuste avalikustamisel
kõiki teaduseetika nõudeid, tagades uuritava informatsiooni konfidentsiaalsuse.
Uuring järgib heategemise printsiipi – osalejate kasu on tagasiside oma tervise osas (HPV nakkuse
puudumine / olemasolu) kohta. Uuringust saadav kasu seisneb uudses teadusidees, mille tõestamisel
võib olla oluline sisend rahvatervishoiu meetmete informeerimiseks ka väljaspool emakakaelavähi
konteksti. Loodud andmestik võimaldab põhjalikke ja sisukaid analüüse.
Uuring järgib õigluse printsiipi – lähtuvalt uuringu vabatahtlikkusest, minimaalsetest
potentsiaalsetest kahjudest ja potentsiaalsetest kasudest tagasiside ja tervist toetava praktika
kujundamiseks vajaliku tõenduse loomise näol on riskid ja koormus tasakaalus uuringu tulemustega.
Andmete konfidentsiaalsuse kao vältimine
Isikuandmete töötlemispaigas EGV-s on isikuandmete kaitseks võetud kasutusele piisavad
organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed.
14
Isikut tuvastavad andmed on vajalikud uuringu ajal ainult postituse korraldamiseks ja neid
säilitatakse, töödeldakse ainult EGV kodeerimiskeskuses. Kontaktandmeid sisaldavad kleebised
saadetistele valmistatakse ette ja nendega markeeritakse ettevalmistatud kirjad EGV
kodeerimiskeskuse töötaja poolt, kellele on vastavad volitused antud TÜ genoomika instituudi
direktori korraldusega. Isikuandmeid säilitatakse ja töödeldakse eraldi uuringus kogutud andmetest,
st kogutud konfidentsiaalseid andmeid ei ühendata väljaspool EGV kodeerimiskeskust
isikuandmetega.
Kõikide isikuandmete töötlemisega kokku puutuvate EGV töötajate töölepingus on
konfidentsiaalsusnõue. Lisaks kodeerimiskeskuse töötajale ja bioinformaatikule (valimivõtu teostaja)
puutub isikuandmetega kokku EGV andmekogumise spetsialist, kes vastab EGV infotelefonile ja
registreerib geenidoonorite vastused. Isikud läbivad eelnevalt suulise instrueerimise isikuandmete
kaitseks rakendatavate meetmete kohta, mis on spetsiifilised antud uuringu jaoks.
Uuritavate poolt jagatud andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks luuakse umbisikuline/unikaalne,
isiku identifitseerimist mittevõimaldav uuringukood. Küsimustikel ja proovivõtutuubil on vaid
uuringukood.
Paberkandjal informeeritud nõusoleku vormid, mis sisaldavad isikut tuvastada võimaldavaid andmeid
arhiveeritakse/säilitatakse EGV kodeerimiskeskuses. Digitaalselt allkirjastatud nõusolekuvormide
töötlemise kohta on informatsioon punktis 9.
Isikuandmeid sisaldavate paberdokumentide isikuandmete lekkega seotud turvarisk on väike.
Käesoleva uuringus kogutud andmeid kasutatakse üksnes teadustöö eesmärgil. Uuringus naistelt
kogutud andmetele (küsimustik, HPV testi tulemus) analüüsitakse koos andmetega samade naiste
kohta, mis saadakse EGV andmekogust. Nagu nimetatud ülal, isikuid identifitseerida võimaldavaid
andmeid kasutatakse vaid uuritavatega ühenduse võtmiseks ning kaasamiseks (sh uuringu
materjalide postitamiseks). Kogu edaspidine uuringu andmete analüüs kasutab vaid uuritavatele
loodud uuringukoodiga märgistatud andmeid
Uuringu läbiviimisel saadud analüüside tulemused ja küsitluse andmed lisatakse EGV andmebaasi ja
säilitatakse tähtajatult vastavalt IGUS-es sätestatule (IGUS § 18. Koeproovide, DNA kirjelduste ja
terviseseisundi kirjelduste säilitamine (1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi
säilitatakse pseudonüümituna või pseudonüümimata kujul tähtajatult, kui need ei kuulu hävitamisele
käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul).
11. UURIMISTÖÖ ANDMEKAITSELISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS
15
Vastavalt 8. peatükis („Geenidoonorite andmete depseudonüümimise taotlus“) kirjeldatule
depseudonüümitakse EGVs kuni 4000 geenidoonori andmed, et võimaldada nende uuringusse
kaasamine. Depseudonüümimist teostavad isikud määratakse nimeliselt (IGUS § 22, lg 3).
Geenidoonoritega kontakteerumisel ja andmete kogumisel järgitakse EGV väljakujunenud
protseduure. Seejuures geenidoonorite isikuandmetega puutub kokku ainult piiratud hulk töötajaid,
kes on teadlikud geenidoonorite andmetele kohanduvatest andmekaitsenõuetest. Uuringusse
kaasamise ja andmete kogumise täpsem kirjeldus on toodud peatükis 9 („Uurimismetoodika täpne
kirjeldus“). Uuringualuse poolt jagatud informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamise eesmärgil
küsimustikule ega ka bioloogilise materjali kogumise tuubile uuritava nime ei lisata, neil materjalidel
on vaid uuringukood. Koodi võti asub EGV-s kodeerimiskeskuses.
Uuringu eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi andmete analüüs. Selleks taotletakse EGV-lt
andmeväljastust. Pseudonüümitud kujul väljastatakse uuringus osalenud geenidoonorite kohta
uuringu käigus kogutud andmeid, nende geneetilisi andmeid ning huvipakkuvate tunnuste, haiguste
ja ravimi kasutamise kohta käivaid isikustamata fenotüübiandmeid. Andmete väljastamiseks määrab
TÜ genoomika instituudi direktor nimeliselt väljastustoimingute teostamise eest vastutavad isikud ja
annab korralduse andmete väljastamiseks. Andmete üleandmisel koostatakse väljastamisprotokoll,
kuhu märgitakse väljastatud andmed ning üleandmise viis ja kuupäev.
TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uurijatele üle antavas andmekogus sisalduvad
andmed:
(a) isiku poolt geenidoonoriks kaasamisel täietud küsimustikust (tunnuste kohta, mis olulised antud
teadustöö jaoks: sotsiaal-demograafilised tunnused, haridus, tööhõive; reproduktiivtervis;
vähihaiguste esinemine peres; riskikäitumine (suitsetamine, alkoholi tarvitamine); tervishoiuteenuste
kasutamine (sh sõeluuringu osalus);
(b) uuringus käesolevasse uuringusse kaasamise info (ühenduse võtmise kuupäev(ad), viis (email, kiri,
telefoni kõne), uuringus osalemise kinnituse kuupäev, testimiseks proovi laborisse
saatmise/jõudmise kuupäevad, uuringu küsimustiku täitmise kuupäev); osalevate naiste
sünnikuu/aasta; elukoht (linn/maa), elukoht (maakond), suhtluseks valitud keel (eesti/vene), surma
kuu/aasta, surmapõhjus; uuringu kutse saanud, kuid uuringus mitte osalenud naiste vanus (aastates),
elukoht (linn/maa), maakond;
© andmed uuringu küsimustikust; HPV testi kogumise, postitamise, laborisse jõudmise kuupäevad,
HPV test tulemus;
(d) uuringus osalevate naiste umbisikuline kood;
16
(f) uuringus osalevate naiste retro- ja prospektiivse jälgimise andmed mahus, mis on kirjeldatud
taotluse alapunktis ’Andmed EGV-st’
Andmed väljastatakse krüpteeritult ning lukustataval mälupulgal. Juurdepääs väljastatud andmetel
on ainult taotluses nimetatud uurijatel ja uuringu kaastöötajatele, keda on informeeritud
kohalduvatest andmekaitsenõuetest.
Vastutav uurija tagab, et andmete töötlemisel järgitakse kõiki seadusest tulenevaid ja väljastamise
korralduses nimetatud andmekaitse põhimõtteid. Väljastatud andmeid kasutatakse ainult uurimistöö
eesmärkidel ja ulatuses. TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uurimisrühmale edastatud
isikustamata (pseudonüümitud) andmeid säilitatakse elektrooniliselt salasõnaga kaitstud failis lukuga
mälupulgal ja neile on juurdepääs ainult uuringuga seotud töötajatel. Paberil täidetud uuringu-
küsimustikud säilitatakse lukustatud kapis (seifis) lukustatud ruumis TÜ peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituudis (ruum 4075, Ravila 19, Tartu). Soovime pseudonüümitud andmeid
säilitada kuni 10 aastat peale uuringu lõppu (kuni aastani 31.12.2042.a.) jätkuva teadustöö eesmärgil
(GDPR art 5 p1 e pp 45). Peale seda andmed anonüümitakse (hävitatakse pseudonüümid) ja
anonüümitud andmeid säilitatakse tähtajatult.
Käesoleva taotluse on läbi vaadanud ja heaks kiitnud Tartu Ülikooli andmekaitse peaspetsialisti poolt
volitatud isikud, kelleks on Eesti geenivaramu andmekogumise osakonna juhataja ja projektijuht
Helene Alavere ning analüütik Evelin Tali.
12. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL
Projekt on saanud eelneva kooskõlastuse TÜ inimuuringute eetika komitee poolt (Protokolli number:
300/T-17 koosolek: 20.01.2020).
TÜ inimuuringute eetikakomiteele esitatud ja komitee poolt kinnitatud projekti ei sisaldanud
koostööd EGV-ga. EGV-ga koostöö läbirääkimiste järjena esitamegi projekti taotluse Eesti bioeetika
inimuuringute nõukogule. Peame EGV-ga koostöös lisanduvate andmete (geeniandmed, andmed
geenidoonori liitumisküsimustikult, EGV-s kogutavad terviseandmed) teaduslikult oluliseks
täienduseks projektile.
13. LISAD
13.1 Uuringu läbiviijate CV(d)
13.2 Teised uuritavale või uuritava eeskostjale esitatavad dokumendid
Lisa 1. Esimene informeeriv kiri
17
Lisa 2. Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vormid
Lisa 3. Küsimustik
Lisa 4. Juhend uuringumaterjali kogumiseks
13. KASUTATUD KIRJANDUS
(1) World Health Organization. Cervical cancer. https://www whont/cancer/prevention/diagnosis-
screening/cervical-cancer/en/
(2) International Agency for Research on Cancer. Global cancer Observatory. http://gco iarc fr/
(3) Statistikaamet. https://www.stat.ee
(4) Woodman CB, Collins SI, Young LS. The natural history of cervical HPV infection: unresolved
issues. Nat Rev Cancer 2007;7:11–22.
(5) Castle PE. How does tobacco smoke contribute to cervical carcinogenesis? J Virol 2008;82: 6084–
6.
(6) Weiderpass E, Ye W, Tamimi R, et al. Alcoholism and risk for cancer of the cervix uteri, vagina, and
vulva. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev 2001;10:899–901.
(7) Grulich AE, van Leeuwen MT, Falster MO, et al. Incidence of cancers in people with HIV/AIDS
compared with immunosuppressed transplant recipients: A meta-analysis. Lancet 2007;370:59–67.
(8) Leo PJ, Madeleine MM, Wang S, et al. Defining the genetic susceptibility to cervical neoplasia-A
genome-wide association study [published correction appears in PLoS Genet. 2018 Mar 1;14
(3):e1007257]. PLoS Genet. 2017;13(8):e1006866.
(9) Schiffman M, Glass AG, Wentzensen N, et al. A long-term prospective study of type-specific
human papillomavirus infection and risk of cervical neoplasia among 20,000 women in the Portland
Kaiser Cohort Study [published correction appears in Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. 2012
Aug;21(8):1390-1]. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. 2011;20(7):1398–1409.
(10) Vaccarella S, Franceschi S, Engholm G, et al. 50 years of screening in the Nordic countries:
quantifying the effects on cervical cancer incidence. Br J Cancer 2014;111:965–9
(11) Eesti Haigekassa. Sõeluuring. https://www haigekassa ee/soeluuring
(12) Laisaar KT, Võrno T, Raud T, et al. Inimese papilloomiviiruse (HPV) DNA-testi ja emakakaela
tsütoloogilise uuringu (Pap-testi) võrdlus emakakaelavähi sõeluuringu esmastestina. Tartu Ülikool
2018.
(13) Ojamaa K, Innos K, Baburin A, et al. Trends in cervical cancer incidence and survival in Estonia
from 1995 to 2014. BMC Cancer 2018;18:1075.
18
(14) Broberg G, Wang J, Östberg A-L, et al. Socio-economic and demographic determinants affecting
participation in the Swedish cervical screening program: A population-based case-control study.
Plos ONE 2018;13:e0190171.
(15) Uusküla A, Kals M, Kosenkranius l, McNutt L-A, et al. Population-based type-specific prevalence
of high-risk human papillomavirus infection in Estonia. BMC Infect Dis 2010;10:63.
(16) Paapsi K, Pärna K. Uuringu "Epidemioloogiline ja geneetiline tõendus tervshoiutöötajate
suitsetamiskäitumise ja nikotiinisõltuvuse kohta" andmed kogutud. Eesti Arst 2015;94:697.
(17) Uusküla A, Raag M, Uppin A, et al. Incidence of cervical intraepithelial neoplasia in Estonia. J Low
Genit Tract Dis 2013;17:129–36.
(18) Jürisson M, Vorobjov S, Kallikorm R, et al. The incidence of hip fractures in Estonia, 2005–2012.
Osteoporos Int 2015;26:77–84.
(19) Jürisson M, Kallikorm R, Lember M, et al. The impact of hip fracture on mortality in Estonia: a
retrospective population-based cohort study. BMC Musculoskelet Disord 2018;18:243.
(20) Pärna K, Rahu K. Dramatic increase in alcoholic liver cirrhosis mortality in Estonia in 1992-2008.
Alcohol Alcohol 2010;45:548–51.
(21) Rahu K, Pärna K, Palo E, et al. Contrasts in alcohol-related mortality in Estonia: education and
ethnicity. Alcohol Alcohol 2009;44:517–22.
(22) Uusküla A, Laisaar KT, Raag M, et al. Effects of counselling on adherence to antiretroviral
treatment among people with HIV in Estonia: a randomized controlled trial. AIDS Behav
2018;22:224–33.
(23) Tuusov J, Lang K, Väli M, et al. Prevalence of alcohol-related pathologies at autopsy: Estonian
forensic study of alcohol and premature death. Addiction 2014;109:2018–26.
(24) Ringmets I, Tuusov J, Lang K, et al. Alcohol and premature death in Estonian men: a study of
forensic autopsies using novel biomarkers and proxy informants. BMC Public Health 2012;12:146.
(25) SYNLAB. https://minu synlab ee/testi-kodus/suguhaiguste-anonuumne-
testimine?utm_source=google&utm_medium=cpc&utm_content=textad&utm_campaign=testikodus
_2019
(26) Uusküla A, Barnes DM, Raag M, et al. Frequency and factors associated with providing injection
initiation assistance in Tallinn, Estonia. Drug Alcohol Depend 2018;188: 64–70.
(27) Uusküla A, Raag M, Marsh K, et al. HIV prevalence and gender differences among new injection-
drug-users in Tallinn, Estonia: A persisting problem in a stable high prevalence epidemic. Plos ONE
2017;12:e0170956.
(28) de Sanjosé S, Serrano B, Tous S, et al. Burden of Human Papillomavirus (HPV)-Related Cancers
Attributable to HPVs 6/11/16/18/31/33/45/52 and 58. JNCI Cancer Spectr. 2019;2(4):pky045.
19
Профилактика рака шейки матки в Эстонии - умные и персональные решения
Информирующее письмо
Уважаемый генный донор!
Этим письмом мы хотели бы пригласить Вас принять участие в исследовании «Профилактика
рака шейки матки в Эстонии - умные и персональные решения», проводимым Институтом
семейной медицины и общественного здравоохранения Тартуского университета. Мы
приглашаем именно Вас, так как Вы генный донор, а также в возрастной группе
тестирования на рак шейки матки. В рамках исследования у женщин Эстонии будет собрана
разная, актуальная и достоверная информация о факторах защиты и факторах риска
развития рака шейки матки. Мы заботимся о Вашем здоровье и предлагаем в рамках
исследования уникальную возможность сделать дорогой тест на вирус папилломы человека
абсолютно бесплатно.
В Эстонии рак шейки матки второй трeтий по распространённости рак среди женщин в
возрасте 30-60 лет. Самый главный фактор риска является передающийся половым путем
вирус паппиломы человека (ВПЧ), который способствует изменениям в клетках шейки матки.
Генетическая предрасположенность к раку шейки матки ещё изучается. С данными генных
доноров и результатами анализов на вирус папилломы человека возможно длительное
оценивание рисков, повышающих и понижающих развитие рака. Эти знания и информация
важны для организации более оптимальной программы по тестированию на рак шейки
матки в Эстонии.
До этого года На данный момент развитие рака шейки матки оценивался ПАП тестом- это
мазок на цитологию, который берется при осмотре женщины гинекологом. С 2021 года для
этой цели будет использоваться тест на ВПЧ. В данном исследовании предлагается удобный
ВПЧ тест, который исследует слизистую влагалища на наличие вируса и которой проводиться
самой женщиной дома. У всех женщин, решивших принять участие, будет возможность
получить обратную связь и результат анализа. Участие в исследование совершенно
бесплатно, и мы ждём также тех женщин, которые регулярно ходят на приём к гинекологу и
которым прежде делали ПАП тест.
Информация, которой Вы и любой другой участник исследования делитесь с
исследователями, для обеспечения конфиденциальности защищена использованием
комплексных методов. Ученые, проводящие исследования, имеют длительный и
безупречный опыт научной работы.
Примерно через две недели мы пришлём Вам:
форму информированного согласия для подписания (по почте или электронно на Ваш
выбор)
комплект материалов исследования, состоящий из краткого вопросника о планиро-
вании семьи и наличии детей, использовании врачебных мер по профилактике рака
шейки матки и поведении в отношении здоровья (по почте или электронно на Ваш
выбор
Профилактика рака шейки матки в Эстонии - умные и персональные решения
комплект, для забора пробы из влагалища для тестирования на вирус папилломы
человека (ВПЧ)
конверты с обратным адресом и оплаченными почтовыми расходами.
Участие в исследование займёт 30-40 минут
Если Вам требуется дополнительная информация, то:
зайдите на страницу, представляющую исследование https://sisu.ut.ee/ennetus-on-tervis/ru
отправьте электронное письмо исследовательской группе
[email protected]
позвоните по телефону 520 6959.
Если Вы не сможете ответить на это письмо, то члены исследовательской группы свяжутся с
Вами по телефону.
Если Вы желаете принимать участие в исследовании, то, пожалуйста, сообщите следующее:
Имя: ……..……………………………….................................................................................................
Почтовый адрес: ………………………………....................................................................................
Моя электронная почта: .........................................................................................................
□ Предпочитаю получить форму информированного согласия и вопросник в бумажном
варианте почтой.
□ Предпочитаю получить форму информированного согласия для дигитальной подписи и
вопросник для электронного заполнения
Предпочитаю получить форму информированного согласия и опросник:
□ на эстонском
□ на русском
□ Вместо ответа на письмо желаю, чтобы мне позвонили на номер …….…………………………........
□ Не желаю участвовать в исследовании
С уважением, от имени исследовательской группы
Лили Милани, PhD Аннели Уускюла, MD, MSc, PhD
Ведущий научный сотрудник эпи- и фармакогенoмики профессор эпидемиологии
Институт генoмики Институт семейной медицины и
Тартуский университет общественного здравоохранения
Тартуский университет
Профилактика рака шейки матки в Эстонии - умные и персональные решения
Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused
Uuringust informeeriv kiri
Lugupeetud geenidoonor!
Kutsume Teid osalema terviseuuringusse „Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaal-
sed lahendused“, mida teostab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut koostöös
Eesti geenivaramuga. Teid on valitud uuringus osalema, kuna olete geenidoonor ja kuulute oma
vanuse poolest emakakaela sõeluuringu sihtrühma Eestis. Uuringu raames kogutakse Eesti naiste
kohta mitmekesine, ajakohane ja usaldusväärne teave nii emakakaelavähki haigestumise eest
kaitsvate kui haigestumise riski tõstvate tegurite kohta. Hoolime Teie tervisest ja pakume uuringu
raames unikaalset võimalust end mugavalt ja tasuta testida HPV-testiga.
Eestis on emakakaelavähk 30–60-aastaste naiste hulgas sageduselt teine kolmas pahaloomuline
kasvaja. Kõige olulisem riskitegur emakakaelavähi kujunemisel on inimese papilloomiviiruse (HPV)
nakkus ja selle püsimine pikka aega, mis tekitab emakakaelas pikaajalisi haiguslikke muutusi, mille
lõpptulemusena võib välja areneda pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähki haigestumisega
seotud geneetilisi tegureid veel uuritakse. Eesti geenidoonorite andmed koos HPV testi
tulemustega loovad unikaalse võimaluse emakakaelavähi tekke eest kaitsvate ja riski tõstvate
tegurite pikaajaliseks hindamiseks. Selline teave on vajalik, et luua tõendus emakakaelavähi
ennetuse (sõeluuringu) optimaalse korralduse väljaarendamiseks Eestis.
Kuni selle aastani hinnati Praegu hinnatakse emakakaelavähki haigestumise riski Eestis PAP-
testiga, mis aitab tuvastada emakakaela rakumuutusi ja milleks uuritav materjal kogutakse
günekoloogilise läbivaatuse ajal. Alates 2021. aastast kasutatakse selleks HPV-testi. Ka käesolevas
uuringus kasutatakse HPV-testi, mis uurib papilloomviiruse esinemist tupe limaskestal ja mille
proov kogutakse naiste enda poolt kodustes tingimustes. Kõigil uuringus osalejatel on pärast
uuringus osalemist võimalus saada tagasisidet oma HPV-testi tulemuse kohta. Uuringus
osalemine on tasuta ning osalema ootame kindlasti ka naisi, kes regulaarselt günekoloogi juures
käivad ja kel on PAP-testi varem tehtud.
Teie ja kõigi teiste uuringus osalejate poolt uurijatega jagatud informatsiooni konfidentsiaalsus on
kaitstud uuringus konfidentsiaalsust tagavate põhjalike meetodite rakendamisega. Uuringut
läbiviivatel teadlastel on pikaajaline ja laitmatu teadustöö kogemus.
Umbes kahe nädala pärast saadame Teile:
- allkirjastamiseks informeeritud nõusoleku vormi (Teie valikul kas veebipõhiselt või paber-
kandjal)
- lühikese küsimustiku pereplaneerimise ja laste olemasolu, emakakaelavähki ennetava arstiabi
kasutamise ning riskikäitumise kohta (Teie valikul kas veebipõhiselt või paberkandjal)
- vajalikud vahendid ja juhise endal tupest proovi võtmiseks HPV testimiseks (posti teel).
Tupeproovi võtmine on lihtne, loomulik ja ohutu toiming. Soovi korral teatame Teile HPV testi
tulemused.
- tagasisaatmise ümbrikud, millele on saaja aadress juba trükitud ja kõik postikulud tasutud.
Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused
Uuringus osalemine võtab hinnanguliselt aega 30–40 minutit.
Kui soovite uuringu kohta rohkem informatsiooni, siis on teil selleks järgmised võimalused:
1. külastage uuringu kodulehte https://sisu.ut.ee/ennetus-on-tervis
2. helistage telefonil 520 6959
3. saatke uuringu läbiviijatele e-kiri
[email protected]
Kui soovite uuringus osaleda, siis andke palun teada uuringumeeskonnale järgneva kohta:
Nimi: …………………………………………………………………………………………………………………………………………
Postiaadress: ..................................................................................................................................
Minu e-posti aadress on: ...............................................................................................................
□ Eelistan teadliku nõusoleku vormi digiallkirjastada ja küsimustikku täita veebipõhiselt.
□ Eelistan teadliku nõusoleku vormi allkirjastamiseks ja küsimustikku täitmiseks saada postiga
Eelistan teadliku nõusoleku vormi ja küsimustikku saada: □ eesti keeles
□ vene keeles
□ Kirjale vastamise asemel eelistan, et helistate mulle telefoninumbrile …….………………………….........
□ Ei soovi uuringus osaleda
Palun saatke käesolev infokiri tagasi e-posti või tavaposti teel.
Lugupidamisega uuringumeeskonna nimel
Lili Milani, PhD Anneli Uusküla, MD, PhD
epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur epidemioloogia professor
genoomika instituut peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Tartu Ülikool Tartu Ülikool
Saatja: Helene Alavere <
[email protected]>
Saadetud: 08.01.2021 15:46
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Maria-Helena Rahumets <Maria-
[email protected]>
Koopia: Anneli Uusküla <
[email protected]>
Teema: EBIN HPV uuringu jätkutaotlus kiirmenetluseks
Tere
Käesolevalt esitame Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule
kooskõlastuse saamiseks uurimistöö Emakakaelavähi ennetus Eestis nutikad
ja personaalsed lahendused jätkutaotluse dokumendid.
Palume võimalusel menetleda jätkutaotlust kiirmenetluse korras, et oleks
võimalik laiendada uuritavate kohorti. Muudatused on minimaalsed ja
puudutavad vaid uuritavate ülemise vanusepiiri tõstmist.
Lugupidamisega
Vastutav uurija Anneli Uusküla
Kirja saatja: Helen Alavere
Helene Alavere M.D, MScHS | Andmekogumise osakonna juhtaja | TÜ genoomika
instituut, Eesti geenivaramu |
GSM +372 5062542 | tel +372 7374038 |