dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Jätkutaotlus

Sotsiaalministeerium · 8. jaanuar 2021
Viit
1.1-12/660
Registreeritud
8. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-12 Ministeeriumi moodustatud komisjonide ja töögruppide tegevuse korraldamine (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-12
Vastutaja
Maria-Helena Rahumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. veebruar 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎KAASKIRI_HPV_protokolli_muudatusega_seoses_2021-01-08.asice2059 KB

Sisu (failidest)

KAASKIRI KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE UURIMISTÖÖ ANDMED Uurimistöö täielik nimetus: Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused EBIN uurimistöö varasem kooskõlastamine - 14. aprill 2020 nr 1.1-12/660 Vastutav uurija: Anneli Uusküla Pöördume Nõukogu poole uurimistöös metoodikas muudatuse kooskõlastamiseks. Uurimistöö põhieesmärk: Uuringu põhieesmärgiks on luua tõendus, et tõhustamaks emakakaelavähi ennetust. Selleks soovime koguda võimalikult mitmekesised ja vajalikud andmed nii uuringus osalevatelt naistelt, EGV-st kui ka Eesti tervise administratiivsetest andmebaasidest (raviasutused, haigekassa, tervise infosüsteemist) ja registritest (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, raseduse infosüsteem). Kogutud andmete alusel on võimalik statistilist modelleerimist ning tehisintellekti (TI) kasutades hinnata (prognoosida) naiste riski emakakaelavähi tekkeks. Selline info on vajalik, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele (riskipõhine sõeluuring). Plaanitud uuring panustab oluliselt valdkonna (vähiteke, vähi ennetus, riskipõhine sõeluuring, personaalne sõeluuring) teadusearengusse. Lisaks on uuringu tulemused oluliseks sisendiks emakakaelavähi ennetuse (sõeluuringu) korralduse optimeerimisele Eestis. Uuringusse kaasamine algas oktoobris 2020.a. Praeguseks on uuringus osalenud 648 naist. Uuringu protokolli muudatuseks pöördume peale esmast andmeanalüüsi ja tulemuste arutamist uurimismeeskonnas. Kõrge riskiga HPV (hrHPV) levimus uuringus osalenud 30-33 aastaste naiste hulgas oli 21% ja vanema vanusrühma naiste hulgas 10%. Kui nooremate naiste hulgas kirjeldatud hrHPV levimus on sarnane paljude teistes Euroopa riikides kirjeldatule, siis vanemas vanusrühmas leitud 10%-ne levimus on ’oodatust’ kaks korda kõrgem.12 Alates 2021.a tõsteti Eesti emakakaelavähi sõeluuringu sihtrahvastiku vanus 65. eluaastani (seni 55 aastat). Muudatus on põhjendatud, kuna pooled emakakaelavähi juhud diagnoositakse Eestis naistel vanuses üle 55 aasta (seega kuni 2020.a. peale sõeluuringus osaluse lõppu). Lähtuvalt uuringu esmastest tulemustest ja Eestis sõeluuringu sihtrühma muudatustest teeme ettepaneku laiendada uuringusse kutsutavate naiste vanuskoosseisu. 1 Andersen B, Christensen BS, Christensen J, Ejersbo D, Heje HN, Jochumsen KM, Johansen T, Larsen LG, Lynge E, Serizawa R, Viborg PH, Waldstrøm M. HPV-prevalence in elderly women in Denmark. Gynecol Oncol. 2019 Jul;154(1):118-123. doi: 10.1016/j.ygyno.2019.04.680. Epub 2019 May 11. PMID: 31088688. 2 Hermansson RS, Olovsson M, Hoxell E, Lindström AK. HPV prevalence and HPV-related dysplasia in elderly women. PLoS One. 2018 Jan 10;13(1):e0189300. doi: 10.1371/journal.pone.0189300. PMID: 29320507; PMCID: PMC5761845. Seni oli uuringusse kutsutute vanus 30 – 55 aastat. Soovime uuringusse kutsuda ka vanemaid naisi ning sellega seoses laiendada kaasamiskriteeriumit – vanusrühmale 30 – 70 eluaastat. Peame oluliseks kaasata ka naisi vanuses 65 ja enam aastaid, kuna selle vanusrühma naiste hulgas diagnoositakse 25% kõigist emakakaelavähkidest Eestis. Lisaks on teave ka teaduslikult oluline ning võimaldab detailsemalt analüüsida vanus / hrHPV tüübispetsiifilisi erisusi nii Eesti sisesi kui ka rahvusvahelises võrdluses. Uuringu metoodikas ei kaasne vanuskoosseisu muutmisele mingeid täiendavaid muudatusi. Vanusrühma laienemisega seoses on väikesed muudatus uuringu esimeses informeerivas kirjas (lisatud taotlusele). Oleme väga tänulikud Nõukogule, kui meie taotlust on võimalik menetleda kiirkorras. Uuringusse kaasamise mitmeetapiline protsess on praeguseks sujuvalt kulgev. Kaasamise lõpetamine ja uuesti alustamine võib töötajate muude uute kohustuste tõttu olla komplitseeritud ning aeganõudev. Lugupidamisega Anneli Uusküla TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut 8. jaanuar 2021.a. Lisa. Muudatustega põhitaotlus Esimesed informeerivad kirjad eesti ja vene keeles. UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. UURIMISTÖÖ ANDMED Uurimistöö täielik nimetus: Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused Uurimistöö toimumiskoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, TÜ genoomika instituut, Eesti geenivaramu (EGV) Uurimistöö põhieesmärk: Uuringu põhieesmärgiks on luua tõendus, et tõhustamaks emakakaelavähi ennetust. Selleks soovime koguda võimalikult mitmekesised ja vajalikud andmed nii uuringus osalevatelt naistelt, EGV-st kui ka Eesti tervise administratiivsetest andmebaasidest (raviasutused, haigekassa, tervise infosüsteemist) ja registritest (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, raseduse infosüsteem). Kogutud andmete alusel on võimalik statistilist modelleerimist ning tehisintellekti (TI) kasutades hinnata (prognoosida) naiste riski emakakaelavähi tekkeks. Selline info on vajalik, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele (riskipõhine sõeluuring). Plaanitud uuring panustab oluliselt valdkonna (vähiteke, vähi ennetus, riskipõhine sõeluuring, personaalne sõeluuring) teadusearengusse. Lisaks on uuringu tulemused oluliseks sisendiks emakakaelavähi ennetuse (sõeluuringu) korralduse optimeerimisele Eestis. 2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED 2.1. Vastutav uurija ees- ja perekonnanimi: Anneli Uusküla teaduslik kraad: MD, PhD amet: epidemioloogia professor töökoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu telefoninumber: 737 4195 e-post: [email protected] allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ 1 2.2. Kaastöötajad ees- ja perekonnanimi: Kersti Pärna teaduslik kraad: MD, PhD amet: dotsent töökoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu telefoninumber: 737 4193 e-post: [email protected] allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Anna Tisler-Sala teaduslik kraad: MSc amet: doktorant töökoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu telefoninumber: 556 05098 e-post: [email protected] allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Karolin Toompere teaduslik kraad: MSc amet: analüütik töökoht: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, juhataja töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu telefon: 737 4198 e-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Lili Milani teaduslik kraad: PhD amet: epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur, asedirektor töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool töökoha aadress: Riia 23b, 51011 Tartu telefoninumber: 530 45400 e-post: [email protected] 2 allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Triin Laisk teaduslik kraad: PhD amet: reproduktiivgenoomika teadur töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool töökoha aadress: Riia 23b, 51011, tartu telefoninumber: 513 3527 e-post: [email protected] allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Triinu Temberg teaduslik kraad: MSc (biomeditsiin) amet: andmekogumise spetsialist töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool töökoha aadress: Riia 23b, 510100 Tartu telefoninumber: 737 4031 e-post: [email protected] allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Esta Pintsaar amet: andmekogumise spetsialist töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool töökoha aadress: Riia 23b, 51011 Tartu telefoninumber: 737 4030 e-post: [email protected] allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Mari-Liis Tammesoo amet: bioinformaatik töökoht: Genoomika instituut, Tartu Ülikool töökoha aadress: Riia 23b, 51011 Tartu telefoninumber: 737 4004 e-post: [email protected] allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja on uurimistöö korraldamisega nõus: ees- ja perekonnanimi: Ruth Kalda, PhD amet: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, juhataja töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu kuupäev: allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Mait Metspalu, PhD amet: TÜ genoomika instituudi direktor töökoha aadress: Riia 23b, 51011 Tartu kuupäev: allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ 3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE Allikas: Balti teaduskoostöö programm (EMP416) Uurimistöös inimuuringuga (uuritavatelt naistelt andmete kogumisega) seotud töötasud on 2020. aastal 45 885 eurot. Muud kulud (va üldkululõiv) 52 480 eurot (sh laboratoorne testimine HPV suhtes). Uuritavatele kompensatsiooni ei maksta. 4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST Emakakaelavähk (RHK-10, C53) on naistel üks sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja maailmas, millesse haigestub aastas üle poole miljoni naise (1). Eestis on emakakaelavähk 30–49-aastaste naiste hulgas sageduselt teine pahaloomuline kasvaja. Aastal 2012 oli Eestis emakakaelavähi standarditud esmashaigestumuskordaja 19,2 100 000 elaniku kohta, mis on võrreldes Soomega (4,3 100 000 kohta) 4 korda kõrgem (2). Aastal 2016 oli emakakaelavähi standarditud suremuskordaja 4,4 100 000 elaniku kohta (Soomes 1,1) (2), mis on aastast 2006 (4,6) püsinud sisuliselt muutumatuna (2;3). 4 Kõige olulisem riskitegur emakakaelavähi kujunemisel on kõrge onkogeense riskiga inimese papilloomiviiruse (human papillomavirus, HPV) nakkus ja selle püsimine pikka aega, mis tekitab emakakaelaepiteelis haiguslikud muutused, mille lõpptulemusena võib välja areneda pahaloomuline kasvaja (4). Lisaks on emakakaelavähi riskiteguriteks suitsetamine (5), alkoholi tarvitamine (6), pikaajaline hormonaalsete kontratseptiivsete vahendite kasutamine, mitmed sünnitused/abordid naise elus ja nõrgenenud immuunsüsteem (ravimid, HIV) (7). Emakakaelavähi riski mõjutavad oluliselt ka geneetilised faktorid, eelkõige erinevad HLA haplotüübid (8). Infot geneetiliste riskifaktorite kohta saab kasutada individuaalsete geneetilise riski hinnangute koostamiseks, mis võimaldab naisi jagada erinevatesse riskikategooriatesse. Nii on näidatud, et 5% kõige kõrgema geneetilise riskiga naiste seas on emakakaelavähi tekke tõenäosus 22%, samas kui HPV-ga nakatunud naiste seas keskmiselt on see 1% (8,9). Üheks olulisemaks emakakaelavähi ennetamise võimaluseks on sõeluuring, mis on Põhjamaades kasutusel juba 1960. aastatest. Just rahvastikupõhise ja organiseeritud sõeluuringuga seostatakse märkimisväärset emakakaelavähki haigestumise ja suremise langust neis (jt arenenud) (10). Sõeluuringu mõju nähtub võrdlusest põhjanaabritega: keskmiselt diagnoositakse Eesti naistel aastas 180 uut emakakaelavähi juhtu. See on 25 juhtu 100 000 naise kohta, kuid Soomes on sama näitaja viis ja Rootsis kümme juhtu 100 000 naise kohta (12). Eestis korraldatakse emakakaelavähi sõeluuringut 2006. aastast ning uuringutele kutsutakse 30–70-aastaseid ravikindlustatud naisi iga viie aasta järel (11). Seni pole emakakaelavähi sõeluuring Eestis soovitud tulemust andnud – haigestumine ja suremus pole vähenenud (13). Aastas sureb emakakaelavähki Eestis ligikaudu 60 naist, s.o kolm korda rohkem kui Põhjamaades. Üheks probleemiks Eestis on madal sõeluuringus osalemise määr (<35% 2017) 14). Pap-testil põhinev ja ebapiisava osalusmääraga sõeluuring pole toonud kaasa emakakaelavähi esmashaigestumuse ega ka suremuse vähenemist Eestis (13). Enamik naisi, kes rahvastikupõhises sõeluuringus osalevad, on väga madala emakakaelavähi riskiga, mistõttu selline (mass)sõeluuring on kulukas. Riskipõhine sõeluuringu teostatavuse, efektiivsuse ja kulutõhususe hindamine on oluline teadusküsimus. Riskipõhine sõeluuring eeldab individuaalse riskitaseme teadmist ning sõeluuringu (sageduse, sõeltesti valik) sobitamist riskitasemele. Käesoleva teadusuuringu eesmärgiks ongi analüüsida individuaalse emkakakaelavähi riski prognoosimise võimekust, kasutades mitmekesiseid (individuaalse taseme) andmeid emakakaelavähi riski tõstvate ning kaitsvate (ennetavate) tegurite kohta. Taotluse esitajal ja kaasuurijatel on kogemus sarnase andmekoosseisu ja kavandiga uuringute kavandamise, andmete analüüsi ja korrektse käsitlemisega sh uuringutega 5  mis sisaldavad uuritavate poolt kodus bioloogilise materjali kogumist ning postiga uurijatele/laborisse saatmist (15;16);  milles on kasutatud administratiivseid andmebaase haiguseelsete seisundite (sh emakakaela- vähi) (17), haigestumuse (18) ja suremuse (18;19) (20;21) hindamiseks; - EGV uuringud, kus on küsitluseks uuesti doonorite poole pöördutud. Näiteks võib tuua uurimistöö „Mikroobikoosluse ja tervise vaheliste seoste uurimine Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu kohordis“, millele on saadud TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastus nr 266/T-10. Nimetatud uuringu raames on saadud luba depseudonüümida kuni 4000 geenidoonori isikuandmed, et nendega ühendust võtta. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada suu ja soolestiku mikroobikoosluse seoseid geenidoonorite tervisenäitajatega, mikrobioota rolli erinevate haiguste kujunemisel ja ravimite metabolismis ja taluvuses. EGV-l on välja kujunenud täpne reeglistik depseudonüümimise turvaliseks läbiviimiseks. 5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS Emakakaelavähi ennetustöös ja ravivõimaluste edendamises on tehtud olulisi edusamme, kuid Euroopa riikides emakakaelavähiga seotud haiguskoormuses ja ennetamise meetmete rakendamises esineb märkimisväärseid erisusi. Käesoleva uuringu üldeesmärk on kasutada isikupõhiseid ning erinevate registrite ja tervisega seotud andmebaaside andmeid, et luua andmestik, mis võimaldab mudeldamise ning tehisintellekti (TI) abil hinnata individuaalset emakakaelavähi riski. Kuna onkogenees on pikaajaline protsess, vajatakse sekundaarseid (registrite, tervise-andmebaaside) andmeid pikema ajaperioodi (2005–2030) kohta. Uurimistöö tulemusi on võimalik kasutada personaalsete/optimaalsete emakakaelavähki ennetavate sekkumiste kujundamise informeerimiseks (tõenduspõhiseks otsustamiseks). Uuringu eesmärgiks on: 1) välja selgitada uuringusse kaasatud naiste emakakaelavähiga seotud riskitegurid, sh. geneetilised riskitegurid EGV-st ja naistelt endilt saadud andmed põhjal (uuringu küsimustik, EGV andmed)  oluline uuringu komponent on HPV olemasolu või puudumise kindlaks tegemine uuritavatel naistel, milleks kasutatakse uuritava poolt kogutud materjali (tupe äie) testimist; 2) uurida uuringusse kaasatud naiste tervist ja tervishoiuteenuse kasutamist linkides andmeid tervise administratiivsete andmebaaside (raviasutused, haigekassa, tervise infosüsteemist) ja 6 registritega (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, raseduse infosüsteem) – sekundaarsed andmed; 3) prognoosida emakakaelvähi individuaalse riski, kasutades statistilist mudeldamist ning tehisintellekti; 4) hinnata erinevate sekkumiste (nt. sõeluuringus osalus, emakakaelavähieelsete seisundite ravi) kulutõhusust; 5) luua tõendus emakakaelavähi ennetuse (sõeluuringu) optimaalse korralduse väljaarendamiseks. 6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG Planeeritud uuring kestab aprill 2020 – detsember 2032: (1) Uuritavate poole pöördumine ja küsitlusuuring koos HPV testimisega toimub Balti teaduskoostöö programmi poolt rahastatud projekti (EMP416) raames perioodil 1.04.2020- 31.07.2023 (ajakava all olevas tabelis); TEGEVUS Aasta 1 2 3 4 Uuringu plaani kooskõlastamine Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee X X X ja Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukoguga, raviasutustega, registrite jt terviseinfo vastutavate töötlejatega. Käivitamine: uuringu küsimustiku tõlkimine, uuringu materjalide trükkimine, X tarvikute tellimine. Uuringu küsimuste piloteerimine. Valimi moodustamine. Uuritavate poole pöördumine ja küsitlusuuring. Andmete kogumine. X Uuringumaterjalide testimine HPV suhtes. X Andmete sisestamine: Laekunud (paber)küsimustike andmed, sisestuse X kontroll. Andmete analüüs. X X X Käsikirjade koostamine. X X X (2) Uuringus osalevate naiste ’jälgimine’ toimub nii retrospektiivselt (alates 01.01.2005.a.) kui ka prospektiivselt (kuni 31.12.2030), kasutades EGV-s olemasolevaid ja edaspidi kogutavaid andmeid. Täiendavat terviseandmete uuendamist andmebaasidest konkreetselt selle uuringu eesmärkide saavutamiseks ei teostata, kuid kasutatakse neid andmeid, mis lisanduvad tavapärase andmete täiendamise protseduuri käigus (nt andmed raviasutusest, 7 haigekassast, tervise infosüsteemist) ja registritega (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, raseduse infosüsteem) linkimise käigus. Andmete väljavõtul arvestame ka võimalikku ajalist nihet; nt täpsustuvad Vähiregistri andmed ~2 a jooksul peale uuringualuse aasta möödumist, mistõttu uuring lõppeb 31.12.2032. Vähiteke on pikaajaline protsess. Selle täpne ja sisuline kirjeldamine eeldab uuritavate pikaajalist jälgimist. Geenivaramu andmeid soovime kasutada, kuna see annab võimaluse uuringusse kaasatud naiste pikaajaliseks jälgimiseks nii emakakaela vähki ennetavate (sõeluuringus osalus; vähi-eelsete seisundite ravi) kui ka riski tõstvate (suitsetamine, mitmed rasedused/sünnitused, kõrge riskiga HPV nakkuse) mõjurite hindamiseks. Pikaajaline jälgimine (retrospektiivne: EGV olemasolevad andmed; prospektiivne – jälgimine peale käesolevasse uuringusse kaasamist, kuni 2030. aastani) annab unikaalsed võimalused vähitekkega seotud tegurite kirjeldamiseks ja mõju hindamiseks (vt Joonis) Joonisel on kirjeldatud hüpoteetilise naise elukäik ja emakakaelavähi teket mõjutavate tegurite toimimise ajad. Geenivaramu andmed annavad lisaks ka unikaalse võimaluse kirjeldada geneetilisi tegureid, mis võivad olla seotud sellesse vähi haigestumiseriskiga ning analüüsida riskipõhise sõeluuringu rakendamise põhjendatust, võimalusi. 7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS Uuritavad 8 Uuritavateks on Eestis emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvad naised. Valimi alus: EGV nimistusse kuuluvad 30–70-aastased naised, kes elavad Harjumaal, Tartumaal ja Ida- Virumaal. Valim: EGV andmebaasist leitakse juhuvaliku teel iga maakon20na jaoks vajalik arv uuringus osalejaid (n=4000). Valimisse maakonniti kaasatavate naiste arv on proportsionaalne maakonna 30–70- aastaste naiste arvuga. Kuna eeldatav vastamise määr on ca 37%, siis on uuringusse kaasatud geenidoonorite arv ca 1500. Uuringus kasutatav geenidoonorite hulgast võetud juhuvalim sisaldab järgnevaid andmeid: ees- ja perekonnanimi, postiaadress, e-posti aadress, telefoni number. Need andmed on vajalikud geenidoonoritega ühenduse võtmiseks ja uuringuga seotud täiendava küsitluse läbiviimiseks. 8. GEENIDOONORITE ANDMETE DEPSEUDONÜÜMIMISE TAOTLUS Antud uurimustöö raames toimub uuringu valimisse juhuslikkuse alusel sattunud geenidoonorite (GD) andmete depseudonüümimine, milleks palume Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu luba. Soovime depseudonüümida 4000 geenidoonori andmed. Depseudonüümimine toimub GD-te kontaktandmete saamiseks. Uuritavad isikud on allkirjastanud GD-ks saamise nõusoleku vormi, millega nad on andnud nõusoleku oma andmete täiendamiseks. Vastavalt inimgeeniuuringute seadusele (edaspidi IGUS) § 24, lg 2, p 4 (IGUS, RT I 2000, 104, 685, jõustunud 08.01.2001, viimase redaktsiooni avaldamismärge RT I, 13.03.2019, 64, jõustunud 15.03.2019) on depseudonüümimine lubatud vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul GD tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks. Uuringusse ei kaasata geenidoonoreid, kes on keelanud oma andmete täiendamise, uuendamise ja kontrollimise. 9. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS Uuringusse kaasamine ja andmete kogumine uuritavatelt Planeeritav uuring on läbilõikeline veebipõhine või postiküsitlusuuring, mille käigus kogutakse indiviidipõhised andmed emakakaelavähiga seotud riskitegurite kohta. Uuringusse kaasamise viib läbi EGV töötaja, kel vajalik väljaõpe ja varasem analoogilise töö kogemus. Samuti on sellel töötaja töölepingus konfidentsiaalsusnõue. Kasutatav geenidoonoritega suhtlemise protsess tagab, et uurijatele on kättesaadavad vaid pseudonüümitud andmed. 9 Uuringusse kaasamine viiakse läbi kolmeastmelisena, et tagada parim võimalik osalusmäär: 1) Esmalt saadetakse valimisse kaasatud naistele (4000 geenidoonorit) uuringut tutvustav kiri (lisa 1) kas e-posti teel (vajadusel 2 korda) või e-posti aadressi puudumisel tavaposti teel (üks kord). Lisaks informeerimisele uuringu eesmärkide ja osalemisega seotud tegevuste kohta on tutvustava kirja eesmärgiks juhuvalimisse sattunud naiste uuringus osalemise soovi väljaselgitamine ja neile sobiva edasise osaluse viisi (e-kirjaga / postiga; ainult postiga) täpsustamine. Kui geenidoonor ei vasta nädala jooksul esmasele pöördumisele või meeldetuletustele, võetakse temaga ühendust telefoni teel (kui telefoninumber on EGV andmebaasis olemas). Telefoni teel proovitakse geenidoonoriga ühendust saada kuni kolmel korral. 2) Umbes kaks nädalat pärast ühenduse võtmist saadetakse uuringus osalemisest mitte loobunud naistele kõik uuringumaterjalid: komplektid tupe äige kogumiseks kodustes tingimustes koos juhendi (lisa 4) ning eelnevalt tagastusaadressiga märgistatud makstud vastuse ümbrikuga kõikidele uuritavatele posti teel. Muud uuringumaterjalid vastavalt uuritavate eelistusele kas posti teel või e-kirjana:  Posti teel saatmisel on komplektis lisaks proovivõtuvahendile paberil informeeritud nõusoleku vormid (lisa 2) (eelnevalt vastutava uurija poolt allkirjastatud), makstud vastuse ümbrikud ning koodiga markeeritud uuringu küsimustikud (lisa 3). o Paberkandjal nõusoleku vormid täidetakse uuritava poolt kahes eksemplaris, millest üks koopia jääb uuritavale, võimaldades lisainformatsiooni saamiseks pöörduda uuringumeeskonna poole ning teise saadab uuritav EGV-sse makstud vastuse ümbrikus koos paberil täidetud küsimustikuga. Nõusoleku vorm hoiustatakse EGV kodeerimiskeskuses, paberil täidetud küsimustik aga antakse üle vastutavale uurijale, kes korraldab andmete sisestamise elektroonsesse andmebaasi. Paberil küsimustikud on tähistatud koodiga ning ei sisalda isikuandmeid.  Posti teel saadetavatele kirjadele märgitakse potentsiaalse osaleja nimi, aadress ja märge “Isiklik”. Eesti postiseaduse §33 lõike 1 kohaselt tähendab postisaladus kogu postisaadetise sisuga seotud ja konkreetse isiku postiliiklust käsitleva teabe konfidentsiaalsust. Kõigi postiteenuse osutajate postisaladuse hoidmise kohustus postiteenuse osutamise ajal ja pärast seda on sätestatud seaduse §33 lõikes 2. Kutseid saadab ning vastuseid registreerib EGV-s selleks volitatud isik. Isikustatud andmeid hoitakse kodeerimiskeskuses. 10  E-posti teel saatmisel edastatakse uuritavale (lisaks postiga saadetavale proovivõtukomplektile) personaalsed lingid nõusoleku vormi (eelnevalt uurija poolt digitempliga varustatud) digitaalseks allkirjastamiseks ja küsimustike veebipõhiseks täitmiseks e-posti teel. o Digiallkirjastatud nõusoleku vormi saab uuritav soovi korral kas alla laadida ja salvestada või välja printida. Digitaalselt allkirjastatud nõusoleku vorm jõuab turvalise digitaalse kanali kaudu EGV-sse ja see hoiustatakse EGV kodeerimiskeskuses. Analoogne protseduur oli kasutusel 2018. ja 2019. aastal, kui EGV-ga liitus üle 150 000 geenidoonori ning on jätkuvalt kasutusel uute geenidoonorite puhul. Veebipõhiselt täidetud küsimustiku vastused depseudonüümitakse EGV-s ning seejärel väljastatakse isikustamata vastused vastutavale uurijale analüüsimiseks. Uuringu küsimustik luuakse veebi-liideses (mitte mobiil- ega ka töölaua rakendusena). Vastaja IP aadressi infot uuringu jaoks ei koguta, andmetega ei seota. 3) Kuu aja pärast võetakse mittevastanutega ühendust veelkord punktis 2) kirjeldatud viisil. Uuringumaterjalide tähistamine EGV nimistust juhuvalimisse sattunud naistele genereeritakse unikaalne uuringukood (pseudonüüm) EGV-s (ilma koodivõtmeta ei võimalda genereeritud uuringukood isikutuvastust). Uuringumaterjalid komplekteeritakse ja postitatavatele materjalidele lisatakse iga uuringusse kaasatud naisele tekitatud uuringukood uuringumeeskonna poolt TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. Koodiga märgistatakse informeeritud nõusoleku vormid, paberil küsimustikud ja proovivõtukomplektis olev katsuti. Nimed ja postiaadressid uuringukoodiga kleebistatud materjale sisaldavale ümbrikele kantakse vastavaid volitusi omava töötaja poolt EGV-s. EGV-sse posti teel tagasi saadetud täidetud küsimustikul ja proovivõtutuubil isikut otseselt identifitseerida võimaldavat infot (sh. isiku nime või aadressi) ei ole. Tagastatud küsimustikud ja proovivõtutuubid registreeritakse EGV-s. Uuringus kasutatavad andmekogumise instrumendid 1) Isetäidetavad küsimustikud eesti ja vene keeles (lisas) sisaldavad küsimusi järgmiste valdkondade kohta: sotsiaalmajanduslik staatus (haridus, tööhõive, sissetulek, abieluseis); tervise enesehinnang; reproduktiivtervis (laste olemasolu, sünnitused, abordid, rasedust vältivate vahendite kasutamine, 11 seksuaalpartnerite arv); riskikäitumine (suitsetamine, alkoholi tarvitamine); tervishoiuteenuste kasutamine (sh sõeluuringu osalus). 2.1) Proovivõtukomplekt uuringus osaleja poolt kodus tupest proovi kogumiseks sisaldab järgmist: steriilne proovivõtutuub (kuiv tampoon) (uuringukoodi kleebisega), mis võimaldab naisel endal tupest proovi võtta; juhend proovi võtmiseks. 2.2) Uuritavate endi poolt kogutud bioloogilise materjali (tupe äie) testimine kõrge onkogeense riskiga HPV (genotüübid 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 53, 56, 58, 59, 66, 68, 82) suhtes. Uuritavate endi poolt kogutud ja EGV-sse postiga saadetud proovivõtutuubid tuubid saadetakse SYNLAB laborisse uuringukoodiga. Uuringukoodiga tähistatud vastused saadetakse laborist EGV-le ja TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti elektrooniliselt. SYNLAB Eesti on suurim meditsiinilabor Eestis, mis tegutseb juba aastast 1996. Nende põhitegevuseks on laboriteenuse osutamine pere- ja eriarstidele, haiglatele, töötervishoiu- keskustele ja teistele meditsiinisektoriga seotud asutustele. Suguhaiguste (ka HPV) testimine kodus (https://minu.synlab.ee/testi-kodus ja https://minu.synlab.ee/toode/emakakaelavahi- riski-analuus-hpv-2) kuulub SYNLAB-i rutiintegevuste hulka (25). SYNLAB on kommertslabor, kellega uuringu läbiviimiseks sõlmitakse allhanke leping. Uuringumeeskonnal on aastatepikkune koostöökogemus SYNLAB-iga (26,27). SYNLAB Eesti täidab ISO standardi 15189 (Meditsiinilaborid. Kvaliteedi ja kompetentsi erinõuded) nõudeid ning on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud meditsiinilabor (https://synlab.ee/ettevottest). SYNLAB osaleb molekulaardiagnostikat kasutavate kliiniliste laborite kvaliteedikontrolli programmis (https://www.qcmd.org/index.php?pageId=2&pageVersion=EN). Uuringus kasutatavaid dokumente (informeeritud nõusolek, informeeriv kiri, küsimustikud ja tupematerjali kogumise juhis) piloteerime loetavuse ja arusaadavuse suhtes väikesel rühma naistel. Informatsioon uuritavalt, kas ta soovib uuringus teostatud HPV testi tulemust teada saada ning millises keeles (eesti/vene) uuringuga seotud materjale ta eelistab saada täpsustatakse uuringut tutvustavat kirjas ning informeeritud nõusoleku vormis. Uuritavatel, kes avaldavad soovi saada teada oma HPV testi tulemust on võimalik see info saada (a) kirja teel (tähitud kirjana); (b) e-kirja teel (krüpteeritud kirjana), vastavalt uuritava soovile. Andmed EGV-st Retrospektiivselt (EGV-s olemas olevatest andmetest) soovime kasutada 12 (1) uuringus osalejate geeniandmeid hindamaks emakakaelavähi geneetilised riskitegurid. Geeniandmeid analüüsivad ja riskiprofiili hindavad EGV teadurid (projekti kaastöötajad) (vt ka Andmete konfidentsiaalsuse kao vältimine); (2) naistelt endilt GV-ga liitumisel kogutud andmed: tervise enesehinnang, -käitumine (suitsetamine, alkoholi kasutus), -teenuste kasutamine ja reproduktiivkäitumine (hormonaalsete rasestumisvastaste ja menopausi ravimite kasutus, rasedused); (3) EGV-s senise terviseandmete kogumise tulemusel saadud andmed (nt andmed raviasutusest, haigekassast, tervise infosüsteemist) ja registritega (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, raseduse infosüsteem) linkimisel saadud andmed. Prospektiivselt, täiendavat terviseandmete uuendamist andmebaasidest konkreetselt selle uuringu eesmärkide saavutamiseks ei teostata, kuid kasutatakse neid andmeid, mis lisanduvad EGV tavapärase andmete täiendamise protseduuri käigus (nt andmed raviasutusest, haigekassast, tervise infosüsteemist) ja registritega (vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, raseduse infosüsteem) linkimise käigus. Uuringus osalenud naiste terviseandmeid kogutakse kuni 31.12.2032.a. EGV-s olemasolevatest ja andmete täiendamise protseduuri käigus kogutud andmetest kasutatakse antud uuringu tarbeks andmed naiste sõeluuringus osaluse, sõeltesti tulemuste, emakakaelavähi eelsete seisundite diagnoosimise (tsütoloogilised, histoloogilised uuringud) (kuupäevad/tulemused) ja ravi kohta; HPV testimise (kuupäevad/tulemused); sünnituste / raseduste kohta; kontratseptsiooni kasutuse kohta; emakakaelavähi riski mõjutavate teiste haiguste (nt HIV nakkus, sõltuvushäired (alkohol)) ja haiguskindlustuse olemasolu kohta), emakakaelavähi ja teistesse HPV nakkusega seotud vähkidesse (vulva-, tupe-, anaal-, suuõõnevähk) (28) haigestumise, ravi andmed ning surmapõhjused/aeg. 10. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS Uuring austab uuritavate autonoomiat – uuring hõlmab täiskasvanuid geenidoonoreid, kelle uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuritavad isikud on allkirjastanud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi, millega GD-d on andnud nõusoleku oma andmete täiendamiseks. GD-ks saamise nõusoleku vorm ning selle täitmise ja säilitamise kord on sätestatud Sotsiaalministri 2001. a. 17. detsembri määrusega nr. 125. varasemalt andnud nõusoleku oma andmete täiendamiseks. Geenidoonorit teavitab käesoleva uuringu eesmärkidest ja uuringus osalemisega seonduvast informeeriv kiri / e-kiri 13 / telefonikõne. Uuringumaterjalidele lisatavas informeeritud nõusoleku vorm tutvustab detailselt uuringu eesmärke ja põhjendab andmete kogumise vajalikkust, andes samas selgelt teada, et valimisse juhuse tahtel sattunud isikul ei ole kohustust uuringus osaleda. Kõik geenidoonorid annavad oma nõusolekust käesolevas uuringus osalemisest teada enne küsimustiku täitmist. Uurijad arvestavad kõiki geenidoonorite seadusest tulenevaid õigusi. Geenidoonoritel on IGUS-e § 10 alusel õigus taotleda depseudonüümimist võimaldavate andmete hävitamist. Kui geenidoonori isik on avalikustatud õigusevastaselt on tal õigus taotleda koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist. IGUS § 12 lg (4) punkt 7 kohaselt on geenidoonoril õigus enda nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Eelpool nimetatud õigustest on geenidoonorid informeeritud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi infolehe kaudu (vt. https://geenidoonor.ee/infoleht). Uuring järgib mittekahjustamise printsiipi – hindame uuringus osalemise riski minimaalseks. Küsimustikus käsitletava valdkonna tõttu on uuringu võimalik kahju seotud eelkõige psühholoogilise ebamugavustundega tundlike teemade käsitlusel ning isiku privaatsuse kaos nagu uuringusse kaasatud naiste võimalik kartus nende küsimustiku vastuste ja HPV-testi tulemuste avalikustamise ning kolmandate isikute eelarvamusliku suhtumise pärast. Konfidentsiaalsuse kao vältimiseks rakendame rangeid meetmeid (kirjas all). Geenidoonoritel on võimalus pöörduda kontakti poole võimalike lisaküsimustega. Eetiliste riskide maandamiseks järgitakse uuringu läbiviimisel ning uuringutulemuste avalikustamisel kõiki teaduseetika nõudeid, tagades uuritava informatsiooni konfidentsiaalsuse. Uuring järgib heategemise printsiipi – osalejate kasu on tagasiside oma tervise osas (HPV nakkuse puudumine / olemasolu) kohta. Uuringust saadav kasu seisneb uudses teadusidees, mille tõestamisel võib olla oluline sisend rahvatervishoiu meetmete informeerimiseks ka väljaspool emakakaelavähi konteksti. Loodud andmestik võimaldab põhjalikke ja sisukaid analüüse. Uuring järgib õigluse printsiipi – lähtuvalt uuringu vabatahtlikkusest, minimaalsetest potentsiaalsetest kahjudest ja potentsiaalsetest kasudest tagasiside ja tervist toetava praktika kujundamiseks vajaliku tõenduse loomise näol on riskid ja koormus tasakaalus uuringu tulemustega. Andmete konfidentsiaalsuse kao vältimine Isikuandmete töötlemispaigas EGV-s on isikuandmete kaitseks võetud kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed. 14 Isikut tuvastavad andmed on vajalikud uuringu ajal ainult postituse korraldamiseks ja neid säilitatakse, töödeldakse ainult EGV kodeerimiskeskuses. Kontaktandmeid sisaldavad kleebised saadetistele valmistatakse ette ja nendega markeeritakse ettevalmistatud kirjad EGV kodeerimiskeskuse töötaja poolt, kellele on vastavad volitused antud TÜ genoomika instituudi direktori korraldusega. Isikuandmeid säilitatakse ja töödeldakse eraldi uuringus kogutud andmetest, st kogutud konfidentsiaalseid andmeid ei ühendata väljaspool EGV kodeerimiskeskust isikuandmetega. Kõikide isikuandmete töötlemisega kokku puutuvate EGV töötajate töölepingus on konfidentsiaalsusnõue. Lisaks kodeerimiskeskuse töötajale ja bioinformaatikule (valimivõtu teostaja) puutub isikuandmetega kokku EGV andmekogumise spetsialist, kes vastab EGV infotelefonile ja registreerib geenidoonorite vastused. Isikud läbivad eelnevalt suulise instrueerimise isikuandmete kaitseks rakendatavate meetmete kohta, mis on spetsiifilised antud uuringu jaoks. Uuritavate poolt jagatud andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks luuakse umbisikuline/unikaalne, isiku identifitseerimist mittevõimaldav uuringukood. Küsimustikel ja proovivõtutuubil on vaid uuringukood. Paberkandjal informeeritud nõusoleku vormid, mis sisaldavad isikut tuvastada võimaldavaid andmeid arhiveeritakse/säilitatakse EGV kodeerimiskeskuses. Digitaalselt allkirjastatud nõusolekuvormide töötlemise kohta on informatsioon punktis 9. Isikuandmeid sisaldavate paberdokumentide isikuandmete lekkega seotud turvarisk on väike. Käesoleva uuringus kogutud andmeid kasutatakse üksnes teadustöö eesmärgil. Uuringus naistelt kogutud andmetele (küsimustik, HPV testi tulemus) analüüsitakse koos andmetega samade naiste kohta, mis saadakse EGV andmekogust. Nagu nimetatud ülal, isikuid identifitseerida võimaldavaid andmeid kasutatakse vaid uuritavatega ühenduse võtmiseks ning kaasamiseks (sh uuringu materjalide postitamiseks). Kogu edaspidine uuringu andmete analüüs kasutab vaid uuritavatele loodud uuringukoodiga märgistatud andmeid Uuringu läbiviimisel saadud analüüside tulemused ja küsitluse andmed lisatakse EGV andmebaasi ja säilitatakse tähtajatult vastavalt IGUS-es sätestatule (IGUS § 18. Koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste säilitamine (1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitatakse pseudonüümituna või pseudonüümimata kujul tähtajatult, kui need ei kuulu hävitamisele käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul). 11. UURIMISTÖÖ ANDMEKAITSELISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS 15 Vastavalt 8. peatükis („Geenidoonorite andmete depseudonüümimise taotlus“) kirjeldatule depseudonüümitakse EGVs kuni 4000 geenidoonori andmed, et võimaldada nende uuringusse kaasamine. Depseudonüümimist teostavad isikud määratakse nimeliselt (IGUS § 22, lg 3). Geenidoonoritega kontakteerumisel ja andmete kogumisel järgitakse EGV väljakujunenud protseduure. Seejuures geenidoonorite isikuandmetega puutub kokku ainult piiratud hulk töötajaid, kes on teadlikud geenidoonorite andmetele kohanduvatest andmekaitsenõuetest. Uuringusse kaasamise ja andmete kogumise täpsem kirjeldus on toodud peatükis 9 („Uurimismetoodika täpne kirjeldus“). Uuringualuse poolt jagatud informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamise eesmärgil küsimustikule ega ka bioloogilise materjali kogumise tuubile uuritava nime ei lisata, neil materjalidel on vaid uuringukood. Koodi võti asub EGV-s kodeerimiskeskuses. Uuringu eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi andmete analüüs. Selleks taotletakse EGV-lt andmeväljastust. Pseudonüümitud kujul väljastatakse uuringus osalenud geenidoonorite kohta uuringu käigus kogutud andmeid, nende geneetilisi andmeid ning huvipakkuvate tunnuste, haiguste ja ravimi kasutamise kohta käivaid isikustamata fenotüübiandmeid. Andmete väljastamiseks määrab TÜ genoomika instituudi direktor nimeliselt väljastustoimingute teostamise eest vastutavad isikud ja annab korralduse andmete väljastamiseks. Andmete üleandmisel koostatakse väljastamisprotokoll, kuhu märgitakse väljastatud andmed ning üleandmise viis ja kuupäev. TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uurijatele üle antavas andmekogus sisalduvad andmed: (a) isiku poolt geenidoonoriks kaasamisel täietud küsimustikust (tunnuste kohta, mis olulised antud teadustöö jaoks: sotsiaal-demograafilised tunnused, haridus, tööhõive; reproduktiivtervis; vähihaiguste esinemine peres; riskikäitumine (suitsetamine, alkoholi tarvitamine); tervishoiuteenuste kasutamine (sh sõeluuringu osalus); (b) uuringus käesolevasse uuringusse kaasamise info (ühenduse võtmise kuupäev(ad), viis (email, kiri, telefoni kõne), uuringus osalemise kinnituse kuupäev, testimiseks proovi laborisse saatmise/jõudmise kuupäevad, uuringu küsimustiku täitmise kuupäev); osalevate naiste sünnikuu/aasta; elukoht (linn/maa), elukoht (maakond), suhtluseks valitud keel (eesti/vene), surma kuu/aasta, surmapõhjus; uuringu kutse saanud, kuid uuringus mitte osalenud naiste vanus (aastates), elukoht (linn/maa), maakond; © andmed uuringu küsimustikust; HPV testi kogumise, postitamise, laborisse jõudmise kuupäevad, HPV test tulemus; (d) uuringus osalevate naiste umbisikuline kood; 16 (f) uuringus osalevate naiste retro- ja prospektiivse jälgimise andmed mahus, mis on kirjeldatud taotluse alapunktis ’Andmed EGV-st’ Andmed väljastatakse krüpteeritult ning lukustataval mälupulgal. Juurdepääs väljastatud andmetel on ainult taotluses nimetatud uurijatel ja uuringu kaastöötajatele, keda on informeeritud kohalduvatest andmekaitsenõuetest. Vastutav uurija tagab, et andmete töötlemisel järgitakse kõiki seadusest tulenevaid ja väljastamise korralduses nimetatud andmekaitse põhimõtteid. Väljastatud andmeid kasutatakse ainult uurimistöö eesmärkidel ja ulatuses. TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uurimisrühmale edastatud isikustamata (pseudonüümitud) andmeid säilitatakse elektrooniliselt salasõnaga kaitstud failis lukuga mälupulgal ja neile on juurdepääs ainult uuringuga seotud töötajatel. Paberil täidetud uuringu- küsimustikud säilitatakse lukustatud kapis (seifis) lukustatud ruumis TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis (ruum 4075, Ravila 19, Tartu). Soovime pseudonüümitud andmeid säilitada kuni 10 aastat peale uuringu lõppu (kuni aastani 31.12.2042.a.) jätkuva teadustöö eesmärgil (GDPR art 5 p1 e pp 45). Peale seda andmed anonüümitakse (hävitatakse pseudonüümid) ja anonüümitud andmeid säilitatakse tähtajatult. Käesoleva taotluse on läbi vaadanud ja heaks kiitnud Tartu Ülikooli andmekaitse peaspetsialisti poolt volitatud isikud, kelleks on Eesti geenivaramu andmekogumise osakonna juhataja ja projektijuht Helene Alavere ning analüütik Evelin Tali. 12. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL Projekt on saanud eelneva kooskõlastuse TÜ inimuuringute eetika komitee poolt (Protokolli number: 300/T-17 koosolek: 20.01.2020). TÜ inimuuringute eetikakomiteele esitatud ja komitee poolt kinnitatud projekti ei sisaldanud koostööd EGV-ga. EGV-ga koostöö läbirääkimiste järjena esitamegi projekti taotluse Eesti bioeetika inimuuringute nõukogule. Peame EGV-ga koostöös lisanduvate andmete (geeniandmed, andmed geenidoonori liitumisküsimustikult, EGV-s kogutavad terviseandmed) teaduslikult oluliseks täienduseks projektile. 13. LISAD 13.1 Uuringu läbiviijate CV(d) 13.2 Teised uuritavale või uuritava eeskostjale esitatavad dokumendid Lisa 1. Esimene informeeriv kiri 17 Lisa 2. Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vormid Lisa 3. Küsimustik Lisa 4. Juhend uuringumaterjali kogumiseks 13. KASUTATUD KIRJANDUS (1) World Health Organization. Cervical cancer. https://www whont/cancer/prevention/diagnosis- screening/cervical-cancer/en/ (2) International Agency for Research on Cancer. Global cancer Observatory. http://gco iarc fr/ (3) Statistikaamet. https://www.stat.ee (4) Woodman CB, Collins SI, Young LS. The natural history of cervical HPV infection: unresolved issues. Nat Rev Cancer 2007;7:11–22. (5) Castle PE. How does tobacco smoke contribute to cervical carcinogenesis? J Virol 2008;82: 6084– 6. (6) Weiderpass E, Ye W, Tamimi R, et al. Alcoholism and risk for cancer of the cervix uteri, vagina, and vulva. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev 2001;10:899–901. (7) Grulich AE, van Leeuwen MT, Falster MO, et al. Incidence of cancers in people with HIV/AIDS compared with immunosuppressed transplant recipients: A meta-analysis. Lancet 2007;370:59–67. (8) Leo PJ, Madeleine MM, Wang S, et al. Defining the genetic susceptibility to cervical neoplasia-A genome-wide association study [published correction appears in PLoS Genet. 2018 Mar 1;14 (3):e1007257]. PLoS Genet. 2017;13(8):e1006866. (9) Schiffman M, Glass AG, Wentzensen N, et al. A long-term prospective study of type-specific human papillomavirus infection and risk of cervical neoplasia among 20,000 women in the Portland Kaiser Cohort Study [published correction appears in Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. 2012 Aug;21(8):1390-1]. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. 2011;20(7):1398–1409. (10) Vaccarella S, Franceschi S, Engholm G, et al. 50 years of screening in the Nordic countries: quantifying the effects on cervical cancer incidence. Br J Cancer 2014;111:965–9 (11) Eesti Haigekassa. Sõeluuring. https://www haigekassa ee/soeluuring (12) Laisaar KT, Võrno T, Raud T, et al. Inimese papilloomiviiruse (HPV) DNA-testi ja emakakaela tsütoloogilise uuringu (Pap-testi) võrdlus emakakaelavähi sõeluuringu esmastestina. Tartu Ülikool 2018. (13) Ojamaa K, Innos K, Baburin A, et al. Trends in cervical cancer incidence and survival in Estonia from 1995 to 2014. BMC Cancer 2018;18:1075. 18 (14) Broberg G, Wang J, Östberg A-L, et al. Socio-economic and demographic determinants affecting participation in the Swedish cervical screening program: A population-based case-control study. Plos ONE 2018;13:e0190171. (15) Uusküla A, Kals M, Kosenkranius l, McNutt L-A, et al. Population-based type-specific prevalence of high-risk human papillomavirus infection in Estonia. BMC Infect Dis 2010;10:63. (16) Paapsi K, Pärna K. Uuringu "Epidemioloogiline ja geneetiline tõendus tervshoiutöötajate suitsetamiskäitumise ja nikotiinisõltuvuse kohta" andmed kogutud. Eesti Arst 2015;94:697. (17) Uusküla A, Raag M, Uppin A, et al. Incidence of cervical intraepithelial neoplasia in Estonia. J Low Genit Tract Dis 2013;17:129–36. (18) Jürisson M, Vorobjov S, Kallikorm R, et al. The incidence of hip fractures in Estonia, 2005–2012. Osteoporos Int 2015;26:77–84. (19) Jürisson M, Kallikorm R, Lember M, et al. The impact of hip fracture on mortality in Estonia: a retrospective population-based cohort study. BMC Musculoskelet Disord 2018;18:243. (20) Pärna K, Rahu K. Dramatic increase in alcoholic liver cirrhosis mortality in Estonia in 1992-2008. Alcohol Alcohol 2010;45:548–51. (21) Rahu K, Pärna K, Palo E, et al. Contrasts in alcohol-related mortality in Estonia: education and ethnicity. Alcohol Alcohol 2009;44:517–22. (22) Uusküla A, Laisaar KT, Raag M, et al. Effects of counselling on adherence to antiretroviral treatment among people with HIV in Estonia: a randomized controlled trial. AIDS Behav 2018;22:224–33. (23) Tuusov J, Lang K, Väli M, et al. Prevalence of alcohol-related pathologies at autopsy: Estonian forensic study of alcohol and premature death. Addiction 2014;109:2018–26. (24) Ringmets I, Tuusov J, Lang K, et al. Alcohol and premature death in Estonian men: a study of forensic autopsies using novel biomarkers and proxy informants. BMC Public Health 2012;12:146. (25) SYNLAB. https://minu synlab ee/testi-kodus/suguhaiguste-anonuumne- testimine?utm_source=google&utm_medium=cpc&utm_content=textad&utm_campaign=testikodus _2019 (26) Uusküla A, Barnes DM, Raag M, et al. Frequency and factors associated with providing injection initiation assistance in Tallinn, Estonia. Drug Alcohol Depend 2018;188: 64–70. (27) Uusküla A, Raag M, Marsh K, et al. HIV prevalence and gender differences among new injection- drug-users in Tallinn, Estonia: A persisting problem in a stable high prevalence epidemic. Plos ONE 2017;12:e0170956. (28) de Sanjosé S, Serrano B, Tous S, et al. Burden of Human Papillomavirus (HPV)-Related Cancers Attributable to HPVs 6/11/16/18/31/33/45/52 and 58. JNCI Cancer Spectr. 2019;2(4):pky045. 19 Профилактика рака шейки матки в Эстонии - умные и персональные решения Информирующее письмо Уважаемый генный донор! Этим письмом мы хотели бы пригласить Вас принять участие в исследовании «Профилактика рака шейки матки в Эстонии - умные и персональные решения», проводимым Институтом семейной медицины и общественного здравоохранения Тартуского университета. Мы приглашаем именно Вас, так как Вы генный донор, а также в возрастной группе тестирования на рак шейки матки. В рамках исследования у женщин Эстонии будет собрана разная, актуальная и достоверная информация о факторах защиты и факторах риска развития рака шейки матки. Мы заботимся о Вашем здоровье и предлагаем в рамках исследования уникальную возможность сделать дорогой тест на вирус папилломы человека абсолютно бесплатно. В Эстонии рак шейки матки второй трeтий по распространённости рак среди женщин в возрасте 30-60 лет. Самый главный фактор риска является передающийся половым путем вирус паппиломы человека (ВПЧ), который способствует изменениям в клетках шейки матки. Генетическая предрасположенность к раку шейки матки ещё изучается. С данными генных доноров и результатами анализов на вирус папилломы человека возможно длительное оценивание рисков, повышающих и понижающих развитие рака. Эти знания и информация важны для организации более оптимальной программы по тестированию на рак шейки матки в Эстонии. До этого года На данный момент развитие рака шейки матки оценивался ПАП тестом- это мазок на цитологию, который берется при осмотре женщины гинекологом. С 2021 года для этой цели будет использоваться тест на ВПЧ. В данном исследовании предлагается удобный ВПЧ тест, который исследует слизистую влагалища на наличие вируса и которой проводиться самой женщиной дома. У всех женщин, решивших принять участие, будет возможность получить обратную связь и результат анализа. Участие в исследование совершенно бесплатно, и мы ждём также тех женщин, которые регулярно ходят на приём к гинекологу и которым прежде делали ПАП тест. Информация, которой Вы и любой другой участник исследования делитесь с исследователями, для обеспечения конфиденциальности защищена использованием комплексных методов. Ученые, проводящие исследования, имеют длительный и безупречный опыт научной работы. Примерно через две недели мы пришлём Вам:  форму информированного согласия для подписания (по почте или электронно на Ваш выбор)  комплект материалов исследования, состоящий из краткого вопросника о планиро- вании семьи и наличии детей, использовании врачебных мер по профилактике рака шейки матки и поведении в отношении здоровья (по почте или электронно на Ваш выбор Профилактика рака шейки матки в Эстонии - умные и персональные решения  комплект, для забора пробы из влагалища для тестирования на вирус папилломы человека (ВПЧ)  конверты с обратным адресом и оплаченными почтовыми расходами. Участие в исследование займёт 30-40 минут Если Вам требуется дополнительная информация, то:  зайдите на страницу, представляющую исследование https://sisu.ut.ee/ennetus-on-tervis/ru  отправьте электронное письмо исследовательской группе [email protected]  позвоните по телефону 520 6959. Если Вы не сможете ответить на это письмо, то члены исследовательской группы свяжутся с Вами по телефону. Если Вы желаете принимать участие в исследовании, то, пожалуйста, сообщите следующее: Имя: ……..………………………………................................................................................................. Почтовый адрес: ……………………………….................................................................................... Моя электронная почта: ......................................................................................................... □ Предпочитаю получить форму информированного согласия и вопросник в бумажном варианте почтой. □ Предпочитаю получить форму информированного согласия для дигитальной подписи и вопросник для электронного заполнения Предпочитаю получить форму информированного согласия и опросник: □ на эстонском □ на русском □ Вместо ответа на письмо желаю, чтобы мне позвонили на номер …….…………………………........ □ Не желаю участвовать в исследовании С уважением, от имени исследовательской группы Лили Милани, PhD Аннели Уускюла, MD, MSc, PhD Ведущий научный сотрудник эпи- и фармакогенoмики профессор эпидемиологии Институт генoмики Институт семейной медицины и Тартуский университет общественного здравоохранения Тартуский университет Профилактика рака шейки матки в Эстонии - умные и персональные решения Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused Uuringust informeeriv kiri Lugupeetud geenidoonor! Kutsume Teid osalema terviseuuringusse „Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaal- sed lahendused“, mida teostab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut koostöös Eesti geenivaramuga. Teid on valitud uuringus osalema, kuna olete geenidoonor ja kuulute oma vanuse poolest emakakaela sõeluuringu sihtrühma Eestis. Uuringu raames kogutakse Eesti naiste kohta mitmekesine, ajakohane ja usaldusväärne teave nii emakakaelavähki haigestumise eest kaitsvate kui haigestumise riski tõstvate tegurite kohta. Hoolime Teie tervisest ja pakume uuringu raames unikaalset võimalust end mugavalt ja tasuta testida HPV-testiga. Eestis on emakakaelavähk 30–60-aastaste naiste hulgas sageduselt teine kolmas pahaloomuline kasvaja. Kõige olulisem riskitegur emakakaelavähi kujunemisel on inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus ja selle püsimine pikka aega, mis tekitab emakakaelas pikaajalisi haiguslikke muutusi, mille lõpptulemusena võib välja areneda pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähki haigestumisega seotud geneetilisi tegureid veel uuritakse. Eesti geenidoonorite andmed koos HPV testi tulemustega loovad unikaalse võimaluse emakakaelavähi tekke eest kaitsvate ja riski tõstvate tegurite pikaajaliseks hindamiseks. Selline teave on vajalik, et luua tõendus emakakaelavähi ennetuse (sõeluuringu) optimaalse korralduse väljaarendamiseks Eestis. Kuni selle aastani hinnati Praegu hinnatakse emakakaelavähki haigestumise riski Eestis PAP- testiga, mis aitab tuvastada emakakaela rakumuutusi ja milleks uuritav materjal kogutakse günekoloogilise läbivaatuse ajal. Alates 2021. aastast kasutatakse selleks HPV-testi. Ka käesolevas uuringus kasutatakse HPV-testi, mis uurib papilloomviiruse esinemist tupe limaskestal ja mille proov kogutakse naiste enda poolt kodustes tingimustes. Kõigil uuringus osalejatel on pärast uuringus osalemist võimalus saada tagasisidet oma HPV-testi tulemuse kohta. Uuringus osalemine on tasuta ning osalema ootame kindlasti ka naisi, kes regulaarselt günekoloogi juures käivad ja kel on PAP-testi varem tehtud. Teie ja kõigi teiste uuringus osalejate poolt uurijatega jagatud informatsiooni konfidentsiaalsus on kaitstud uuringus konfidentsiaalsust tagavate põhjalike meetodite rakendamisega. Uuringut läbiviivatel teadlastel on pikaajaline ja laitmatu teadustöö kogemus. Umbes kahe nädala pärast saadame Teile: - allkirjastamiseks informeeritud nõusoleku vormi (Teie valikul kas veebipõhiselt või paber- kandjal) - lühikese küsimustiku pereplaneerimise ja laste olemasolu, emakakaelavähki ennetava arstiabi kasutamise ning riskikäitumise kohta (Teie valikul kas veebipõhiselt või paberkandjal) - vajalikud vahendid ja juhise endal tupest proovi võtmiseks HPV testimiseks (posti teel). Tupeproovi võtmine on lihtne, loomulik ja ohutu toiming. Soovi korral teatame Teile HPV testi tulemused. - tagasisaatmise ümbrikud, millele on saaja aadress juba trükitud ja kõik postikulud tasutud. Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused Uuringus osalemine võtab hinnanguliselt aega 30–40 minutit. Kui soovite uuringu kohta rohkem informatsiooni, siis on teil selleks järgmised võimalused: 1. külastage uuringu kodulehte https://sisu.ut.ee/ennetus-on-tervis 2. helistage telefonil 520 6959 3. saatke uuringu läbiviijatele e-kiri [email protected] Kui soovite uuringus osaleda, siis andke palun teada uuringumeeskonnale järgneva kohta: Nimi: ………………………………………………………………………………………………………………………………………… Postiaadress: .................................................................................................................................. Minu e-posti aadress on: ............................................................................................................... □ Eelistan teadliku nõusoleku vormi digiallkirjastada ja küsimustikku täita veebipõhiselt. □ Eelistan teadliku nõusoleku vormi allkirjastamiseks ja küsimustikku täitmiseks saada postiga Eelistan teadliku nõusoleku vormi ja küsimustikku saada: □ eesti keeles □ vene keeles □ Kirjale vastamise asemel eelistan, et helistate mulle telefoninumbrile …….…………………………......... □ Ei soovi uuringus osaleda Palun saatke käesolev infokiri tagasi e-posti või tavaposti teel. Lugupidamisega uuringumeeskonna nimel Lili Milani, PhD Anneli Uusküla, MD, PhD epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur epidemioloogia professor genoomika instituut peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Tartu Ülikool Tartu Ülikool Saatja: Helene Alavere <[email protected]> Saadetud: 08.01.2021 15:46 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Maria-Helena Rahumets <Maria- [email protected]> Koopia: Anneli Uusküla <[email protected]> Teema: EBIN HPV uuringu jätkutaotlus kiirmenetluseks Tere &nbsp; Käesolevalt esitame &nbsp;Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule kooskõlastuse saamiseks uurimistöö Emakakaelavähi ennetus Eestis nutikad ja personaalsed lahendused jätkutaotluse dokumendid. &nbsp; Palume võimalusel menetleda jätkutaotlust kiirmenetluse korras, et oleks võimalik laiendada uuritavate kohorti. Muudatused on minimaalsed ja puudutavad vaid uuritavate ülemise vanusepiiri tõstmist. &nbsp; Lugupidamisega Vastutav uurija Anneli Uusküla &nbsp; Kirja saatja: Helen Alavere &nbsp; Helene Alavere M.D, MScHS | Andmekogumise osakonna juhtaja | TÜ genoomika instituut, Eesti geenivaramu | GSM +372 5062542 | tel +372 7374038 | &nbsp;
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel