EELNÕU
18.12.2020
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ………………. nr …..
Keskkonnaministri 16.01.2020 määruse nr 6
„Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja
aruande esitamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 195 lõike 3 alusel.
Keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis
ja aruande esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. jaanuariks“ tekstiosaga „15. veebruariks“;
2) lisa punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. Investeeringud
- joogivee, kanalisatsiooni ja abonenttasu hind eratarbijale käibemaksuga (€/m3);
- müüdud joogivee kogus (m3);
- vastuvõetud reovee kogus (m3);
- aruandeaasta omafinantseering ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
- kohaliku omavalitsuse toetuse ja muude toetusallikate abil tehtud investeeringud
ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a );
- aruandeaasta koguinvesteering ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
- aruandeaastale eelnenud aasta tegelikud koguinvesteeringud ühisveevärgi- ja
ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
- aruandeaastale järgneva kolme aasta planeeritud investeeringud ühisveevärgi- ja
ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
- aruandeaasta müügitulu (€/a );
- märkused.“;
3) lisa punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „ja heitvee reostatuse kood“;
4) lisa punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„15. Vesiviljelus
Vesiviljeluskasvanduse andmed:
- vesiviljeluskasvanduse nimi ja kood;
- kasvanduse tüüp;
- kasvanduse organismitüüp;
- vee liik;
- veekogu nimetus ja kood;
- pinnaveekogumi nimetus ja kood;
- veehaarde nimetus ja kood;
- põhjaveekihi nimetus ja kood;
- põhjaveekogumi nimetus ja kood;
- vee kogus kasvatuseks (m3);
- vesiviljeluse vee puhastusmeetod;
- eemaldatud sette kogus (t/a);
- sette töötlemise ja kasutamise viis;
- rakendatud saastekoormuse vähendamise meetmed;
- kasutatud kemikaali nimetus, kogus ja kasutamise aeg;
- kasutatud ravimi nimetus, kogus ja kasutamise aeg;
- kasvatatav liik;
- realiseeritud aastane kogus, juurdekasv (t);
- kala lämmastiku ja fosfori sisaldus (%);
- sööda nimetus, aastane söödakogus (t), sööda lämmastiku ja fosfori sisaldus (%),
söödakoefitsient;
- veekeskkonda heidetava lämmastiku, fosfori koormus (t).“.
Rain Epler
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 16.01.2020 määruse nr 6
„Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja
aruande esitamise kord“ muutmine“
eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Suur osa veeloa ja keskkonnakompleksloa omajaid (see kohustus ei ole kõigil loa omajatel) on
kohustatud esitama üks kord aastas loa andjale aruande veekasutuse kohta. Veekasutuse andmed
sisestatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi https://kotkas.envir.ee/ (edaspidi ka KOTKAS).
Veekasutuse aruandega kogutakse statistilise suunitlusega andmeid veekasutaja vee erikasutuse
kohta. Eelnõukohase määrusega muudetakse veekasutuse aruande esitamise tähtaega ja
täpsustatakse esitatavaid andmeid.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik
Raili Kärmas (tel 626 2858,
[email protected]), veeosakonna nõunik Katrina Lang
(tel 626 2909,
[email protected]) ja peaspetsialist Hendrik Põldoja (tel 626 2861,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna
peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi
on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määrusega tehakse neli muudatust.
Esimese punktiga muudetakse määruse § 2 lõikes 1 sätestatud aruande esitamise tähtaega.
Kehtiva määruse kohaselt tuleb aruanne esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis aruandeaastale
järgneva aasta 31. jaanuariks. Mitmed vee-ettevõtted ja Eesti Vee-ettevõtete Liit on teinud
ettepaneku pikendada aruande esitamise tähtaega. Probleemiks on aruande täitmine jaanuarikuu
jooksul, kuna osad küsitud andmed laekuvad vee-ettevõtetele alles jaanuari keskpaigaks.
Näiteks andmed IV kvartali müügimahtude kohta saabuvad ettevõtetele üldjuhul 15. jaanuariks.
Samuti esitatakse aastaaruanded vee-ettevõttele antud iga veeloa kohta eraldi. Suurematel vee-
ettevõtetel on näiteks mitukümmend veeluba, mille kohta tuleb eraldi aruanne esitada. Kuigi
KOTKAS-es kanduvad eelmise aasta andmed üle, on uute andmete sisestamine ja automaatselt
ülekanduvate andmete kontroll siiski vajalik. Seega on veekasutuse valdkonnas oluliselt
rohkem tööd aastaaruande koostamisega, kui teistel valdkondadel. Eeltoodud põhjustel on
mõistlik määrata uueks aruandluse esitamise tähtajaks 15. veebruar.
Teise muudatusena täpsustatakse määruse lisa punktis 3 investeeringute kohta küsitavate
andmete koosseisu.
Täpsustatakse vee-ettevõtja investeeringute kohta esitatavaid andmeid, et nende alusel oleks
võimalik hinnata vee-ettevõtja varade uuendamise või laiendamise ulatust ja vee-ettevõtte
jätkusuutlikkust. Muudatuse kohaselt on vee-ettevõtjatelt küsitavate andmete hulgast välja
jäetud investeeringute osakaal (%) ning need on asendatud investeeringute absoluutväärtustega
– investeeringute maht eurodes aruandeaasta kohta. Nende andmete alusel on
Keskkonnaagentuuril võimalik investeeringute osakaalud välja arvutada eeldusel, et vee-
ettevõtja on kõik vajalikud investeeringute andmed (nii omafinantseeringu mahud kui ka
toetussummad) esitanud. Kuna kavandatud investeeringuid on vaja teada konkreetse aasta
täpsusega, on muudatuse tulemusena küsitavate andmete hulgast välja jäetud planeeritavate
investeeringute viie aasta prognoos ning see on asendatud aruandeaasta koguinvesteeringu,
1
aruandeaastale eelneva aasta koguinvesteeringu ning aruandeaastale kolme järgneva aasta
planeeritud investeeringuga.
Näiteks, kui aruanne esitatakse 2019. aasta kohta, siis tuleb esitada 2018. aastal tehtud tegelikud
koguinvesteeringud, 2019. aasta tegelikud või prognoositud investeeringud sõltuvalt sellest, kas
tehtud investeeringud on aruande esitamise ajaks dokumenteeritud ja kinnitatud, ning 2020.,
2021. ja 2022. aasta prognoositud investeeringud. Kajastatud peavad olema kõik tehtud
investeeringud, sõltumata sellest kas projekt ise on lõpetatud või alles poolik. Tegelikud
investeeringud saab kirja panna vaid juhul, kui aruande esitamise ajaks on ettevõtte
majandusaasta aruande jaoks koostatud investeeringute tabelid juba kinnitatud. Kui aruande
esitamise ajaks ei ole ettevõttel veel teada, kui suureks kujunesid tegelikud investeeringud, siis
võib esitada ka investeeringute prognoosid. Nimetatud muudatus on kooskõlas asulareovee
puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 17 sätestatud aruandluskohustusega, mille alusel
esitatakse Euroopa Komisjonile aruandeid.
Kolmanda muudatusena jäetakse määruse lisa punktist 8 välja tekstiosa „ja heitvee reostatuse
kood“. Vajaduse korral määrab selle andmete töötlemisel Keskkonnaagentuur.
Neljanda muudatusena täpsustakse määruse lisa punktis 15 vesiviljeluse kohta küsitavate
andmete koosseisu.
Keskkonnaministri 02.04.2020 määrusega number 17 kehtestati vesiviljeluse veekaitsenõuded,
sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärused ning suublasse juhtimise
ja seire nõuded. Seoses eespool mainitud määruse kehtestamisega on tekkinud vajadus esitada
andmed kasvatatava organismi ning sööda lämmastiku ja fosfori sisalduse kohta, et oleks
võimalik söödapõhise saasteainete arvestuse järgi hinnata suublasse juhitavate saasteainete
koguseid. Viimane on oluline, et kaaluda, kas vesiviljeleja on ületanud keskkonda viia lubatud
saasteainete koguseid ning kas on vaja rakendada saastetasu.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus nimetatud valdkonnas on üle võetud veeseadusega. Eelnõukohane määrus
täpsustab veekasutuse andmete koosseisu ning investeeringutega seotud andmete muudatus on
vajalik asulareovee puhastamise direktiivi artiklite 15–17 alusel esitatavate aruannetega
Euroopa Komisjonile. Andmete koosseis, mis tuleb Euroopa Komisjonile esitada, on määratud
Euroopa Komisjoni koostatud juhendmaterjalide järgi ning määruse muudatus arvestab
juhendmaterjalis toodud andmekoosseisuga. Veekasutajatelt veekasutuse andmete kogumise
korraldamine ei ole Euroopa Liidu õigusega reguleeritud.
4. Määruse mõju
Kuna määruse kehtestamisega üksnes täpsustatakse veekasutuse andmete koosseisu, on selle
mõju sama, mis on varem kehtinud keskkonnaministri 17.01.2007 määrusel nr 9 ja uue
veeseaduse jõustumisega kehtestatud Keskkonnaministri 16.01.2020 määrusel nr 6.
Määruse rakendamine võimaldab riigil paremini täita veekasutamisega seotud
aruandluskohustusi, mis on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ning Euroopa Liidu
õigusaktides.
2
Aruande täitmise tähtaja pikendamine võimaldab aruandekohuslastel esitada senisest sisukamat
infot. Esitatavate andmete täpsustamise osas oluline mõju puudub, kuna samad andmed tuli ka
varasemalt esitada aga teises vormis. Varem küsiti tehtud investeeringute osakaale, muudatuse
kohaselt tuleb esitada absoluutnumbrid. Samuti oli investeeringute prognoosid vaja varem
esitada kõigi aastate peale kokku, muudatuse kohaselt küsitakse aga iga aasta kohta eraldi.
Kokkuvõttes ettevõtjate halduskoormus ei suurene.
Mõju looduskeskkonnale on kaudselt positiivne – riigil on parem ülevaade keskkonda
mõjutavatest tegevustest.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Infosüsteemi KOTKAS arendamine on vajaduspõhine tegevus ning jätkuarenduste läbiviimine
(muudatuste tellimine) vajab lisaressurssi (rahaline, inimtööjõud) arenduse lähteülesande
koostamiseks, testimiseks, koolitamiseks jms. Selleks vajalikud kulud on kavandatud
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tööplaanides.
Uusi tulusid määruse rakendamisega ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamisele Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Kala- ja
Vähikasvatajate Liidule, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistule eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu.
3
Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
07.01.2021 nr 1-4/21/70
Keskkonnaministri 16.01.2020 määruse nr 6
„Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja
aruande esitamise kord“ muutmise eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri 16.01.2020 määruse nr 6
„Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ muutmise määruse
eelnõu. Palume kooskõlastust ja arvamusi esitada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Epler
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti
Vesiviljelejate Liit, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu
Hendrik Põldoja, 626 2861
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0016 - Keskkonnaministri 16.01.2020 määruse nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fcdc8c00-c585-4406-b7e9-8337bcdcc099
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fcdc8c00-c585-4406-b7e9-8337bcdcc099?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main