dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Sotsiaalministeerium · 8. jaanuar 2021
Viit
1.2-3/3668-2
Registreeritud
8. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Agris Koppel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎VATEK 21-1 Eelnõu 303 SE ettepanekud.asice229 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ott Oja <[email protected]> Saadetud: 07.01.2021 13:37 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]> Teema: VATEKi ettepanekud eelnõule 303 SE Lugupeetud hr. Tõnis Mölder Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, mis esindab 38 vaimse tervise valdkonna organisatsiooni huve ning on Sotsiaalministeeriumi strateegiliseks partneriks vaimse tervise valdkonna arendamisel, esitab manuses oleva kirjaga oma ettepanekud seaduseelnõu 303 SE muutmiseks. Loodan, et arvestate meie ettepanekutega. Lugupidamisega&nbsp; Ott Oja Juhataja +372 5559 5589 Tõnis Mölder 07.01.2021 nr 21-1 Esimees Riigikogu Sotsiaalkomisjon [email protected] [email protected] Koopia: Sotsiaalministeerium ([email protected]) Lugupeetud Tõnis Mölder Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon teeb ettepaneku reguleerida piiratud teovõimega isikute psühhiaatriliseks abiks nõusoleku andmine vastavalt VÕS § 766 lõikele 4 ilma ühegi täiendava piiranguta. Kohustuse teavitada või kaasata täiendavaid isikuid või asutusi reguleerib VÕS § 768, KarS § 307 ja LasteKS § 27 ning teeme ettepaneku seda PsASga täiendavalt mitte reguleerida. Psühhiaatrilise abi kättesaadavus tuleb tagada samadel alustel nagu iga teine arstiabi. Täiendavate piirangute seadmine abi kättesaadavusele, eriti haavatavasse sihtgruppidesse kuuluvatele inimestele, on põhjendamatu ning VATEKi silmis vastuvõetamatu. Me ei toeta menetluses olevat eelnõu 303 SE praegusel kujul, kuna see takistab piiratud teovõimega isikute pöördumist psühhiaatrilise abi poole, piirab psühhiaatrite professionaalset autonoomiat ning sunnib omavalitsusi ja muid ​vastavaid asutusi ebaproportsionaalselt sekkuma perekondade toimimisse. VÕS § 766 lg 4-le lisatavad täiendavad piirangud psühhiaatriliseks abiks nõusoleku andmisel oleksid vastuolus PS § 19-ga ehk ​igaühe õigusega vabale eneseteostusele ning riivab seeläbi Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon www.vatek.ee [email protected] piiratud teovõimega isikute inimväärikust. Inimväärikuse kaitset on aga Riigikohus nimetanud PS üheks aluspõhimõtteks​1​,​2​. Ka antud eelnõu seletuskiri ütleb selgesõnaliselt, et kaalutlusõigusega alaealisele lapsele tuleb anda võimalus teha iseseisvalt otsust tema tervist puudutavates küsimustes​. Jääb arusaamatuks miks sama eelnõu siiski läheb selle põhimõttega vastuollu ning seab nimetatud õiguste eelduseks kuriteo ohvriks sattumise ning selle tõendamise. Seesugused täiendused seaduse sõnastuses piiravad drastiliselt inimeste õigust vabale eneseteostusele. Hetkel kehtiv seadus ning antud eelnõuga seatavad piirangud on ka vastuolus TsÜS § 8 lõikega 2, mis ütleb, et ​täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida​. Psühhiaatriliseks abiks nõusoleku andmise reguleerimine vastavalt VÕS § 766 lg 4-le lahendaks kehtivad vastuolud ja looks õigusselguse. Piirates tervishoiu teenuste kättesaadavust minnakse vastuollu ka PS § 28 -ga – ​igaühel on õigus tervise kaitsele​. Kaitse alla kuulub lisaks füüsilisele ka vaimne tervis ja sotsiaalne heaolu​3​. Riigi kohustus on siinkohal luua ja hoida toimivana tervishoiusüsteem, mille kaudu inimesele oleksid haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta kättesaadavad kvaliteetsed terviseteenused​4​. Antud eelnõu põhjustaks kuriteo ohvriks sattunud lastele, noortele ja teistele piiratud teovõimega inimestele psühhiaatrilise abi saamiseks pikaajalisi ebamõistlikke viivitusi, mis tulenevad kohustest kuriteo toimepanek tõendada. Antud eelnõu tõenäoliseim tõlgendus eeldaks selleks kuriteo süüdimõistva otsuse jõustumist kohtus ehk aastatepikkust viivitust abi saamisel. Lisaks on abi saamine välistatud piiratud teovõimega inimestele, kes ei ole sattunud oma seadusliku esindaja poolt toime pandud kuriteo ohvriks, seega jätaks riik siinkohal täitmata kohustuse tervishoiuteenuste tagamiseks. Eelnõu lõikes 2 on abi saamise aluseks lisatud ka muud mõjuvad põhjused​, mille tähendus on aga ebaselge ning tekib õiguslik segadus seesuguste põhjuste määratlemisel. Ka selguse korral tekitaks mõjuvate põhjuste tõendamine ebamõistlikke viivitusi terviseteenuste tagamisel. PS § 11 ütleb, et ​õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega​, seesugusetel piirangutel peab olema legitiimne eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. Varasemalt on välja toodud, et riive on õigustatud PS § 27 lõike 3 alusel (​Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest​)5​​ . Juhime tähelepanu, et sama paragrahvi järgmine lõige seab aga riigile kohustuse ​seadusega sätestada 1 ​RKPJKo 05.05.2014, 3-4-1-67-13​, p 49 2 ​RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03​, p 14 3 ​Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 28​, p. 1. 4 ​Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 28​, p. 9. 5 Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 88 2 Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon www.vatek.ee [email protected] vanemate ja laste kaitse​. Selle juurde kuulub kohustus kaitsta perekonnaliikmeid nende omavahelistes suhetes ehk Riigikogu peab seadustega määrama vanemate õiguste ja kohustuste piiri selliselt, et see tagaks ka laste kaitse​6 – sealhulgas õiguse vabale eneseteostusele ning õiguse tervise kaitsele. ​Antud eelnõu seab ilma ühegi põhjenduseta rängad piirangud inimeste põhiseaduslikele õigustele. Neid piiranguid ei saa pidada kuidagi proportsionaalseks ka väljaspool seletuskirja toodud argumentide põhjal. Enamik vaimse tervise häireid kujuneb välja teismeeas, enam levinud on depressioon ja ärevus. 14-15 aastastest noortest on depressiivsed 11% ning ärevad 6%, lisaks riskirühmas vastavalt 29% ning 32% noortest​7​. Kõik need noored on antud seadusemuudatusest selgelt mõjutatud, kuna nende põhiseaduslikele õigustele on seatud põhjendamatud piirangud ning neil ei ole lubatud ise oma abi saamise üle otsustada. Viivitused vaimse tervise häirete ravis põhjustavad probleemide süvenemist ning õigeaegselt ravita jäänud häire kujunemise krooniliseks. Selle võrra kannatab ka inimeste elukvaliteet ning kasvab majanduslik koorem riigile. Vaimse tervise häired põhjustavad juba enam kui veerandi töövõime kaotuse juhtumitest​8 ning piirates õigeaegse arstiabi kättesaadavust süvendab Riigikogu seda probleemi. Oluline on ka PsAS § 3-ga mitte reguleerida tervishoiuteenuse osutaja kohustusi kaasata või teavitada täiendavaid isikuid või asutusi, selle asemel tuleks tugineda eelkõige VÕS § 768-le. Nimetatud seaduse lõige 2 võimaldab psühhiaatritel inimese tahtest olenemata kaasata seadusliku esindaja või vajalikke asutusi, kui vastasel juhul võiks patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid. Täiendavalt reguleerib teavitamise kohustust alaealiste puhul LasteKS § 27 (​Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest)​ ja muudel juhtudel KarS § 307 (​Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega​). Eelnõu kaasamise kohustustest tulenevad piirangud psühhiaatrite professionaalsele autonoomiale on vaimse tervise abi suhtes stigmatiseerivad ning takistavad sobiva abi pakkumist patsientidele. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on järeldatud, et ​milline abi ja millised abi osutamise meetmed on sobivad, tuleb hinnata abi osutamise ajal eksperdi teadmiste põhjal​9​. Need otsused kuuluvad psühhiaatrite professionaalsesse pädevusse ning seaduse tasandil reguleeritud absoluutne seisukoht ei tagada inimestele sobivaimat abi. LasteKS § 7 seab lapse heaolu tagamise vastutuse lapsevanemale ning tervishoiuteenust pakkuvale asutusele kohustuse toetada oma pädevuse piires lapsevanemat selle eesmärgi saavutamise 6 ​Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 27​, p. 36. 7 Noorteseire aastaraamat 2019-2020, lk 35 8 Kristina Köhler, Sotsiaalministeerium. Esitlus “Status and costs of mental health in Estonia”. 27.03.2019 9 ​Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 28​, p. 3. 3 Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon www.vatek.ee [email protected] nimel. Sellele tuginedes tegutsevad tervishoiutöötajad niigi juba pere huvides ning psühhiaatrite autonoomia piiramine õõnestab neid huvisid. Kaasamise kohustuse binaarne lähenemine kahjustab alaealise patsiendi puhul nii vaimse tervise abi andmist kui ka sunnib psühhiaatreid ebaproportsionaalselt palju kaasama pere toimimisse täiendavaid asutusi. Psühhiaater, kui tagada talle professionaalne autonoomia, saab läbi kaalutletud lähenemiste toetada alaealist ning tema peret viisil, mis parandab kogu pere pikaajalist toimetulekut. ​Selle autonoomia piiramisel kannatavad just pered, kelle toimimisse segatakse riigi ja omavalitsuse asutused, kuigi vähem invasiivsed lähenemised oleks pere ja last ehk paremini kaitsnud. PS § 28 kommentaarides on ka välja toodud, et patsiendile tuleb privaatsuse kaitse kõrval tagada usaldus tervishoiutöötajate ja üldiselt teenuse osutamise vastu, sest vastasel juhul võib inimene jätta teenuse osutamiseks vajaliku info andmata või terviseteenuste kasutamisest loobuda ning seeläbi iseend ohtu seada​10​. Taaskord on kohaseim lähtuda VÕS § 768-st, mille lõige 1 tagab inimesele, sh piiratud teovõimega inimesele, tema privaatsuse ning usalduse tervishoiutöötajate suhtes. Lugupeetud hr. Mölder, peame antud seaduse puhul vajalikuks reguleerida psühhiaatriline abi samadel alustel, mis kehtivad muule arstiabile ning ainsateks erisusteks peaks olema PsASis juba reguleeritud tahtest olenematu ravi ning sundravi. ​Kaaludes igasuguste täiendavate piirangute üle paneb Sotsiaalkomisjon kaalukausile ka alaealiste ja teiste piiratud teovõimega Eesti inimeste põhiseaduslikud õigused. Ootame, et Sotsiaalkomisjon ja Riigikogu tervikuna täidaks oma põhiseadusliku kohustuse tagada inimeste õigused ja laste kaitse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Oja Juhataja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon 10 ​Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 28​, p. 3. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel