Sotsiaalministeerium · 4. jaanuar 2021
- Viit
- 5.2-7/11-1
- Registreeritud
- 4. jaanuar 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Maaeluministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-7/2021
- Vastutaja
- Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Sisu (failidest)
PROTOKOLL 15.12.2020 nr 1.11-38/14
Laborite nõukogu (LN) 14. kohtumine
Toimumiskoht: virtuaalne
Algus kell 15:30, lõpp kell 17.15
Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk
Protokollis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise
ohutuse büroo peaspetsialist Anneli Haugas
Võtsid osa: Karl Laas (RAMi partner); Heli Reinet (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, VTL)
Thea Palm (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Madis Tõns
(Sotsiaalministeerium, SOM); Toivo Räim (Haridus- ja Teadusministeerium, HTM); Markus
Kärner (Justiitsministeerium, JUM); Harry Liiv (Keskkonnaministeerium, KEM); Viola
Mäemurd (Siseministeerium, SIM); Ülle Harak (Rahandusministeerium, RAM), Pille
Tammemägi (Maaeluministeerium, MEM); Anneli Tuvike (MEM) Maia Radin (MEM); Sille
Vahter (MEM).
1. Laborite investeeringute vajaduste kava 2021-2025 – Heli Reinet (VTL)
Heli Reinet tutvustas laborite investeeringute vajaduste kava aastateks 2021-2025.
Investeeringud on jaotatud järgmistesse valdkondadesse: taimetervis ja taimekaitse,
põllumajanduskeskkond; keskkonnatervis; toidu-ja söödaohutus; loomatervis; õiguskaitse;
inimese tervis ning ära on näidatud riiklike analüüside arv (2019. a teostatud analüüside arvu
põhjal). Investeeringute summa kokku 5 aastal on ca 18,4 miljonit eurot. Mõnede valdkonade
puhul joonistuvad välja sarnased analüüsid (nt vee analüüsid keskkonnatervise valdkonnas ja
inimese tervise valdkonnas). Seadmed on grupeeritud järgmiselt: abiseadmed; analüsaatorid;
mikroskoopia; spektromeetria ja kromatograafia; tarkvara ja informatsiooni ja
kommunikatsioonitehnoloogia (seadmed vajavad töötamiseks tarkvarauuendusi);
molekulaaranalüüüsi seadmed (DNA, RNA). Väga kallid seadmed on ennekõike erinevad
kromatograafid koos või ilma spektromeetriteta (5 a investeeringute vajadus ca 9 miljonit eurot,
mis jaguneb 63 seadme vahel); analüsaatorid ei pruugi olla kallid aga neid palju; ka abiseadmed
on võrdlemisi kallid, nt 3 kaalu maksab ca 34 000 eurot, 9 külmikut ca 96 000 eurot, 8
laboratoorset nõudepesumasinat ca 143 000 eurot. Kromatograafide-spektromeetrite
vajadusega seoses on välja toodud 5 a investeeringute rahaline maht ehk investeeringu summa
ja 5 a analüüside maht erinevate laborite lõikes ning osakaalud, kui palju valdkonda(desse)
panustab (nt PMK korral 64% analüüside mahust toidu- ja söödaohutusse ning 36%
taimetervise-, taimekaitse ja põllumajanduskeskkonda). VTL tõi välja, et tabelite põhjal ei saa
teha põhjapanevaid otsuseid, vaid on pigem illustreerivad ja indikatiivsed.
Oluline on teadvustada, et investeeringu vajadused on kuhjunud ning kanduvad järjest
järgmistesse aastatesse tulenevalt sellest, et mõnede seadmete ümbervahetamine on
hädavajalik.
Võimalike ühishangete läbiviimisel peab arvestama, et pigem on see võimalik ühetüübiliste
seadmete korral; ka laboratoorsete nõudepesumasinate puhul tuleb arvestada erinevate
spetsifikatsioonidega, sest kasutatavad nõud on erinevad, masinate sisud peavad olema
erinevad. Ühishanget on mõistlik teha ja see võib kasumit tuua siis, kui seadmete
spetsifikatsioonid on samad.
Kuna 2021. a on ebatõenäoline investeeringuteks vahendite leidmine, on võimalik, et
investeeringute vajadused korrigeeritakse valitsusele esitamiseks perioodile 2022-2026, kuigi
juba 2021.a on kriitlisi vajadusi. Vaatamata investeeringute vajaduse tabelile peab iga
ministeerium esitama ka lisataotluse, arvestades LN heakskiidetud laborite investeeringute
kava.
2. Laborite konsolideerimise tulemused ja ettepanekud – RAM
Konsolideerimise osas on kavas teha 3 ettepanekut: i) kompetenstikeskuse loomine (OIVA); ii)
valdkondlik konslideerimine; iii) lausaline konsolideerimine. Põhjalikumalt tutvustati aga 10
koondjäreldust ja ettepanekut:
1. Riigi selgemate prioriteetide määramine laborite valdkonnas ja sellest tulenevalt pikaajalise
arengukava koostamine, sh otsused, mida teeme riigi laborites ja mille puhul kasutame
välislaborite teenust. Põhiline ettepanek on koostada pikaajaline arengukava ja kaasata teises
etapis ülikoolid, tervishoiuteenuse ja eraturu esindajad.
SIM soovitas konsulteerida Riigikantseleiga arengukava mõiste sobivuse osas ning soovitas
pigem kasutada mõistet „valge raamat“, sest laborite strateegilised eesmärgid on paika pandud
erinevates valdkondlikes arengukavades.
2. Laboriteenuste seostamine tegevuspõhise eelarve ja eesmärkidega. Nii laborite kui riigi puhul
peaks tekkima võimekus analüüsida valdkondi ja teenuseid tervikuna.
3. Sisuliste koostöörutiinide loomine riigilaborite vahel, sh kvaliteedi tagamisel, hangetes; on
seotud konsolideerimisettepanekutega.
4. Laboriseadmete investeeringute kavas ettenähtud vahendid allutada tsentraalsele jaotusele,
suurendada koostööd ka väikevahendite hankimisel ning kujundada investeeringute jaotuse
süsteem võistlevaks ja edasist teenuste konsolideerimist toetavaks. OIVA teke.
5. Referenttegevus hõlmab paljusid erinevaid tegevusi ja võiks kajastatud olla riigi ja/või
laborite eelarves.
6. Ühised ja analüüsipõhised otsused kinnisvara küsimustes; seotud 1. punktiga. Eelduseks on
ühtne strateegiline arusaam, kuhu riigi laborid liiguvad teenuste mõttes ning kuidas teenuseid
füüsiliselt arendame.
7. Ühtse ja piisava investeerimisvõimekuse tagamine – investeeringute vajaduste kavas pöörata
tähelepanu ka väikeseadmetele.
8. Seadmete ja kulumaterjalide hankimise ja hoiustamise ühtlustamine.
9.Tugiteenuste ühtlustamine seoses IT-ga. Võimalusel logistika (proovide saatmise, võtmise
ühtlustamine) ühendamine.
10. Riigieelarvelise rahastuse korrastamine püsitellimuste alusel.
Laborite konsolideerimise ettepanekutega on kavas jõuda Vabariigi Valitsuse kabineti
nõupidamisele jaanuaris. Leiti, et lisaks konsolideerimise ettepanekutele võiks memorandumis
olla hõlmatud nii LN pädevuse täpsustamine kui ka investeeringute vajaduste kava.
3. Muud teemad
3.1. Laborite nõukogu juhtimine 2021 a
Küsimust käsitletakse järgmisel LN kohtumisel.
3.2 RKASe laborihoone kavandamine Tartusse
RAM tõstatas küsimuse seoses võimaliku Tartu laborihoone rajamisega, millega tegeleb Riigi
Kinnisvara (RKAS). Vajadus laborite ühishoone rajamiseks on kerkinud seoses kehvas
seisukorras oleva Terviseameti labori hoonega, kus hoones ei ole tagatud nõutele vastav
töökeskkonna sisekliima. Samuti on ruumipuudus VTLis. Teemat on käsitletud LN 9. ja 10.
kohtumisel. Ajaga on huvilisi veelgi juurde tulnud.
MEM tõi välja, silmas tuleb pidada LN mandaati, mistõttu ei pooldata kinnisvara arenguid
puudutavate küsimustega tegelemist, kuid arenguid jälgitakse, kuna mitme labori ühe katuse
alla toomine aitab kaasa võimalikule konsolideerimisele.
Järgmine kohtumine: eeldatavalt 2021. a alguses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Kuusk
Juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Haugas
Protokollija