dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 15. jaanuar 2021
Viit
1.2-3/2891-3
Registreeritud
15. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-106819-7 15.01.2021 Väljaminev kiri.asice1817 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 15.01.2021 nr 1.1-10/6819-7 [email protected] Austatud härra minister Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Ühtlasi palume Teie hinnangut ja lahendusalternatiive Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt taaskord tõstatatud küsimusele, kuidas võimaldada riigiasutustele samaaegselt ühe mittetulundusühingu liikmeks olla – Rahandusministeeriumi poolt pakutavad alternatiivid on kajastatud kooskõlastustabelis. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisa(d): 1) Riigivaraseaduse eelnõu 2) Seletuskiri 3) Kooskõlastustabel 4) Määruse kavand Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tarmo Porgand 6113485 [email protected] 2 3 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigivaraseaduse muutmise eesmärgiks on eelkõige Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta 16. jaanuari valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtetest1 lähtuvate muudatuste ja täienduste tegemine riigivaraseaduses (edaspidi RVS). Ühtlasi lähtub eelnõu Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 9. aprilli valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud plaanist konsolideerida riigi sihtasutuste arvestusteenus Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Mõlemat otsust tehes seadis Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumile ülesandeks vastavasisuliste riigivaraseaduse muudatus-eelnõude ettevalmistamise. RVS kehtib alates 2010. aasta 1. jaanuarist. Seaduse eesmärgiks oli luua kvaliteetne õiguskeskkond riigivara ja riigi osaluste valitsemiseks. Vahepealse aja jooksul on riigi osaluste valitsemise teemat käsitletud mitmetel kordadel nii Vabariigi Valitsuse, sh on koostatud osaluspoliitika roheline ja valge raamat, Riigikontrolli ja ka Riigikogu poolt. Värskeimateks muudatusteks olid 2017. aastal riigi osalusega äriühingute tegevuspõhimõtete parandamiseks ja täpsustamiseks äriühingute nõukogu liikmete nimetamise, tegevuse läbipaistvuse ning sponsorluse regulatsioonide muudatused ja muudatus seoses maavalitsuste kaotamisega. 2018. aastal muudeti RVSi tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud riigivara eest riigile hüvitise maksmise regulatsiooni; riigile kuuluva äriühingu, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, kohalduvaid reegleid ning seoses kinnisasja avalikes huvides omandamise regulatsiooni uuendamisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonnajuhataja asetäitja Tarmo Porgand (tel: 611 3485 e-post: [email protected]) ja riigivara osakonna jurist Helje Päivil (tel: 611 3498, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel: 611 3549, e-post: [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 611 3638, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse riigivaraseaduse 29. mail 2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 19.05.2020, 11). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega EL õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt Valitsuskabineti 2020. aasta 16. jaanuari ja 9. aprilli otsustest, mille kohaselt pidi Rahandusministeerium ette valmistama riigivaraseaduse muudatuste eelnõud, mis on vajalikud osaluspoliitika põhimõtete rakendamiseks ja riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimiseks. 1 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf 1 2. Seaduse eesmärk 2.1. Äriühingutes osalemise kaalutluspõhimõtted Riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või valdkonna strateegilisest arengukavast tuleneval avalikust huvist lähtuval eesmärgil. Nende reeglipärase osalemise põhjuste kõrval on ainult tulu saamise eesmärgil äriühingus osalemist otstarbekas käsitleda ajutise iseloomuga eesmärgina, mille jätkuvat ajakohasust on mõistlik regulaarselt üle hinnata Vabariigi Valitsuse tasandil. Osaluse säilitamise regulaarse hindamise vajadus on siiski ka nende äriühingute puhul, kus riigi osalemise eesmärk tuleneb avalikest eesmärkidest. Kuna reeglina on need eesmärgid pikemaajalised, siis saab eesmärkide jätkuva aktuaalsuse üle otsustada pikemaajaliste arengute tulemuste baasil ning senine iga-aastane hindamine on otstarbekas asendada kolme aastase intervalliga. Sellise regulaarsuse puhul on tagatud vähemalt ühe korra osaluse säilitamise hindamine iga Riigikogu valimistsükli raames. Erinevate valdkondlike ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks äriühingutes osaluse omamise paindlikkuse suurendamise eesmärgil on otstarbekas muuta riigi osaluse minimaalset suurust selle omandamise hetkel, alandades seda 1/3 suuruselt osaluselt 10% suurusele osalusele. Vähemoluliste osaluste puhul on otstarbekas otsuste tegemine (nt võõrandamine, ühinemine, jagunemine, lõpetamine) ministeeriumi ehk osalust valitseva ministeeriumi tasandil. Taolisteks osalusteks võib pidada alla 10% suuruse ja väiksema rahalise väärtusega ning ilma Vabariigi Valitsuse otsuseta (nt pärimise või konfiskeerimise teel) saadud osalusi. Samas ei peegelda äriühingus omatava osaluse olulisust ainult aktsia- või osakapitali nimiväärtus, kuna kapitali suurendamist on võimalik teha ka ülekursiga. Seda võimalust on riik ka esialgu ebakindlama/kahjumlikuma perspektiiviga, kuid majandusele olulise kaaluga äriühingute kapitali suurendamistel kasutanud. 2.2. Osaluste valitsemise strateegiline korraldus Riigi ressursside tõhusamale kasutamisele ning ülesannete ja eesmärkide paremale saavutamisele aitavad kaasa selgelt sõnastatud ajakohased põhimõtted ja eesmärgid. Uute abivahenditena selleks tuuakse RVSi osaluspoliitika põhimõtete ning omaniku ootuste kehtestamise nõuded. Läbimõeldud ja regulaarselt uuendatava osaluspoliitikaga põhjendab, eesmärgistab ja suunab riik oma osalemist äriühingutes, määratledes ühtlasi olulisimad põhimõtted, millest riik lähtub osaluste valitsemist reguleeriva õigusloome kujundamisel. Selleks, et riik lähtuks äriühingute valitsemise parimatest praktikatest ning majanduskeskkonnas ja õigusruumis toimuvatest muutustest, on vaja osaluspoliitika põhimõtteid regulaarselt uuendada vähemalt iga viie aasta järel, et reageerida parimates praktikates ja õigusruumis toimuvatele muudatustele. Äriühingutele riigi poolt eesmärkide seadmiseks omaniku ootuste kehtestamine on tänaseks kujunenud juba valitsevaks praktikaks, mis aitab nõukogudel ja juhatustel äriühingute tegevust selgemalt fokusseerida ning tõhusamalt juhtida. Selleks, et taoline positiivne praktika jätkuks ka tulevikus, on otstarbekas RVSiga sätestada omaniku ootuste kohustuslik kehtestamine ja sellega seatavate eesmärkide regulaarne uuendamine vähemalt kord kolme aasta jooksul, et eesmärke ajakohastada ja hinnata nende jätkuvat adekvaatsust. Omaniku ootustes peavad sisalduma nii strateegilised valdkondlikud kui ka finantseesmärgid, mille abil seotakse äriühingute strateegiad riiklike arengukavadega. 2.3. Rollid ja juhtimispõhimõtted 2 Riigi osalemisel äriühingutes eristatakse omaniku tasandil kolme erinevat rolli – Vabariigi Valitsus, osalust valitsev ministeerium ja koordineeriv üksus – ning äriühingus kolme juhtimistasandit – üldkoosolek (riigi äriühingu puhul osaluse valitsejat esindav minister üldkoosoleku rollis), nõukogu ja juhatus. Selleks, et osalust valitsev ministeerium saaks võimalikult hästi oma ülesandeid täita, eristatakse eelnõuga huvide konflikti ohu vähendamiseks selgemalt osaluse valitsemise korraldaja ja valdkonnapoliitika kujundaja rollid ning välistatakse neid täitvate ametnike kattuvus. Omaniku ülesannete täitmises luuakse samas ka paindlikkust juurde, andes ministrile võimaluse volitada börsil noteeritud riigi osalusega äriühingu üldkoosolekul riiki esindama ministeeriumi kantslerit või asekantslerit. Börsil noteeritud riigi osalusega äriühingutega seoses tehakse lisaks täiendusi, et paremini arvestada börsi avalikustamisreeglitega. Selleks täpsustatakse seaduse §- is 2 RVSi kohaldumise erisust selliselt, et see hõlmaks ka noteeritud äriühingu tütarühingut või ka vastupidi selle emaettevõtet ning täpsustatakse dividendide otsustamise mehhanismi selliselt, et Vabariigi Valitsus annab osaluse valitsejale üldkoosolekul hääletamiseks volituse alles pärast äriühingu poolt avalikustatud kasumi jaotamise ettepanekut. Nõukogu liikmete valikuprotsessiga seoses tehakse eelnõuga tehnilisemat laadi muudatusi. Selleks, et börsil noteeritud riigi osalusega äriühingu, mille üldkoosolek on moodustanud äriühingu oma nimetamiskomitee ja selle liikmeks on vähemalt üks RVSi alusel moodustatud nimetamiskomitee liige, nõukogu liikmete valimisel vältida topelt menetlust, kaotatakse RVSi alusel moodustatud nimetamiskomitee ettepaneku nõue. Samuti praktilisuse huvides tuuakse uue lahendusena RVSi põhimõte, et nõukogu esimees valitakse kohe üldkoosoleku poolt koos nõukogu liikmete valimisega. See kaotab formaalse nõukogu otsuse vajaduse, kuna nõukogu liikmete valikut tehes on reeglina teada, keda tema kompetentsidest lähtuvalt on nõukogu esimeheks plaanitud valida. Bürokraatia vähendamise eesmärgil on muudetud RVSi nõudeid nõukogu liikmekandidaatide poolt esitatavate andmete kohta. Praegune regulatsioon, kus isik peab esitama nii enda kui ka seotud isiku kohta väga detailse informatsiooni, ei garanteeri kogu informatsiooni esitamist. Riigil aga ei ole võimalik eelnevalt ammendavalt kontrollida esitatud andmete korrektsust, kuna seotud isikuid ega välismaised ühinguid pole võimalik avalike andmete alusel tuvastada. Eestis registreeritud ühingutega seosed on aga reeglina kätte saadavad avalikest registritest ning nende esitamine nõukogu liikmekandidaadi poolt pole seetõttu hädavajalik. Sellest tulenevalt asendatakse detailsete andmete esitamise kohustus kinnitusega, et isik on teadlik RVSi nõuetest ning kinnitab enda vastavust nendele. Osaluspoliitika põhimõtete koostamisel leiti, et täiendamist vajavad ka juhatuse liikmete tulemustasustamise ning konkurentsikeelu rakendamise hüvitamise põhimõtted. Juhatuse tulemustasustamiseks langetatakse nõukogu poolt põhjalikult kaalutletud otsus pärast aastaaruande heaks kiitmist ja juhatusele seatud eesmärkide täitmise hindamist, arvestades iga juhatuse liikme individuaalset panust. RVSi kohaselt on tulemustasu ülempiiriks juhatuse liikmele eelmise majandusaasta jooksul makstud neljakordne keskmine kuutasu (põhitasu), mille arvutamise põhimõtteid täpsustatakse selliselt, et tulemustasu maksmisel lähtutakse juhatuse liikmele aasta jooksul makstud põhitasust, seega ei tohi sinna kaasata tulemustasusid ega muid lisatasusid. Siiani ei ole RVSis hõlmatud juhatuse liikme lepingu lõppemisel konkurentsikeelu kehtestamisega kaasnevat hüvitise maksmise vajadust. Selguse loomiseks lisatakse RVSi põhimõte, et konkurentsikeelu rakendamisel võib endisele juhatuse liikmele maksta hüvitist 12 kuu vältel ning ühes kuus makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool viimati kehtinud kuutasu. Lisaks määratletakse seadusega, et nõukogu liikmetele nende ülesannete täitmisega kaasnevate 3 kulude katmise korra äriühingu poolt peab kinnitama üldkoosolek. Seeläbi luuakse selge mehhanism taoliste põhjendatud kulude katmiseks, mis võib olla oluline argument kompetentsete isikute, kelle elukoht ei kattu äriühingu asukohaga, kaasamiseks nõukogudesse. 2.4. Äriühingu jätkusuutlikkus ja läbipaistvus Riigi osalusega äriühingute, kuid ka sihtasutuste, tegevuse jätkusuutlikkuse ja arendamise eesmärgil suurendab riik aeg-ajalt nende kapitali, kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksete teel. Selleks, et riik saaks paremini hinnata, kas riigi ressursside kasutamine on tõhus, st genereerib piisavat tulu ja aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, on eelnõus täpsustatud nii äriühingute kui ka sihtasutuste majandusprognooside esitamise loogikat. Edaspidi tuleb esitada tulevikuvaade vähemalt järgmise nelja aasta kohta, et riigil oleks võimalik muuhulgas hinnata ühingu tegevuse mõju sama pika vaatega riigieelarve strateegiale. Ühtlasi laiendatakse keskvalitsuse allsektorisse kuuluvate ühingute reegleid riigi osalusega äriühingute tütarettevõtetele, et riik saaks arvestada nende tegevuse mõjuga valitsussektori eelarvepositsioonile. Äriühingud, kus riik omab osalust, on käsitletavad börsil noteeritud ettevõtete analoogidena, kuna kaudselt võib kõiki riigi kodanikke lugeda läbi riigi taoliste äriühingute omanikeks. Selleks, et huvitatud kodanikud saaksid võimalikult lihtsalt ja ülevaatlikult infot selle kohta, kui tulemuslikult riigi osalusega äriühingud ja sihtasutused tegutsevad, on täiendatud eelnõus info avalikustamise reegleid selliselt, et kvartaalseid majandustulemusi peavad avaldama kõik riigi otsustusõigusega äriühingud ja riigi asutatud sihtasutused võrreldavatena eelmise perioodiga. Majandusaasta ning nõukogu aruanded tuleb aga ühingu veebilehel esitada samal ajal nende registrile esitamisega, kuna halduskoormuse vähendamiseks kaotatakse ära vastavate aruannete eraldi esitamine Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile, kes saavad need kätte registrist või ühingute veebilehtedelt. Äriühingute tegevusest ülevaate saamiseks on Rahandusministeeriumil edaspidi kavas tihedam suhtlus nõukogude ja juhatustega, et vahetus diskussioonis saada ülevaade äriühingute tegevusest, plaanidest ja väljakutsetest. Sellega seoses loobutakse riigi otsustusõigusega äriühingute nõukogu koosoleku protokollide ja koosoleku materjalide esitamise nõudest. Sihtasutuste puhul jätkatakse senise korraldusega, kuna neid on võrreldes äriühingutega oluliselt rohkem ning vahetu suhtluse teel informatsiooni kogumine ei ole praktilises elus efektiivselt teostatav. Riigi osalusega äriühingute ning sihtasutuste tegevus ja suhted sidusrühmadega peavad olema korraldatud vastutustundlikult. Äriühingud peavad minimeerima oma tegevusega kaasnevat negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Samuti peavad riigi äriühingud olema eeskujuks usaldusväärse tööandja, koostööpartneri ja tarnijana ning omama nulltolerantsi inimõiguste rikkumiste, korruptsiooni ja altkäemaksu suhtes. Nende põhimõtete järgimise juurutamiseks ja kinnistamiseks sätestaks RVSis vastutustundliku ja jätkusuutliku tegevuse aruande koostamise ja avalikustamise kohustus. 2.5 Aruandlusmehhanismi uuendamine Riigi osalemise kohta eraõiguslikes juriidilistes isikutes ülevaadete koostamisele on senimaani kasutatud kahetasemelist aruandluse süsteemi. Riigi kui omaniku/asutaja/liikme vaates on olnud esimeseks tasemeks nn osaluse valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruanded. Need on koostatud ministeeriumide poolt, kelle haldusalasse vastavad ühingud on kuulunud. Teiseks tasemeks on koondaruanne, mille koostab Rahandusministeerium eelnevalt nimetatud aruannete baasil. 4 Käesoleva eelnõuga muudetakse süsteemi selliselt, et omaniku vaates on edaspidi ainult koondaruanne, mille koostab jätkuvalt Rahandusministeerium ning teised ministeeriumid annavad iga-aastaselt oma sisendi iga ühingu kohta ilma spetsiaalse aruande koostamise kohustuseta. Koondaruande võtab Vabariigi Valitsus edaspidi teadmiseks ning vajadusel teeb selle baasil protokollilisi otsuseid, seades ministeeriumidele ülesandeid riigi huvide paremaks kaitsmiseks eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Ühtlasi muudetakse pikemaks äriühingutes riigi osaluse säilitamise vajaduse hindamise intervall. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb osalemise vajadust hinnata iga-aastaselt, kuid arvestades avalike eesmärkide ja riiklike arengukavade pigem pikamaajalist iseloomu, asendatakse see kolmeaastase intervalliga. Lisaks täiendatakse nõudeid selleks, et ministeeriumid kujundaksid kohe konkreetsema kava äriühingust väljumiseks, kui jõutakse seisukohale, et riigi osalemine ei ole enam vajalik. Info ja seisukohtade edastamise põhimõtete muutmisega seoses korrigeeritakse ka ministeeriumide seisukohtade ning äriühingute ja sihtasutuse majandusaasta aruannete ning nõukogu aruannete avaldamist käsitlevaid sätteid. Finantsprognooside ja dividendiettepanekute mehhanism sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga selliselt, et äriühingute ja sihtasutuste järgmise nelja aasta prognoosid ning äriühingute dividendiettepanekud esitatakse Rahandusministeeriumile 1. märtsiks. Seeläbi ühtlustatakse valitsussektorisse kuuluvate ning teiste äriühingute ja sihtasutuste prognooside esitamise aeg, mis võimaldab riigieelarve strateegia koostamisel lähtuda kõigi ühingute puhul võimalikult ajakohastest prognoosidest. Käesoleva eelnõu eesmärgiks on ühtlasi halduskoormuse vähendamine läbi äriühingute, sihtasutuste ja ministeeriumide poolt informatsiooni esitamise vähendamise selle kohta, mis on kättesaadav läbi avalike allikate või ei ole enam ajakohane. Nii loobutakse näiteks majandusaasta aruannete ning kunagiste asutamislepingute või asutamisotsuste esitamise kohustusest. 2.6. Riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine. Vabariigi Valitsus muutis 2015. aastal keskse arvestusteenuse riigiasutustele kohustuslikuks tuginedes varasemale konsolideeritud arvestusteenuse positiivsetele kogemustele. 01.01.2020 seisuga teenindab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) 150 riigiasutust, ühte avalik- õiguslikku juriidilist isikut ning juba ka 10 riigi valitseva mõju all olevat sihtasutust. Konsolideerimise tulemusel on kasvanud arvestusteenuse kvaliteet, asutuste rahulolu pakutava teenusega (üle 8,5 palli) ja ka teenuse kuluefektiivsus – arvestusteenuste osutamisega seotud töötajate arv on vähenenud 36% ja seeläbi kulu aastas ligi 2,4 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi III ptk p 3.3 kohaselt on vajalik ellu viia riigireformi tegevuskava 2019–2023, mille p 2.7 kohaselt nähakse ette riigi sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimiseks RTKsse ette valmistada riigivaraseaduse muudatuste eelnõu (keskse arvestusteenuse kasutamise muutmine riigi sihtasutustele kohustuslikuks). RTK poolt koostatud analüüsi kohaselt tuvastati, et alates 2023. aastast võimaldab riigi sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimine vähendada teenustega seotud otseseid kulusid ligi 36%, seejuures on iga-aastane kokkuhoid riigile ligi 426 508 eurot ja teenuste osutamisega seotud töötajate arv väheneks 13 inimese võrra (38%). Arvestusteenuse RTKsse konsolideerimise tulemusel: 5 • paraneb valitsussektori finants- ja personaliarvestuse kvaliteet, mis toetab tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekut; • osutatakse riigi sihtasutustele edaspidi kaasaegset, mugavat ja pidevalt arendatavat arvestuse tugiteenust; • toimub keskselt kuluefektiivsem ja lihtsam infosüsteemide arendamine. Arvestusteenustega seotud kulud kaetakse üldjuhul sihtasutustele ministeeriumite poolt antud tegevustoetuste arvelt. Teenuste konsolideerimisel antakse arvestusteenustega vahetult seotud töötajad ja nendega seotud eelarve üle RTK-le. 2.6. Muud muudatused. Lisaks eelkirjeldatud äriühinguid ja sihtasutusi puudutavatele muudatustele on käesoleva eelnõuga hõlmatud ka mõningad muud riigivara regulatsiooni uuendused, sh eelnõu kooskõlastamise käigus teiste ministeeriumide poolt esitatud ettepanekutest lähtuvad. Need muudatused hõlmavad halduskoormuse vähendamist vara pärimisel riigile, riigivara paindlikumat kasutamist kriisisituatsioonides ja kinnisvara kasutusele võtmist välisriigis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses on 58 punkti RVSi muutmiseks, ja teine paragrahv on seaduse jõustumise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RVS § 2 lõiget 9, hõlmates edaspidi antud regulatsiooniga nii riigi otsese või kaudse osalusega äriühinguid, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, kui ka nende tütarettevõtjaid. Selleks muudetakse lõige kahepunktiliseks, millest esimene hõlmab nii noteeritud riigi osalusega äriühinguid kui mittenoteeritud riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjad, mis on noteeritud. Seeläbi ei kohaldataks ka nende suhtes käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, nende poolt või kohta teabe avalikustamise ja nende suhtes erikontrolli tegemise nõuetega. Lõike teise punkti lisamisega rakendatakse erisust ka esimese punktiga hõlmatud äriühingu konsolideerimisgruppi kuuluvate kõigi tütarettevõtjate suhtes, millega antakse noteeritud äriühingule võimalus nõuda tema tütarettevõtja kohta mitteavaliku teabe avaldamisel osaluse valitsejale või teistele ametiasutustele selle konfidentsiaalsena hoidmist või teatud juhtudel keelduda teatud teabe avaldamisest, kuni see kuulub avaldamisele kooskõlas väärtpaberitul noteeritud aktsiate emitentidele kohaldatavate regulatsioonidega. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 5 lõiget 6, muutmaks riigi osalemist äriühingute üldkoosolekutel paindlikumaks. Punktiga üks antakse osalust valitseva ministeeriumi ministrile õigus volitada aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul osalema enda asemel ministeeriumi kantslerit või asekantslerit sellise riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ning riigi osalus annab vähemalt vähemusotsustusõiguse ehk 1/3 häältest. Väiksema riigi osalusega äriühingute puhul säilib edasivolitamise õigus ministril kehtivas seaduses juba ette nähtud kujul, mis võimaldab volituse anda ka madalamale ametitasandile. Ametikoha põhine volitamise eristamine on põhjendatud tulenevalt äriühingu olulisusest – väärtpaberiturul noteeritud riigi suure osalusega äriühingu puhul on kohane võimalikult kõrgetasemeline riigi esindatus üldkoosolekul, kuna seal tehtavad otsused on suurema kaalu ja mõjuga riigile. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse § 5 lõikega 61, tagamaks riigi erinevate rollide vahelise huvide konflikti vältimist. Alati ei pruugi olla otstarbekas määrata osaluse valitsejaks ministeeriumi, mis ei vastuta konkreetse äriühingu valdkonna poliitika kujundamise eest, kuna 6 valdkonna poliitikat kujundav ministeerium on oma valdkonna äriühingute osaluste valitsejana üldjuhul kõige pädevam valdkondlikke eesmärke seadma ja nende saavutamist hindama. Kuid vaatamata sellele tuleb ministeeriumisisese funktsionaalse tööjaotusega eraldada selgepiiriliselt üksteisest riigi omanikufunktsioonide ja riigi teiste ülesannete täitmine, mis võivad riigi osalusega äriühingule mõju avaldada, eelkõige tururegulaatori roll. See on vajalik võrdsete tingimuste tagamiseks riigi osalusega ja erasektori äriühingute vahel ehk konkurentsiolukorra moonutamise vältimiseks. Samuti on vajalik valdkonnapoliitika kujundamise ja omanikufunktsioonide täitmise rollid omavahel lahus hoida, et vältida nii sisulisi kui ka näilikke huvide konflikte. Rollide selgepiiriline eraldamine aitab kaasa nende selgusele, soodustab keskendumist ühele funktsioonile ning suurendab riigi tegevuse (sh eesmärkide seadmise ja tulemuste hindamise) läbipaistvust. Osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesanded on äriseadustikust lähtuvate aktsionäri või osaniku õiguste ja kohustuste täitmise korraldamine, nt üldkoosolekul otsuste poolt või vastu hääletamiseks seisukoha kujundamine, üldkoosoleku või Vabariigi Valitsuse otsuste ettevalmistamine, seisukohtade kujundamine äriühingule seatavate eesmärkide ja nende saavutamise kohta jne. Omaniku rolliks on ka nõukogu liikmete valimine (lähtuvalt Nimetamiskomitee ettepanekust), kuid nõukogu liikme rolli täitmist ei saa äriseadustiku tähenduses lugeda omaniku rolli täitmiseks, kuna äriseadustikus on omaniku ja nõukogu õigused ja rollid selgelt eristatud. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 7 lõiget 4, millega määratletakse üheselt ära, millised ministeeriumid saavad riigivara valitsejaks riigi poolt vara pärimisel. Kehtivas seaduses on määratletud ainult riigipoolsed vara pärimise korraldajad, kuid riigi poolt juba päritud vara valitsejate määramine on jäetud Vabariigi Valitsuse pädevusse. Sätte eesmärk on regulatsiooni lihtsustamine ja töökoormuse vähendamine, jättes üks ebavajalik etapp üldse vahele. Kehtiva seaduse kohane praktika näitab, et kui valdava osa riigi poolt päritava vara korraldajaks on seaduse kohaselt Rahandusministeerium, siis sama vara valitsejaks määratakse Vabariigi Valitsuse poolt samuti üldjuhul Rahandusministeerium, seega puudub vajadus erineva regulatsiooni kehtestamiseks vara pärimise korraldaja ja riigivara valitseja määramiseks, vaid mõistlik on määrata mõlemate rollide täitmine samale ministeeriumile üheselt seaduse tasemel, jättes selles küsimuses täiendav pöördumine Vabariigi Valitsuse poole üldse vahele. Kuna RVS § 12 lõike 1 kohaselt saavad ministeeriumid ja Riigikantselei riigivara valitsejatena riigivara ühelt valitsejalt teisele üle anda nende omavahelise kokkuleppe alusel, siis juhul kui juba päritud riigivara valitsejaks peaks Rahandusministeeriumi või Välisministeeriumi asemel olema mõni teine ministeerium või Riigikantselei, saavad nad vastavale kokkuleppele jõudmisel riigivara valitsemise üle anda ilma Vabariigi Valitsuse poole pöördumata. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 8 lõikega 11, et tagada riigi äriühingutes osalemise põhimõtete regulaarne kaasajastamine. Läbimõeldud ja regulaarselt uuendatava osaluspoliitika eesmärgiks on põhjendada, eesmärgistada ja suunata riigi osalemist äriühingutes, et aidata kaasa ressursside efektiivsemale kasutamisele ja eesmärkide paremale saavutamisele - arendada äriühinguid ning tagada nende jätkusuutlikkus, luues seeläbi väärtust ühiskonnale ja kodanikele kui riigi osalusega äriühingute lõplikele kasusaajatele. Sellesse dokumenti koondab Vabariigi Valitsus olulisimad põhimõtted, millest riik lähtub äriühingutes osalemisel ja osaluste valitsemise reeglistiku kujundamisel. Selleks, et riigi käitumine omanikuna oleks tõhus, on optimaalne osaluspoliitika põhimõtted viie-aastase intervalli tagant üle vaadata ja värskendada, et rakendada majanduskeskkonnast, parimatest praktikatest ja õigusruumis lähtuvaid muudatusi. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 9, et osaluse valitseja oma ülesandeid täites arvestaks ka eelnõu 1 punktiga 3 RVSi lisatud põhimõttega vältida erinevate rollide vahelisi huvide konflikte. 7 Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 10 lõiget 2, et rõhutada riigi osalemise eesmärgina avalikke eesmärke. Riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või avalikust huvist lähtuval eesmärgil, mis tulenevad valdkonna strateegilistest arengukavadest. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisapõhimõte. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 10, lisades lõike 21, mille eesmärgiks on selgelt välja tuua, et riik osaleb äriühingutes ainult tulu saamise eesmärgil, ilma muid avalikke eesmärke püüdlemata, ainult erandjuhtudel või lühiajaliselt. Sellise olukorra kujunemise eelduseks on üldjuhul riigi muude eesmärkide ära langemine. Kui osalemise algne eesmärk on täidetud või eesmärk ei ole enam jätkuvalt aktuaalne, siis on otstarbekas määratleda selge äriühingust väljumise strateegia (osaluse võõrandamise viisi ja ajastuse valik tulu maksimeerimise eesmärgil). Selle tagamiseks sätestaks seaduses viie-aastane intervall, mille vältel peab vähemalt korra osaluse valitseja hindama, kas ning kui kaua on otstarbekas jätkata riigi osalemist äriühingus ainult tulu saamise eesmärgil. Kuna riigi osaluste võõrandamise otsustamine/selleks volituse andmine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, siis on otstarbekas ka sellise hindamise ja seisukoha fikseerimine Vabariigi Valitsuse poolt. Kuna RVS § 76 lõike 2 alusel peab olema osalemise eesmärk fikseeritud äriühingu asutamise või osaluse omandamise otsuses, siis Vabariigi Valitsuse seisukoha fikseerimine võib toimuda nii protokollise otsusena kui ka korraldusena andes osaluse valitsejale nt volituse osaluse võõrandamiseks, kui osaluse säilitamist ei peeta enam vajalikuks. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse § 33 lõiget 1, lisades punkti 31, millega suurendatakse riigivara alla hariliku väärtuse või tasuta võõrandamise võimalusi eriolukordade puhuks. 2020. a märtsis Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorra ajal tekkis seoses olukorra lahendamisega asutustel ja ettevõtjatel vajadus kiireks abiks isikukaitsevahendite osas, et tagada teenuste toimimine ja hädaolukorra lahendamisega seotud ülesannete täitmine. Eriolukorra ajal tekkis nö turutõrge, kus vajalikke vahendid ei olnud mõistliku aja jooksul saadaval, kuid vahendid olid olemas riigi kogutud reservides. Olukorras, kus on ettenähtav riigivara uuendamine, on mõistlik olemasoleva riigivara arvelt toetada isikuid, kes osalevad või toetavad oma tegevusega erakorralise sündmuse lahendamist, kuid kellel puuduvad sündmuse asetleidmise hetkel selleks vajalikud vahendid ning nende soetamine ja kohale toimetamine on aeganõudev või takistatud. Vahendite puudumine võib oluliselt mõjutada sündmuse lahendamise efektiivsust. Seetõttu on mõistlik lubada riigivara võõrandamist, eeldusel et see aitab kaasa isiku ülesannete täitmisele või sündmuse lahendamisele (nt tagab avalike teenuste toimimise). Riigivara võõrandamise otsustamisel tuleb arvestada, et ohtu ei seataks muude riigi ülesannete täitmine (sõjalise valmisoleku hoidmine, kütuse varu tagamine tarnetõrke korral jne). Samas tuleb antud juhul jälgida, et vara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise korral oleks toiming seotud isiku ülesannete täitmisega või muu avaliku eesmärgiga. Näiteks kaitsemaskide jagamine nakatumiste ära hoidmiseks või meditsiiniseadmete andmine haigestunute raviks. Samuti tuleb järgida, et võõrandatavat vara ei kasutataks kasu saamise eesmärgil (nt edasimüük), sh tasuliste teenuste osutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 37 lõike 4 punkti 1, et täpsustada vähemolulisemate äriühingute määratlemise kriteeriumid, kus väärtusepõhiselt on see seotud ainult äriühingu aktsia või osakapitali nimiväärtusega. Muudatuse kohaselt on edaspidi väärtuspõhiseks kriteeriumiks nimiväärtus koos ülekursiga. Praktikas on olnud otstarbekas olulise tähtsusega äriühingute asutamine selliselt, kus kapitali sissemaksed on tehtud ülekursiga, et tagada äriühingu käivitamisperioodil omakapitali vastavus äriseadustiku nõuetele. Juhul kui käivitamisperioodil teenib äriühing kahjumeid, mis viiks omakapitali alla poole aktsia- või osakapitalist, peaks riik hakkama kohe kapitali taastama või vähendama. See aga ei pruugi olla 8 vajalik, kui järgmistel aastatel jõuab äriühing kasumisse ning taastab selle abil omakapitali piisavas mahus. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 37 lõiget 4, täiendades seda lõikega 11 selliselt, et äriühingute osalusi, mida riik pole omandanud Vabariigi Valitsuse otsuse/volituse alusel, saab võõranda samuti ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta. Eelkõige on taoline lahendus otstarbekas juhtudel, kus riik on saanud väärtpaberite omanikuks näiteks pärimise või konfiskeerimise teel. Taolistel juhtudel ei ole tegemist riigi osalemisega riigivaraseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ning osaluse valitseja peab valima otstarbekaima viisi taolisest äriühingust väljumiseks. Kuna varasemast on taoliste osaluste puhul olnud tegemist marginaalsete osalustega noteeritud äriühingutes või äriühingutega, millel majandustegevus on puudunud, siis on halduskoormuse vähendamise eesmärgil otstarbekas võõrandamisprotsessi lihtsustamine. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 52 lõike 1 punkte 8 ja 9, et vähendada sihtasutustele ja äriühingutele vara üleandmisel lisadokumentide esitamise vajadust. Sihtasutusele vara üleandmise vajadust põhjendades ei ole hädavajalik asutamislepingu- või otsuse kaasa panemine juhul, kui tegemist on juba varem asutatud sihtasutusega. Taolise sihtasutuse olulised juhtimist ning vara valitsemist reguleerivad põhimõtted on sätestatud sihtasutuse põhikirjas, mille esitamise kohustus jääb kehtima. Juhul kui põhikiri on kätte saadav registrist, siis saab riik põhikirjas sisalduvate põhimõtetega tutvuda registri vahendusel ning dokumendi eraldi esitamine ei ole jätkuvalt vajalik. Äriühingute puhul on olulised juhtimise põhimõtted sätestatud põhikirjas ning asutamislepingus sisalduv ei ole juba tegutseva äriühingu puhul enam kriitiline. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse § 53 lõike 1 punkti 3, et täpsustada perioodi, mille kohta tuleb koostada ja esitada finantsprognoosid, mille alusel on võimalik otsustada, kas mitterahaline sissemakse vastab erainvestori printsiibile, et vältida ebaseadusliku riigiabi andmist. Sättes täpsustatakse, et finantsprognoosid peavad käsitlema perioodi alates vara üleandmise aastale järgnevast aastast ning perioodi pikkuseks on vähemalt neli aastat. Selline periood ühtib riigi eelarvestrateegia (RES) perioodiga ning võimaldab seega hinnata vara üleandmise mõju tervele RES perioodile. Suuremate ja kaalukamate vara üleandmiste otsustamisel võib olla vajalik pikema kui nelja aastase finantsplaani olemasolu, mistõttu on ka sätte sõnastuses täpsustatud, et periood peab olema vähemalt nelja aasta pikkune. Selline sõnastus võimaldab vajadusel küsida äriühingult ja osaluse valitsejalt pikema perioodi finantsplaani, et adekvaatselt hinnata vara üleandmise mõju. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 53 lõike 1 punkti 4, analoogselt eelmisele punktile sõnaga „vähemalt“, et ka sihtasutuste puhul suuremate ja olulisemate vara üleandmise otsuste tegemisel oleks võimalik vajadusel käsitleda pikemat kui nelja aastast perioodi. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 75 lõiget 1, alandades riigile lubatud äriühingus osaluse suurust. Kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt võib riik omandada äriühingus ainult sellise osaluse, mis annab vähemalt vähemusotsustusõiguse ehk 1/3 äriühingu häältest. Teatud strateegilistel avalikel eesmärkidel võib olla otstarbekas riigi osalemine ka väiksema osalusega, et tagada riigile oluliste toodete või teenuste pakkumine. Selle tõttu tuuakse lubatud osaluse omandamise alammäär 10% peale, mis on käsitletav veel olulise osalusena ning annab äriseadustikust tulenevalt veel mõnevõrra suurema kaasa rääkimise võimaluse, nt õiguse nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist ja seal küsimuste päevakorda võtmist. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 75 lõikega 32, et olukorras, kus riigi osalusega äriühing ise ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse, aga tema tütarühing kuulub, oleks 9 tagatud taoliste keskvalitsusse kuuluvate tütarühingute poolt riigieelarve seaduse §-de 6, 10, 11 ja 12 järgimine. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 76 lõiget 1, et ühtlustada otsustustasandid eelnõu § 1 punktiga 15 tehtava muudatusega, mille kohaselt riik võib edaspidi omandada üldreeglina osalusi äriühingutes selliselt, et riigi osalus ei ole alla 10%. Seetõttu alandatakse osaluse määra analoogselt ka nende ühinguõiguslike otsuste jaoks, mille tarvis on Vabariigi Valitsus volitus vajalik. Ühtlasi täpsustatakse eelnõu § 1 punktiga 10 analoogselt Vabariigi Valitsuse nõusoleku vajaduse väärtuspõhist määratlust, sätestades, et vastav volitus on vajalik, kui osaluse nimiväärtus koos ülekursiga on suurem kui 1 mln eurot. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 76 lõiget 3, et muuta analoogselt eelnõu § 1 punktiga 11 osaluste müügi regulatsiooniga paindlikumaks muude ühinguõiguslike otsuste ja toimingute tegemine taoliste äriühingute puhul, mida riik pole omandanud riigivaraseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel (näiteks pärimise jms alusel omandatud vara). Taoliste ühingute puhul ei ole tegemist põhimõtteliste riigi eesmärkide nimel tegutsemisega, mistõttu saab nende puhul eelkõige olla eesmärgiks riigi väljumine taoliste äriühingute omanike ringist. Tehnilise lahenduse valik, kas likvideerimine, müük või muu viis, on otstarbekas jätta taolistel puhkudel osaluse valitseja tasandile, et vähendada Vabariigi Valitsuse koormust. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 76 lõike 6 punkti 1, täpsustamaks et asutatava ühingu puhul tuleb materjalide hulka lisada asutamisdokumentide projektid ning tegutseva ühingu puhul ainult põhikiri, kui see pole kättesaadav registri vahendusel. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse § 76 lõiget 7, et ühemõtteliselt sätestada ka § 76 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemiseks vajalike materjalide esitamine. Senise sõnastuse puhul võis jääda mulje, et äriühingu osaluse omandamise või asutamisel ei peaks nt äriplaani ja finantsprognoose esitama. Taolisel juhul ei oleks riigil võimalik teha kaalutletud otsust äriühingus osalemise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 76 lõike 7 punkti 3, et äriühingu asutamise otsustamisel oleks tagatud äriplaani olemasolu, mille baasil saaks hinnata selle tegevuse perspektiivikust. Samuti täpsustatakse periood, mille kohta finantsprognoosid tuleb esitada – analoogselt eelnõu § 1 punktidele 12 ja 13 peab see hõlmama vähemalt nelja aastat, et see ühtiks RES perioodiga. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse § 77 lõiget 1 teise lausega, et täpsustada osaluse valitsejale volituste andmist dividendide otsustamiseks äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul. Lähtuvalt börsireeglitest peavad taolised äriühingud oma majandustulemused ja kasumi jaotamise ettepaneku avalikustama börsil kõigile aktsionäridele üheaegselt. Seetõttu saab Vabariigi Valitsus ka alles pärast äriühingu poolt majandustulemuste avalikustamist otsustada, millise volituse ta annab osalust valitsevale ministrile hääletamaks äriühingu üldkoosolekul kasumi jaotamise päevakorrapunkti raames. Ühtlasi tuuakse muudatusega RVSi dividendipoliitika mõiste ning sätestatakse põhimõte, et Vabariigi Valitsus peab arvestama taolise äriühingu dividendipoliitikaga, kui see on varasemalt kehtestatud. Dividendipoliitikaga arvestamise kohustus ei piira aga võimalust anda osaluse valitsejale juhiseid dividendipoliitika muutmise algatamiseks, kui kehtiv dividendipoliitika ei ole äriühingu finantstulemusi, strateegiat ja muid asjaolusid arvestades enam mõistlik või põhjendatud. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse § 77 lõiget 2, et ühtlustada dividendiettepanekute esitamise aeg RES koostamise tähtaegadega selleks, et tagada riigieelarve ja äriühingute 10 finantsplaanide omavaheline parem kooskõla. Seni kehtiva korra kohaselt tuleb vastavad ettepanekud esitada alles mai lõpuks, mis jäi iga-aastase RES protsessi jaoks hiljaks. Ühtlasi on muudatus seotud eelnõu § 1 punktis 52 kavandatud muudatusega, mille kohaselt osaluse valitsejad tulevikus eraldi osaluse valitsemise aruandeid ei koosta ning need asenduvad ainult seisukohavõttudega selle kohta, kui hästi on äriühing talle seatud eesmärke täitnud. Aruandluse poole pealt säilib Rahandusministeeriumi poolt koostatav koondaruanne vastavalt RVS § 99 lõikele 2. Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse § 78 lõike 8 punkti 3, et analoogselt eelnõu § 1 punktile 21 tagada sihtasutustega seotud otsuste tegemisel mõjude hinnang kogu RES perioodile. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse § 79 lõiget 2, et tagada finantsplaanide esitamine Rahandusministeeriumile ka nende sihtasutuste puhul, mis ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse. Täiendus on vajalik, kuna eelnõu § 1 punktiga 55 kaotatakse ära asutajaõiguste teostamise aruanded, mille raames on senimaani sihtasutuste finantsprognoose rahandusministeeriumile esitatud. Prognoosid on aga vajalikud selleks, et hinnata sihtasutuste jätkusuutlikkust ning ka riigipoolse toetamise vajadust ja otstarbekust. Muudatuse kohaselt jääb lõike esimene punkt kohalduma ainult riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluvatele riigi asutatud sihtasutustele ning teine laieneb edaspidi kõigile riigi asutatud sihtasutustele. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse § 79 lõigetega 3 ja 4. Lõike 3 eesmärgiks on jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete juurutamine ka riigi asutatud sihtasutustes. Kuna sellega kaasneb mõningane täiendav koormus sihtasutuse tegevusele, siis on otstarbekas alustada nende põhimõtete rakendamist suurematest sihtasutustest. Suuruse kriteeriumina on otstarbekas kasutada auditikomitee moodustamise kohustuse kriteeriumeid, mida on kasutatud äriühingute puhul näiteks suuremate avalikustamisnõuete rakendamiseks. Lõikega 4 konsolideeritakse riigi kontrollitavate sihtasutuste raamatupidamine ehk arvestusteenused Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) kuluefektiivsuse eesmärgil. Kuna riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohaselt on enamik riigi asutatud sihtasutusi riigihankekohuslased ja peaksid ka arvestusteenust turult hankima, kui nad seda ise ei korralda, siis selleks, et neile panna kohustus konsolideerida selline arvestusteenus konkreetse arvestusteenust pakkuva juriidilise isiku kaudu (antud juhul RTK kaudu), on vaja kehtestada selline kohustus seaduse tasandil, arvestades riigihangete seaduses sätestatut. Riigihangete seaduse § 12 võimaldab selliste eraõiguslike juriidiliste isikutega, kes on riigi poolt kontrollitavaks juriidiliseks isikuks, sõlmida sisetehingu ega pea järgima riigihangete seaduses sätestatud korda, mistõttu tuleb sellist kohustust pannes piiritleda, et see kohaldub sellistele sihtasutustele, kes vastavad riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele. Riigihangete seaduse § 12 tähenduses on riigi kontrollitavaks juriidiliseks isikuks isik: 1) keda riik kontrollib sarnaselt oma osakonnaga, see tähendab, et riigil on sellise riigi sihtasutuse osas otsustav mõju nii sihtasutuse strateegiliste eesmärkide kui oluliste otsuste üle; 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik; 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus. Eelduslikult vastavad kõik riigi sihtasutused (RVS § 3 lõike 1 punkti 8 kohaselt selline sihtasutus, mille ainuasutaja on riik) punktis 1 nimetatud tunnusele, kuna riigil on nende sihtasutuste strateegiliste eesmärkide kui ka oluliste otsuste üle otsustav mõju, seda eelkõige sel viisil, et võrreldes tavapäraste sihtasutustega, mille tegevust reguleerib sihtasutuste seadus, on riigi sihtasutuste korral riigivaraseadusega ettenähtud mitmeid täiendavaid piiranguid ja nõudeid, mis peavad olema kajastatud ka vastava riigi sihtasutuse põhikirjas. 11 Täidetud on kõigi riigi sihtasutuste korral ka punkti 3 tingimus, kuna puudub otsene erakapitali osalus. Punktis 2 nimetatu osas peavad aga riigi sihtasutused ise veenduma, et nad täidavad üle 80% riigi või tema kontrollitava muu juriidilise isiku ülesandeid. Need sihtasutused, kes vastavat kriteeriumi ei täida, peavad arvestusteenuse jätkuvalt ise korraldama või riigihanke korras teenuse ostma. Kuna riigitellimuste mahu muutudes võib tekkida või kaduda sisetehingu teostamise võimalus, siis halduskoormuse kokkuhoidmise eesmärgil peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud ka tema tingimuslik kohustus korraldada oma arvestusteenuseid RTK kaudu juhul, kui on võimalik, et sihtasutus vastab riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele. Arvestusteenuse RTK-sse konsolideerimine toimub Vabariigi Valitsuse poolt 09.04.2020. a heaks kiidetud konsolideerimise ettepaneku ja selle lisana kaasneva kokkuleppelise sihtasutuste konsolideerimise nimekirja ja ajakava kohaselt (https://www.rtk.ee/uudised/valitsus-toetas- riigi-sihtasutuste-arvestusteenuse-konsolideerimist). Kokkulepitud nimekirja ja ajakava kohaselt tellivad RTK-lt arvestusteenust 01.01.2021. a seisuga järgmised sihtasutused: Rannarootsi Muuseum SA, Eesti Filmi SA, SA Jõulumäe Tervisespordikeskus, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, SA Narva Muuseum, Spordikoolituse ja –teabe SA, SA Kutsekoda, SA Eesti Teadusagentuur, SA Teater Vanemuine, SA Erametsakeskus, SA Tartu Jaani Kirik, SA Hiiumaa Muuseumid, SA Sakala Teatrimaja, SA Eesti Kontsert, SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, Ettevõtluse Arendamise SA. Alates 01.01.2022. a on konsolideeritud järgmised sihtasutused: SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Virumaa Muuseumid, SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Vene Teater, SA Ugala Teater, SA Endla Teater, SA Eesti Noorsooteater, SA Eesti Draamateater, SA Rakvere Teatrimaja, SA Eesti Meremuuseum, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni SA. Alates 01.01.2023 on konsolideeritud järgmised sihtasutused: SA Teaduskeskus AHHAA, SA Tehvandi Spordikeskus, SA Kredex, Maaelu Edendamise SA, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, SA Kultuurileht. Konsolideerimise kohustus ei laiene sihtasutustele, kes ei kuulu konsolideerimisnimekirja (nt haiglad) ja kes võivad korraldada oma arvestusteenust muul viisil. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse § 81 lõiget 1 punktiga 31, et muuta nõukogu esimehe valimise loogika vastavaks tegeliku praktikaga, kus nõukogu liikmekandidaate valides on nii erasektoris kui ka Nimetamiskomitee poolt tehtavas ettepanekus konkreetse kandidaadi puhul kompetentsidest lähtuvalt eeldatud tema valimist nõukogu esimeheks. RVS § 801 lõike 2 punkti 1 kohaselt teeb Nimetamiskomitee osaluse valitsejale ettepaneku muuhulgas nõukogu esimehe valimiseks, kuid selle realiseerimiseks, kus äriseadustiku alusel valib nõukogu esimehe nõukogu ise, ei ole õigusaktides siiani head lahendust. Olukorra üheselt mõistetavuse ning nõukogu töö efektiivseks korraldamiseks ongi otstarbekas anda nõukogu esimehe valimine üldkoosoleku pädevusse, et vahele jätta mittevajalik formaalne nõukogupoolne otsus. Eelnõu § 1 punktidega 28 ja 29 täiendatakse § 81 lõike 11 punkti 1 ning lisatakse lõige 13, et täpsustada Nimetamiskomitee ettepaneku kohaldumist. Punktiga 28 täiendatakse RVSi põhimõttega, et osaluse valitseja peab Nimetamiskomitee ettepanekust lähtuma nende nõukogu liikmete puhul, kelle ettepaneku tegemise õigus on riigil. Ainuosalusega ühingu puhul on selleks kõik nõukogu liikmed, kuid väiksema osaluse puhul peab vastav õigus olema määratletud äriühingu põhikirjas lähtuvalt RVS § 81 lõike 1 punktidest 3 ja 4. Teiste aktsionäride poolt nõukogu liikme valimise ettepanekute puhul saab osaluse valitseja seeläbi ise otsustada, kas hääletab ettepaneku poolt või mitte. Samas säilib jätkuvalt võimalus küsida Nimetamiskomitee arvamust. 12 Punktiga 29 täiendatakse RVSi selliselt, et riigi osalusega äriühingu, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, puhul ei pea riigi osaluse valitseja lähtuma nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel RVS § 801 alusel moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust ainult siis, kui kõnealuse äriühingu üldkoosolek on moodustanud konkreetses äriühingus oma nimetamiskomitee ning selle vähemalt üheks liikmeks on RVS § 801 alusel moodustatud nimetamiskomitee liige. Börsiühingute puhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee rakendamine otstarbekas, kuna taoliste ühingute puhul peavad nõukogu liikmete valimise ja tagasi kutsumise ettepanekute tegemisse olema kaasatud ka teised aktsionärid. Ühtlasi ei ole otstarbekas säilitada Vabariigi Valitsuse moodustatud nimetamiskomitee dubleerivat rolli RVS § 81 lõike 11 kohaldumise näol börsiühingutele, kuna sidusus säilitatakse läbi tingimuse, et vähemalt üks RVS § 801 alusel moodustatud nimetamiskomitee liikmetest peab kuuluma ka äriühingu nimetamiskomiteesse. Riik osaleb edaspidi vastava äriühingu nimetamiskomitee moodustamisel, teostades oma hääleõigust nimetamiskomitee moodustamist otsustaval üldkoosolekul. Samas kui riik ei suuda tagada äriühingu nimetamiskomiteesse Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee liikme valimist, peab osalust valitsev minister enne äriühingu üldkoosolekul nõukogu liikmete poolt hääletamist konsulteerima Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomiteega ja lähtuma selle ettepanekutest. Eelnõu § 1 punktiga 30 täpsustatakse § 83 lõike 1 punkti 1 viitega nõukogu liikme nõuetele, et nõukogu liikme kandidaat teadvustaks endale selgelt, millised asjaolud ei võimalda isikul tegutseda riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmena ning kinnitaksid selle teadlikult ja isiklikult enne nõukogu liikmeks valimist üle. Taoline täiendava kinnituse vajadus tuleneb eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32 teostatavatest muudatustest, millega kaotatakse detailsete andmete esitamise kohustus. Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse § 83 lõiget 2, tunnistades kehtetuks selle punkt 11, muutes nõukogu liikmeks valitavate isikute poolt esitatavate andmete mahtu. Muudatusega kaotatakse kohustus esitada info endaga seotud isikute, enda kuulumise kohta äriühingute juhtorganitesse ning endale kuuluvate või kuulunud oluliste osaluste kohta äriühingutes. Samuti kaotatakse kohustus esitada info karistusregistrisse kantud karistuste kohta. Nimetatud andmete esitamise kohustuse kaotamise põhjuseks on asjaolu, et Eestis registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikutega seotuse kohta on riigiasutustel võimalik infot saada äriregistri kaudu. Samuti on ministeeriumidele ligipääsetav karistusregistri informatsioon, mistõttu ei ole vastava info eraldi esitamine vajalik. Välismaiste äriühingute ja seotud isikute puhul ei ole aga võimalik mõistliku jõupingutuse abil kontrollida nõukogu liikmeks valitava isiku poolt esitatud andmete korrektsust ja ammendavust. Kuna praegu peab riik usaldama nõukogu liikmeks valitava isiku poolt esitatud informatsiooni, siis põhimõtteliselt kavandatud muudatusega riigi positsioon huvide konflikti vältimise eesmärgil ei muutu. Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse § 83 lõike 2 punkti 2 selliselt, et edaspidi ei pea seoses sama lõike punkti 11 kehtetuks tunnistamisega esitama infot endaga seotud isiku töö- ja ametikoha ning tema osalemise kohta eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganites. Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse § 83 lõike 2 punktid 3–5 kehtetuks eelnõu § 1 punktiga 30 samal põhjusel. Eelnõu § 1 punktidega 34, 35 ja 36 muudetakse §-i 84 seoses nõukogu koosoleku protokollide esitamise loogika muudatusega, mille kohaselt peavad neid edaspidi esitama ainult riigi asutatud sihtasutused. Äriühingute nõukogu koosoleku protokollide esitamise kohustuse 13 kaotamise ajendiks on ühelt poolt see, et neile on RVSiga pandud järjest suurem kohustus oma tegevusest avalikult aru anda läbi kvartaalsete ülevaadete ning teavituste olulistest sündmustest. Tänu suuremale avaliku info hulgale on riigil parem võimalus äriühingute tegevusest ja olulistest küsimustest ülevaadet omada ilma nõukogu koosoleku protokollideta. Muudatuse teiseks ajendiks on asjaolu, et järjest rohkem kaasatakse riigi osalusega äriühingutesse eraosalust ning äriühingute väärtpabereid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturgudel. Selles kontekstis peab riik kohtlema kõiki kaas-/väärtpaberiomanikke võrdselt ja olema samas inforuumis ning ei tohi omada eelisjuurdepääsu äriühingu siseinfole. Samas säilib osaluse valitsejatel võimalus detailsema ja täiendava informatsiooni saamiseks läbi nõukogu liikmete RVS § 84 lõike 1 alusel. Selleks, et vajadusel tagada analoogne informeerituse võimalus valdkonna eest vastutavale ministrile/Rahandusministeeriumile täiendatakse §-i 84 lõikega 11, mis võimaldab ka Rahandusministeeriumil küsida nõukogu liikmetelt täiendavat infot lisaks avalikule informatsioonile. Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse § 85 lõike 1 punkti 8 seoses äriühingute nõukogu protokollide esitamise kohustuse kaotamisega, mistõttu ei ole vajalik ka nende esitamise eest nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise võimaluse olemasolu RVSis. Regulatsioon silib samas sihtasutuste suhtes. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 85 lõiget 11 jättes ka sellest sättest välja äriühingu nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise võimalus, kuna äriühingu nõukogu koosolekute protokollide esitamise kohustus kaotatakse. Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse § 86 punkt 2, et täpsustada juhatuse liikmetele makstava tulemustasu põhimõtteid, sätestades üheselt mõistetavalt, et eelmise majandusaasta eest tulemustasu maksmisel ei tohi keskmise kuutasu arvestussekaasata vastaval aastal makstud tulemustasu. Põhimõte, et keskmine kuutasu arvutatakse n-ö põhitasu alusel, on olnud algusest peale RVSi põhimõte, kuid kahetsusväärselt on kehtiv sõnastus võimaldanud tõlgendada ka selliselt, et keskmise arvutamisse on kaasatud ka tulemustasu. Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse § 86 punktiga 4, et täpsustada juhatuse liikme volituste lõppemisel konkurentsikeelu rakendamisega seonduvaid asjaolusid. Osaluspoliitika põhimõtete koostamise käigus ja varemgi on tekitanud diskussiooni küsimus, kas konkurentsikeelu rakendamise eest hüvitise maksmine on RVSiga kooskõlas või mitte. Kehtivas seaduses ei ole seda küsimust üldse reguleeritud, mistõttu ka seni kasutatud praktika, kus konkurentsikeeld ja selle eest makstav tasu on kokku lepitud juhatuse liikme lepingus, on olnud ebamäärane. Taoline olukord ei ole mõistlik, kuna konkurentsikeeldu ilma hüvitiseta ei tohi rakendada. Seetõttu sätestatakse seaduses, et konkurentsikeelu rakendamise maksimaalseks pikkuseks on 12 kuud ning maksimaalne hüvitis ühe kuu eest on kuni pool juhatuse liikme kuutasu. Tasu välja maksmine, kas igakuiselt või mõne muu graafiku alusel jääb nõukogu otsustuspädevusse. Taoline regulatsioon on kooskõlas ka üldise turupraktikaga. Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse § 88 lõike 1 punkti 7 selliselt, et lisaks nõukogu töökorra kinnitamisele peab üldkoosolek kinnitama ka äriühingu nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevad kulud. Eelkõige on otstarbekas vastavas korras määratleda, millistel juhtudel on õigustatud nõukogu liikme transpordi ja majutuskulude katmine, kui tema töö- või elukoht ei ühti äriühingu asukoha haldusüksusega. Selgete põhimõtete rakendamine aitab tulevikus kaasata nõukogu liikmeteks rohkem ka rahvusvahelise kogemusega eksperte, kes ei ole Eesti residendid. Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse § 88 lõiget 1 punktidega 71 ja 72, et sätestada ka seadusega juba praktikas juurutatud tava äriühingutele omaniku ootuste kehtestamiseks. 14 Omaniku ootustega määratletakse äriühingule riiklike arengukavade eesmärkidest ja tegevustest lähtudes ülesanded ja eesmärgid, millest äriühingud peavad oma strateegiate/arengukavade ja eelarvete kujundamisel lähtuma. Ootused peavad käsitlema nii strateegilisi valdkondlikke eesmärke (eriseadustega määratletud ning strateegiliste arengukavadega, avalike ülesannete täitmisega ja riigieelarvelise sihtfinantseeringu kasutamisega seotud eesmärgid) kui ka finantseesmärke (iga äriühingu eesmärgiks on alati ka tulu teenimine). Omaniku ootused peavad olema võimalikult selgelt sõnastatud, määratledes tegevuste soovitud lõpptulemuse, seisundi või sihttaseme ning võimalusel ka tegevuste ja investeeringute rahastamise viisi (omatulud, dotatsioon, võõrkapital, omakapital vm). Samuti tuleb jälgida, et eesmärgid ei oleks üksteisega vastuolus. Selgelt defineeritud omaniku ootused on aluseks äriühingute tulemuslikule tegutsemisele selle nimel, et riigi osalemise põhjused ja eesmärgid saaksid lahendatud/saavutatud. Omaniku ootused on ka oluliseks sisendiks äriühingu juhtimise korraldamisel, sest nendest lähtudes saab Nimetamiskomitee määratleda äriühingu nõukogus vajalikud kompetentsid ning teha osaluse valitsejale ettepaneku nõukogu liikmete valimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks § 88 lõike 1 punktid 8 ja 9 seoses eelnõuga äriühingute nõukogu koosolekute päevakordade ja protokollide esitamise kohustuse kaotamisega ning aktsionäride ja osanike võrdse kohtlemise põhimõttega. Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse § 88 lõike 1 punkti 10, sätestades riigi otsustusõigusega äriühingutele lisaks hea ühingujuhtimise tavale ka jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohustuse. Ühtlasi kohustatakse äriühinguid avalikult majandusaasta aruande koosseisus kirjeldama, kuidas neid põhimõtteid on suudetud järgida. Riik peab olema oma tegevuses eeskujuks teistele ning seda rolli peavad kandma ka riigi osalusega äriühingud ning sihtasutused. Vastutustundliku ettevõtja eesmärgiks on vähendada negatiivset mõju ehk äritegevuse keskkondlikku ja sotsiaalset jalajälge ning olla usaldusväärne tööandja, koostööpartner ja tarnija, omades nulltolerantsi inimõiguste rikkumiste, korruptsiooni ja altkäemaksu suhtes. Riigi osalusega äriühingud peavad need vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtted integreerima oma igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse, et panustada ka laiemalt ühiskondlikku arengusse. Eelnõu § 1 punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks § 88 lõige 3, kuna äriühingute nõukogu protokollide esitamise kohustus käesoleva eelnõuga kaotatakse. Samas säilitatakse senine volitusnorm sihtasutuse jaoks, täiendades RVSi eelnõu § 1 punkti 47 kohaselt. Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse § 89 lõike 1 punkti 6 olevat viidet, asendades viite eelmise punkti kohaselt kehtetuks tunnistatavale RVSi nõukogu protokollinõuete sättele, viitega sama paragrahvi lisatava lõikele 3, et arvestada eelnõu § 1 punktiga 47 tehtavat muudatust, millega viiakse protokolli nõuete järgmise kohustus ainult sihtasutustele RVSi § 89 lisatavasse lõikesse 3. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse § 89 lõikega 3, tuues seni RVSi § 88 lõikes 3 sätestatud nõukogu protokollinõuete järgimise kohustuse sihtasutustele § 89. Muudatus tehakse seoses äriühingute protokollide esitamise kohustuse kaotamisega, mistõttu ei ole senine protokollinõuete sätte asukoht enam loogiline. Sihtasutuste nõukogu protokollide esitamise kohustuse säilitamine on jätkuvalt otstarbekas, kuna riigi asutatud sihtasutusi on ligi kaks korda rohkem kui äriühinguid ning neile seatud avalikustamisnõuded on mõnevõrra väiksemad võrreldes äriühingutega. Ilma protokollide ja koosoleku materjalide esitamise kohustuseta oleks ministeeriumidel oluliselt töömahukam taolise arvu sihtasutuste tegevusest aktuaalset ülevaadet omada. 15 Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse § 91 lõiget 2 punktiga 41, et lihtsustada riigil kinnisvara kasutusele võtmist välisriikides. Riigivaraseaduse kehtiva sõnastuse kohaselt on Välisministeerium kohustatud Vabariigi Valitsuse 26.01.2017. a määrusega nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ kehtestatud hoonestatud kinnisvara kasutuslepingu vormi kasutama ka välisriigis. See on sageli praktikas aga raskendatud, kuna välismaised kasutusse andjad ei ole üldjuhul nõus määruses toodud kasutuslepingut sõlmima, vaid soovivad kasutada nende poolt koostatud või kohalikele tavadele vastavat lepingut. Samuti võib probleeme tekitada eelnimetatud määruses toodud kasutuslepingu vastavus kinnisvara asukohariigi õigusele, mistõttu ei ole otstarbekas seda kasutuslepingut välisriikides kasutada. Muudatus on kooskõlas ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse mõttega, mille § 33 lõike 4 kohaselt, kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud kinnisasja asukohariigiga. Eelnõu § 1 punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks § 97 lõige 5, seoses osaluse valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruannete koostamise kohustuse kaotamisega. Neid hakkavad asendama eelnõu § 1 punktide 55–57 kohaselt sätestatavad seisukohad ja informatsioon, mille avaldamise põhimõtted reguleeritakse samades sätetes. Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse § 97 lõike 6 punkte 1 ja 2, et täpsustada majandustulemuste esitamise formaati selliselt, et need esitataks alati võrrelduna eelmise aasta sama perioodi tulemustega, et äriühingute ja sihtasutuste tegevuse dünaamikast võimalikult lihtsalt ülevaatlik arusaam tekkiks. Senise regulatsiooni kohaselt oli võimalik andmeid avaldada ka iga aasta kohta eraldiseisvalt, mille tõttu oleks informatsiooni võrdlemiseks vaja täiendavalt vaeva näha eelmise perioodi andmete otsimiseks ning seejärel nende töötlemiseks. Ühtlasi laiendatakse kvartaalsete majandustulemuste selgituste esitamise kohustust kõigile riigi otsustusõigusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele, et tagada parem arusaam nende tegevustest ja majandustulemusi mõjutanud asjaoludest. Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse § 97 lõike 6 punkti 3 selliselt, et äriühingute majandusaasta aruanded ning nõukogu ülevaated tuleb avaldada oma veebilehel samal ajal majandusaasta aruande esitamisega registrile. Muudatuse ajendiks on eelnõuga tehtav muudatus majandusaasta aruande esitamise loogikas, mille kohaselt neid edaspidi ei pea enam eraldi Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile edastama, kuna need on kättesaadavad nii registrist kui ka äriühingu oma veebilehelt. Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse § 97 lõiget 61 selliselt, et nimetatud lõikesse jääb ainult n-ö suurte äriühingute info avaldamise kohustus neid puudutavate oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Ühtlasi täpsustatakse, et vastav informatsioon tuleb avalikustada viivitamata. Seni kehtiv lõike punkti 2 regulatsioon viiakse eelnõuga sama paragrahvi lõike 6 punktidesse 1 ja 2. Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse § 98 lõiget 1 selliselt, et see reguleerib ainult riigi otsustusõigusega äriühingu majandusaasta aruande kinnitamise nõudeid, mille kohaselt tuleb see kinnitada ja esitada registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Äriühingute jaoks sellega sisulist muudatust ei kaasne, kuid muudatus on vajalik selleks, et kehtestada riigi asutatud sihtasutustele mõnevõrra teistsugune regulatsioon eelnõu järgmise punktiga. Samuti viiakse eraldi sättesse nõukogu aruannete koostamise regulatsioon. Eelnõu § 1 punktiga 54 muudetakse § 98 täiendades seda lõigetega 11, 12 ja 13. Lõikega 11 reguleeritakse riigi asutatud sihtasutuste majandusaasta aruannete koostamise ja kinnitamise tähtaega, mida eelnõuga soovitakse lühendada seniselt neljalt kuult kolmele. Seoses eesmärgiga 16 koostada ja esitada edaspidi RVS § 99 lõikes 2 nimetatud koondaruanne Vabariigi Valitsusele enne 30. juunit, on vaja tuua Rahandusministeeriumile sisendi esitamine mõnevõrra varasemaks senisest asutajaõiguste teostamise aruannete esitamise tähtajast. Selleks, et asutajaõiguste teostajatel oleks piisavalt varakult informatsioon, millele tuginedes koondaruande sisend esitada, on vaja varasemaks tuua ka sihtasutuste majandusaasta aruannete kinnitamine nõukogu poolt. Etappide poolest (aruande koostamine juhatuse poolt, auditeerimine ja nõukogu poolne kinnitamine) on sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine võrreldav äriühingutega, mille puhul peab samad etapid jõudma samuti kolme kuu jooksul läbida, et äriühingute puhul täiendav etapp e. üldkoosolek jõuaks aruande kinnitada nelja kuu jooksul. Lõikega 12 määratletakse täpsemalt teemad/valdkonnad, millest äriühingud ja suuremad sihtasutused ülevaate peavad andma. Samas ei ole otstarbekas liiga detailseid reegleid ette kirjutada, kuna ettevõtted ja sihtasutused on nii erineva suuruse, tegevusala kui ka arengufaasiga, mille tõttu jätkusuutlikkuse aruande sisu hakkab ühingute lõikes paratamatult varieeruma. Rahvusvaheliselt on jätkusuutliku tegevuse ja sellest ülevaate andmise kohta koostatud erinevaid juhendmaterjale, mistõttu ei ole riigi poolt täiendava eraldiseisva juhendi loomine otstarbekas ning riigi osalusega äriühingud ja sihtasutused saavad juhinduda juba olemasolevatest juhenditest. Eestis on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi poolt koondatud erinevad infomaterjalid ja juhendid, sh jätkusuutliku aruandluse juhend, millest antud valdkonnas lähtuda (https://www.csr.ee/vastutustundlik-ettevotlus/infomaterjal-ja-lingid/; https://www.csr.ee/wp-content/uploads/2016/02/GRI_G3_1_Jatkusuutlikkuse-aruandluse- juhend1.pdf). Lähima viie aasta perspektiivis ei ole kavas jätkusuutlikkuse aruande auditeerimist kohustuslikuks muuta ning Rahandusministeeriumil on kavas koondaruannete koostamise protsessis jälgida ja hinnata, kui sisuliselt ühingud antud temaatikaga tegelema hakkavad. Lõige 13 on sisuliselt kehtiva § 98 lõike 1 eelviimane lause, mis sätestab nõuded nõukogu aruannete sisule ja avalikustamisele. Sisulisema täiendusena on täpsustatud juhatuse liikmetele makstud täiendava tasu eraldi välja toomine, et suurendada tasustamispõhimõtete ja tulemuslikkuse hinnangute läbipaistvust. Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse § 98 lõikeid 2-6, millega kaotatakse iga-aastane osaluse valitseja poolt koostatav osaluse valitsemise aruanne ministeeriumi valitsemisala äriühingute kohta ning see asendatakse osaluse valitseja poolse seisukohtadega äriühingule seatud eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. Osaluse valitsemise aruande kaotamise eesmärgiks on topeltaruandluse kaotamine ning edaspidi jääb riigi osalusega äriühinguid käsitlema RVS § 99 lg 2 alusel koostatav koondaruanne, mis tugineb muuhulgas ka § 98 lõike 2 alusel kujundatavatele seisukohtadele. Ühtlasi tuuakse muudatusega seadusesse kohustus regulaarselt igal kolmandal aastal hinnata, kas riigi osaluse säilitamine konkreetses äriühingus on jätkuvalt vajalik – kas osalemise eesmärgid on saavutatud või ära langenud või nende saavutamine mõnel teisel viisil (nt tegevusvormi või riigi osaluse suurust muutes) oleks tõhusam. Seni ei ole seaduses otsesõnu taolist kohustust olnud ning siiani praktiseeritud korda, kus iga-aastaselt osaluse valitsemise aruandes osaluse säilitamise vajalikkuse seisukohti kajastati, ei ole otstarbekas järgida, kuna tavaliselt on riigi eesmärgid pikemaajalisemad. Samuti kaotatakse sihtasutustes asutajaõiguste teostamise aruannete koostamise kohustus ning asendatakse see seisukohtadega sihtasutusele seatud eesmärkide ja asutajaõiguste teostamise kohta. Nende seisukohtade baasil antakse koondaruandes koondülevaade selle kohta, kuidas on sihtasutused suutnud neile seatud eesmärke saavutada. 17 Mittetulundusühingute puhul muudetakse samuti aruandluse loogikat ja nende kohta esitatavat informatsiooni. Liikmeõiguste teostamise aruanne asendatakse edaspidi nende nimekirjade avalikustamisega, kuna enamus mittetulundusühinguid on kohustusliku liikmesusega maaparandusühistud. Samas nende MTÜde puhul, kus riik on liikmeks vabatahtlikult mõnest avalikust eesmärgist lähtuvalt, on otstarbekas säilitada analoogselt ärihingutele ja sihtasutustele kohustus, et liikmeõiguste teostaja kujundab jätkuvalt ja regulaarselt seisukoha, kui hästi on MTÜ talle seatud eesmärke täitnud. Paragrahvi 98 lõiget 5 muudetakse selliselt, et seni osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruannete esitamise tähtajaks olnud mai lõpp asendatakse 10. maiga. Tähtaja lühendamine on võimalik tänu sellele, et muudetud § 98 lõigete 2 ja 3 kohaste seisukohtade kujundamine peab sisuliselt olema teostatud aprilli lõpuks, kuna äriühingute üldkoosolekud majandusaasta aruande kinnitamiseks peavad olema toimunud selleks ajaks. Äriühingule seatud eesmärkide täitmise hinnang ja seisukoht peab olema kujundatud üldkoosoleku toimumise ajaks selleks, et üldkoosoleku raames oleks võimalik sisuline diskussioon äriühingu nõukogu, juhatuse ja ministeeriumi vahel. Sihtasutuste puhul on samuti seisukohtade kujundamise ja esitamise tähtajaks planeeritud 10. mai, vaatamata asjaolule, et sihtasutuste majandusaasta aruannete kinnitamise ja registrile esitamise tähtaega on lühendatud kolmele kuule. Äriühingutega võrreldes kuu aega pikem tähtaeg on põhjendatud selle tõttu, et sihtasutuste majandusaasta aruande kinnitab nõukogu ning asutajaõigusi teostav ministeerium saab alles seejärel kujundada seisukoha sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise kohta. Paragrahvi 98 lõiget 6 muudatus jätab alles praeguse volitusnormi äriühingute ja sihtasutuste valitsemise kohta esitatava aruandluse kohta, aga viib selle sõnastuse kooskõlla eelnõuga tehtavate muudatustega RVSis. Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse § 99 lõiget 2, asendades selles seni koostatud ja Rahandusministeeriumile koondaruande sisendmaterjaliks esitatud osaluste valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruanded seisukohtade ja informatsiooniga, mille kujundavad osalust valitsevad ja asutajaõigusi teostavad ministeeriumid iga-aastaselt pärast majandusaasta lõppu. Nimetatud seisukohtade ja informatsiooni ning majandusaasta aruannete alusel koostab Rahandusministeerium ka edaspidi igal aastal koondaruande Vabariigi Valitsusele äriühingute ja sihtasutuste tegevuse kohta. Ühtlasi jääb lõikesse alles viide ühingute majandusaasta aruannetele, mida Rahandusministeerium kasutab samuti koondaruande koostamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse § 99 lõiget 3 asendades Vabariigi Valitsusele esitatavate koondaruannete kinnitamise teadmiseks võtmisega, kuna igal aastal ei pruugi koondaruandega koos olla vajalik otsuseid vastu võtta. Seetõttu on otstarbekam seaduses sätestada koondaruande teadmiseks võtmise kohustus ning juhul kui riigi huvide paremaks kaitsmiseks on vaja Vabariigi Valitsuse poolt otsuseid vastu võtta, siis saab neid teha protokolliliste otsuste formaadis, nagu seda on tehtud siianigi. Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse § 108 lõigetega 10 ja 11, millest lõige 10 annab seaduse jõustumisest nelja kuulise tähtaja äriühingute ja sihtasutuste põhikirjade vastavusse viimiseks RVSis tehtavate muudatustega. Lõikega 11 sätestatakse tähtaeg, mis ajaks peab Vabariigi Valitsus RVSi alusel kinnitama riigi osaluspoliitika põhimõtted, on valitud lähtuvalt eelnõu § 1 punktiga 5 tehtavast muudatusest, mille kohaselt peab Vabariigi Valitsus uuendama osaluspoliitika põhimõtteid vähemalt iga viie 18 aasta tagant. 2024. aastal möödub viis aastat sellest, kui Vabariigi Valitsus kinnitas oma 16.01.2020. a valitsuskabineti istungil riigi osaluspoliitika põhimõtted esimest korda. Eelnõu § 2 käsitleb jõustumist. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. septembril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga lisatakse RVSi uute mõistetena „osaluspoliitika põhimõtted“ ning „omaniku ootused“, mille täpsem selgitus on toodud vastavalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkte 5 ja 42 käsitlevas selgituses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri RVS-iga seotud valdkonda. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele ning riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse mõju paremale arvestamisele riigi tegevuse planeerimisel. Olulisema mõjuga on sellele osaluspoliitika põhimõtete koostamise ja regulaarse uuendamise ning äriühingutele omaniku ootuste kinnitamise kohustuse sätestamine. Nende kaasabil on ministeeriumidel osaluste valitsejatena ning äriühingute nõukogudel ja juhatustel võimalik seada selgemaid eesmärke ning tegevus kavandada, mis lõppkokkuvõttes annab parema tulemuse nii tegevus- kui ka finantseesmärkide saavutamisel. Aruandluspõhimõtete muutmine ja prognooside esitamise sünkroniseerimine riigieelarve strateegia protsessiga parandab nii riigi kui ka äriühingute ja sihtasutuste tegevuse kavandamise kvaliteeti. Ühtlasi vähendab see bürokraatiat, kuna enam ei pea erinevatel ajahetkedel prognoose koostama ja esitama. Info avalikustamise põhimõtete jätkuv täiendamine ning vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine panustab äriühingute tegevuse tõhustamisse, et vastata omaniku ja/ehk avalikkuse ootusele ning vähendab korruptsiooniriski. Sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine RTKsse võimaldab sihtasutustel keskenduda nende põhitegevusele ning samaaegselt parandada teenuse kvaliteeti ja kuluefektiivsust. Mõju halduskoormusele. Riigi osaluste valitsejate, asutajaõiguste teostajate ning äriühingute ja sihtasutuste töökoormus peaks käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena langema. Eelkõige panustavad sellesse eraldi osaluse valitsemise, asutaja- ja/või liikmeõiguste teostamise aruannete koostamisest loobumine, finantsprognooside esitamise sünkroniseerimine riigieelarve strateegia protsessiga ja avalikest allikatest kättesaadava info esitamise kohustustest loobumine. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud RVS muudatustega ei kaasne sisult uusi ülesandeid ei ministeeriumidele ega äriühingutele ja sihtasutustele, kuna lisanduvateks asjadeks on ainult osaluspoliitika põhimõtted ning omaniku ootused. Osaluspoliitika põhimõtete ajakohastamise viie aastane intervall on periood, mille jooksul ka praegu on riigi osalemist puudutavaid küsimusi üle hinnatud ning omaniku ootuste kehtestamine peaks muutma riigi eesmärkide seadmist selgemaks ja efektiivsemaks. Teised 19 muudatused on pigem koormust ja seega kulusid vähendava iseloomuga, kuid mille täpne rahaline hindamine on keeruline. Konkreetsemalt on hinnatud sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise mõju tuginedes varem riigiasutuste arvestusteenuste konsolideerimise kogemusele, mille baasil hinnatakse kogukulude vähenemist riigile ligi 427 tuhandele eurole aastas. 8. Rakendusaktid Seletuskirjale on lisatud muutmist vajava rakendusakti kavand (lisa 1) – n-ö aruandluse määruse eelnõu, mis kehtestatakse § 98 lõike 6 alusel. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. septembril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks suurematele riigi osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele. Eelnõu esitati kooskõlastamisele kõikidele ministeeriumidele ning ühtlasi saadeti arvamuse avaldamiseks kõikidele riigi osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele. 10. detsembriks 2020. a olid eelnõu vaikimisi ilma märkusteta kooskõlastanud Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium. Üldse ei ole reageerinud Maaeluministeerium ning ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid märkustega/tingimuslikult. Märkuste ja tingimustega arvestamist on kajastatud kooskõlastuste tabelis – vt lisa 1. Äriühingutest ja sihtasutustes saatsid oma kommentaarid eelnõud AS Eesti Energia, AS Riigi Kinnisvara, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kelle kommentaaridega arvestamine on samuti kajastatud kooskõlastustabelis. Täiendavalt teatas Lennuliiklusteeninduse AS, et neil märkusi ei ole. ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“……………..2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) 20 Lisa 1 – kooskõlastusringi märkuste tabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Majandus- ja Esitatud sõnastuses eelnõu paragrahv 5 lõike 61 täienduse korral hõlmaks Mitte arvestatud. Kommunikatsiooniminist regulatsioon ka nõukogudesse määratud isikuid, kes siis peavad olema Osaluse valitsemise korraldamisega seotud eerium sõltumatud äriühingu tegevusvaldkonna reguleerimisest. Seda põhjusel, et sättes ülesanded on äriseadustikust lähtuvate aktsionäri viidatakse igasugustele osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesannetele. või osaniku õiguste ja kohustuste täitmise Üheks osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesandeks on RVS § 4 lg-s 1 korraldamine, nt üldkoosolekul otsuste poolt või nimetatud riigi osalemise korraldamine aktsionäri, osaniku, asutaja või liikmena vastu hääletamiseks seisukoha kujundamine, aktsiaseltsis, osaühingus, sihtasutuses või MTÜ-s. RVS §-d 80 ja 81 (juhtorgani üldkoosoleku või Vabariigi Valitsuse otsuste liikme valimine) on osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesanne. Samuti ettevalmistamine, seisukohtade kujundamine on nõukogu liikmena täidetavad ülesanded kõik seotud riigi osalemise äriühingule seatavate eesmärkide ja nende korraldamisega. saavutamise kohta jne. Omaniku rolliks on ka Eelnõu paragrahv 5 lõike 61 sättes tuleks loetletud kõikehõlmavast osaluse nõukogu liikmete valimine (lähtuvalt valitsemise korraldamisest jätta välja juhtorgani liikmeõiguste teostamine. Selleks Nimetamiskomitee ettepanekust), kuid nõukogu saaks sättele lisada lause, et „käesolevat lõike esimest lauset ei kohaldata liikme rolli täitmist ei saa äriseadustiku juhtorgani liikme tegevusele“. tähenduses lugeda omaniku rolli täitmiseks, kuna äriseadustikus on omaniku ja nõukogu õigused ja rollid selgelt eristatud. Samuti on Riigikohtus jõudnud järeldusele, et nõukogu liikmel on hoolsus- ja lojaalsuskohustus äriühingu ees ning riigi kui omaniku huvide tõhusa kaitse eest seismine ei tohi vastuollu minna nõukogu liikme kui juhtorgani liime kohustustega ühingu ees ega kahjustada lubamatult ühingut. Seetõttu ei pea Rahandusministeerium sõnastuse täiendamist vajalikuks. Majandus- ja Paragrahv 5 lõike 61 täiendavad puudused: 1) Mitte arvestatud - viide §le 4 on sättes Kommunikatsiooniminist 1) sättes on üleliigsed sõnad „käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ja muid“, kuna rõhutamaks äriseadustikust ja sihtasutuste eerium sõnad „ja muid“ hõlmavad ühtlasi ka §-s 4 nimetatut; seadusest tulenevate omaniku ja asutaja 2) kuna oluline on sätte kohaselt asjaolu, et osaluse valitsemise korraldamine ülesannete täitmist ning muude ülesannete all oleks lahutatud äriühingu tegevusvaldkonna arendamisest, reguleerimisest ja peetakse silmas RVSist tulenevat osaluste järelevalvest, siis ei oma tähtsust ega vaja eraldi rõhutamist, et osalust valitseva valitsemise korraldust, sh nt Vabariigi Valitsuse ministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad selle äriühingu tegevusvaldkonna otsuse eelnõude ettevalmistamine jmt. arendamine, reguleerimine ja järelevalve. Selliselt tuleks sättes asendada sõnad 2) Arvetatud ja dubleeriv sõnastus ära jäetud. „Kui osalust valitseva ministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad ka selle 3) Sihtasutuste ja MTÜde puhul analoogset äriühingu tegevusvaldkonna arendamine, reguleerimine või järelevalve selgepiirilist rollide eristamise nõude teostamine, peavad käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ja muid osaluse kehtestamist riigivaraseadusega ei ole kaalutud, valitsemise korraldamisega seotud ülesandeid“ sõnadega „Osaluse valitsemise kuna nende ühingute puhul ei ole üldjuhul korraldamise seotud ülesandeid peavad“; tegemist turutegevustega ning huvide konflikti 3) sättes reguleeritakse vaid riigi äriühingute sõltumatust. Kas on plaanis võimalus riigi ning SA/MTÜ eesmärkide vahel või samaväärset sõltumatust regulatsioonides tagada ka riigi asutatud sihtasutustele ebavõrdse kohtlemise risk teiste ja riigi liikmesusega MTÜ-dele, sest ka nende ühinguvormide puhul peaks organisatsioonidega, millega riik ei ole seotud, on tegevuste planeerimisel ja korraldamisel olema tagatud sarnane funktsionaalse Rahandusministeeriumi hinnangul oluliselt tööjaotusega eraldatud selgepiiriline eristust? väiksem. Haridus- ja 1. Eelnõu punkti 25 lõike 3 kohaselt tuleb asutajaõiguste teostajal esitada Arvestatud Teadusministeerium sihtasutuste finantsplaanid rahandusministrile 1. märtsiks (§ 79 lg 3). Teeme ettepaneku täpsustada finantsplaanidega seonduvat ja sõnastada „nõukogu heaks kiidetud finantsplaani“. Haridus- ja 2. Eelnõu punkti 25 lõikega 4 on lahendatud kohustus minna Riigi Tugiteenuste Arvestatud. Teadusministeerium Keskuse (RTK) teenustele läbi sisetehingu mõiste ja tingimuste. Kuna RTK Seletuskirja on täiendatud. Põhikirjades võib konkureerib turul, siis kohustus teenust RTK-st on juhul, kui täidetud on arvestusteenuse hankimise RTKst sätestada nii riigihangete seaduse § 12 tingimused ja seetõttu võib loobuda hankemenetluse tingimuslikuna kui ainult kindla veendumuse läbiviimisest. Seletuskirjas on välja toodud, et riigi sihtasutused peavad ise korral, et sihtasutus vastab sisetehingu mõistele veenduma, et nad täidavad üle 80% riigi või tema kontrollitava muu juriidilise ja tingimustele. Sujuvaks üleminekuks RTK isiku ülesandeid. Need sihtasutused, kes vastavat kriteeriumi ei täida, peavad teenusele on koostatud ajakava selliselt, et uueks arvestusteenuse jätkuvalt ise korraldama või riigihanke korras teenuse ostma. põhikirjade seadusega kooskõlla viimise tähtajaks Seega riigi tellimuste mahu muutudes võib kaduda võimalus sisetehingu raames on 31. detsember 2021. teenust RTK-lt tellida. Palume seletuskirjas välja tuua, kas on mõeldud, et riigi sihtasutused märgivad RTK-lt teenuse ostmise oma põhikirja tingimusliku kohustusena. Samuti on eelnõus sästestatud asutajaõiguste teostaja kohustus tagada, et sihtasutused viivad oma põhikirjadesse sisse arvestusteenuse RTK-sse ülemineku sätted, ilma et eelnõus või seletuskirjas oleks välja toodud erisused neile sihtasutustele, kelle üleminek on planeeritud hiljem kui aastal 2021. Palume eelnõu vastavalt täiendada, nii et oleks selgelt aru saada, et arvestusteenuste ülemineku sätted on võimalik viia sisse põhikirja üleandmisest tulenevate tähtaegadega. Haridus- ja 3. Eelnõu punktiga 33 lisatakse nõukogu liikmele täiendav kohustus esitada Mitte arvestatud. Teadusministeerium Rahandusministeeriumile viimase nõudmisel § 83 lõike 1 punktis 2 esitatud Märkus on ekslik, kuna p 33 (nüüd p 34) andmed (nimi, isikukood, haridustase jne), kuid ei eelnõust ega seletuskirjast ei muudatus annab õiguse küsida nõukogu liikme selgu kohustuse lisamise põhjus. Palume selgitada, mis on täiendava kohustuse tegevuse kohta infot viidates § 84 lõike 1 punktile lisamise põhjus ning kas nähakse ette regulaarset andmete esitamist või on 2. jäetud võimalus üksikuteks päringuteks. Palume seletuskirja sellekohaselt täiendada. Haridus- ja 4. Eelnõu punktiga 52 ja riigivaraseaduse § 98 lõike 6 alusel kehtestatava Mitte arvestatud. Teadusministeerium määrusega muudetakse MTÜ-des liikmeõiguste teostamise aruandluse korraldust Eesmärk on ühes spetsiifilises dokumendis anda moel, mis läheb meie hinnangul vastuollu seletuskirjas välja toodud eelnõu ülevaade organisatsioonidest, mis on oma eesmärgiga – vähendada halduskoormust läbi informatsiooni esitamise tegevuses suhteliselt iseseisvad, aga riik kasutab vähendamise selle kohta, mis on kättesaadav läbi avalike allikate või ei ole enam neid oma eesmärkide saavutamiseks. Kui selle ajakohane. Teeme ettepaneku nimetud aruandlus täielikult kaotada. ülevaate saamiseks viitavad valdkonnaministeeriumid lisamaterjalidele, siis see on aktsepteeritav. Eelkõige on küsimus selles, mis on see minimaalne koondatud baasinfo, mille pealt riigiülene tervikvaade kokku pannakse, et tagada piisav ülevaade sellest, kas eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine täidab riigi eesmärke. Ühtlasi on MTÜde aruandlust muudetud oluliselt vähemmahukaks, sh loobutud on finantsprognooside küsimisest ka nende MTÜde puhul, mille finantseerimine põhineb valdavalt riigi vahenditel. Haridus- ja 5.1. Teeme ettepaneku jälgida eelnõu eesmärki ning sätestada, et avalikult Põhimõtteliselt arvestatud. Teadusministeerium kättesaadavat infot aruandluses ei dubleerida. Näiteks Haridus- ja Liikmeõigusi teostavad ministeeriumid võivad Teadusministeeriumi puhul on nimetatud aruande aluseks olev info - endapoolse info edastamisel viidata juba teadustaristu teekaart ja objektide loetelu, osaluskava, Euroopa Liidu olemasolevatele materjalidele, millest partnerlustes osalemise strateegiline raamistik jne, avalikult kättesaadav ning Rahandusministeerium saaks koondaruande infona sisuliselt struktureeritud. Samuti on Vabariigi Valitsuse tasandil vastu jaoks vajaliku info. Kuna informatsiooni võetud otsused liikmesusega jätkamiseks. Seega tekitab aruandlus riigis esitamisele ei ole plaanis konkreetseid täiendavat halduskoormust ja bürokraatiat ning ei anna sisulist lisandväärtust. vorminõudeid kehtestada, siis teistele asja- ja Seetõttu teeme ettepaneku täiendada määruse § 6 ’Liikmeõiguste teostamise ajakohastele materjalidele viitamine on sobilik. aruanne’ lõiget 3 klausliga, et kui liikmeõiguste teostaja kinnitab, et liikmesusega Kui peetakse vajalikuks siiski määruses viitamise seotud infot kogutakse riiklikul tasemel muu keskse aruandlusprotsessi raames võimalus sätestada, siis oleme valmis seda ning viitab Rahandusministeeriumile vastava allika, siis määruses § 6 sätestatud määruse eelnõu menetluse käigus kaaluma. informatsiooni ei esitata. Haridus- ja 5.2. Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 6 lõike 3 sõnastust „esitab Osaliselt arvestatud. Teadusministeerium liikmeõiguste teostaja vabas vormis seisukoha mittetulundusühingule seatud Lisasime selguse huvides määruse kavandisse eesmärkide täitmise kohta“. Esiteks tekitab antud sõnastus küsimuse, kelle poolt liikmesuse eesmärkide täitmise seisukoha on seatud eesmärgid, mille täitmist hinnata - MTÜle saavad eesmärke seada vaid esitamise, mida hõlmab sisuliselt ka määruse § 6 osanikud ühiselt, mitte aga üks liige. Teiseks ei peaks info, kas MTÜ on tervikuna lg 4 p 1. oma eesmärgid täitnud, olema nimetatud aruande sisuks. Teeme ettepaneku sõnastada punkt ümber liikmelisusele seatud eesmärkide täitmise hindamiseks. Haridus- ja 5.3. Juhime tähelepanu, et määruse § 6 lõikes 4 sätestatud informatsiooni Osaliselt arvestatud. Teadusministeerium kogumiseks vajalik halduskoormus ei ole proportsioonis infost saadava kasuga. Täiendasime sätet liikmesuse lõpetamisega. MTÜ Planeeritav andmekoosseis vastab SA-de kohta kogutavale andmetele ning ei lähe lõpetamise vajaduse hinnangust loobumist ei pea kokku MTÜde tegutsemise põhimõtetega. RM võimalikuks, kuna võib esineda ka juhtumeid, - Näiteks tuleb esitada seisukoht MTÜ tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kus MTÜl ongi ainult kaks liiget ning siis sõltub kohta. Arvestades, et MTÜ tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega (või kui selle tegevuse jätkumine riigi soovist jätkata liikmete arv väheneb alla kahe), tekib küsimus, kas liikmeõiguste teostaja liikmena. seisukoht MTÜ tegevus lõpetada peaks olema aluseks, et esitada riigi poolt läbi Samuti ei ole ette teada, kas MTÜ liitumise või liikmeõiguste teostaja MTÜ üldkoosolekule ettepanek MTÜ tegevus lõpetada? jagunemise järgselt riigi huvi liikmena jätkata Leiame, et tegemist oleks mitmes mõttes ebaproportsionaalse ettepanekuga. säilib või mitte, kuna liitumise või jagunemise - Samuti tuleb esitada info MTÜde jagunemiste ja ühinemiste kohta. On küsitav, põhjused ja MTÜ edasine tegevus ei pruugi olla kui palju mõjutab MTÜ jagunemine või ühinemine liikmeõiguste teostamise parimas kooskõlas riigi huvidega. eesmärki, kui MTÜ põhikirjaline eesmärk ja tegevussuunad jäävad samaks. Näiteks Teistes riikides registreeritud ja tegutsevate liitub sporti propageeriv MTÜ naaberlinnas sporti propageeriva MTÜga või toimub MTÜde osas ülevaate omamine on samuti vastav jagunemine. oluline, et tagada riigi efektiivne tegevus, - Juhime tähelepanu, et kuna määrus katab ka välismaiseid MTÜ-dega mistõttu peavad ka need RM arvates jätkuvalt võrdsustatud organisatsioone, kuhu riik on andnud õiguse liikmeks astuda ja aruandlusega hõlmatud olema. Samas lisasime liikmeõigusi teostada ning need võivad olla oma ülesehituselt ja erisuse juhtudeks, kui info hankimine on tegutsemiskorralduselt väga erinevad, ei ole ei halduskoormuse osas mõistlik ega ebamõistlikult ressursimahukas. ka saadava kasu osas proportsionaalne koguda nende kohta iga-aastaselt kogu sätestatud infot, näiteks andmed ühinemiste ja jagunemiste kohta, erikontrollid (arvestades, et vastavalt asukohariigi seadustele võib erikontrolli mõiste ja sisu olla väga erinevad), andmed MTÜ lõpetamise põhjuste ja vara jaotuse kohta jne. Haridus- ja 5.4 Teeme ettepaneku esitada § 6 lõikes 4 sätestatud info vaid juhul, kui see Mitte arvestatud. Teadusministeerium omab olulist mõju liikmesusele seatud eesmärkide täitmisele ning ühendada see RM hinnangul on vajalik määratleda olulised § 6 lõikes 3 sätestatud seisukohaga. § 6 lõike 3 võimalik uus sõnastus: aspektid, mida MTÜdes osalemise kohta ’Mittetulundusühingu kohta, mille liikmesus ei ole kohustuslik, esitab kajastatakse, et oleks võrreldav info erinevate liikmeõiguste teostaja vabas vormis seisukoha mittetulundusühingule seatud MTÜde liikmesuse põhjendatuse kohta. Seetõttu eesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal. Koos seisukohaga esitatakse ei pea RM mõistlikuks täielikult vaba formaadi muud olulised asjaolud või sündmused, mis võivad liikmesusele püstitatud rakendamist. eesmärkide täitmist oluliselt mõjutada. Haridus- ja 6. Juhime tähelepanu, et hetkel jääb mõnevõrra ebaselgeks eelnõu punktis 52 Osaliselt arvestatud. Teadusministeerium lõikes 5 toodud tähtaeg, millal asutajaõiguste teostaja peab esitama seisukoha SAde puhul on sama kuupäev, mis äriühingutelgi, sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta jm vastava informatsiooni (§ et asutajaõiguste teostajal oleks võimalik 98 lg 5). Eelnõus on see sätestatud kui kümne päeva jooksul alates seisukoht kujundada. ÄÜ osaluse valitsejal on see majandusaasta aruande kinnitamise ja registrile esitamise tähtpäevast, mis peaks aeg sisuliselt nõukogu poolse aruande sihtasutuste puhul olema 3 kuud majandusaasta lõppemisest arvates. Eelnõus on heakskiitmise hetkest alates, kuni aruande aga viidatud sättele § 98 lg 1, mis reguleerib hoopis äriühingute tähtaega (4 kinnitamise ja esitamiseni + 10 päeva. Selguse kuud). Kui eeldada, et lähtuda tuleks ikkagi sihtasutustele seatud tähtajast (§ 98 huvides oleme eelnõu uues versioonis tähtajad lg 11 ), oleks see 10. aprill. Seletuskirjas lk 15 ja määruse eelnõus tuuakse aga määratlenud konkreetse kuupäevana. kuupäevaliselt välja, et senine tähtaeg (30. mai) asendatakse 10. maiga. Palume eelnõus ja seletuskirjast tähtaeg selgelt välja tuua, vajadusel nimetatud viide korrastada ning kui on planeeritud aastane üleminekuaeg, ka see ära märkida. Haridus- ja 7. Kuivõrd antud eelnõuga korrastatakse riigi osaluspoliitika põhimõtteid, teeme Ei võta lõplikku seisukohta. Teadusministeerium ettepaneku võimalusel lahendada ka probleem seoses riigi osalemisega RM peab selles küsimuses vajalikuks erinevates MTÜ-des. Leiame, et kaaluda tuleks võimaluse loomist, et erinevad Justiitsministeeriumi seisukohta, kas riiki saab riigiasutused saaksid olla samaaegselt sama MTÜ liikmed ning neil kõigil oleks ka mittetulundusühingute seaduse mõttes hääleõigus (RVS § 6 lg 4 koos mittetulundusühingute seadus muudatusega). juriidiliseks isikuks lugeda ainult kui ühte avalik- Alternatiivselt eeltoodule võib kaaluda ka muudatust, mis võimaldaks õiguslikku juriidilist isikut Eesti Vabariiki. riigiasutustel jätkata liikmena erialaliitudesse kuulumist, kuid neil oleks iga MTÜ Alternatiivsete lahendustena, mis võimaldaks riigi raames ühine esindusõigus (kokku 1 hääl). erinevatel asutustel samaaegselt, kuid iseseisvalt MTÜ teenustest/tegevusest kasu saada, võib vaadelda järgmisi lahendusi: a) RVSis sätestatakse, et MTÜ seaduse mõttes loetakse juriidiliseks isikuks kõik Vabariigi Valitsuse seaduses nimetatud täidesaatva riigivõimu asutuse liigid; b) MTÜ seaduses sätestatakse selge võimalus pakkuda MTÜ teenuseid/tooteid ka mitteliikmetele, kui nendeks on VV seaduses nimetatud täidesaatva riigivõimu asutused. Justiitsministeerium – Toetame lähenemist, et riigile kuuluvad äriühingud peavad eelnõu kohaselt Osaliselt arvestatud. mitteametlik koostama ja avalikustama vastutustundliku ja jätkusuutliku äritegevuse aruande. Laiendame vastutustundliku ja jätkusuutlikkuse korruptsiooniennetuse Teeme sellega seoses kaks ettepanekut: aruande kohustust suurematele sihtasutustele, so tegevuskava 1) kohustama ka sihtasutusi sellise aruande esitama ning need kellel on auditikomitee moodustamise ettevalmistamise raames 2) täpsustama RVS §-s 88 lisaks aruande kohustuse panemisel ka seda, mis selles kohustus. Samuti oleme lisanud baaskriteeriumid tehtud ettepanekud aruandes minimaalselt sisalduma peab. Seda on kirjeldatud küll eelnõu jätkusuutlikkuse aruande sisule. seletuskirjas, kuid ehk on mõistlik seda täpsustada ka eelnõus Kaitseministeerium 1) Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 riigivaraseaduse § 33 täiendusega, Arvestatud. mille kohaselt lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: Sellekohane säte lisatud eelnõusse. „8) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.“ 2020. a märtsis Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorra ajal tekkis seoses olukorra lahendamisega asutustel ja ettevõtjatel vajadus kiireks abiks isikukaitsevahendite osas, et tagada teenuste toimimine ja hädaolukorra lahendamisega seotud ülesannete täitmine. Eriolukorra ajal tekkis nö turutõrge, kus vajalikke vahendid ei olnud mõistliku aja jooksul saadaval, kuid vahendid olid olemas riigi kogutud reservides. Olukorras, kus on ettenähtav riigivara uuendamine, on mõistlik olemasoleva riigivara arvelt toetada isikuid, kes osalevad või toetavad oma tegevusega erakorralise sündmuse lahendamist, kuid kellel puuduvad sündmuse asetleidmise hetkel selleks vajalikud vahendid ning nende soetamine ja kohale toimetamine on aeganõudev või takistatud. Vahendite puudumine võib oluliselt mõjutada sündmuse lahendamise efektiivsust. Seetõttu on mõistlik lubada riigivara võõrandamist, eeldusel et see aitab kaasa isiku ülesannete täitmisele või sündmuse lahendamisele (nt tagab avalike teenuste toimimise). Riigivara võõrandamise otsustamisel tuleb arvestada, et ohtu ei seataks muude riigi ülesannete täitmine (sõjalise valmisoleku hoidmine, kütuse varu tagamine tarnetõrke korral jne). Samas tuleb antud juhul jälgida, et vara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise korral oleks toiming seotud isiku ülesannete täitmisega või muu avaliku eesmärgiga. Näiteks kaitsemaskide jagamine nakatumiste ära hoidmiseks või meditsiiniseadmete andmine haigestunute raviks. Samuti tuleb järgida, et võõrandatavat vara ei kasutataks kasu saamise eesmärgil (nt edasimüük), sh tasuliste teenuste osutamiseks. Kaitseministeerium 2) Juhime tähelepanu, et kui eelnõu § 1 punktiga 1 on plaanis muuta Arvestatud. riigivaraseaduse § 2 lõiget 9, tuues sisse riigi osalusega äriühingu tütarettevõtja, Sõnastame börsil noteeritud ettevõtetele RVSi jääb selgusetuks, miks on vajalik eelnõu § 1 punktiga 2 lisada § 2 lõige 10, mis nõuete mitterakendumise läbi omakorda viitab § 2 lõikele 9 ja lisab, et eeltoodud lõiget kohaldatakse ka konsolideerimisgruppi kuulumise. § 2 lõiget 9 eelmises lõikes nimetatud äriühingute tütarettevõtjate puhul. Ka seletuskirjast ei täiendame, kuna võib esineda olukord, kus riigi selgu, mida need muudatused koos juurde annavad. Oleme seisukohal, et osalusega äriühing ise ei ole noteeritud, kuid muudatusega soovitud eesmärk on saavutatav ühe või teise muudatusega. mõni tema konsolideerimisgrupi tütarettevõtja võib seda olla. Tütarettevõtjad lisame, kuna ka nende puhul, mis ise ei ole börsil noteeritud, kuid nende emaettevõtja on, tuleb järgida börsireegleid. Kaitseministeerium 3) Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktiga 25 plaanitavat muudatust, Arvestatud mille kohaselt täiendatakse § 79 lõikega 3. Nimelt jääb muudatusest selgusetuks, kas eeldatakse, et muudatuses toodud nõue tuleb sätestada sama paragrahvi lõikes 2 nimetamata sihtasutuse põhikirjas. Kaitseministeerium 4) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt täiendatakse Osaliselt arvestatud. riigivaraseaduse § 99 lõike 2 esimest lauset pärast sõna „aruannete“ tekstiosaga § 98 lg 1 hõlmab muuhulgas ühingute „,seisukohtade ja informatsiooni“, kuid seletuskirja kohaselt asendatakse seni majandusaasta aruandeid, mida kasutatakse koostatud ja Rahandusministeeriumile koondaruande sisendmaterjaliks esitatud koondaruande koostamisel, mistõttu on sõnastus korrektne. osaluste valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruanded seisukohtade ja informatsiooniga. Kaitseministeerium 5) Palun vaadata üle seletuskirjas § 1 punktide numeratsioon. Nimelt on ekslikult Arvestatud märgitud, et riigivaraseaduse § 78 lõike 8 punkti 3 muudatus on eelnõu § 1 punktis 43, kuid eelnõu kohaselt on nimetatud muudatus § 1 punktis 24. Kultuuriministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse RVS-i § 79 lõikega 4, mille kohaselt peab Arvestatud. asutajaõiguste teostaja hoolitsema, et riigi sihtasutuse, kes vastab riigihangete Seletuskirja on täiendatud ning on antud seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele, põhikirjas ülevaade sihtasutuse põhiselt, millal RTK neile on sätestatud tema kohustus korraldada oma arvestusteenused Riigi arvestusteenust pakkuma hakkab. Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) kaudu. Eelnõust ja seletuskirjast aga ei selgu, mis ajast keskse arvestusteenuse kasutamine riigi sihtasutustele kohustuslikuks muutub. Seaduse kavandatav jõustumisaeg on 2021. aasta 1. jaanuar ning sihtasutuste põhikirjad tuleb muudatustega vastavusse viia nelja kuu jooksul ehk hiljemalt 2021. aasta 1. maiks. Sellest võiks järeldada, et kohustus tekib viimasest nimetatud kuupäevast. Samas on koostatud arvestusteenuse RTK-sse konsolideerimise ajakava, mille kohaselt toimuvad osad Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtasutuste üleminekud alles seisuga 1. jaanuar 2023. Palume eelnõus ja seletuskirjas seda küsimust täpsustada. Kultuuriministeerium 2. Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse RVS-i § 98, täiendades seda lõikega 11 , Arvestatud. millega muu hulgas lühendatakse sihtasutuste majandusaasta aruannete Seletuskirja on täiendatud. Seoses eesmärgiga koostamise ja kinnitamise tähtaega seniselt neljalt kuult kolmele kuule. Eelnõu koostada ja esitada edaspidi RVS § 99 lõikes 2 seletuskirjas on muudatuse selgitusena märgitud üksnes, et võrreldes nimetatud koondaruanne Vabariigi Valitsusele äriühingutega ei ole sihtasutustel majandusaasta aruannete koostamiseks ja enne 30. juunit, on vaja tuua kinnitamiseks sama palju aega vaja. See ei põhjenda muudatuse vajadust Rahandusministeeriumile sisendi esitamine sisuliselt, miks riigi asutatud sihtasutuste puhul on majandusaasta aruande mõnevõrra varasemaks senisest asutajaõiguste kinnitamise kohta vajalik kehtestada üldisest sihtasutuste seaduse §-st 34 erinev teostamise aruannete esitamise tähtajast. regulatsioon ja lühem tähtaeg. Eelnõu teisi punkte arvestades on tähtaja Selleks, et asutajaõiguste teostajatel oleks lühendamine seotud asutajaõiguste teostamise aruannete koostamise kohustuse piisavalt varakult informatsioon, millele tuginedes kaotamisega. Senise 1. juuniks esitatava aruande asemel oodatakse koondaruande sisend esitada, on vaja asutajaõiguste teostajatelt 10. maiks seisukohti riigi asutatud sihtasutusele varasemaks tuua ka sihtasutuste majandusaasta seatud eesmärkide täitmise kohta. See eeldab ka varasemat majandusaasta aruannete kinnitamine nõukogu poolt. Etappide aruannete kinnitamist ja esitamist. poolest (aruande koostamine juhatuse poolt, Palume eelnõu seletuskirjas muudatuse sisulist vajaduse põhjendust täiendada. auditeerimine ja nõukogu poolne kinnitamine) on sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine võrreldav äriühingutega, mille puhul peab samad etapid jõudma samuti kolme kuu jooksul läbida, et üldkoosolek jõuaks aruande kinnitada nelja kuu jooksul. Kultuuriministeerium 3. Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse muu hulgas RVS-i § 98 lõikeid 4 ja 5, mis Arvestatud. käsitlevad liikmeõiguste teostajalt Rahandusministeeriumile igal aastal esitatavat Eelnõu uues versioonis on majandusaasta informatsiooni ja seisukohti ning selle esitamise tähtaega. Kehtiva RVS-i § 98 aruannete esitamise tähtaeg määratud lõike 4 kohaselt esitab liikmeõiguste tõestaja aruande Rahandusministeeriumile konkreetse kuupäevana - äriühingud ja 1. augustiks. Eelnõuga muudetakse informatsiooni ja seisukohtade esitamise sihtasutused 10. mai ning MTÜd 10. juuli. tähtaeg 10. maiks. Kui äriühingute ja sihtasutuste puhul on osaluse valitsejal ja asutajaõiguste teostajal võimalik eesmärkide täitmise kohta seisukohtade kujundamisel muu hulgas aluseks võtta selleks ajaks kinnitatud majandusaasta aruanded, siis juhime tähelepanu, et mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 kohaselt esitatakse mittetulundusühingu kinnitatud majandusaasta aruanne registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Seega jääb ebaselgeks, miks mittetulundusühingute puhul muudetakse eelnõuga senine 1. augustiks andmete esitamise tähtaeg 10. maiks ning millistele andmetele tuginedes peaks liikmeõiguste teostaja oma seisukoha kujundama, kui majandusaasta aruanne selleks hetkeks kättesaadav ei ole. Teeme ettepaneku, et liikmeõiguste teostaja esitaks Rahandusministeeriumile informatsiooni ja seisukohad mittetulundusühingute kohta jätkuvalt 1. augustiks. Kultuuriministeerium 4. Tähelepanekud seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandi (aruandluse Arvestatud. määruse eelnõu) kohta: Kõikide ettepanekutega on arvestatud ning 1) Kuivõrd RVS-s loobutakse liikmeõiguste teostamise aruannete koostamisest, muuhulgas on erikontrollide asemel kasutatud siis rakendusakti 4. peatüki pealkiri võiks „Liikmeõiguste teostamise aruanne“ mittetulundusühingute seaduse sõnastust - asemel olla sarnaselt kahe eelneva peatükiga „Liikmeõiguste teostamine ja revisjon või audiitorkontroll. eesmärkide täitmine“. 2) Rakendusakti eelnõu § 6 lõike 4 punkti 1 kohaselt esitab liikmeõiguste teostaja seisukoha mittetulundusühingu tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta. Jääb selgusetuks, millise informatsiooni esitamist antud punktis oodatakse juhul, kui mittetulundusühingu lõpetamise otsustamine ei sõltu riigist. Leiame, et selles punktis peaks liikmeõiguste teostaja andma seisukoha liikmeks olemise jätkamise või lõpetamise kohta. 3) Rakendusakti eelnõu § 6 lõike 4 punkti 2 kohaselt esitab liikmeõiguste teostaja ülevaate mittetulundusühingus läbi viidud erikontrollidest. Jääb selgusetuks, milliseid erikontrolle selles punktis silmas on peetud. RVS-i § 87 punkti 5 kohaselt on osaluse valitsejal või asutajaõiguste teostajal õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda juhitava asutuse struktuuriüksust üksnes äriühingus või sihtasutuses. 4) Rakendusakti eelnõu § 6 lõike 4 punkti 4 tuleks täiendada sõnadega „või liikmeks olemise lõpetamise“. 5) Rakendusakti eelnõu § 6 lõike 4 punktis 5 tuleks sõnade „asutajaõiguste teostamisest“ asemel kasutada sõnu „liikmeõiguste teostamisest“. Sotsiaalministeerium Kooskõlastame riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu ainult juhul, kui riigi Arvestatud. (osalusel) asutatud haiglatele ja teistele Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Sihtasutuste arvestusteenuse ülemineku olevatele riigi asutatud sihtasutustele ei laiene kohustus korraldada oma kontseptsioonis on määratletud ajakava, millal arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaudu. igat konkreetset SAd RTK teenindama hakkab. Ühtlasi ei ole seal hõlmatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala haiglaid ning nende puhul rakendub eelnõus olev mehhanism, kus RTK teenusele mitteüleminek lepitakse kokku Rahandusministeeriumiga. Seletuskiri on täiendatud. Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu punktiga 25 täiendatakse riigivaraseaduse § 79 lõikega 4, mis kohustab Sisuliselt arvestatud. riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele Seletuskirja on täiendatud ülevaatega, millised vastava sihtasutuse põhikirjas sätestama sihtasutuse kohustuse korraldada oma SAd lähevad üle RTK teenindamisele ning mis arvestusteenus RTK kaudu. Rahandusministeeriumi 27.10.2020 e-kirja järgi ei ajakavaga. Haiglad ei ole kavaga hõlmatud ning kohaldu see nõue riigi sihtasutusest haiglatele. Märgime, et riigi sihtasutuste nende puhul rakendatakse eelnõus ette nähtud arvestusteenuse konsolideerimist käsitlev analüüs ei hõlma Sotsiaalministeeriumi võimalust kokkuleppel Rahandusministeeriumiga valitsemisalas olevaid sihtasutusi, mistõttu tuleb ka need jätta riigivaraseaduse § RKT teenusele mitte üle minna. 79 lõike 4 kavandatavast regulatsioonist välja. Palume seega eelnõu sõnastust muuta, nähes ülalmainitud kohustuse osas sõnaselgelt ette erandi riigi osalusel asutatud haiglatele ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevatele riigi sihtasutustele, st mitte laiendada neile kohustust korraldada arvestusteenuseid RTK kaudu. RTK arvestusteenusele üleminek sõltub olulisel määral RTK võimekusest haiglatele ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevatele riigi sihtasutustele arvestusteenust pakkuda, sh rahastada ülemineku teostamiseks vajalikke infosüsteemide arendusi. Kohustuse üldine määratlemine riigivaraseaduses on asjakohane riigihangete seaduse vaatest, kuid juurutamise ajakava määratlemine peab lähtuma võimekusest ning tuleks jätta asutajaõiguste teostaja või sihtasutuse nõukogu määratleda. Ühtlasi palume meile edastada kooskõlastamise järgselt muudetud eelnõu ning kooskõlastustabel. Käesolevas punktis toodud märkuse arvestamata jätmisel ei saa me paraku eelnõud kooskõlastada. Sotsiaalministeerium 2. Eelnõu punktiga 47 muudetakse riigivaraseaduse § 97 lõike 1 punkte 1 ja 2, Mitte arvestatud. nähes riigi äriühingutele ja sihtasutustele ette oma veebilehel majandusaasta Sätte eesmärgiks on võimaldada kõigil soovijail kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande avaldamise kohustuse võrreldes ühinguspetsiifilist infot saada võimalikult lihtsalt eelmise aasta sama perioodi andmetega. kättesaadava ja ülevaatlikuna. Taolist infot Selgitame, et andmete avaldamise kohustus on ka kehtiva riigivaraseaduse alusel, otsitakse esmajärjekorras huvi pakkuva eelnõuga lisandub kohustus esitada majandustulemuste andmed viisil, et neid organisatsiooni enda infokanalist, milleks saaks alati võrrelda eelmise aasta sama perioodi tulemustega. Seletuskirja tänapäeval on organisatsiooni enda veebileht. kohaselt on muudatuse eesmärk tagada parem arusaam äriühingute ja Ühtlasi oleme seisukohal, et majandustulemuste sihtasutuste tegevusest ja majandustulemusi mõjutanud asjaoludest ning võrreldaval kujul esitamine, ei ole oluline andmete esitamine eelnõus ettenähtud formaadis võimaldab asutuste tegevuse lisakoormus, kuna sihtasutuste enda dünaamikast lihtsamini ülevaadet saada. Nimetatud kohustus laieneb ka riigi juhtorganitele antakse majandustulemuste info sihtasutusest haiglatele, kelle osas me ei pea seda mõistlikuks, sest sellega sarnases formaadis. kaasneb täiendav halduskoormus ning lisaks on nõutavad andmed juba veebist kättesaadavad. Tervise Arengu Instituut avaldab haiglavõrgu arengukava haiglate tulud ja kulud kujul, mis võimaldab soovitud perioode, haiglaid ja kululiike võrrelda: HVA haiglate tulud: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__11 HAHaiglad/H H02.px/ HVA haiglate kulud: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__11 HAHaiglad/H H03.px/ Märgime, et seletuskirjas toodud eesmärki on võimalik saavutada ka äriühingutele ja sihtasutustele andmete võrdlemise kohustust panemata: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi arendusega. See looks võimaluse ühe päringuga saada ühest ja samast kohast soovitud asutuste andmeid ja võrdlusandmeid. Eelnõu kohaselt on andmete avaldamise esmaseks kohaks asutuse veebileht. Andmete saamine tsentraalselt oleks kasutajasõbralikum. Sotsiaalministeerium 3. Eelnõu punktiga 51 täiendatakse riigivaraseaduse § 98 lõikega 11 , mis Mitte arvestatud. kohustab riigi asutatud sihtasutusi kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada Äriühingud peavad juba täna sisuliselt 3 kuu see registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sellega jooksul aruande auditeeritud ja nõukogu poolt lühendatakse majandusaasta aruande esitamise tähtaega praegusega võrreldes heaks kiidetud saama, et üldkoosolek jõuaks selle ühe kuu võrra. Leiame, et riigi asutatud sihtasutuse puhul tuleks rakendada sama aprilli lõpuks kinnitada. Auditikomitee on ka majandusaasta esitamise tähtaega, mis kehtib riigi osalusega äriühingutele, st suurematel äriühingutel ning see pole olnud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu takistuseks ajakavas püsimisele. Ühtlasi RM jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. hinnangul muudatus sisulist hinnatõusu kaasa ei Antud muudatus tooks auditite ajagraafiku ühe kuu võrra varasemale perioodile too, kuna auditit saab planeerida ja teostada (jaanuar– veebruar) ja kuna antud perioodi näol on tegemist kõige intensiivsema mitmeetapiliselt. auditeerimise perioodiga, kaasneks sellega auditikulude märkimisväärne tõus. Seletuskirjas on põhjendusena toodud, et „sihtasutuste majandusaasta aruanded kinnitatakse nõukogude poolt, aga äriühingutel on üks tasand üldkoosolekuna lisaks“. Haiglate puhul on täiendavaks tasemeks auditikomitee, mis sarnaselt nõukogu rolliga äriühingutes annab oma hinnangu majandusaasta aruande kohta. Välisministeerium Palume täiendada riigivaraseadust ja lisada § 91 lõikesse 3 punkt 41, mis Arvestatud. sätestaks, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrust ei kohaldata ka Vastav säte lisatud eelnõusse. juhtudel kui kinnisvara asub välisriigis. Riigivaraseaduse kehtiva sõnastuse kohaselt on Välisministeerium kohustatud Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrusega nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ kehtestatud hoonestatud kinnisvara kasutuslepingu vormi kasutama ka välisriigis. See on sageli praktikas aga raskendatud, kuna välismaised kasutusse andjad ei ole üldjuhul nõus määruses toodud kasutuslepingut sõlmima. Tavajuhtumil soovivad välismaised kasutusse andjad kasutada endi poolt koostatud või kohalikele tavadele vastavat lepingut. Samuti võib probleeme tekitada määruses toodud kasutuslepingu vastavus kinnisvara asukohariigi õigusele, mistõttu ei ole otstarbekas seda kasutuslepingut välisriikides kasutada. Ettepanek on kooskõlas ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse mõttega, mille § 33 lõike 4 kohaselt, kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud kinnisasja asukohariigiga. Keskkonnaministeerium Kooskõlastas märkusteta Siseministeerium ARVAMUSE AVALDAJAD: Eesti Energia AS 1. Seaduse kohaldamise erisustes tütarettevõtja regulatsioon on ebaselge RVS Arvestatud. reguleerib riigivara valitsemist ja paragrahvis 2 on piiritletud seaduse RVS kohalduvus on eelnõu uues versioonis kohaldamise erisused, mille kohta on eelnõus tehtud sõnastuse muudatus lahendatud läbi konsolideerimisgrupi. lõikesse 9 ja lisatud lõige 10. Nendes muudatustes on eraldi välja toodud riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjad. Eelnõu sõnastusega ei kohaldata seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega, järgmiste äriühingute puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus: 1) riigi osalusega äriühing; 2) riigi osalusega äriühingu tütarettevõtja. Ühtlasi täiendatakse paragrahvi lõikega 10, et sama paragrahvi lõiget 9 kohaldatakse ka samas lõikes nimetatud äriühingute tütarettevõtjate puhul. Seletuskirjas on muudatuste juures põhjendatud, et muudatus laiendab riigi osalusega äriühingu noteeritud tütarettevõtjatele erandit. Seletuskirja kohaselt senist erandiga kaetud isikute ringi laiendatakse, küll aga ei ole sõnastus ühemõtteliselt arusaadav ja tekitab rohkem ebaselgust – milline on subjektide ring, kellele siiski RVS-i kohaldatakse. Riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjaid eraldi esile tuua on asjakohatu ja see tuleks eelnõust välja jätta, kui RVS-i neile tervikuna ei kohaldata, vaid seda käsitletakse paragrahvis 88 (riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused). Juhul kui on vältimatu vajadus kohaldada riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjatele mõnd üksikut konkreetset RVS-i sätet, tuleb seda selgelt välja tuua. Kõnelausel juhul, kus kavandatav sõnastus reguleerib käitumist kohaldamise kollisiooni korral, ei ole piisava õigusselgusega RVS-i subjektide üheselt määratlemiseks. Eesti Energia AS 2. Juhatuse liikme konkurentsikeelu hüvitise maksimummäära kehtestamine on Mitte arvestatud. ebavajalik ja riigile pigem kahjulik Eelnõuga kavandatakse täiendada paragrahvi Riik on valinud lähenemise, et riigi osalusega 86 lõikega 4, mille kohaselt juhatuse liikmele võib pärast juhatuse liikme volituste ühingute juhtide tasustamist ning põhipalgale perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu lisaks makstavate tasude põhimõtteid jooksul. Ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool volituste ühtlustatakse riigivaraseaduses. Praegu on seda lõppemise ajal kehtinud kuutasu. tehtud tulemustasu ja lahkumishüvitiste puhul. Selgituskirjas on põhjendatud, et kehtivas seaduses ei ole seda küsimust üldse Konkurentsikeelu kompenseerimist ei ole senini reguleeritud, mistõttu ka seni kasutatud praktika, kus konkurentsikeeld ja selle reguleeritud, mistõttu on väljendatud ebaselgust eest makstav tasu on kokku lepitud juhatuse liikme lepingus, on olnud ja küsitavust konkurentsikeelu eest ebamäärane. Samuti on esile toodud, et tasu välja maksmine, kas igakuiselt või kompenseerimise lubatavuse osas. Selguse mõne muu graafiku alusel jääb nõukogu otsustuspädevusse. Taoline regulatsioon huvides ongi osaluspoliitika põhimõtetes heaks on kooskõlas ka üldise turupraktikaga. Regulatsioon, millega määratletakse kiidetud, et RVSis tuleb põhimõtted sätestada, hüvitise maksimummäär, ei ole lahenduseks seletuskirjas toodud võimalikele millest nõukogud oma otsuseid tehes lähtuda probleemkohtadele. Puudub vajadus tasumäära reguleerimiseks ja seda pole seni saavad. seaduses tehtud, kuivõrd selleks pole tõusetunud vajadust. Põhjendamata ja Tasu turupraktikale vastavuse osas on meelevaldselt üldistav on selgitus ebamäärasuse kohta praktikas, kus seda on konsulteeritud Nimetamiskomitee esimese kokku lepitud juhatuse liikme lepingus. Nõukogu otsus ei ole ebamäärane ja koosseisu erasektori esindajatega. puudub vajadus ühetaolisuste otsustuste järele. Konkurentsikeelu kokkulepe on tippjuhtide valimisel kandidaadi jaoks olulise kaaluga. Kui tippjuhid kaaluvad võimalusi riigile kuuluvates ühingutesse panustada, tehakse seda pikema vaatega tulevikku ja sinna on hõlmatud ka võimalik edasine karjäär juhina peale teenistusaega. Kokkulepe, mis valdkondi see hõlmaks, millise territoriaalse piiranguga kui kaua ning millise hüvitise eest konkurentsivõimalust piiratakse – see on läbirääkimiste küsimus ja peabki olema igakordne personaalne kokkulepe konkreetse isikuga. Paslik on võrrelda analoogia korras, et töölepingulises suhtes konkurentsi piiramise kohta seadus mõistlikku suurust ette ei anna ning arvestada tuleb iga juhtumi asjaolusid. Oluline on pöörata tähelepanu, et mida rangem on piirang, seda suurem peaks olema hüvitis. Tasu sõltub muuhulgas piirangu ulatusest – mis sektoris, millistes valdkondades ja millistes riikides on konkureerimine keelatud. Toome näitena, et Eesti Energia kontsern on rahvusvahelise suunitlusega äri ning pelgalt Eestiga territoriaalse piirangu kehtestamine, ei pruugi olla mõistlik. Riigile kuuluvad erinevates valdkondades tegutsevad äriühingud ning iga juhatuse liikme konkurentsipiirangu otsustus peab olema kaalutud eraldi kaasusena, arvestades äri ja tema juhti. Piirangu kehtestamisel asetab riik talle kuuluvate äriühingud ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste ettevõtjatega, milles riigil pole osalust. Toetame juhtimisorganite teadmiste edendamist parimate otsuste tegemiseks – laiapõhjaliste teadmiste najal saab tõusta otsustusorganite tehtavate otsuste praktika ning langeb vajadus praktika ühtlustamise ettekäändel seaduses reguleerida tingimust, mis on olnud ja parima tulemuse nimel peabki jääma läbirääkimiste küsimuseks. Rahandusministeerium on tänuväärselt vedanud osaluspoliitika ja riigiülesannete täitmise koolitusi äriühingute nõukogude liikmetele, mida on mõistlik edaspidi jätkata. Konkurentsipiirangu kehtestamisel ei tähenda see seda, et esialgset piirangut juhatuse liikmele lahkumisel määrates ei või selle ajalist kestvust hiljem lühendada. Seetõttu ei ole mõistlik seletuskirjas tuua välja, et nõukogu otsuspädevus on kas maksta see ühekordse maksena isikule välja. Kui langeb vajadus selle jätkamiseks, on ühing teinud ebamõistliku kulu, kui maksimaalse aja eest on maksimaalne määr ühekordse tasuna väljamakstud. Piirang peab olema vajalik ühingule võimaliku kahju ära hoidmiseks konkreetses ajalises vaates ning tegemist ei peaks olema lahkumishüvitise teisendiga. Meile ei ole teada, et taoline regulatsioon on kooskõlas ka üldise turupraktikaga, nagu seletuskirjas on märgitud. Eesti Energia AS 3. Finantsplaani esitamine 1. märtsiks kavandatavas mahus ei ole realistlikult Mitte arvestatud. teostatav Riigieelarve strateegia koostamiseks peavad Eelnõu § 98 lõike 6 alusel kehtestava määruse „Nõuded riigi osaluse valitseja ning ministeeriumid esitama oma sisendi 1. märtsiks, asutaja- ja liikmeõiguste teostaja poolt esitatavatele seisukohtadele ja sh äriühingute dividende ja kapitalivajaduse informatsioonile“ paragrahvis 7 reguleeritakse esitatavaid andmed äriühingu ja kohta. Kui ühingute sisendit ei ole võimalik selleks sihtasutuse finantseesmärkide kohta. Sealse lõike 1 kohaselt esitatakse selle ajaks saada, siis peab riik omanikuna määratlema äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse vastavad eeldused/ootused, mis lõppkokkuvõttes finantseesmärkide kohta 1. märtsiks finantsplaan lähtudes riigieelarve seaduse § võib viia arusaamatuseni riigi ja äriühingute 12 lõike 2 alusel kehtestatud korrast. Viimane omakorda viitab rahandusministri vahel. Riik ega ühingud ei saaks sel juhul määrusele „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, usaldusväärselt oma tegevust planeerida. finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse Jääme varasema seisukoha juurde ja peame arvestusmetoodika“, mille paragrahv 6 täpsustab finantsplaani esitamist, mis vajalikuks, et ühingud oma planeerimisprotsessi omakorda viitab riigieelarve seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud perioodile. Niisiis vastavalt kujundavad. Märgime omalt poolt, et tuleks kõnealune finantsplaan esitada oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud prognoosi täpsuse vähenemine kaugemas eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. tulevikus on paratamatus ja sellega on Märgime, et sidumine riigieelarve seadusega kavandatavaks tähtajaks ja mahuks arvestatud, muuhulgas koostatakse ka riigi ei ole eluliselt elluviidav. Järgneva kolme eelarveaasta kohta teabe esitamine on eelarvestrateegia neljaks järgnevaks realistlikel prognoosidel põhinev ja ühingu strateegiaga seotud, samas kui eelarveaastaks. Rahandusministeerium ei nõustu neljanda eelarveaasta kohta oleks tegemist ennustusliku vaatega, mis ei tugine väitega, et neljaks järgnevaks eelarveaastaks kavale ega andmetele. Tänapäeva kiirelt muutuvates majandusoludes on finantsplaani koostamine ei ole eluliselt konkreetse finantsplaani jaoks neljanda eelarveaasta kohta esitatav andmete elluviidav, samas kui järgnevaks kolmeks aastaks kogum oletuslik, niisiis poleks sel sisulist väärtust riigi jaoks. on. Samuti ei nõustu Rahandusministeerium Eesti Energia AS uuendab oma strateegiat iga-aastaselt, hõlmates sellesse kogu väitega, et finantsplaani esitamise tähtaja kontserni allüksused. Sellise suurusega ühingul algab strateegia uuendamise nihutamine kahe või kolme kuu võrra hilisemaks protsess iga aasta alguses ja kestab 4-6 kuud. See tähendab aga omakorda, et muudaks finantsplaani neljanda prognoosiaasta märtsiks ei ole valmis ka strateegia, mille pinnalt neljanda eelarveaasta täpsust olulisel määral. prognoose võiks teha. Teeme ettepaneku finantsplaani andmeid küsida kuni järgneva kolme eelarveaasta kohta. Kui eelnõuga siiski jäädakse seisukoha juurde, et neljanda eelarveaasta kohta tuleb plaan esitada, siis selle esitamine peaks olema hilisem ning märtsikuu asemel esitataks maikuus. Riigi Kinnisvara AS Eelnõu § 77 lg 2 sätestab (ref): „Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 Mitte arvestatud. nimetatud dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos Riik peab riigieelarve strateegia ja järgmise aasta äriühingu jooksva ning järgneva nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest riigieelarve ette valmistama riigieelarve seaduses vastutavale ministrile igal aastal 1. märtsiks“. sätestatud tähtajaks ning tagamaks selle Riigi Kinnisvara AS-i hinnangul võib kõnealune muudatus tekitada problemaatilise võimalikult hea kvaliteedi on vaja võimalikult olukorra, kus kasumi jaotamise ettepanek tuleb osaluse valitsejal valdkonna eest värsket sisendit ka äriühingutelt. Teades omaniku vastutavale ministrile esitada enne, kui lõplikud aruanded valminud ning juhatus poolset dividendiootust ette on ka äriühingutel on vastavasisulise ettepaneku esitanud. Lisaks võib vahepealsel perioodil parem planeerida oma tegevust ja (märtsis) esineda asjaolusid, mis kasumi jaotamise ettepanekut mõjutavad. finantsvahendeid. Sõnastuse täiendamine sõnaga Seetõttu oleks mõistlik täpsustada, et tegemist on üksnes prognoositava "prognoositav" ei muuda sisu poolest midagi, dividendisumma või -määraga (mis võib muutuda ning mis ei piira/kitsenda kuna osaluse valitseja peab tegema ettepaneku, juhatuse õiguspädevust vastavas osas). mis ei pruugi olla lõplik. Konkreetne ja lõplik Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku sõnastada Eelnõu § 77 lg 2 alljärgnevalt (ref): dividendisumma otsustatakse majandusaasta „Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prognoositava tulemuste lõplikul selgumisel. dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva ning järgneva nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale ministrile igal aastal 1. märtsiks“. Riigi Kinnisvara AS Eelnõu § 86 lg 4 sätestab (ref): „juhatuse liikmele võib pärast juhatuse liikme Sisuliselt arvestatud. volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 Kuna eelnõuga ei ole põhimõtete kohaldumist kuu jooksul. Ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool volituste tagasiulatuvalt ette nähtud, siis hakkabki uus lõppemise ajal kehtinud kuutasu“. reegel kohalduma nendele kokkulepetele, mis Juhime tähelepanu, et kõnealune sätte rakendumisel võivad juba sõlmitud st sõlmitakse pärast põhikirjade kooskõlla viimist kehtivad juhatuse liikmete lepingud seadusega vastuollu minna. Võttes arvesse RVS muudatustega. isikute õiguspärast ootust, et nende õigusi tagantjärgi ei kitsendata ning lepingust tulenevad õigused jäävad kehtima, teeme ettepaneku kaaluda eelnõusse rakendusätte lisamist, mis välistaks vastava regulatsiooni kohaldumise enne seadusemuudatuste jõustumist sõlmitud juhatuse liikmete lepingutele. Riigi Kinnisvara AS 3. Eelnõu § 88 Mitte arvestatud. Eelnõu § 88 lg 1 p 72 sätestab (ref): „punktis 1 nimetatud äriühingu nõukogu peab Eelarve on ootuste ja strateegia ellu viimise strateegia ja eelarve kinnitamisel lähtuma punktis 71 nimetatud omaniku lühiajalisema vaatega instrument, mis peab seega ootustest“. lähtuma nii ootustest kui ka strateegiast. Seetõttu Riigi Kinnisvara AS-i hinnangul ei ole eelarve kinnitamisel võimalik lähtuda omaniku ei näe RM praeguses eelnõu sõnastuses vastuolu, ootustest, kuivõrd ootused ei pruugi (ja reeglina ka ei ole) sõnastatud piisavalt aga oleme täpsustanud sõnastust selliselt, et konkreetselt. Omaniku ootused peaks väljenduma strateegias ja strateegia alusel oleks üheselt selge nõukogu kohustus kinnitada seatakse detailsemad eesmärgid, millele vastab eelarve. Ettepanek oleks viide strateegia, sh finantsplaan. eelarvele ära jätta. Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku sõnastada Eelnõu § 88 lg 1 p 72 alljärgnevalt (ref): „punktis 1 nimetatud äriühingu nõukogu peab strateegia kinnitamisel lähtuma punktis 71 nimetatud omaniku ootustest“. Riigi Kinnisvara AS Eelnõu § 97 lg 6 p-d 1 ja 2 sätestavad (ref): Mitte arvestatud. „1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja Hetkel kehtiva RVS sõnastuse kohaselt on nõutud rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ainult kvartaalsete aruannete esitamine ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; veebilehel ning võrreldavust eelmise sama 2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja perioodiga nõutud pole. Vaatamata sellele on rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning osad äriühingud ja sihtasutused ka praegu ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali esitanud infot eelmise perioodida võrdluses. lõppemist“. Muudatus, millega kohustatakse aruannetes kajastama võrdlust eelmise aasta sama perioodiga (senine sõnastus nõuab võrdlust eelmise perioodiga) võib tekitada segadust. Kui soovitakse saada informatsiooni jooksva aasta kohta, siis on vajalik saada infot bilansi muutuse kohta eelmise aasta lõpu seisuga, mitte eelmise aasta sama perioodiga. Kasumi ja rahavoo vaates, mis on perioodi aruanded, on võrdlus eelmise aasta sama perioodiga ülevaatlik. Ettepanek on täpsustada, perioodide sõnastust. Kõige ülevaatlikum oleks sarnaselt börsiettevõtetele esitada võrdlus nii eelmise aasta sama perioodi kui eelmise aasta lõpu seisuga. Sellisel juhul tuleks vastav nõue ka detailselt formuleerida. Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku sõnastada Eelnõu § 97 lg 6 p-d 1 ja 2 alljärgnevalt (ref): „1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta lõpu ja eelmise aasta vastava perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta lõpu ja eelmise aasta vastava perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist“. Riigi Kinnisvara AS Eelnõu § 88 lg 1 p 10 sätestab (ref): „punktis 1 nimetatud äriühingu kohustus on Arvestatud. rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja Eelnõu on täpsustatud aruande sisu vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist miinimumnõuetega ja seletuskirjas täiendavalt majandusaasta aruande koosseisus vastavalt ühingujuhtimise aruandena ning selgitatud, et see ei pea olema auditeeritud. jätkusuutlikkuse aruandena;“ Eelnõu hetkesõnastus ei anna kahjuks aimdust viidatud aruannete detailsusele ja formaadile. Kas vastutustundliku ja jätkusuutliku äritegevuse aruande puhul peetakse silmas täismahus GRI ja CSR aruandlust? Kuna Eelnõu sõnastuse kohaselt tuleb vastutustundliku ja jätkusuutliku äritegevuse aruanne esitada majandusaasta aruande koosseisu, siis kas eeldatakse, et vastav aruanne on ka auditeeritud? Kui jah, siis tuleb arvestada audiitorteenuse kallinemisega ning samuti kas täiendava ajalise survega arvamuse järgmises punktis käsitletavale tähtaja muudatuse kavatsusele. Ettepanek oleks Eelnõu § 88 lg 1 punkti 10 täpsustada, eelkõige soovitava aruandluse mahtu/detailsust ning auditeerimist puudutavas küsimuses. Riigi Kinnisvara AS Eelnõu paragrahv 98 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Mitte arvestatud. „Osaluse valitseja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel Riigi osalusega äriühingute kohustus hoolitsema, et sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, majandusaasta aruande kinnitada nelja kuu on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile jooksul pärast majandusaasta lõppu on juba nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates“. pikalt kehtinud nõue ning vaatamata Riigi Kinnisvara AS-i arvates seab nelja kuu pikkune tähtaeg põhjendamatu surve pingelisemale ajagraafikule on reeglina alla nii osaluse valitseja, kui ka äriühingu juhatuse. äriühingud olnud suutelised aruande nelja kuu Et aruannet oleks võimalik esitada registrile, peaks olema läbi viidud nii nõukogu jooksul kinnitada. koosolek, kui üldkoosolek (kes otsustab kinnitatud majandusaasta aruande alusel kasumi jaotamise ning annab hinnangu äriühingule seatud eesmärkide täitmisele, võimaldades koosoleku raames sisulist diskussioon äriühingu nõukogu, juhatuse ja ministeeriumi vahel). Praktika näitab, et isegi kui juhatus tegutseb äärmiselt operatiivselt ning vajalikud andmed on koondatud märtsikuu lõpuks, võtab auditeerimine, koosolekute kokkukutsumine, arutelud nõukogus ja üldkoosolekul ning protokollide koostamine/allkirjastamine ikkagi kokku ca 1 kuu, mistõttu muutuks juhatuse poolt tähtaegselt registrile avalduse esitamine äärmiselt ajakriitiliseks. Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku vastav muudatus Eelnõust välja jätta ning lähtuda vastavas osas ka edaspidi Äriseadustikus sätestatud tähtajast. Lennuliiklusteeninduse Kuigi Lennuliiklusteeninduse AS-i hinnangul muudab riigivaraseaduse muutmise Teadmiseks võetud AS seaduse eelnõu majandusprognooside esitamise mahukamaks, kuivõrd tulevikuvaade tuleb esitada vähemalt järgmise nelja aasta kohta, lihtsustub samas aruannete esitamise kord avaldatava informatsiooni sisu täpsustumise, tähtaegade ühildamise ja korduvesitamiste kaotamise näol, mistõttu eelnõuga planeeritavad muudatused on tasakaalus. Põhja-Eesti Riigivaraseaduse muutmise seadus punkt 25) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega Mitte arvestatud. Regionaalhaigla SA 3 ja 4. PERH on keskvalitsuse allsektorisse arvatud ja peab juba praegu samaks tähtajaks oma Lõige 3 osas teeme ettepaneku, et tähtajaks kehtestatakse 30. aprill, sarnaselt finantsplaani esitama. § 79 lg 3 ei kohaldu majandusaasta aruande esitamise tähtajaga. See võimaldab finantsplaanis PERHile. kajastada eelneva majandusaasta auditeeritud andmed. 1. märtsi tähtaeg ei võimalda piisavalt aega majandusaasta auditi lõpetamiseks. Lõige 4 osas teeme ettepaneku jätta välja kohustus, kajastada põhikirjas kohustus Arvestatud. korraldada oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Arvestusteenuse ülemineku osas vt kommentaari Arvestusteenusele üleminek sõltub olulisel määral Riigi Tugiteenuste Keskuse SOM samasisulise märkuse juures. võimekusest Regionaalhaiglale arvestusteenust pakkuda, sh. rahastada ülemineku teostamiseks vajalikud infosüsteemide arendused. Kohustuse üldine määratlemine RVS’is on asjakohane Riigihangete seaduse vaatest, kuid juurutamise ajakava määratlemine peab lähtuma võimekusest ning tuleks jätta asutajaõiguste teostaja või sihtasutuse nõukogu määratleda. Põhja-Eesti Riigivaraseaduse muutmise seadus punkt 51) paragrahvi 98 täiendatakse Mitte arvestatud. Regionaalhaigla SA lõigetega 11 ja 12. Vaata kommentaari samasisulise SOM 3. märkuse Teeme ettepaneku rakendada riigi asutatud sihtasutuse puhul sama juures. majandusaasta esitamise tähtaega, mis kehtib riigi osalusega äriühingutele, st. kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Riigivaraseaduse muutmise seaduses toodud muudatus tooks auditite ajagraafiku 1 kuu võrra varasemale perioodile (jaanuar-veebruar), kuna antud perioodi näol on tegemist kõige intensiivsema auditeerimise perioodiga, kaasneks sellega auditikulude märkimisväärne tõus. Seletuskirjas on põhjendusena toodud, et „sihtasutuste majandusaasta aruanded kinnitatakse nõukogude poolt, aga äriühingutel on üks tasand üldkoosolekuna lisaks“. Regionaalhaigla puhul on täiendavaks tasemeks auditikomitee, mis sarnaselt nõukogu rolliga äriühingutes annab oma hinnangu majandusaasta aruande kohta. SA Tartu Ülikooli Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum näeb võimalikku probleemi kavandatava Mitte arvestatud. Kliinikum riigivaraseaduse §97 lg 6 punktide 1 ja 2 ning määruse §5 lg 2 punkti 5 RM on seisukohal, et riigi osalusega ühingud rakendamisel. peavad tegutsema võimalikult läbipaistvalt ning Aruandlus peab olema optimaalne võimaldades info saajal saada vajalikus olema selles erasektorile eeskujuks. Selle hulka ulatuses ja detailsusega informatsiooni ning samal ajal mitte muutudes info kuulub ka ise enda tegevuse kohta proaktiivselt andjale ebamõistlikult koormavaks. Küsitav on veebilehe vahendusel võimalikult lihtsalt arusaadaval viisil informatsiooni avaldamise maht, detailsus ja kokkuvõttes ka vajalikkus. Kliinikumi informatsiooni avalikustamine oma veebilehel, hinnangul tuleb siinkohal kaaluda üldsuse huvi olemasolu ehk siis huvi tõenäolisel mis on võimalikele huvilistele tavaliselt esmaseks puudumisel kohustusi üldse või planeeritud mahus ja detailsuses mitte allikaks info hankimisel. kehtestada. SA Tartu Ülikooli Ebaselgeks ja rakendamisel potentsiaalseid probleeme tekitavaks jääb määruse §5 Mitte arvestatud. Kliinikum lg 2 punkt 5 oma vägagi laia tõlgendamisvõimalusega. Sihtasutused on väga erinevad nii oma Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku kõnealused sätted veelkord üle tegevusala, suuruse kui ka arengufaasi võtmes, vaadata. Juhul kui ministeerium ei pea võimalikuks ja põhjendatuks sätteid mistõttu ongi otstarbekas aruandluse muuta, siis palume vähemasti seletuskirja tasandil sätteid planeeritava põhimõtetes ette näha mõningane paindlikkuse, aruandluse detailsuse osas enam avada. et asutajaõiguste teostajat ei piirataks sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu/ülevaate andmisel. Eelnõu MÄÄRUS Nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja poolt esitatavatele seisukohtadele ja informatsioonile Määrus kehtestatakse Riigivaraseaduse § 98 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib järgmiste seisukohtade ja informatsiooni sisu ja esitamise korda: 1) riigivaraseaduse § 98 lõikes 2 nimetatud äriühingu ja hooneühistu osaluse valitseja esitatav seisukoht riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise ning informatsioon dividendisumma või –määra ettepanku ja finantsplaani kohta; 2) riigivaraseaduse § 98 lõikes 3 nimetatud riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esitatav seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise ning informatsioon finantsplaani kohta; 3) riigivaraseaduse § 98 lõikes 4 nimetatud mittetulundusühingu liikmeõiguste teostaja esitatav informatsioon mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta. 2. peatükk Osaluse valitsemine ja eesmärkide täitmine § 2. Osaluse valitsemise ülevaade (1) Osaluse valitseja esitab 10. maiks seisukoha ja informatsiooni tema valitsetava äriühingu ja hooneühistute eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud äriühingu puhul, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga ning äriühingu, millel riigil ei ole otsustusõigust või selle aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, esitatakse lõikes 1 nimetatud seisukohad ja informatsioon 10 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist. (3) Osaluse valitseja, kelle valitseda oleva äriühingu väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, peab osaluse valitsemise ülevaate esitamisel järgima reguleeritud väärtpaberiturul kehtivaid teabe avalikustamise nõudeid. Teabe edastamisel Rahandusministeeriumile tuleb järgida avaliku teabe seadusest tulenevaid nõudeid. § 3. Nõuded äriühingu eesmärkide täitmise seisukoha ja osaluse valitsemise kohta esitatavale informatsioonile (1) Selle äriühingu kohta, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, esitab osaluse valitseja seisukoha: 1) äriühingule seatud omaniku ootuste ja eesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal; 2) äriühingu majandustegevuse edukuse kohta eelmisel majandusaastal; 2 (2) Osaluse valitsemise kohta esitatakse järgmine informatsioon: 1) vähemalt igal kolmandal aastal põhjendatud seisukoht riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta või tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks; 2) äriühingu teiste aktsionäride või osanike olemasolu korral nende arv ning loetelu koos osaluse suurusega nendest, kelle osaluse suurus on 10% või rohkem, kui vastav informatsioon ei ole kättesaadav registri vahendusel; 3) ülevaade äriühingus läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning olulisemad tähelepanekud. 4) andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta, näidates vähemalt võõrandamise viisi, alg- ja müügihinna ning nurjumise puhul ka selle põhjuse; 5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks osaluste valitsemisest. (3) Lõikes 1 nimetatud seisukohad fikseeritakse äriühingu korralise üldkoosoleku protokollis. (4) Äriühingu, kus riigil ei ole otsustusõigust, ja hooneühistu puhul tuuakse osaluse valitsemise aruandes ära: 1) seisukoht äriühingu ja hooneühistu eesmärkide saavutamise ja majandustegevuse kohta eelmisel majandusaastal; 2) vähemalt igal kolmandal aastal põhjendatud seisukoht riigi osaluse säilitamise või võõrandamise otstarbekuse kohta äriühingus ja hooneühistus. (5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud informatsioon esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni aruande koostamiseni vabas vormis. 3. peatükk Asutajaõiguste teostamine ja eesmärkide täitmine § 4. Asutajaõiguste teostamise ülevaade (1) Asutajaõiguste teostaja esitab 10. maiks seisukoha ja informatsiooni sihtasutuse, mille suhtes ta asutajaõigusi teostab, eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. (2) Sihtasutuse puhul, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga, esitatakse lõikes 1 nimetatud seisukohad ja informatsioon 40 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist. § 5. Nõuded sihtasutuse eesmärkide täitmise seisukoha ja asutajaõiguste teostamise kohta esitatavale informatsioonile (1) Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esitab vabas vormis seisukoha sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta eelmisel majandusaastal. (2) Asutajaõiguste teostamise kohta esitatakse järgmine informatsioon: 1) seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta; 2) ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning olulisemad tähelepanekud; 3) andmed sihtasutuse toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud; 4) andmed sihtasutuse lõpetamiste kohta, näidates lõpetamiste põhjuse ja viisi ning vara jaotuse; 5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest. 3 (3) Lõikes 2 nimetatud andmed esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni aruande koostamiseni vabas vormis. 4. peatükk Liikmeõiguste teostamine ja eesmärkide täitmine § 6. Liikmeõiguste teostamise ülevaade (1) Mittetulundusühingu, korteriühistu ja kaaspärijate ühisuse liikmeõiguste teostaja esitab 10. maiks informatsiooni nende mittetulundusühingute kohta, milles liikmeõigusi teostab. (2) Kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu kohta esitab liikmeõiguste teostaja vabas vormis informatsioonina mittetulundusühingu nime ja liikmemaksu suuruse. (3) Mittetulundusühingu kohta, mille liikmesus ei ole kohustuslik, esitab liikmeõiguste teostaja vabas vormis seisukoha mittetulundusühingule seatud eesmärkide ja liikmesuse eesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal. (4) Liikmeõiguste teostamise kohta esitatakse järgmine informatsioon: 1) seisukoht mittetulundusühingus liikmesuse jätkamise vajaduse või lõpetamiseks kohta; 2) ülevaade mittetulundusühingus läbi viidud revisjonidest või audiitorkontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning olulisemad tähelepanekud; 3) andmed mittetulundusühingu toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud; 4) andmed mittetulundusühingu või selles liikmeks olemise lõpetamiste kohta, näidates lõpetamiste põhjuse ja viisi ning vara jaotuse; 5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks liikmeõiguste teostamisest. (5) Lõikes 4 nimetatud andmed esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni aruande koostamiseni. (6) Välisriigis registreeritud ja tegutseva mittetulundusühingu kohta esitatakse lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed, kui nende hankimine ei ole ebamõistlikult aja- ja ressursimahukas. 5. peatükk Finantseesmärgid § 7. Andmed äriühingu ja sihtasutuse finantseesmärkide kohta (1) Selle äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse finantseesmärkide kohta esitatakse 1. märtsiks finantsplaan lähtudes riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud korrast. (2) Lõikes 1 nimetatud finantsplaaniga koos esitatakse põhjendatud ettepanek äriühingu dividendisumma või –määra kohta. (3) Lõiget 1 ja 2 ei kohaldata äriühingute suhtes, mille aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul. 4 Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär ELNÕU __.01.2021 Riigivaraseaduse muutmise seadus § 1. Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega, ei kohaldata: 1) riigi osalusega äriühingu või tema konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühingu konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes.“; 2) paragrahvi 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Osalust valitseva ministeeriumi minister võib volitada aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul osalema: 1) ministeeriumi kantslerit või asekantslerit, kui tegemist on riigi osalusega äriühinguga, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ja riigi osalus annab vähemalt vähemusotsustusõiguse; 2) ministeeriumi ametnikku, kui riigi osalus äriühingus ei anna vähemusotsustusõigust.“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ja muid osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesandeid peavad täitma ametnikud või töötajad, kelle teenistus- ega tööülesannete hulka selle äriühingu tegevusvaldkonna arendamine, reguleerimine ja järelevalve ei kuulu.“; 4) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigi poolt vara pärimisel on pärimise korraldaja ja riigivara valitseja pärast vara omandamist: 1) Rahandusministeerium, kui pärimismenetlus viiakse läbi Eestis; 2) Välisministeerium, kui pärimismenetlus viiakse läbi välisriigis.“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse järgimiseks äriühingutes osalemisel kinnitab Vabariigi Valitsus osaluspoliitika põhimõtted, mida uuendatakse vähemalt igal viiendal aastal.“; 6) paragrahvi 9 täiendatakse pärast tekstiosa „peab“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 5 lõikes 61 sätestatud ülesannete täitmise põhimõtteid järgides“; 7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „põhieesmärgiks on“ sõnaga „reeglina“; 8) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Ainult tulu saamise eesmärgil äriühingus osaluse valitsemise otsustab Vabariigi Valitsus vähemalt igal viiendal aastal uuesti.“; 9) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil;“; 1 10) paragrahvi 37 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nimiväärtuses“ sõnadega „koos ülekursiga“; 11) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) võõrandatav riigi osalus äriühingus on omandatud Vabariigi Valitsuse volituseta;“; 12) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „8) sihtasutuse või mittetulundusühingu põhikiri; 9) äriühingu põhikiri ja aktsia- või osakapitali suurendamise otsuse eelnõu.“; 13) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) äriühingu äriplaan, mis hõlmab vähemalt järgmist nelja aastat, koos finantsplaaniga;“; 14) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „koos“ sõnaga „vähemalt“; 15) paragrahvi 75 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemusotsustusõigust andvast osalusest“ tekstiosaga „kui 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist“; 16) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Käesoleva paragrahvi lõiget 31 kohaldatakse riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjale, kui see kuulub riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse.“; 17) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemusotsustusõigust andva osaluse või osaluse nimiväärtuses“ tekstiosaga „10 protsendi suuruse osaluse või osaluse nimiväärtuses koos ülekursiga“; 18) paragrahvi 76 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui riik on omandanud osaluse äriühingus Vabariigi Valitsuse volituse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu osaluse valitseja üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel teha otsuseid või hääletada üldkoosolekul järgmistes küsimustes:“; 19) paragrahvi 76 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) äriühingu põhikiri või selle projekt ja asutamislepingu või -otsuse projekt;“; 20) paragrahvi 76 lõike 7 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „Käesoleva paragrahvi“ tekstiosaga „lõikes 2 ning“; 21) paragrahvi 76 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) asutatava äriühingu äriplaan või äriühingu nõukogu kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaanid, mis sisaldavad kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga;“; 22) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui nimetatud äriühingu väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või nende noteerimiseks on esitatud avaldus, kinnitab Vabariigi Valitsus selle äriühingu dividendisumma või -määra ja dividendisumma aktsia kohta, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma, pärast vastava äriühingu lõppenud majandusaasta aruande avalikustamist, arvestades vastava äriühingu üldkoosoleku kinnitatud dividendipoliitikat.“; 23) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(2) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva ning järgmise nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 1. märtsiks;“; 24) paragrahvi 78 lõike 8 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamisel selle kavandatav strateegia või sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu pädeva organi kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaanid, mis sisaldavad kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga;“; 25) paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et: 1) riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse kuuluva sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele; 2) sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.“; 26) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: (3) Kui riigi sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele, peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud tema kohustus rakendada sihtasutuse juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus jätkusuutlikkuse aruandena. (4) Kui riigi sihtasutus vastab riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele, peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud tema kohustus korraldada oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib selline riigi sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.“; 27) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud, et nõukogu esimehe valib üldkoosolek;“; 28) paragrahvi 81 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) nende nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, kelle sellekohase otsuse või ettepaneku tegemise õigus on riigil;“; 29) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12 ning käesoleva seaduse § 85 lõiget 12 ei kohaldata riigi osalusega äriühingu suhtes, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ning mille üldkoosoleku otsusega on moodustatud nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks eraldiseisev nimetamiskomitee, mille vähemalt üheks liikmeks on käesoleva seaduse §-s 801 nimetatud nimetamiskomitee liige.“; 30) paragrahvi 83 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „sealhulgas“ tekstiosaga „käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud nõuetega ja“; 3 31) paragrahvi 83 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 83 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja seotud isiku andmete esitamise hetke töö- ja ametikoht“; 33) paragrahvi 83 lõike 2 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmeks, peab ta esitama Rahandusministeeriumile viimase nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud informatsiooni.“; 35) paragrahvi 84 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud riigi asutatud sihtasutuse nõukogu esimeheks, on ta kohustatud esitama asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile:“; 36) paragrahvi 84 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 85 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) kui punktides 3 ja 4 nimetatud sihtasutuse puhul käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust ei täideta, võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud;“; 38) paragrahvi 85 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase tasu maksmise peatamise aluseks on tasu määranud isiku kirjalik teade sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise peatamiseks või tasu vähendamiseks võib asutajaõiguste teostajale teha ka valdkonna eest vastutav minister.“; 39) paragrahvi 86 punkti 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu;“; 40) paragrahvi 86 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) juhatuse liikmele võib pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul. Ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“; 41) paragrahvi 88 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõnu „nõukogu töökorra“ sõnadega „ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra“; 42) paragrahvi 88 lõiget 1 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „71) punktis 1 nimetatud äriühingus peab üldkoosolek kehtestama äriühingule omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal; 72) punktis 1 nimetatud äriühingu nõukogu peab kinnitama strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes käesoleva lõike punktis 71 nimetatud omaniku ootustest;“; 4 43) paragrahvi 88 lõike 1 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 44) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) punktis 1 nimetatud äriühingu kohustus on rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus vastavalt ühingujuhtimise aruandena ja jätkusuutlikkuse aruandena;“; 45) paragrahvi 88 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 89 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) nõukogu peab järgima käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, kui need on kehtestatud;“; 47) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Nõuded riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja vormi, samuti käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega.“; 48) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) kasutusse võetakse hoonestatud kinnisvara välisriigis;“; 49) paragrahvi 91 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigihangete seaduse §-s 141“ tekstiosaga „riigihangete seaduse §-s 12“; 50) paragrahvi 97 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 51) paragrahvi 97 lõike 6 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 3) käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1–12 nimetatud aruanded ja ülevaated samal ajal registrile esitamisega.“; 52) paragrahvi 97 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus ning mis peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama auditikomitee, avalikustab oma veebilehel viivitamata teated äriühingu tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest.“; 53) paragrahvi 98 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osaluse valitseja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et selle äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.“; 54) paragrahvi 98 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: 5 „(11) Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. (12) Käesoleva seaduse § 79 lõikes 3 ja § 88 lõike 1 punktis 10 nimetatud jätkusuutlikkuse aruanne peab andma ülevaate äriühingu või sihtasutuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning teabest, mis võib oluliselt mõjutada asjaomaste huvirühmade otsuseid. (13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud aruandega koos esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“; 55) paragrahvi 98 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Osaluse valitseja kujundab pärast riigi osalusega äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. Vähemalt kord kolme aasta jooksul hindab osaluse valitseja riigi osaluse säilitamise vajadust äriühingus ning esitab Vabariigi Valitsusele tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks, kui riigi osalemise eesmärgid on täidetud või nende saavutamine ei ole enam vajalik. Sama kehtib hooneühistus osaluse valitsemise kohta. (3) Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja kujundab pärast riigi asutatud sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukohad riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. (4) Liikmeõiguste teostaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile informatsiooni nende mittetulundusühingute kohta, milles ta liikmeõigusi teostab. Mittetulundusühingu kohta, mille liikmesus ei ole kohustuslik, kujundab liikmeõiguste teostaja ühtlasi seisukohad mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta. Sama kehtib osalemisel korteriühistus ja kaaspärijate ühisuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja informatsioon esitatakse Rahandusministeeriumile äriühingu ja sihtasutuse kohta hiljemalt 10. mail ning mittetulundusühingu kohta hiljemalt 10. juulil ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel. (6) Täpsemad nõuded käesoleva seaduse § 77 lõikes 2, § 79 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nõutud seisukohtade ja informatsiooni esitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 56) paragrahvi 99 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „aruannete“ sõnadega „, seisukohtade ja informatsiooni“; 57) paragrahvi 99 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „kinnitab koondaruanded“ sõnadega „võtab koondaruanded teadmiseks“; 58) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse 2021. aasta 1. septembril jõustuva redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2021. aasta 31. detsembriks. 6 (11) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 11 nimetatud osaluspoliitika põhimõtted kinnitatakse esimest korda hiljemalt 2024. aastal.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. septembril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2021. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2021. a allkirjastatud digitaalselt 7
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel