Justiitsministeerium Meie 15.01.2021 nr 1.1-10/6819-7
[email protected]
Austatud härra minister
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
koos seletuskirjaga. Ühtlasi palume Teie hinnangut ja lahendusalternatiive Haridus- ja
Teadusministeeriumi poolt taaskord tõstatatud küsimusele, kuidas võimaldada riigiasutustele
samaaegselt ühe mittetulundusühingu liikmeks olla – Rahandusministeeriumi poolt
pakutavad alternatiivid on kajastatud kooskõlastustabelis.
Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisa(d):
1) Riigivaraseaduse eelnõu
2) Seletuskiri
3) Kooskõlastustabel
4) Määruse kavand
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tarmo Porgand 6113485
[email protected]
2
3
Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riigivaraseaduse muutmise eesmärgiks on eelkõige Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta 16.
jaanuari valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika
(äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtetest1 lähtuvate muudatuste ja täienduste tegemine
riigivaraseaduses (edaspidi RVS). Ühtlasi lähtub eelnõu Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 9.
aprilli valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud plaanist konsolideerida riigi sihtasutuste
arvestusteenus Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Mõlemat otsust tehes seadis Vabariigi Valitsus
Rahandusministeeriumile ülesandeks vastavasisuliste riigivaraseaduse muudatus-eelnõude
ettevalmistamise.
RVS kehtib alates 2010. aasta 1. jaanuarist. Seaduse eesmärgiks oli luua kvaliteetne
õiguskeskkond riigivara ja riigi osaluste valitsemiseks. Vahepealse aja jooksul on riigi osaluste
valitsemise teemat käsitletud mitmetel kordadel nii Vabariigi Valitsuse, sh on koostatud
osaluspoliitika roheline ja valge raamat, Riigikontrolli ja ka Riigikogu poolt. Värskeimateks
muudatusteks olid 2017. aastal riigi osalusega äriühingute tegevuspõhimõtete parandamiseks
ja täpsustamiseks äriühingute nõukogu liikmete nimetamise, tegevuse läbipaistvuse ning
sponsorluse regulatsioonide muudatused ja muudatus seoses maavalitsuste kaotamisega. 2018.
aastal muudeti RVSi tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud riigivara eest riigile hüvitise
maksmise regulatsiooni; riigile kuuluva äriühingu, mille väärtpaberid on noteeritud
reguleeritud väärtpaberiturul, kohalduvaid reegleid ning seoses kinnisasja avalikes huvides
omandamise regulatsiooni uuendamisega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonnajuhataja
asetäitja Tarmo Porgand (tel: 611 3485 e-post:
[email protected]) ja riigivara osakonna
jurist Helje Päivil (tel: 611 3498, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on
teinud õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel: 611 3549, e-post:
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 611 3638, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse riigivaraseaduse 29. mail 2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I,
19.05.2020, 11). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega EL õiguse
rakendamisega.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt
Valitsuskabineti 2020. aasta 16. jaanuari ja 9. aprilli otsustest, mille kohaselt pidi
Rahandusministeerium ette valmistama riigivaraseaduse muudatuste eelnõud, mis on vajalikud
osaluspoliitika põhimõtete rakendamiseks ja riigi sihtasutuste arvestusteenuse
konsolideerimiseks.
1
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf
1
2. Seaduse eesmärk
2.1. Äriühingutes osalemise kaalutluspõhimõtted
Riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel
kaalutlustel või valdkonna strateegilisest arengukavast tuleneval avalikust huvist lähtuval eesmärgil.
Nende reeglipärase osalemise põhjuste kõrval on ainult tulu saamise eesmärgil äriühingus osalemist
otstarbekas käsitleda ajutise iseloomuga eesmärgina, mille jätkuvat ajakohasust on mõistlik
regulaarselt üle hinnata Vabariigi Valitsuse tasandil. Osaluse säilitamise regulaarse hindamise
vajadus on siiski ka nende äriühingute puhul, kus riigi osalemise eesmärk tuleneb avalikest
eesmärkidest. Kuna reeglina on need eesmärgid pikemaajalised, siis saab eesmärkide jätkuva
aktuaalsuse üle otsustada pikemaajaliste arengute tulemuste baasil ning senine iga-aastane
hindamine on otstarbekas asendada kolme aastase intervalliga. Sellise regulaarsuse puhul on tagatud
vähemalt ühe korra osaluse säilitamise hindamine iga Riigikogu valimistsükli raames.
Erinevate valdkondlike ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks äriühingutes osaluse omamise
paindlikkuse suurendamise eesmärgil on otstarbekas muuta riigi osaluse minimaalset suurust selle
omandamise hetkel, alandades seda 1/3 suuruselt osaluselt 10% suurusele osalusele.
Vähemoluliste osaluste puhul on otstarbekas otsuste tegemine (nt võõrandamine, ühinemine,
jagunemine, lõpetamine) ministeeriumi ehk osalust valitseva ministeeriumi tasandil. Taolisteks
osalusteks võib pidada alla 10% suuruse ja väiksema rahalise väärtusega ning ilma Vabariigi
Valitsuse otsuseta (nt pärimise või konfiskeerimise teel) saadud osalusi. Samas ei peegelda
äriühingus omatava osaluse olulisust ainult aktsia- või osakapitali nimiväärtus, kuna kapitali
suurendamist on võimalik teha ka ülekursiga. Seda võimalust on riik ka esialgu
ebakindlama/kahjumlikuma perspektiiviga, kuid majandusele olulise kaaluga äriühingute kapitali
suurendamistel kasutanud.
2.2. Osaluste valitsemise strateegiline korraldus
Riigi ressursside tõhusamale kasutamisele ning ülesannete ja eesmärkide paremale
saavutamisele aitavad kaasa selgelt sõnastatud ajakohased põhimõtted ja eesmärgid. Uute
abivahenditena selleks tuuakse RVSi osaluspoliitika põhimõtete ning omaniku ootuste
kehtestamise nõuded. Läbimõeldud ja regulaarselt uuendatava osaluspoliitikaga põhjendab,
eesmärgistab ja suunab riik oma osalemist äriühingutes, määratledes ühtlasi olulisimad
põhimõtted, millest riik lähtub osaluste valitsemist reguleeriva õigusloome kujundamisel.
Selleks, et riik lähtuks äriühingute valitsemise parimatest praktikatest ning
majanduskeskkonnas ja õigusruumis toimuvatest muutustest, on vaja osaluspoliitika
põhimõtteid regulaarselt uuendada vähemalt iga viie aasta järel, et reageerida parimates
praktikates ja õigusruumis toimuvatele muudatustele.
Äriühingutele riigi poolt eesmärkide seadmiseks omaniku ootuste kehtestamine on tänaseks
kujunenud juba valitsevaks praktikaks, mis aitab nõukogudel ja juhatustel äriühingute tegevust
selgemalt fokusseerida ning tõhusamalt juhtida. Selleks, et taoline positiivne praktika jätkuks
ka tulevikus, on otstarbekas RVSiga sätestada omaniku ootuste kohustuslik kehtestamine ja
sellega seatavate eesmärkide regulaarne uuendamine vähemalt kord kolme aasta jooksul, et
eesmärke ajakohastada ja hinnata nende jätkuvat adekvaatsust. Omaniku ootustes peavad
sisalduma nii strateegilised valdkondlikud kui ka finantseesmärgid, mille abil seotakse
äriühingute strateegiad riiklike arengukavadega.
2.3. Rollid ja juhtimispõhimõtted
2
Riigi osalemisel äriühingutes eristatakse omaniku tasandil kolme erinevat rolli – Vabariigi
Valitsus, osalust valitsev ministeerium ja koordineeriv üksus – ning äriühingus kolme
juhtimistasandit – üldkoosolek (riigi äriühingu puhul osaluse valitsejat esindav minister
üldkoosoleku rollis), nõukogu ja juhatus. Selleks, et osalust valitsev ministeerium saaks
võimalikult hästi oma ülesandeid täita, eristatakse eelnõuga huvide konflikti ohu
vähendamiseks selgemalt osaluse valitsemise korraldaja ja valdkonnapoliitika kujundaja rollid
ning välistatakse neid täitvate ametnike kattuvus.
Omaniku ülesannete täitmises luuakse samas ka paindlikkust juurde, andes ministrile võimaluse
volitada börsil noteeritud riigi osalusega äriühingu üldkoosolekul riiki esindama ministeeriumi
kantslerit või asekantslerit. Börsil noteeritud riigi osalusega äriühingutega seoses tehakse lisaks
täiendusi, et paremini arvestada börsi avalikustamisreeglitega. Selleks täpsustatakse seaduse §-
is 2 RVSi kohaldumise erisust selliselt, et see hõlmaks ka noteeritud äriühingu tütarühingut või
ka vastupidi selle emaettevõtet ning täpsustatakse dividendide otsustamise mehhanismi
selliselt, et Vabariigi Valitsus annab osaluse valitsejale üldkoosolekul hääletamiseks volituse
alles pärast äriühingu poolt avalikustatud kasumi jaotamise ettepanekut.
Nõukogu liikmete valikuprotsessiga seoses tehakse eelnõuga tehnilisemat laadi muudatusi.
Selleks, et börsil noteeritud riigi osalusega äriühingu, mille üldkoosolek on moodustanud
äriühingu oma nimetamiskomitee ja selle liikmeks on vähemalt üks RVSi alusel moodustatud
nimetamiskomitee liige, nõukogu liikmete valimisel vältida topelt menetlust, kaotatakse RVSi
alusel moodustatud nimetamiskomitee ettepaneku nõue. Samuti praktilisuse huvides tuuakse
uue lahendusena RVSi põhimõte, et nõukogu esimees valitakse kohe üldkoosoleku poolt koos
nõukogu liikmete valimisega. See kaotab formaalse nõukogu otsuse vajaduse, kuna nõukogu
liikmete valikut tehes on reeglina teada, keda tema kompetentsidest lähtuvalt on nõukogu
esimeheks plaanitud valida.
Bürokraatia vähendamise eesmärgil on muudetud RVSi nõudeid nõukogu liikmekandidaatide
poolt esitatavate andmete kohta. Praegune regulatsioon, kus isik peab esitama nii enda kui ka
seotud isiku kohta väga detailse informatsiooni, ei garanteeri kogu informatsiooni esitamist.
Riigil aga ei ole võimalik eelnevalt ammendavalt kontrollida esitatud andmete korrektsust, kuna
seotud isikuid ega välismaised ühinguid pole võimalik avalike andmete alusel tuvastada. Eestis
registreeritud ühingutega seosed on aga reeglina kätte saadavad avalikest registritest ning nende
esitamine nõukogu liikmekandidaadi poolt pole seetõttu hädavajalik. Sellest tulenevalt
asendatakse detailsete andmete esitamise kohustus kinnitusega, et isik on teadlik RVSi nõuetest
ning kinnitab enda vastavust nendele.
Osaluspoliitika põhimõtete koostamisel leiti, et täiendamist vajavad ka juhatuse liikmete
tulemustasustamise ning konkurentsikeelu rakendamise hüvitamise põhimõtted. Juhatuse
tulemustasustamiseks langetatakse nõukogu poolt põhjalikult kaalutletud otsus pärast
aastaaruande heaks kiitmist ja juhatusele seatud eesmärkide täitmise hindamist, arvestades iga
juhatuse liikme individuaalset panust. RVSi kohaselt on tulemustasu ülempiiriks juhatuse
liikmele eelmise majandusaasta jooksul makstud neljakordne keskmine kuutasu (põhitasu),
mille arvutamise põhimõtteid täpsustatakse selliselt, et tulemustasu maksmisel lähtutakse
juhatuse liikmele aasta jooksul makstud põhitasust, seega ei tohi sinna kaasata tulemustasusid
ega muid lisatasusid.
Siiani ei ole RVSis hõlmatud juhatuse liikme lepingu lõppemisel konkurentsikeelu
kehtestamisega kaasnevat hüvitise maksmise vajadust. Selguse loomiseks lisatakse RVSi
põhimõte, et konkurentsikeelu rakendamisel võib endisele juhatuse liikmele maksta hüvitist 12
kuu vältel ning ühes kuus makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool viimati kehtinud kuutasu.
Lisaks määratletakse seadusega, et nõukogu liikmetele nende ülesannete täitmisega kaasnevate
3
kulude katmise korra äriühingu poolt peab kinnitama üldkoosolek. Seeläbi luuakse selge
mehhanism taoliste põhjendatud kulude katmiseks, mis võib olla oluline argument
kompetentsete isikute, kelle elukoht ei kattu äriühingu asukohaga, kaasamiseks nõukogudesse.
2.4. Äriühingu jätkusuutlikkus ja läbipaistvus
Riigi osalusega äriühingute, kuid ka sihtasutuste, tegevuse jätkusuutlikkuse ja arendamise
eesmärgil suurendab riik aeg-ajalt nende kapitali, kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksete
teel. Selleks, et riik saaks paremini hinnata, kas riigi ressursside kasutamine on tõhus, st
genereerib piisavat tulu ja aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, on eelnõus täpsustatud
nii äriühingute kui ka sihtasutuste majandusprognooside esitamise loogikat. Edaspidi tuleb
esitada tulevikuvaade vähemalt järgmise nelja aasta kohta, et riigil oleks võimalik muuhulgas
hinnata ühingu tegevuse mõju sama pika vaatega riigieelarve strateegiale. Ühtlasi laiendatakse
keskvalitsuse allsektorisse kuuluvate ühingute reegleid riigi osalusega äriühingute
tütarettevõtetele, et riik saaks arvestada nende tegevuse mõjuga valitsussektori
eelarvepositsioonile.
Äriühingud, kus riik omab osalust, on käsitletavad börsil noteeritud ettevõtete analoogidena,
kuna kaudselt võib kõiki riigi kodanikke lugeda läbi riigi taoliste äriühingute omanikeks.
Selleks, et huvitatud kodanikud saaksid võimalikult lihtsalt ja ülevaatlikult infot selle kohta, kui
tulemuslikult riigi osalusega äriühingud ja sihtasutused tegutsevad, on täiendatud eelnõus info
avalikustamise reegleid selliselt, et kvartaalseid majandustulemusi peavad avaldama kõik riigi
otsustusõigusega äriühingud ja riigi asutatud sihtasutused võrreldavatena eelmise perioodiga.
Majandusaasta ning nõukogu aruanded tuleb aga ühingu veebilehel esitada samal ajal nende
registrile esitamisega, kuna halduskoormuse vähendamiseks kaotatakse ära vastavate aruannete
eraldi esitamine Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile, kes saavad need kätte registrist
või ühingute veebilehtedelt.
Äriühingute tegevusest ülevaate saamiseks on Rahandusministeeriumil edaspidi kavas tihedam
suhtlus nõukogude ja juhatustega, et vahetus diskussioonis saada ülevaade äriühingute
tegevusest, plaanidest ja väljakutsetest. Sellega seoses loobutakse riigi otsustusõigusega
äriühingute nõukogu koosoleku protokollide ja koosoleku materjalide esitamise nõudest.
Sihtasutuste puhul jätkatakse senise korraldusega, kuna neid on võrreldes äriühingutega
oluliselt rohkem ning vahetu suhtluse teel informatsiooni kogumine ei ole praktilises elus
efektiivselt teostatav.
Riigi osalusega äriühingute ning sihtasutuste tegevus ja suhted sidusrühmadega peavad olema
korraldatud vastutustundlikult. Äriühingud peavad minimeerima oma tegevusega kaasnevat
negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Samuti peavad riigi äriühingud olema
eeskujuks usaldusväärse tööandja, koostööpartneri ja tarnijana ning omama nulltolerantsi
inimõiguste rikkumiste, korruptsiooni ja altkäemaksu suhtes. Nende põhimõtete järgimise
juurutamiseks ja kinnistamiseks sätestaks RVSis vastutustundliku ja jätkusuutliku tegevuse
aruande koostamise ja avalikustamise kohustus.
2.5 Aruandlusmehhanismi uuendamine
Riigi osalemise kohta eraõiguslikes juriidilistes isikutes ülevaadete koostamisele on senimaani
kasutatud kahetasemelist aruandluse süsteemi. Riigi kui omaniku/asutaja/liikme vaates on
olnud esimeseks tasemeks nn osaluse valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise
aruanded. Need on koostatud ministeeriumide poolt, kelle haldusalasse vastavad ühingud on
kuulunud. Teiseks tasemeks on koondaruanne, mille koostab Rahandusministeerium eelnevalt
nimetatud aruannete baasil.
4
Käesoleva eelnõuga muudetakse süsteemi selliselt, et omaniku vaates on edaspidi ainult
koondaruanne, mille koostab jätkuvalt Rahandusministeerium ning teised ministeeriumid
annavad iga-aastaselt oma sisendi iga ühingu kohta ilma spetsiaalse aruande koostamise
kohustuseta. Koondaruande võtab Vabariigi Valitsus edaspidi teadmiseks ning vajadusel teeb
selle baasil protokollilisi otsuseid, seades ministeeriumidele ülesandeid riigi huvide paremaks
kaitsmiseks eraõiguslikes juriidilistes isikutes.
Ühtlasi muudetakse pikemaks äriühingutes riigi osaluse säilitamise vajaduse hindamise
intervall. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb osalemise vajadust hinnata iga-aastaselt, kuid
arvestades avalike eesmärkide ja riiklike arengukavade pigem pikamaajalist iseloomu,
asendatakse see kolmeaastase intervalliga. Lisaks täiendatakse nõudeid selleks, et
ministeeriumid kujundaksid kohe konkreetsema kava äriühingust väljumiseks, kui jõutakse
seisukohale, et riigi osalemine ei ole enam vajalik.
Info ja seisukohtade edastamise põhimõtete muutmisega seoses korrigeeritakse ka
ministeeriumide seisukohtade ning äriühingute ja sihtasutuse majandusaasta aruannete ning
nõukogu aruannete avaldamist käsitlevaid sätteid.
Finantsprognooside ja dividendiettepanekute mehhanism sünkroniseeritakse riigieelarve
strateegia protsessiga selliselt, et äriühingute ja sihtasutuste järgmise nelja aasta prognoosid
ning äriühingute dividendiettepanekud esitatakse Rahandusministeeriumile 1. märtsiks. Seeläbi
ühtlustatakse valitsussektorisse kuuluvate ning teiste äriühingute ja sihtasutuste prognooside
esitamise aeg, mis võimaldab riigieelarve strateegia koostamisel lähtuda kõigi ühingute puhul
võimalikult ajakohastest prognoosidest.
Käesoleva eelnõu eesmärgiks on ühtlasi halduskoormuse vähendamine läbi äriühingute,
sihtasutuste ja ministeeriumide poolt informatsiooni esitamise vähendamise selle kohta, mis on
kättesaadav läbi avalike allikate või ei ole enam ajakohane. Nii loobutakse näiteks
majandusaasta aruannete ning kunagiste asutamislepingute või asutamisotsuste esitamise
kohustusest.
2.6. Riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine.
Vabariigi Valitsus muutis 2015. aastal keskse arvestusteenuse riigiasutustele kohustuslikuks
tuginedes varasemale konsolideeritud arvestusteenuse positiivsetele kogemustele. 01.01.2020
seisuga teenindab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) 150 riigiasutust, ühte avalik-
õiguslikku juriidilist isikut ning juba ka 10 riigi valitseva mõju all olevat sihtasutust.
Konsolideerimise tulemusel on kasvanud arvestusteenuse kvaliteet, asutuste rahulolu pakutava
teenusega (üle 8,5 palli) ja ka teenuse kuluefektiivsus – arvestusteenuste osutamisega seotud
töötajate arv on vähenenud 36% ja seeläbi kulu aastas ligi 2,4 miljonit eurot.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi III ptk p 3.3 kohaselt on vajalik ellu viia riigireformi
tegevuskava 2019–2023, mille p 2.7 kohaselt nähakse ette riigi sihtasutuste arvestusteenuste
konsolideerimiseks RTKsse ette valmistada riigivaraseaduse muudatuste eelnõu (keskse
arvestusteenuse kasutamise muutmine riigi sihtasutustele kohustuslikuks). RTK poolt
koostatud analüüsi kohaselt tuvastati, et alates 2023. aastast võimaldab riigi sihtasutuste
arvestusteenuste konsolideerimine vähendada teenustega seotud otseseid kulusid ligi 36%,
seejuures on iga-aastane kokkuhoid riigile ligi 426 508 eurot ja teenuste osutamisega seotud
töötajate arv väheneks 13 inimese võrra (38%).
Arvestusteenuse RTKsse konsolideerimise tulemusel:
5
• paraneb valitsussektori finants- ja personaliarvestuse kvaliteet, mis toetab
tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekut;
• osutatakse riigi sihtasutustele edaspidi kaasaegset, mugavat ja pidevalt arendatavat
arvestuse tugiteenust;
• toimub keskselt kuluefektiivsem ja lihtsam infosüsteemide arendamine.
Arvestusteenustega seotud kulud kaetakse üldjuhul sihtasutustele ministeeriumite poolt antud
tegevustoetuste arvelt. Teenuste konsolideerimisel antakse arvestusteenustega vahetult seotud
töötajad ja nendega seotud eelarve üle RTK-le.
2.6. Muud muudatused.
Lisaks eelkirjeldatud äriühinguid ja sihtasutusi puudutavatele muudatustele on käesoleva
eelnõuga hõlmatud ka mõningad muud riigivara regulatsiooni uuendused, sh eelnõu
kooskõlastamise käigus teiste ministeeriumide poolt esitatud ettepanekutest lähtuvad. Need
muudatused hõlmavad halduskoormuse vähendamist vara pärimisel riigile, riigivara
paindlikumat kasutamist kriisisituatsioonides ja kinnisvara kasutusele võtmist välisriigis.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses on 58 punkti RVSi muutmiseks, ja teine
paragrahv on seaduse jõustumise kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RVS § 2 lõiget 9, hõlmates edaspidi antud regulatsiooniga
nii riigi otsese või kaudse osalusega äriühinguid, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud
väärtpaberiturul või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, kui ka nende tütarettevõtjaid.
Selleks muudetakse lõige kahepunktiliseks, millest esimene hõlmab nii noteeritud riigi
osalusega äriühinguid kui mittenoteeritud riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjad, mis on
noteeritud. Seeläbi ei kohaldataks ka nende suhtes käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole
kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, nende poolt või kohta
teabe avalikustamise ja nende suhtes erikontrolli tegemise nõuetega. Lõike teise punkti
lisamisega rakendatakse erisust ka esimese punktiga hõlmatud äriühingu konsolideerimisgruppi
kuuluvate kõigi tütarettevõtjate suhtes, millega antakse noteeritud äriühingule võimalus nõuda
tema tütarettevõtja kohta mitteavaliku teabe avaldamisel osaluse valitsejale või teistele
ametiasutustele selle konfidentsiaalsena hoidmist või teatud juhtudel keelduda teatud teabe
avaldamisest, kuni see kuulub avaldamisele kooskõlas väärtpaberitul noteeritud aktsiate
emitentidele kohaldatavate regulatsioonidega.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 5 lõiget 6, muutmaks riigi osalemist äriühingute
üldkoosolekutel paindlikumaks. Punktiga üks antakse osalust valitseva ministeeriumi ministrile
õigus volitada aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul osalema enda asemel
ministeeriumi kantslerit või asekantslerit sellise riigi osalusega äriühingu puhul, mille
väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ning riigi osalus annab vähemalt
vähemusotsustusõiguse ehk 1/3 häältest. Väiksema riigi osalusega äriühingute puhul säilib
edasivolitamise õigus ministril kehtivas seaduses juba ette nähtud kujul, mis võimaldab volituse
anda ka madalamale ametitasandile. Ametikoha põhine volitamise eristamine on põhjendatud
tulenevalt äriühingu olulisusest – väärtpaberiturul noteeritud riigi suure osalusega äriühingu
puhul on kohane võimalikult kõrgetasemeline riigi esindatus üldkoosolekul, kuna seal tehtavad
otsused on suurema kaalu ja mõjuga riigile.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse § 5 lõikega 61, tagamaks riigi erinevate rollide vahelise
huvide konflikti vältimist. Alati ei pruugi olla otstarbekas määrata osaluse valitsejaks
ministeeriumi, mis ei vastuta konkreetse äriühingu valdkonna poliitika kujundamise eest, kuna
6
valdkonna poliitikat kujundav ministeerium on oma valdkonna äriühingute osaluste valitsejana
üldjuhul kõige pädevam valdkondlikke eesmärke seadma ja nende saavutamist hindama. Kuid
vaatamata sellele tuleb ministeeriumisisese funktsionaalse tööjaotusega eraldada selgepiiriliselt
üksteisest riigi omanikufunktsioonide ja riigi teiste ülesannete täitmine, mis võivad riigi
osalusega äriühingule mõju avaldada, eelkõige tururegulaatori roll. See on vajalik võrdsete
tingimuste tagamiseks riigi osalusega ja erasektori äriühingute vahel ehk konkurentsiolukorra
moonutamise vältimiseks. Samuti on vajalik valdkonnapoliitika kujundamise ja
omanikufunktsioonide täitmise rollid omavahel lahus hoida, et vältida nii sisulisi kui ka näilikke
huvide konflikte. Rollide selgepiiriline eraldamine aitab kaasa nende selgusele, soodustab
keskendumist ühele funktsioonile ning suurendab riigi tegevuse (sh eesmärkide seadmise ja
tulemuste hindamise) läbipaistvust. Osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesanded on
äriseadustikust lähtuvate aktsionäri või osaniku õiguste ja kohustuste täitmise korraldamine, nt
üldkoosolekul otsuste poolt või vastu hääletamiseks seisukoha kujundamine, üldkoosoleku või
Vabariigi Valitsuse otsuste ettevalmistamine, seisukohtade kujundamine äriühingule seatavate
eesmärkide ja nende saavutamise kohta jne. Omaniku rolliks on ka nõukogu liikmete valimine
(lähtuvalt Nimetamiskomitee ettepanekust), kuid nõukogu liikme rolli täitmist ei saa
äriseadustiku tähenduses lugeda omaniku rolli täitmiseks, kuna äriseadustikus on omaniku ja
nõukogu õigused ja rollid selgelt eristatud.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 7 lõiget 4, millega määratletakse üheselt ära, millised
ministeeriumid saavad riigivara valitsejaks riigi poolt vara pärimisel. Kehtivas seaduses on
määratletud ainult riigipoolsed vara pärimise korraldajad, kuid riigi poolt juba päritud vara
valitsejate määramine on jäetud Vabariigi Valitsuse pädevusse. Sätte eesmärk on regulatsiooni
lihtsustamine ja töökoormuse vähendamine, jättes üks ebavajalik etapp üldse vahele. Kehtiva
seaduse kohane praktika näitab, et kui valdava osa riigi poolt päritava vara korraldajaks on
seaduse kohaselt Rahandusministeerium, siis sama vara valitsejaks määratakse Vabariigi
Valitsuse poolt samuti üldjuhul Rahandusministeerium, seega puudub vajadus erineva
regulatsiooni kehtestamiseks vara pärimise korraldaja ja riigivara valitseja määramiseks, vaid
mõistlik on määrata mõlemate rollide täitmine samale ministeeriumile üheselt seaduse tasemel,
jättes selles küsimuses täiendav pöördumine Vabariigi Valitsuse poole üldse vahele. Kuna RVS
§ 12 lõike 1 kohaselt saavad ministeeriumid ja Riigikantselei riigivara valitsejatena riigivara
ühelt valitsejalt teisele üle anda nende omavahelise kokkuleppe alusel, siis juhul kui juba
päritud riigivara valitsejaks peaks Rahandusministeeriumi või Välisministeeriumi asemel
olema mõni teine ministeerium või Riigikantselei, saavad nad vastavale kokkuleppele
jõudmisel riigivara valitsemise üle anda ilma Vabariigi Valitsuse poole pöördumata.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 8 lõikega 11, et tagada riigi äriühingutes osalemise
põhimõtete regulaarne kaasajastamine. Läbimõeldud ja regulaarselt uuendatava osaluspoliitika
eesmärgiks on põhjendada, eesmärgistada ja suunata riigi osalemist äriühingutes, et aidata
kaasa ressursside efektiivsemale kasutamisele ja eesmärkide paremale saavutamisele - arendada
äriühinguid ning tagada nende jätkusuutlikkus, luues seeläbi väärtust ühiskonnale ja kodanikele
kui riigi osalusega äriühingute lõplikele kasusaajatele. Sellesse dokumenti koondab Vabariigi
Valitsus olulisimad põhimõtted, millest riik lähtub äriühingutes osalemisel ja osaluste
valitsemise reeglistiku kujundamisel. Selleks, et riigi käitumine omanikuna oleks tõhus, on
optimaalne osaluspoliitika põhimõtted viie-aastase intervalli tagant üle vaadata ja värskendada,
et rakendada majanduskeskkonnast, parimatest praktikatest ja õigusruumis lähtuvaid
muudatusi.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 9, et osaluse valitseja oma ülesandeid täites arvestaks
ka eelnõu 1 punktiga 3 RVSi lisatud põhimõttega vältida erinevate rollide vahelisi huvide
konflikte.
7
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 10 lõiget 2, et rõhutada riigi osalemise eesmärgina
avalikke eesmärke. Riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus
see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või avalikust huvist lähtuval eesmärgil, mis tulenevad
valdkonna strateegilistest arengukavadest. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole
riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisapõhimõte.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 10, lisades lõike 21, mille eesmärgiks on selgelt välja
tuua, et riik osaleb äriühingutes ainult tulu saamise eesmärgil, ilma muid avalikke eesmärke
püüdlemata, ainult erandjuhtudel või lühiajaliselt. Sellise olukorra kujunemise eelduseks on
üldjuhul riigi muude eesmärkide ära langemine. Kui osalemise algne eesmärk on täidetud või
eesmärk ei ole enam jätkuvalt aktuaalne, siis on otstarbekas määratleda selge äriühingust
väljumise strateegia (osaluse võõrandamise viisi ja ajastuse valik tulu maksimeerimise
eesmärgil). Selle tagamiseks sätestaks seaduses viie-aastane intervall, mille vältel peab
vähemalt korra osaluse valitseja hindama, kas ning kui kaua on otstarbekas jätkata riigi
osalemist äriühingus ainult tulu saamise eesmärgil. Kuna riigi osaluste võõrandamise
otsustamine/selleks volituse andmine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, siis on otstarbekas ka
sellise hindamise ja seisukoha fikseerimine Vabariigi Valitsuse poolt. Kuna RVS § 76 lõike 2
alusel peab olema osalemise eesmärk fikseeritud äriühingu asutamise või osaluse omandamise
otsuses, siis Vabariigi Valitsuse seisukoha fikseerimine võib toimuda nii protokollise otsusena
kui ka korraldusena andes osaluse valitsejale nt volituse osaluse võõrandamiseks, kui osaluse
säilitamist ei peeta enam vajalikuks.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse § 33 lõiget 1, lisades punkti 31, millega suurendatakse
riigivara alla hariliku väärtuse või tasuta võõrandamise võimalusi eriolukordade puhuks. 2020.
a märtsis Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorra ajal tekkis seoses olukorra
lahendamisega asutustel ja ettevõtjatel vajadus kiireks abiks isikukaitsevahendite osas, et
tagada teenuste toimimine ja hädaolukorra lahendamisega seotud ülesannete täitmine.
Eriolukorra ajal tekkis nö turutõrge, kus vajalikke vahendid ei olnud mõistliku aja jooksul
saadaval, kuid vahendid olid olemas riigi kogutud reservides. Olukorras, kus on ettenähtav
riigivara uuendamine, on mõistlik olemasoleva riigivara arvelt toetada isikuid, kes osalevad või
toetavad oma tegevusega erakorralise sündmuse lahendamist, kuid kellel puuduvad sündmuse
asetleidmise hetkel selleks vajalikud vahendid ning nende soetamine ja kohale toimetamine on
aeganõudev või takistatud. Vahendite puudumine võib oluliselt mõjutada sündmuse
lahendamise efektiivsust. Seetõttu on mõistlik lubada riigivara võõrandamist, eeldusel et see
aitab kaasa isiku ülesannete täitmisele või sündmuse lahendamisele (nt tagab avalike teenuste
toimimise). Riigivara võõrandamise otsustamisel tuleb arvestada, et ohtu ei seataks muude riigi
ülesannete täitmine (sõjalise valmisoleku hoidmine, kütuse varu tagamine tarnetõrke korral
jne). Samas tuleb antud juhul jälgida, et vara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise
korral oleks toiming seotud isiku ülesannete täitmisega või muu avaliku eesmärgiga. Näiteks
kaitsemaskide jagamine nakatumiste ära hoidmiseks või meditsiiniseadmete andmine
haigestunute raviks. Samuti tuleb järgida, et võõrandatavat vara ei kasutataks kasu saamise
eesmärgil (nt edasimüük), sh tasuliste teenuste osutamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 37 lõike 4 punkti 1, et täpsustada vähemolulisemate
äriühingute määratlemise kriteeriumid, kus väärtusepõhiselt on see seotud ainult äriühingu
aktsia või osakapitali nimiväärtusega. Muudatuse kohaselt on edaspidi väärtuspõhiseks
kriteeriumiks nimiväärtus koos ülekursiga. Praktikas on olnud otstarbekas olulise tähtsusega
äriühingute asutamine selliselt, kus kapitali sissemaksed on tehtud ülekursiga, et tagada
äriühingu käivitamisperioodil omakapitali vastavus äriseadustiku nõuetele. Juhul kui
käivitamisperioodil teenib äriühing kahjumeid, mis viiks omakapitali alla poole aktsia- või
osakapitalist, peaks riik hakkama kohe kapitali taastama või vähendama. See aga ei pruugi olla
8
vajalik, kui järgmistel aastatel jõuab äriühing kasumisse ning taastab selle abil omakapitali
piisavas mahus.
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 37 lõiget 4, täiendades seda lõikega 11 selliselt, et
äriühingute osalusi, mida riik pole omandanud Vabariigi Valitsuse otsuse/volituse alusel, saab
võõranda samuti ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta. Eelkõige on taoline lahendus
otstarbekas juhtudel, kus riik on saanud väärtpaberite omanikuks näiteks pärimise või
konfiskeerimise teel. Taolistel juhtudel ei ole tegemist riigi osalemisega riigivaraseaduse § 10
lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ning osaluse valitseja peab valima otstarbekaima viisi taolisest
äriühingust väljumiseks. Kuna varasemast on taoliste osaluste puhul olnud tegemist
marginaalsete osalustega noteeritud äriühingutes või äriühingutega, millel majandustegevus on
puudunud, siis on halduskoormuse vähendamise eesmärgil otstarbekas võõrandamisprotsessi
lihtsustamine.
Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 52 lõike 1 punkte 8 ja 9, et vähendada sihtasutustele
ja äriühingutele vara üleandmisel lisadokumentide esitamise vajadust. Sihtasutusele vara
üleandmise vajadust põhjendades ei ole hädavajalik asutamislepingu- või otsuse kaasa
panemine juhul, kui tegemist on juba varem asutatud sihtasutusega. Taolise sihtasutuse olulised
juhtimist ning vara valitsemist reguleerivad põhimõtted on sätestatud sihtasutuse põhikirjas,
mille esitamise kohustus jääb kehtima. Juhul kui põhikiri on kätte saadav registrist, siis saab
riik põhikirjas sisalduvate põhimõtetega tutvuda registri vahendusel ning dokumendi eraldi
esitamine ei ole jätkuvalt vajalik. Äriühingute puhul on olulised juhtimise põhimõtted
sätestatud põhikirjas ning asutamislepingus sisalduv ei ole juba tegutseva äriühingu puhul enam
kriitiline.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse § 53 lõike 1 punkti 3, et täpsustada perioodi, mille kohta
tuleb koostada ja esitada finantsprognoosid, mille alusel on võimalik otsustada, kas
mitterahaline sissemakse vastab erainvestori printsiibile, et vältida ebaseadusliku riigiabi
andmist. Sättes täpsustatakse, et finantsprognoosid peavad käsitlema perioodi alates vara
üleandmise aastale järgnevast aastast ning perioodi pikkuseks on vähemalt neli aastat. Selline
periood ühtib riigi eelarvestrateegia (RES) perioodiga ning võimaldab seega hinnata vara
üleandmise mõju tervele RES perioodile. Suuremate ja kaalukamate vara üleandmiste
otsustamisel võib olla vajalik pikema kui nelja aastase finantsplaani olemasolu, mistõttu on ka
sätte sõnastuses täpsustatud, et periood peab olema vähemalt nelja aasta pikkune. Selline
sõnastus võimaldab vajadusel küsida äriühingult ja osaluse valitsejalt pikema perioodi
finantsplaani, et adekvaatselt hinnata vara üleandmise mõju.
Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 53 lõike 1 punkti 4, analoogselt eelmisele punktile
sõnaga „vähemalt“, et ka sihtasutuste puhul suuremate ja olulisemate vara üleandmise otsuste
tegemisel oleks võimalik vajadusel käsitleda pikemat kui nelja aastast perioodi.
Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 75 lõiget 1, alandades riigile lubatud äriühingus osaluse
suurust. Kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt võib riik omandada äriühingus ainult sellise
osaluse, mis annab vähemalt vähemusotsustusõiguse ehk 1/3 äriühingu häältest. Teatud
strateegilistel avalikel eesmärkidel võib olla otstarbekas riigi osalemine ka väiksema osalusega,
et tagada riigile oluliste toodete või teenuste pakkumine. Selle tõttu tuuakse lubatud osaluse
omandamise alammäär 10% peale, mis on käsitletav veel olulise osalusena ning annab
äriseadustikust tulenevalt veel mõnevõrra suurema kaasa rääkimise võimaluse, nt õiguse nõuda
üldkoosoleku kokkukutsumist ja seal küsimuste päevakorda võtmist.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 75 lõikega 32, et olukorras, kus riigi osalusega äriühing
ise ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse, aga tema tütarühing kuulub, oleks
9
tagatud taoliste keskvalitsusse kuuluvate tütarühingute poolt riigieelarve seaduse §-de 6, 10, 11
ja 12 järgimine.
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 76 lõiget 1, et ühtlustada otsustustasandid eelnõu § 1
punktiga 15 tehtava muudatusega, mille kohaselt riik võib edaspidi omandada üldreeglina
osalusi äriühingutes selliselt, et riigi osalus ei ole alla 10%. Seetõttu alandatakse osaluse määra
analoogselt ka nende ühinguõiguslike otsuste jaoks, mille tarvis on Vabariigi Valitsus volitus
vajalik. Ühtlasi täpsustatakse eelnõu § 1 punktiga 10 analoogselt Vabariigi Valitsuse nõusoleku
vajaduse väärtuspõhist määratlust, sätestades, et vastav volitus on vajalik, kui osaluse
nimiväärtus koos ülekursiga on suurem kui 1 mln eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 76 lõiget 3, et muuta analoogselt eelnõu § 1 punktiga
11 osaluste müügi regulatsiooniga paindlikumaks muude ühinguõiguslike otsuste ja toimingute
tegemine taoliste äriühingute puhul, mida riik pole omandanud riigivaraseaduse § 10 lõikes 1
nimetatud eesmärkidel (näiteks pärimise jms alusel omandatud vara). Taoliste ühingute puhul
ei ole tegemist põhimõtteliste riigi eesmärkide nimel tegutsemisega, mistõttu saab nende puhul
eelkõige olla eesmärgiks riigi väljumine taoliste äriühingute omanike ringist. Tehnilise
lahenduse valik, kas likvideerimine, müük või muu viis, on otstarbekas jätta taolistel puhkudel
osaluse valitseja tasandile, et vähendada Vabariigi Valitsuse koormust.
Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 76 lõike 6 punkti 1, täpsustamaks et asutatava ühingu
puhul tuleb materjalide hulka lisada asutamisdokumentide projektid ning tegutseva ühingu
puhul ainult põhikiri, kui see pole kättesaadav registri vahendusel.
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse § 76 lõiget 7, et ühemõtteliselt sätestada ka § 76 lõikes
2 nimetatud otsuse tegemiseks vajalike materjalide esitamine. Senise sõnastuse puhul võis jääda
mulje, et äriühingu osaluse omandamise või asutamisel ei peaks nt äriplaani ja finantsprognoose
esitama. Taolisel juhul ei oleks riigil võimalik teha kaalutletud otsust äriühingus osalemise
kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 76 lõike 7 punkti 3, et äriühingu asutamise
otsustamisel oleks tagatud äriplaani olemasolu, mille baasil saaks hinnata selle tegevuse
perspektiivikust. Samuti täpsustatakse periood, mille kohta finantsprognoosid tuleb esitada –
analoogselt eelnõu § 1 punktidele 12 ja 13 peab see hõlmama vähemalt nelja aastat, et see ühtiks
RES perioodiga.
Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse § 77 lõiget 1 teise lausega, et täpsustada osaluse
valitsejale volituste andmist dividendide otsustamiseks äriühingu puhul, mille väärtpaberid on
noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul. Lähtuvalt börsireeglitest peavad taolised äriühingud
oma majandustulemused ja kasumi jaotamise ettepaneku avalikustama börsil kõigile
aktsionäridele üheaegselt. Seetõttu saab Vabariigi Valitsus ka alles pärast äriühingu poolt
majandustulemuste avalikustamist otsustada, millise volituse ta annab osalust valitsevale
ministrile hääletamaks äriühingu üldkoosolekul kasumi jaotamise päevakorrapunkti raames.
Ühtlasi tuuakse muudatusega RVSi dividendipoliitika mõiste ning sätestatakse põhimõte, et
Vabariigi Valitsus peab arvestama taolise äriühingu dividendipoliitikaga, kui see on varasemalt
kehtestatud. Dividendipoliitikaga arvestamise kohustus ei piira aga võimalust anda osaluse
valitsejale juhiseid dividendipoliitika muutmise algatamiseks, kui kehtiv dividendipoliitika ei
ole äriühingu finantstulemusi, strateegiat ja muid asjaolusid arvestades enam mõistlik või
põhjendatud.
Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse § 77 lõiget 2, et ühtlustada dividendiettepanekute
esitamise aeg RES koostamise tähtaegadega selleks, et tagada riigieelarve ja äriühingute
10
finantsplaanide omavaheline parem kooskõla. Seni kehtiva korra kohaselt tuleb vastavad
ettepanekud esitada alles mai lõpuks, mis jäi iga-aastase RES protsessi jaoks hiljaks. Ühtlasi on
muudatus seotud eelnõu § 1 punktis 52 kavandatud muudatusega, mille kohaselt osaluse
valitsejad tulevikus eraldi osaluse valitsemise aruandeid ei koosta ning need asenduvad ainult
seisukohavõttudega selle kohta, kui hästi on äriühing talle seatud eesmärke täitnud. Aruandluse
poole pealt säilib Rahandusministeeriumi poolt koostatav koondaruanne vastavalt RVS § 99
lõikele 2.
Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse § 78 lõike 8 punkti 3, et analoogselt eelnõu § 1 punktile
21 tagada sihtasutustega seotud otsuste tegemisel mõjude hinnang kogu RES perioodile.
Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse § 79 lõiget 2, et tagada finantsplaanide esitamine
Rahandusministeeriumile ka nende sihtasutuste puhul, mis ei kuulu riigieelarve seaduse
tähenduses keskvalitsusse. Täiendus on vajalik, kuna eelnõu § 1 punktiga 55 kaotatakse ära
asutajaõiguste teostamise aruanded, mille raames on senimaani sihtasutuste finantsprognoose
rahandusministeeriumile esitatud. Prognoosid on aga vajalikud selleks, et hinnata sihtasutuste
jätkusuutlikkust ning ka riigipoolse toetamise vajadust ja otstarbekust. Muudatuse kohaselt jääb
lõike esimene punkt kohalduma ainult riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse
kuuluvatele riigi asutatud sihtasutustele ning teine laieneb edaspidi kõigile riigi asutatud
sihtasutustele.
Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse § 79 lõigetega 3 ja 4. Lõike 3 eesmärgiks on
jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete juurutamine ka riigi asutatud
sihtasutustes. Kuna sellega kaasneb mõningane täiendav koormus sihtasutuse tegevusele, siis
on otstarbekas alustada nende põhimõtete rakendamist suurematest sihtasutustest. Suuruse
kriteeriumina on otstarbekas kasutada auditikomitee moodustamise kohustuse kriteeriumeid,
mida on kasutatud äriühingute puhul näiteks suuremate avalikustamisnõuete rakendamiseks.
Lõikega 4 konsolideeritakse riigi kontrollitavate sihtasutuste raamatupidamine ehk
arvestusteenused Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) kuluefektiivsuse eesmärgil.
Kuna riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohaselt on enamik riigi asutatud sihtasutusi
riigihankekohuslased ja peaksid ka arvestusteenust turult hankima, kui nad seda ise ei korralda,
siis selleks, et neile panna kohustus konsolideerida selline arvestusteenus konkreetse
arvestusteenust pakkuva juriidilise isiku kaudu (antud juhul RTK kaudu), on vaja kehtestada
selline kohustus seaduse tasandil, arvestades riigihangete seaduses sätestatut. Riigihangete
seaduse § 12 võimaldab selliste eraõiguslike juriidiliste isikutega, kes on riigi poolt
kontrollitavaks juriidiliseks isikuks, sõlmida sisetehingu ega pea järgima riigihangete seaduses
sätestatud korda, mistõttu tuleb sellist kohustust pannes piiritleda, et see kohaldub sellistele
sihtasutustele, kes vastavad riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise
isiku tunnustele.
Riigihangete seaduse § 12 tähenduses on riigi kontrollitavaks juriidiliseks isikuks isik:
1) keda riik kontrollib sarnaselt oma osakonnaga, see tähendab, et riigil on sellise riigi
sihtasutuse osas otsustav mõju nii sihtasutuse strateegiliste eesmärkide kui oluliste otsuste üle;
2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine,
mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik;
3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus.
Eelduslikult vastavad kõik riigi sihtasutused (RVS § 3 lõike 1 punkti 8 kohaselt selline
sihtasutus, mille ainuasutaja on riik) punktis 1 nimetatud tunnusele, kuna riigil on nende
sihtasutuste strateegiliste eesmärkide kui ka oluliste otsuste üle otsustav mõju, seda eelkõige
sel viisil, et võrreldes tavapäraste sihtasutustega, mille tegevust reguleerib sihtasutuste seadus,
on riigi sihtasutuste korral riigivaraseadusega ettenähtud mitmeid täiendavaid piiranguid ja
nõudeid, mis peavad olema kajastatud ka vastava riigi sihtasutuse põhikirjas.
11
Täidetud on kõigi riigi sihtasutuste korral ka punkti 3 tingimus, kuna puudub otsene erakapitali
osalus.
Punktis 2 nimetatu osas peavad aga riigi sihtasutused ise veenduma, et nad täidavad üle 80%
riigi või tema kontrollitava muu juriidilise isiku ülesandeid. Need sihtasutused, kes vastavat
kriteeriumi ei täida, peavad arvestusteenuse jätkuvalt ise korraldama või riigihanke korras
teenuse ostma.
Kuna riigitellimuste mahu muutudes võib tekkida või kaduda sisetehingu teostamise võimalus,
siis halduskoormuse kokkuhoidmise eesmärgil peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste
teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud ka tema tingimuslik kohustus
korraldada oma arvestusteenuseid RTK kaudu juhul, kui on võimalik, et sihtasutus vastab
riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele.
Arvestusteenuse RTK-sse konsolideerimine toimub Vabariigi Valitsuse poolt 09.04.2020. a
heaks kiidetud konsolideerimise ettepaneku ja selle lisana kaasneva kokkuleppelise sihtasutuste
konsolideerimise nimekirja ja ajakava kohaselt (https://www.rtk.ee/uudised/valitsus-toetas-
riigi-sihtasutuste-arvestusteenuse-konsolideerimist). Kokkulepitud nimekirja ja ajakava
kohaselt tellivad RTK-lt arvestusteenust 01.01.2021. a seisuga järgmised sihtasutused:
Rannarootsi Muuseum SA, Eesti Filmi SA, SA Jõulumäe Tervisespordikeskus, SA Haapsalu ja
Läänemaa Muuseumid, SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, SA Narva Muuseum,
Spordikoolituse ja –teabe SA, SA Kutsekoda, SA Eesti Teadusagentuur, SA Teater Vanemuine,
SA Erametsakeskus, SA Tartu Jaani Kirik, SA Hiiumaa Muuseumid, SA Sakala Teatrimaja,
SA Eesti Kontsert, SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, Ettevõtluse Arendamise SA.
Alates 01.01.2022. a on konsolideeritud järgmised sihtasutused: SA Eesti Riiklik
Sümfooniaorkester, SA Virumaa Muuseumid, SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Eesti
Filharmoonia Kammerkoor, SA Vene Teater, SA Ugala Teater, SA Endla Teater, SA Eesti
Noorsooteater, SA Eesti Draamateater, SA Rakvere Teatrimaja, SA Eesti Meremuuseum,
Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni SA. Alates 01.01.2023 on
konsolideeritud järgmised sihtasutused: SA Teaduskeskus AHHAA, SA Tehvandi
Spordikeskus, SA Kredex, Maaelu Edendamise SA, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, SA
Kultuurileht.
Konsolideerimise kohustus ei laiene sihtasutustele, kes ei kuulu konsolideerimisnimekirja (nt
haiglad) ja kes võivad korraldada oma arvestusteenust muul viisil.
Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse § 81 lõiget 1 punktiga 31, et muuta nõukogu esimehe
valimise loogika vastavaks tegeliku praktikaga, kus nõukogu liikmekandidaate valides on nii
erasektoris kui ka Nimetamiskomitee poolt tehtavas ettepanekus konkreetse kandidaadi puhul
kompetentsidest lähtuvalt eeldatud tema valimist nõukogu esimeheks. RVS § 801 lõike 2 punkti
1 kohaselt teeb Nimetamiskomitee osaluse valitsejale ettepaneku muuhulgas nõukogu esimehe
valimiseks, kuid selle realiseerimiseks, kus äriseadustiku alusel valib nõukogu esimehe
nõukogu ise, ei ole õigusaktides siiani head lahendust. Olukorra üheselt mõistetavuse ning
nõukogu töö efektiivseks korraldamiseks ongi otstarbekas anda nõukogu esimehe valimine
üldkoosoleku pädevusse, et vahele jätta mittevajalik formaalne nõukogupoolne otsus.
Eelnõu § 1 punktidega 28 ja 29 täiendatakse § 81 lõike 11 punkti 1 ning lisatakse lõige 13,
et täpsustada Nimetamiskomitee ettepaneku kohaldumist. Punktiga 28 täiendatakse RVSi
põhimõttega, et osaluse valitseja peab Nimetamiskomitee ettepanekust lähtuma nende nõukogu
liikmete puhul, kelle ettepaneku tegemise õigus on riigil. Ainuosalusega ühingu puhul on
selleks kõik nõukogu liikmed, kuid väiksema osaluse puhul peab vastav õigus olema
määratletud äriühingu põhikirjas lähtuvalt RVS § 81 lõike 1 punktidest 3 ja 4. Teiste
aktsionäride poolt nõukogu liikme valimise ettepanekute puhul saab osaluse valitseja seeläbi
ise otsustada, kas hääletab ettepaneku poolt või mitte. Samas säilib jätkuvalt võimalus küsida
Nimetamiskomitee arvamust.
12
Punktiga 29 täiendatakse RVSi selliselt, et riigi osalusega äriühingu, mille väärtpaberid on
noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, puhul ei pea riigi osaluse valitseja lähtuma nõukogu
liikmete valimisel ja tagasikutsumisel RVS § 801 alusel moodustatud nimetamiskomitee
ettepanekust ainult siis, kui kõnealuse äriühingu üldkoosolek on moodustanud konkreetses
äriühingus oma nimetamiskomitee ning selle vähemalt üheks liikmeks on RVS § 801 alusel
moodustatud nimetamiskomitee liige. Börsiühingute puhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt
moodustatud nimetamiskomitee rakendamine otstarbekas, kuna taoliste ühingute puhul peavad
nõukogu liikmete valimise ja tagasi kutsumise ettepanekute tegemisse olema kaasatud ka teised
aktsionärid. Ühtlasi ei ole otstarbekas säilitada Vabariigi Valitsuse moodustatud
nimetamiskomitee dubleerivat rolli RVS § 81 lõike 11 kohaldumise näol börsiühingutele, kuna
sidusus säilitatakse läbi tingimuse, et vähemalt üks RVS § 801 alusel moodustatud
nimetamiskomitee liikmetest peab kuuluma ka äriühingu nimetamiskomiteesse. Riik osaleb
edaspidi vastava äriühingu nimetamiskomitee moodustamisel, teostades oma hääleõigust
nimetamiskomitee moodustamist otsustaval üldkoosolekul. Samas kui riik ei suuda tagada
äriühingu nimetamiskomiteesse Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee
liikme valimist, peab osalust valitsev minister enne äriühingu üldkoosolekul nõukogu liikmete
poolt hääletamist konsulteerima Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomiteega ja
lähtuma selle ettepanekutest.
Eelnõu § 1 punktiga 30 täpsustatakse § 83 lõike 1 punkti 1 viitega nõukogu liikme nõuetele,
et nõukogu liikme kandidaat teadvustaks endale selgelt, millised asjaolud ei võimalda isikul
tegutseda riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmena ning kinnitaksid selle teadlikult ja
isiklikult enne nõukogu liikmeks valimist üle. Taoline täiendava kinnituse vajadus tuleneb
eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32 teostatavatest muudatustest, millega kaotatakse detailsete
andmete esitamise kohustus.
Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse § 83 lõiget 2, tunnistades kehtetuks selle punkt 11,
muutes nõukogu liikmeks valitavate isikute poolt esitatavate andmete mahtu. Muudatusega
kaotatakse kohustus esitada info endaga seotud isikute, enda kuulumise kohta äriühingute
juhtorganitesse ning endale kuuluvate või kuulunud oluliste osaluste kohta äriühingutes. Samuti
kaotatakse kohustus esitada info karistusregistrisse kantud karistuste kohta. Nimetatud andmete
esitamise kohustuse kaotamise põhjuseks on asjaolu, et Eestis registreeritud eraõiguslike
juriidiliste isikutega seotuse kohta on riigiasutustel võimalik infot saada äriregistri kaudu.
Samuti on ministeeriumidele ligipääsetav karistusregistri informatsioon, mistõttu ei ole vastava
info eraldi esitamine vajalik.
Välismaiste äriühingute ja seotud isikute puhul ei ole aga võimalik mõistliku jõupingutuse abil
kontrollida nõukogu liikmeks valitava isiku poolt esitatud andmete korrektsust ja
ammendavust. Kuna praegu peab riik usaldama nõukogu liikmeks valitava isiku poolt esitatud
informatsiooni, siis põhimõtteliselt kavandatud muudatusega riigi positsioon huvide konflikti
vältimise eesmärgil ei muutu.
Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse § 83 lõike 2 punkti 2 selliselt, et edaspidi ei pea seoses
sama lõike punkti 11 kehtetuks tunnistamisega esitama infot endaga seotud isiku töö- ja
ametikoha ning tema osalemise kohta eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganites.
Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse § 83 lõike 2 punktid 3–5 kehtetuks eelnõu § 1
punktiga 30 samal põhjusel.
Eelnõu § 1 punktidega 34, 35 ja 36 muudetakse §-i 84 seoses nõukogu koosoleku
protokollide esitamise loogika muudatusega, mille kohaselt peavad neid edaspidi esitama ainult
riigi asutatud sihtasutused. Äriühingute nõukogu koosoleku protokollide esitamise kohustuse
13
kaotamise ajendiks on ühelt poolt see, et neile on RVSiga pandud järjest suurem kohustus oma
tegevusest avalikult aru anda läbi kvartaalsete ülevaadete ning teavituste olulistest sündmustest.
Tänu suuremale avaliku info hulgale on riigil parem võimalus äriühingute tegevusest ja
olulistest küsimustest ülevaadet omada ilma nõukogu koosoleku protokollideta. Muudatuse
teiseks ajendiks on asjaolu, et järjest rohkem kaasatakse riigi osalusega äriühingutesse
eraosalust ning äriühingute väärtpabereid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturgudel. Selles
kontekstis peab riik kohtlema kõiki kaas-/väärtpaberiomanikke võrdselt ja olema samas
inforuumis ning ei tohi omada eelisjuurdepääsu äriühingu siseinfole. Samas säilib osaluse
valitsejatel võimalus detailsema ja täiendava informatsiooni saamiseks läbi nõukogu liikmete
RVS § 84 lõike 1 alusel. Selleks, et vajadusel tagada analoogne informeerituse võimalus
valdkonna eest vastutavale ministrile/Rahandusministeeriumile täiendatakse §-i 84 lõikega 11,
mis võimaldab ka Rahandusministeeriumil küsida nõukogu liikmetelt täiendavat infot lisaks
avalikule informatsioonile.
Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse § 85 lõike 1 punkti 8 seoses äriühingute nõukogu
protokollide esitamise kohustuse kaotamisega, mistõttu ei ole vajalik ka nende esitamise eest
nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise võimaluse olemasolu RVSis. Regulatsioon silib
samas sihtasutuste suhtes.
Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 85 lõiget 11 jättes ka sellest sättest välja äriühingu
nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise võimalus, kuna äriühingu nõukogu koosolekute
protokollide esitamise kohustus kaotatakse.
Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse § 86 punkt 2, et täpsustada juhatuse liikmetele makstava
tulemustasu põhimõtteid, sätestades üheselt mõistetavalt, et eelmise majandusaasta eest
tulemustasu maksmisel ei tohi keskmise kuutasu arvestussekaasata vastaval aastal makstud
tulemustasu. Põhimõte, et keskmine kuutasu arvutatakse n-ö põhitasu alusel, on olnud algusest
peale RVSi põhimõte, kuid kahetsusväärselt on kehtiv sõnastus võimaldanud tõlgendada ka
selliselt, et keskmise arvutamisse on kaasatud ka tulemustasu.
Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse § 86 punktiga 4, et täpsustada juhatuse liikme volituste
lõppemisel konkurentsikeelu rakendamisega seonduvaid asjaolusid. Osaluspoliitika põhimõtete
koostamise käigus ja varemgi on tekitanud diskussiooni küsimus, kas konkurentsikeelu
rakendamise eest hüvitise maksmine on RVSiga kooskõlas või mitte. Kehtivas seaduses ei ole
seda küsimust üldse reguleeritud, mistõttu ka seni kasutatud praktika, kus konkurentsikeeld ja
selle eest makstav tasu on kokku lepitud juhatuse liikme lepingus, on olnud ebamäärane.
Taoline olukord ei ole mõistlik, kuna konkurentsikeeldu ilma hüvitiseta ei tohi rakendada.
Seetõttu sätestatakse seaduses, et konkurentsikeelu rakendamise maksimaalseks pikkuseks on
12 kuud ning maksimaalne hüvitis ühe kuu eest on kuni pool juhatuse liikme kuutasu. Tasu
välja maksmine, kas igakuiselt või mõne muu graafiku alusel jääb nõukogu otsustuspädevusse.
Taoline regulatsioon on kooskõlas ka üldise turupraktikaga.
Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse § 88 lõike 1 punkti 7 selliselt, et lisaks nõukogu
töökorra kinnitamisele peab üldkoosolek kinnitama ka äriühingu nõukogu liikmetele nõukogu
töös osalemisega kaasnevad kulud. Eelkõige on otstarbekas vastavas korras määratleda,
millistel juhtudel on õigustatud nõukogu liikme transpordi ja majutuskulude katmine, kui tema
töö- või elukoht ei ühti äriühingu asukoha haldusüksusega. Selgete põhimõtete rakendamine
aitab tulevikus kaasata nõukogu liikmeteks rohkem ka rahvusvahelise kogemusega eksperte,
kes ei ole Eesti residendid.
Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse § 88 lõiget 1 punktidega 71 ja 72, et sätestada ka
seadusega juba praktikas juurutatud tava äriühingutele omaniku ootuste kehtestamiseks.
14
Omaniku ootustega määratletakse äriühingule riiklike arengukavade eesmärkidest ja
tegevustest lähtudes ülesanded ja eesmärgid, millest äriühingud peavad oma
strateegiate/arengukavade ja eelarvete kujundamisel lähtuma. Ootused peavad käsitlema nii
strateegilisi valdkondlikke eesmärke (eriseadustega määratletud ning strateegiliste
arengukavadega, avalike ülesannete täitmisega ja riigieelarvelise sihtfinantseeringu
kasutamisega seotud eesmärgid) kui ka finantseesmärke (iga äriühingu eesmärgiks on alati ka
tulu teenimine). Omaniku ootused peavad olema võimalikult selgelt sõnastatud, määratledes
tegevuste soovitud lõpptulemuse, seisundi või sihttaseme ning võimalusel ka tegevuste ja
investeeringute rahastamise viisi (omatulud, dotatsioon, võõrkapital, omakapital vm). Samuti
tuleb jälgida, et eesmärgid ei oleks üksteisega vastuolus.
Selgelt defineeritud omaniku ootused on aluseks äriühingute tulemuslikule tegutsemisele selle
nimel, et riigi osalemise põhjused ja eesmärgid saaksid lahendatud/saavutatud. Omaniku
ootused on ka oluliseks sisendiks äriühingu juhtimise korraldamisel, sest nendest lähtudes saab
Nimetamiskomitee määratleda äriühingu nõukogus vajalikud kompetentsid ning teha osaluse
valitsejale ettepaneku nõukogu liikmete valimiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks § 88 lõike 1 punktid 8 ja 9 seoses eelnõuga
äriühingute nõukogu koosolekute päevakordade ja protokollide esitamise kohustuse
kaotamisega ning aktsionäride ja osanike võrdse kohtlemise põhimõttega.
Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse § 88 lõike 1 punkti 10, sätestades riigi otsustusõigusega
äriühingutele lisaks hea ühingujuhtimise tavale ka jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse
põhimõtete järgimise kohustuse. Ühtlasi kohustatakse äriühinguid avalikult majandusaasta
aruande koosseisus kirjeldama, kuidas neid põhimõtteid on suudetud järgida.
Riik peab olema oma tegevuses eeskujuks teistele ning seda rolli peavad kandma ka riigi
osalusega äriühingud ning sihtasutused. Vastutustundliku ettevõtja eesmärgiks on vähendada
negatiivset mõju ehk äritegevuse keskkondlikku ja sotsiaalset jalajälge ning olla usaldusväärne
tööandja, koostööpartner ja tarnija, omades nulltolerantsi inimõiguste rikkumiste, korruptsiooni
ja altkäemaksu suhtes. Riigi osalusega äriühingud peavad need vastutustundliku
ühingujuhtimise põhimõtted integreerima oma igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse,
et panustada ka laiemalt ühiskondlikku arengusse.
Eelnõu § 1 punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks § 88 lõige 3, kuna äriühingute nõukogu
protokollide esitamise kohustus käesoleva eelnõuga kaotatakse. Samas säilitatakse senine
volitusnorm sihtasutuse jaoks, täiendades RVSi eelnõu § 1 punkti 47 kohaselt.
Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse § 89 lõike 1 punkti 6 olevat viidet, asendades viite
eelmise punkti kohaselt kehtetuks tunnistatavale RVSi nõukogu protokollinõuete sättele,
viitega sama paragrahvi lisatava lõikele 3, et arvestada eelnõu § 1 punktiga 47 tehtavat
muudatust, millega viiakse protokolli nõuete järgmise kohustus ainult sihtasutustele RVSi § 89
lisatavasse lõikesse 3.
Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse § 89 lõikega 3, tuues seni RVSi § 88 lõikes 3 sätestatud
nõukogu protokollinõuete järgimise kohustuse sihtasutustele § 89. Muudatus tehakse seoses
äriühingute protokollide esitamise kohustuse kaotamisega, mistõttu ei ole senine
protokollinõuete sätte asukoht enam loogiline. Sihtasutuste nõukogu protokollide esitamise
kohustuse säilitamine on jätkuvalt otstarbekas, kuna riigi asutatud sihtasutusi on ligi kaks korda
rohkem kui äriühinguid ning neile seatud avalikustamisnõuded on mõnevõrra väiksemad
võrreldes äriühingutega. Ilma protokollide ja koosoleku materjalide esitamise kohustuseta oleks
ministeeriumidel oluliselt töömahukam taolise arvu sihtasutuste tegevusest aktuaalset ülevaadet
omada.
15
Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse § 91 lõiget 2 punktiga 41, et lihtsustada riigil kinnisvara
kasutusele võtmist välisriikides. Riigivaraseaduse kehtiva sõnastuse kohaselt on
Välisministeerium kohustatud Vabariigi Valitsuse 26.01.2017. a määrusega nr 16 „Hoonestatud
kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ kehtestatud
hoonestatud kinnisvara kasutuslepingu vormi kasutama ka välisriigis. See on sageli praktikas
aga raskendatud, kuna välismaised kasutusse andjad ei ole üldjuhul nõus määruses toodud
kasutuslepingut sõlmima, vaid soovivad kasutada nende poolt koostatud või kohalikele tavadele
vastavat lepingut. Samuti võib probleeme tekitada eelnimetatud määruses toodud
kasutuslepingu vastavus kinnisvara asukohariigi õigusele, mistõttu ei ole otstarbekas seda
kasutuslepingut välisriikides kasutada. Muudatus on kooskõlas ka rahvusvahelise eraõiguse
seaduse mõttega, mille § 33 lõike 4 kohaselt, kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus või õigus
kasutada kinnisasja, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud kinnisasja asukohariigiga.
Eelnõu § 1 punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks § 97 lõige 5, seoses osaluse valitsemise,
asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruannete koostamise kohustuse kaotamisega.
Neid hakkavad asendama eelnõu § 1 punktide 55–57 kohaselt sätestatavad seisukohad ja
informatsioon, mille avaldamise põhimõtted reguleeritakse samades sätetes.
Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse § 97 lõike 6 punkte 1 ja 2, et täpsustada
majandustulemuste esitamise formaati selliselt, et need esitataks alati võrrelduna eelmise aasta
sama perioodi tulemustega, et äriühingute ja sihtasutuste tegevuse dünaamikast võimalikult
lihtsalt ülevaatlik arusaam tekkiks. Senise regulatsiooni kohaselt oli võimalik andmeid avaldada
ka iga aasta kohta eraldiseisvalt, mille tõttu oleks informatsiooni võrdlemiseks vaja täiendavalt
vaeva näha eelmise perioodi andmete otsimiseks ning seejärel nende töötlemiseks. Ühtlasi
laiendatakse kvartaalsete majandustulemuste selgituste esitamise kohustust kõigile riigi
otsustusõigusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele, et tagada parem arusaam nende
tegevustest ja majandustulemusi mõjutanud asjaoludest.
Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse § 97 lõike 6 punkti 3 selliselt, et äriühingute
majandusaasta aruanded ning nõukogu ülevaated tuleb avaldada oma veebilehel samal ajal
majandusaasta aruande esitamisega registrile. Muudatuse ajendiks on eelnõuga tehtav
muudatus majandusaasta aruande esitamise loogikas, mille kohaselt neid edaspidi ei pea enam
eraldi Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile edastama, kuna need on kättesaadavad nii
registrist kui ka äriühingu oma veebilehelt.
Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse § 97 lõiget 61 selliselt, et nimetatud lõikesse jääb ainult
n-ö suurte äriühingute info avaldamise kohustus neid puudutavate oluliste asjaolude ja
sündmuste kohta. Ühtlasi täpsustatakse, et vastav informatsioon tuleb avalikustada viivitamata.
Seni kehtiv lõike punkti 2 regulatsioon viiakse eelnõuga sama paragrahvi lõike 6 punktidesse 1
ja 2.
Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse § 98 lõiget 1 selliselt, et see reguleerib ainult riigi
otsustusõigusega äriühingu majandusaasta aruande kinnitamise nõudeid, mille kohaselt tuleb
see kinnitada ja esitada registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
Äriühingute jaoks sellega sisulist muudatust ei kaasne, kuid muudatus on vajalik selleks, et
kehtestada riigi asutatud sihtasutustele mõnevõrra teistsugune regulatsioon eelnõu järgmise
punktiga. Samuti viiakse eraldi sättesse nõukogu aruannete koostamise regulatsioon.
Eelnõu § 1 punktiga 54 muudetakse § 98 täiendades seda lõigetega 11, 12 ja 13. Lõikega 11
reguleeritakse riigi asutatud sihtasutuste majandusaasta aruannete koostamise ja kinnitamise
tähtaega, mida eelnõuga soovitakse lühendada seniselt neljalt kuult kolmele. Seoses eesmärgiga
16
koostada ja esitada edaspidi RVS § 99 lõikes 2 nimetatud koondaruanne Vabariigi Valitsusele
enne 30. juunit, on vaja tuua Rahandusministeeriumile sisendi esitamine mõnevõrra
varasemaks senisest asutajaõiguste teostamise aruannete esitamise tähtajast. Selleks, et
asutajaõiguste teostajatel oleks piisavalt varakult informatsioon, millele tuginedes
koondaruande sisend esitada, on vaja varasemaks tuua ka sihtasutuste majandusaasta aruannete
kinnitamine nõukogu poolt. Etappide poolest (aruande koostamine juhatuse poolt,
auditeerimine ja nõukogu poolne kinnitamine) on sihtasutuse majandusaasta aruande
kinnitamine võrreldav äriühingutega, mille puhul peab samad etapid jõudma samuti kolme kuu
jooksul läbida, et äriühingute puhul täiendav etapp e. üldkoosolek jõuaks aruande kinnitada
nelja kuu jooksul.
Lõikega 12 määratletakse täpsemalt teemad/valdkonnad, millest äriühingud ja suuremad
sihtasutused ülevaate peavad andma. Samas ei ole otstarbekas liiga detailseid reegleid ette
kirjutada, kuna ettevõtted ja sihtasutused on nii erineva suuruse, tegevusala kui ka
arengufaasiga, mille tõttu jätkusuutlikkuse aruande sisu hakkab ühingute lõikes paratamatult
varieeruma. Rahvusvaheliselt on jätkusuutliku tegevuse ja sellest ülevaate andmise kohta
koostatud erinevaid juhendmaterjale, mistõttu ei ole riigi poolt täiendava eraldiseisva juhendi
loomine otstarbekas ning riigi osalusega äriühingud ja sihtasutused saavad juhinduda juba
olemasolevatest juhenditest. Eestis on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi poolt koondatud
erinevad infomaterjalid ja juhendid, sh jätkusuutliku aruandluse juhend, millest antud
valdkonnas lähtuda (https://www.csr.ee/vastutustundlik-ettevotlus/infomaterjal-ja-lingid/;
https://www.csr.ee/wp-content/uploads/2016/02/GRI_G3_1_Jatkusuutlikkuse-aruandluse-
juhend1.pdf). Lähima viie aasta perspektiivis ei ole kavas jätkusuutlikkuse aruande
auditeerimist kohustuslikuks muuta ning Rahandusministeeriumil on kavas koondaruannete
koostamise protsessis jälgida ja hinnata, kui sisuliselt ühingud antud temaatikaga tegelema
hakkavad.
Lõige 13 on sisuliselt kehtiva § 98 lõike 1 eelviimane lause, mis sätestab nõuded nõukogu
aruannete sisule ja avalikustamisele. Sisulisema täiendusena on täpsustatud juhatuse liikmetele
makstud täiendava tasu eraldi välja toomine, et suurendada tasustamispõhimõtete ja
tulemuslikkuse hinnangute läbipaistvust.
Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse § 98 lõikeid 2-6, millega kaotatakse iga-aastane osaluse
valitseja poolt koostatav osaluse valitsemise aruanne ministeeriumi valitsemisala äriühingute
kohta ning see asendatakse osaluse valitseja poolse seisukohtadega äriühingule seatud
eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. Osaluse valitsemise aruande kaotamise
eesmärgiks on topeltaruandluse kaotamine ning edaspidi jääb riigi osalusega äriühinguid
käsitlema RVS § 99 lg 2 alusel koostatav koondaruanne, mis tugineb muuhulgas ka § 98 lõike
2 alusel kujundatavatele seisukohtadele.
Ühtlasi tuuakse muudatusega seadusesse kohustus regulaarselt igal kolmandal aastal hinnata,
kas riigi osaluse säilitamine konkreetses äriühingus on jätkuvalt vajalik – kas osalemise
eesmärgid on saavutatud või ära langenud või nende saavutamine mõnel teisel viisil (nt
tegevusvormi või riigi osaluse suurust muutes) oleks tõhusam. Seni ei ole seaduses otsesõnu
taolist kohustust olnud ning siiani praktiseeritud korda, kus iga-aastaselt osaluse valitsemise
aruandes osaluse säilitamise vajalikkuse seisukohti kajastati, ei ole otstarbekas järgida, kuna
tavaliselt on riigi eesmärgid pikemaajalisemad.
Samuti kaotatakse sihtasutustes asutajaõiguste teostamise aruannete koostamise kohustus ning
asendatakse see seisukohtadega sihtasutusele seatud eesmärkide ja asutajaõiguste teostamise
kohta. Nende seisukohtade baasil antakse koondaruandes koondülevaade selle kohta, kuidas on
sihtasutused suutnud neile seatud eesmärke saavutada.
17
Mittetulundusühingute puhul muudetakse samuti aruandluse loogikat ja nende kohta esitatavat
informatsiooni. Liikmeõiguste teostamise aruanne asendatakse edaspidi nende nimekirjade
avalikustamisega, kuna enamus mittetulundusühinguid on kohustusliku liikmesusega
maaparandusühistud. Samas nende MTÜde puhul, kus riik on liikmeks vabatahtlikult mõnest
avalikust eesmärgist lähtuvalt, on otstarbekas säilitada analoogselt ärihingutele ja sihtasutustele
kohustus, et liikmeõiguste teostaja kujundab jätkuvalt ja regulaarselt seisukoha, kui hästi on
MTÜ talle seatud eesmärke täitnud.
Paragrahvi 98 lõiget 5 muudetakse selliselt, et seni osaluse valitsemise ja asutajaõiguste
teostamise aruannete esitamise tähtajaks olnud mai lõpp asendatakse 10. maiga. Tähtaja
lühendamine on võimalik tänu sellele, et muudetud § 98 lõigete 2 ja 3 kohaste seisukohtade
kujundamine peab sisuliselt olema teostatud aprilli lõpuks, kuna äriühingute üldkoosolekud
majandusaasta aruande kinnitamiseks peavad olema toimunud selleks ajaks. Äriühingule seatud
eesmärkide täitmise hinnang ja seisukoht peab olema kujundatud üldkoosoleku toimumise
ajaks selleks, et üldkoosoleku raames oleks võimalik sisuline diskussioon äriühingu nõukogu,
juhatuse ja ministeeriumi vahel.
Sihtasutuste puhul on samuti seisukohtade kujundamise ja esitamise tähtajaks planeeritud 10.
mai, vaatamata asjaolule, et sihtasutuste majandusaasta aruannete kinnitamise ja registrile
esitamise tähtaega on lühendatud kolmele kuule. Äriühingutega võrreldes kuu aega pikem
tähtaeg on põhjendatud selle tõttu, et sihtasutuste majandusaasta aruande kinnitab nõukogu ning
asutajaõigusi teostav ministeerium saab alles seejärel kujundada seisukoha sihtasutusele seatud
eesmärkide täitmise kohta.
Paragrahvi 98 lõiget 6 muudatus jätab alles praeguse volitusnormi äriühingute ja sihtasutuste
valitsemise kohta esitatava aruandluse kohta, aga viib selle sõnastuse kooskõlla eelnõuga
tehtavate muudatustega RVSis.
Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse § 99 lõiget 2, asendades selles seni koostatud ja
Rahandusministeeriumile koondaruande sisendmaterjaliks esitatud osaluste valitsemise,
asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruanded seisukohtade ja informatsiooniga, mille
kujundavad osalust valitsevad ja asutajaõigusi teostavad ministeeriumid iga-aastaselt pärast
majandusaasta lõppu. Nimetatud seisukohtade ja informatsiooni ning majandusaasta aruannete
alusel koostab Rahandusministeerium ka edaspidi igal aastal koondaruande Vabariigi
Valitsusele äriühingute ja sihtasutuste tegevuse kohta. Ühtlasi jääb lõikesse alles viide ühingute
majandusaasta aruannetele, mida Rahandusministeerium kasutab samuti koondaruande
koostamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse § 99 lõiget 3 asendades Vabariigi Valitsusele esitatavate
koondaruannete kinnitamise teadmiseks võtmisega, kuna igal aastal ei pruugi koondaruandega
koos olla vajalik otsuseid vastu võtta. Seetõttu on otstarbekam seaduses sätestada koondaruande
teadmiseks võtmise kohustus ning juhul kui riigi huvide paremaks kaitsmiseks on vaja
Vabariigi Valitsuse poolt otsuseid vastu võtta, siis saab neid teha protokolliliste otsuste
formaadis, nagu seda on tehtud siianigi.
Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse § 108 lõigetega 10 ja 11, millest lõige 10 annab seaduse
jõustumisest nelja kuulise tähtaja äriühingute ja sihtasutuste põhikirjade vastavusse viimiseks
RVSis tehtavate muudatustega.
Lõikega 11 sätestatakse tähtaeg, mis ajaks peab Vabariigi Valitsus RVSi alusel kinnitama riigi
osaluspoliitika põhimõtted, on valitud lähtuvalt eelnõu § 1 punktiga 5 tehtavast muudatusest,
mille kohaselt peab Vabariigi Valitsus uuendama osaluspoliitika põhimõtteid vähemalt iga viie
18
aasta tagant. 2024. aastal möödub viis aastat sellest, kui Vabariigi Valitsus kinnitas oma
16.01.2020. a valitsuskabineti istungil riigi osaluspoliitika põhimõtted esimest korda.
Eelnõu § 2 käsitleb jõustumist.
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. septembril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga lisatakse RVSi uute mõistetena „osaluspoliitika põhimõtted“ ning „omaniku
ootused“, mille täpsem selgitus on toodud vastavalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkte 5 ja 42
käsitlevas selgituses.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri RVS-iga seotud valdkonda.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele ning riigi osalusega
äriühingute ja sihtasutuste tegevuse mõju paremale arvestamisele riigi tegevuse planeerimisel.
Olulisema mõjuga on sellele osaluspoliitika põhimõtete koostamise ja regulaarse uuendamise
ning äriühingutele omaniku ootuste kinnitamise kohustuse sätestamine. Nende kaasabil on
ministeeriumidel osaluste valitsejatena ning äriühingute nõukogudel ja juhatustel võimalik
seada selgemaid eesmärke ning tegevus kavandada, mis lõppkokkuvõttes annab parema
tulemuse nii tegevus- kui ka finantseesmärkide saavutamisel.
Aruandluspõhimõtete muutmine ja prognooside esitamise sünkroniseerimine riigieelarve
strateegia protsessiga parandab nii riigi kui ka äriühingute ja sihtasutuste tegevuse kavandamise
kvaliteeti. Ühtlasi vähendab see bürokraatiat, kuna enam ei pea erinevatel ajahetkedel
prognoose koostama ja esitama. Info avalikustamise põhimõtete jätkuv täiendamine ning
vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine panustab äriühingute tegevuse tõhustamisse,
et vastata omaniku ja/ehk avalikkuse ootusele ning vähendab korruptsiooniriski.
Sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine RTKsse võimaldab sihtasutustel keskenduda
nende põhitegevusele ning samaaegselt parandada teenuse kvaliteeti ja kuluefektiivsust.
Mõju halduskoormusele.
Riigi osaluste valitsejate, asutajaõiguste teostajate ning äriühingute ja sihtasutuste töökoormus
peaks käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena langema. Eelkõige panustavad
sellesse eraldi osaluse valitsemise, asutaja- ja/või liikmeõiguste teostamise aruannete
koostamisest loobumine, finantsprognooside esitamise sünkroniseerimine riigieelarve
strateegia protsessiga ja avalikest allikatest kättesaadava info esitamise kohustustest loobumine.
7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
RVS muudatustega ei kaasne sisult uusi ülesandeid ei ministeeriumidele ega äriühingutele ja
sihtasutustele, kuna lisanduvateks asjadeks on ainult osaluspoliitika põhimõtted ning omaniku
ootused. Osaluspoliitika põhimõtete ajakohastamise viie aastane intervall on periood, mille
jooksul ka praegu on riigi osalemist puudutavaid küsimusi üle hinnatud ning omaniku ootuste
kehtestamine peaks muutma riigi eesmärkide seadmist selgemaks ja efektiivsemaks. Teised
19
muudatused on pigem koormust ja seega kulusid vähendava iseloomuga, kuid mille täpne
rahaline hindamine on keeruline.
Konkreetsemalt on hinnatud sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise mõju tuginedes
varem riigiasutuste arvestusteenuste konsolideerimise kogemusele, mille baasil hinnatakse
kogukulude vähenemist riigile ligi 427 tuhandele eurole aastas.
8. Rakendusaktid
Seletuskirjale on lisatud muutmist vajava rakendusakti kavand (lisa 1) – n-ö aruandluse määruse
eelnõu, mis kehtestatakse § 98 lõike 6 alusel.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 1. septembril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
suurematele riigi osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele.
Eelnõu esitati kooskõlastamisele kõikidele ministeeriumidele ning ühtlasi saadeti arvamuse
avaldamiseks kõikidele riigi osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele. 10. detsembriks
2020. a olid eelnõu vaikimisi ilma märkusteta kooskõlastanud Keskkonnaministeerium ja
Siseministeerium. Üldse ei ole reageerinud Maaeluministeerium ning ülejäänud ministeeriumid
kooskõlastasid märkustega/tingimuslikult. Märkuste ja tingimustega arvestamist on kajastatud
kooskõlastuste tabelis – vt lisa 1.
Äriühingutest ja sihtasutustes saatsid oma kommentaarid eelnõud AS Eesti Energia, AS Riigi
Kinnisvara, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kelle
kommentaaridega arvestamine on samuti kajastatud kooskõlastustabelis. Täiendavalt teatas
Lennuliiklusteeninduse AS, et neil märkusi ei ole.
______________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“……………..2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
20
Lisa 1 – kooskõlastusringi märkuste tabel
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Majandus- ja Esitatud sõnastuses eelnõu paragrahv 5 lõike 61 täienduse korral hõlmaks Mitte arvestatud.
Kommunikatsiooniminist regulatsioon ka nõukogudesse määratud isikuid, kes siis peavad olema Osaluse valitsemise korraldamisega seotud
eerium sõltumatud äriühingu tegevusvaldkonna reguleerimisest. Seda põhjusel, et sättes ülesanded on äriseadustikust lähtuvate aktsionäri
viidatakse igasugustele osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesannetele. või osaniku õiguste ja kohustuste täitmise
Üheks osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesandeks on RVS § 4 lg-s 1 korraldamine, nt üldkoosolekul otsuste poolt või
nimetatud riigi osalemise korraldamine aktsionäri, osaniku, asutaja või liikmena vastu hääletamiseks seisukoha kujundamine,
aktsiaseltsis, osaühingus, sihtasutuses või MTÜ-s. RVS §-d 80 ja 81 (juhtorgani üldkoosoleku või Vabariigi Valitsuse otsuste
liikme valimine) on osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesanne. Samuti ettevalmistamine, seisukohtade kujundamine
on nõukogu liikmena täidetavad ülesanded kõik seotud riigi osalemise äriühingule seatavate eesmärkide ja nende
korraldamisega. saavutamise kohta jne. Omaniku rolliks on ka
Eelnõu paragrahv 5 lõike 61 sättes tuleks loetletud kõikehõlmavast osaluse nõukogu liikmete valimine (lähtuvalt
valitsemise korraldamisest jätta välja juhtorgani liikmeõiguste teostamine. Selleks Nimetamiskomitee ettepanekust), kuid nõukogu
saaks sättele lisada lause, et „käesolevat lõike esimest lauset ei kohaldata liikme rolli täitmist ei saa äriseadustiku
juhtorgani liikme tegevusele“. tähenduses lugeda omaniku rolli täitmiseks, kuna
äriseadustikus on omaniku ja nõukogu õigused ja
rollid selgelt eristatud. Samuti on Riigikohtus
jõudnud järeldusele, et nõukogu liikmel on
hoolsus- ja lojaalsuskohustus äriühingu ees ning
riigi kui omaniku huvide tõhusa kaitse eest
seismine ei tohi vastuollu minna nõukogu liikme
kui juhtorgani liime kohustustega ühingu ees ega
kahjustada lubamatult ühingut. Seetõttu ei pea
Rahandusministeerium sõnastuse täiendamist
vajalikuks.
Majandus- ja Paragrahv 5 lõike 61 täiendavad puudused: 1) Mitte arvestatud - viide §le 4 on sättes
Kommunikatsiooniminist 1) sättes on üleliigsed sõnad „käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ja muid“, kuna rõhutamaks äriseadustikust ja sihtasutuste
eerium sõnad „ja muid“ hõlmavad ühtlasi ka §-s 4 nimetatut; seadusest tulenevate omaniku ja asutaja
2) kuna oluline on sätte kohaselt asjaolu, et osaluse valitsemise korraldamine ülesannete täitmist ning muude ülesannete all
oleks lahutatud äriühingu tegevusvaldkonna arendamisest, reguleerimisest ja peetakse silmas RVSist tulenevat osaluste
järelevalvest, siis ei oma tähtsust ega vaja eraldi rõhutamist, et osalust valitseva valitsemise korraldust, sh nt Vabariigi Valitsuse
ministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad selle äriühingu tegevusvaldkonna otsuse eelnõude ettevalmistamine jmt.
arendamine, reguleerimine ja järelevalve. Selliselt tuleks sättes asendada sõnad 2) Arvetatud ja dubleeriv sõnastus ära jäetud.
„Kui osalust valitseva ministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad ka selle 3) Sihtasutuste ja MTÜde puhul analoogset
äriühingu tegevusvaldkonna arendamine, reguleerimine või järelevalve selgepiirilist rollide eristamise nõude
teostamine, peavad käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ja muid osaluse kehtestamist riigivaraseadusega ei ole kaalutud,
valitsemise korraldamisega seotud ülesandeid“ sõnadega „Osaluse valitsemise kuna nende ühingute puhul ei ole üldjuhul
korraldamise seotud ülesandeid peavad“; tegemist turutegevustega ning huvide konflikti
3) sättes reguleeritakse vaid riigi äriühingute sõltumatust. Kas on plaanis võimalus riigi ning SA/MTÜ eesmärkide vahel või
samaväärset sõltumatust regulatsioonides tagada ka riigi asutatud sihtasutustele ebavõrdse kohtlemise risk teiste
ja riigi liikmesusega MTÜ-dele, sest ka nende ühinguvormide puhul peaks organisatsioonidega, millega riik ei ole seotud, on
tegevuste planeerimisel ja korraldamisel olema tagatud sarnane funktsionaalse Rahandusministeeriumi hinnangul oluliselt
tööjaotusega eraldatud selgepiiriline eristust? väiksem.
Haridus- ja 1. Eelnõu punkti 25 lõike 3 kohaselt tuleb asutajaõiguste teostajal esitada Arvestatud
Teadusministeerium sihtasutuste finantsplaanid rahandusministrile 1. märtsiks (§ 79 lg 3). Teeme
ettepaneku täpsustada finantsplaanidega seonduvat ja sõnastada „nõukogu
heaks kiidetud finantsplaani“.
Haridus- ja 2. Eelnõu punkti 25 lõikega 4 on lahendatud kohustus minna Riigi Tugiteenuste Arvestatud.
Teadusministeerium Keskuse (RTK) teenustele läbi sisetehingu mõiste ja tingimuste. Kuna RTK Seletuskirja on täiendatud. Põhikirjades võib
konkureerib turul, siis kohustus teenust RTK-st on juhul, kui täidetud on arvestusteenuse hankimise RTKst sätestada nii
riigihangete seaduse § 12 tingimused ja seetõttu võib loobuda hankemenetluse tingimuslikuna kui ainult kindla veendumuse
läbiviimisest. Seletuskirjas on välja toodud, et riigi sihtasutused peavad ise korral, et sihtasutus vastab sisetehingu mõistele
veenduma, et nad täidavad üle 80% riigi või tema kontrollitava muu juriidilise ja tingimustele. Sujuvaks üleminekuks RTK
isiku ülesandeid. Need sihtasutused, kes vastavat kriteeriumi ei täida, peavad teenusele on koostatud ajakava selliselt, et uueks
arvestusteenuse jätkuvalt ise korraldama või riigihanke korras teenuse ostma. põhikirjade seadusega kooskõlla viimise tähtajaks
Seega riigi tellimuste mahu muutudes võib kaduda võimalus sisetehingu raames on 31. detsember 2021.
teenust RTK-lt tellida. Palume seletuskirjas välja tuua, kas on mõeldud, et riigi
sihtasutused märgivad RTK-lt teenuse ostmise oma põhikirja tingimusliku
kohustusena. Samuti on eelnõus sästestatud asutajaõiguste teostaja kohustus
tagada, et sihtasutused viivad oma põhikirjadesse sisse arvestusteenuse RTK-sse
ülemineku sätted, ilma et eelnõus või seletuskirjas oleks välja toodud erisused
neile sihtasutustele, kelle üleminek on planeeritud hiljem kui aastal 2021. Palume
eelnõu vastavalt täiendada, nii et oleks selgelt aru saada, et arvestusteenuste
ülemineku sätted on võimalik viia sisse põhikirja üleandmisest tulenevate
tähtaegadega.
Haridus- ja 3. Eelnõu punktiga 33 lisatakse nõukogu liikmele täiendav kohustus esitada Mitte arvestatud.
Teadusministeerium Rahandusministeeriumile viimase nõudmisel § 83 lõike 1 punktis 2 esitatud Märkus on ekslik, kuna p 33 (nüüd p 34)
andmed (nimi, isikukood, haridustase jne), kuid ei eelnõust ega seletuskirjast ei muudatus annab õiguse küsida nõukogu liikme
selgu kohustuse lisamise põhjus. Palume selgitada, mis on täiendava kohustuse tegevuse kohta infot viidates § 84 lõike 1 punktile
lisamise põhjus ning kas nähakse ette regulaarset andmete esitamist või on 2.
jäetud võimalus üksikuteks päringuteks. Palume seletuskirja sellekohaselt
täiendada.
Haridus- ja 4. Eelnõu punktiga 52 ja riigivaraseaduse § 98 lõike 6 alusel kehtestatava Mitte arvestatud.
Teadusministeerium määrusega muudetakse MTÜ-des liikmeõiguste teostamise aruandluse korraldust Eesmärk on ühes spetsiifilises dokumendis anda
moel, mis läheb meie hinnangul vastuollu seletuskirjas välja toodud eelnõu ülevaade organisatsioonidest, mis on oma
eesmärgiga – vähendada halduskoormust läbi informatsiooni esitamise tegevuses suhteliselt iseseisvad, aga riik kasutab
vähendamise selle kohta, mis on kättesaadav läbi avalike allikate või ei ole enam neid oma eesmärkide saavutamiseks. Kui selle
ajakohane. Teeme ettepaneku nimetud aruandlus täielikult kaotada. ülevaate saamiseks viitavad
valdkonnaministeeriumid lisamaterjalidele, siis
see on aktsepteeritav. Eelkõige on küsimus selles,
mis on see minimaalne koondatud baasinfo, mille
pealt riigiülene tervikvaade kokku pannakse, et
tagada piisav ülevaade sellest, kas eraõiguslikes
juriidilistes isikutes osalemine täidab riigi
eesmärke.
Ühtlasi on MTÜde aruandlust muudetud oluliselt
vähemmahukaks, sh loobutud on
finantsprognooside küsimisest ka nende MTÜde
puhul, mille finantseerimine põhineb valdavalt
riigi vahenditel.
Haridus- ja 5.1. Teeme ettepaneku jälgida eelnõu eesmärki ning sätestada, et avalikult Põhimõtteliselt arvestatud.
Teadusministeerium kättesaadavat infot aruandluses ei dubleerida. Näiteks Haridus- ja Liikmeõigusi teostavad ministeeriumid võivad
Teadusministeeriumi puhul on nimetatud aruande aluseks olev info - endapoolse info edastamisel viidata juba
teadustaristu teekaart ja objektide loetelu, osaluskava, Euroopa Liidu olemasolevatele materjalidele, millest
partnerlustes osalemise strateegiline raamistik jne, avalikult kättesaadav ning Rahandusministeerium saaks koondaruande
infona sisuliselt struktureeritud. Samuti on Vabariigi Valitsuse tasandil vastu jaoks vajaliku info. Kuna informatsiooni
võetud otsused liikmesusega jätkamiseks. Seega tekitab aruandlus riigis esitamisele ei ole plaanis konkreetseid
täiendavat halduskoormust ja bürokraatiat ning ei anna sisulist lisandväärtust. vorminõudeid kehtestada, siis teistele asja- ja
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada määruse § 6 ’Liikmeõiguste teostamise ajakohastele materjalidele viitamine on sobilik.
aruanne’ lõiget 3 klausliga, et kui liikmeõiguste teostaja kinnitab, et liikmesusega Kui peetakse vajalikuks siiski määruses viitamise
seotud infot kogutakse riiklikul tasemel muu keskse aruandlusprotsessi raames võimalus sätestada, siis oleme valmis seda
ning viitab Rahandusministeeriumile vastava allika, siis määruses § 6 sätestatud määruse eelnõu menetluse käigus kaaluma.
informatsiooni ei esitata.
Haridus- ja 5.2. Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 6 lõike 3 sõnastust „esitab Osaliselt arvestatud.
Teadusministeerium liikmeõiguste teostaja vabas vormis seisukoha mittetulundusühingule seatud Lisasime selguse huvides määruse kavandisse
eesmärkide täitmise kohta“. Esiteks tekitab antud sõnastus küsimuse, kelle poolt liikmesuse eesmärkide täitmise seisukoha
on seatud eesmärgid, mille täitmist hinnata - MTÜle saavad eesmärke seada vaid esitamise, mida hõlmab sisuliselt ka määruse § 6
osanikud ühiselt, mitte aga üks liige. Teiseks ei peaks info, kas MTÜ on tervikuna lg 4 p 1.
oma eesmärgid täitnud, olema nimetatud aruande sisuks. Teeme ettepaneku
sõnastada punkt ümber liikmelisusele seatud eesmärkide täitmise hindamiseks.
Haridus- ja 5.3. Juhime tähelepanu, et määruse § 6 lõikes 4 sätestatud informatsiooni Osaliselt arvestatud.
Teadusministeerium kogumiseks vajalik halduskoormus ei ole proportsioonis infost saadava kasuga. Täiendasime sätet liikmesuse lõpetamisega. MTÜ
Planeeritav andmekoosseis vastab SA-de kohta kogutavale andmetele ning ei lähe lõpetamise vajaduse hinnangust loobumist ei pea
kokku MTÜde tegutsemise põhimõtetega. RM võimalikuks, kuna võib esineda ka juhtumeid,
- Näiteks tuleb esitada seisukoht MTÜ tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kus MTÜl ongi ainult kaks liiget ning siis sõltub
kohta. Arvestades, et MTÜ tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega (või kui selle tegevuse jätkumine riigi soovist jätkata
liikmete arv väheneb alla kahe), tekib küsimus, kas liikmeõiguste teostaja liikmena.
seisukoht MTÜ tegevus lõpetada peaks olema aluseks, et esitada riigi poolt läbi Samuti ei ole ette teada, kas MTÜ liitumise või
liikmeõiguste teostaja MTÜ üldkoosolekule ettepanek MTÜ tegevus lõpetada? jagunemise järgselt riigi huvi liikmena jätkata
Leiame, et tegemist oleks mitmes mõttes ebaproportsionaalse ettepanekuga. säilib või mitte, kuna liitumise või jagunemise
- Samuti tuleb esitada info MTÜde jagunemiste ja ühinemiste kohta. On küsitav, põhjused ja MTÜ edasine tegevus ei pruugi olla
kui palju mõjutab MTÜ jagunemine või ühinemine liikmeõiguste teostamise parimas kooskõlas riigi huvidega.
eesmärki, kui MTÜ põhikirjaline eesmärk ja tegevussuunad jäävad samaks. Näiteks Teistes riikides registreeritud ja tegutsevate
liitub sporti propageeriv MTÜ naaberlinnas sporti propageeriva MTÜga või toimub MTÜde osas ülevaate omamine on samuti
vastav jagunemine. oluline, et tagada riigi efektiivne tegevus,
- Juhime tähelepanu, et kuna määrus katab ka välismaiseid MTÜ-dega mistõttu peavad ka need RM arvates jätkuvalt
võrdsustatud organisatsioone, kuhu riik on andnud õiguse liikmeks astuda ja aruandlusega hõlmatud olema. Samas lisasime
liikmeõigusi teostada ning need võivad olla oma ülesehituselt ja erisuse juhtudeks, kui info hankimine on
tegutsemiskorralduselt väga erinevad, ei ole ei halduskoormuse osas mõistlik ega ebamõistlikult ressursimahukas.
ka saadava kasu osas proportsionaalne koguda nende kohta iga-aastaselt kogu
sätestatud infot, näiteks andmed ühinemiste ja jagunemiste kohta, erikontrollid
(arvestades, et vastavalt asukohariigi seadustele võib erikontrolli mõiste ja sisu
olla väga erinevad), andmed MTÜ lõpetamise põhjuste ja vara jaotuse kohta jne.
Haridus- ja 5.4 Teeme ettepaneku esitada § 6 lõikes 4 sätestatud info vaid juhul, kui see Mitte arvestatud.
Teadusministeerium omab olulist mõju liikmesusele seatud eesmärkide täitmisele ning ühendada see RM hinnangul on vajalik määratleda olulised
§ 6 lõikes 3 sätestatud seisukohaga. § 6 lõike 3 võimalik uus sõnastus: aspektid, mida MTÜdes osalemise kohta
’Mittetulundusühingu kohta, mille liikmesus ei ole kohustuslik, esitab kajastatakse, et oleks võrreldav info erinevate
liikmeõiguste teostaja vabas vormis seisukoha mittetulundusühingule seatud MTÜde liikmesuse põhjendatuse kohta. Seetõttu
eesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal. Koos seisukohaga esitatakse ei pea RM mõistlikuks täielikult vaba formaadi
muud olulised asjaolud või sündmused, mis võivad liikmesusele püstitatud rakendamist.
eesmärkide täitmist oluliselt mõjutada.
Haridus- ja 6. Juhime tähelepanu, et hetkel jääb mõnevõrra ebaselgeks eelnõu punktis 52 Osaliselt arvestatud.
Teadusministeerium lõikes 5 toodud tähtaeg, millal asutajaõiguste teostaja peab esitama seisukoha SAde puhul on sama kuupäev, mis äriühingutelgi,
sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta jm vastava informatsiooni (§ et asutajaõiguste teostajal oleks võimalik
98 lg 5). Eelnõus on see sätestatud kui kümne päeva jooksul alates seisukoht kujundada. ÄÜ osaluse valitsejal on see
majandusaasta aruande kinnitamise ja registrile esitamise tähtpäevast, mis peaks aeg sisuliselt nõukogu poolse aruande
sihtasutuste puhul olema 3 kuud majandusaasta lõppemisest arvates. Eelnõus on heakskiitmise hetkest alates, kuni aruande
aga viidatud sättele § 98 lg 1, mis reguleerib hoopis äriühingute tähtaega (4 kinnitamise ja esitamiseni + 10 päeva. Selguse
kuud). Kui eeldada, et lähtuda tuleks ikkagi sihtasutustele seatud tähtajast (§ 98 huvides oleme eelnõu uues versioonis tähtajad
lg 11 ), oleks see 10. aprill. Seletuskirjas lk 15 ja määruse eelnõus tuuakse aga määratlenud konkreetse kuupäevana.
kuupäevaliselt välja, et senine tähtaeg (30. mai) asendatakse 10. maiga. Palume
eelnõus ja seletuskirjast tähtaeg selgelt välja tuua, vajadusel nimetatud viide
korrastada ning kui on planeeritud aastane üleminekuaeg, ka see ära märkida.
Haridus- ja 7. Kuivõrd antud eelnõuga korrastatakse riigi osaluspoliitika põhimõtteid, teeme Ei võta lõplikku seisukohta.
Teadusministeerium ettepaneku võimalusel lahendada ka probleem seoses riigi osalemisega RM peab selles küsimuses vajalikuks
erinevates MTÜ-des. Leiame, et kaaluda tuleks võimaluse loomist, et erinevad Justiitsministeeriumi seisukohta, kas riiki saab
riigiasutused saaksid olla samaaegselt sama MTÜ liikmed ning neil kõigil oleks ka mittetulundusühingute seaduse mõttes
hääleõigus (RVS § 6 lg 4 koos mittetulundusühingute seadus muudatusega). juriidiliseks isikuks lugeda ainult kui ühte avalik-
Alternatiivselt eeltoodule võib kaaluda ka muudatust, mis võimaldaks õiguslikku juriidilist isikut Eesti Vabariiki.
riigiasutustel jätkata liikmena erialaliitudesse kuulumist, kuid neil oleks iga MTÜ Alternatiivsete lahendustena, mis võimaldaks riigi
raames ühine esindusõigus (kokku 1 hääl). erinevatel asutustel samaaegselt, kuid iseseisvalt
MTÜ teenustest/tegevusest kasu saada, võib
vaadelda järgmisi lahendusi:
a) RVSis sätestatakse, et MTÜ seaduse mõttes
loetakse juriidiliseks isikuks kõik Vabariigi
Valitsuse seaduses nimetatud täidesaatva
riigivõimu asutuse liigid;
b) MTÜ seaduses sätestatakse selge võimalus
pakkuda MTÜ teenuseid/tooteid ka
mitteliikmetele, kui nendeks on VV seaduses
nimetatud täidesaatva riigivõimu asutused.
Justiitsministeerium – Toetame lähenemist, et riigile kuuluvad äriühingud peavad eelnõu kohaselt Osaliselt arvestatud.
mitteametlik koostama ja avalikustama vastutustundliku ja jätkusuutliku äritegevuse aruande. Laiendame vastutustundliku ja jätkusuutlikkuse
korruptsiooniennetuse Teeme sellega seoses kaks ettepanekut: aruande kohustust suurematele sihtasutustele, so
tegevuskava 1) kohustama ka sihtasutusi sellise aruande esitama ning need kellel on auditikomitee moodustamise
ettevalmistamise raames 2) täpsustama RVS §-s 88 lisaks aruande kohustuse panemisel ka seda, mis selles kohustus. Samuti oleme lisanud baaskriteeriumid
tehtud ettepanekud aruandes minimaalselt sisalduma peab. Seda on kirjeldatud küll eelnõu jätkusuutlikkuse aruande sisule.
seletuskirjas, kuid ehk on mõistlik seda täpsustada ka eelnõus
Kaitseministeerium 1) Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 riigivaraseaduse § 33 täiendusega, Arvestatud.
mille kohaselt lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: Sellekohane säte lisatud eelnõusse.
„8) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule eriolukorra, kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tema ülesannete
täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.“
2020. a märtsis Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorra ajal tekkis
seoses olukorra lahendamisega asutustel ja ettevõtjatel vajadus kiireks abiks
isikukaitsevahendite osas, et tagada teenuste toimimine ja hädaolukorra
lahendamisega seotud ülesannete täitmine. Eriolukorra ajal tekkis nö turutõrge,
kus vajalikke vahendid ei olnud mõistliku aja jooksul saadaval, kuid vahendid olid
olemas riigi kogutud reservides. Olukorras, kus on ettenähtav riigivara
uuendamine, on mõistlik olemasoleva riigivara arvelt toetada isikuid, kes
osalevad või toetavad oma tegevusega erakorralise sündmuse lahendamist, kuid
kellel puuduvad sündmuse asetleidmise hetkel selleks vajalikud vahendid ning
nende soetamine ja kohale toimetamine on aeganõudev või takistatud.
Vahendite puudumine võib oluliselt mõjutada sündmuse lahendamise
efektiivsust.
Seetõttu on mõistlik lubada riigivara võõrandamist, eeldusel et see aitab kaasa
isiku ülesannete täitmisele või sündmuse lahendamisele (nt tagab avalike
teenuste toimimise). Riigivara võõrandamise otsustamisel tuleb arvestada, et
ohtu ei seataks muude riigi ülesannete täitmine (sõjalise valmisoleku hoidmine,
kütuse varu tagamine tarnetõrke korral jne).
Samas tuleb antud juhul jälgida, et vara tasuta või alla hariliku väärtuse
võõrandamise korral oleks toiming seotud isiku ülesannete täitmisega või muu
avaliku eesmärgiga. Näiteks kaitsemaskide jagamine nakatumiste ära hoidmiseks
või meditsiiniseadmete andmine haigestunute raviks. Samuti tuleb järgida, et
võõrandatavat vara ei kasutataks kasu saamise eesmärgil (nt edasimüük), sh
tasuliste teenuste osutamiseks.
Kaitseministeerium 2) Juhime tähelepanu, et kui eelnõu § 1 punktiga 1 on plaanis muuta Arvestatud.
riigivaraseaduse § 2 lõiget 9, tuues sisse riigi osalusega äriühingu tütarettevõtja, Sõnastame börsil noteeritud ettevõtetele RVSi
jääb selgusetuks, miks on vajalik eelnõu § 1 punktiga 2 lisada § 2 lõige 10, mis nõuete mitterakendumise läbi
omakorda viitab § 2 lõikele 9 ja lisab, et eeltoodud lõiget kohaldatakse ka konsolideerimisgruppi kuulumise. § 2 lõiget 9
eelmises lõikes nimetatud äriühingute tütarettevõtjate puhul. Ka seletuskirjast ei täiendame, kuna võib esineda olukord, kus riigi
selgu, mida need muudatused koos juurde annavad. Oleme seisukohal, et osalusega äriühing ise ei ole noteeritud, kuid
muudatusega soovitud eesmärk on saavutatav ühe või teise muudatusega. mõni tema konsolideerimisgrupi tütarettevõtja
võib seda olla. Tütarettevõtjad lisame, kuna ka
nende puhul, mis ise ei ole börsil noteeritud, kuid
nende emaettevõtja on, tuleb järgida
börsireegleid.
Kaitseministeerium 3) Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktiga 25 plaanitavat muudatust, Arvestatud
mille kohaselt täiendatakse § 79 lõikega 3. Nimelt jääb muudatusest selgusetuks,
kas eeldatakse, et muudatuses toodud nõue tuleb sätestada sama paragrahvi
lõikes 2 nimetamata sihtasutuse põhikirjas.
Kaitseministeerium 4) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt täiendatakse Osaliselt arvestatud.
riigivaraseaduse § 99 lõike 2 esimest lauset pärast sõna „aruannete“ tekstiosaga § 98 lg 1 hõlmab muuhulgas ühingute
„,seisukohtade ja informatsiooni“, kuid seletuskirja kohaselt asendatakse seni majandusaasta aruandeid, mida kasutatakse
koostatud ja Rahandusministeeriumile koondaruande sisendmaterjaliks esitatud koondaruande koostamisel, mistõttu on sõnastus
korrektne.
osaluste valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruanded
seisukohtade ja informatsiooniga.
Kaitseministeerium 5) Palun vaadata üle seletuskirjas § 1 punktide numeratsioon. Nimelt on ekslikult Arvestatud
märgitud, et riigivaraseaduse § 78 lõike 8 punkti 3 muudatus on eelnõu § 1
punktis 43, kuid eelnõu kohaselt on nimetatud muudatus § 1 punktis 24.
Kultuuriministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse RVS-i § 79 lõikega 4, mille kohaselt peab Arvestatud.
asutajaõiguste teostaja hoolitsema, et riigi sihtasutuse, kes vastab riigihangete Seletuskirja on täiendatud ning on antud
seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele, põhikirjas ülevaade sihtasutuse põhiselt, millal RTK neile
on sätestatud tema kohustus korraldada oma arvestusteenused Riigi arvestusteenust pakkuma hakkab.
Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) kaudu. Eelnõust ja seletuskirjast aga ei
selgu, mis ajast keskse arvestusteenuse kasutamine riigi sihtasutustele
kohustuslikuks muutub. Seaduse kavandatav jõustumisaeg on 2021. aasta 1.
jaanuar ning sihtasutuste põhikirjad tuleb muudatustega vastavusse viia nelja
kuu jooksul ehk hiljemalt 2021. aasta 1. maiks. Sellest võiks järeldada, et
kohustus tekib viimasest nimetatud kuupäevast. Samas on koostatud
arvestusteenuse RTK-sse konsolideerimise ajakava, mille kohaselt toimuvad osad
Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtasutuste üleminekud alles seisuga 1.
jaanuar 2023. Palume eelnõus ja seletuskirjas seda küsimust täpsustada.
Kultuuriministeerium 2. Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse RVS-i § 98, täiendades seda lõikega 11 , Arvestatud.
millega muu hulgas lühendatakse sihtasutuste majandusaasta aruannete Seletuskirja on täiendatud. Seoses eesmärgiga
koostamise ja kinnitamise tähtaega seniselt neljalt kuult kolmele kuule. Eelnõu koostada ja esitada edaspidi RVS § 99 lõikes 2
seletuskirjas on muudatuse selgitusena märgitud üksnes, et võrreldes nimetatud koondaruanne Vabariigi Valitsusele
äriühingutega ei ole sihtasutustel majandusaasta aruannete koostamiseks ja enne 30. juunit, on vaja tuua
kinnitamiseks sama palju aega vaja. See ei põhjenda muudatuse vajadust Rahandusministeeriumile sisendi esitamine
sisuliselt, miks riigi asutatud sihtasutuste puhul on majandusaasta aruande mõnevõrra varasemaks senisest asutajaõiguste
kinnitamise kohta vajalik kehtestada üldisest sihtasutuste seaduse §-st 34 erinev teostamise aruannete esitamise tähtajast.
regulatsioon ja lühem tähtaeg. Eelnõu teisi punkte arvestades on tähtaja Selleks, et asutajaõiguste teostajatel oleks
lühendamine seotud asutajaõiguste teostamise aruannete koostamise kohustuse piisavalt varakult informatsioon, millele tuginedes
kaotamisega. Senise 1. juuniks esitatava aruande asemel oodatakse koondaruande sisend esitada, on vaja
asutajaõiguste teostajatelt 10. maiks seisukohti riigi asutatud sihtasutusele varasemaks tuua ka sihtasutuste majandusaasta
seatud eesmärkide täitmise kohta. See eeldab ka varasemat majandusaasta aruannete kinnitamine nõukogu poolt. Etappide
aruannete kinnitamist ja esitamist. poolest (aruande koostamine juhatuse poolt,
Palume eelnõu seletuskirjas muudatuse sisulist vajaduse põhjendust täiendada. auditeerimine ja nõukogu poolne kinnitamine) on
sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine
võrreldav äriühingutega, mille puhul peab samad
etapid jõudma samuti kolme kuu jooksul läbida,
et üldkoosolek jõuaks aruande kinnitada nelja
kuu jooksul.
Kultuuriministeerium 3. Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse muu hulgas RVS-i § 98 lõikeid 4 ja 5, mis Arvestatud.
käsitlevad liikmeõiguste teostajalt Rahandusministeeriumile igal aastal esitatavat Eelnõu uues versioonis on majandusaasta
informatsiooni ja seisukohti ning selle esitamise tähtaega. Kehtiva RVS-i § 98 aruannete esitamise tähtaeg määratud
lõike 4 kohaselt esitab liikmeõiguste tõestaja aruande Rahandusministeeriumile konkreetse kuupäevana - äriühingud ja
1. augustiks. Eelnõuga muudetakse informatsiooni ja seisukohtade esitamise sihtasutused 10. mai ning MTÜd 10. juuli.
tähtaeg 10. maiks. Kui äriühingute ja sihtasutuste puhul on osaluse valitsejal ja
asutajaõiguste teostajal võimalik eesmärkide täitmise kohta seisukohtade
kujundamisel muu hulgas aluseks võtta selleks ajaks kinnitatud majandusaasta
aruanded, siis juhime tähelepanu, et mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5
kohaselt esitatakse mittetulundusühingu kinnitatud majandusaasta aruanne
registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Seega jääb
ebaselgeks, miks mittetulundusühingute puhul muudetakse eelnõuga senine 1.
augustiks andmete esitamise tähtaeg 10. maiks ning millistele andmetele
tuginedes peaks liikmeõiguste teostaja oma seisukoha kujundama, kui
majandusaasta aruanne selleks hetkeks kättesaadav ei ole. Teeme ettepaneku, et
liikmeõiguste teostaja esitaks Rahandusministeeriumile informatsiooni ja
seisukohad mittetulundusühingute kohta jätkuvalt 1. augustiks.
Kultuuriministeerium 4. Tähelepanekud seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandi (aruandluse Arvestatud.
määruse eelnõu) kohta: Kõikide ettepanekutega on arvestatud ning
1) Kuivõrd RVS-s loobutakse liikmeõiguste teostamise aruannete koostamisest, muuhulgas on erikontrollide asemel kasutatud
siis rakendusakti 4. peatüki pealkiri võiks „Liikmeõiguste teostamise aruanne“ mittetulundusühingute seaduse sõnastust -
asemel olla sarnaselt kahe eelneva peatükiga „Liikmeõiguste teostamine ja revisjon või audiitorkontroll.
eesmärkide täitmine“.
2) Rakendusakti eelnõu § 6 lõike 4 punkti 1 kohaselt esitab liikmeõiguste teostaja
seisukoha mittetulundusühingu tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise
kohta. Jääb selgusetuks, millise informatsiooni esitamist antud punktis oodatakse
juhul, kui mittetulundusühingu lõpetamise otsustamine ei sõltu riigist. Leiame, et
selles punktis peaks liikmeõiguste teostaja andma seisukoha liikmeks olemise
jätkamise või lõpetamise kohta.
3) Rakendusakti eelnõu § 6 lõike 4 punkti 2 kohaselt esitab liikmeõiguste teostaja
ülevaate mittetulundusühingus läbi viidud erikontrollidest. Jääb selgusetuks,
milliseid erikontrolle selles punktis silmas on peetud. RVS-i § 87 punkti 5 kohaselt
on osaluse valitsejal või
asutajaõiguste teostajal õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks
enda juhitava asutuse struktuuriüksust üksnes äriühingus või sihtasutuses.
4) Rakendusakti eelnõu § 6 lõike 4 punkti 4 tuleks täiendada sõnadega „või
liikmeks olemise lõpetamise“.
5) Rakendusakti eelnõu § 6 lõike 4 punktis 5 tuleks sõnade „asutajaõiguste
teostamisest“ asemel kasutada sõnu „liikmeõiguste teostamisest“.
Sotsiaalministeerium Kooskõlastame riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu ainult juhul, kui riigi Arvestatud.
(osalusel) asutatud haiglatele ja teistele Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Sihtasutuste arvestusteenuse ülemineku
olevatele riigi asutatud sihtasutustele ei laiene kohustus korraldada oma kontseptsioonis on määratletud ajakava, millal
arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaudu. igat konkreetset SAd RTK teenindama hakkab.
Ühtlasi ei ole seal hõlmatud Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala haiglaid ning nende puhul rakendub
eelnõus olev mehhanism, kus RTK teenusele
mitteüleminek lepitakse kokku
Rahandusministeeriumiga. Seletuskiri on
täiendatud.
Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu punktiga 25 täiendatakse riigivaraseaduse § 79 lõikega 4, mis kohustab Sisuliselt arvestatud.
riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele Seletuskirja on täiendatud ülevaatega, millised
vastava sihtasutuse põhikirjas sätestama sihtasutuse kohustuse korraldada oma SAd lähevad üle RTK teenindamisele ning mis
arvestusteenus RTK kaudu. Rahandusministeeriumi 27.10.2020 e-kirja järgi ei ajakavaga. Haiglad ei ole kavaga hõlmatud ning
kohaldu see nõue riigi sihtasutusest haiglatele. Märgime, et riigi sihtasutuste nende puhul rakendatakse eelnõus ette nähtud
arvestusteenuse konsolideerimist käsitlev analüüs ei hõlma Sotsiaalministeeriumi võimalust kokkuleppel Rahandusministeeriumiga
valitsemisalas olevaid sihtasutusi, mistõttu tuleb ka need jätta riigivaraseaduse § RKT teenusele mitte üle minna.
79 lõike 4 kavandatavast regulatsioonist välja.
Palume seega eelnõu sõnastust muuta, nähes ülalmainitud kohustuse osas
sõnaselgelt ette erandi riigi osalusel asutatud haiglatele ja Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas olevatele riigi sihtasutustele, st mitte laiendada neile kohustust
korraldada arvestusteenuseid RTK kaudu. RTK arvestusteenusele üleminek sõltub
olulisel määral RTK võimekusest haiglatele ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
olevatele riigi sihtasutustele arvestusteenust pakkuda, sh rahastada ülemineku
teostamiseks vajalikke infosüsteemide arendusi. Kohustuse üldine määratlemine
riigivaraseaduses on asjakohane riigihangete seaduse vaatest, kuid juurutamise
ajakava määratlemine peab lähtuma võimekusest ning tuleks jätta asutajaõiguste
teostaja või sihtasutuse nõukogu määratleda. Ühtlasi palume meile edastada
kooskõlastamise järgselt muudetud eelnõu ning kooskõlastustabel.
Käesolevas punktis toodud märkuse arvestamata jätmisel ei saa me paraku
eelnõud kooskõlastada.
Sotsiaalministeerium 2. Eelnõu punktiga 47 muudetakse riigivaraseaduse § 97 lõike 1 punkte 1 ja 2, Mitte arvestatud.
nähes riigi äriühingutele ja sihtasutustele ette oma veebilehel majandusaasta Sätte eesmärgiks on võimaldada kõigil soovijail
kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande avaldamise kohustuse võrreldes ühinguspetsiifilist infot saada võimalikult lihtsalt
eelmise aasta sama perioodi andmetega. kättesaadava ja ülevaatlikuna. Taolist infot
Selgitame, et andmete avaldamise kohustus on ka kehtiva riigivaraseaduse alusel, otsitakse esmajärjekorras huvi pakkuva
eelnõuga lisandub kohustus esitada majandustulemuste andmed viisil, et neid organisatsiooni enda infokanalist, milleks
saaks alati võrrelda eelmise aasta sama perioodi tulemustega. Seletuskirja tänapäeval on organisatsiooni enda veebileht.
kohaselt on muudatuse eesmärk tagada parem arusaam äriühingute ja Ühtlasi oleme seisukohal, et majandustulemuste
sihtasutuste tegevusest ja majandustulemusi mõjutanud asjaoludest ning võrreldaval kujul esitamine, ei ole oluline
andmete esitamine eelnõus ettenähtud formaadis võimaldab asutuste tegevuse lisakoormus, kuna sihtasutuste enda
dünaamikast lihtsamini ülevaadet saada. Nimetatud kohustus laieneb ka riigi juhtorganitele antakse majandustulemuste info
sihtasutusest haiglatele, kelle osas me ei pea seda mõistlikuks, sest sellega sarnases formaadis.
kaasneb täiendav halduskoormus ning lisaks on nõutavad andmed juba veebist
kättesaadavad.
Tervise Arengu Instituut avaldab haiglavõrgu arengukava haiglate tulud ja kulud
kujul, mis võimaldab soovitud perioode, haiglaid ja kululiike võrrelda:
HVA haiglate tulud:
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__11
HAHaiglad/H
H02.px/
HVA haiglate kulud:
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__11
HAHaiglad/H
H03.px/
Märgime, et seletuskirjas toodud eesmärki on võimalik saavutada ka
äriühingutele ja sihtasutustele andmete võrdlemise kohustust panemata:
Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi arendusega. See looks
võimaluse ühe päringuga saada ühest ja samast kohast soovitud asutuste
andmeid ja võrdlusandmeid. Eelnõu kohaselt on andmete avaldamise esmaseks
kohaks asutuse veebileht. Andmete saamine tsentraalselt oleks
kasutajasõbralikum.
Sotsiaalministeerium 3. Eelnõu punktiga 51 täiendatakse riigivaraseaduse § 98 lõikega 11 , mis Mitte arvestatud.
kohustab riigi asutatud sihtasutusi kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada Äriühingud peavad juba täna sisuliselt 3 kuu
see registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sellega jooksul aruande auditeeritud ja nõukogu poolt
lühendatakse majandusaasta aruande esitamise tähtaega praegusega võrreldes heaks kiidetud saama, et üldkoosolek jõuaks selle
ühe kuu võrra. Leiame, et riigi asutatud sihtasutuse puhul tuleks rakendada sama aprilli lõpuks kinnitada. Auditikomitee on ka
majandusaasta esitamise tähtaega, mis kehtib riigi osalusega äriühingutele, st suurematel äriühingutel ning see pole olnud
kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu takistuseks ajakavas püsimisele. Ühtlasi RM
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. hinnangul muudatus sisulist hinnatõusu kaasa ei
Antud muudatus tooks auditite ajagraafiku ühe kuu võrra varasemale perioodile too, kuna auditit saab planeerida ja teostada
(jaanuar– veebruar) ja kuna antud perioodi näol on tegemist kõige intensiivsema mitmeetapiliselt.
auditeerimise perioodiga, kaasneks sellega auditikulude märkimisväärne tõus.
Seletuskirjas on põhjendusena toodud, et „sihtasutuste majandusaasta aruanded
kinnitatakse nõukogude poolt, aga äriühingutel on üks tasand üldkoosolekuna
lisaks“. Haiglate puhul on täiendavaks tasemeks auditikomitee, mis sarnaselt
nõukogu rolliga äriühingutes annab oma hinnangu majandusaasta aruande
kohta.
Välisministeerium Palume täiendada riigivaraseadust ja lisada § 91 lõikesse 3 punkt 41, mis Arvestatud.
sätestaks, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrust ei kohaldata ka Vastav säte lisatud eelnõusse.
juhtudel kui kinnisvara asub välisriigis.
Riigivaraseaduse kehtiva sõnastuse kohaselt on Välisministeerium kohustatud
Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrusega nr 16 „Hoonestatud kinnisvara
kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ kehtestatud
hoonestatud kinnisvara kasutuslepingu vormi kasutama ka välisriigis. See on
sageli praktikas aga raskendatud, kuna välismaised kasutusse andjad ei ole
üldjuhul nõus määruses toodud kasutuslepingut sõlmima. Tavajuhtumil soovivad
välismaised kasutusse andjad kasutada endi poolt koostatud või kohalikele
tavadele vastavat lepingut. Samuti võib probleeme tekitada määruses toodud
kasutuslepingu vastavus kinnisvara asukohariigi õigusele, mistõttu ei ole
otstarbekas seda kasutuslepingut välisriikides kasutada.
Ettepanek on kooskõlas ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse mõttega, mille § 33
lõike 4 kohaselt, kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada
kinnisasja, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud kinnisasja
asukohariigiga.
Keskkonnaministeerium Kooskõlastas märkusteta
Siseministeerium
ARVAMUSE AVALDAJAD:
Eesti Energia AS 1. Seaduse kohaldamise erisustes tütarettevõtja regulatsioon on ebaselge RVS Arvestatud.
reguleerib riigivara valitsemist ja paragrahvis 2 on piiritletud seaduse RVS kohalduvus on eelnõu uues versioonis
kohaldamise erisused, mille kohta on eelnõus tehtud sõnastuse muudatus lahendatud läbi konsolideerimisgrupi.
lõikesse 9 ja lisatud lõige 10.
Nendes muudatustes on eraldi välja toodud riigi osalusega äriühingu
tütarettevõtjad. Eelnõu sõnastusega ei kohaldata seaduse sätteid, mis ei ole
kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe
avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega, järgmiste äriühingute puhul,
mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille
väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus:
1) riigi osalusega äriühing;
2) riigi osalusega äriühingu tütarettevõtja.
Ühtlasi täiendatakse paragrahvi lõikega 10, et sama paragrahvi lõiget 9
kohaldatakse ka samas lõikes nimetatud äriühingute tütarettevõtjate puhul.
Seletuskirjas on muudatuste juures põhjendatud, et muudatus laiendab riigi
osalusega äriühingu noteeritud tütarettevõtjatele erandit.
Seletuskirja kohaselt senist erandiga kaetud isikute ringi laiendatakse, küll aga ei
ole sõnastus ühemõtteliselt arusaadav ja tekitab rohkem ebaselgust – milline on
subjektide ring, kellele siiski RVS-i kohaldatakse.
Riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjaid eraldi esile tuua on asjakohatu ja see
tuleks eelnõust välja jätta, kui RVS-i neile tervikuna ei kohaldata, vaid seda
käsitletakse paragrahvis 88 (riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused). Juhul
kui on vältimatu vajadus kohaldada riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjatele
mõnd üksikut konkreetset RVS-i sätet, tuleb seda selgelt välja tuua. Kõnelausel
juhul, kus kavandatav sõnastus reguleerib käitumist kohaldamise kollisiooni
korral, ei ole piisava õigusselgusega RVS-i subjektide üheselt määratlemiseks.
Eesti Energia AS 2. Juhatuse liikme konkurentsikeelu hüvitise maksimummäära kehtestamine on Mitte arvestatud.
ebavajalik ja riigile pigem kahjulik Eelnõuga kavandatakse täiendada paragrahvi Riik on valinud lähenemise, et riigi osalusega
86 lõikega 4, mille kohaselt juhatuse liikmele võib pärast juhatuse liikme volituste ühingute juhtide tasustamist ning põhipalgale
perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu lisaks makstavate tasude põhimõtteid
jooksul. Ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool volituste ühtlustatakse riigivaraseaduses. Praegu on seda
lõppemise ajal kehtinud kuutasu. tehtud tulemustasu ja lahkumishüvitiste puhul.
Selgituskirjas on põhjendatud, et kehtivas seaduses ei ole seda küsimust üldse Konkurentsikeelu kompenseerimist ei ole senini
reguleeritud, mistõttu ka seni kasutatud praktika, kus konkurentsikeeld ja selle reguleeritud, mistõttu on väljendatud ebaselgust
eest makstav tasu on kokku lepitud juhatuse liikme lepingus, on olnud ja küsitavust konkurentsikeelu eest
ebamäärane. Samuti on esile toodud, et tasu välja maksmine, kas igakuiselt või kompenseerimise lubatavuse osas. Selguse
mõne muu graafiku alusel jääb nõukogu otsustuspädevusse. Taoline regulatsioon huvides ongi osaluspoliitika põhimõtetes heaks
on kooskõlas ka üldise turupraktikaga. Regulatsioon, millega määratletakse kiidetud, et RVSis tuleb põhimõtted sätestada,
hüvitise maksimummäär, ei ole lahenduseks seletuskirjas toodud võimalikele millest nõukogud oma otsuseid tehes lähtuda
probleemkohtadele. Puudub vajadus tasumäära reguleerimiseks ja seda pole seni saavad.
seaduses tehtud, kuivõrd selleks pole tõusetunud vajadust. Põhjendamata ja Tasu turupraktikale vastavuse osas on
meelevaldselt üldistav on selgitus ebamäärasuse kohta praktikas, kus seda on konsulteeritud Nimetamiskomitee esimese
kokku lepitud juhatuse liikme lepingus. Nõukogu otsus ei ole ebamäärane ja koosseisu erasektori esindajatega.
puudub vajadus ühetaolisuste otsustuste järele.
Konkurentsikeelu kokkulepe on tippjuhtide valimisel kandidaadi jaoks olulise
kaaluga. Kui tippjuhid kaaluvad võimalusi riigile kuuluvates ühingutesse
panustada, tehakse seda pikema vaatega tulevikku ja sinna on hõlmatud ka
võimalik edasine karjäär juhina peale teenistusaega.
Kokkulepe, mis valdkondi see hõlmaks, millise territoriaalse piiranguga kui kaua
ning millise hüvitise eest konkurentsivõimalust piiratakse – see on läbirääkimiste
küsimus ja peabki olema igakordne personaalne kokkulepe konkreetse isikuga.
Paslik on võrrelda analoogia korras, et töölepingulises suhtes konkurentsi
piiramise kohta seadus mõistlikku suurust ette ei anna ning arvestada tuleb iga
juhtumi asjaolusid. Oluline on pöörata tähelepanu, et mida rangem on piirang,
seda suurem peaks olema hüvitis. Tasu sõltub muuhulgas piirangu ulatusest – mis
sektoris, millistes valdkondades ja millistes riikides on konkureerimine keelatud.
Toome näitena, et Eesti Energia kontsern on rahvusvahelise suunitlusega äri ning
pelgalt Eestiga territoriaalse piirangu kehtestamine, ei pruugi olla mõistlik.
Riigile kuuluvad erinevates valdkondades tegutsevad äriühingud ning iga juhatuse
liikme konkurentsipiirangu otsustus peab olema kaalutud eraldi kaasusena,
arvestades äri ja tema juhti.
Piirangu kehtestamisel asetab riik talle kuuluvate äriühingud ebasoodsamasse
olukorda võrreldes teiste ettevõtjatega, milles riigil pole osalust.
Toetame juhtimisorganite teadmiste edendamist parimate otsuste tegemiseks –
laiapõhjaliste teadmiste najal saab tõusta otsustusorganite tehtavate otsuste
praktika ning langeb vajadus praktika ühtlustamise ettekäändel seaduses
reguleerida tingimust, mis on olnud ja parima tulemuse nimel peabki jääma
läbirääkimiste küsimuseks. Rahandusministeerium on tänuväärselt vedanud
osaluspoliitika ja riigiülesannete täitmise koolitusi äriühingute nõukogude
liikmetele, mida on mõistlik edaspidi jätkata.
Konkurentsipiirangu kehtestamisel ei tähenda see seda, et esialgset piirangut
juhatuse liikmele lahkumisel määrates ei või selle ajalist kestvust hiljem
lühendada. Seetõttu ei ole mõistlik seletuskirjas tuua välja, et nõukogu
otsuspädevus on kas maksta see ühekordse maksena isikule välja. Kui langeb
vajadus selle jätkamiseks, on ühing teinud ebamõistliku kulu, kui maksimaalse aja
eest on maksimaalne määr ühekordse tasuna väljamakstud. Piirang peab olema
vajalik ühingule võimaliku kahju ära hoidmiseks konkreetses ajalises vaates ning
tegemist ei peaks olema lahkumishüvitise teisendiga.
Meile ei ole teada, et taoline regulatsioon on kooskõlas ka üldise turupraktikaga,
nagu seletuskirjas on märgitud.
Eesti Energia AS 3. Finantsplaani esitamine 1. märtsiks kavandatavas mahus ei ole realistlikult Mitte arvestatud.
teostatav Riigieelarve strateegia koostamiseks peavad
Eelnõu § 98 lõike 6 alusel kehtestava määruse „Nõuded riigi osaluse valitseja ning ministeeriumid esitama oma sisendi 1. märtsiks,
asutaja- ja liikmeõiguste teostaja poolt esitatavatele seisukohtadele ja sh äriühingute dividende ja kapitalivajaduse
informatsioonile“ paragrahvis 7 reguleeritakse esitatavaid andmed äriühingu ja kohta. Kui ühingute sisendit ei ole võimalik selleks
sihtasutuse finantseesmärkide kohta. Sealse lõike 1 kohaselt esitatakse selle ajaks saada, siis peab riik omanikuna määratlema
äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse vastavad eeldused/ootused, mis lõppkokkuvõttes
finantseesmärkide kohta 1. märtsiks finantsplaan lähtudes riigieelarve seaduse § võib viia arusaamatuseni riigi ja äriühingute
12 lõike 2 alusel kehtestatud korrast. Viimane omakorda viitab rahandusministri vahel. Riik ega ühingud ei saaks sel juhul
määrusele „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, usaldusväärselt oma tegevust planeerida.
finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse Jääme varasema seisukoha juurde ja peame
arvestusmetoodika“, mille paragrahv 6 täpsustab finantsplaani esitamist, mis vajalikuks, et ühingud oma planeerimisprotsessi
omakorda viitab riigieelarve seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud perioodile. Niisiis vastavalt kujundavad. Märgime omalt poolt, et
tuleks kõnealune finantsplaan esitada oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud prognoosi täpsuse vähenemine kaugemas
eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. tulevikus on paratamatus ja sellega on
Märgime, et sidumine riigieelarve seadusega kavandatavaks tähtajaks ja mahuks arvestatud, muuhulgas koostatakse ka riigi
ei ole eluliselt elluviidav. Järgneva kolme eelarveaasta kohta teabe esitamine on eelarvestrateegia neljaks järgnevaks
realistlikel prognoosidel põhinev ja ühingu strateegiaga seotud, samas kui eelarveaastaks. Rahandusministeerium ei nõustu
neljanda eelarveaasta kohta oleks tegemist ennustusliku vaatega, mis ei tugine väitega, et neljaks järgnevaks eelarveaastaks
kavale ega andmetele. Tänapäeva kiirelt muutuvates majandusoludes on finantsplaani koostamine ei ole eluliselt
konkreetse finantsplaani jaoks neljanda eelarveaasta kohta esitatav andmete elluviidav, samas kui järgnevaks kolmeks aastaks
kogum oletuslik, niisiis poleks sel sisulist väärtust riigi jaoks. on. Samuti ei nõustu Rahandusministeerium
Eesti Energia AS uuendab oma strateegiat iga-aastaselt, hõlmates sellesse kogu väitega, et finantsplaani esitamise tähtaja
kontserni allüksused. Sellise suurusega ühingul algab strateegia uuendamise nihutamine kahe või kolme kuu võrra hilisemaks
protsess iga aasta alguses ja kestab 4-6 kuud. See tähendab aga omakorda, et muudaks finantsplaani neljanda prognoosiaasta
märtsiks ei ole valmis ka strateegia, mille pinnalt neljanda eelarveaasta täpsust olulisel määral.
prognoose võiks teha.
Teeme ettepaneku finantsplaani andmeid küsida kuni järgneva kolme
eelarveaasta kohta. Kui eelnõuga siiski jäädakse seisukoha juurde, et neljanda
eelarveaasta kohta tuleb plaan esitada, siis selle esitamine peaks olema hilisem
ning märtsikuu asemel esitataks maikuus.
Riigi Kinnisvara AS Eelnõu § 77 lg 2 sätestab (ref): „Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 Mitte arvestatud.
nimetatud dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos Riik peab riigieelarve strateegia ja järgmise aasta
äriühingu jooksva ning järgneva nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest riigieelarve ette valmistama riigieelarve seaduses
vastutavale ministrile igal aastal 1. märtsiks“. sätestatud tähtajaks ning tagamaks selle
Riigi Kinnisvara AS-i hinnangul võib kõnealune muudatus tekitada problemaatilise võimalikult hea kvaliteedi on vaja võimalikult
olukorra, kus kasumi jaotamise ettepanek tuleb osaluse valitsejal valdkonna eest värsket sisendit ka äriühingutelt. Teades omaniku
vastutavale ministrile esitada enne, kui lõplikud aruanded valminud ning juhatus poolset dividendiootust ette on ka äriühingutel
on vastavasisulise ettepaneku esitanud. Lisaks võib vahepealsel perioodil parem planeerida oma tegevust ja
(märtsis) esineda asjaolusid, mis kasumi jaotamise ettepanekut mõjutavad. finantsvahendeid. Sõnastuse täiendamine sõnaga
Seetõttu oleks mõistlik täpsustada, et tegemist on üksnes prognoositava "prognoositav" ei muuda sisu poolest midagi,
dividendisumma või -määraga (mis võib muutuda ning mis ei piira/kitsenda kuna osaluse valitseja peab tegema ettepaneku,
juhatuse õiguspädevust vastavas osas). mis ei pruugi olla lõplik. Konkreetne ja lõplik
Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku sõnastada Eelnõu § 77 lg 2 alljärgnevalt (ref): dividendisumma otsustatakse majandusaasta
„Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prognoositava tulemuste lõplikul selgumisel.
dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva
ning järgneva nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale ministrile igal
aastal 1. märtsiks“.
Riigi Kinnisvara AS Eelnõu § 86 lg 4 sätestab (ref): „juhatuse liikmele võib pärast juhatuse liikme Sisuliselt arvestatud.
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 Kuna eelnõuga ei ole põhimõtete kohaldumist
kuu jooksul. Ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool volituste tagasiulatuvalt ette nähtud, siis hakkabki uus
lõppemise ajal kehtinud kuutasu“. reegel kohalduma nendele kokkulepetele, mis
Juhime tähelepanu, et kõnealune sätte rakendumisel võivad juba sõlmitud st sõlmitakse pärast põhikirjade kooskõlla viimist
kehtivad juhatuse liikmete lepingud seadusega vastuollu minna. Võttes arvesse RVS muudatustega.
isikute õiguspärast ootust, et nende õigusi tagantjärgi ei kitsendata ning lepingust
tulenevad õigused jäävad kehtima, teeme ettepaneku kaaluda eelnõusse
rakendusätte lisamist, mis välistaks vastava regulatsiooni kohaldumise enne
seadusemuudatuste jõustumist sõlmitud juhatuse liikmete lepingutele.
Riigi Kinnisvara AS 3. Eelnõu § 88 Mitte arvestatud.
Eelnõu § 88 lg 1 p 72 sätestab (ref): „punktis 1 nimetatud äriühingu nõukogu peab Eelarve on ootuste ja strateegia ellu viimise
strateegia ja eelarve kinnitamisel lähtuma punktis 71 nimetatud omaniku lühiajalisema vaatega instrument, mis peab seega
ootustest“. lähtuma nii ootustest kui ka strateegiast. Seetõttu
Riigi Kinnisvara AS-i hinnangul ei ole eelarve kinnitamisel võimalik lähtuda omaniku ei näe RM praeguses eelnõu sõnastuses vastuolu,
ootustest, kuivõrd ootused ei pruugi (ja reeglina ka ei ole) sõnastatud piisavalt aga oleme täpsustanud sõnastust selliselt, et
konkreetselt. Omaniku ootused peaks väljenduma strateegias ja strateegia alusel oleks üheselt selge nõukogu kohustus kinnitada
seatakse detailsemad eesmärgid, millele vastab eelarve. Ettepanek oleks viide strateegia, sh finantsplaan.
eelarvele ära jätta.
Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku sõnastada Eelnõu § 88 lg 1 p 72 alljärgnevalt
(ref): „punktis 1 nimetatud äriühingu nõukogu peab strateegia kinnitamisel
lähtuma punktis 71 nimetatud omaniku ootustest“.
Riigi Kinnisvara AS Eelnõu § 97 lg 6 p-d 1 ja 2 sätestavad (ref): Mitte arvestatud.
„1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja Hetkel kehtiva RVS sõnastuse kohaselt on nõutud
rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ainult kvartaalsete aruannete esitamine
ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; veebilehel ning võrreldavust eelmise sama
2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja perioodiga nõutud pole. Vaatamata sellele on
rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning osad äriühingud ja sihtasutused ka praegu
ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali esitanud infot eelmise perioodida võrdluses.
lõppemist“.
Muudatus, millega kohustatakse aruannetes kajastama võrdlust eelmise aasta
sama perioodiga (senine sõnastus nõuab võrdlust eelmise perioodiga) võib
tekitada segadust. Kui soovitakse saada informatsiooni jooksva aasta kohta, siis
on vajalik saada infot bilansi muutuse kohta eelmise aasta lõpu seisuga, mitte
eelmise aasta sama perioodiga. Kasumi ja rahavoo vaates, mis on perioodi
aruanded, on võrdlus eelmise aasta sama perioodiga ülevaatlik. Ettepanek on
täpsustada, perioodide sõnastust. Kõige ülevaatlikum oleks sarnaselt
börsiettevõtetele esitada võrdlus nii eelmise aasta sama perioodi kui eelmise
aasta lõpu seisuga. Sellisel juhul tuleks vastav nõue ka detailselt formuleerida.
Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku sõnastada Eelnõu § 97 lg 6 p-d 1 ja 2
alljärgnevalt (ref):
„1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja
rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta lõpu ja eelmise aasta vastava
perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul
pärast kvartali lõppemist;
2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja
rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta lõpu ja eelmise aasta vastava
perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul
pärast kvartali lõppemist“.
Riigi Kinnisvara AS Eelnõu § 88 lg 1 p 10 sätestab (ref): „punktis 1 nimetatud äriühingu kohustus on Arvestatud.
rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja Eelnõu on täpsustatud aruande sisu
vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist miinimumnõuetega ja seletuskirjas täiendavalt
majandusaasta aruande koosseisus vastavalt ühingujuhtimise aruandena ning selgitatud, et see ei pea olema auditeeritud.
jätkusuutlikkuse aruandena;“
Eelnõu hetkesõnastus ei anna kahjuks aimdust viidatud aruannete detailsusele ja
formaadile. Kas vastutustundliku ja jätkusuutliku äritegevuse aruande puhul
peetakse silmas täismahus GRI ja CSR aruandlust?
Kuna Eelnõu sõnastuse kohaselt tuleb vastutustundliku ja jätkusuutliku
äritegevuse aruanne esitada majandusaasta aruande koosseisu, siis kas
eeldatakse, et vastav aruanne on ka auditeeritud? Kui jah, siis tuleb arvestada
audiitorteenuse kallinemisega ning samuti kas täiendava ajalise survega
arvamuse järgmises punktis käsitletavale tähtaja muudatuse kavatsusele.
Ettepanek oleks Eelnõu § 88 lg 1 punkti 10 täpsustada, eelkõige soovitava
aruandluse mahtu/detailsust ning auditeerimist puudutavas küsimuses.
Riigi Kinnisvara AS Eelnõu paragrahv 98 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Mitte arvestatud.
„Osaluse valitseja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel Riigi osalusega äriühingute kohustus
hoolitsema, et sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, majandusaasta aruande kinnitada nelja kuu
on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile jooksul pärast majandusaasta lõppu on juba
nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates“. pikalt kehtinud nõue ning vaatamata
Riigi Kinnisvara AS-i arvates seab nelja kuu pikkune tähtaeg põhjendamatu surve pingelisemale ajagraafikule on reeglina
alla nii osaluse valitseja, kui ka äriühingu juhatuse. äriühingud olnud suutelised aruande nelja kuu
Et aruannet oleks võimalik esitada registrile, peaks olema läbi viidud nii nõukogu jooksul kinnitada.
koosolek, kui üldkoosolek (kes otsustab kinnitatud majandusaasta aruande alusel
kasumi jaotamise ning annab hinnangu äriühingule seatud eesmärkide täitmisele,
võimaldades koosoleku raames sisulist diskussioon äriühingu nõukogu, juhatuse
ja ministeeriumi vahel). Praktika näitab, et isegi kui juhatus tegutseb äärmiselt
operatiivselt ning vajalikud andmed on koondatud märtsikuu lõpuks, võtab
auditeerimine, koosolekute kokkukutsumine, arutelud nõukogus ja
üldkoosolekul ning protokollide koostamine/allkirjastamine ikkagi kokku ca 1 kuu,
mistõttu muutuks juhatuse poolt tähtaegselt registrile avalduse esitamine
äärmiselt ajakriitiliseks.
Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku vastav muudatus Eelnõust välja jätta ning
lähtuda vastavas osas ka edaspidi Äriseadustikus sätestatud tähtajast.
Lennuliiklusteeninduse Kuigi Lennuliiklusteeninduse AS-i hinnangul muudab riigivaraseaduse muutmise Teadmiseks võetud
AS seaduse eelnõu majandusprognooside esitamise mahukamaks, kuivõrd
tulevikuvaade tuleb esitada vähemalt järgmise nelja aasta kohta, lihtsustub
samas aruannete esitamise kord avaldatava informatsiooni sisu täpsustumise,
tähtaegade ühildamise ja korduvesitamiste kaotamise näol, mistõttu eelnõuga
planeeritavad muudatused on tasakaalus.
Põhja-Eesti Riigivaraseaduse muutmise seadus punkt 25) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega Mitte arvestatud.
Regionaalhaigla SA 3 ja 4. PERH on keskvalitsuse allsektorisse arvatud ja
peab juba praegu samaks tähtajaks oma
Lõige 3 osas teeme ettepaneku, et tähtajaks kehtestatakse 30. aprill, sarnaselt finantsplaani esitama. § 79 lg 3 ei kohaldu
majandusaasta aruande esitamise tähtajaga. See võimaldab finantsplaanis PERHile.
kajastada eelneva majandusaasta auditeeritud andmed. 1. märtsi tähtaeg ei
võimalda piisavalt aega majandusaasta auditi lõpetamiseks.
Lõige 4 osas teeme ettepaneku jätta välja kohustus, kajastada põhikirjas kohustus Arvestatud.
korraldada oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Arvestusteenuse ülemineku osas vt kommentaari
Arvestusteenusele üleminek sõltub olulisel määral Riigi Tugiteenuste Keskuse SOM samasisulise märkuse juures.
võimekusest Regionaalhaiglale arvestusteenust pakkuda, sh. rahastada
ülemineku teostamiseks vajalikud infosüsteemide arendused. Kohustuse üldine
määratlemine RVS’is on asjakohane Riigihangete seaduse vaatest, kuid
juurutamise ajakava määratlemine peab lähtuma võimekusest ning tuleks
jätta asutajaõiguste teostaja või sihtasutuse nõukogu määratleda.
Põhja-Eesti Riigivaraseaduse muutmise seadus punkt 51) paragrahvi 98 täiendatakse Mitte arvestatud.
Regionaalhaigla SA lõigetega 11 ja 12. Vaata kommentaari samasisulise SOM 3. märkuse
Teeme ettepaneku rakendada riigi asutatud sihtasutuse puhul sama juures.
majandusaasta esitamise tähtaega, mis kehtib riigi osalusega äriühingutele, st.
kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
Riigivaraseaduse muutmise seaduses toodud muudatus tooks auditite ajagraafiku
1 kuu võrra varasemale perioodile (jaanuar-veebruar), kuna antud perioodi näol
on tegemist kõige intensiivsema auditeerimise perioodiga, kaasneks sellega
auditikulude märkimisväärne tõus.
Seletuskirjas on põhjendusena toodud, et „sihtasutuste majandusaasta aruanded
kinnitatakse nõukogude poolt, aga äriühingutel on üks tasand üldkoosolekuna
lisaks“. Regionaalhaigla puhul on täiendavaks tasemeks auditikomitee, mis
sarnaselt nõukogu rolliga äriühingutes annab oma hinnangu majandusaasta
aruande kohta.
SA Tartu Ülikooli Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum näeb võimalikku probleemi kavandatava Mitte arvestatud.
Kliinikum riigivaraseaduse §97 lg 6 punktide 1 ja 2 ning määruse §5 lg 2 punkti 5 RM on seisukohal, et riigi osalusega ühingud
rakendamisel. peavad tegutsema võimalikult läbipaistvalt ning
Aruandlus peab olema optimaalne võimaldades info saajal saada vajalikus olema selles erasektorile eeskujuks. Selle hulka
ulatuses ja detailsusega informatsiooni ning samal ajal mitte muutudes info kuulub ka ise enda tegevuse kohta proaktiivselt
andjale ebamõistlikult koormavaks. Küsitav on veebilehe vahendusel võimalikult lihtsalt arusaadaval viisil
informatsiooni avaldamise maht, detailsus ja kokkuvõttes ka vajalikkus. Kliinikumi informatsiooni avalikustamine oma veebilehel,
hinnangul tuleb siinkohal kaaluda üldsuse huvi olemasolu ehk siis huvi tõenäolisel mis on võimalikele huvilistele tavaliselt esmaseks
puudumisel kohustusi üldse või planeeritud mahus ja detailsuses mitte allikaks info hankimisel.
kehtestada.
SA Tartu Ülikooli Ebaselgeks ja rakendamisel potentsiaalseid probleeme tekitavaks jääb määruse §5 Mitte arvestatud.
Kliinikum lg 2 punkt 5 oma vägagi laia tõlgendamisvõimalusega. Sihtasutused on väga erinevad nii oma
Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku kõnealused sätted veelkord üle tegevusala, suuruse kui ka arengufaasi võtmes,
vaadata. Juhul kui ministeerium ei pea võimalikuks ja põhjendatuks sätteid mistõttu ongi otstarbekas aruandluse
muuta, siis palume vähemasti seletuskirja tasandil sätteid planeeritava põhimõtetes ette näha mõningane paindlikkuse,
aruandluse detailsuse osas enam avada. et asutajaõiguste teostajat ei piirataks
sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu/ülevaate
andmisel.
Eelnõu
MÄÄRUS
Nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja poolt esitatavatele
seisukohtadele ja informatsioonile
Määrus kehtestatakse Riigivaraseaduse § 98 lõike 6 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib järgmiste seisukohtade ja informatsiooni sisu ja esitamise korda:
1) riigivaraseaduse § 98 lõikes 2 nimetatud äriühingu ja hooneühistu osaluse valitseja esitatav
seisukoht riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise ning informatsioon
dividendisumma või –määra ettepanku ja finantsplaani kohta;
2) riigivaraseaduse § 98 lõikes 3 nimetatud riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esitatav
seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise ning informatsioon
finantsplaani kohta;
3) riigivaraseaduse § 98 lõikes 4 nimetatud mittetulundusühingu liikmeõiguste teostaja esitatav
informatsioon mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta.
2. peatükk
Osaluse valitsemine ja eesmärkide täitmine
§ 2. Osaluse valitsemise ülevaade
(1) Osaluse valitseja esitab 10. maiks seisukoha ja informatsiooni tema valitsetava äriühingu ja
hooneühistute eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud äriühingu puhul, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga ning
äriühingu, millel riigil ei ole otsustusõigust või selle aktsiad on noteeritud reguleeritud
väärtpaberiturul, esitatakse lõikes 1 nimetatud seisukohad ja informatsioon 10 päeva jooksul pärast
majandusaasta aruande kinnitamist.
(3) Osaluse valitseja, kelle valitseda oleva äriühingu väärtpaberid on noteeritud reguleeritud
väärtpaberiturul, peab osaluse valitsemise ülevaate esitamisel järgima reguleeritud väärtpaberiturul
kehtivaid teabe avalikustamise nõudeid. Teabe edastamisel Rahandusministeeriumile tuleb järgida
avaliku teabe seadusest tulenevaid nõudeid.
§ 3. Nõuded äriühingu eesmärkide täitmise seisukoha ja osaluse valitsemise kohta esitatavale
informatsioonile
(1) Selle äriühingu kohta, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, esitab osaluse valitseja seisukoha:
1) äriühingule seatud omaniku ootuste ja eesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal;
2) äriühingu majandustegevuse edukuse kohta eelmisel majandusaastal;
2
(2) Osaluse valitsemise kohta esitatakse järgmine informatsioon:
1) vähemalt igal kolmandal aastal põhjendatud seisukoht riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta või
tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks;
2) äriühingu teiste aktsionäride või osanike olemasolu korral nende arv ning loetelu koos osaluse
suurusega nendest, kelle osaluse suurus on 10% või rohkem, kui vastav informatsioon ei ole
kättesaadav registri vahendusel;
3) ülevaade äriühingus läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning
olulisemad tähelepanekud.
4) andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta, näidates vähemalt
võõrandamise viisi, alg- ja müügihinna ning nurjumise puhul ka selle põhjuse;
5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks osaluste valitsemisest.
(3) Lõikes 1 nimetatud seisukohad fikseeritakse äriühingu korralise üldkoosoleku protokollis.
(4) Äriühingu, kus riigil ei ole otsustusõigust, ja hooneühistu puhul tuuakse osaluse valitsemise
aruandes ära:
1) seisukoht äriühingu ja hooneühistu eesmärkide saavutamise ja majandustegevuse kohta eelmisel
majandusaastal;
2) vähemalt igal kolmandal aastal põhjendatud seisukoht riigi osaluse säilitamise või võõrandamise
otstarbekuse kohta äriühingus ja hooneühistus.
(5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud informatsioon esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta
algusest kuni aruande koostamiseni vabas vormis.
3. peatükk
Asutajaõiguste teostamine ja eesmärkide täitmine
§ 4. Asutajaõiguste teostamise ülevaade
(1) Asutajaõiguste teostaja esitab 10. maiks seisukoha ja informatsiooni sihtasutuse, mille suhtes ta
asutajaõigusi teostab, eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta.
(2) Sihtasutuse puhul, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga, esitatakse lõikes 1 nimetatud
seisukohad ja informatsioon 40 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist.
§ 5. Nõuded sihtasutuse eesmärkide täitmise seisukoha ja asutajaõiguste teostamise kohta
esitatavale informatsioonile
(1) Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esitab vabas vormis seisukoha sihtasutusele
seatud eesmärkide saavutamise kohta eelmisel majandusaastal.
(2) Asutajaõiguste teostamise kohta esitatakse järgmine informatsioon:
1) seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta;
2) ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning
olulisemad tähelepanekud;
3) andmed sihtasutuse toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või
jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud;
4) andmed sihtasutuse lõpetamiste kohta, näidates lõpetamiste põhjuse ja viisi ning vara jaotuse;
5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste
teostamisest.
3
(3) Lõikes 2 nimetatud andmed esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni
aruande koostamiseni vabas vormis.
4. peatükk
Liikmeõiguste teostamine ja eesmärkide täitmine
§ 6. Liikmeõiguste teostamise ülevaade
(1) Mittetulundusühingu, korteriühistu ja kaaspärijate ühisuse liikmeõiguste teostaja esitab 10.
maiks informatsiooni nende mittetulundusühingute kohta, milles liikmeõigusi teostab.
(2) Kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu kohta esitab liikmeõiguste teostaja vabas
vormis informatsioonina mittetulundusühingu nime ja liikmemaksu suuruse.
(3) Mittetulundusühingu kohta, mille liikmesus ei ole kohustuslik, esitab liikmeõiguste teostaja
vabas vormis seisukoha mittetulundusühingule seatud eesmärkide ja liikmesuse eesmärkide täitmise
kohta eelmisel majandusaastal.
(4) Liikmeõiguste teostamise kohta esitatakse järgmine informatsioon:
1) seisukoht mittetulundusühingus liikmesuse jätkamise vajaduse või lõpetamiseks kohta;
2) ülevaade mittetulundusühingus läbi viidud revisjonidest või audiitorkontrollidest, näidates ära
kontrollitava valdkonna ning olulisemad tähelepanekud;
3) andmed mittetulundusühingu toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või
jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud;
4) andmed mittetulundusühingu või selles liikmeks olemise lõpetamiste kohta, näidates lõpetamiste
põhjuse ja viisi ning vara jaotuse;
5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks liikmeõiguste
teostamisest.
(5) Lõikes 4 nimetatud andmed esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni
aruande koostamiseni.
(6) Välisriigis registreeritud ja tegutseva mittetulundusühingu kohta esitatakse lõike 4 punktides 2
ja 3 nimetatud andmed, kui nende hankimine ei ole ebamõistlikult aja- ja ressursimahukas.
5. peatükk
Finantseesmärgid
§ 7. Andmed äriühingu ja sihtasutuse finantseesmärkide kohta
(1) Selle äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse
finantseesmärkide kohta esitatakse 1. märtsiks finantsplaan lähtudes riigieelarve seaduse § 12 lõike
2 alusel kehtestatud korrast.
(2) Lõikes 1 nimetatud finantsplaaniga koos esitatakse põhjendatud ettepanek äriühingu
dividendisumma või –määra kohta.
(3) Lõiget 1 ja 2 ei kohaldata äriühingute suhtes, mille aktsiad on noteeritud reguleeritud
väärtpaberiturul.
4
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
ELNÕU
__.01.2021
Riigivaraseaduse muutmise seadus
§ 1. Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate
äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega, ei kohaldata:
1) riigi osalusega äriühingu või tema konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, mille
väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks
on esitatud avaldus;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühingu konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja
suhtes.“;
2) paragrahvi 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Osalust valitseva ministeeriumi minister võib volitada aktsionäride üldkoosolekul või
osanike koosolekul osalema:
1) ministeeriumi kantslerit või asekantslerit, kui tegemist on riigi osalusega äriühinguga, mille
väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ja riigi osalus annab vähemalt
vähemusotsustusõiguse;
2) ministeeriumi ametnikku, kui riigi osalus äriühingus ei anna vähemusotsustusõigust.“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ja muid osaluse valitsemise korraldamisega seotud
ülesandeid peavad täitma ametnikud või töötajad, kelle teenistus- ega tööülesannete hulka selle
äriühingu tegevusvaldkonna arendamine, reguleerimine ja järelevalve ei kuulu.“;
4) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Riigi poolt vara pärimisel on pärimise korraldaja ja riigivara valitseja pärast vara
omandamist:
1) Rahandusministeerium, kui pärimismenetlus viiakse läbi Eestis;
2) Välisministeerium, kui pärimismenetlus viiakse läbi välisriigis.“;
5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse järgimiseks äriühingutes osalemisel
kinnitab Vabariigi Valitsus osaluspoliitika põhimõtted, mida uuendatakse vähemalt igal
viiendal aastal.“;
6) paragrahvi 9 täiendatakse pärast tekstiosa „peab“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 5 lõikes
61 sätestatud ülesannete täitmise põhimõtteid järgides“;
7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „põhieesmärgiks on“ sõnaga „reeglina“;
8) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ainult tulu saamise eesmärgil äriühingus osaluse valitsemise otsustab Vabariigi Valitsus
vähemalt igal viiendal aastal uuesti.“;
9) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või
eraõiguslikule juriidilisele isikule eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil;“;
1
10) paragrahvi 37 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nimiväärtuses“ sõnadega „koos
ülekursiga“;
11) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) võõrandatav riigi osalus äriühingus on omandatud Vabariigi Valitsuse volituseta;“;
12) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„8) sihtasutuse või mittetulundusühingu põhikiri;
9) äriühingu põhikiri ja aktsia- või osakapitali suurendamise otsuse eelnõu.“;
13) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) äriühingu äriplaan, mis hõlmab vähemalt järgmist nelja aastat, koos finantsplaaniga;“;
14) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „koos“ sõnaga „vähemalt“;
15) paragrahvi 75 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemusotsustusõigust andvast osalusest“
tekstiosaga „kui 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist“;
16) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Käesoleva paragrahvi lõiget 31 kohaldatakse riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjale, kui
see kuulub riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse.“;
17) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemusotsustusõigust andva osaluse või
osaluse nimiväärtuses“ tekstiosaga „10 protsendi suuruse osaluse või osaluse nimiväärtuses
koos ülekursiga“;
18) paragrahvi 76 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui riik on omandanud osaluse äriühingus Vabariigi Valitsuse volituse alusel, võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu osaluse valitseja üksnes Vabariigi Valitsuse
volituse alusel teha otsuseid või hääletada üldkoosolekul järgmistes küsimustes:“;
19) paragrahvi 76 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) äriühingu põhikiri või selle projekt ja asutamislepingu või -otsuse projekt;“;
20) paragrahvi 76 lõike 7 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „Käesoleva
paragrahvi“ tekstiosaga „lõikes 2 ning“;
21) paragrahvi 76 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) asutatava äriühingu äriplaan või äriühingu nõukogu kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise
nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaanid, mis sisaldavad kasumiaruannet,
bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga;“;
22) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui nimetatud äriühingu väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või nende
noteerimiseks on esitatud avaldus, kinnitab Vabariigi Valitsus selle äriühingu dividendisumma
või -määra ja dividendisumma aktsia kohta, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul
hääletamisel juhinduma, pärast vastava äriühingu lõppenud majandusaasta aruande
avalikustamist, arvestades vastava äriühingu üldkoosoleku kinnitatud dividendipoliitikat.“;
23) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„(2) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisumma või -määra kohta
esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva ning järgmise nelja aasta finantsplaaniga
valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 1. märtsiks;“;
24) paragrahvi 78 lõike 8 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamisel selle kavandatav strateegia või sihtasutuse
nõukogu või mittetulundusühingu pädeva organi kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja
aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaanid, mis sisaldavad kasumiaruannet,
bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga;“;
25) paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel
hoolitsema, et:
1) riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse kuuluva sihtasutuse põhikirjas on
sätestatud, et kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama
sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s
10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele;
2) sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve
seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on
sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.“;
26) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
(3) Kui riigi sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele,
peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse
põhikirjas on sätestatud tema kohustus rakendada sihtasutuse juhtimisel jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruande
koosseisus jätkusuutlikkuse aruandena.
(4) Kui riigi sihtasutus vastab riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise
isiku tunnustele, peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et
sihtasutuse põhikirjas on sätestatud tema kohustus korraldada oma arvestusteenuseid Riigi
Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib selline riigi sihtasutus korraldada
arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.“;
27) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on
sätestatud, et nõukogu esimehe valib üldkoosolek;“;
28) paragrahvi 81 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) nende nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, kelle sellekohase otsuse või
ettepaneku tegemise õigus on riigil;“;
29) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12 ning käesoleva seaduse § 85 lõiget 12 ei kohaldata
riigi osalusega äriühingu suhtes, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul
ning mille üldkoosoleku otsusega on moodustatud nõukogu liikmete nimetamisega seotud
ettepanekute tegemiseks eraldiseisev nimetamiskomitee, mille vähemalt üheks liikmeks on
käesoleva seaduse §-s 801 nimetatud nimetamiskomitee liige.“;
30) paragrahvi 83 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „sealhulgas“ tekstiosaga
„käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud nõuetega ja“;
3
31) paragrahvi 83 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 83 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja seotud isiku andmete esitamise
hetke töö- ja ametikoht“;
33) paragrahvi 83 lõike 2 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud eraõigusliku juriidilise
isiku juhtorgani liikmeks, peab ta esitama Rahandusministeeriumile viimase nõudmisel
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud informatsiooni.“;
35) paragrahvi 84 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud riigi asutatud
sihtasutuse nõukogu esimeheks, on ta kohustatud esitama asutajaõiguste teostajale ja valdkonna
eest vastutavale ministrile:“;
36) paragrahvi 84 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 85 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) kui punktides 3 ja 4 nimetatud sihtasutuse puhul käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktis 1
või 2 nimetatud kohustust ei täideta, võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise
nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud
kohustust ei ole täidetud;“;
38) paragrahvi 85 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase tasu maksmise peatamise aluseks on tasu
määranud isiku kirjalik teade sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest
nõukogu esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise peatamiseks
või tasu vähendamiseks võib asutajaõiguste teostajale teha ka valdkonna eest vastutav
minister.“;
39) paragrahvi 86 punkti 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele
eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta
arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud
täiendavat tasu;“;
40) paragrahvi 86 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) juhatuse liikmele võib pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist
konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul. Ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla
suurem kui pool volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“;
41) paragrahvi 88 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõnu „nõukogu töökorra“ sõnadega „ja
nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra“;
42) paragrahvi 88 lõiget 1 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„71) punktis 1 nimetatud äriühingus peab üldkoosolek kehtestama äriühingule omaniku
ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt
igal kolmandal aastal;
72) punktis 1 nimetatud äriühingu nõukogu peab kinnitama strateegia, sealhulgas finantsplaani
ja aastaeelarve, lähtudes käesoleva lõike punktis 71 nimetatud omaniku ootustest;“;
4
43) paragrahvi 88 lõike 1 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) punktis 1 nimetatud äriühingu kohustus on rakendada äriühingu juhtimisel hea
ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti
kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus vastavalt ühingujuhtimise
aruandena ja jätkusuutlikkuse aruandena;“;
45) paragrahvi 88 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 89 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) nõukogu peab järgima käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, kui need on
kehtestatud;“;
47) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Nõuded riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja
vormi, samuti käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise
kohta võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega.“;
48) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) kasutusse võetakse hoonestatud kinnisvara välisriigis;“;
49) paragrahvi 91 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigihangete seaduse §-s 141“
tekstiosaga „riigihangete seaduse §-s 12“;
50) paragrahvi 97 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
51) paragrahvi 97 lõike 6 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande
võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest
kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
3) käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1–12 nimetatud aruanded ja ülevaated samal ajal registrile
esitamisega.“;
52) paragrahvi 97 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus ning mis peab audiitortegevuse seaduse
§ 99 kohaselt moodustama auditikomitee, avalikustab oma veebilehel viivitamata teated
äriühingu tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest.“;
53) paragrahvi 98 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Osaluse valitseja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema,
et selle äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud kohustus
kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest arvates.“;
54) paragrahvi 98 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
5
„(11) Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud
sihtasutuse põhikirjas on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see
registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
(12) Käesoleva seaduse § 79 lõikes 3 ja § 88 lõike 1 punktis 10 nimetatud jätkusuutlikkuse
aruanne peab andma ülevaate äriühingu või sihtasutuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest
ja keskkonnamõjudest ning teabest, mis võib oluliselt mõjutada asjaomaste huvirühmade
otsuseid.
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud aruandega koos esitatakse ülevaade selle
kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud,
juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse
liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86
punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“;
55) paragrahvi 98 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Osaluse valitseja kujundab pärast riigi osalusega äriühingu majandusaasta aruande
kinnitamist seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta.
Vähemalt kord kolme aasta jooksul hindab osaluse valitseja riigi osaluse säilitamise vajadust
äriühingus ning esitab Vabariigi Valitsusele tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks, kui riigi
osalemise eesmärgid on täidetud või nende saavutamine ei ole enam vajalik. Sama kehtib
hooneühistus osaluse valitsemise kohta.
(3) Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja kujundab pärast riigi asutatud sihtasutuse majandusaasta
aruande kinnitamist seisukohad riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja
asutajaõiguste teostamise kohta.
(4) Liikmeõiguste teostaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile informatsiooni nende
mittetulundusühingute kohta, milles ta liikmeõigusi teostab. Mittetulundusühingu kohta, mille
liikmesus ei ole kohustuslik, kujundab liikmeõiguste teostaja ühtlasi seisukohad
mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta. Sama
kehtib osalemisel korteriühistus ja kaaspärijate ühisuses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja informatsioon esitatakse
Rahandusministeeriumile äriühingu ja sihtasutuse kohta hiljemalt 10. mail ning
mittetulundusühingu kohta hiljemalt 10. juulil ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel.
(6) Täpsemad nõuded käesoleva seaduse § 77 lõikes 2, § 79 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva
paragrahvi lõigetes 2–4 nõutud seisukohtade ja informatsiooni esitamisele kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.“;
56) paragrahvi 99 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „aruannete“ sõnadega „, seisukohtade ja
informatsiooni“;
57) paragrahvi 99 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „kinnitab koondaruanded“
sõnadega „võtab koondaruanded teadmiseks“;
58) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi
asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse 2021. aasta 1. septembril jõustuva
redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2021. aasta 31. detsembriks.
6
(11) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 11 nimetatud osaluspoliitika põhimõtted kinnitatakse esimest
korda hiljemalt 2024. aastal.“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. septembril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2021. a
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2021. a
allkirjastatud digitaalselt
7