dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 15. jaanuar 2021
Viit
1.2-3/3668-4
Registreeritud
15. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Justiitsministeerium, Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Käthlin Mikiver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎1.2-33668-4 15.01.2021 Väljaminev kiri.asice1088 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 16.12.2020 nr RIIGIKOGU/20- [email protected] 1561/-3T Suur-Ameerika 1 Meie 05.01.2021 nr 8-2/7465 10122, Tallinn Arvamus eelnõu 303 SE kohta Riigikantselei edastas Justiitsministeeriumile Riigikogus algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE) ning palus Justiitsministeeriumil anda selle kohta sisend Sotsiaalministeeriumile. Justiitsministeeriumil on eelnõu kohta järgmine tähelepanek. Eelnõuga muudetavas psühhiaatrilise abi seaduse § 3 lõikes 2 viidatakse esmalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 766 lg 4 kohaldamisele. VÕS § 766 reguleerib patsiendi teavitamist ja temalt nõusoleku saamist. Viidatud sätte lõike 4 kohaselt kuuluvad piiratud teovõimega patsiendi puhul lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida. Eelnõu lõikes 2 nähakse aga ette, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. Eelnõuga loodava regulatsiooni seos VÕS-ga jääb mõnevõrra segaseks. Ühest küljest viidatakse VÕS § 766 lõikele 4, mis reguleerib ka seda, mil määral on võimalik seadusliku esindaja otsusega arvestada. Teisest küljest nähakse ette sellest erinev regulatsioon. Kas eelnõu on mõeldud täpsustama VÕS-is sätestatut, juhul kui ravi osutamiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek, kuid eelnõu loob selleks teistsugused kriteeriumid? Eelnõu seletuskirjast ei leia selle kohta selgitusi. Samuti ei põhjendata eelnõus kasutatavate kriteeriumite valikut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Koopia: Riigikantselei Kristiina Koll 620 8265 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 08.01.2021 nr 2-1/28-1 Psühhiaatrilise abi seaduse eelnõule seisukoha edastamine Lugupeetud minister Siseministeerium kooskõlastab psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu eelnõus kasutatud piiratud teovõimega isiku mõistele. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi Tsüs) § 8 lõikest 2 on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Oleme seisukohal, et eelnõu § 3 lõikes 2 märgitud piiratud teovõimega isikule ilma seadusliku esindaja nõusolekuta psühhiaatrilise abi osutamist saab reguleerida vaid alla 18-aastase alaealise kui piiratud teovõimega isiku osas. Tsüs § 8 lõikes 2 nimetatud muudele isikutele (vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida) seadusliku esindaja nõusolekuta psühhiaatrilise abi osutamine tuleb regulatsioonist välja jätta. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku piiratud teovõimega isikute ringi eelnõus täpsustada ja teha seda kooskõlas Tsüs § 8 lõikega 2. 2. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. Oleme seisukohal, et tervishoiuteenuse osutajale ei ole kohane ja eesmärgipärane selliste ülesannete ja õiguslike eelduste kontrolli panemine. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas peaks tervishoiuteenuse osutaja selliseid andmeid (piiratud teovõimega isiku suhtes on seaduslik esindaja toime pannud kuriteo) teada saama. Tervishoiuteenuse osutajal ei peaks olema kohustust karistusregistrist või uurimisasutustelt süüteoalast infot hankida (aga vaid nii on võimalik saada õiguslikku tähendust omavat infot), sest tervishoiuteenuse osutaja peaks oma otsuseid ja hinnanguid abivajava isiku osas kujundama ainult patsiendi tervislikust seisundist lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eemaldada eelnõu § 3 lõike 2 osa, mis reguleerib õiguslikku alust piiratud teovõimega isiku nõusolekuta abi osutamist juhul, kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo. 3. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse lisaks, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ka muul mõjuval põhjusel. Eelnõu samas sättes sisustatakse mõjuva põhjuse terminit ja sätestatakse, et mõjuvaks Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 põhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama. Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 lõikes 2 on juba eraldiseisva alusena sätestatud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes kuriteo toimepanemise alus. Samas näeb eelnõu § 3 lõige 3 ette sama aluse, seekord termini all „muul mõjuval põhjusel“. Tegemist on alternatiivselt kehtestatud õiguslike aluste esinemise konfliktiga. Teiseks, oleme seisukohal, et piiratud teovõimega alaealise vabastamine psühhiaatrilise abi osutamisel tema seadusliku esindaja nõusolekust peaks sõltuma vaid isiku enda valmisolekust ja ealisest küpsusest sellist otsust langetada. Kehtivas seadusandluses on juba sätestatud abivajadusest1, abivajavast lapsest2 ja hädaohus olevast lapsest3 teavitamise regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt ei ole eesmärgipärane ja kohane reguleerida alaealise psühhiaatrilise abi saamine ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhtudel, mis juba on sotsiaalhoolekande seaduse ja lastekaitseseadusega reguleeritud. Nõustume Õiguskantsleri poolt 3.07.2019 vastuskirjas nr 6-8/190575/190339 väljendatud seisukohaga, et kui laps on kaalutlusvõimeline, annab raviks või protseduuri tegemiseks nõusoleku tema ise. Sellisel juhul ei saa vanem teha lapse eest tema tervist ja ravi puudutavat otsust. Kui laps ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvõimeline, annab raviks või protseduuri tegemiseks nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Rahvusvahelisest õigusest ei tulene ühtegi takistust, miks ei võiks alaealistele psühhiaatrilise abi andmisel lähtuda VÕS §-s 766 sätestatud põhimõtetest. Vastupidi, mitmetes Euroopa riikides tuleb psühhiaatrilise abi andmisel hinnata alaealise kaalutlusvõimet. Ka Euroopa lasteombudsmanide võrgustik (ENOC) on rõhutanud, et piisavalt küpsel ja kaalutlusvõimelisel alaealisel on õigus anda psühhiaatriliseks raviks teavitatud nõusolek. Samuti on ENOC seisukohal, et seadusliku esindaja nõusoleku nõue ei tohi takistada alaealisele vajaliku psühhiaatrilise abi andmist. Juhime tähelepanu Tsüs §-le 9, mis reguleerib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamist. Kõnealusest regulatsioonist nähtub selgelt, et vähemalt 15-aastase alaealise osas võib kohus teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Kui seadusliku esindaja nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. Ka kõnealusest regulatsioonist nähtub, et alaealise soov seatakse sõltuvusse tema arengutaseme ja tema huvidega. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt teeme ettepaneku eelnõust eemaldada kõnealused õiguslikud alused (kuriteo toimepanemine seadusliku esindaja poolt või muu oluline põhjus) ning asendada see alaealise piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks tuvastamise alusega. Täiendavat analüüsimist vajab, kas kõnealuse aluse kehtestamisega tuleks reguleerida või kehtestada ühtseid juhiseid tervishoiuteenuse osutajatele, kuidas alaealise küpsust ja kaalutlusvõimet tuvastada ning hinnata, või on kõnealuse regulatsiooni puhul võimalik rakendada juba olemasolevast praktikast tulenevaid protseduurireegleid. 1 Sotsiaalhoolekande seadus § 13 kohaselt abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. 2 Lastekaitseseadus § 27 lg 1 kohaselt on kohustus abivajavast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. 3 Lastekaitseseadus § 31 lg 1 kohasel on kohustus hädaohus olevast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 4. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja. Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust. Kõnealuse eelnõu punkti juures märgime, et tulenevalt käesoleva vastuskirja punktides 1-3 esitatud põhjendustest ja ettepanekutest, oleme seisukohal, et alaealisel, kes on tunnistatud piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks, peaks olema ka õigus ise otsustada kas ja keda ta soovib kolmandate isikute näol teavitada või kaasata. 5. Täiendavalt märgime, et kui piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele piiratud teovõimega alaealisele tagatakse psühhiaatrilise abi saamine ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, tuleb eelnõus täiendavalt analüüsida ja reguleerida juhtumid, kui abi sooviv/vajav piiratud teovõimega alaealine ei ole tunnistatud piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks. Samuti tuleb mitte piisavalt küpse ja kaalutlusvõimelise piiratud teovõimega alaealise puhul reguleerida olukorrad, kus seadusliku esindaja nõusoleku saamine on näiteks asendatud lastekaitsespetsialisti hinnangu või mõne muu ametkonna spetsialisti kaudu. Tuleb vältida juhtumeid, kus abi vajav piiratud teovõimega alaealine ei ole küll ise piisavalt küps ja kaalutlusvõimeline, kuid seaduslik esindaja paraku lapsele abi osutada ei luba või pole nõusoleku küsimiseks kättesaadav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Tairi Tonkson 6125064 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Riigikantselei Teie 16.12.2020 nr RIIGIKOGU/20- [email protected] 1561/-3T, 1-1/14- 303/1/ Meie 15.01.2021 nr 1.2-3/3668-4 Arvamus PsAS eelnõule (303 SE) Riigikantselei on soovinud Sotsiaalministeeriumi seisukohta Riigikogus Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE) kohta. Sotsiaalministeerium on koondanud Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi seisukohad ning hindab oluliseks ja vajalikuks eelnõus esitatud ettepanekut kehtestada piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi osutamise võimalus tema enda soovil või teadval nõusolekul. Samuti toetab Sotsiaalministeerium eelnõus esitatud eesmärki tuua seadusesse sisse piiratud teovõimega isiku psühhiaatrilise abi vabatahtlikkus, et seeläbi tagada asjakohane ja õigeaegne psühhiaatriline abi. Samas näeb Sotsiaalministeerium eelnõu sõnastuslikus lahenduses selle rakendatavuse probleeme, mis seletuskirjas toodud eesmärki ei täida. Eelnõu PsAS § 3 lg 2 teise lausega taandatakse alaealise noore võimalused seadusliku esindaja nõusolekuta psühhiaatrilist abi saada üksnes kahele juhule – seaduslik esindaja on toime pannud kuriteo esindatava suhtes või muul mõjuval põhjusel. Eelnõu PsAS § 3 lg 3 kolmanda lausega loetakse mõjuvaks põhjuseks toime pandud kuritegu, vanemliku hoolitsuseta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu. Märgitud muudatustega, iseäranis kuriteo kriteeriumiga, kitsendatakse alaealise noore võimalusi saada asjakohast ja õigeaegset psühhiaatrilist abi, võrreldes VÕS § 766 lõikes 4 toodud piiratud teovõimega patsiendile arstiabi osutamise regulatsiooniga, mis kehtib muudele meditsiinivaldkondadele, märkimisväärselt. Seletuskirjast ei selgu, kuidas on eelnõus pakutud muudatused rakendatavad praktikasse ning millised on muudatuste mõjud. Sotsiaalministeerium soovib juhtida tähelepanu, et seletuskirjas puudub selge analüüs kuriteo toimepanemise faktiga arvestamise praktilistest võimalustest ning seostest süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 1; KRMS § 7 lg 1). Samuti ei ole seletuskirjast väljaloetav, millised praktikas ettetulevad levinumad juhud sobituvad eelnõus toodud muu mõjuva põhjuse kriteeriumi alla: millised on näiteks võimalused saada iseseisvat psühhiaatrilist abi alaealisel noorel, kes on koduvägivalla tunnistajaks; või alaealisel noorel, kes ei ole süüteost teatanud. Seletuskiri ei ava muuhulgas mõjuva põhjusena käsitatud elu ja tervist ähvardava ohu sisu. Seega vajab eelnõu seletuskiri ettepanekute selgitamisel ja põhjendamisel olulist täiendamist. Sotsiaalministeerium peab eelnõus 303 SE toodud ettepanekuid olulisteks ning toetab eelnõus esitatud eesmärki. Samas nii Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium kui ka Siseministeerium peavad eelnõu selguse huvides vajalikuks esitatud eelnõu sõnastuse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kohendamist ning seletuskirja täiendamist. Ministeeriumid on valmis eelnõu sõnastuse väljatöötamisel ja seletuskirja täiendamisel igakülgselt abiks olema. Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi seisukohad on lisatud ka käesolevale arvamusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: 1. Justiitsministeeriumi arvamus 2. Siseministeeriumi arvamus Teadmiseks: Justiitsministeerium Siseministeerium Käthlin Mikiver 626 9803 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel