Sotsiaalministeerium
Teie 16.12.2020 nr RIIGIKOGU/20-
[email protected]
1561/-3T
Suur-Ameerika 1
Meie 05.01.2021 nr 8-2/7465
10122, Tallinn
Arvamus eelnõu 303 SE kohta
Riigikantselei edastas Justiitsministeeriumile Riigikogus algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3
muutmise seaduse eelnõu (303 SE) ning palus Justiitsministeeriumil anda selle kohta sisend
Sotsiaalministeeriumile.
Justiitsministeeriumil on eelnõu kohta järgmine tähelepanek.
Eelnõuga muudetavas psühhiaatrilise abi seaduse § 3 lõikes 2 viidatakse esmalt võlaõigusseaduse
(edaspidi VÕS) § 766 lg 4 kohaldamisele. VÕS § 766 reguleerib patsiendi teavitamist ja temalt
nõusoleku saamist. Viidatud sätte lõike 4 kohaselt kuuluvad piiratud teovõimega patsiendi puhul
lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole
võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab
ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida.
Eelnõu lõikes 2 nähakse aga ette, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda
psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on piiratud
teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel.
Eelnõuga loodava regulatsiooni seos VÕS-ga jääb mõnevõrra segaseks. Ühest küljest viidatakse VÕS
§ 766 lõikele 4, mis reguleerib ka seda, mil määral on võimalik seadusliku esindaja otsusega
arvestada. Teisest küljest nähakse ette sellest erinev regulatsioon. Kas eelnõu on mõeldud
täpsustama VÕS-is sätestatut, juhul kui ravi osutamiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek, kuid
eelnõu loob selleks teistsugused kriteeriumid? Eelnõu seletuskirjast ei leia selle kohta selgitusi. Samuti
ei põhjendata eelnõus kasutatavate kriteeriumite valikut.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
minister
Koopia:
Riigikantselei
Kristiina Koll 620 8265
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Hr Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
08.01.2021 nr 2-1/28-1
Psühhiaatrilise abi seaduse eelnõule
seisukoha edastamine
Lugupeetud minister
Siseministeerium kooskõlastab psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste
märkustega arvestamisel:
1. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu eelnõus kasutatud piiratud teovõimega isiku mõistele.
Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi Tsüs) § 8 lõikest 2 on alla 18-aastasel
isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu
kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Oleme seisukohal,
et eelnõu § 3 lõikes 2 märgitud piiratud teovõimega isikule ilma seadusliku esindaja
nõusolekuta psühhiaatrilise abi osutamist saab reguleerida vaid alla 18-aastase alaealise kui
piiratud teovõimega isiku osas. Tsüs § 8 lõikes 2 nimetatud muudele isikutele (vaimuhaiguse,
nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või
neid juhtida) seadusliku esindaja nõusolekuta psühhiaatrilise abi osutamine tuleb
regulatsioonist välja jätta. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku piiratud teovõimega
isikute ringi eelnõus täpsustada ja teha seda kooskõlas Tsüs § 8 lõikega 2.
2. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule
anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on
piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. Oleme
seisukohal, et tervishoiuteenuse osutajale ei ole kohane ja eesmärgipärane selliste ülesannete ja
õiguslike eelduste kontrolli panemine. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas peaks
tervishoiuteenuse osutaja selliseid andmeid (piiratud teovõimega isiku suhtes on seaduslik
esindaja toime pannud kuriteo) teada saama. Tervishoiuteenuse osutajal ei peaks olema
kohustust karistusregistrist või uurimisasutustelt süüteoalast infot hankida (aga vaid nii on
võimalik saada õiguslikku tähendust omavat infot), sest tervishoiuteenuse osutaja peaks oma
otsuseid ja hinnanguid abivajava isiku osas kujundama ainult patsiendi tervislikust seisundist
lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eemaldada eelnõu § 3 lõike 2 osa, mis
reguleerib õiguslikku alust piiratud teovõimega isiku nõusolekuta abi osutamist juhul, kui
seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo.
3. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse lisaks, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega
isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ka muul mõjuval põhjusel.
Eelnõu samas sättes sisustatakse mõjuva põhjuse terminit ja sätestatakse, et mõjuvaks
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
põhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt
piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud
isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt
vastavaid asutusi teavitama. Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 lõikes 2 on juba
eraldiseisva alusena sätestatud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes
kuriteo toimepanemise alus. Samas näeb eelnõu § 3 lõige 3 ette sama aluse, seekord termini all
„muul mõjuval põhjusel“. Tegemist on alternatiivselt kehtestatud õiguslike aluste esinemise
konfliktiga. Teiseks, oleme seisukohal, et piiratud teovõimega alaealise vabastamine
psühhiaatrilise abi osutamisel tema seadusliku esindaja nõusolekust peaks sõltuma vaid isiku
enda valmisolekust ja ealisest küpsusest sellist otsust langetada. Kehtivas seadusandluses on
juba sätestatud abivajadusest1, abivajavast lapsest2 ja hädaohus olevast lapsest3 teavitamise
regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt ei ole eesmärgipärane ja kohane reguleerida alaealise
psühhiaatrilise abi saamine ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhtudel, mis juba on
sotsiaalhoolekande seaduse ja lastekaitseseadusega reguleeritud.
Nõustume Õiguskantsleri poolt 3.07.2019 vastuskirjas nr 6-8/190575/190339 väljendatud
seisukohaga, et kui laps on kaalutlusvõimeline, annab raviks või protseduuri tegemiseks
nõusoleku tema ise. Sellisel juhul ei saa vanem teha lapse eest tema tervist ja ravi puudutavat
otsust. Kui laps ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvõimeline, annab raviks või
protseduuri tegemiseks nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Rahvusvahelisest õigusest ei tulene
ühtegi takistust, miks ei võiks alaealistele psühhiaatrilise abi andmisel lähtuda VÕS §-s 766
sätestatud põhimõtetest. Vastupidi, mitmetes Euroopa riikides tuleb psühhiaatrilise abi
andmisel hinnata alaealise kaalutlusvõimet. Ka Euroopa lasteombudsmanide võrgustik
(ENOC) on rõhutanud, et piisavalt küpsel ja kaalutlusvõimelisel alaealisel on õigus anda
psühhiaatriliseks raviks teavitatud nõusolek. Samuti on ENOC seisukohal, et seadusliku
esindaja nõusoleku nõue ei tohi takistada alaealisele vajaliku psühhiaatrilise abi andmist.
Juhime tähelepanu Tsüs §-le 9, mis reguleerib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime
laiendamist. Kõnealusest regulatsioonist nähtub selgelt, et vähemalt 15-aastase alaealise osas
võib kohus teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda
võimaldab. Kui seadusliku esindaja nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus
alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta.
Ka kõnealusest regulatsioonist nähtub, et alaealise soov seatakse sõltuvusse tema arengutaseme
ja tema huvidega.
Eeltoodud põhjendustest tulenevalt teeme ettepaneku eelnõust eemaldada kõnealused
õiguslikud alused (kuriteo toimepanemine seadusliku esindaja poolt või muu oluline
põhjus) ning asendada see alaealise piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks tuvastamise
alusega. Täiendavat analüüsimist vajab, kas kõnealuse aluse kehtestamisega tuleks
reguleerida või kehtestada ühtseid juhiseid tervishoiuteenuse osutajatele, kuidas alaealise
küpsust ja kaalutlusvõimet tuvastada ning hinnata, või on kõnealuse regulatsiooni puhul
võimalik rakendada juba olemasolevast praktikast tulenevaid protseduurireegleid.
1
Sotsiaalhoolekande seadus § 13 kohaselt abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör,
hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet
vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.
2
Lastekaitseseadus § 27 lg 1 kohaselt on kohustus abivajavast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave
abivajavast lapsest.
3
Lastekaitseseadus § 31 lg 1 kohasel on kohustus hädaohus olevast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas
teave hädaohus olevast lapsest.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
4. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud
teovõimega isiku seadusliku esindaja. Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus mõjuvatel
põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise
abi andmisel isiku enda nõusolekust. Kõnealuse eelnõu punkti juures märgime, et tulenevalt
käesoleva vastuskirja punktides 1-3 esitatud põhjendustest ja ettepanekutest, oleme seisukohal,
et alaealisel, kes on tunnistatud piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks, peaks olema ka
õigus ise otsustada kas ja keda ta soovib kolmandate isikute näol teavitada või kaasata.
5. Täiendavalt märgime, et kui piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele piiratud teovõimega
alaealisele tagatakse psühhiaatrilise abi saamine ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, tuleb
eelnõus täiendavalt analüüsida ja reguleerida juhtumid, kui abi sooviv/vajav piiratud
teovõimega alaealine ei ole tunnistatud piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks. Samuti tuleb
mitte piisavalt küpse ja kaalutlusvõimelise piiratud teovõimega alaealise puhul reguleerida
olukorrad, kus seadusliku esindaja nõusoleku saamine on näiteks asendatud
lastekaitsespetsialisti hinnangu või mõne muu ametkonna spetsialisti kaudu. Tuleb vältida
juhtumeid, kus abi vajav piiratud teovõimega alaealine ei ole küll ise piisavalt küps ja
kaalutlusvõimeline, kuid seaduslik esindaja paraku lapsele abi osutada ei luba või pole
nõusoleku küsimiseks kättesaadav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
rahvastikuminister
Tairi Tonkson 6125064
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikantselei Teie 16.12.2020 nr RIIGIKOGU/20-
[email protected] 1561/-3T, 1-1/14-
303/1/
Meie 15.01.2021 nr 1.2-3/3668-4
Arvamus PsAS eelnõule (303 SE)
Riigikantselei on soovinud Sotsiaalministeeriumi seisukohta Riigikogus Eesti Keskerakonna
fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud
psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE) kohta.
Sotsiaalministeerium on koondanud Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi seisukohad
ning hindab oluliseks ja vajalikuks eelnõus esitatud ettepanekut kehtestada piiratud
teovõimega isikule psühhiaatrilise abi osutamise võimalus tema enda soovil või teadval
nõusolekul. Samuti toetab Sotsiaalministeerium eelnõus esitatud eesmärki tuua seadusesse
sisse piiratud teovõimega isiku psühhiaatrilise abi vabatahtlikkus, et seeläbi tagada
asjakohane ja õigeaegne psühhiaatriline abi.
Samas näeb Sotsiaalministeerium eelnõu sõnastuslikus lahenduses selle rakendatavuse
probleeme, mis seletuskirjas toodud eesmärki ei täida. Eelnõu PsAS § 3 lg 2 teise lausega
taandatakse alaealise noore võimalused seadusliku esindaja nõusolekuta psühhiaatrilist abi
saada üksnes kahele juhule – seaduslik esindaja on toime pannud kuriteo esindatava suhtes
või muul mõjuval põhjusel. Eelnõu PsAS § 3 lg 3 kolmanda lausega loetakse mõjuvaks
põhjuseks toime pandud kuritegu, vanemliku hoolitsuseta jätmist või muud isiku elu või
tervist ähvardavat ohtu.
Märgitud muudatustega, iseäranis kuriteo kriteeriumiga, kitsendatakse alaealise noore
võimalusi saada asjakohast ja õigeaegset psühhiaatrilist abi, võrreldes VÕS § 766 lõikes 4
toodud piiratud teovõimega patsiendile arstiabi osutamise regulatsiooniga, mis kehtib
muudele meditsiinivaldkondadele, märkimisväärselt.
Seletuskirjast ei selgu, kuidas on eelnõus pakutud muudatused rakendatavad praktikasse
ning millised on muudatuste mõjud. Sotsiaalministeerium soovib juhtida tähelepanu, et
seletuskirjas puudub selge analüüs kuriteo toimepanemise faktiga arvestamise praktilistest
võimalustest ning seostest süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 1; KRMS § 7 lg
1). Samuti ei ole seletuskirjast väljaloetav, millised praktikas ettetulevad levinumad juhud
sobituvad eelnõus toodud muu mõjuva põhjuse kriteeriumi alla: millised on näiteks
võimalused saada iseseisvat psühhiaatrilist abi alaealisel noorel, kes on koduvägivalla
tunnistajaks; või alaealisel noorel, kes ei ole süüteost teatanud. Seletuskiri ei ava muuhulgas
mõjuva põhjusena käsitatud elu ja tervist ähvardava ohu sisu. Seega vajab eelnõu seletuskiri
ettepanekute selgitamisel ja põhjendamisel olulist täiendamist.
Sotsiaalministeerium peab eelnõus 303 SE toodud ettepanekuid olulisteks ning toetab
eelnõus esitatud eesmärki. Samas nii Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium kui ka
Siseministeerium peavad eelnõu selguse huvides vajalikuks esitatud eelnõu sõnastuse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kohendamist ning seletuskirja täiendamist. Ministeeriumid on valmis eelnõu sõnastuse
väljatöötamisel ja seletuskirja täiendamisel igakülgselt abiks olema. Justiitsministeeriumi ja
Siseministeeriumi seisukohad on lisatud ka käesolevale arvamusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa:
1. Justiitsministeeriumi arvamus
2. Siseministeeriumi arvamus
Teadmiseks:
Justiitsministeerium
Siseministeerium
Käthlin Mikiver 626 9803
[email protected]