MINISTRI KÄSKKIRI
15.01.2021 nr 3
Sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirja nr 34
„Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi
ostmise ja jagamise tingimuste kinnitamine“
muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34
„Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimuste kinnitamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimustes alljärgnevad muudatused:
kehtestan uue tervikteksti (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
KINNITATUD
Sotsiaalministri 15.01.2021
käskkirjaga nr 3
Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise
tingimused
Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.10.2014–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partnerorganisatsioon
SA Eesti-Hollandi Heategevusfond
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS ..................................................................................................................................................... 3
1.1. LÜHENDID ..............................................................................................................................................................3
1.2. PROJEKTIDE VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ...................................................................................................................3
2. PROJEKTIDE KIRJELDUS ........................................................................................................................................ 10
2.1. TOIDUAINETE HANKIMINE JA TRANSPORT LADUSTAMISKOHTA............................................................. 10
2.1.1. PROJEKTI EESMÄRK......................................................................................................................................... 10
2.1.2. PROJEKTI TULEMUS ......................................................................................................................................... 10
2.1.3. PROJEKTI TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ...................................................... 10
2.1.4. PROJEKTI TEGEVUSTE ÜLDINE AJARAAM ................................................................................................. 10
2.1.5. EELARVE .............................................................................................................................................................. 11
2.1.6. INDIKAATORID .................................................................................................................................................... 11
2.2. PARTNERORGANISATSIOONIDE LEIDMINE NING TOIDUABI JAGAMINE SIHTRÜHMALE .................... 11
2.2.1. PROJEKTI EESMÄRK......................................................................................................................................... 11
2.2.2. PROJEKTI TULEMUS ......................................................................................................................................... 11
2.2.3. PROJEKTI TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ...................................................... 11
2.2.4. II PROJEKTI TEGEVUSTE ÜLDINE AJARAAM .............................................................................................. 14
2.2.5. EELARVE ......................................................................................................................................................... 14
2.2.6. INDIKAATORID .................................................................................................................................................. 14
2.3. SIHTRÜHM ............................................................................................................................................................... 15
2.4. PROJEKTIDE TEGEVUSTE ELLUVIIJA .............................................................................................................. 15
3. TAT MÕJU HORISONTAALSETELE TEEMADELE .............................................................................................. 16
4. SEOS TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................................... 18
5. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ..................................................................................................... 19
6. LISAD .......................................................................................................................................................................... 21
7. TAT RAKENDAMINE ................................................................................................................................................. 22
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ............................................................................................................................. 22
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ...................................................................................................................................... 22
7.3. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................ 22
7.4. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................... 23
7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ............................................................. 24
7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ................................................................................................................................... 25
7.7. VAIETE MENETLEJA ............................................................................................................................................. 25
2
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 4.
1. TAT kirjeldus
TAT sisaldab kahte projekti:
I projekt – toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta
II projekt – partnerorganisatsioonide leidmine ning toiduabi jagamine sihtrühmale
1.1. Lühendid
ESF – Euroopa Sotsiaalfond
EL – Euroopa Liit
Abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond
Abifondi määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa
abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks
KOV – kohaliku omavalitsuse üksus
TAT – toetuse andmise tingimused
RA – rakendusasutus
RÜ – rakendusüksus
STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
1.2. Projektide vajalikkuse põhjendus
Eesti elanike majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut mõjutab töötuse suurenemine. Eesti Töötukassa
andmetel oli 13.01.2021 seisuga töötuna arvel 55 917 inimest (vt joonis 1) ning registreeritud töötuse
määr oli 8,6%. Alates eriolukorra algusest ehk alates 13.03.2020 on registreeritud 83 309 uut töötut,
töötuna arvelolek on samal ajal lõppenud 64 459 korral (10.01.21 seisuga). Kokkuvõttes on registreeritud
töötute arv eriolukorra algusest (13.03.2020 vs. 13.01.2021) suurenenud 19 209 inimese ehk ca 52%
võrra.
Joonis 1. Registreeritud töötute arv päevade järgi, 2019–2021 (13.01.2021 seisuga)
3
Allikas: Eesti Töötukassa, 2020
Alates eriolukorra väljakuulutamisest on registreeritud töötus kasvanud kõigis maakondades. Kõige
suurem on olnud protsentuaalne kasv (12.03.2020 vs. 13.01.2021) Hiiumaal ning Tallinnas ja Harjumaal,
kus registreeritud töötute arv on kasvanud vastavalt 87,3% ja 79,5%. Järgnevad Raplamaa, Pärnumaa
ja Tartumaa, kus registreeritud töötute arv on kasvanud vastavalt 54,5%, 48,2% ja 45,3%. Registreeritud
töötuse määr oli 13.01.2021 seisuga suurim Ida-Virumaal 13,8% ja väikseim Jõgevamaal 5,8% (vt
joonis 2).
Joonis 2. Registreeritud töötuse määr maakonniti, 13.01.2021 seisuga
Allikas: Eesti Töötukassa, 2021
Statistikaameti tööturu kiirstatistika järgi oli viimaste kuude jooksul kõige suurem töösuhete lõpetamiste
arv augusti lõpus / septembri alguses, kui lõpetati 22 477 töösuhet, ning juuni lõpus / juuli alguses, kui
lõpetati 21 730 töösuhet (vt joonis 3). Koondatute arv oli Statistikaameti andmetel kõige suurem märtsi
lõpus / aprilli alguses, kui koondati 2126 inimest.
Joonis 3. Uute, lõpetatud ja peatatud töösuhete arv nädalas (kuni 27.12.2020)
4
Allikas: Statistikaamet, 2020
Elanikkonna vaesus on probleemiks paljudes Euroopa Liidu (EL) riikides. Vaesusele ühe lähenemisena
mõistetakse sissetulekuvaesust, mida võib mõõta kas absoluutse või suhtelise vaesusena.
Suhteline vaesus1 näitab sissetuleku jaotumise ebaühtlust väiksema sissetulekuga elanike seas, see
tähendab, et kui inimeste sissetulekud kasvavad, kuid sissetulekute jaotus elanikerühmade vahel jääb
samaks, siis suhtelise vaesuse määr ühiskonnas ei muutu. Suhtelise vaesuse määr näitab nende
inimeste osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.
Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“2 on võetud eesmärk vähendada suhtelise vaesuse määra 15%-ni
aastaks 2020. Suhtelise vaesuse määr Eestis perioodil 2000–20083 oli 18–19% ja langes 2009. aastal
majanduskriisi ajal madalaimale tasemele (15,8%), kuid hakkas 2010. aastal taas tõusma. Kuigi peale
majanduskriisi elanike sissetulekud suurenesid, suurenes ka sissetulekute ebavõrdsus, mistõttu tõusis
ka suhtelise vaesuse määr. 2019. aastal oli suhtelise vaesuse määr Statistikaameti andmetel 20,7%4 (vt
tabel 1).
Absoluutse vaesuse piir määrab ära madalaima sissetulekutaseme, mis võimaldab inimestel konkreetses
keskkonnas toime tulla. Eestis on absoluutse vaesuse piiriks arvestuslik elatusmiinimum5. Absoluutse
vaesuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse
piirist madalam. Absoluutse vaesuse määr tõusis Eestis 2010. aastal 8,7%-le, kuid alates 2012. aastast
on elanikkonna absoluutse vaesuse määr pidevalt langenud või jäänud samale tasemele. 2019. aastal
elas absoluutses vaesuses 2,3% Eesti elanikkonnast. Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus
1
Suhtelise vaesuse määr (at-risk-of-poverty rate, relative poverty) näitab nende inimeste osakaalu, kelle sissetulekute tase jääb alla suhtelise
vaesuse kokkulepitud piiri. Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu riikides, on suhtelise vaesuse piiriks 60% elanikkonna sissetulekute
mediaanist tarbimiskaalude 1:0,5:0,3 korral.
2
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/nd/nrp2013_estonia_et.pdf
3
Eesti Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring (EL-is EU-SILC). Siin ja edaspidi on suhtelise vaesuse andmed esitatud sissetulekuaasta järgi.
Statistikaamet avaldab andmed sissetulekuaasta järgi, Eurostat uuringuaasta järgi.
4
Statistikaamet, https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja-ebaverdsus
5
Absoluutse vaesuse piir (absolute poverty line) ehk elatusmiinimum (subsistence minimum) arvutatakse Eestis kulutuste alusel ning absoluutse
vaesuse määr väljendab nende inimeste osatähtsust, kelle sissetulek jääb tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral alla absoluutse vaesuse piiri.
Elatusmiinimumi arvutamisel käsitletakse kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused ja individuaalsed mittetoidukulutused.
Toidukulutuste maksumuse arvutamise aluseks on minimaalne toidukorv.
5
ükski liige ei tööta või kus tööintensiivsus on väga väike. Nendest lastega leibkondadest6, kus keegi
tööealistest tööl ei käinud või töötati väga väikese töökoormusega, elas 2019. aastal suhtelises vaesuses
44,7%. Väga väikese tööintensiivsusega lastega leibkondade absoluutse vaesuse määra ei ole
2019. aasta kohta avaldatud, sest andmed ei ole valimi väiksuse tõttu usaldusväärsed (2018. aastal
13,4%).
Tabelis 1 on esitatud vaesuse määra muutused vanuse ja soo järgi aastatel 2018–2019 Statistikaameti
andmetel seisuga 21.12.2020. Tabelis märgitud aasta näitab sissetulekuaastat.
Tabel 1. Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr7 vanuserühmade ja soo järgi, 2018–20198
2018 2019
Suhtelise vaesuse määr, %
Kokku 21,7 20,7
Mehed 19,3 18,9
Naised 23,7 22,3
0–17 17,2 15,2
Mehed 16,9 15,4
Naised 17,4 14,9
18–64 16,1 15,8
Mehed 17,4 17,5
Naised 14,9 14,1
65 ja vanemad 43,7 41,4
Mehed 31,9 30,5
Naised 49,9 47,2
Absoluutse vaesuse määr, %
Kokku 2,2 2,3
Mehed 2,7 2,9
Naised 1,7 1,8
0–17 1,6 2,5
Mehed 0,9 2,1
Naised 2,3 3,0
18–64 3,0 2,9
Mehed 3,8 3,7
Naised 2,2 2,0
65 ja vanemad .. ..
Mehed .. ..
Naised .. ..
.. andmeid ei ole arvutatud, andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad; andmed vähe usaldusväärsed väikese
valimi mahu tõttu.
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 2018–2019 (EU-SILC)
6
Leibkonnad, kus on vähemalt üks sõltuv laps. Sõltuvaks lapseks loetakse alla 18-aastane leibkonnaliige, samuti 18–24-aastane leibkonnaliige,
kes elab vähemalt ühe vanemaga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.
7
Protsent näitab nende isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on vaesuse piirist madalam.
8
Sissetulekuaasta, uuringut tehakse tagasiulatuvalt, st uuringus küsitakse sissetulekuid eelmise aasta kohta.
6
Toidukulutuste osatähtsus leibkonna kogutarbimises on üks viis mõõta materiaalset puudust. Suhtelise
materiaalse tõrjutuse mõõtmiseks on Euroopa Liidus kasutusel ühtsed indikaatorid, mis näitavad
rahalistest piirangutest tingitud puudujääke ilmajäetuse komponentides. Üks ilmajäetust mõõtev
majandusliku koormuse näitaja on see, kas leibkond saab endale majanduslikult võimaldada üle päeva
liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist9. Statistikaameti 2020. aasta Eesti
sotsiaaluuringu andmete kohaselt ei saa endale majanduslikult võimaldada üle päeva liha, kala või
nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist 5,5% inimestest.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel suurenesid 2019. aastal kulutused toidule ja
mittealkohoolsetele jookidele võrreldes 2016. aastaga 9% ja eluasemekulutused 14%. Kõige vaesemate
ja kõige rikkamate leibkondade tarbimiskulutuste vahe oli 2019. aastal ligikaudu 570 eurot liikme kohta
kuus ja see vahe on 2016. aastaga võrreldes suurenenud veidi üle 200 euro võrra. Toiduainetele
kulutuste suurenemine näitab, et ka minimaalse toidukorvi maksumus on võrreldes 2016. aastaga
suurenenud ca 12% (2019. aastal oli selle maksumus 102,70 eurot kuus). Statistikaameti andmete järgi
moodustasid 2019. aastal kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele keskmiselt ligikaudu 21%
leibkonna kuludest. Leibkonna tarbimisvõimalusi mõjutab leibkonna koosseis. Töötu leibkonna puhul
moodustasid 2019. aasta toidukulutused 25% kogukulutustest, vähemalt kahe töötava liikmega
leibkonna puhul aga 19,6% kogukuludest. Kuigi Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2020.
aastal 2019. aasta keskmisega võrreldes 0,4%, siis sama ei saa öelda toidu ja mittealkohoolsete jookide
kulude kohta, mis suurenesid samal ajal 2,2%.10
Puuduse leevendamiseks maksavad KOV-id toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust makstakse
vastavalt riigieelarves kehtestatud toimetulekupiirile, mille suuruse kehtestab Riigikogu igal aastal
riigieelarve seadusega. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu
sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste
kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiriks on summa, mis on vajalik
minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Alates 2019. aastast on toimetulekupiiri
määraks 150 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele, 120 eurot teisele ja
igale järgmisele täisealisele liikmele ning 180 eurot lapsele. Esialgsete andmete järgi sai 2020. aastal
toimetulekutoetust 18 289 inimest (2019. aastal sai toimetulekutoetust 18 719 inimest ning 2018. aastal
20 931 inimest).
Aastatel 2007–2013 jagati toiduabi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastusel,
toiduabi jagamist rahastati Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) tagatisrahastust. Toiduabi
saajate sihtrühmaks olid toimetulekutoetuse saajad. Siiani EL-i toetusel antud toiduabi jagamise
jätkamine on riikliku toiduabi skeemi puudumisel olulise tähtsusega. Varasemast kogemusest järeldati,
et avatud taotlemisele tuginevad rakendusskeemid, mille käigus KOV-id jt asutused ning vabaühendused
saavad vahendeid taotleda, ei taga toiduabi kättesaadavust üle riigi ühetaoliselt ning tekib risk, et kõikidel
abivajajatel puudub võimalus abi saada. Perioodil 2014–2020 viidi riigi poolt abifondi tegevused ellu
keskse tegevusena. Vajadus toetuse järele suureneb talvisel ajal, kui küttekulud on suured ja tööpuudus
hooajaliselt suurem. Kestvuskaupu ja tarbekaupu on ajutiselt kahanenud sissetuleku või kasvanud
kuludega toimetulemiseks võimalik eelnevalt varuda või saab nende soetamist edasi lükata. Toidu
soetamine on aga vältimatu ka ajal, kui leibkonna käsutuses olevad vahendid on piiratud.
Toimetulekupiiri suurus on viimastel aastatel suurem kui Statistikaameti arvestatud minimaalse toidukorvi
maksumus.
9
Majanduslikku toimetulekut on kirjeldatud siiani materiaalse ilmajäetuse ja sügava materiaalse ilmajäetuse määra kaudu. Alates 2019. aastast
toimus uuele metoodikale üleminek ning Statistikaamet avaldab materiaalse ja sügava materiaalse ilmajäetuse näitaja asemel edaspidi
ilmajäetuse näitajat.
10
https://www.stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeksi-suurimaks-mojutajaks-oli-moodunud-aastal-mootorikutus
7
Toimetulekutoetust saanud leibkondade arvu muutust 2015–2020 iseloomustab tabel 2. 2019. aasta
jooksul maksti toimetulekutoetust 10 904 leibkonnale ning võrreldes 2018. aastaga vähenes
toimetulekutoetust saanud leibkondade arv 1322 leibkonda võrra ehk 10,8%. Esialgsete andmete järgi
maksti 2020. aastal toimetulekutoetust 10 498 leibkonnale, mis on 406 leibkonda ehk 3,7% vähem kui
2019. aastal.
Tabel 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv11, 2015–2020
Aasta Toetust nendest
saanud lapsega registreeritud pensionäri(de)ga osalise ja puuduva
leib- (lastega) töötu(te)ga leibkonnad leibkonnad töövõimega
kondade leibkonnad leibkonnaliikmega
arv leibkonnad
kokku
kokku sh kokku sh kokku sh kokku sh
ühe lapsega pika- vana-dus- töövõi- osalise puu-
täis- (lastega) ajalis pensio- metus- töö- duva
kasva- (t)e näri(de)ga pensioni võimega töö-
nuga töötu- saaja- või-
(te)ga (te)ga mega
2015 14 605 4 561 3 038 8 308 2 412 1 708 4 428 610 3 293 .. .. ..
2016 15 300 4 875 3 226 8 126 2 459 1 482 5 608 833 4 204 … … …
2017 14 056 4 411 2 938 7 552 2 232 1 344 5 224 761 3 933 … … …
2018 12 226 3 597 2 453 6 735 1 802 1 145 3 722 770 2 593 1 394 1 156 275
2019 10 904 3 254 2 288 5 936 1 587 890 2 413 817 1 348 1 777 1 403 436
2020¹ 10 498 3 264 2 227 6 257 1 727 762 1 573 629 710 1822 1435 439
1 Esialgsed andmed seisuga 12.01.2021.
Allikas: Sotsiaalministeerium, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmed
Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arvu muutust aastatel 2015–2020 näitab tabel 3. Kokku sai
2019. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul)
18 719 inimest, mis on ligi 1,4% Eesti elanikest. Esialgsete andmete järgi sai 2020. aastal
toimetulekutoetust 18 289 inimest.
Tabel 3. Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv12, 2015–2020
nendest
Kokku registreeritud
pensionärid
toetust töötud
saanud lapsed osalise puuduva
Aasta sh töö- töö-
leibkonna- (vanus sh
liikmete pika- töövõimetus- võimega võimega
0–17) kokku kokku vanadus-
arv ajalised pensioni isikud isikud
töötud pensionärid
saajad
2015 26 301 8 717 8 922 1 758 4 590 622 3 377 .. ..
2016 27 990 9 578 8 709 1 521 5 847 845 4 328 … …
2017 25 360 8 652 8 027 1 377 5 445 771 4 074 … …
11 Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv üks kord, sõltumata toetuse saamise kordade arvust perioodi jooksul
12 Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv üks kord, sõltumata toetuse saamise kordade arvust perioodi jooksul
8
2018 20 931 6 616 7 154 1 171 3 853 780 2 662 1 169 275
2019 18 719 6 042 6 255 906 2 485 824 1 382 1 417 436
2020¹ 18 289 6 005 6 675 780 1 606 631 722 1 452 437
1 Esialgsed andmed seisuga 12.01.2021.
Allikas: Sotsiaalministeerium, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmed
Võrreldes 2020. aasta kvartaalseid andmeid 2019. aasta vastavate kvartalitega, on näha, et kui 2020.
aasta I kvartalis võrreldes 2019. aasta I kvartaliga toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv
vähenes 13,4% ehk 1879 inimese võrra, siis alates II kvartalist on toimetulekutoetuse saajate arv kriisi
mõju tõttu kasvanud. Kokku vähenes 2020. aasta jooksul toimetulekutoetust saanud isikute arv võrreldes
2019. aastaga 2,3% ehk 430 inimese võrra (vt tabel 4).
Tabel 4. Toimetulekutoetust13 saanud leibkonnaliikmete arv 2019. ja 2020. aastal kvartalite kaupa
nendest
Kokku registreeritud
toetust pensionärid
töötud osalise puuduva
saanud lapsed
sh sh töö- töö-
leibkonna- (vanus
liikmete pika- vanadus- töövõimetus- võimega võimega
0–17) kokku kokku
arv ajalised pensio- pensoni isikud isikud
töötud närid saajad
2019 18 719 6 042 6 255 906 2 485 824 1 382 1 417 436
2019 I kv 13 547 4 406 4 101 640 1 746 478 1 028 868 217
2019 II kv 12 124 3 860 3 445 546 1 407 427 749 826 205
2019 III kv 10 388 3 488 2 989 478 899 278 443 594 175
2019 IV kv 11 113 3 668 3 227 475 1 017 332 482 718 220
2020¹ 18 289 6 005 6 675 780 1 606 631 722 1 452 437
2020 I kv 11 728 3 872 3 783 538 1 071 354 507 891 247
2020 II kv 12 244 4 014 4 030 515 960 361 420 886 247
2020 III kv 10 768 3 629 3 912 484 610 224 254 631 191
2020 IV
kv¹ 11 215 3 737 4 038 495 693 242 295 754 199
1 Esialgsed andmed seisuga 12.01.2021.
Allikas: Sotsiaalministeerium, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmed
13 Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv üks kord, sõltumata toetuse saamise kordade arvust perioodi jooksul.
9
2. Projektide kirjeldus
2.1. Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta
2.1.1. Projekti eesmärk
Toetuse kasutamise eesmärk on ostetud toiduainete jagamisega vähendada enim puudust kannatavate
inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut.
2.1.2. Projekti tulemus
Abifondi vahendite kasutamise tulemusel on toit ostetud ja ladustamiskohtadesse toimetatud.
2.1.3. Projekti tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks
Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta
Toetuse saaja hangib toiduained ja korraldab nende transpordi partnerorganisatsioonide
ladustamiskohtadesse. Toiduainete ja nende transpordi hanke korraldamisel järgib toetuse saaja
riigisiseseid õigusakte ning järgmisi kriteeriume:
kooskõla abikõlblikkuse reeglitega;
kooskõla abifondi rakenduskavaga;
vastavus juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavatele nõuetele, sh kontrolljälje tagamine, haldus-,
finants- ja toimimissuutlikkus;
vajadus tagada koordineeritus toidu jagamise tegevusega (sh toiduainete transpordi korraldamine
partnerorganisatsioonide ladudesse kokkulepitud aegadel ja mahus jms);
toidukaupade vastavus riigisisestele ja EL-is kehtestatud kvaliteedinõuetele;
kliima- ja keskkonnaalaste aspektidega arvestamine.
Hangitavate toiduainete valikul lähtutakse põhimõttest, et abina jagatavad toiduained peavad olema
võimalikult tervislikud, kaua säilivad ja hästi transporditavad.
Toiduainete ostmise hankekonkursid korraldatakse 2014. ja 2017. aastal eesmärgiga sõlmida
raamlepingud perioodideks 2015–2017 ja 2018–2020. Toidu ostmiseks on sõlmitud raamlepingud
Sanitexi ja Tartu Milliga kestusega 48 kuud alates lepingu sõlmimisest. Lepingud sõlmiti 26.03.2019.
Seega on võimalik nende alusel minikonkursse teha kuni 26.03.2023.
Tegevus Tegevuse üldine ajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Toiduainete hankimiseks ja 01.10.2014–31.05.2021 01.12.2014–27.02.2015
transpordiks hanke korraldamine ja 01.08.2017–01.01.2018
raamlepingute sõlmimine
Raamlepingute alusel toiduainete ja 19.02.2015–31.12.2021 Igal aastal
transpordi ostmine
Toiduainete transport 30.03.2015–31.12.2021 30.03.2015–31.12.2021
ladustamiskohtadesse
2.1.4. Projekti tegevuste üldine ajaraam
I projekti üldine ajaraam: 01.10.2014–31.12.2021
10
2.1.5. Eelarve
Summa (euro) Osakaal
Abifond 6 886 206 85%
Riiklik kaasfinantseering 1 215 213 15%
Omafinantseering 0%
0
8 101 419
TAT eelarve kokku 100%
2.1.6. Indikaatorid
Indikaator Indikaatori Baas- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Sel
nimetus tase tase tase tase tase tase tase tase gitu
(viide TAT s
(2015) (2016) (2017) (2018) (2019) (2020) (2023)
punktile,
missugusest
tegevusest
kujuneb)
Väljundi- Korraldatud 0 1 2 2 2 Ku
indikaator toiduainete mu-
hanked latii
vne
arv
est
us
2.2. Partnerorganisatsioonide leidmine ning toiduabi jagamine sihtrühmale
2.2.1. Projekti eesmärk
Toetuse kasutamise eesmärk on ostetud toiduainete jagamisega vähendada enim puudust kannatavate
inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut.
2.2.2. Projekti tulemus
Abifondi vahendite kasutamise tulemusel on enim puudust kannatavate inimeste toidupuudus vähenenud
ning sihtrühm on juhatatud sotsiaalset kaasatust suurendavaid teenuseid saama.
2.2.3. Projekti tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks
Partnerorganisatsioonide leidmine ning toiduabi jagamine sihtrühmale.
2.2.3.1. Partnerorganisatsioonide leidmine
Partnerorganisatsiooni(de) ülesanne on jagada sihtrühmadele toiduaineid ning informeerida neid
kaasnevatest meetmetest.
11
Toetuse saaja korraldab partnerorganisatsiooni(de) leidmiseks hanke(d).
Partnerorganisatsioonid võivad olla (vastavalt abifondi määruse artikli 2 punktile 3) avaliku sektori
asutused ja/või mittetulundusühendused (MTÜ-d, sihtasutused), kes jaotavad kas otse või muu
partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi, mida täiendatakse vajaduse korral kaasnevate meetmetega.
Partnerorganisatsiooni valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
võimekus jagada sihtrühmale toiduaineid üle Eesti kas otse või koostöös muude
partnerorganisatsioonidega;
varasem kogemus tegevusvaldkonnas;
võimekus ladustada toiduaineid nõuetele vastavates ruumides;
abi kohale toimetamise võimekus kohalikul tasandil14;
suutlikkus informeerida enim puudust kannatavaid isikuid kaasnevatest meetmetest (vastavalt
abifondi määruse artikli 7 punktile 4);
andmete kogumise võimekus;
haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus.
Partnerorganisatsiooni leidmiseks korraldatakse hankekonkursid 2014. ja 2018. aastal eesmärgiga
sõlmida hankelepingud perioodideks 2015–2018 ja 2019–2021.
Tegevus Tegevuse üldine ajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Partnerorganisatsiooni 01.10.2014–31.12.2021 01.10.2014–20.02.2015
hankimine
01.08.2018–30.09.2018
2.2.3.2. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale
Toiduabi sihtrühm
Toiduabi sihtrühma kriteeriumid on sätestatud punktis 2.3.
2018.–2020. aastal on abi saama õigustatud:
inimesed, kes perioodil 01.01.2018–28.02.2018 vastavad vähemalt ühes kuus ühele punktis 2.3.1.1,
2.3.1.2, 2.3.1.3 või 2.3.1.5 nimetatud tingimusele ning perioodil 01.08.2018–30.09.2021 vähemalt
ühes kuus ühele punktis 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.1.3 või 2.3.1.6 nimetatud tingimusele;
varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed.
Punktis 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.1.3 või 2.3.1.5 nimetatud tingimusele perioodil 01.01.2018–28.02.2021
vastanud inimesele jagatakse toiduabi hiljemalt alates 2018. aasta 31. märtsist.
Punktis 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.1.3 või 2.3.1.6 nimetatud tingimusele perioodil 01.08.2018–30.09.2021
vastanud inimesele jagatakse toiduabi hiljemalt alates 2018. aasta 31. oktoobrist.
Abi saama õigustatud inimeste nimekirja vastaval perioodil kinnitab toetuse saaja. Toiduabi jagatakse
kuni 45 päeva jooksul alates toidu jõudmisest partnerorganisatsiooni lattu, ühele õigustatud abisaajale
üks toidupakk vastaval abi jagamise perioodil.
Punktis 2.3.1.6 nimetatud inimeselt küsib KOV-i töötaja toetuse vormistamisel, kas ta soovib saada
toiduabi, ja teeb vastava märke infosüsteemis STAR. Kui inimene toiduabi saada ei soovi, märgib KOV-
i töötaja STAR-i keeldumise põhjuse.
2021. aastal on abi saama õigustatud:
14
Kohalik tasand: sihtrühmas olevale inimesele võimalikult lähedal olevas asukohas
12
inimesed, kes toiduabi jagamisele eelneva kolme kalendrikuu jooksul vastavad ühele punktis 2.3.1.1,
2.3.1.2, 2.3.1.3, 2.3.1.5 või 2.3.1.6 nimetatud tingimusele (erandiks on 2021. aasta esimene
jagamine, mille aluseks võetakse jagamisele eelneva kalendrikuu näitajad).
Toiduabi jagatakse vähemalt neli korda aastas. Jagamise sageduse lepivad toetuse saaja ja
partnerorganisatsioon kokku omavahelises lepingus.
Abi saama õigustatud inimeste nimekirja vastaval perioodil kinnitab toetuse saaja. Toiduabi jagatakse
kuni 45 päeva jooksul alates toidu jõudmisest partnerorganisatsiooni lattu – ühele õigustatud abisaajale
üks toidupakk vastaval abi jagamise perioodil.
Punktis 2.3.1.6 nimetatud inimeselt küsib KOV-i töötaja toetuse vormistamisel, kas ta soovib saada
toiduabi, ja teeb vastava märke infosüsteemis STAR. Kui inimene toiduabi saada ei soovi, märgib KOV-
i töötaja STAR-i keeldumise põhjuse.
Punktis 2.3.1.4 nimetatud tingimusele (varjupaigateenust kasutav inimene) vastanud inimesele jagatakse
toiduabi vastavalt üldisele jagamise korrale ja sagedusele ning vastavalt abivajadusele.
Varjupaikade (kodutute öömajade) abipakkide hulga kohta esitab KOV andmed, võttes prognoosi
aluseks eelneva aasta samal perioodil (toiduabi jagamise periood) teenust saanud isikute arvu. Andmed
esitatakse toetuse saajale kahe nädala jooksul enne jagamise algust. Abi antakse varjupaigateenust
kasutavale inimesele.
Toiduabi jagamine
Toiduabi jagatakse sihtrühma nimekirja alusel. Toidupakile järele tulles esitatakse isikut tõendav
dokument või allkirjastatud volikiri.
Toiduabi jagatakse toidupakkidena. Partnerorganisatsioon vastutab selle eest, et iga inimene, kellel on
õigus saada toiduabi, saab kätte kõik toidupakki kuuluvad toiduained.
Toetuse saaja koordineerib sihtrühma informeerimist toiduabi jagamise kohta, kaasates
partnerorganisatsioone ja KOV-e.
Toiduabi jagatakse üldjuhul partnerorganisatsiooni(de) ruumides. Kui enim puudust kannataval inimesel
puudub füüsiline võimekus toidupakile järele tulla, toimetatakse see abivajajale koju. Vältimatuks juhuks
toidu koju toimetamisel on raskendatud liikumisvõimalus, mis on tingitud:
1) puudest;
2) pikaajalisest haigusest;
3) mõistliku transpordiühenduse kasutamise võimaluse puudumisest (abivajajal).
Kaalutlusotsuse toidupaki kojuviimiseks teeb KOV. KOV teeb sellekohase kande infosüsteemi STAR.
Toiduabi, millele õigustatud isik ei ole 45 päeva jooksul pärast abi jõudmist partnerorganisatsiooni
ladustamiskohta järele tulnud ning mida ei viida abivajajale koju, jagab partnerorganisatsioon sihtrühmale
täiendava 15 päeva jooksul, olenemata sellest, kas inimene on vastaval toidujagamise perioodil toiduabi
saanud või mitte. Toidupakkide täiendaval jagamisel võib KOV kaalutlusõiguse alusel lisada abisaajate
nimekirja inimesi, kes vastavad punktis 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.1.3, 2.3.1.5 või 2.3.1.6 nimetatud tingimusele.
Täiendaval jagamisel võib eelistada sihtrühmas olevaid lastega ja töötutega peresid.
Kui pärast toiduabi põhijagamist 45 päeva jooksul on jagamata toitu alles vähem kui 5% toidu
üldkogusest, võib täiendava jagamise perioodi lühendada või täiendav jagamine korraldamata jätta,
milles toetuse saaja ja partnerorganisatsioon täiendavalt kokku lepivad.
Toiduabi, millele õigustatud isik ei ole 45 päeva jooksul pärast abi jõudmist partnerorganisatsiooni
ladustamiskohta järele tulnud ja mida ei ole täiendaval jagamisel ära jagatud, antakse üle KOV-idele või
varjupaikadele sihtrühmale täiendavaks jagamiseks, olenemata sellest, kas inimene on vastaval
toidujagamise perioodil toiduabi saanud või mitte. Üleandmise kohta koostatakse akt. KOV edastab
täiendavalt abi saanud isikute nimekirja toetuse saajale kahe kuu jooksul.
13
Varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavatele inimestele suunatud toiduabi tarnitakse varjupaika ja
jagatakse varjupaigas.
Toiduabi ladustamine
Toiduabi ladustatakse partnerorganisatsiooni(de) või nende poolt selleks otstarbeks renditud nõuetele
vastavates ruumides, mis vastavad toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuetele. Varjupaikadele mõeldud toiduabi viib partnerorganisatsioon kokkuleppel KOV-iga nende poolt
määratud asukohta.
Kaasnevad meetmed
Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid meetmeid, mida
pakuvad KOV-id, töötukassa või riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames. Koos toidupakiga
annab partnerorganisatsioon või KOV abisaajale infovoldiku kaasnevate meetmete kohta, mida
rakendatakse nii üle riigi kui elukohajärgse KOV-i kaudu. Infot kaasnevate meetmete kohta kajastatakse
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta
vastavalt toetuse saaja nõuetele, mis kehtestatakse käesoleva TAT lisana, tagades ühtsel moel
andmekorje, muu hulgas Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta.
Tegevus Tegevuse üldine ajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Toiduabi ning kaasnevate meetmete 30.03.2015–31.12.2021 30.03.2015–31.12.2021
kohta info jagamine sihtrühmale igal aastal (vähemalt kaks
korda aastas)
2.2.4. II projekti tegevuste üldine ajaraam
II projekti üldine ajaraam: 01.10.2014–31.12.2021
2.2.5. Eelarve
Summa Osakaal
340 901
Abifond 85%
60 159
Riiklik kaasfinantseering 15%
Omafinantseering 0 0%
401 060
TAT eelarve kokku 100%
2.2.6. Indikaatorid
Indikaato Baas- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Selgitus
ri tase tase tase tase tase tase tase tase
nimetus
(2015) (2016) (2017) (2018) (2019) (2020) (2023)
(viide
TAT
punktile,
missugu
sest
14
tegevuse
st
kujuneb)
Toiduabi 0 35 000 70 000 105 000 140 000 175 000 210 000 245 000 Kumu-
saanud inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest latiivne
isikute arv arvestus.
Abisaajat
e kohta
kogutakse
info iga
aasta
kohta ning
erinevatel
aastatel
kajastub
sama abi
saaja
korduvalt.
2.3. Sihtrühm
2.3.1. Toiduabi saajateks on enim puudust kannatavad isikud.
Enim puudust kannatavad isikud TAT tähenduses on:
2.3.1.1 toimetulekutoetuse saajad15;
2.3.1.2 toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud toimetulekutoetust
saama, kuid kelle kohta on KOV teinud otsuse toetust mitte maksta16;
2.3.1.3 toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude
mahaarvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud
toimetulekupiiri17;
2.3.1.4 varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed18;
2.3.1.5 vajaduspõhise peretoetuse saajad19 (kuni 31.07.2018);
2.3.1.6 perekonna sissetulekust sõltuva või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud
KOV-i eelarve vahenditest makstud toetuse saajad20 (alates 01.08.2018).
2.3.2. Toiduabi on õigustatud saama inimesed, kes vastavad vähemalt ühele punktis 2.3.1 sätestatud
kriteeriumile. Abi saamise täpsemad põhimõtted ja rakendumine on sätestatud punktis 2.2.3.2.
2.4. Projektide tegevuste elluviija
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond
15
Sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses
16
Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele
17
Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele
18 Varjupaigateenus http://www.sm.ee/et/muud-toetused-ja-
teenused#Kohalike%20omavalitsuste%20sotsiaalteenuste%20soovituslikud%20juhised
19
Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele
20
STARis meetme „Abivajaduse hindamisega seotud toetused“ all kirjeldatud toetused
15
3. TAT mõju horisontaalsetele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)21:
Regionaalareng jah ei
TAT tegevuste elluviimine aitab kaasa piirkondade ühtlasemale arengule, aidates tagada põhivajaduste
parema kättesaadavuse eri piirkondades. Kuna TAT sihtrühmas on enim puudust kannatavad inimesed,
võib eeldada, et ka abi osutatakse enam piirkondades, kus kitsaskoht vastava põhivajaduse osas on
suurem. Seeläbi aitab tegevus kaasa piirkondade ühtlasemale arengule inimeste põhivajaduste
kättesaadavuses. Tegevuse elluviimisel tehakse koostööd KOV-idega, kellel on parem ülevaade oma
piirkonna kodanike reaalsetest vajadustest abi järele. Seeläbi toetatakse lähimuse põhimõtet
regionaalarengus, nähes ette abi osutava organisatsiooni poolt KOV-ide kaasamist tegevuse elluviimisel.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe
ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel.
Toiduainete pakendid vastavad pakendiseadusele.
Infoühiskond jah ei
Riigivalitsemine jah ei
TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud:
a) planeeritavad tegevused aitavad kaasa integreeritumale riigivalitsemisele, edendades koostööd
KOV-ide ja mittetulundusühendustega. TAT koostamisel kaasati KOV-id ning sidusrühmade ja teiste
riigiasutuste esindajad. Koostöö nende osapoolte vahel TAT rakendamisel ja edukuse hindamisel
jätkub;
b) tegevuste elluviimisel saavad inimesed teadlikumaks riigi ja mittetulundusühenduste pakutavatest
sotsiaal- ja tööturuteenustest.
Võrdsed võimalused22
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)23
jah ei
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – abisaajate kriteeriumid sõltuvad ainult inimese
majanduslikust toimetulekust;
21
„Jah“ vastuse korral esitada lühike selgitus.
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
23 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi
ja mehi.
16
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – kui abisaaja on puudega või liikumisraskustega inimene,
kellel ei ole võimalik abi saamiseks minna partnerorganisatsiooni asukohta, on partnerorganisatsioonil
kohustus viia abi abisaaja asukohta. Transpordi vajadust hindab KOV;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest
või veendumusest või seksuaalsest sättumusest – abisaajate kriteeriumid sõltuvad ainult inimese
majanduslikust toimetulekust.
17
4. Seos teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
Lisaks sotsiaalteenustele vajab osa abisaajaid aktiivseid tööturuteenuseid ning karjäärinõustamist,
kvalifikatsiooni parandamise, koolituse ja haridusega seotud meetmeid, samuti hoolekandeteenuseid,
mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF). Sihtrühma informeeritakse asjakohastest
kaasnevatest meetmetest, mida rahastatakse riigi või KOVi eelarvest, teatud juhtudel ka ESFist, kuid
mitte abifondist.
TAT on seotud prioriteetsete suundade „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetmete TAT-de ja avatud taotlusvoorude
projektidega, mille eesmärk on soodustada erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes
inimeste osalemist tööturul. TAT on seotud järgmiste meetmetega:
ESFi meede 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks“;
ESFi meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“;
ESFi meede 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“;
ESFi meede 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks”.
Abifondi ja ESFist rahastatud kaasnevate meetmete elluviimise eest vastutavad samad asutused, mis
muu hulgas tagab nende kahe instrumendi omavahelise koordinatsiooni. Selline korraldus võimaldab
tagada ka selle, et toiduabi jagavatele partnerorganisatsioonidele on võimalik hõlpsasti teha
kättesaadavaks teave ESFist toetatavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet suurendavate meetmete
kohta.
ESFist ei toetata abifondist rahastatavaid sarnaseid meetmeid ning abifondist ei toetata kaasnevaid
meetmeid, seega puudub topeltfinantseerimise risk.
18
5. Seos valdkondlike arengukavadega
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ üks sihttase on vähendada suhtelises vaesuses elavate inimeste
arvu 15%-ni aastaks 2020 (Eesti 2020 eesmärgid). Selle saavutamiseks nähakse ette peamiselt reforme
haridus- ja tööhõivepoliitikas. „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ seatud eesmärgi – Eestis on
perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, mis
pakub perele püsivat kindlustunnet – saavutamiseks on kavandatud arendada sotsiaalkaitsesüsteemi
ning teenuseid perede iseseisva majandusliku toimetuleku soodustamiseks.
„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse
suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud viis temaatilist
valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja
turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning
tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist.
Sotsiaalse sidususe all mõistetakse ühiskonna võimet tagada iga oma liikme heaolu, ületades sotsiaalset
lõhestumist ja vältides tõrjutust. Sidususel on otsene seos tervisega – mida suurem on sidusus, seda
paremad on ka tervisenäitajad. Sidususe kõrge tase toetab ka sotsiaalset turvalisust, mis on omakorda
oluline tervisemõjur. Sotsiaalset turvalisust iseloomustavad tööhõive, vaesuse ja kihistumise näitajad.
Tõrjutud sotsiaalsete gruppide olemasolu on oluline risk rahva tervisele, seevastu võrdsed võimalused
ja võrdne ligipääs teenustele suurendavad sotsiaalset turvalisust ja sidusust ning parandavad
tervisenäitajaid.
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine on Eesti majandus- ja sotsiaalarengu tagamisel üks
keerukamaid ülesandeid. Vaesuse ja tõrjutuse vähendamisel lähtutakse arusaamast, et töö on parim viis
vaesuse leevendamiseks. Teiseks oluliseks põhimõtteks on pakkuda integreeritud teenuseid, nagu
sotsiaal- ja tööturuteenused, mis peavad olema omavahel seostatud. Oluliseks lähtekohaks on
universaalsete teenuste ja toetuste süsteemi arendamine, et vältida erimeetmetega kaasneva vaesuse
ja tõrjutuse stigma tekkimist. Samas tuleb teadvustada teatud riskirühmade probleeme, mida üldiste
teenuste ja toetussüsteemiga ei ole võimalik lahendada, ning kasutada spetsiaalseid konkreetsete
rühmade vajadusi arvestavaid meetmeid (rahva tervise arengukava 2009–2012).
Käesoleva TAT eemärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste
toidupuudust, et toetada nende toimetulekut ning suurendada sotsiaalset kaasatust, mis toetab
„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ ühte eesmärki – suurendada inimeste sotsiaalset sidusust
ning ennetada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust.
19
Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
1. TAT tegevuste elluviimise takistused 1. Hangete detailne läbimõtlemine ning vajaduse
võivad olla peamiselt tingitud hangete korral teha turu-uuring pakutavate teenuste või
viibimisest või nurjumisest, mis võib olla hindade kohta.
tingitud sellest, et turul ei pakuta teenust
või kaupa soovitud hinnaga, samuti
võimalike teenusepakkujate kitsast ringist.
2. Partnerorganisatsiooni(de) 2. Läbimõeldud hankeleping, mis võimaldab
võimekus täita oma ülesandeid kindlaks probleemide ja takistuste ilmnemisel lepingu
määratud perioodi vältel. mõlemapoolselt mõistliku ülesütlemise tähtajaga üles
öelda.
3. Pidev lepingu täitmise kvaliteedi jälgimine
toetuse saaja poolt.
3. Abisaajate kindlaks määramise 4. STARi arendus, KOVide ja sihtrühma
vastavus abi saamise kriteeriumitele. teavitustegevus.
20
6. Lisad
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm A
Seireandmete kogumise vormid – lisa 2 vorm A ja vorm B
21
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduses §-
des 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1.1 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevustele ja eelarvele;
7.1.1.2 koguma TAT osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud
määrusele (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks
rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. Toetuse saaja
tagab, et abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta
vastavalt RA kehtestatud nõuetele, tagades andmekorje ühtsel moel, mh Euroopa Komisjoni
delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta;
7.1.1.3 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks. Esimese
eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.4 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.3 esitatud prognoosist.
7.1.2. TAT partnerile (partnerorganisatsioonile) kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse abifondi määruse artikli 26 lõikest 2.
7.2.3. Abikõlblikud kulud on vastavalt abifondi määruse artikli 26 lõikele 2:
7.2.3.1 toidu ostukulud;
7.2.3.2 toidu partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud ja hoiustamiskulud,
mida arvutatakse kindla määrana24, mis on 1% punktis 7.2.3.1 nimetatud kuludest või nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud;
7.2.3.3 partnerorganisatsioonidele tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse
kindla määrana25, mis on 5% punktis 7.2.3.1 nimetatud kuludest.
7.2.4. Mitteabikõlblikud on kulud, mis ei ole loetletud punktis 7.2.3.
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
24
Struktuuritoetuse seaduse mõistes ühtse määrana
25
Struktuuritoetuse seaduse mõistes ühtse määrana
22
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses;
7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste
koopiad.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui
makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse
maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab
RÜ.
7.3.7. I projekti puhul rakendub tegelikel juhtudel tekkinud ja tasutud kulude hüvitamine:
7.3.7.1 toidu partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulude puhul makstakse välja
nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud.
7.3.8. II projekti puhul rakendub ühtse määra alusel kulude hüvitamine:
7.3.8.1 partnerorganisatsioonidele tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud arvutatakse kindla
määrana, mis on 5% punktis 7.2.3.1 nimetatud kuludest;
7.3.8.2 toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks viia TAT-d ellu
või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud
kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ
määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks
uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul,
loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.3.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4. TAT muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
23
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ning teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega.
7.4.9. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist aastatevaheline
eelarvesummade muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu
ja muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.4.10. Peale punktis 7.4.9 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega paberil või
elektrooniliselt digiallkirjastatult iga järgmise aasta 28. veebruariks. Paberil esitatud vahearuandele
tuleb lisada selle elektrooniline koopia.
7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande paberil või elektrooniliselt
digiallkirjastatult 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Paberil esitatud
lõpparuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja
nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva
jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
24
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le
kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8.
7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse
periood jne);
7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
7.5.10.3 eelarve täitmise aruanne;
7.5.10.4 indikaatorite täitmine (kumulatiivselt);
7.5.10.5 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
7.5.10.6 TAT mõju läbivatele teemadele;
7.5.10.7 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse
on kaasatud partner).
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.7. Vaiete menetleja
7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA.
7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
25
Sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirja nr 34 „Enim puudust kannatavatele inimestele
toiduabi ostmise ja jagamise tingimuste kinnitamine“ muutmise käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Muudatusega kinnitatakse sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust
kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimuste kinnitamine“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste (edaspidi TAT) uus terviktekst. Uue tervikteksti kinnitamise vajadus tuleneb
asjaolust, et TAT-d on korduvalt muudetud ning uus terviktekst tagab selguse TAT tegevustes.
Muudatusega pikendatakse läbivalt TAT ajaraami kuni 2021. aasta lõpuni.
1.2. Käskkirja ettevalmistaja
TAT muudatuse eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (
[email protected], 626 9208).
TAT muudatuse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Gerly Lootus (tel: 626 9328, e-post:
[email protected]).
TAT muudatuse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuse sisu
Käskkirjaga kinnitatakse uus TAT terviktekst.
Tervikteksti punktis 1.2 on uuendatud andmestikku, kuivõrd andmed kajastasid aastat 2012.
Läbivalt on pikendatud tegevuste ajaraami 2021. aasta lõpuni. Vajadus toiduabi järele on endiselt
suur ja seoses COVID-19 kriisiga seotud majanduskriisiga lähiajal kasvab. Oluline on jõuda kõigi
abivajajateni ja seetõttu on tegevusi pikendatud ka aastaks 2021.
Kuna abivajajate arv on kasvanud ja kasvab seoses COVID-19 kriisiga veelgi, on TAT-d
muudetud, et võimaldada toiduabi jagamist tihedamini kui senine kaks korda aastas. 2021. aastal
jagatakse toiduabi vähemalt neli korda aastas (vajaduse korral tihedamini) ja jagamist alustatakse
2021. aasta veebruaris.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on tuginetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr
223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks.
4. TAT muudatuste mõjud
Muudatusega ei kaasne olulist mõju üheski mõjuvaldkonnas.
1
5. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja
rakendusüksusena ning Rahandusministeeriumile. Muudatus kooskõlastati märkusteta.
2