dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus Andmekaitse inspektsioonile

Sotsiaalministeerium · 15. jaanuar 2021
Viit
1.1-16/148-1
Registreeritud
15. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-16 Statistika ja uuringutega seotud kirjavahetus, sh analüüsikomitee memod
Toimik
1.1-16/2021
Vastutaja
Tiina Linno (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎1.1-16148-1 15.01.2021 Väljaminev kiri.asice1176 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Uuringu nimi Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist): Uuring hõlmab isikuandmeid X Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid X Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks? Tööalase rehabilitatsiooni laiemaks eesmärgiks on abivajava inimese toetamine töötamisel, tööle naasmisel või töö leidmisel1. Eestis korraldab tööalase rehabilitatsiooni teenust (TRT) Töötukassa tööealistele inimestele, kellel on tuvastatud vähenenud töövõime ja on hõivatud töö, õppimise või ettevõtlusega või on registreeritud töötud. 2 Seega, tegemist on Eesti ühiskonna jaoks tähtsa teenusega, mis otseselt mõjutab inimeste osalemist tööturul. Tööalase rehabilitatsiooni teenus lisandus Eestis tööturuteenuste loetellu 01.01.2016, kui töövõimereformi käigus jagati endine rehabilitatsiooniteenus kaheks: sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks. 3 Seega, tegemist on suhteliselt uue teenusega, mille kohta puuduvad mõju- uuringud. TRT katsetamine Eestis toimub Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel perioodil 2016- 2020, mis on prooviperiood selgitamaks välja, kas teenuse korraldus on sobilik ja tõhus viis tööalase rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks, kas see vastab sihtrühma vajadustele ning kuidas saaks teenust tulemuslikumalt korraldada. Käesolev uuring aitab seda eesmärki saavutada. Käesolevas uuringus on vältimatult vajalik isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine, sest selleta ei ole võimalik saavutada uuringu eesmärki: hinnata TRT mõju, tulemuslikkust ja efektiivsust Eestis. Selleks, et mõju-uuring läbi viia on vaja kasutada andmeid tööalase rehabilitatsiooni saanud inimeste kohta, et kirjeldada teenuse mõju nende inimeste tööalasele funktsioneerimisele. Mõju hindamiseks on vajalik piisav hulk andmeid, Käesoleval juhul soovime kasutada üldkogumi andmeid TRT saanute kohta (2016-2020.k.a.), et tagada mõjuhinnangute täpsus ja usaldusväärsus. Lisaks soovime viia läbi intervjuud TRTd saanud inimestega, et uurida täpsemalt inimeste kogemusi 1 https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon 2 Tööalane rehabilitatsioon. Töötukassa. https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon 3 Palmer, L. (2014). Sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon. Sotsiaaltöö. Erinumber töövõimest, 17(5), lk 21–23. ning kvantitatiivanalüüsi täiendada kvalitatiivse infoga, mida andmebaasides ei sisaldu. Selleks on vajalik saada ligipääs TRTd saanud inimeste kontaktandmetele, et neile saata kutse uuringus osalemiseks (intervjuudes osalemine on vabatahtlik). Põhjused, miks on vajalik kasutada just isikustatud andmeid isiku nõusolekuta riiklikest andmebaasidest on järgmised: 1) isikuandmed aitavad siduda erinevate andebaaside andmed kokku (ei ole otstarbekas koguda uuesti andmed küsimustikega, kui need on juba andmebaasides olemas), 2) isikustatud andmed (sh kontaktandmed) võimaldavad pöörduda intervjuude valimi koostamisel vaid nende inimeste poole, kes vastavad selektsiooni kriteeriumidele (ei ole otstarbekas pöörduda kõigi TRTd saanud inimeste poole teadmata, milline saab olema lõppvalim). Kokkuvõtteks, AKI teadusuuringu luba on vajalik nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse analüüsi eeltööde läbiviimiseks, täpsemalt valimiisikute väljavõtuks (kvalitatiivosa) ja registriandmete sidumiseks umbisikustatud andmebaasi loomiseks (kvantitatiivosa), milleks on vaja töödelda isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta, et täita uuringu eesmärgid. 1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on oluline iga inimese panus tööturul, mistõttu on tähtis ka sageli veel tööeas, kuid juba vähenenud töövõimega inimeste igakülgne toetamine selleks, et neil oleks võimalik tööturule naasta ja seal toime tulla. Heaolu arengukavas 2016-2023 on välja toodud, et inimeste aktiveerimisel on oluline tähelepanu pöörata tööturul osalemise tõkete eemaldamisele ning olulisel kohal on süsteemsed lahendused pikaajalise töötuse vähendamisel. Näiteks, kui ilma vähenenud töövõime märketa inimeste töötuse määr oli 2019. a. 3,9%, siis vähenenud töövõimega inimestel oli see 9,8%. Vähenenud töövõimega inimestel on enda tervisest tulenevatest takistustest suurem tõenäosus muutuda mitteaktiivseks ja sellel on kaugeleulatuvad ja sügavad sotsiaalmajanduslikud mõjud. Seetõttu on oluline takistuste eemaldamine tööturule naasmisel või seal püsimisel. Töötukassa andmetel oli Eestis 2020. aasta aprilli seisuga osaline töövõime tuvastatud 58 212 inimesel, kes on vähemalt 16-aastased ja võivad seega potentsiaalselt tööalase rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma kuuluda.4 Ülekaaluka avaliku huvi tingivad asjaolud, et tegemist on poliitikakujundamise uuringuga, mille tellijaks on riigiasutus (Sotsiaalministeerium). Seni pole Eesti tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkust, mõju ja efektiivsust hinnatud. Käesoleva uuringu eesmärgiks on anda hinnang tööalase rehabilitatsiooni teenusele Eestis perioodil 2016-2019. Hinnangu andmiseks on uuringu alaeesmärgid: 1) mõõta ja hinnata 2016 kuni 2020 (1. pooles) Eestis pakutud tööalase rehabilitatsiooni teenuse (TRT) mõju, tulemuslikkust ja efektiivsust 2) kirjeldada TRT korraldust ja sisu Eestis ja veel neljas võrdlusriigis, 3) kirjeldada soovitusi, mis lähtuvad analüüsi tulemustest. Uuringu käigus kogume teenusesaajate, teenuseosutajate ja teenusekorraldajate kogemusi ning analüüsime neid koos asjakohaste arvandmete ja dokumentidega, et saada terviklik ja igakülgne arusaam praegusest tööalase rehabilitatsiooni teenusest. Analüüsime teiste riikide praktikat tööalase 4 Töövõime hindamine. Töötukassa. https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/toovoime-hindamine rehabilitatsiooni valdkonnas, et leida võimalikke alternatiive praeguse teenuse sisule ja korraldusele ning mõista erinevate lahenduste eeliseid ja puudujääke. Eelneva põhjal teeme konkreetsed ettepanekud teenuse ja selle korralduse arendamiseks ning hindame soovitatud muudatustega kaasnevaid mõjusid erinevates valdkondades. Hindame teenust lähtuvalt selle tulemuslikkusest, tõhususest ja mõju kestusest, mille kirjeldamine võimaldab anda hinnangu TRT kvaliteedile tervikuna. Nagu Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, annavad registrite alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seetõttu ei ole vähem oluline, et osutatavate teenuste registripõhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks teenuse toimimise ja kulutõhususe, samuti teenusesaajate rahulolu kindlakstegemise eesmärgil, sidudes neid andmeid lisaväärtuse ja uurimisküsimustele vastuste saamiseks vajadusel ka teiste vajalike registrite andmetega. Olulisemad uurimisküsimused, millele vastuste saamiseks on vaja kombineerida erinevate registrite andmeid, on kirjeldatud taotluse lisas 4. 1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium uuringu tellija ja vastutava töötlejana viinud koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega läbi uuringu hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Analüüsi läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on eduka pakkujana Tartu Ülikooli (TÜ) alla kuuluv Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Uuringuga seotud andmeandjaid (registripidajaid) on kolm: Eesti Töötukassa (TK), Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Eesti Maksu- ja Tolliamet (EMTA), kellelt on eelnevalt küsitud põhimõtteline nõusolek. (Nii andmeandjate, isikuandmete allikate ja andmekoosseisuga kui volitatud töötleja andmed on detailsemalt loetletud peatükis 6 ja taotluse lisades 1 ja 4). Kvantitatiivne analüüs Isikuandmete töötlemine on vajalik kvantitatiivse statistilise analüüsi läbiviimiseks. Isikuandmete põhjal seotakse erinevad registriandmed ühtseks umbisikustatud andmestikuks. Isikuandmete kasutamisel kvantitatiivanalüüsis järgitakse järgmisi põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata: 1) Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele. TK loob selleks igale tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalejale täiendava unikaalse id-tunnuse (UID), mille edastab ka SKA-le ning EMTA-le. Täpne andmete sidumise protsessi kirjeldus on toodud taotluse peatükis 1.4. 2) Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning seega ei teki neil täiendavaid kohustusi. 3) Kõik registripidajad edastavad RAKE-le andmed umbisikustatud kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks koostatud andmestikus on olemas vaid andmeandjatelt päritud teenusel osalemise analüüsiks andmed ja isiku UID; RAKE-l endal puudub UID-d isikukoodiga seostada võimaldav fail (võti) ning seega puudub ka võimalus andmeid isikustatud kujule tagasi viia. 4) Andmete edastamise protsessis (peatükis 1.4) on kirjeldatud, et registripidajad hävitavad pärast andmestike koostamist ning edastamist võtme ehk nimekirjad, mis näitavad isikukoodi ning UID vastavust, seega pole registripidajatel võimalik andmeid isikustatud kujule tagasi viia; samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud umbisikustatud andmestiku. Sama teeb ka uuringu läbiviija – hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt hävitab RAKE kõik uuringu käigus loodud umbisikustatud andmestikud, kinnitades seda tellijale vastava andmete hävitamise aktiga. 5) Koostatud andmestik on konfidentsiaalne, seda ei kopeerita, levitata ega avalikustata kolmandatele osapooltele. 6) Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul ning tulemuste esitamisel jälgitakse, et ei tekiks liiga väikesi rühmi, mis võimaldaks inimesi ära tunda. Kvalitatiivne analüüs Kvalitatiivanalüüside jaoks on isikuandmete kasutamine vajalik vaid selleks, et edastada uuringukutse TRT teenusel osalenud isikutele, et kutsuda nad vabatahtlikult osalema intervjuudesse. 1) Teenusel osalenute kontaktandmed edastatakse RAKE-le krüpteeritud kujul (s.t. ligipääs on vaid ID-kaardi ja sertifikaatide alusel) ning neid kasutatakse konfidentsiaalselt, s.t. uurijad ei kopeeri, levita ega avalikusta neid kolmandatele osapooltele, vaid neid kasutatakse ainult inimestega kontakti võtmiseks. 2) Kontaktandmeid näevad ja kasutavad ainult RAKE need analüütikud, kes koostavad intervjuude valimi ning võtavad inimestega ühendust, et kutsuda nad intervjuudesse. 3) Inimene, kelle andmeid kasutame, ei saa andmete kasutamisest kahju, kuna pöördume otse tema poole kutsega osalema vabatahtlikus intervjuus: nõustumisel annab ta ise teadliku vabatahtliku kirjaliku nõusoleku. Intervjuud viiakse läbi kogenud intervjueeritavate poolt, kes säilitavad inimese väärikuse intervjuu käigus. Intervjuudes osalemisest on intervjueeritaval võimalik igal ajahetkel loobuda ning sellega ei kaasne mingeid tagajärgi. Sel juhul tema intervjuu käigus avaldatud arvamusi ka uuringu raames valmivates aruannetes jm materjalides ei kajastata. 4) Pärast kontaktandmete kasutamise eesmärgi täitmist (intervjuude läbiviimine) kontaktandmed kustutatakse (hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale) nii registripidajate kui RAKE poolt. 5) Intervjuudes (transkriptsioonid ja helisalvestised) ei säilitata inimeste nimesid; kvalitatiivses analüüsis viidatakse vastajatele tunnustega, mis ei võimalda neid tuvastada (sugu, vanusevahemik, elukoha maakond jms). Kehtib nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse andmeanalüüsi korral 1) Andmeid (andmestikud) hoitakse ainult TÜ parooliga turvatud serverites. Isikuandmeid turvatakse kaasaegsete meetmetega, mida korraldab ja mille eest vastutab TÜ infotehnoloogia osakond. See tähendab, et kolmandatel isikutel puudub neile ligipääs ning privaatsus on tagatud. 2) Uuringul (sh ka intervjuukutsel ja informeeritud nõusoleku vormil) on olemas Tartu Ülikooli eetikakomitee kooskõlastus. 3) Kõik uuringu meeskonna liikmed lähtuvad andmete töötlemisel teaduseetika headest tavadest, mille hulka kuulub uuritavate kaitse (uurijad teadlikult väldivad uuritavatele uuringu tegevuste kaudu igasuguse kahju tekitamist). See tähendab ka seda, et kedagi ei survestata mingil moel intervjuudes osalema, vaid see toimub vabatahtlikkuse ja informeeritud nõusoleku alusel võimalusega uuringus osalemisest igal ajahetkel loobuda. 4) Kinnitame, et isikuandmeid ei kasutata uuringuga mitte kooskõlas olevatel eesmärkidel. 5) Kokkuvõtvalt teeb iga andmeallikas registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta seega andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused. 1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete allikaid on neli: Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise menetlussüsteem (EMPIS) ning Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse menetlemise andmekogu (TETRIS - mõlemad Eesti Töötukassa), andmestik tööalase rehabilitatsiooni teenustel osalenute kohta (Sotsiaalkindlustusamet) ning Töötamise register (TÖR - Eesti Maksu- ja Tolliamet). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: Töötukassast andmete koondamine 1) RAKE teeb päringu TK andmekogudesse (EMPIS ja TETRIS) kõigi 2016-2020 (oktoober) tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalenute kohta. Tegemist on tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalejate üldkogumiga. Üldkogumi mahuline kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Päringu täpne andmekoosseis on esitatud peatükis 5.3. 2) TK koostab päritud andmekoosseisu alusel andmestiku, kuhu lisab igale isikule unikaalse koodi (UID). 3) TK edastab RAKE-le andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ning UID koodi. TK edastab andmed elektrooniliselt krüpteeritult teadusuuringu läbiviijani, laadides need üles turvalisse keskkonda, millele ligipääsuks on vaja id-kaart koos sertifikaatidega. Pärast andmete allalaadimist uuringu läbiviija poolt eemaldab TK need failid turvalisest keskkonnast. Teise võimalusena edastab TK uuringu läbiviijale andmed e-posti teel krüpteeritud kujul ning lahtikrüpteerimiseks on samuti vajalik id-kaart koos sertifikaatidega. 4) Pärast andmete edastamist RAKE-le hävitab TK uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh nimekirjad isikukoodide ja UID vastavustest hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). SKA andmestikest andmete koondamine 5) TK edastab SKA-le nimekirja tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalejatest. Nimekirjas on antud teenusel osaleja isikukood ning sellele vastav UID. 6) RAKE koostab SKA-st päritava andmekoosseisu ning edastab selle SKA-le. 7) SKA lisab TK poolt edastatud nimekirjale tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalejate kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 8) SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 9) SKA edastab RAKE-le andmestiku, mis sisaldab SKA-lt päritud andmeid ning UID koodi. SKA edastab RAKE-le andmed e-posti teel krüpteeritud kujul ning lahtikrüpteerimiseks on vajalik id-kaart koos sertifikaatidega. 10) Pärast andmete edastamist RAKE-le hävitab SKA uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh TK poolt edastatud nimekirja isikukoodide ja UID vastavustest hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). EMTA TÖR andmete koondamine 11) TK edastab EMTA-le nimekirja tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalejatest. Nimekirjas on antud teenusel osaleja isikukood ning sellele vastav UID. 12) RAKE koostab EMTA-st päritava andmekoosseisu ning edastab need EMTA-le. 13) EMTA lisab TK poolt edastatud nimekirjale tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalejate kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 14) EMTA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 15) EMTA edastab RAKE-le andmestiku, mis sisaldab EMTA-st päritud andmeid ning UID koodi. EMTA edastab RAKE-le andmed e-posti teel krüpteeritud kujul ning lahtikrüpteerimiseks on vajalik id-kaart koos sertifikaatidega. 16) Pärast andmete edastamist RAKE-le hävitab EMTA uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh TK poolt edastatud nimekirja isikukoodide ja UID vastavustest hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). RAKE-le edastakse kõigi kolme andmeallika haldaja poolt seega andmestikud, mis sisaldavad päritud andmeid ning UID koodi. RAKE-s seotakse need andmestikud UID koodi kasutades ühtseks statistilise analüüsi umbisikustatud andmestikuks. Seega toimub andmete lõplik analüüs umbisikustatud andmestiku põhjal, mida ei ole võimalik enam isikustada. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, nii et ei oleks võimalik üksikisikuid ära tunda. Intervjuude jaoks vajalike kontaktide teekond uuringu tegijani Intervjuude läbiviimiseks TRT teenusel osalejate kontaktandmete saamiseks esitab RAKE TK-le päringu etteantud kriteeriumite kohta esialgu 200 inimese kontaktandmete saamiseks (eeldades varasema kogemuse põhjal, et vabatahtliku nõustumise määr on 25%), lõppvalimi suuruseks on 50 isikut. Kontaktandmed, mida vajame on: inimese nimi, telefoninumber ja meiliaadress. TK edastab RAKE-le andmed e-posti teel krüpteeritud kujul ning lahtikrüpteerimiseks on vajalik ID- kaart koos sertifikaatidega. Saadud kontaktandmeid kasutades saadetakse esialgu uuringukutse 50-le inimesele (vastavalt eeltoodud rühmadesse kuulumise alusel). Kutsete saatmist jätkame seni kuni nõustunud osalejate arv on 50 ehk kavandatud lõppvalimi maht on täis. Kui 200 isiku kontaktandmete kaudu ei õnnestu lõppvalimit saavutada, küsime TK-lt lisavalimi jaoks kontaktandmeid veel kuni 50 inimese kohta, eeldusega, et uuringus osalemise nõustumise määr ei ole väiksem kui 20%. 2. VASTUTAV TÖÖTLEJA 2.1. Vastutava töötleja üldandmed5 2.1.Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 2.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis ei 2.3. Registrikood või isikukood 70001952 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.6. Kontaktandmed Tiina Linno telefon, e-post analüüsi ja statistika osakonna nõunik [email protected] Telefon 626 9368 3. ÕIGUSLIK ALUS Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus  Vabariigi Valitsuse Seadus § 67, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna korraldamisega Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut seotud tegevuste koordineerimine. läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6- le. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks  Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (kui olete Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42, edaspidi registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või põhimäärus). Põhimääruse § 2 lõikes 2 on arendusprojekti avamise otsus, leping vms täpsustatud, et ministeeriumi roll on erivajadustega inimeste ja eakate poliitikate juhtimine sotsiaalse kaasatuse valdkonnas.  Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 (õigus viia tegevuste koordineerimiseks vajalike poliitikate kujundamiseks läbi uuringuid).  Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna põhimääruse kohaselt on osakonna põhiülesanne luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmispõhi- susele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja ra- kendatud või kavandatava poliitika mõjusu- sest korraldades selleks vastavate analüüside ja uuringute läbiviimist; 5 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad  Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel 01.09.2020 sõlmitud töövõtuleping nr 2- 2.2/1188-1 ja nimetatud lepingu lisa „And- metöötluse leping“. 4. UURINGU TELLIJA Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem Hanke info riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/1921872 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringul „Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud võrdlus“ on kolm peamist eesmärki: hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik 1) mõõta ja hinnata 2016 kuni 2020 (1. isikuandmete töötlemine pooles) Eestis pakutud tööalase rehabilitatsiooni teenuse (TRT) mõju, tulemuslikkust ja efektiivsust; 2) kirjeldada TRT korraldus ja sisu Eestis ja veel neljas võrdlusriigis; 3) kirjeldada soovitusi, mis lähtuvad analüüsi tulemustest Isikuandmete töötlemine on vajalik esimese eesmärgi täitmiseks. Isikuandmeid on vaja töödelda, et 1) siduda erinevatest registritest pärit andmed umbisikustatud andmebaasiks, et anda põhjalik ülevaade TRT-l osalejatest, nende teekondadest ning käekäigust pärast teenusel osalemist ehk uuringu kvantitatiivosa läbiviimiseks 2) saada kontaktandmed TRT teenusesaajate poole pöördumiseks, et saaksime sobiliku profiilig teenusesaajad kutsuda vabatahtlikult osalema intervjuudes ehk uuringu kvalitatiivosa läbiviimiseks. 5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid Tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalenud töödeldakse ning valimi suurus isikud aastatel 2016-2020 (oktoober) – kvantitatiivanalüüsi sihtrühm: Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete Kvantitatiivanalüüsi sihtrühm on kõik perioodil ning kui palju neid on 2016-2020 (oktoober) tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalenud inimesed. Seega on kvantitatiivse analüüsi aluseks tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalenute üldkogum Töötukassa andmetel oli 2016-2020 (oktoober) kokku tööalase rehabilitatsiooni teenusel kokku 17 538 unikaalset osalejat:  2016. aastal 941 osalejat  2017. aastal 2719 osalejat  2018. aastal 4396 osalejat  2019. aastal 5149 osalejat  2020 (kuni oktoober) 4333 osalejat Kvantitatiivse analüüsi tarbeks kogutavad andmed koondatakse ühtsesse umbisikustatud andmestikku, mille põhjal toimub edasine analüüs. Taotluse eelnevates osades (1.4) on kirjeldatud, andmestiku koostamise protsess ning andmete uuringu tegijani jõudmine. Kvalitatiivanalüüsi sihtrühm ja valim: Perioodil 2016-2020 (oktoober) 200 rehabilitatsiooni teenusel osalenud inimese kontaktandmed (telefoni number ja email), vajadusel veel lisaks 50 isikut, kui keeldumismäär osutub oodatust suuremaks (alla 25%). Intervjueeritavate sihtrühma peamised alarühmad ja nende suurused: töötavad osalise töövõimega tööalase rehabilitatsiooni kliendid (10 intervjuud);  töötavad puuduva töövõimega tööalase rehabilitatsiooni kliendid (10 intervjuud);  töötavad püsiva töövõime kaoga tööalase rehabilitatsiooni kliendid (5 intervjuud);  mittetöötavad osalise töövõimega tööalase rehabilitatsiooni kliendid (10 intervjuud);  mittetöötavad puuduva töövõimega tööalase rehabilitatsiooni kliendid (10 intervjuud);  mittetöötavad püsiva töövõimekaoga tööalase rehabilitatsiooni kliendid (5 intervjuud). 5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis Kvantitatiivandmete koosseis: TK registritest (EMPIS ja TETRIS) pärinevad Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, andmed tööalase rehabilitatsiooni teenusel terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) osalejate kohta: 1) isikukood; 2) sugu; 3) vanus; 4) elukoht (maakonna täpsus); 5) haridustase; 6) töövõime hindamise tulemused (töövõime ulatus); 7) töövõime hindamine – tegevuspiirangute valdkond ja raskusaste; 8) tööalase rehabilitatsiooni teenusele suunamise kuupäev; 9) tööalase rehabilitatsiooni teenuse vajaduse põhjendus; 10) tööalase rehabilitatsiooni teenuse keele eelistus (kui on sellekohane info); 11) tööalase rehabilitatsiooni teenusel osaletud päevade arv; 12) tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpetamise kuupäev; 13) tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpetamise põhjus; 14) tööalase rehabilitatsiooni teenuse katkestamised (kuupäev) ja katkestamise põhjused 15) teistes Töötukassa teenustel osalemised (sisenemise ja väljumise kuupäev) SKA tööalase rehabilitatsiooni teenuste saajate andmestikust järgmised andmed: 1) teenusele suunamise kuupäev (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, teised seotud teenused) 2) teenuse kasutamise algus- ja lõppkuupäev 3) teenuselt lahkumise põhjus 4) isikukood EMTA TÖRi andmed: 1) töötamise perioodid (algus ja lõpp); 2) tööaja määr; 3) töötamise lõpetamise alus; 4) amet 5) isikukood Kvalitatiivandmete koosseis: TK registrist pärinevad kontaktandmed tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalejate kohta:  nimi  telefoni number  meiliaadress Teenusel osalemise valimi kriteeriumid, mille alusel palume Töötukassa andmebaasi haldajatel juhuslik väljavõte kontaktandmetest edastada on kirjeldatud punktis 5.2. 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA UMBISIKUSTAMINE 6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Kõik käesoleva analüüsi jaoks koondatud isikuandmed kustutatakse andmeandjate ja uuringu läbiviija poolt kui on kindel, et andmepäringutes ja sidumistes ei tehtud vigu, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde lõplikku vastuvõtmist tellija poolt või koheselt lepingu ennetähtaegsel lõppemisel. Uuringu läbiviija kui töövõtja ja volitatud töötleja edastab Sotsiaalministeeriumile kui vastutavale töötlejale ka enda poolt allkirjastatud vastava andmete hävitamise akti. 6.2. Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi iga andmeandja eraldi, enne andmete edastamist uuringu läbiviijale (RAKE). 6.3. Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse tellija poolt: vt Lisa 4. 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST 7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest (tee vastavasse kasti rist või kirjuta selgitus): 7.1.1. Andmesubjekt on isikuandmete töötlemisest teadlik – X (intervjuude puhul) teavitamine ei ole vajalik 7.1.2. Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, X välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis 7.1.3. Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: - andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, X sest väljund on teaduslik üldistus; - loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte X kuludega; - nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab X üldistuste valiidsust; - muu (kirjeldage) 7.1.4. Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi 7.1.5. Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI 8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki6 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid 9. EETIKAKOMITEE OTSUS (tee vastavasse kasti rist): Eetikakomitee otsus on käesoleval juhul vajalik Kooskõlastuse otsus allkirjastatud 20.11.2020 Vt Lisa 5 10. MUU INFO 10.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Lisa 3: Uuringu läbiviija isikuandmete kaitseks rakendatud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus Lisa 4: Registrites töödeldavad sihtrühmade andmed ja andmekoosseisud Lisa 5: Valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler 6 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine üldmääruse artiklite 45-49 alusel. Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Tartu Ülikool asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 74001073 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lossi 36, Tartu, Tartumaa, 51003 (Tartu Ülikooli aadressid sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Lossi 36, Tartu, Tartumaa, 51003 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) telefon, e-post Siim Espenberg, 526 2195, [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Lisa nr 4 Uurimisküsimused ja andmete koosseis Nr. Uurimisküsimused, Umbisikustatud kvantitatiivandmete koosseis millele vastus saadakse uurimisküsimustele vastamiseks kvantitatiivanalüüsist 1. Kuidas teenusesaajad Töötukassa: teenusele jõuavad? 1) sugu; 2. Kas teenus katab 2) vanus; teenusesaajate vajadused? 3) elukoht (maakonna täpsus); 3. Millised teenusesaaja 4) haridustase; omadused mõjutavad 5) töövõime hindamise tulemused (töövõime teenuse tulemuslikkust? ulatus); 4. Millistel tegevustel on 6) töövõime hindamine – tegevuspiirangude suurim mõju valdkond ja raskusaste; teenusesaajale? 7) tööalase rehabilitatsiooni teenusele suunamise 5. Kui kaua teenusel kuupäev; osaletakse? 8) tööalase rehabilitatsiooni teenuse vajaduse põhjendus; 6. Miks teenus lõpetatakse? 9) tööalase rehabilitatsiooni teenuse keele 7. Miks teenus eelistus (kui on sellekohane info); katkestatakse? 10) tööalase rehabilitatsiooni teenusel osaletud 8. Milline on teenuse mõju päevade arv; teenusesaajale (ka pärast 11) tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpetamise teenuse lõppemist)? kuupäev; 9. Milline on TRT 12) tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpetamise kokkupuude muude põhjus; teenustega? 13) tööalase rehabilitatsiooni teenuse katkestamised (kuupäev) ja katkestamise põhjused 14) teistes Töötukassa teenustel osalemised (sisenemise ja väljumise kuupäev) SKA andmetest (SKA teenuste saajate andmete tabelid) järgmised andmed 1) teenusele suunamise kuupäev (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, teised seotud teenused) 2) teenuse kasutamise algus- ja lõppkuupäev 3) teenuselt lahkumise põhjus EMTA TÖRi andmed 1) töötamise perioodid (algus ja lõpp); 2) tööaja määr; 3) töötamise lõpetamise alus; 4) amet Nr. Uurimisküsimused, Isikuandmed, mille kaudu teenusesaajate poole millele vastus saadakse pöördutakse intervjuudest (intervjuukavad kooskõlastatakse tellijaga) 1. Mis on TRT eesmärgid  Nimi teenuse osapoolte jaoks?  Meiliaadress 2. Kuidas mõõdetakse  Telefoninumber eesmärkide täitmist? 3. Kuidas teenusesaajad teenusele jõuavad? 4. Kas teenust saanud inimesed kuuluvad teenuse sihtrühma? 5. Kas teenus katab teenusesaajate vajadused? 6. Millised teenusesaaja omadused mõjutavad teenuse tulemuslikkust? 7. Milline ettevalmistus peab teenusesaajal olema? 8. Mis motiveerib teenusesaajaid? 9. Kuidas hindavad osapooled teenuse kvaliteeti? 10. Millistel tegevustel on suurim mõju teenusesaajale? 11. Kuidas saavad teenusesaajad teenuse jooksul tagasisidet? 12. Kui kaua teenusel osaletakse? 13. Miks teenus lõpetatakse? 14. Miks teenus katkestatakse? 15. Milline on teenuse mõju teenusesaajale (ka pärast teenuse lõppemist)? 16. Kuidas toetab või takistab teenuse ülesehitus selle eesmärkide täitmist? 17. Mis on teenuse suurimad tugevused? 18. Mis on teenuse suurimad nõrkused? 19. Milliste lahendustega saaks teenust parendada? 20. Millised mõjud võivad nende lahendustega kaasneda? Lisa nr 2 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses. Isikuandmete töötlemine sisaldab endas perioodil 2016-2020 (oktoober): 1) Tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalenud isikute kontaktandmete päringut Töötukassast kvalitatiivuuringu läbiviimiseks 2) Tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalenud isikute Töötukassa andmete sidumist SKA ja EMTA (TÖR) registriandmetega kvantitatiivanalüüsi umbisikustatud statistilise andmebaasi koostamise eesmärgil Nii nagu Euroopa andmekaitse üldmääruse põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, saab registritest teabe sidumise teel täiendavaid usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi. Küsitluse teel kogutud ütluspõhistele uuringuandmetele annavad need faktilist lisaväärtust ning seeläbi kindlama aluse teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on valimibaasi loomine kvalitatiivsete süvaintervjuude läbiviimiseks (kvalitatiivne osa) ning Töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuses osalenud isikute teenuseandmete täiendamine teiste asjakohaste registrite andmetega umbisikustatud andmestiku loomiseks statistilise analüüsi eesmärgil (kvantitatiivne osa), lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Täpsed sihtrühmad ja nende suurused on toodud taotluse punktis 5.2 ning töödeldavate isikuandmete koosseis on loetletud punktis 5.3. Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte poolt selleks vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Nii isikuandmete edastamisel kui registriandmete sidumisel isikukoodide kaudu lähtub iga isikuandmete töötleja õigusaktides sätestatud andmetöötluse põhimõtetest (nt andmekaitse üldmäärus, asutuse sisesed korrad jms) ning kokkulepitud andmevahetusprotsessidest ja krüpteerimise nõuetest (vastavalt taotluses määratule). Umbisikustatud statistiliste andmete edasisel töötlemisel lähtuvad töötlejad taotluses kirjeldatust, samuti kehtestatud infoturbepoliitikast, mis riigiasutuste puhul on rangelt kindlaks määratud juba seoses nende igapäevaste muude, andmetöötlust sisaldavate tööülesannetega. Riigiasutuste arvutid ja serverid milles nii isikuandmete kui umbisikustatud statistiliste andmete töötlemine toimub, on kaitstud vastavalt organisatsioonile kehtestatud meetmetele, samuti on logitav ja jälgitav arvutites tehtav töö ja protsessid, mis kohustavad järgima asutuse infoturbe regulatsiooni ja/või asutuse käitumisjuhiseid, milles sätestatakse üldised ja konkreetsed käitumisjuhised tööruumides ja töökorralduse osas. Olenevalt asutusest on ruumide juurdepääsud seadistatud kas üksnes selleks õigustaud isikutele pääsuõiguste kaartide alusel või asuvad töökohad turvatud ja kontrollitud süsteemidega hoonetes. Nt on juurdepääsuõigusi võimalik infoturbeosakonnal kontrollida. Samuti on külalistel lubatud konkreetsetes asutuste ruumides viibida üksnes töötajast saatjaga ning külastajad registreeritakse asutusse sisenemisel. Hoone ümbrus või andmetöötlusruumid on kaetud valvekaameratega ning kahtlust äratavaid liikumisi on samuti võimalik kontrollida. Asutustes on olemas kaitse ka andmete hävimise eest üles seatud automaatse tulekustutussüsteemi, häirekeskustele teavitamise mehhanism jmt meetmeta kaudu. Töötajad on teadlikud turvalise 1 andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, isikustatud kujul isikuandmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid rakendades. Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks. Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski tõe- mõju tase maandamiseks näosus Moodustatud 1 2 Madal Isikustatud andmeid ei Ametijuhendites ja osakondade isikuandmete tohi kasutada kogu põhimäärustes on kirjeldatud kogumile organisatsioonis, vaid isikute tegevused, s.h pääsevad ligi üksnes kindlate konfidentsiaalsuskohustused volitamata eesmärkide seoses isikuandmete töötlusega, töötajad saavutamiseks selleks kui töötajale on vastav (väljaspoolt volitatud isikute poolt tööülesanne määratud. organisatsiooni) ja kooskõlas isikule määratud tööülesannete täitmiseks. Moodustatud 1 3 Madal Andmete töötleja Tagada ligipääsuhalduse isikuandmetele peab tagama süsteemide abil juurdepääs kogumile organisatsiooniliste ja andmetele üksnes selleks pääsevad ligi turvameetmete kaudu volitatud isikutele (tehnilised volitamata andmete töötlemise meetmed, korralduslikud kolmandad riskide maandamise meetmed ja juhised). isikud (vt meetmete selgitusi Lisaks, kõigi andmete lisaks). edastamine toimub failidena vaid krüpteeritud kujul, mille saab avada vaid kokkulepitud, konkreetseks isikuandmete töötlemiseks volitatud töötaja. Moodustatud 0 2 Madal Kui vastutav töötleja Sõltuvalt protsessidest isikuandmete kasutab volitatud sõlmitakse volitatud töötlejaga kogumi volitatud töötleja teenuseid leping, milles esitatakse kõik töötleja töötleb isikuandmete kaitse asjakohased tingimused isikuandmeid üldmääruse artikli 28 isikuandmete kaitse üldmääruse puudulikul alusel lõigete 2 ja 4 artikli 28 lõikes 3 sätestatust tähenduses, peab lähtudes või lepitakse muul selleks olema isikuandmete kaitse moel täpsem andmevahetus üldmääruse artikli 28 kokku (lähtudes taotluses lõike 3 tingimustele esitatud protsessidest). vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange) Uuringu läbiviija, volitatud töötleja Tartu Ülikooli isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet on täiendavalt eraldi toodud taotluse lisas 3. 2 Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht. Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus, diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline. Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses. Hinnangu koostamisse on kaasatud olnud kõik käesoleva uuringu taotluses nimetatud osapooled. 3 Lisa nr 3 Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet 1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise ruumidesse on tagatud juhendite, eeskirjade, korralduste ja käskkirjade järgimisega ning ligipääsu andmist, võtmist ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? Ainult suuline kokkulepe On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja muutmise kohta ei peeta On reguleeritud ning peetakse eraldi kanderaamatut, kus fikseeritakse kõik pääsuõiguste andmised, äravõtmised ja muutmised koos vastavate pääsuvahendite ( võti, kiipkaart vms ) andmise/äravõtmisega X Muu Isikuandmete töötlemine ei ole seotud konkreetse ruumiga, vaid infosüsteemiga. Ligipääs andmetele on seotud töötaja töökoha arvuti, infosüsteemide jt turvameetmetega. Füüsilisi andmeid (nt informeeritud nõusolekulehed, dokumendid jms) hoiustatakse TÜ tööruumides lukustatud kapis, mille võtmele on ligipääs vaid meeskonnaliikmetel. ____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) ja/või tehniliste töötajate pääs isikuandmete töötlemise ruumidesse? Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse tööajal ning töötajate juuresolekul ja nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping X Muu Koristajate ja tehniliste töötajate ligipääs andmete töötlemise ruumidesse ei võimalda neile ligipääsu andmetele. Koristajatel ja teistel tehnilistel töötajatel puudub ligipääs võtmele, kus hoiustatakse uuringuga seotud füüsilisi materjale (informeeritud nõusolekulehti jms.). _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide kohta kehtib alati nn „suletud uste ja akende poliitika“ ( st ruumi uksed on lukustatud ning aknad on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel väljumisel )? Jah, alati Ei, kuid isikuandmeid hoitakse lukustatavas kapis ja/või seifis X Muu Andmed ei ole füüsilise objektina vaadeldavad, nende kättesaadavus ei ole seotud tööruumidega. ___________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist ning teistest avalikest ruumidest puudub pääs ilma volituseta isikutel isikuandmete töötlemiseks kasutatavatesse ruumidesse? Tööruumide lukustamisega (kui oma personali sees ei ole, siis kindlasti lukus) Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba (kiip)kaart) rakendamisega Kehtib reegel: kui ruumi peavad sisenema isikud, kes ei oma selleks luba, saadab neid volitust omav isik (vastavalt juhenditele, eeskirjadele või korraldustele) X Muu Tartu Ülikoolis on ligipääs tööarvutitele, mille töövoos võib andmete töötlemine pooleli olla, kaitstud tööruumide lukustamise, valvekaamerate ja neid jälgiva valvetöötajaga. Ligipääs infosüsteemidele, milles andmeid säilitatakse ja töödeldakse, on kaitstud töötajate isiklike paroolidega. _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse isikuandmeid on varustatud valvesignalisatsiooniga ning on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? X Jah, on valvesignalisatsioon ja on ööpäevaringne mehitatud valve Ei, sest on ööpäevaringne mehitatud valve Muu _____________________________________________ (vt selgitust) _____________________________________________ 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? X Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas Ruumidesse on paigaldatud suitsuandurid, millele reageeritakse ka töövälisel ajal 2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te kasutate isikuandmete töötlemisel? Valida võib mitu vastusevarianti X Paberdokumente – paberkujul andmekandjad (informeeritud nõusolekulehed intervjuudes osalemiseks) X Failid arvuti/serveri kõvakettal – digitaalkujul andmekandjad USB mälupulk, CD/DVD, väline kõvaketas jms teisaldatavad korduvkirjutatavad andmekandjad Muu _____________________________________________ _____________________________________________ 2.2 Kus ja kuidas hoitakse isikuandmetega paberdokumente? Paberdokumente ei töödelda Seifis X Lukustatud kappides Registratuuris Lukustatud arhiiviruumis Muu _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 2.3 Kus ja kuidas hoitakse isikuandmetega teisaldatavaid andmekandjaid ( CD/DVD, USB mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas vms )? X Neid ei kasutata Seifis Lukustatud kappides Suletud arhiiviruumis Krüpteeritud andmeid lukustamata kapis, riiulitel, sahtlis vms Muu _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 2.4 Kas kasutate viirus- ja nuhkvaratõrje programme? Ei kasuta, sest viirused ja nuhkvara ei ohusta infosüsteemi X Infosüsteemide kasutajaid on instrueeritud vajalikest tegevustest nuhk- ja viirus(t)ega nakatumise/nakatumikahtluse korral. Nad on teadlikud, et riskigrupiks on igasugune tarkvara allalaadimine ( Download) ning postitusprogrammidest manuste ( Attachments) avamine, samuti võõraste teisaldatavate andmekandjate kasutamine Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja viiruste efektiivse tuvastamise _____________________________________________ (nimetada kasutatav tarkvara) 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või kolmanda poole võrguga on tagatud ….. ruuteri või tulemüüri kasutamisega sisevõrgu segmenteerimisega (parema kontrolli ja viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks) X serverid on kaitstud nii välis- kui ka sisekasutajate ebasihipärase tegevuse eest kolmetasemelise kaitsega: Laivõrk → tulemüür → DMZ → tulemüür → Sisevõrk Muu _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 2.6 Kas on olemas infosüsteemi andmete varukoopiate tegemise alane strateegia? X Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt Ei, kasutame veebirakendust Muu _____________________________________________ _____________________________________________ 3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul isikuandmeid……… Märkige ära kõik vastusevariandid, mis Teie süsteemi kohta kehtivad arvutis, mis ei ole ühendatud ühegi teise IT-süsteemiga või Internetiga X arvutis, mis on ühendatud Internetti, kuid mis ei ole ühendatud teise IT-süsteemiga lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) Teie kontrolli all asuvates tööruumides lokaalses võrgus, kuid server(id) asub mujal keerukamas hajusinfosüsteemis _____________________________________________ _____________________________________________ 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te isikuandmeid töötlete? (Palume esitada informatsiooni, mis puudutab vaid isikuandmete töötlemist) X Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel, LibreOffice jms) _____________________________________________ _____________________________________________ X Kasutusel on spetsiaalselt väljatöötatud tarkvara (SPSS,R) ___________________________________________ _____________________________________________ Kasutusel on spetsiaalselt väljatöötatud veebirakendus, kus andmetöötlus toimub „keskserveris” , st kohapeal digitaalselt isikuandmeid ei salvestata _____________________________________________ _____________________________________________ 3.3 Kas on tagatud digitaalsete isikuandmete algandmete kaitse, st usaldatavuse? See tagatakse andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid lisas, muutis, vaatas või kustutas Muul viisil Jah , i sikuandmete algandmete kaitse tagamiseks hoiustatakse neid parooliga turvatud TÜ serveris, millele on ligipääs vaid uuringu meeskonna liikmetel kasutajanime ja parooli alusel. Füüsilisi andmeid (nt informeeritud nõusoleku vormid jms dokumendid) hoiustatakse TÜ tööruumides lukustatud kapis, mille võtmele on ligipääs väid meeskonnaliikmetel. _____________________________________________ (selgitus kohustuslik ka laiatarbetarkvara (nt xls tabelite) kasutamise korral ) _____________________________________________ 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk kasutaja autentimiseks kasutatakse turvamehhanisme? X Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool Jah, selleks on ID-kaart Mingi muu organisatsioonisisene kontaktipõhine kiipkaart Jah, selleks on biomeetrilised pääsuvahendid Muu _____________________________________________ (selgitus kohustuslik) _____________________________________________ 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse reeglid? X Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid Kasutatakse ID-kaarti või muud paroolivälist lahendit 3.6 Kas on kindlaks määratud, millistele andmetele omavad erinevad kasutajad ligipääsuõigust? Ei, infosüsteemil on ainult üks süsteemikasutaja ehk andmetöötleja X Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks vajalikele andmetele Jah, lisaks on õigus/võimalus töödelda teiste poolt loodud andmekogusid ning see on reguleeritud eraldiseisva korraga/eeskirjaga, milles on välja toodud järgnevad asjaolud: millal võib teise andmekogusse sisestatud andmeid vaadata, muuta, kustutada jne Muu _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga ühenduse katkemine, kui seda teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 minuti jooksul) ? X Jah Ei Muu _____________________________________________ (kirjeldada nt arvutikasutaja lukustab lahkudes arvuti vms) _____________________________________________ 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui ebaõnnestunud sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri (nt kui on parooli sisestatud 3 korda valesti) ? X Jah Ei 3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd meie süsteemis ei rakendata X Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvakanaleid 3.10 Kas isikuandmete andmeh õ iveks kasutate pilvandmet öö tlust? Jah X Ei Kui kasutate pilvandmetöötlust 3.11 Mis t üü pi pilvet öö tlemist te kasutate? Avalikus pilves (pilvandmetöötlus kõigile) Privaatpilves (kliendi- või organisatsioonipõhine pilvandmetöötlus) Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon 3.12 Millist pilvandmet öö tluse liiki kasutatakse? Pilve teenuse pakkuja pakub vaid riistvara, operatsioonisüsteemi ja rakendust hallatakse ise Pilve teenuse pakkuja pakub riistvara ja operatsioonisüsteemi haldamist, rakendust hallatakse ise Pilve teenuse pakkuja haldab nii riistvara, operatsioonisüsteemi kui rakendust. Teie ainult hoiate andmeid (siia alla kuuluvad ka Dropbox, iCloud, Google Drive jne) Muu _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse kasutaja (vastutav t öö tleja) ehk Teie ja teenuse pakkuja (volitatud t öö tleja) suhe? Lepinguga, sh EULA (end-user license agreement ehk lõppkasutaja litsentsileping) Ei ole reguleeritud 3.14 Nimetage pilvandmet öö tluse teenuse pakkuja asukoha riik. Nimetage riik: 3.15 Kas pilvandmet öö tluse pakkuja tagab piisava andmekaitse taseme, et t ä ita üldmääruse n õ udeid (vt taotluse k ü simus 9) ? Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme Piisav tase on saavutatud oma meetoditega (nt andmete täielik krüpteerimine) _____________________________________________ (kirjeldada) Piisav tase ei ole tagatud 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid kolmandatele osapooltele edastate? Paberdokumentidena käsipostina Paberdokumentidena tähitud kirjaga Paberdokumentidena, mis väljastatakse kohapeal Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) teisaldataval andmekandjal koos nende üleandmisega isiklikult Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud vastav juurdepääsuliides Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) teisaldataval andmekandjal koos nende edastamisega tähitud posti või kullerteenuse vahendusel X Muu Ei edastata _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid paberdokumente ja teisaldatavaid andmekandjaid transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate töötlemiskohtade vahel vms) ? X Neid ei transpordita Neid transporditakse oma transpordiga ning neid ei jäeta järelevalveta Neid transporditakse jala/ühissõidukitega ning neid ei jäeta järelevalveta Nende transportimisel kasutatakse vastava firma teenuseid Muu _____________________________________________ (kirjeldada) _____________________________________________ 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja milliseid isikuandmeid edastate? Sellist arvet peetakse paberdokumendil (nt dokumendil endal, tervisekaardil) Paberdokumentide liikumise kohta on vastavad märked dokumendiregistris, eraldiseisvat süsteemi ei ole X Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel) 5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või süsteemile Teie infosüsteemi isikuandmetest varukoopia tehakse? Jah – teisaldatavale korduvkirjutatavale andmekandjale _____________________________________________ (nt mälupulk, teisaldatav kõvaketas, magnetlint, mälukaart – lisage täpne tüüp) X Jah – dubleerimine/kirjutamine samas paigas asuvale serverile (andmeid dubleeritakse lokaalse arvuti ja serveri vahel) Jah – replikeerimine – andmete ühtlustamine erinevates asukohtades olevate kahe serveri vahel Ei, töötleme ainult paberdokumente Olen veebirakenduse kasutaja 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud andmete (koopiate) turvaline hoidmine? X Olen veebirakenduse kasutaja Varukoopia asub samas ruumis, kuid lukustatavas ja tulekindlas seifis Varukoopia asub samas hoones, kuid teises ruumis Varukoopia asub teises hoones 5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid sisaldavaid paberdokumente? Paberdokumente ei töödelda X Ostame sisse dokumentide hävitusteenust. Leping sisaldab ka konfidentsiaalsuskohustuse nõuet X Meie organisatsioonis on dokumendipurustaja Meie organisatsioonis on küttekolle (ahi, kamin, katel vms), milles me need põletame Hävitamine toimub meie töötaja poolt, kes põletab need koheselt ning tagab, et enne hävitamist ei satuks dokumendid kõrvaliste isikute valdusesse 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, juhuks kui infosüsteemi (andmekogu) töö on häiritud või on katkenud pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning kas on olemas infosüsteemi töö (andmekogu algseisu) taastamise kava? Jah, ning seda testitakse perioodiliselt Jah X Ei 6. Muud 6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele X Jah 6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed X Jah Ei, sest isikuandmeid ei töödelda digitaalselt 6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki X Jah 6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud X Jah 6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks X Jah 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni X Jah 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi X Jah 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? X Jah 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega X Jah 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse X Jah _______________________________________________ Esindusõigust omava isiku ees- ja perekonnanimi, allkiri ning kuupäev Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 327/T-18 koosolek: 19.10.2020 Komitee koosseis: Esimees Aime Keis Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, meditsiinieetika assistent Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tervise Arengu Instituut, analüütik Margit Jäätma Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste teadusuuringute üksuse tegevjuht Annika Kask Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia doktorant Piret Koosa Eesti Rahva Muuseum, teadur Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Martin Mooses Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, treeningu füsioloogia lektor Marje Oona Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini dotsent / kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse juhataja Indrek Peedu Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute nooremteadur Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika vanemteadur Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava dotsent Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus Sotsiaalministeeriumile (viitenumber: 223020) Vastutavad uurijad (asutus): Siim Espenberg (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Lossi 36, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt, 13.11.2020 2. Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm (eesti keeles), 19.11.2020 3. Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm (vene keeles), 20.11.2020 4. Ekspertide kutsed 5. Kutse teenusesaajatele, 13.11.2020 ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51004 Tartu 6. Uurimistöö läbiviijate CV-d (S. Espenberg, K. Ilves, G. Tamm, K. Lees, M. Aksen, S. M. Puur) Uurimistöö lõpp: 31.12.2025 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/ 2 Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 15.01.2021 nr 1.1-16/148-1 Taotlus Andmekaitse inspektsioonile Edastame uuringu „Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus“ läbiviimiseks. Uuringu läbiviimiseks on korraldatud hange ning valitud edukas pakkuja, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), kes kohustub tööd tegema vastavalt hanke ajakavale, mis on kujunenud juba väga pingeliseks. Seetõttu palume inspektsiooni taotluse võimalikult kiiret menetlemist. Uuringul on olemas Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kooskõlastus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa: Teadusuuringu kontrolli taotlus koos Lisadega 1-5 Tiina Linno 6269 368 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel