EELNÕU
26.10.2020
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ………………. nr …..
Keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39
„Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra
vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised
nõuded ja koostamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõike 10 ja § 64 lõike 10 alusel.
Keskkonnaministri 20.10.2016 määruses nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi
ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Müra kahjuliku mõju hindamine“;
3) paragrahvi 10 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Müra kahjulikku mõju hinnatakse käesoleva määruse lisas kehtestatud metoodika
kohaselt.“;
5) paragrahvi 10 lõike 2 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vajaduse korral esitatakse andmed, mis käsitlevad:“;
6) määruse normitehnilist viidet täiendatakse järgmiselt:
„Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi
kehtestamisega
(ELT L 67, 5.03.2020, lk 132–136).“;
7) määrust täiendatakse käesoleva määruse lisaga.
Rain Epler
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39
„Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja
müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad
tehnilised nõuded ja koostamise kord“ muutmine“
Lisa
(Keskkonnaministri määruse nr sõnastuses)
MÜRA KAHJULIKU MÕJU HINDAMINE
1. Kahjulik mõju
Müra kahjuliku mõju hindamisel võetakse arvesse südame isheemiatõve (IHD), tugeva
häirituse (HA) ja oluliselt häiritud une (HSD) põhjustamine.
2. Kahjuliku mõju arvutamine
Kahjulikku mõju arvutatakse järgmiselt:
2.1 kahjuliku mõju suhteline risk (RR) määratakse järgmise valemiga (1):
Kahjuliku mõju esinemise tõenäosus elanikkonnas,
kes puutub kokku keskkonnamüra konkreetse tasemega
𝑅𝑅 = ( )
Kahjuliku mõju esinemise tõenäosus elanikkonnas,
kes ei puutu kokku keskkonnamüra konkreetse tasemega
2.2 kahjuliku mõju absoluutne risk (AR) määratakse järgmise valemiga (2):
𝐾𝑎ℎ𝑗𝑢𝑙𝑖𝑘𝑢 𝑚õ𝑗𝑢 𝑒𝑠𝑖𝑛𝑒𝑚𝑖𝑛𝑒 𝑒𝑙𝑎𝑛𝑖𝑘𝑘𝑜𝑛𝑛𝑎𝑠,
𝐴𝑅 = ( )
𝑘𝑒𝑠 𝑝𝑢𝑢𝑡𝑢𝑏 𝑘𝑜𝑘𝑘𝑢 𝑘𝑒𝑠𝑘𝑘𝑜𝑛𝑛𝑎𝑚ü𝑟𝑎 𝑘𝑜𝑛𝑘𝑟𝑒𝑒𝑡𝑠𝑒 𝑡𝑎𝑠𝑒𝑚𝑒𝑔𝑎
2.3 südame isheemiatõve esinemissageduse (i) suhtelist riski (RRIHD) arvutatakse
maanteemüra korral mürataseme ja müra mõju suhtena järgmise valemiga (3):
𝑙𝑛(1,08)
[( )∗(𝐿𝑑𝑒𝑛 −53) ] 𝑓𝑜𝑟 𝐿𝑑𝑒𝑛 𝑠𝑢𝑢𝑟𝑒𝑚 𝑘𝑢𝑖 53 𝑑𝐵
𝑅𝑅𝐼𝐻𝐷,𝑖,𝑟𝑜𝑎𝑑 = {𝑒 10
𝑓𝑜𝑟 𝐿𝑑𝑒𝑛 𝑘𝑢𝑛𝑖 53 𝑑𝐵
1
2.4 tugeva häirituse absoluutset riski (ARHA) arvutatakse maanteemüra korral mürataseme ja
müra mõju suhtena järgmise valemiga (4):
(78,9270 − 3,1162 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 + 0,0342 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 2 )
𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑟𝑜𝑎𝑑 =
100
raudteemüra korral valemiga (5):
(38,1596 − 2,05538 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 + 0,0285 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 2 )
𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑟𝑎𝑖𝑙 =
100
õhusõidukimüra korral valemiga (6):
(−50,9693 + 1,0168 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 + 0,0072 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 2 )
𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑎𝑖𝑟 =
100
2.5 märkimisväärselt häiritud une absoluutset riski (ARHSD) arvutatakse maanteemüra korral
mürataseme ja müra mõju suhtena valemiga (7):
(19,4312 − 0,9336 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 + 0,0126 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 2 )
𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑟𝑜𝑎𝑑 =
100
raudteemüra korral valemiga (8):
(67,5406 − 3,1852 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 + 0,0391 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 2 )
𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑟𝑎𝑖𝑙 =
100
õhusõidukimüra korral valemiga (9):
(16,7885 − 0,9293 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 + 0,0198 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 2 )
𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑎𝑖𝑟 =
100
3. Elanikkonnale avalduva kahjuliku mõju hindamine
Elanikkonna kokkupuudet müraga hinnatakse eraldi iga müraallika ja kahjuliku mõju põhjal.
Kui samad inimesed puutuvad samal ajal kokku eri müraallikatest tuleneva müraga, ei loeta
mõju üldjuhul kumulatiivseks. Eri mõjuliike võib võrrelda, et hinnata iga müraliigi suhtelist
osatähtsust.
Südame isheemiatõve ohu hindamine
Raudtee- ja õhusõidukimüraga seotud südame isheemiatõve oht on elanikkonnal, kes
puutub kokku indikaatori Lden tasemest suurema tasemega, hinnanguliselt suurem risk, samas
ei ole juhtumite täpset arvu N võimalik arvutada.
Maanteemüraga seotud südame isheemiatõve ohu hindamisel on võimalik määrata
konkreetse kahjuliku mõjuga seotud juhtumite osakaal, mis on seostatav müraga kokku
puutuvale elanikkonnale avalduva suhtelise riskiga (RR) ja arvutatakse müraallika x (maantee),
kahjuliku mõju y (IHD) ja esinemissageduse i korral järgmise valemiga (10):
∑𝑗[𝑝𝑗 ∗ (𝑅𝑅𝑗,𝑥,𝑦 − 1)]
𝑃𝐴𝐹𝑥,𝑦 = ( )
∑𝑗[𝑝𝑗 ∗ (𝑅𝑅𝑗,𝑥,𝑦 − 1)] + 1
kus
PAFx,y on elanikkonna panusosis;
j müravahemikud, mis ei ületa 5 dB (nt 50–51 dB, 51–52 dB, 52–53 dB jne või 50–54 dB, 55–
59 dB, 60–64 dB jne);
pj on inimeste osakaal kogu elanikkonnast P hinnatavas piirkonnas, kus esineb kokkupuude
müratasemega vahemikus j, mis on seostatav suhtelise riskiga RRj,x,y, arvutatuna punktis 2
esitatud valemite alusel. Arvutamiseks kasutatakse iga müravahemiku keskväärtust (sõltuvalt
andmete kättesaadavusest nt 50,5 dB, kui müravahemik on 50–51 dB, või 52 dB, kui
müravahemik on 50–54 dB).
Maanteemüraga seotud südame isheemiatõve juhtude koguarv N (inimesed, keda mõjutab
kahjulik müra y; omistatavate juhtude arv) tulenevalt allikast x arvutatakse järgmise valemiga
(11):
𝑁𝑥,𝑦 = 𝑃𝐴𝐹𝑥,𝑦,𝑖 ∗ 𝐼𝑦 ∗P
kus
PAFx,y,i müra panusosis südame isheemiatõve juhtude arvu i kohta;
Iy on südame isheemiatõve juhtumite arv hinnatavas piirkonnas, mida on võimalik arvutada
selle piirkonna või riigi tervisestatistika andmete põhjal;
P on hinnatava piirkonna elanikkond (eri müravahemikega hõlmatud elanikkonna summa).
Maantee-, raudtee ja õhusõidukimürast tingitud tugeva häirituse ja südame isheemiatõve
juhtumite koguarv N, keda mõjutab kahjulik mõju y, (juhtumite arv) tulenevalt allikast x
iga müraallika kombinatsiooni kohta x (maantee-, raudtee- või õhusõidukimüra) ja kahjulik
mõju y (HA, HSD) arvutatakse järgmise valemiga (12):
𝑁𝑥.𝑦 = ∑ [𝑛𝑗 ∗ 𝐴𝑅𝑗,𝑥,𝑦 ]
𝑗
kus
ARx,y on asjakohase kahjuliku mõju (HA, HDS) absoluutne risk (AR) ja see arvutatakse punktis
2 esitatud valemite alusel, kusjuures kasutatakse iga müravahemiku keskväärtust (sõltuvalt
andmete kättesaadavusest, nt 50,5 dB, kui müravahemik on 50–51 dB, või 52 dB, kui
müravahemik on 50–54 dB);
nj on inimeste arv, kes puutuvad kokku müravahemikuga j.
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a
määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise
tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ muutmine“
eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõike 10 ja § 64 lõike 10 alusel.
Määrusega võetakse üle Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku
mõju hindamise meetodi kehtestamisega (edaspidi direktiiv 367). Keskkonnaministri
20. oktoobri 2016. a määrust nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra
vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“
(edaspidi määrus nr 39) täiendatakse lisaga, milles sätestatakse meetod müra kahjuliku mõju
hindamiseks.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist
Reet Pruul (tel 626 0731,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna
nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717,
[email protected]). Kasutatud on Tartu Ülikooli
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uuringu „Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise
eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti
tingimustes Tallinna, Tartu ja põhimaanteede näitel“ andmeid.
2. Eelnõu eesmärk ja sisu
Euroopa Komisjon peab keskkonnamüra üheks peamiseks keskkonnatervishoiu probleemiks
Euroopas. Keskkonnamüra haiguskoormusest moodustab peamise osa liiklusmüra.
Liikluskoormus linnades kasvab ning samal ajal toimub ka linnastumise protsess. Seetõttu
puutub üha enam inimesi kokku suureneva liiklusmüraga.
Rahvastikupõhised uuringud on näidanud, et kokkupuude kõrgete keskkonnamüra tasemetega
suurendab mitmete haiguste, sealhulgas südame isheemiatõve levimuse, avaldumuse ja
suremuse riski ning mõjutab ka inimeste heaolu ning töövõimet. Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kaotatakse Lääne-Euroopas igal aastal vähemalt üks
miljon tervisekaoga eluaastat. Selline haiguskoormus asetab müra õhusaastuse järel kahjulikest
keskkonnateguritest teisele kohale. Seega on väga oluline vähendada elanike kokkupuudet
liiklusmüraga, et vähendada sellega seotud haigestumust.
Hindamaks keskkonnamüra tervisemõjusid ühtsetel alustel Euroopa Liidus (EL) on
Euroopa Komisjon avaldanud 2020. aastal vastavasisulise metoodika direktiivis 367.
Nimetatud metoodika kujutab endast tervisemõjude hindamist, mis kvantifitseerib võimalikud
liiklusmürast tulenevad negatiivsed mõjud tervisele. Müra tervisemõjude leidmise tulemusena
on võimalik paremini mõista liiklusmüra probleemi olulisust ja põhjendada müra vähendamise
meetmete vajalikkust.
Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks, sest seoses direktiivi 367 kehtestamisega tunnistatakse
kehtetuks direktiivi 2002/49/EÜ III lisa, mille alusel olid sisustatud määruse nr 39 kehtiva
redaktsiooni §-d 9 ja 10.
Paragrahvi 10 pealkiri ja sisu viiakse vastavusse direktiivi 367 sisu ja terminoloogiaga.
Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks seoses direktiivi 2002/49/EÜ III lisa kehtetuks tunnistamisega.
Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 11, milles sätestatakse müra kahjuliku mõju hindamise
metoodikaks lisas esitatav metoodika, millega hinnatakse strateegiliste mürakaartide andmete
alusel müra kahjulikku tervisemõju.
Lõike 2 sõnastust muudetakse, jättes välja termini „mõju ja taseme suhe“, mida direktiivis 367
enam ei kasutata, kuid alles jäetakse strateegilise mürakaardi seletuskirjas esitatavate
eritingimustele vastavate andmete loetelu.
Lisaga sätestatavat metoodikat rakendatakse eelkõige strateegiliste mürakaartide andmete
alusel hinnata piirkonnas oleva müraolukorra alusel selle tervisemõju elanikele. Direktiivis 367
on kasutatud Maailma Terviseorganisatsiooni dokumendis „World Health Organisation (WHO)
Environmental Noise Guidelines for the European Region“ („Maailma Terviseorganisatsiooni
(WHO) Euroopa piirkonna keskkonnamüra suunised“) kirjeldatud müra taseme ja mõju suhet.
Metoodika loomisel kasutas Maailma Terviseorganisatsioon representatiivsetel
andmekogumitel põhinevaid uuringuid.
Maailma Terviseorganisatsiooni dokumendis rõhutatakse, et välja töötatud mürataseme ja müra
mõju suhtel põhinev tervisemõju hindamise metoodika ei pruugi anda samu tulemusi, mida
muud metoodikad. Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes ja direktiivis 367 kehtestatud
mürataseme ja müra mõju suhet võib kasutada tingimusel, et need põhinevad kvaliteetsetel ja
statistiliselt tõestel uuringutel. Metoodika hõlmab vaid transpordimüra mõju hindamist.
Kuna andmed tööstusmüra kahjuliku mõju kohta ei ole piisavad, ei ole selle hindamiseks välja
pakutud ühtset meetodit. Metoodika loomise uuringute käigus ei hinnatud ka riigi eripära ning
seetõttu ei saadud riigispetsiifilisi andmeid lisada. Samuti leiti meetodite koostamisel, et
keskkonnamüra ja teatavad kahjulikud tagajärjed (insult, kõrgvererõhutõbi, diabeet ja muud
ainevahetusega seotud tervisehädad, kognitiivsete funktsioonide kahjustus lastel, vaimne tervis
ja heaolu, kuulmislangus, tinnitus ja sünnikahjustused) on omavahel seotud, kuid ei ole
piisavaid tõendeid selle kohta, kuidas määrata kindlaks ühine meetod sellise kahjuliku mõju
hindamiseks.
Hinnatavad terviseväljundid, mida metoodika hõlmab, on järgmised:
- haigestumus südame-isheemiatõppe;
- suure häiritusega inimeste arv;
- märkimisväärselt häiritud unega inimeste arv.
Direktiivis 367 lähtuti nende terviseväljundite valimisel metaanalüüsides kasutatud
tõenduspõhisuse hindamistest GRADE meetodil, sest nende terviseväljundite ja liiklusmüra
vahel on kõige paremini tõendatud annus-vastus seosed.
Direktiiviga 367 määratud metoodika on sobilik liiklusmüra tervisemõjude leidmiseks, ent
sellel on mitmeid piiranguid, millega tuleb mürakaardi andmete alusel saadud tulemuste
tõlgendamisel ja kasutamisel arvestada. Üks oluline piirang on see, et rahvastikupõhistes
uuringutes, tervisemõjude hindamisel ning elanike jaotamisel müratsoonidesse arvestatakse
vaid nende elukohaga. Samas viibivad inimesed päeva jooksul erinevates keskkondades: tööl,
kodus, koolis, õues, autos, ühissõidukis jne. Kuna selle kohta puuduvad individuaalsed andmed,
siis rakendatakse nende elukoha andmeid, mis on kergesti kättesaadavad. Mõju puhul unele on
see täiesti õigustatud, olulisel määral ka mõjule südame-veresoonkonnale, ent häiritus võib
tekkida hoopis mujal.
Lisaks ei arvesta direktiivis 367 antud metoodika asjaoluga, et algsetes rahvastikupõhistes
epidemioloogilistes uuringutes on annus-vastus seosed antud 95% usaldusvahemikuga. Seega
sellest johtuvalt võib tulemus jääda 95% tõenäosusega ülemise ja alumise usalduspiiri vahele
ehk olla tegelikult suurem või väiksem. Tulemuste juures peaks arvestama, et tegemist on
terviseriski hindamisega ning arvutuslike tulemustega, kui paljud inimesed võivad haigestuda,
kui paljudel on märkimisväärselt häiritud uni ja kui paljudel on suur häiritus. Äärmiselt oluline
on kasutada võimalikult täpseid haigestumuse andmeid. Teatud aspektides võib see metoodika
tõenäoliselt ülehinnata ja teatud aspektides alahinnata tegelikku tervisemõju ning reaalsed
arvud võivad sellest mõnevõrra erineda.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses
keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega (ELT L 67, 5.03.2020, lk
132–136).
4. Määruse mõju
Määruses kirjeldatud meetodit rakendatakse 2022. aastal Euroopa Komisjonile esitatava
strateegilise mürakaardi koostamise käigus mürakaardi seletuskirjas esitatavate müratasemete
andmete alusel tervisemõjude hindamisel. Uue metoodika rakendamine võimaldab hinnata
teatud müratasemetest tekkivat tervisekahju ning müra ohjamise meetmete rakendamise
vajalikkust ja sellest tulenevat tervisekasu.
Uue metoodika rakendatavuse kohta tegi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut uuringu „Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra
terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna, Tartu
ja põhimaanteede näitel“. Töös tehtud tervisehinnangu tulemuste alusel leiti, et üldjoontes on
direktiivist 367 tulenev metoodika sobilik liiklusmüra tervisemõjude leidmiseks, ent sellel on
mitmeid piiranguid, mida on käsitletud lisa sisu selgituste osas ja millega tuleb tulemuste
tõlgendamisel ja kasutamisel arvestada.
Tallinnas, Tartus ja põhimaanteede 2017. a koostatud välisõhus leviva keskkonnamüra
vähendamise tegevuskavade alusel leiti direktiivist 367 tuleneva metoodikaga müra
vähendavate meetme rakendamisel saadav tervisekasu. Täpsemalt käsitleti viit uuringuala,
mille seast andis suurima kasu raskeliikluse keelamine magistraaltänaval – haigestumiste arv
väheneks aastas 19–20% ning suurt häiritust esineks vähem 17% elanikel. Kõige väiksem mõju
plaanitud müra vähendamise meetmetest (müraseinast) oleks väikeelamutega piirkondades, kus
haigestumus südame isheemiatõppe väheneks ~9% ning suurt häiritust ja märkimisväärseid
unehäireid esineks vähem ~7%. Kiiruse piiramine ja mürakaitseekraanid annavad üldiselt
sarnase tulemuse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua lisakulutusi ega too riigieelarvesse otseseid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Keskkonnamõju
Hindajate Ühingule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu.
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
15.01.2021 nr 1-4/21/206
Keskkonnaministri määruse (mürakaart) muutmise
eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a
määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava
sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Epler
Minister
Lisad:
1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Määruse eelnõu lisa
Teadmiseks: Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti
Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ
Reet Pruul, 626 0731
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0041 - Keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised
nõuded ja koostamise kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 29.01.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/183fe603-9c0a-40f1-894a-b18411c66ec7
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/183fe603-9c0a-40f1-894a-b18411c66ec7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main