dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 15. jaanuar 2021
Viit
1.2-3/138-1
Registreeritud
15. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Merilin Oldekop (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
29. jaanuar 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse (mürakaart) muutmise eelnõu kooskõlastamine.asice1221 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 26.10.2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………. nr ….. Keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõike 10 ja § 64 lõike 10 alusel. Keskkonnaministri 20.10.2016 määruses nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Müra kahjuliku mõju hindamine“; 3) paragrahvi 10 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Müra kahjulikku mõju hinnatakse käesoleva määruse lisas kehtestatud metoodika kohaselt.“; 5) paragrahvi 10 lõike 2 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vajaduse korral esitatakse andmed, mis käsitlevad:“; 6) määruse normitehnilist viidet täiendatakse järgmiselt: „Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega (ELT L 67, 5.03.2020, lk 132–136).“; 7) määrust täiendatakse käesoleva määruse lisaga. Rain Epler Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ muutmine“ Lisa (Keskkonnaministri määruse nr sõnastuses) MÜRA KAHJULIKU MÕJU HINDAMINE 1. Kahjulik mõju Müra kahjuliku mõju hindamisel võetakse arvesse südame isheemiatõve (IHD), tugeva häirituse (HA) ja oluliselt häiritud une (HSD) põhjustamine. 2. Kahjuliku mõju arvutamine Kahjulikku mõju arvutatakse järgmiselt: 2.1 kahjuliku mõju suhteline risk (RR) määratakse järgmise valemiga (1): Kahjuliku mõju esinemise tõenäosus elanikkonnas, kes puutub kokku keskkonnamüra konkreetse tasemega 𝑅𝑅 = ( ) Kahjuliku mõju esinemise tõenäosus elanikkonnas, kes ei puutu kokku keskkonnamüra konkreetse tasemega 2.2 kahjuliku mõju absoluutne risk (AR) määratakse järgmise valemiga (2): 𝐾𝑎ℎ𝑗𝑢𝑙𝑖𝑘𝑢 𝑚õ𝑗𝑢 𝑒𝑠𝑖𝑛𝑒𝑚𝑖𝑛𝑒 𝑒𝑙𝑎𝑛𝑖𝑘𝑘𝑜𝑛𝑛𝑎𝑠, 𝐴𝑅 = ( ) 𝑘𝑒𝑠 𝑝𝑢𝑢𝑡𝑢𝑏 𝑘𝑜𝑘𝑘𝑢 𝑘𝑒𝑠𝑘𝑘𝑜𝑛𝑛𝑎𝑚ü𝑟𝑎 𝑘𝑜𝑛𝑘𝑟𝑒𝑒𝑡𝑠𝑒 𝑡𝑎𝑠𝑒𝑚𝑒𝑔𝑎 2.3 südame isheemiatõve esinemissageduse (i) suhtelist riski (RRIHD) arvutatakse maanteemüra korral mürataseme ja müra mõju suhtena järgmise valemiga (3): 𝑙𝑛(1,08) [( )∗(𝐿𝑑𝑒𝑛 −53) ] 𝑓𝑜𝑟 𝐿𝑑𝑒𝑛 𝑠𝑢𝑢𝑟𝑒𝑚 𝑘𝑢𝑖 53 𝑑𝐵 𝑅𝑅𝐼𝐻𝐷,𝑖,𝑟𝑜𝑎𝑑 = {𝑒 10 𝑓𝑜𝑟 𝐿𝑑𝑒𝑛 𝑘𝑢𝑛𝑖 53 𝑑𝐵 1 2.4 tugeva häirituse absoluutset riski (ARHA) arvutatakse maanteemüra korral mürataseme ja müra mõju suhtena järgmise valemiga (4): (78,9270 − 3,1162 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 + 0,0342 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 2 ) 𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑟𝑜𝑎𝑑 = 100 raudteemüra korral valemiga (5): (38,1596 − 2,05538 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 + 0,0285 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 2 ) 𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑟𝑎𝑖𝑙 = 100 õhusõidukimüra korral valemiga (6): (−50,9693 + 1,0168 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 + 0,0072 ∗ 𝐿𝑑𝑒𝑛 2 ) 𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑎𝑖𝑟 = 100 2.5 märkimisväärselt häiritud une absoluutset riski (ARHSD) arvutatakse maanteemüra korral mürataseme ja müra mõju suhtena valemiga (7): (19,4312 − 0,9336 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 + 0,0126 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 2 ) 𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑟𝑜𝑎𝑑 = 100 raudteemüra korral valemiga (8): (67,5406 − 3,1852 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 + 0,0391 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 2 ) 𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑟𝑎𝑖𝑙 = 100 õhusõidukimüra korral valemiga (9): (16,7885 − 0,9293 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 + 0,0198 ∗ 𝐿𝑛𝑖𝑔ℎ𝑡 2 ) 𝐴𝑅𝐻𝐴,𝑎𝑖𝑟 = 100 3. Elanikkonnale avalduva kahjuliku mõju hindamine Elanikkonna kokkupuudet müraga hinnatakse eraldi iga müraallika ja kahjuliku mõju põhjal. Kui samad inimesed puutuvad samal ajal kokku eri müraallikatest tuleneva müraga, ei loeta mõju üldjuhul kumulatiivseks. Eri mõjuliike võib võrrelda, et hinnata iga müraliigi suhtelist osatähtsust. Südame isheemiatõve ohu hindamine Raudtee- ja õhusõidukimüraga seotud südame isheemiatõve oht on elanikkonnal, kes puutub kokku indikaatori Lden tasemest suurema tasemega, hinnanguliselt suurem risk, samas ei ole juhtumite täpset arvu N võimalik arvutada. Maanteemüraga seotud südame isheemiatõve ohu hindamisel on võimalik määrata konkreetse kahjuliku mõjuga seotud juhtumite osakaal, mis on seostatav müraga kokku puutuvale elanikkonnale avalduva suhtelise riskiga (RR) ja arvutatakse müraallika x (maantee), kahjuliku mõju y (IHD) ja esinemissageduse i korral järgmise valemiga (10): ∑𝑗[𝑝𝑗 ∗ (𝑅𝑅𝑗,𝑥,𝑦 − 1)] 𝑃𝐴𝐹𝑥,𝑦 = ( ) ∑𝑗[𝑝𝑗 ∗ (𝑅𝑅𝑗,𝑥,𝑦 − 1)] + 1 kus PAFx,y on elanikkonna panusosis; j müravahemikud, mis ei ületa 5 dB (nt 50–51 dB, 51–52 dB, 52–53 dB jne või 50–54 dB, 55– 59 dB, 60–64 dB jne); pj on inimeste osakaal kogu elanikkonnast P hinnatavas piirkonnas, kus esineb kokkupuude müratasemega vahemikus j, mis on seostatav suhtelise riskiga RRj,x,y, arvutatuna punktis 2 esitatud valemite alusel. Arvutamiseks kasutatakse iga müravahemiku keskväärtust (sõltuvalt andmete kättesaadavusest nt 50,5 dB, kui müravahemik on 50–51 dB, või 52 dB, kui müravahemik on 50–54 dB). Maanteemüraga seotud südame isheemiatõve juhtude koguarv N (inimesed, keda mõjutab kahjulik müra y; omistatavate juhtude arv) tulenevalt allikast x arvutatakse järgmise valemiga (11): 𝑁𝑥,𝑦 = 𝑃𝐴𝐹𝑥,𝑦,𝑖 ∗ 𝐼𝑦 ∗P kus PAFx,y,i müra panusosis südame isheemiatõve juhtude arvu i kohta; Iy on südame isheemiatõve juhtumite arv hinnatavas piirkonnas, mida on võimalik arvutada selle piirkonna või riigi tervisestatistika andmete põhjal; P on hinnatava piirkonna elanikkond (eri müravahemikega hõlmatud elanikkonna summa). Maantee-, raudtee ja õhusõidukimürast tingitud tugeva häirituse ja südame isheemiatõve juhtumite koguarv N, keda mõjutab kahjulik mõju y, (juhtumite arv) tulenevalt allikast x iga müraallika kombinatsiooni kohta x (maantee-, raudtee- või õhusõidukimüra) ja kahjulik mõju y (HA, HSD) arvutatakse järgmise valemiga (12): 𝑁𝑥.𝑦 = ∑ [𝑛𝑗 ∗ 𝐴𝑅𝑗,𝑥,𝑦 ] 𝑗 kus ARx,y on asjakohase kahjuliku mõju (HA, HDS) absoluutne risk (AR) ja see arvutatakse punktis 2 esitatud valemite alusel, kusjuures kasutatakse iga müravahemiku keskväärtust (sõltuvalt andmete kättesaadavusest, nt 50,5 dB, kui müravahemik on 50–51 dB, või 52 dB, kui müravahemik on 50–54 dB); nj on inimeste arv, kes puutuvad kokku müravahemikuga j. Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõike 10 ja § 64 lõike 10 alusel. Määrusega võetakse üle Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega (edaspidi direktiiv 367). Keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a määrust nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ (edaspidi määrus nr 39) täiendatakse lisaga, milles sätestatakse meetod müra kahjuliku mõju hindamiseks. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Reet Pruul (tel 626 0731, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717, [email protected]). Kasutatud on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uuringu „Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna, Tartu ja põhimaanteede näitel“ andmeid. 2. Eelnõu eesmärk ja sisu Euroopa Komisjon peab keskkonnamüra üheks peamiseks keskkonnatervishoiu probleemiks Euroopas. Keskkonnamüra haiguskoormusest moodustab peamise osa liiklusmüra. Liikluskoormus linnades kasvab ning samal ajal toimub ka linnastumise protsess. Seetõttu puutub üha enam inimesi kokku suureneva liiklusmüraga. Rahvastikupõhised uuringud on näidanud, et kokkupuude kõrgete keskkonnamüra tasemetega suurendab mitmete haiguste, sealhulgas südame isheemiatõve levimuse, avaldumuse ja suremuse riski ning mõjutab ka inimeste heaolu ning töövõimet. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kaotatakse Lääne-Euroopas igal aastal vähemalt üks miljon tervisekaoga eluaastat. Selline haiguskoormus asetab müra õhusaastuse järel kahjulikest keskkonnateguritest teisele kohale. Seega on väga oluline vähendada elanike kokkupuudet liiklusmüraga, et vähendada sellega seotud haigestumust. Hindamaks keskkonnamüra tervisemõjusid ühtsetel alustel Euroopa Liidus (EL) on Euroopa Komisjon avaldanud 2020. aastal vastavasisulise metoodika direktiivis 367. Nimetatud metoodika kujutab endast tervisemõjude hindamist, mis kvantifitseerib võimalikud liiklusmürast tulenevad negatiivsed mõjud tervisele. Müra tervisemõjude leidmise tulemusena on võimalik paremini mõista liiklusmüra probleemi olulisust ja põhjendada müra vähendamise meetmete vajalikkust. Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks, sest seoses direktiivi 367 kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2002/49/EÜ III lisa, mille alusel olid sisustatud määruse nr 39 kehtiva redaktsiooni §-d 9 ja 10. Paragrahvi 10 pealkiri ja sisu viiakse vastavusse direktiivi 367 sisu ja terminoloogiaga. Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks seoses direktiivi 2002/49/EÜ III lisa kehtetuks tunnistamisega. Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 11, milles sätestatakse müra kahjuliku mõju hindamise metoodikaks lisas esitatav metoodika, millega hinnatakse strateegiliste mürakaartide andmete alusel müra kahjulikku tervisemõju. Lõike 2 sõnastust muudetakse, jättes välja termini „mõju ja taseme suhe“, mida direktiivis 367 enam ei kasutata, kuid alles jäetakse strateegilise mürakaardi seletuskirjas esitatavate eritingimustele vastavate andmete loetelu. Lisaga sätestatavat metoodikat rakendatakse eelkõige strateegiliste mürakaartide andmete alusel hinnata piirkonnas oleva müraolukorra alusel selle tervisemõju elanikele. Direktiivis 367 on kasutatud Maailma Terviseorganisatsiooni dokumendis „World Health Organisation (WHO) Environmental Noise Guidelines for the European Region“ („Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkonna keskkonnamüra suunised“) kirjeldatud müra taseme ja mõju suhet. Metoodika loomisel kasutas Maailma Terviseorganisatsioon representatiivsetel andmekogumitel põhinevaid uuringuid. Maailma Terviseorganisatsiooni dokumendis rõhutatakse, et välja töötatud mürataseme ja müra mõju suhtel põhinev tervisemõju hindamise metoodika ei pruugi anda samu tulemusi, mida muud metoodikad. Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes ja direktiivis 367 kehtestatud mürataseme ja müra mõju suhet võib kasutada tingimusel, et need põhinevad kvaliteetsetel ja statistiliselt tõestel uuringutel. Metoodika hõlmab vaid transpordimüra mõju hindamist. Kuna andmed tööstusmüra kahjuliku mõju kohta ei ole piisavad, ei ole selle hindamiseks välja pakutud ühtset meetodit. Metoodika loomise uuringute käigus ei hinnatud ka riigi eripära ning seetõttu ei saadud riigispetsiifilisi andmeid lisada. Samuti leiti meetodite koostamisel, et keskkonnamüra ja teatavad kahjulikud tagajärjed (insult, kõrgvererõhutõbi, diabeet ja muud ainevahetusega seotud tervisehädad, kognitiivsete funktsioonide kahjustus lastel, vaimne tervis ja heaolu, kuulmislangus, tinnitus ja sünnikahjustused) on omavahel seotud, kuid ei ole piisavaid tõendeid selle kohta, kuidas määrata kindlaks ühine meetod sellise kahjuliku mõju hindamiseks. Hinnatavad terviseväljundid, mida metoodika hõlmab, on järgmised: - haigestumus südame-isheemiatõppe; - suure häiritusega inimeste arv; - märkimisväärselt häiritud unega inimeste arv. Direktiivis 367 lähtuti nende terviseväljundite valimisel metaanalüüsides kasutatud tõenduspõhisuse hindamistest GRADE meetodil, sest nende terviseväljundite ja liiklusmüra vahel on kõige paremini tõendatud annus-vastus seosed. Direktiiviga 367 määratud metoodika on sobilik liiklusmüra tervisemõjude leidmiseks, ent sellel on mitmeid piiranguid, millega tuleb mürakaardi andmete alusel saadud tulemuste tõlgendamisel ja kasutamisel arvestada. Üks oluline piirang on see, et rahvastikupõhistes uuringutes, tervisemõjude hindamisel ning elanike jaotamisel müratsoonidesse arvestatakse vaid nende elukohaga. Samas viibivad inimesed päeva jooksul erinevates keskkondades: tööl, kodus, koolis, õues, autos, ühissõidukis jne. Kuna selle kohta puuduvad individuaalsed andmed, siis rakendatakse nende elukoha andmeid, mis on kergesti kättesaadavad. Mõju puhul unele on see täiesti õigustatud, olulisel määral ka mõjule südame-veresoonkonnale, ent häiritus võib tekkida hoopis mujal. Lisaks ei arvesta direktiivis 367 antud metoodika asjaoluga, et algsetes rahvastikupõhistes epidemioloogilistes uuringutes on annus-vastus seosed antud 95% usaldusvahemikuga. Seega sellest johtuvalt võib tulemus jääda 95% tõenäosusega ülemise ja alumise usalduspiiri vahele ehk olla tegelikult suurem või väiksem. Tulemuste juures peaks arvestama, et tegemist on terviseriski hindamisega ning arvutuslike tulemustega, kui paljud inimesed võivad haigestuda, kui paljudel on märkimisväärselt häiritud uni ja kui paljudel on suur häiritus. Äärmiselt oluline on kasutada võimalikult täpseid haigestumuse andmeid. Teatud aspektides võib see metoodika tõenäoliselt ülehinnata ja teatud aspektides alahinnata tegelikku tervisemõju ning reaalsed arvud võivad sellest mõnevõrra erineda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega (ELT L 67, 5.03.2020, lk 132–136). 4. Määruse mõju Määruses kirjeldatud meetodit rakendatakse 2022. aastal Euroopa Komisjonile esitatava strateegilise mürakaardi koostamise käigus mürakaardi seletuskirjas esitatavate müratasemete andmete alusel tervisemõjude hindamisel. Uue metoodika rakendamine võimaldab hinnata teatud müratasemetest tekkivat tervisekahju ning müra ohjamise meetmete rakendamise vajalikkust ja sellest tulenevat tervisekasu. Uue metoodika rakendatavuse kohta tegi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut uuringu „Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna, Tartu ja põhimaanteede näitel“. Töös tehtud tervisehinnangu tulemuste alusel leiti, et üldjoontes on direktiivist 367 tulenev metoodika sobilik liiklusmüra tervisemõjude leidmiseks, ent sellel on mitmeid piiranguid, mida on käsitletud lisa sisu selgituste osas ja millega tuleb tulemuste tõlgendamisel ja kasutamisel arvestada. Tallinnas, Tartus ja põhimaanteede 2017. a koostatud välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavade alusel leiti direktiivist 367 tuleneva metoodikaga müra vähendavate meetme rakendamisel saadav tervisekasu. Täpsemalt käsitleti viit uuringuala, mille seast andis suurima kasu raskeliikluse keelamine magistraaltänaval – haigestumiste arv väheneks aastas 19–20% ning suurt häiritust esineks vähem 17% elanikel. Kõige väiksem mõju plaanitud müra vähendamise meetmetest (müraseinast) oleks väikeelamutega piirkondades, kus haigestumus südame isheemiatõppe väheneks ~9% ning suurt häiritust ja märkimisväärseid unehäireid esineks vähem ~7%. Kiiruse piiramine ja mürakaitseekraanid annavad üldiselt sarnase tulemuse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua lisakulutusi ega too riigieelarvesse otseseid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Keskkonnamõju Hindajate Ühingule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium 15.01.2021 nr 1-4/21/206 Keskkonnaministri määruse (mürakaart) muutmise eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Epler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Määruse eelnõu lisa Teadmiseks: Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ Reet Pruul, 626 0731 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0041 - Keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/183fe603-9c0a-40f1-894a-b18411c66ec7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/183fe603-9c0a-40f1-894a-b18411c66ec7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel