dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 13. jaanuar 2021
Viit
1.2-4/3574-2
Registreeritud
13. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Halduskohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2020
Vastutaja
Merilin Oldekop (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-43574-2 13.01.2021 Väljaminev kiri.asice431 KB

Sisu (failidest)

Meie 13.01.2021 nr 1.5-2/118 VOLIKIRI Vabariigi Valitsuse seaduse § 44¹ lõike 1 ja § 44² lõike 4 alusel volitan Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhatajat Helen Trallat (Helen Tralla, isikukood 47908032219) esindama Eesti Vabariiki (Sotsiaalministeeriumi kaudu) kõigis põhiseaduslikkuse järelevalve ning tsiviil- ja halduskohtu asjades. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kristiina Kaasik 6269 336 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Tallinna Halduskohus Teie 09.12.2020 / [email protected] Meie 13.01.2021 nr 1.2-4/3574-2 Pärnu mnt 7 15082, Tallinn Harju maakond Vastus Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3- 20-2034 Austatud kohus Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-20-2034 09.12.2020 tehtud määrusega kaasanud haldusorganina menetlusse Sotsiaalministeeriumi. Sotsiaalministeerium annab oma selgitused ja vastab kohtu küsimustele vastavalt oma pädevuse piires alljärgnevalt. Esmalt selgitame, et Sotsiaalministeeriumile on tähtis, et sünnitus oleks nii lapsele kui tema emale võimalikult ohutu ja väheste riskidega. Riske on võimalik maandada, kui sünnituse juures viibib pädev tervishoiutöötaja, kes ühtlasi kontrollib pidevalt ema ja loote ning peale sündi vastsündinu terviseseisundit tuvastamaks ka võimalikud varjatud terviseprobleemid, mis võivad seada ohtu lapse ja ema tervise. Austades iga sünnitaja õigust vastu võtta iseseisvaid otsuseid, sealhulgas valida sünnitamiskohta ja -viisi, võeti 2014. aastal vastu sotsiaalministri määrus nr 44 „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“, millega legaliseeriti kodusünnitus ehk tagati sünnitusabi osutamine koos pädeva ämmaemandusabiga lisaks haiglale ka kodus. Selgitame, et kodusünnitusabiteenuse reguleerimise eesmärgiks on tagada sihtrühmale, kes soovib valida kodus sünnitamise, legaalne professionaalne abi raseduse jooksul sünnituse planeerimisel, sünnituse käigus ja peale sünnitust, et vähendada riske naisele ja vastsündinud lapsele. Teisalt anda ämmaemandatele õiguslik alus pakkuda oma teenust planeeritud kodusünnitusel teenuse võimalikult ohutuks osutamiseks ning kehtestada reeglid teenuse osutajatele. Määruse tasemel sätestatud nõuded ja tingimused on ette nähtud selleks, et kodusünnitus toimuks võimalikult turvaliselt nii emale kui lapsele ja ämmaemanda abi oleks kättesaadav. 1) Kellel on õigus väljastada meditsiiniline sünnitõend sünni registreerimiseks vajaliku kande tegemiseks ja mis seda reguleerib? Meditsiiniline sünnitõend tõendab lapse sündi ning vastsündinud lapse põlvnemist sünnitanud naisest. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-dest 82 ja 83 on õiguslikult oluline tuvastada, et laps on sündinud sellest emast. Seega arvestades meditsiinilise sünnitõendi õiguslikku tähendust, on oluline, et tõendi väljastaks tervishoiutöötaja, kes on viibinud sünnituse juures. Kuivõrd Sotsiaalministeeriumi jaoks on esmatähtis, et sünnitus oleks nii lapsele kui tema emale võimalikult ohutu ja väheste riskidega, siis ei saa meditsiinilist sünnitõendit väljastada iga tervishoiutöötaja, kes sünnituse juures viibib, vaid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tõendi väljastamise õigus on tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab sünnitusabi (sh kodusünnitusabi). Selgitame, et sünnitusabi (sh kodusünnitusabi) võib osutada vastavat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja. See tähendab, et sünnitusabi osutamiseks peab tervishoiutöötajal olema selleks vajalik pädevus ja täidetud teenuse osutamiseks vajalikud nõuded tagamaks sünnitusel nii ema kui ka lapse tervise kaitse. Kui sünnitus toimub haiglas, siis väljastatakse meditsiiniline sünnitõend haiglas, kus sünnitusabi osutati. Siseministri 03.01.2019 määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ § 5 lõige 1 sätestab, et Eestis sündinud lapse meditsiinilisele sünnitõendile isikukoodi märkimiseks annab lapsele isikukoodi tervishoiuteenuse osutaja, kes andis sünnitusabi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on lapsele isikukood antud, kui tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõendi andmed kandnud rahvastikuregistrisse. Viidatud sätete alusel väljastab sünnitusabi osutanud tervisehoiuteenuse osutaja meditsiinilise sünnitõendi. Kui laps on sündinud haiglas, lisatakse meditsiiniline sünnitõend rahvastikuregistrisse. Kui sünnitus toimub kodus, siis väljastatakse meditsiiniline sünnitõend tervishoiuteenuse osutaja poolt, kes kodusünnitusabi osutas. Eelpool viidatud sotsiaalministri 02.07.2014 määruse nr 44 „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt on kodusünnitusabi raames sooritatavaks tegevuseks mh meditsiinilise sünnitõendi vormistamine ja väljastamine. Seega väljastab meditsiinilise sünnitõendi kodusünnituse korral kodusünnitusabi osutanud ämmaemand. 2) Mis on meditsiinitöötajate (käesolevas asjas perearsti) sünnitõendi väljastamise pädevuse piiramise eesmärk? Regulatsiooni eesmärk on eelkõige ema ja lapse tervise kaitse. Lähtudes ema ja lapse tervise kaitsest, pooldab Sotsiaalministeerium, et sünnitus on assisteeritud ja assisteerijaks on pädev tervishoiuteenuse osutaja, kes omab selleks vastavat tegevusluba. Teisalt on oluline ka meditsiinilise sünnitõendi õiguslik tähendus – tõend tõendab lapse sündi ja lapse põlvnemist sünnitanud naisest. Seetõttu ei toeta Sotsiaalministeerium võimalust, et tervishoiuteenuse osutaja tõendaks ja väljastaks dokumendi selle kohta, mille juures pole ta ise viibinud. Meditsiinilise sünnitõendi väljastamise pädevus on antud sünnitusabi (sh kodusünnitusabi) osutavale tervishoiutöötajale. Perearstil on õigus rasedust jälgida. Sotsiaalministri 19.01.2007 määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 6 lõike 6 kohaselt peab perearst raseduse jälgimisega seotud teenuste puhul lähtuma Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist. Sünnitusabi (sh kodusünnitusabi) võib osutada vastavat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja. Kodusünnitusabi tegevusluba on iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi üks teenus, s.t seda saab osutada ämmaemand. Selgitame, et perearst kui juriidilisest isikust üldarstiabi osutaja saab taotleda sellist tegevusluba, kui asutuses töötab ämmaemand. Rõhutame veelkord, et regulatsiooni eesmärk on soodustada, et sünnituse (sh kodusünnituse) juures viibiks pädev tervishoiuteenuse osutaja, kes kontrollib pidevalt naise ja vastsündinud lapse terviseseisundit ning ühtlasi teeb kindlaks ja saab tõendada lapse põlvemise sünnitanud naisest väljastades meditsiinilise sünnitõendi. 3) Vaideotsuses on märgitud, et perearst ei ole ise vahetult kogenud, et sündinud laps on meditsiinilisel sünnitõendil märgitud naise laps, samuti ei saa ta ise tõendada sünniaega. Samas võivad lapsed sündida ka ootamatu sünnituse korral kodus või 3 transpordivahendis nii, et ka sellisel juhul ei saa meditsiinitöötaja nimetatud asjaolusid tõendada. Ka võib laps sündida sünnitushaiglas hetkel, kui meditsiinitöötaja viibib eemal. Kas ka kõigil sellistel juhtudel, s.t igal sünnitusel väljapool sünnitushaiglat, suunatakse vanemad sünni fakti tuvastama tsiviilkohtusse? Selgitame, et peamine põhimõte on, et tervishoiutöötaja peab olema veendunud, et sündinud laps on sünnitanud naise oma. Seega transpordivahendis või ka haiglas otsese pädeva tervishoiutöötaja juures viibimiseta toimunud sünnituse väljutusperioodi järgselt ei saa tekkida kahtlust, kas tegu on selle sünnitaja lapsega. Rõhutame, et lapse põlvnemise tuvastamise periood on pärast sünnitust suhteliselt lühike ning see on võimalik vaid koheselt sünnituse väljutusperioodi järgselt, kui on võimalik ema ja last omavahel füüsiliselt seostada. See tähendab, et sünd on kas äsja toimunud, laps veel nabaväädi kaudu emaga ja veel sündimata platsentaga seotud või on see läbi lõigatud või on platsenta sündinud ning veel olemas ja on tuvastatav nabaväädi lõige. Seega sünnituste puhul, mis on näiteks aset leidnud kodus vahetult enne tervishoiutöötaja saabumist või autos teel haiglasse, eeldamegi, et sünnitanud naine jõuab kiirelt tervishoiutöötajate hoole alla, kelle poolt nii laps kui ema ja eeltoodud füüsilised tõendid üle vaadatakse, tehakse vajalikud protseduurid, andmed dokumenteeritakse ning vormistatakse vajalikud dokumendid, sh ka meditsiiniline sünnitõend. Seega kui tegemist on assisteerimata kodusünnitusega, kuhu naine ei ole soovinud juurde tegevusloa alusel tegutsevat tervishoiutöötajat, vaid pöördub hiljem tervishoiuteenuse osutaja poole lihtsalt meditsiinilise sünnitõendi saamiseks, siis ei tohi tervishoiuteenuse osutaja eeltoodud põhjustel seda väljastada ning naine peab emaduse ja lapse põlvnemise tuvastamiseks pöörduma kohtusse. Lisaks eelpool toodud ema ja lapse tervise kaitse aspektidele ei tohi unustada ka avatud riigipiire, inimkaubanduse jms aspekte, mille pärast on samuti oluline tuvastada lapse põlvnemist sünnitanud naisest. 4) Vaideotsuses on märgitud, et assisteerimata kodusünnituse korral peab sünnitanud naise ja vastsündinud lapse viivitamatult pärast sünnitust läbi vaatama sünnitusabi osutav haigla. Kas ja mille alusel on tegemist lapsevanema kohustusega haiglasse minna ning kas isikule peab olema mõistetav tagajärg, et siis jääb tema laps haldusmenetluse korras registreerimata? Kas ja miks saab haiglasse läbivaatusele pöördudes (täpsustamata pädevusega) meditsiinitöötaja sünni fakti ilma sündi nägemata tuvastada, kuid kodustes tingimustest sama asjaolu tuvastamine meditsiinitöötaja poolt võimalik ei ole? Sünnitanud naise ja vastsündinud lapse viivitamatu läbivaatus sünnitusabi osutavas haiglas on vajalik eelkõige nende endi tervise huvides. Kodustes tingimustes assisteerimata sünnituse korral puudub ka teave sünnituse kulu ja võimalike kõrvalekallete kohta, samuti ei ole võimalik kasutada kõiki spetsialiste ega ka diagnostikavahendeid. Samuti saab vaid sünnitusabi osutavas haiglas teostada vastsündinule sünni järgselt teostatava vaktsineerimise. Rõhutame veelkord, et tervishoiuteenuse osutaja, kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi, saab meditsiinilise sünnitõendi väljastada ainult sellise sünni kohta, mille juures ta on ise viibinud. Seega ka haigla ei saa tõendada sündi ega väljastada meditsiinilist sünnitõendit, mille juures ükski tervishoiutöötaja ei ole viibinud eelpool kirjeldatud põhjustel. Kordame, et kui on tegemist assisteerimata kodusünnitusega, kuhu naine ei ole soovinud juurde tegevusloa alusel tegutsevat tervishoiutöötajat, vaid pöördub hiljem tervishoiuteenuse 4 osutaja poole lihtsalt meditsiinilise sünnitõendi saamiseks, siis ei tohi tervishoiuteenuse osutaja eeltoodud põhjustel seda väljastada ning naine peab emaduse ja lapse põlvnemise tuvastamiseks pöörduma kohtusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla osakonnajuhataja Lisa Volikiri Ülle Jordan 626 9139 Ü[email protected] Merilin Oldekop 6269 165 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel