Meie 13.01.2021 nr 1.5-2/118
VOLIKIRI
Vabariigi Valitsuse seaduse § 44¹ lõike 1 ja § 44² lõike 4 alusel volitan
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhatajat Helen Trallat (Helen Tralla, isikukood
47908032219) esindama Eesti Vabariiki (Sotsiaalministeeriumi kaudu) kõigis
põhiseaduslikkuse järelevalve ning tsiviil- ja halduskohtu asjades.
Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Kristiina Kaasik 6269 336
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Tallinna Halduskohus Teie 09.12.2020 /
[email protected] Meie 13.01.2021 nr 1.2-4/3574-2
Pärnu mnt 7
15082, Tallinn Harju maakond
Vastus Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-
20-2034
Austatud kohus
Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-20-2034 09.12.2020 tehtud määrusega kaasanud
haldusorganina menetlusse Sotsiaalministeeriumi. Sotsiaalministeerium annab oma
selgitused ja vastab kohtu küsimustele vastavalt oma pädevuse piires alljärgnevalt.
Esmalt selgitame, et Sotsiaalministeeriumile on tähtis, et sünnitus oleks nii lapsele kui tema
emale võimalikult ohutu ja väheste riskidega. Riske on võimalik maandada, kui sünnituse
juures viibib pädev tervishoiutöötaja, kes ühtlasi kontrollib pidevalt ema ja loote ning peale
sündi vastsündinu terviseseisundit tuvastamaks ka võimalikud varjatud terviseprobleemid,
mis võivad seada ohtu lapse ja ema tervise.
Austades iga sünnitaja õigust vastu võtta iseseisvaid otsuseid, sealhulgas valida
sünnitamiskohta ja -viisi, võeti 2014. aastal vastu sotsiaalministri määrus nr 44 „Iseseisvalt
osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning
kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“, millega legaliseeriti kodusünnitus ehk tagati
sünnitusabi osutamine koos pädeva ämmaemandusabiga lisaks haiglale ka kodus.
Selgitame, et kodusünnitusabiteenuse reguleerimise eesmärgiks on tagada sihtrühmale, kes
soovib valida kodus sünnitamise, legaalne professionaalne abi raseduse jooksul sünnituse
planeerimisel, sünnituse käigus ja peale sünnitust, et vähendada riske naisele ja
vastsündinud lapsele. Teisalt anda ämmaemandatele õiguslik alus pakkuda oma teenust
planeeritud kodusünnitusel teenuse võimalikult ohutuks osutamiseks ning kehtestada reeglid
teenuse osutajatele. Määruse tasemel sätestatud nõuded ja tingimused on ette nähtud
selleks, et kodusünnitus toimuks võimalikult turvaliselt nii emale kui lapsele ja ämmaemanda
abi oleks kättesaadav.
1) Kellel on õigus väljastada meditsiiniline sünnitõend sünni registreerimiseks vajaliku
kande tegemiseks ja mis seda reguleerib?
Meditsiiniline sünnitõend tõendab lapse sündi ning vastsündinud lapse põlvnemist
sünnitanud naisest. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-dest 82 ja 83 on õiguslikult
oluline tuvastada, et laps on sündinud sellest emast. Seega arvestades meditsiinilise
sünnitõendi õiguslikku tähendust, on oluline, et tõendi väljastaks tervishoiutöötaja, kes on
viibinud sünnituse juures. Kuivõrd Sotsiaalministeeriumi jaoks on esmatähtis, et sünnitus
oleks nii lapsele kui tema emale võimalikult ohutu ja väheste riskidega, siis ei saa
meditsiinilist sünnitõendit väljastada iga tervishoiutöötaja, kes sünnituse juures viibib, vaid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tõendi väljastamise õigus on tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab sünnitusabi (sh
kodusünnitusabi).
Selgitame, et sünnitusabi (sh kodusünnitusabi) võib osutada vastavat tegevusluba omav
tervishoiuteenuse osutaja. See tähendab, et sünnitusabi osutamiseks peab tervishoiutöötajal
olema selleks vajalik pädevus ja täidetud teenuse osutamiseks vajalikud nõuded tagamaks
sünnitusel nii ema kui ka lapse tervise kaitse.
Kui sünnitus toimub haiglas, siis väljastatakse meditsiiniline sünnitõend haiglas, kus
sünnitusabi osutati. Siseministri 03.01.2019 määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja
andmise kord“ § 5 lõige 1 sätestab, et Eestis sündinud lapse meditsiinilisele sünnitõendile
isikukoodi märkimiseks annab lapsele isikukoodi tervishoiuteenuse osutaja, kes andis
sünnitusabi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on lapsele isikukood antud, kui
tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõendi andmed kandnud
rahvastikuregistrisse. Viidatud sätete alusel väljastab sünnitusabi osutanud
tervisehoiuteenuse osutaja meditsiinilise sünnitõendi. Kui laps on sündinud haiglas, lisatakse
meditsiiniline sünnitõend rahvastikuregistrisse.
Kui sünnitus toimub kodus, siis väljastatakse meditsiiniline sünnitõend tervishoiuteenuse
osutaja poolt, kes kodusünnitusabi osutas. Eelpool viidatud sotsiaalministri 02.07.2014
määruse nr 44 „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende
hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 2
punkti 7 kohaselt on kodusünnitusabi raames sooritatavaks tegevuseks mh meditsiinilise
sünnitõendi vormistamine ja väljastamine. Seega väljastab meditsiinilise sünnitõendi
kodusünnituse korral kodusünnitusabi osutanud ämmaemand.
2) Mis on meditsiinitöötajate (käesolevas asjas perearsti) sünnitõendi väljastamise
pädevuse piiramise eesmärk?
Regulatsiooni eesmärk on eelkõige ema ja lapse tervise kaitse. Lähtudes ema ja lapse
tervise kaitsest, pooldab Sotsiaalministeerium, et sünnitus on assisteeritud ja assisteerijaks
on pädev tervishoiuteenuse osutaja, kes omab selleks vastavat tegevusluba. Teisalt on
oluline ka meditsiinilise sünnitõendi õiguslik tähendus – tõend tõendab lapse sündi ja lapse
põlvnemist sünnitanud naisest. Seetõttu ei toeta Sotsiaalministeerium võimalust, et
tervishoiuteenuse osutaja tõendaks ja väljastaks dokumendi selle kohta, mille juures pole ta
ise viibinud. Meditsiinilise sünnitõendi väljastamise pädevus on antud sünnitusabi (sh
kodusünnitusabi) osutavale tervishoiutöötajale.
Perearstil on õigus rasedust jälgida. Sotsiaalministri 19.01.2007 määruse nr 9 „Kindlustatud
isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 6 lõike 6 kohaselt peab perearst
raseduse jälgimisega seotud teenuste puhul lähtuma Eesti Naistearstide Seltsi poolt
heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist. Sünnitusabi (sh kodusünnitusabi) võib osutada
vastavat tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja. Kodusünnitusabi tegevusluba on
iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi üks teenus, s.t seda saab osutada ämmaemand.
Selgitame, et perearst kui juriidilisest isikust üldarstiabi osutaja saab taotleda sellist
tegevusluba, kui asutuses töötab ämmaemand.
Rõhutame veelkord, et regulatsiooni eesmärk on soodustada, et sünnituse (sh
kodusünnituse) juures viibiks pädev tervishoiuteenuse osutaja, kes kontrollib pidevalt naise
ja vastsündinud lapse terviseseisundit ning ühtlasi teeb kindlaks ja saab tõendada lapse
põlvemise sünnitanud naisest väljastades meditsiinilise sünnitõendi.
3) Vaideotsuses on märgitud, et perearst ei ole ise vahetult kogenud, et sündinud laps
on meditsiinilisel sünnitõendil märgitud naise laps, samuti ei saa ta ise tõendada
sünniaega. Samas võivad lapsed sündida ka ootamatu sünnituse korral kodus või
3
transpordivahendis nii, et ka sellisel juhul ei saa meditsiinitöötaja nimetatud
asjaolusid tõendada. Ka võib laps sündida sünnitushaiglas hetkel, kui
meditsiinitöötaja viibib eemal. Kas ka kõigil sellistel juhtudel, s.t igal sünnitusel
väljapool sünnitushaiglat, suunatakse vanemad sünni fakti tuvastama tsiviilkohtusse?
Selgitame, et peamine põhimõte on, et tervishoiutöötaja peab olema veendunud, et sündinud
laps on sünnitanud naise oma. Seega transpordivahendis või ka haiglas otsese pädeva
tervishoiutöötaja juures viibimiseta toimunud sünnituse väljutusperioodi järgselt ei saa
tekkida kahtlust, kas tegu on selle sünnitaja lapsega.
Rõhutame, et lapse põlvnemise tuvastamise periood on pärast sünnitust suhteliselt lühike
ning see on võimalik vaid koheselt sünnituse väljutusperioodi järgselt, kui on võimalik ema ja
last omavahel füüsiliselt seostada. See tähendab, et sünd on kas äsja toimunud, laps veel
nabaväädi kaudu emaga ja veel sündimata platsentaga seotud või on see läbi lõigatud või on
platsenta sündinud ning veel olemas ja on tuvastatav nabaväädi lõige.
Seega sünnituste puhul, mis on näiteks aset leidnud kodus vahetult enne tervishoiutöötaja
saabumist või autos teel haiglasse, eeldamegi, et sünnitanud naine jõuab kiirelt
tervishoiutöötajate hoole alla, kelle poolt nii laps kui ema ja eeltoodud füüsilised tõendid üle
vaadatakse, tehakse vajalikud protseduurid, andmed dokumenteeritakse ning vormistatakse
vajalikud dokumendid, sh ka meditsiiniline sünnitõend.
Seega kui tegemist on assisteerimata kodusünnitusega, kuhu naine ei ole soovinud juurde
tegevusloa alusel tegutsevat tervishoiutöötajat, vaid pöördub hiljem tervishoiuteenuse
osutaja poole lihtsalt meditsiinilise sünnitõendi saamiseks, siis ei tohi tervishoiuteenuse
osutaja eeltoodud põhjustel seda väljastada ning naine peab emaduse ja lapse põlvnemise
tuvastamiseks pöörduma kohtusse.
Lisaks eelpool toodud ema ja lapse tervise kaitse aspektidele ei tohi unustada ka avatud
riigipiire, inimkaubanduse jms aspekte, mille pärast on samuti oluline tuvastada lapse
põlvnemist sünnitanud naisest.
4) Vaideotsuses on märgitud, et assisteerimata kodusünnituse korral peab sünnitanud
naise ja vastsündinud lapse viivitamatult pärast sünnitust läbi vaatama sünnitusabi
osutav haigla. Kas ja mille alusel on tegemist lapsevanema kohustusega haiglasse
minna ning kas isikule peab olema mõistetav tagajärg, et siis jääb tema laps
haldusmenetluse korras registreerimata? Kas ja miks saab haiglasse läbivaatusele
pöördudes (täpsustamata pädevusega) meditsiinitöötaja sünni fakti ilma sündi
nägemata tuvastada, kuid kodustes tingimustest sama asjaolu tuvastamine
meditsiinitöötaja poolt võimalik ei ole?
Sünnitanud naise ja vastsündinud lapse viivitamatu läbivaatus sünnitusabi osutavas haiglas
on vajalik eelkõige nende endi tervise huvides. Kodustes tingimustes assisteerimata
sünnituse korral puudub ka teave sünnituse kulu ja võimalike kõrvalekallete kohta, samuti ei
ole võimalik kasutada kõiki spetsialiste ega ka diagnostikavahendeid. Samuti saab vaid
sünnitusabi osutavas haiglas teostada vastsündinule sünni järgselt teostatava
vaktsineerimise.
Rõhutame veelkord, et tervishoiuteenuse osutaja, kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel
sünnitusabi ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi,
saab meditsiinilise sünnitõendi väljastada ainult sellise sünni kohta, mille juures ta on ise
viibinud. Seega ka haigla ei saa tõendada sündi ega väljastada meditsiinilist sünnitõendit,
mille juures ükski tervishoiutöötaja ei ole viibinud eelpool kirjeldatud põhjustel.
Kordame, et kui on tegemist assisteerimata kodusünnitusega, kuhu naine ei ole soovinud
juurde tegevusloa alusel tegutsevat tervishoiutöötajat, vaid pöördub hiljem tervishoiuteenuse
4
osutaja poole lihtsalt meditsiinilise sünnitõendi saamiseks, siis ei tohi tervishoiuteenuse
osutaja eeltoodud põhjustel seda väljastada ning naine peab emaduse ja lapse põlvnemise
tuvastamiseks pöörduma kohtusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Tralla
osakonnajuhataja
Lisa Volikiri
Ülle Jordan 626 9139
Ü
[email protected]
Merilin Oldekop 6269 165
[email protected]