dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Sotsiaalministeerium · 12. jaanuar 2021
Viit
1.2-2/150-2
Registreeritud
12. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Eneken Sepa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎Tooinspektsiooni_arvamus_VV_maaruste_muutmise_eelnoule_120121.asice272 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 19.12.2020 nr 1.2-2/150-1 DVK Meie 12.01.2021 nr 1.1-7/2180-1 [email protected] Tööinspektsiooni arvamus Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu kohta Edastasite Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alamaktide ehk Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu. Kooskõlastame ja toetame kavandatavaid muudatusi, mõistame nende eesmärki ja peame kavandatavaid muudatusi ning täpsustusi õigsusselguse huvides väga oluliseks, kuid soovime tähelepanu juhtida järgnevale: 1. Kavandatava muudatuse kohaselt paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui lõike 5 punktis 1 nimetatud kontrolli vahepealsel ajal on töötajal kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired, võib tööandja saata töötaja silmaarsti või optometristi tehtavasse silmade ja nägemise kontrolli.“; Leiame, et sõnastus jätab tööandjale võimaluse töötajat, kes tegelikult vajaks nägemiskontrolli, mitte saata, sest tal ei ole otsest kohustust seda teha. Seega teeme ettepaneku eemaldada sõna „võib“ ja jätta sõnastus „...nägemishäired, saadab tööandja töötaja silmaarsti või ....“. TI siseselt on praktikute poolt saadetud veel lisaks kommentaariks, et kui lõikes 5 või 51 „nimetatud kontrollis või muus töötaja poolt läbitud töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, peab tööandja need hankima või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.“ ehk enam ei ole seost nägemisteravuse vähenemisega. Kas see tähendab, et iga kord, kui töötaja optometristil käib (ka siis kui töötaja läheb ise ja tööandja ei saada), tekib tööandjal hüvitamise kohustus? Seega teeme ettepaneku jätta sisse soses nägemisteravuse muutusega, st töötaja vajadusega saada uued prillid. 2. Määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ paragrahvi 11 punktis 2 asendatakse tekstiosa „füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi FIE)“ tekstiosaga „teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud (edaspidi teenuseosutaja). Uus ühise ehitusplatsi mõiste on - ehitusplats, kus töötavad samal ajal või järjestikku kahe või enama tööandja töötajad või teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud (edaspidi teenuseosutaja). Kui teenuseosutajaga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud õnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, teatab Tööinspektsioon viivitamata töid korraldavale isikule või tema puudumise korral tööandjale töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõikes 1 nimetatud teatise saamisest.“ Märgime, et TTOS §-s 12 (1.märtsist jõustuv redaktsioon) ei ole mõistet „samal töökohal“, Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 on töökohal ehk määrus peaks täpsustama siiski selgemalt, mida seadusandja silmas peab. Määratlus „samal töökohal“ võib antud kontekstis olla liiga kitsendav ehk piirav ning vaidluse korral ei anna kannatanule piisavat kaitset, sest toimub sisuvaidlus, kas tegemist on „sama“ töökohaga või mitte, samas puudub legaaldefinitsioon, mida mõistakse sama töökoha all. Eelistame pigem TTOS-is kasutatud mõiste kasutamist ka määruses ehk töökoht kui laiem mõiste. 3. Eelnõu punkti 2) kohaselt muudetakse paragrahvi 11 lõikeid 1 ja 2 ning määruses kasutatakse seejuures mõistet „töid korraldavale isikule“, samas on lisatud raporti vormil märgitud töid korraldav ettevõtja – kas see on sama, mis töid korraldav isik? Teeme ettepaneku jätta ka raporti vormile termin „töid korraldav isik“ ehk lähtuda läbivalt TsÜS isikute mõistest laiemalt ning lähtuda selleks ka kaasneval vastutusel. Määruse tekst võib olla väga oluline tulevikus muuhulgas tööõnnetusega seotud kohustuste täitmise või täitmata jätmise aspektist ehk vastutuse mõttes. Kui määrusesse jääb ettevõtja, siis tekib küsimus, kas objektijuht saab üldse vastutada. Kui eeltoodu ei ole siiski seadusandja tahe, siis tuleks määruses või seletuskirjas täpsustada kasutatavaid termineid. Alternatiiviks oleks tulevikus võimalus tuua TTOSi ja alamaktidesse selgelt sisse peatöövõtja ja/või tellija mõisted ning nendevahelise vastutuse jaotus töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. 4. Soovime teha seoses määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmisega täiendavad ettepanekud 4.1 Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 3 lg 1 sõnastust „Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.“ ning pakume uueks sõnastuseks „Tööõnnetuse uurimise eesmärk on selgitada välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning põhjuslik seos töötaja töö või töökeskkonna ja tööõnnetuse vahel. Samuti määrata kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.“ 4.2 Teeme ettepaneku ümber sõnastada senine määruse § 5 lõige 1, mis kehtivas regulatsioonis sätestab, et „Tööinspektor uurib vajaduse korral tööõnnetusi.“ ja täpsustada uues sõnastuses, et „Tööinspektor uurib vajaduse korral tööandja poolt käesoleva määruse § 4 sätestatud kohustuste täitmist ja viib puuduste ilmnemisel läbi juhtumi täiendava uurimise lähtudes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26 riikliku järelevalve erimeetmetest või alustab rikkuja suhtes väärteomenetluse lähtudes seaduse 71. peatükis sätestatust“. Möönan, et viited TTOS-ile ei ole antud juhul normitehniliselt vajalikud, sest see tuleneb juba niigi seadusest, peamine on just määruses selguse loomine, et tööinspektori esmaseks kohustuseks on kontrollida tööandjapoolse uurimise läbiviimist, lähtudes seaduse ja määruse eesmärgist ja vaid juhul, kui tööandja ei ole uurinud, siis viia ise vajalikud toimingud läbi. Eeltoodud ettepanekud on tingitud Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakonna 17.04.2020 memost, milles toodi muuhulgas välja, et „Audiitori hinnangul peaks Tööinspektsioon täpsemalt sõnastama endapoolse tööõnnetuste uurimise eesmärgi ja visiooni, mida tahetakse uurimisega saavutada ja kuidas eristuda tööandja uurimistest. Seejärel reaalselt hindama uurimisressursi vajadust ja tegelikke võimalusi, täitma seadusest ja sisemistest normdokumentidest tulenevaid kohustusi, pöörama tähelepanu tööandjate tööõnnetuse raportite puudustele ning rangemalt suhtuma tööandja tööohutusnõuete rikkumistesse.“ Tööinspektsioonil ei ole võimalik seda ettepanekut asutusesisese regulatsiooni muudatustega täita, vaid see eeldab justnimelt määruse tasandil muudatuse tegemist ning inspektsioonipoolse uurimise eesmärgi täpsustamist. Lisaks toodi seisauditi poolt välja, et „1. Nõuandva töö käigus tehtud toimingute tulemusel on audiitor seisukohal, et Tööinspektsiooni läbiviidav tööõnnetuste uurimine ei ole efektiivne ja mõjus, vaid pigem dubleerib seadusega tööandjale pandud tööõnnetuste uurimise kohustust. 2. Kuivõrd TI ei ole enda jaoks sõnastanud täpset uurimise eesmärki, võib esineda põhjendamata uurimismenetlusi, mis raiskavad uurimise ressurssi ja ei aita kaasa tööõnnetuste arvu vähenemisele.“ 2 Määrusest peab tulenema selge erisus, mis on uurimisel tööandja esmakohustused ning millised õigused ja kohustused on tööinspektoril selles menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu [email protected] 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →