Sotsiaalministeerium Teie 19.12.2020 nr 1.2-2/150-1
DVK Meie 12.01.2021 nr 1.1-7/2180-1
[email protected]
Tööinspektsiooni arvamus Vabariigi Valitsuse
määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmisega" eelnõu kohta
Edastasite Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse alamaktide ehk Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu.
Kooskõlastame ja toetame kavandatavaid muudatusi, mõistame nende eesmärki ja peame
kavandatavaid muudatusi ning täpsustusi õigsusselguse huvides väga oluliseks, kuid soovime
tähelepanu juhtida järgnevale:
1. Kavandatava muudatuse kohaselt paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui lõike 5 punktis 1 nimetatud kontrolli vahepealsel ajal on töötajal kuvariga töötamisel
tekkinud nägemishäired, võib tööandja saata töötaja silmaarsti või optometristi tehtavasse
silmade ja nägemise kontrolli.“;
Leiame, et sõnastus jätab tööandjale võimaluse töötajat, kes tegelikult vajaks
nägemiskontrolli, mitte saata, sest tal ei ole otsest kohustust seda teha. Seega teeme
ettepaneku eemaldada sõna „võib“ ja jätta sõnastus „...nägemishäired, saadab tööandja
töötaja silmaarsti või ....“.
TI siseselt on praktikute poolt saadetud veel lisaks kommentaariks, et kui lõikes 5 või 51
„nimetatud kontrollis või muus töötaja poolt läbitud töötervishoiuarsti, silmaarsti või
optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid
nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, peab tööandja need hankima või kokkuleppel
töötajaga hüvitama nende maksumuse.“ ehk enam ei ole seost nägemisteravuse
vähenemisega. Kas see tähendab, et iga kord, kui töötaja optometristil käib (ka siis kui
töötaja läheb ise ja tööandja ei saada), tekib tööandjal hüvitamise kohustus?
Seega teeme ettepaneku jätta sisse soses nägemisteravuse muutusega, st töötaja
vajadusega saada uued prillid.
2. Määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise
kord“ paragrahvi 11 punktis 2 asendatakse tekstiosa „füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi
FIE)“ tekstiosaga „teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud (edaspidi
teenuseosutaja). Uus ühise ehitusplatsi mõiste on - ehitusplats, kus töötavad samal ajal või
järjestikku kahe või enama tööandja töötajad või teenuse osutamise lepingu alusel töötavad
füüsilised isikud (edaspidi teenuseosutaja).
Kui teenuseosutajaga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme
tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud õnnetus või talle määratakse tööõnnetuse
tagajärjel ajutine töövõimetus, teatab Tööinspektsioon viivitamata töid korraldavale isikule
või tema puudumise korral tööandjale töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõikes 1 nimetatud teatise saamisest.“
Märgime, et TTOS §-s 12 (1.märtsist jõustuv redaktsioon) ei ole mõistet „samal töökohal“,
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
on töökohal ehk määrus peaks täpsustama siiski selgemalt, mida seadusandja silmas peab.
Määratlus „samal töökohal“ võib antud kontekstis olla liiga kitsendav ehk piirav ning vaidluse
korral ei anna kannatanule piisavat kaitset, sest toimub sisuvaidlus, kas tegemist on
„sama“ töökohaga või mitte, samas puudub legaaldefinitsioon, mida mõistakse sama töökoha
all. Eelistame pigem TTOS-is kasutatud mõiste kasutamist ka määruses ehk töökoht kui laiem
mõiste.
3. Eelnõu punkti 2) kohaselt muudetakse paragrahvi 11 lõikeid 1 ja 2 ning määruses
kasutatakse seejuures mõistet „töid korraldavale isikule“, samas on lisatud raporti vormil
märgitud töid korraldav ettevõtja – kas see on sama, mis töid korraldav isik?
Teeme ettepaneku jätta ka raporti vormile termin „töid korraldav isik“ ehk lähtuda läbivalt
TsÜS isikute mõistest laiemalt ning lähtuda selleks ka kaasneval vastutusel. Määruse tekst
võib olla väga oluline tulevikus muuhulgas tööõnnetusega seotud kohustuste täitmise või
täitmata jätmise aspektist ehk vastutuse mõttes. Kui määrusesse jääb ettevõtja, siis tekib
küsimus, kas objektijuht saab üldse vastutada.
Kui eeltoodu ei ole siiski seadusandja tahe, siis tuleks määruses või seletuskirjas täpsustada
kasutatavaid termineid.
Alternatiiviks oleks tulevikus võimalus tuua TTOSi ja alamaktidesse selgelt sisse peatöövõtja
ja/või tellija mõisted ning nendevahelise vastutuse jaotus töötervishoiu ja tööohutuse
küsimustes.
4. Soovime teha seoses määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise,
teatamise ja uurimise kord“ muutmisega täiendavad ettepanekud
4.1 Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 3 lg 1 sõnastust „Tööõnnetuse uurimise
eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata
abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.“ ning pakume uueks sõnastuseks
„Tööõnnetuse uurimise eesmärk on selgitada välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused
ning põhjuslik seos töötaja töö või töökeskkonna ja tööõnnetuse vahel. Samuti määrata
kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.“
4.2 Teeme ettepaneku ümber sõnastada senine määruse § 5 lõige 1, mis kehtivas
regulatsioonis sätestab, et „Tööinspektor uurib vajaduse korral tööõnnetusi.“ ja
täpsustada uues sõnastuses, et
„Tööinspektor uurib vajaduse korral tööandja poolt käesoleva määruse § 4 sätestatud
kohustuste täitmist ja viib puuduste ilmnemisel läbi juhtumi täiendava uurimise lähtudes
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26 riikliku järelevalve erimeetmetest või alustab
rikkuja suhtes väärteomenetluse lähtudes seaduse 71. peatükis sätestatust“.
Möönan, et viited TTOS-ile ei ole antud juhul normitehniliselt vajalikud, sest see tuleneb juba
niigi seadusest, peamine on just määruses selguse loomine, et tööinspektori esmaseks
kohustuseks on kontrollida tööandjapoolse uurimise läbiviimist, lähtudes seaduse ja määruse
eesmärgist ja vaid juhul, kui tööandja ei ole uurinud, siis viia ise vajalikud toimingud läbi.
Eeltoodud ettepanekud on tingitud Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakonna 17.04.2020
memost, milles toodi muuhulgas välja, et
„Audiitori hinnangul peaks Tööinspektsioon täpsemalt sõnastama endapoolse tööõnnetuste
uurimise eesmärgi ja visiooni, mida tahetakse uurimisega saavutada ja kuidas eristuda
tööandja uurimistest. Seejärel reaalselt hindama uurimisressursi vajadust ja tegelikke
võimalusi, täitma seadusest ja sisemistest normdokumentidest tulenevaid kohustusi,
pöörama tähelepanu tööandjate tööõnnetuse raportite puudustele ning rangemalt suhtuma
tööandja tööohutusnõuete rikkumistesse.“
Tööinspektsioonil ei ole võimalik seda ettepanekut asutusesisese regulatsiooni muudatustega
täita, vaid see eeldab justnimelt määruse tasandil muudatuse tegemist ning
inspektsioonipoolse uurimise eesmärgi täpsustamist.
Lisaks toodi seisauditi poolt välja, et „1. Nõuandva töö käigus tehtud toimingute tulemusel
on audiitor seisukohal, et Tööinspektsiooni läbiviidav tööõnnetuste uurimine ei ole efektiivne
ja mõjus, vaid pigem dubleerib seadusega tööandjale pandud tööõnnetuste uurimise
kohustust.
2. Kuivõrd TI ei ole enda jaoks sõnastanud täpset uurimise eesmärki, võib esineda
põhjendamata uurimismenetlusi, mis raiskavad uurimise ressurssi ja ei aita kaasa
tööõnnetuste arvu vähenemisele.“
2
Määrusest peab tulenema selge erisus, mis on uurimisel tööandja esmakohustused ning
millised õigused ja kohustused on tööinspektoril selles menetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Meeli Miidla-Vanatalu
[email protected]
3