dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 12. jaanuar 2021
Viit
4.2-3/3656-3
Registreeritud
12. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-33656-3 12.01.2021 Väljaminev kiri.asice799 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Teie 05.01.2021 nr 2.2.- 1/20/23/ [email protected] Meie 12.01.2021 nr 4.2-3/3656-3 Taotluse puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Signe Kerge Edastame taotluse täpsustused teadusuuringu „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile“ isikuandmete töötlemiseks. Täpsustame iga küsimuse juures: 1. Kas uuringu läbiviijale edastatakse isikute täpne sünnikuupäev või piisab sünniaastast? Vastus: Uuringu läbiviijale edastatakse ainult isikute sünniaasta. 2. Palun kirjeldage andmete edastamise protsessi. Millisel kujul edastatakse andmed uuringu läbiviijale? Teie taotluses seisab, et andmed esitatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt analüüsi läbiviijale krüpteeritult Exceli tabeli formaadis. Kas uuringu läbiviija saab andmed isikupõhiselt, näiteks koos isikukoodidega, või kas ja millal toimub andmete pseudonümiseerimine? Vastus: Uuringu läbiviija ei saa andmeid koos isikukoodidega. Andmete pseudonümiseerimine toimub Sotsiaalkindlustusametis enne nende uuringu läbiviijale edastamist. 3. Kui kaua säilitatakse kogutud isikuandmeid? Taotluses on märgitud, et isikuandmed hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist, kuid Civitta Eesti AS andmekaitsetingimustes seisab, et Civitta säilitab isikuandmeid sisaldavaid dokumente 10 aastat projekti lõppemisest. Vastus: Volitatud töötleja kustutab pseudonüümitud andmed riigihankes „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile (Sotsiaalministeerium)” (viitenumber 223839) 15.10.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 2-2.2/1235-1 lisa 1 punkti 6.1 kohaselt vastutava töötleja juhiste järgi hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist (lepingu lõpp 15.06.2021). Kahekuuline periood on ette nähtud selleks, et uuringu läbiviija saaks teha vajadusel uuringus parandusi, kui töö vastuvõtja on andmekvaliteedi või andmetel põhinevate järelduste kontrollimisel tuvastanud vigu. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus (puudused kõrvaldatud) Elen Preimann 6269 246 [email protected] Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Uuring hõlmab isikuandmeid X Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Sotsiaalministeerium on tellinud mõjuanalüüsi, mille raames võrreldakse tänase erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste osutamise mudeli ning uue isikukeskse ja komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli kulusid. Tegemist on kahe teenuste korraldamise mudeliga, mis oma ülesehituselt erinevad, kuid mõlema korraldusmudeli järgselt osutatakse teenuseid samale sihtrühmale – psüühilise erivajadusega inimestele. Erinevad erihoolekandeteenused ja rehabilitatsiooniteenuste sisu on kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatüki (riigi korraldatav abi) 2. ja 3. jaotises. Uues teenusmudelis on tänase riikliku mudeli erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenused jaotatud väiksemateks osadeks (tegevuskomponentideks), millest pannakse abivajajale kokku talle sobilik komplekt. Need moodustuvad teenusekomplektid on inimeste lõikes erinevad, sõltudes mitmesugustest taustatunnustest (vanus, sugu, elukoht, töövõime ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos). Selleks, et mudeleid omavahel võrrelda saaks, tuleb analüüs teostada teenust saavate inimeste spetsiifilisemate alarühmade lõikes, mida ei saa teha ilma isikustatud andmeid kasutamata. Tänane mudel on teenuste pakkumise ja rahastamise osas jäik ega arvesta piisavalt konkreetse teenusekasutaja vajadustega. Näiteks on viimastel aastatel hakanud täisealiseks saama ja erihoolekandeteenustele liikuma autismispektri häirega inimesed. Tänastel erihoolekande teenusepakkujatel ei ole aga piisavalt kompetentsi selle häirega inimestele teenuse pakkumiseks ning läbi analüüsimata on ka see, millises mahus ja millistes Eesti piirkondades on 10 aasta perspektiivis nimetatud teenuse järele vajadus. Selleks, et planeerida kvaliteetset teenust (sh varajast personali väljaõpet tulevikuteenuste tagamiseks), on vaja teada, millisest soost, millises vanuses ja millise puude liigi, raskusastme ning põhidiagnoosiga inimesed tulevikus teenust vajavad. Ka tänane erihoolekandeteenuste järjekord näitab, et teenusmudel ei arvesta inimeste taustatunnuseid piisavalt. Näiteks peavad erinevate erihoolekandeteenuste järjekorras kõige pikemalt vabanevat kohta ootama 26-35-aastased meesterahvad, kellel on psüühikahäire ja määratud raske puue. Samal ajal ei ole teatud kohalikes omavalitsustes neile sobiv teenus saadaval, kuna vastavad ettevalmistused võtavad aega aastaid, sealjuures peab olemas olema ka eelteadmine just selle teenuse arendamiseks. Eeltoodud näitel ei ole hetkel Tartu linnas selliste taustatunnuste ja vajadustega inimesel neile sobivat erihoolekandeteenust ehk kogukonnas elamise teenust võimalik saada. Uue komponendipõhise teenusmudeli eesmärgiks on osutada inimesele täpselt sellist teenust, mida ta oma vanusest, soost, elukohast, töövõimest, puude liigist, puude raskusastmest ja põhidiagnoosist tulenevast toetusvajadusest lähtuvalt vajab. Uut teenusmudelit on tänaseks korduvalt piloteeritud, kuid see on võimaldanud välja tuua vaid süsteemi korralduse vaatest need kitsaskohad, mida peaks võrreldes tänase olukorraga muutma. Praegune mõjuanalüüs aitaks lisaks mõista, milline on uuele teenusmudelile ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga, sh 10 aastast tulevikuperspektiivi arvestades. Analüüs koosneb järgmistest etappidest, mille tulemuste saavutamiseks on vajalik isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine: 1) praeguse erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste osutamise mudeli kulude analüüs (aluseks Sotsiaalkindlustusameti kulumudeli andmed agregeeritud kujul) ja nende võrdlemine 2019. aasta lõpus erihoolekandeteenust saanud inimeste andmetega, mida on kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 1; 2) uue, isikukeskse teenusmudeli rakendamisele ülemineku kulude analüüs (aluseks Sotsiaalministeeriumi kulumudeli andmed agregeeritud kujul ning eraldi andmekorje tööjõukulude kohta) ja nende võrdlemine 2019. aastal teenusvajaduse hindamise läbinud inimeste andmetega, mida on kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 2; 3) prognoositavate püsikulude analüüs (aluseks isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise projekti käigus kujunenud hinnad), kui teenuseid osutatakse muudetud süsteemi kohaselt ja nende võrdlemine 2019. aastal teenusvajaduse hindamise läbinud inimeste andmetega, mida on kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 2; 4) erihoolekandeteenuste tulevikuvaate tekitamine 10 aasta perspektiivis, võttes aluseks:  möödunud 10 aasta andmed psühhiaatriliste haigusjuhtude levimuse ja psüühilise erivajaduse tekkimise osas (Tervise Arengu Instituudi ja Haigekassa andmed haigusjuhtude kohta agregeeritud kujul);  isikukeskse teenusmudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) vaatest, kasutades üleval toodud punktides 2 ja 3 nimetatud andmeid;  võrdlust praeguse erihoolekandeteenuste rahastamise põhimõtetega, kasutades üleval toodud puntides 1, 2 ja 3 toodud andmeid. Seega on isikuandmete töötlemine vajalik nii mõlema mudeli (tänase ja uue) kulukomponentide mõistmiseks ja lahti seletamiseks kui ka järgmise 10 aasta eelarvevajaduse prognoosi koostamiseks. Agregeeritud andmete aluseks võtmine ei ole piisav, kuna tänase ja uue teenusmudeli kulutuste võrdlemisel tuleb lähtuda detailsetest kulukomponentidest, mis sõltuvad erinevatest inimese vajadusi kirjeldavatest taustatunnustest nagu vanus, sugu, elukoht, töövõime ulatus, puude liik, puude raskusaste ja põhidiagnoosist sõltuv toetusvajadus. Need taustatunnused tähendavad erinevates kombinatsioonides iga inimese puhul erinevat toetusvajadust ja sellest tulenevalt ka erinevat kulu riigile teenuse eest tasumisel. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Psüühilise erivajadusega inimeste hulk Eestis kasvab, samas ei ole neile vajalikud teenused Eestis piisavalt tagatud ja eelarvevahendeid selleks napib. Heaolu arengukava 2016-2023 kohaselt on olemasolev psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste pakkumise ja rahastamise korraldus jäik ega arvesta piisavalt konkreetse teenusekasutaja vajadustega ei teenuse sisu ega osutatava teenuse mahu ja sageduse osas: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016- 2023 Selleks, et olukorda muutuks, nähti arengukava rakendusplaanis ette, et erihoolekandeteenustele luuakse uued teenusesüsteemi alused, kasutades teenusedisaini metoodikat. Aastatel 2016-2017 töötaski Sotsiaalministeerium koostöös Trinidad Wiseman OÜ disainerite, Sotsiaalkindlustusameti, erihoolekandeteenuse kasutajate ja nende esindajate ning teenuseosutajatega välja uue isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli prototüübi. Uus teenusmudel arendati välja selleks, et pakkuda sellele sihtrühmale paindlikumat ja vajadustele vastavat tuge. Sotsiaalministeeriumi tellitav mõjuanalüüs, mille jaoks käesolevas taotluses isikuandmete töötlemiseks luba küsitakse, viiakse läbi eelkõige selleks, et aru saada, kas uus ja sihtrühma sisuliselt paremini toetav teenuste korraldus on riigile jõukohane ka rahaliselt ning aitab teha ühiskonnale oluliste avalike teenuste osutamise osas optimaalseid valikuid. Uus teenusmudel tähendab, et inimesele osutatakse täpselt sellist teenust, mida ta oma vanusest, soost, elukohast, töövõimest, puude liigist, raskusastmest ja põhidiagnoosist tulenevast toetusvajadusest lähtuvalt vajab. Näiteks tänases süsteemis saavad inimesed teenuseid sageli kodust kaugel, kuna nende kodukandis ei ole üldse või ei ole piisavalt neile vajaliku teenuse kohtasid. Näiteks pidid ööpäevaringset erihooldusteenust vajavad hiidlased seetõttu kuni selle aasta sügiseni (kui valmisid viimaks sobivad teenusekohad) kolima teenuse saamiseks mandrile. Nagu punktis A selgitatud, on sageli puudu ka spetsiifilistest teenustest „õigetes“ asukohtades (toodud näide Tartu linnas puuduvate kogukonnas elamise teenuskohtade osas psüühikahäirega meestele). Selleks, et saaksime riigi poolt õigeaegselt (enne vastava teenusevajaduse kriitilist tõusu) leida teenusepakkuja, ruumid ja ette valmistada personali just konkreetsete tunnustega teenusevajajate tarbeks, on vaja väga täpset teenusvajaduse ja kulutuste prognoosimist. Selliseks näiteks on ka eeltoodud autismispektriga inimeste teenuste vajadus, kus üldine tendents on statistikast nähtav, kuid teadmata on täpsem teenusevajaduse sisu (millist teenust, millistes aspektides vajatakse ja täpsemalt millises ajaraamis, samuti, kus on asukohaliselt teenusevajadus kõige suurem ning kuhu oleks seetõttu mõistlik teenuse arendamine asukohaliselt suunitleda, katmaks abivajaduse võimalikult hästi ja laialdaselt). Uut teenusmudelit on tänaseks korduvalt piloteeritud, kuid see on võimaldanud välja tuua vaid süsteemi korralduse vaatest need kitsaskohad, mida peaks võrreldes tänase olukorraga muutma. Praegune mõjuanalüüs aitaks lisaks mõista, milline oleks teenusmudeli vajadused ja sellele ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga, sh 10 aastast tulevikuperspektiivi arvestades. Täna on psühhiaatriliste haigusjuhtude arv olnud pidevas kasvutrendis, mis tähendab, et järjest rohkem inimesi vajab ka erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Erinevate taustatunnustega (vanus, sugu, elukoht, töövõime ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos) inimesed vajavad erinevatest komponentidest koosnevaid teenuseid. Selleks, et mõista uuele teenusmudelile üleminekuga kaasnevat rahalist mõju, tuleks kõigepealt analüüsida, milliste taustatunnustega inimesed saavad täna erinevaid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid ja kuidas jaotuvad nende taustatunnustega inimeste teenustele tehtud kulutused tänases mudelis ning seejärel analüüsida, kuidas need jaotuksid uues komponendipõhises teenusmudelis. Näiteks võib tänases mudelis skisofreenia diagnoosiga, osalise töövõimega meesterahvas saada kogukonnas elamise teenust 454 € eest kuus. Samas võib kogukonnas elamise teenuse kindlaksmääratud komponentide seas olla selliseid, mida see meesterahvas ei vaja. Tulevikus saab komponendipõhises mudelis erinevaid komponente kokku pannes täpselt sellise toetuspaketi, nagu inimesele vaja. See võib anda muuhulgas rahalise säästuefekti, kuid meie eesmärk on eelkõige uue mudeliga tagada inimesele täpselt talle vajalik teenus. Taotluses kirjeldatud andmete põhjal valmiv analüüs toob välja 1) milliste taustatunnustega inimesed täna erinevaid erihoolekandeteenuseid saavad ja millised on nende taustatunnustega inimestele osutatavate teenuste kulud tänases ja uues teenusmudelis ning 2) kas ja kui palju on võimalik uuele teenusmudelile üleminekul kulusid tulevikus (10 aasta perspektiivis) kokku hoida või kui palju on riigil vaja vahendeid juurde, et tulevikus teenuste vajadus ära katta. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Isikuandmeid töödeldakse vaid analüüsi raames ja nende töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna analüüs ei tekita inimestele õiguseid ega kohustusi. Protsessis pääsevad isikuandmetele ligi konkreetselt määratud inimesed, kes töötlevad andmeid vaid käesoleva analüüsi eesmärkidel. Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata ning üldistatud kujul, mis ei kujuta ohtu isikuandmetele. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmete pseudonümiseerimine (isikukoodide asendamine pseudonüümiga) toimub Sotsiaalkindlustusametis enne nende uuringu läbiviijale edastamist. Andmed esitatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt analüüsi läbiviijale krüpteeritult, Exceli tabeli formaadis. 1. Vastutava/volitatud töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava/volitatud töötleja nimi Sotsiaalministeerium/Civitta Eesti AS 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah 1.3 Registrikood või isikukood 70001952/11092241 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn/ aadressid Lõõtsa 8, 11415 Tallinn, Riia 24a, 51010 Tartu maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn/ registrikandega) Lõõtsa 8, 11415 Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Elen Preimann [email protected] telefon, e-post +372 626 9246 Kristiina Oll [email protected] +372 5333 7332 Jaanus Kiss [email protected] +372 53 304 022 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti sotsiaalse turvalisuse, hoolekande korraldamine, avamise otsus, leping vms võrdse kohtlemise edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § 2 lõikes 2 on täpsustatud, et ministeeriumi roll on erivajadustega inimeste ja eakate poliitikate juhtimine sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Sotsiaalministeeriumi ja Civitta Eesti AS vahel on sõlmitud töövõtuleping analüüsi läbiviimiseks. Leping on sõlmitud riigihangete seaduse § 15 lõike 1 alusel läbi viidud lihthanke „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile (Sotsiaalministeeriumile)” viitenumbriga 223839 tulemusel töövõtjaga kui lihthankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Analüüsi eesmärgiks on 1) hinnata, milliste taustatunnustega (vanus, sugu, elukoht, töövõime Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos) hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine inimesed täna erinevaid erihoolekandeteenuseid saavad ja millised on nende taustatunnustega inimestele osutatavate teenuste kulud tänases ning uues teenusmudelis ning 2) kas ja kui palju on võimalik uuele teenusmudelile üleminekul kulusid tulevikus (10 aasta perspektiivis) kokku hoida või kui palju on riigil vaja vahendeid juurde, et tulevikus teenuste vajadus ära katta. Isikuandmete töötlemine on vajalik nii mõlema mudeli (tänase ja uue) kulukomponentide mõistmiseks ja lahti seletamiseks kui ka järgmise 10 aasta eelarvevajaduse prognoosi koostamiseks. Isikuandmed on ainus allikas, mille põhjal on võimalik teha tulevikuprognoose, mis arvestavad teenusevajaduse muutust ajas. Agregeeritud andmete aluseks võtmine ei ole piisav, kuna teenuste vajadus sõltub paljudest inimese tasutatunnustest, mis omavahel kombineerituna tähendavad iga inimese puhul erinevat teenusvajadust ning seega ka erinevat kulu riigile teenuse eest tasumisel. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Erihoolekandeteenuste saajaid (sh nii töödeldakse ning valimi suurus töödeldavate isikuandmete kooseisus 1 kui koosseisus 2 nimetatud isikud) oli Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta kui palju neid on jooksul umbes 6 400 (unikaalsed isikud). Uue isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise raames teenust saavaid isikuid on kuni 700 (koosseisus 2 nimetatud isikud). 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis 1. 2019. aasta lõpu (31.12) ja 2020. aasta lõpu (31.12) seisuga erihoolekande tee- Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, nusel olevad inimesed, sh iga inimese terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) kohta: - sünniaasta - sugu - elukoht (maakonna ja KOV tasemel), - töövõime hindamise tulemus (osa- line, puuduv) ja/või töövõime kao- tuse protsent (protsent vahemikus 10- 100) - puude liik ja raskusaste - puude määramise aluseks olev põ- hidiagnoos - erihoolekandeteenus(ed), mida isi- kule osutatakse - erihoolekandeteenusele suunamise al- gus- ja lõppkuupäev - kas isikule osutatakse sotsiaalse reha- bilitatsiooniteenust (jah/ei) 2. 2019. aastal (01.01.19-31.12.19) ja 2020. aastal (01.01.20-31.12.20) teostatud tee- nusvajaduse hindamise läbinud inimese (sh uue isikukeskse erihoolekande tee- nusmudeli piloteerimise raames teenust saavad isikud) andmed, sh iga inimese kohta: - sünniaasta - sugu - elukoht (maakonna ja KOV tasemel) - töövõime hindamise tulemus (osa- line, puuduv) ja/või töövõime kao- tuse protsent (protsent vahemikus 10- 100) - puude liik ja raskusaste - puude määramise aluseks olev põ- hidiagnoos - hinnang toetusvajadusele valdkon- dade lõikes - erihoolekandeteenusele suunamise otsuse tulemused (positiivne/nega- tiivne) - erihoolekandeteenus(ed), kuhu isik on suunatud - järjekorda lisamise kuupäev – juhul, kui isik ei ole teenusele suunatud, vaid on järjekorras - erihoolekandeteenusele suunamise al- gus- ja lõppkuupäev - kas isikule osutatakse sotsiaalse reha- bilitatsiooni teenust (jah/ei) 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet: - Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, - väljavõte erihoolekandeteenuse vajaduse küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse hindamise andmestikust 7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed hävitatakse pärast kogumise isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus eesmärgi saavutamist. Uuringu läbiviija volitatud töötleja kustutab pseudonüümitud andmed riigihankes „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile (Sotsiaalministeerium)” (viitenumber 223839) 15.10.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 2-2.2/1235-1 lisa 1 punkti 6.1 kohaselt vastutava töötleja juhiste järgi hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist (lepingu lõpp 15.06.2021). Kahekuuline periood on ette nähtud selleks, et uuringu läbiviija saaks teha vajadusel uuringus parandusi, kui töö vastuvõtja on andmekvaliteedi või andmetel põhinevate järelduste kontrollimisel tuvastanud vigu. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise - (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis - säilitatakse 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole töötlemisest võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10. Teave, mille esitamist peab vastutav Analüüsi läbiviija (Civitta Eesti AS) töötleja vajalikuks täiendavalt esitada isikuandmete kaitse eest vastutavaks isikuks on Piia Viks-Binsol (+372 53417107; piia.viks- Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) [email protected]). Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisa: Civitta Eesti AS andmekaitsetingimused ___Marika Priske_____ __/allkirjastatud digitaalselt/__ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel