Andmekaitse Inspektsioon Teie 05.01.2021 nr 2.2.- 1/20/23/
[email protected] Meie 12.01.2021 nr 4.2-3/3656-3
Taotluse puuduste kõrvaldamine
Lugupeetud Signe Kerge
Edastame taotluse täpsustused teadusuuringu „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi
mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile“ isikuandmete töötlemiseks.
Täpsustame iga küsimuse juures:
1. Kas uuringu läbiviijale edastatakse isikute täpne sünnikuupäev või piisab sünniaastast?
Vastus: Uuringu läbiviijale edastatakse ainult isikute sünniaasta.
2. Palun kirjeldage andmete edastamise protsessi. Millisel kujul edastatakse andmed uuringu
läbiviijale? Teie taotluses seisab, et andmed esitatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt
analüüsi läbiviijale krüpteeritult Exceli tabeli formaadis. Kas uuringu läbiviija saab andmed
isikupõhiselt, näiteks koos isikukoodidega, või kas ja millal toimub andmete
pseudonümiseerimine?
Vastus: Uuringu läbiviija ei saa andmeid koos isikukoodidega. Andmete
pseudonümiseerimine toimub Sotsiaalkindlustusametis enne nende uuringu läbiviijale
edastamist.
3. Kui kaua säilitatakse kogutud isikuandmeid? Taotluses on märgitud, et isikuandmed
hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist, kuid Civitta Eesti AS
andmekaitsetingimustes seisab, et Civitta säilitab isikuandmeid sisaldavaid dokumente 10
aastat projekti lõppemisest.
Vastus: Volitatud töötleja kustutab pseudonüümitud andmed riigihankes
„Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele
teenusmudelile (Sotsiaalministeerium)” (viitenumber 223839) 15.10.2020 sõlmitud
töövõtulepingu nr 2-2.2/1235-1 lisa 1 punkti 6.1 kohaselt vastutava töötleja juhiste järgi
hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist (lepingu lõpp 15.06.2021). Kahekuuline
periood on ette nähtud selleks, et uuringu läbiviija saaks teha vajadusel uuringus parandusi,
kui töö vastuvõtja on andmekvaliteedi või andmetel põhinevate järelduste kontrollimisel
tuvastanud vigu.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus (puudused kõrvaldatud)
Elen Preimann 6269 246
[email protected]
Andmekaitse Inspektsioon
Väike-Ameerika 19
10129 TALLINN
Sotsiaalministeerium
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks
uuringutaotluse.
Uuring hõlmab isikuandmeid X
Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi
mõjude analüüs üleminekul isikukesksele
teenusmudelile
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Sotsiaalministeerium on tellinud mõjuanalüüsi, mille raames võrreldakse tänase erihoolekande- ja
sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste osutamise mudeli ning uue isikukeskse ja komponendipõhise
erihoolekande teenusmudeli kulusid. Tegemist on kahe teenuste korraldamise mudeliga, mis oma
ülesehituselt erinevad, kuid mõlema korraldusmudeli järgselt osutatakse teenuseid samale
sihtrühmale – psüühilise erivajadusega inimestele. Erinevad erihoolekandeteenused ja
rehabilitatsiooniteenuste sisu on kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatüki (riigi korraldatav
abi) 2. ja 3. jaotises. Uues teenusmudelis on tänase riikliku mudeli erihoolekande- ja
rehabilitatsiooniteenused jaotatud väiksemateks osadeks (tegevuskomponentideks), millest
pannakse abivajajale kokku talle sobilik komplekt. Need moodustuvad teenusekomplektid on
inimeste lõikes erinevad, sõltudes mitmesugustest taustatunnustest (vanus, sugu, elukoht, töövõime
ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos). Selleks, et mudeleid omavahel võrrelda saaks, tuleb
analüüs teostada teenust saavate inimeste spetsiifilisemate alarühmade lõikes, mida ei saa teha ilma
isikustatud andmeid kasutamata.
Tänane mudel on teenuste pakkumise ja rahastamise osas jäik ega arvesta piisavalt konkreetse
teenusekasutaja vajadustega. Näiteks on viimastel aastatel hakanud täisealiseks saama ja
erihoolekandeteenustele liikuma autismispektri häirega inimesed. Tänastel erihoolekande
teenusepakkujatel ei ole aga piisavalt kompetentsi selle häirega inimestele teenuse pakkumiseks
ning läbi analüüsimata on ka see, millises mahus ja millistes Eesti piirkondades on 10 aasta
perspektiivis nimetatud teenuse järele vajadus. Selleks, et planeerida kvaliteetset teenust (sh
varajast personali väljaõpet tulevikuteenuste tagamiseks), on vaja teada, millisest soost,
millises vanuses ja millise puude liigi, raskusastme ning põhidiagnoosiga inimesed tulevikus
teenust vajavad. Ka tänane erihoolekandeteenuste järjekord näitab, et teenusmudel ei arvesta
inimeste taustatunnuseid piisavalt. Näiteks peavad erinevate erihoolekandeteenuste järjekorras
kõige pikemalt vabanevat kohta ootama 26-35-aastased meesterahvad, kellel on psüühikahäire ja
määratud raske puue. Samal ajal ei ole teatud kohalikes omavalitsustes neile sobiv teenus saadaval,
kuna vastavad ettevalmistused võtavad aega aastaid, sealjuures peab olemas olema ka eelteadmine
just selle teenuse arendamiseks. Eeltoodud näitel ei ole hetkel Tartu linnas selliste taustatunnuste ja
vajadustega inimesel neile sobivat erihoolekandeteenust ehk kogukonnas elamise teenust võimalik
saada.
Uue komponendipõhise teenusmudeli eesmärgiks on osutada inimesele täpselt sellist teenust, mida
ta oma vanusest, soost, elukohast, töövõimest, puude liigist, puude raskusastmest ja põhidiagnoosist
tulenevast toetusvajadusest lähtuvalt vajab. Uut teenusmudelit on tänaseks korduvalt piloteeritud,
kuid see on võimaldanud välja tuua vaid süsteemi korralduse vaatest need kitsaskohad, mida peaks
võrreldes tänase olukorraga muutma. Praegune mõjuanalüüs aitaks lisaks mõista, milline on
uuele teenusmudelile ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga, sh 10 aastast
tulevikuperspektiivi arvestades.
Analüüs koosneb järgmistest etappidest, mille tulemuste saavutamiseks on vajalik isiku
tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine:
1) praeguse erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste osutamise mudeli kulude
analüüs (aluseks Sotsiaalkindlustusameti kulumudeli andmed agregeeritud kujul) ja nende
võrdlemine 2019. aasta lõpus erihoolekandeteenust saanud inimeste andmetega, mida on
kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 1;
2) uue, isikukeskse teenusmudeli rakendamisele ülemineku kulude analüüs (aluseks
Sotsiaalministeeriumi kulumudeli andmed agregeeritud kujul ning eraldi andmekorje
tööjõukulude kohta) ja nende võrdlemine 2019. aastal teenusvajaduse hindamise läbinud
inimeste andmetega, mida on kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 2;
3) prognoositavate püsikulude analüüs (aluseks isikukeskse erihoolekande
teenusmudeli piloteerimise projekti käigus kujunenud hinnad), kui teenuseid osutatakse
muudetud süsteemi kohaselt ja nende võrdlemine 2019. aastal teenusvajaduse hindamise
läbinud inimeste andmetega, mida on kirjeldatud töödeldavate isikuandmete kooseisus 2;
4) erihoolekandeteenuste tulevikuvaate tekitamine 10 aasta perspektiivis, võttes aluseks:
möödunud 10 aasta andmed psühhiaatriliste haigusjuhtude levimuse ja psüühilise
erivajaduse tekkimise osas (Tervise Arengu Instituudi ja Haigekassa andmed
haigusjuhtude kohta agregeeritud kujul);
isikukeskse teenusmudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu)
vaatest, kasutades üleval toodud punktides 2 ja 3 nimetatud andmeid;
võrdlust praeguse erihoolekandeteenuste rahastamise põhimõtetega, kasutades üleval
toodud puntides 1, 2 ja 3 toodud andmeid.
Seega on isikuandmete töötlemine vajalik nii mõlema mudeli (tänase ja uue) kulukomponentide
mõistmiseks ja lahti seletamiseks kui ka järgmise 10 aasta eelarvevajaduse prognoosi koostamiseks.
Agregeeritud andmete aluseks võtmine ei ole piisav, kuna tänase ja uue teenusmudeli
kulutuste võrdlemisel tuleb lähtuda detailsetest kulukomponentidest, mis sõltuvad erinevatest
inimese vajadusi kirjeldavatest taustatunnustest nagu vanus, sugu, elukoht, töövõime ulatus,
puude liik, puude raskusaste ja põhidiagnoosist sõltuv toetusvajadus. Need taustatunnused
tähendavad erinevates kombinatsioonides iga inimese puhul erinevat toetusvajadust ja sellest
tulenevalt ka erinevat kulu riigile teenuse eest tasumisel.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Psüühilise erivajadusega inimeste hulk Eestis kasvab, samas ei ole neile vajalikud teenused Eestis
piisavalt tagatud ja eelarvevahendeid selleks napib. Heaolu arengukava 2016-2023 kohaselt on
olemasolev psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste pakkumise ja
rahastamise korraldus jäik ega arvesta piisavalt konkreetse teenusekasutaja vajadustega ei teenuse
sisu ega osutatava teenuse mahu ja sageduse osas: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-
2023 Selleks, et olukorda muutuks, nähti arengukava rakendusplaanis ette, et
erihoolekandeteenustele luuakse uued teenusesüsteemi alused, kasutades teenusedisaini metoodikat.
Aastatel 2016-2017 töötaski Sotsiaalministeerium koostöös Trinidad Wiseman OÜ disainerite,
Sotsiaalkindlustusameti, erihoolekandeteenuse kasutajate ja nende esindajate ning
teenuseosutajatega välja uue isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli prototüübi. Uus
teenusmudel arendati välja selleks, et pakkuda sellele sihtrühmale paindlikumat ja vajadustele
vastavat tuge. Sotsiaalministeeriumi tellitav mõjuanalüüs, mille jaoks käesolevas taotluses
isikuandmete töötlemiseks luba küsitakse, viiakse läbi eelkõige selleks, et aru saada, kas uus ja
sihtrühma sisuliselt paremini toetav teenuste korraldus on riigile jõukohane ka rahaliselt ning aitab
teha ühiskonnale oluliste avalike teenuste osutamise osas optimaalseid valikuid.
Uus teenusmudel tähendab, et inimesele osutatakse täpselt sellist teenust, mida ta oma vanusest,
soost, elukohast, töövõimest, puude liigist, raskusastmest ja põhidiagnoosist tulenevast
toetusvajadusest lähtuvalt vajab. Näiteks tänases süsteemis saavad inimesed teenuseid sageli kodust
kaugel, kuna nende kodukandis ei ole üldse või ei ole piisavalt neile vajaliku teenuse kohtasid.
Näiteks pidid ööpäevaringset erihooldusteenust vajavad hiidlased seetõttu kuni selle aasta sügiseni
(kui valmisid viimaks sobivad teenusekohad) kolima teenuse saamiseks mandrile. Nagu punktis A
selgitatud, on sageli puudu ka spetsiifilistest teenustest „õigetes“ asukohtades (toodud näide Tartu
linnas puuduvate kogukonnas elamise teenuskohtade osas psüühikahäirega meestele). Selleks, et
saaksime riigi poolt õigeaegselt (enne vastava teenusevajaduse kriitilist tõusu) leida teenusepakkuja,
ruumid ja ette valmistada personali just konkreetsete tunnustega teenusevajajate tarbeks, on vaja
väga täpset teenusvajaduse ja kulutuste prognoosimist. Selliseks näiteks on ka eeltoodud
autismispektriga inimeste teenuste vajadus, kus üldine tendents on statistikast nähtav, kuid teadmata
on täpsem teenusevajaduse sisu (millist teenust, millistes aspektides vajatakse ja täpsemalt millises
ajaraamis, samuti, kus on asukohaliselt teenusevajadus kõige suurem ning kuhu oleks seetõttu
mõistlik teenuse arendamine asukohaliselt suunitleda, katmaks abivajaduse võimalikult hästi ja
laialdaselt).
Uut teenusmudelit on tänaseks korduvalt piloteeritud, kuid see on võimaldanud välja tuua vaid
süsteemi korralduse vaatest need kitsaskohad, mida peaks võrreldes tänase olukorraga muutma.
Praegune mõjuanalüüs aitaks lisaks mõista, milline oleks teenusmudeli vajadused ja sellele
ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga, sh 10 aastast tulevikuperspektiivi
arvestades.
Täna on psühhiaatriliste haigusjuhtude arv olnud pidevas kasvutrendis, mis tähendab, et järjest
rohkem inimesi vajab ka erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Erinevate taustatunnustega
(vanus, sugu, elukoht, töövõime ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos) inimesed vajavad
erinevatest komponentidest koosnevaid teenuseid. Selleks, et mõista uuele teenusmudelile
üleminekuga kaasnevat rahalist mõju, tuleks kõigepealt analüüsida, milliste taustatunnustega
inimesed saavad täna erinevaid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid ja kuidas jaotuvad
nende taustatunnustega inimeste teenustele tehtud kulutused tänases mudelis ning seejärel
analüüsida, kuidas need jaotuksid uues komponendipõhises teenusmudelis. Näiteks võib tänases
mudelis skisofreenia diagnoosiga, osalise töövõimega meesterahvas saada kogukonnas elamise
teenust 454 € eest kuus. Samas võib kogukonnas elamise teenuse kindlaksmääratud komponentide
seas olla selliseid, mida see meesterahvas ei vaja. Tulevikus saab komponendipõhises mudelis
erinevaid komponente kokku pannes täpselt sellise toetuspaketi, nagu inimesele vaja. See võib anda
muuhulgas rahalise säästuefekti, kuid meie eesmärk on eelkõige uue mudeliga tagada inimesele
täpselt talle vajalik teenus.
Taotluses kirjeldatud andmete põhjal valmiv analüüs toob välja 1) milliste taustatunnustega
inimesed täna erinevaid erihoolekandeteenuseid saavad ja millised on nende taustatunnustega
inimestele osutatavate teenuste kulud tänases ja uues teenusmudelis ning 2) kas ja kui palju on
võimalik uuele teenusmudelile üleminekul kulusid tulevikus (10 aasta perspektiivis) kokku hoida
või kui palju on riigil vaja vahendeid juurde, et tulevikus teenuste vajadus ära katta.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Isikuandmeid töödeldakse vaid analüüsi raames ja nende töötlemine ei kahjusta andmesubjekte,
kuna analüüs ei tekita inimestele õiguseid ega kohustusi. Protsessis pääsevad isikuandmetele ligi
konkreetselt määratud inimesed, kes töötlevad andmeid vaid käesoleva analüüsi eesmärkidel.
Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata ning üldistatud kujul, mis ei kujuta ohtu isikuandmetele.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Andmete pseudonümiseerimine (isikukoodide asendamine pseudonüümiga) toimub
Sotsiaalkindlustusametis enne nende uuringu läbiviijale edastamist. Andmed esitatakse
Sotsiaalkindlustusameti poolt analüüsi läbiviijale krüpteeritult, Exceli tabeli formaadis.
1. Vastutava/volitatud töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava/volitatud töötleja nimi Sotsiaalministeerium/Civitta Eesti AS
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah
1.3 Registrikood või isikukood 70001952/11092241
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn/
aadressid Lõõtsa 8, 11415 Tallinn, Riia 24a, 51010 Tartu
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn/
registrikandega) Lõõtsa 8, 11415 Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Elen Preimann
[email protected]
telefon, e-post +372 626 9246
Kristiina Oll
[email protected]
+372 5333 7332
Jaanus Kiss
[email protected]
+372 53 304 022
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb
Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le.
§ 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud lahendamiskavade koostamine ja elluviimine,
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti sotsiaalse turvalisuse, hoolekande korraldamine,
avamise otsus, leping vms võrdse kohtlemise edendamine ja sellealase
tegevuse koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine. Samu
eesmärke kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 20.03.2014
määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus (edaspidi põhimäärus). Põhimääruse
§ 2 lõikes 2 on täpsustatud, et ministeeriumi roll
on erivajadustega inimeste ja eakate poliitikate
juhtimine sotsiaalse kaasatuse valdkonnas.
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on
täidesaatval võimalik analüüsida andmeid
poliitika kujundamise eesmärgil.
Sotsiaalministeeriumi ja Civitta Eesti AS vahel
on sõlmitud töövõtuleping analüüsi
läbiviimiseks. Leping on sõlmitud riigihangete
seaduse § 15 lõike 1 alusel läbi viidud lihthanke
„Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi
mõjude analüüs üleminekul isikukesksele
teenusmudelile (Sotsiaalministeeriumile)”
viitenumbriga 223839 tulemusel töövõtjaga kui
lihthankes edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkujaga.
3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Analüüsi eesmärgiks on 1) hinnata, milliste
taustatunnustega (vanus, sugu, elukoht, töövõime
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos)
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine inimesed täna erinevaid erihoolekandeteenuseid
saavad ja millised on nende taustatunnustega
inimestele osutatavate teenuste kulud tänases
ning uues teenusmudelis ning 2) kas ja kui palju
on võimalik uuele teenusmudelile üleminekul
kulusid tulevikus (10 aasta perspektiivis) kokku
hoida või kui palju on riigil vaja vahendeid
juurde, et tulevikus teenuste vajadus ära katta.
Isikuandmete töötlemine on vajalik nii mõlema
mudeli (tänase ja uue) kulukomponentide
mõistmiseks ja lahti seletamiseks kui ka järgmise
10 aasta eelarvevajaduse prognoosi
koostamiseks. Isikuandmed on ainus allikas,
mille põhjal on võimalik teha tulevikuprognoose,
mis arvestavad teenusevajaduse muutust ajas.
Agregeeritud andmete aluseks võtmine ei ole
piisav, kuna teenuste vajadus sõltub paljudest
inimese tasutatunnustest, mis omavahel
kombineerituna tähendavad iga inimese puhul
erinevat teenusvajadust ning seega ka erinevat
kulu riigile teenuse eest tasumisel.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Erihoolekandeteenuste saajaid (sh nii
töödeldakse ning valimi suurus töödeldavate isikuandmete kooseisus 1 kui
koosseisus 2 nimetatud isikud) oli
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta
kui palju neid on
jooksul umbes 6 400 (unikaalsed isikud). Uue
isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
piloteerimise raames teenust saavaid isikuid on
kuni 700 (koosseisus 2 nimetatud isikud).
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis 1. 2019. aasta lõpu (31.12) ja 2020. aasta
lõpu (31.12) seisuga erihoolekande tee-
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, nusel olevad inimesed, sh iga inimese
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
kohta:
- sünniaasta
- sugu
- elukoht (maakonna ja KOV tasemel),
- töövõime hindamise tulemus (osa-
line, puuduv) ja/või töövõime kao-
tuse protsent (protsent vahemikus 10-
100)
- puude liik ja raskusaste
- puude määramise aluseks olev põ-
hidiagnoos
- erihoolekandeteenus(ed), mida isi-
kule osutatakse
- erihoolekandeteenusele suunamise al-
gus- ja lõppkuupäev
- kas isikule osutatakse sotsiaalse reha-
bilitatsiooniteenust (jah/ei)
2. 2019. aastal (01.01.19-31.12.19) ja 2020.
aastal (01.01.20-31.12.20) teostatud tee-
nusvajaduse hindamise läbinud inimese
(sh uue isikukeskse erihoolekande tee-
nusmudeli piloteerimise raames teenust
saavad isikud) andmed, sh iga inimese
kohta:
- sünniaasta
- sugu
- elukoht (maakonna ja KOV tasemel)
- töövõime hindamise tulemus (osa-
line, puuduv) ja/või töövõime kao-
tuse protsent (protsent vahemikus 10-
100)
- puude liik ja raskusaste
- puude määramise aluseks olev põ-
hidiagnoos
- hinnang toetusvajadusele valdkon-
dade lõikes
- erihoolekandeteenusele suunamise
otsuse tulemused (positiivne/nega-
tiivne)
- erihoolekandeteenus(ed), kuhu isik
on suunatud
- järjekorda lisamise kuupäev – juhul,
kui isik ei ole teenusele suunatud,
vaid on järjekorras
- erihoolekandeteenusele suunamise al-
gus- ja lõppkuupäev
- kas isikule osutatakse sotsiaalse reha-
bilitatsiooni teenust (jah/ei)
6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet:
- Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS)
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, - väljavõte erihoolekandeteenuse vajaduse
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
hindamise andmestikust
7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed hävitatakse pärast kogumise
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus eesmärgi saavutamist.
Uuringu läbiviija volitatud töötleja kustutab
pseudonüümitud andmed riigihankes
„Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi
mõjude analüüs üleminekul isikukesksele
teenusmudelile (Sotsiaalministeerium)”
(viitenumber 223839) 15.10.2020 sõlmitud
töövõtulepingu nr 2-2.2/1235-1 lisa 1 punkti 6.1
kohaselt vastutava töötleja juhiste järgi hiljemalt
kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist
(lepingu lõpp 15.06.2021). Kahekuuline periood
on ette nähtud selleks, et uuringu läbiviija saaks
teha vajadusel uuringus parandusi, kui töö
vastuvõtja on andmekvaliteedi või andmetel
põhinevate järelduste kontrollimisel tuvastanud
vigu.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise -
(kodeerimise) viib läbi ...
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis -
säilitatakse
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine
ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on
teaduslik üldistus
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10. Teave, mille esitamist peab vastutav Analüüsi läbiviija (Civitta Eesti AS)
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada isikuandmete kaitse eest vastutavaks isikuks on
Piia Viks-Binsol (+372 53417107; piia.viks-
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
[email protected]).
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Taotluse lisa: Civitta Eesti AS andmekaitsetingimused
___Marika Priske_____ __/allkirjastatud digitaalselt/__
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.