EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: JUM/20-1370 - Riigi toetatav õigusnõustamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e14a1978-f833-4c87-ac36-403ee8f68888
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e14a1978-f833-4c87-ac36-403ee8f68888?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Siseministeerium
Meie 11.01.2021 nr 8-1/175
[email protected]
Pikk 61
15065, Tallinn
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame veelkord ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks
justiitsministri määruse „Riigi toetatav õigusnõustamine“ täiendatud eelnõu. Eelnõu on täiendatud
esimeselt kooskõlastusringilt saabunud ettepanekute põhjal.
Arvamusi ja kooskõlastuskirju eelnõu uuele versioonile ootame hiljemalt 18.01.2021.a
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
minister
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Notarite Koda
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Eesti Advokatuur
Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ
MTÜ Lastekaitse Liit
Eesti Juristide Liit MTÜ
Õigusteenuste Büroo SA
OÜ HUGO
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Liina Martinson 620 8114
[email protected]
EELNÕU
04.01.2021
MINISTRI MÄÄRUS
Riigi toetatav õigusnõustamine
Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 31 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riigi toetatava õigusalase esmanõustamise (edaspidi õigusnõustamine)
sihtgrupp ja õigusvaldkonnad, õigusnõustamise toetuse jagamise konkursi tingimused ja kord, nõuded
taotlusele koos pakkumisega (edaspidi koos taotlus) ja toetuse taotlejale, nõuded toetatavale õigusabile
ja selle andmise korraldamisele, riigi toetatava õigusabi vajaja (edaspidi abivajaja) omaosalusmäär
(edaspidi omaosalusmäär) ning nõuded toetuse saaja aruandlusele.
§ 2. Õigusnõustamise kättesaadavuse toetamine
(1) Õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava toetuse jagamiseks korraldab
Justiitsministeerium avaliku konkursi (edaspidi konkurss). Konkursi võitjaga sõlmitakse toetuse
kasutamise leping (edaspidi leping) kuni viieks aastaks.
(2) Konkursi väljakuulutamisel määratakse toetatava tegevuse piirsumma kalendriaasta kohta, toetuse
ulatus ja muud konkursi täpsemad tingimused.
2. peatükk
Õigusnõustamise viisid, sihtgrupp ja õigusvaldkonnad
§ 3. Õigusnõustamise viisid
(1) Õigusnõustamine toimub järgmisel viisil:
1) abivajajaga kohtudes või abivajaja nõusolekul videosilla või telefoni teel (edaspidi kohtumisega
õigusnõustamine);
2) eesti- ja venekeelse veebilehe www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru (edaspidi veebilehed)
kaudu esitatud küsimustele vastamise teel;
3) juturoboti vahendusel.
(2) Määruses sätestatut kohaldatakse, arvestades lõikes 1 nimetatud õigusnõustamise viisi erisusi.
§ 4. Õigusnõustamise sihtgrupp
(1) Kohtumisega õigusnõustamist osutatakse Eestis elavale füüsilisele isikule, kelle taotlusele eelnenud
kvartali keskmine ühe kuu brutosissetulek on kuni 1200 eurot. Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida
abivajaja sissetuleku suurust, nõuda abivajajalt Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi esitamist
ning põhjendatud juhul teha abivajajale ettepanek toetuse tagasimaksmiseks.
(2) Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse
jagamise tingimused ja kord kehtestatakse 8. peatükis.
(3) Erivajadustega isikuks loetakse isik, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud keskmise, raske
või sügava puude.
(4) Eakaks loetakse isik, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka.
§ 5. Õigusnõustamise valdkonnad
Riigieelarvest toetatakse õigusnõustamist kõikides õigusvaldkondades, välja arvatud:
1) vangistusõiguse küsimustes;
2) rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavates küsimustes;
3) juriidilise isiku ettevõtlusega seotud küsimustes, välja arvatud ettevõtlusega alustamine;
4) juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksuvaidlusi puudutavates küsimustes;
5) kahtlustatava ja süüdistatava nõustamiseks kriminaalmenetluses;
6) küsimustes, mille puhul on kohtutäituril seadusega ettenähtud kohustus selgitada täitemenetluse
osalistele nende õigusi ja kohustusi;
7) küsimustes, mille puhul on notaril seadusega ettenähtud kohustus nõustada tõestamistoimingus
osalejaid tõestamistoimingu raames;
8) küsimustes, mille puhul füüsiline isik soovib nõustamist temale loovutatud nõude sissenõudmise
kohta, kui nõue oli algselt tekkinud juriidilisel isikul;
9) Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist puudutavates küsimustes.
§ 6. Kohtumisega õigusnõustamine tsiviilnõuete aegumise küsimustes
(1) Kohtumisega õigusnõustamine tsiviilnõuete aegumise küsimustes hõlmab muu hulgas abi
kohtutäiturile või kohtule avalduse koostamisel.
(2) Lõikes 1 nimetatud õigusnõustamise eest makstakse toetust 25 eurot koos käibemaksuga ühe
abivajaja ühe tsiviilnõude kohta kalendriaastas. Abivajajalt ei nõuta § 26 lõikes 1 nimetatud
omaosalusmäära tasumist.
(3) Lõikes 1 nimetatud õigusnõustamist osutatakse ühes kalendrikuus kuni 420 inimesele ja
kalendriaastas kuni 5000 inimesele.
(4) Lisaks lõikes 1 nimetatud õigusnõustamisele on abivajajal õigus saada samas kalendriaastas
õigusnõustamist teistes õigusvaldkondades käesolevas määruses sätestatud alustel.
(5) Justiitsminister võib lõikes 3 nimetatud limiite muuta käskkirjaga juhul, kui see ei takista
õigusnõustamist teistes õigusvaldkondades.
§ 7. Kohtus esindamise piirang
Õigusnõustamine ei hõlma kohtus esindamist, sealhulgas kohtudokumendi koostamist, välja arvatud:
1) lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad;
2) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine.
3. peatükk
Konkursi tingimused ja kord ning leping
§ 8. Konkursi väljakuulutamine
(1) Konkurss kuulutatakse välja justiitsministri käskkirjaga ning teade väljakuulutamise kohta
avaldatakse vähemalt Justiitsministeeriumi kodulehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(2) Konkursi võib välja kuulutada õigusnõustamiseks ühel või mitmel § 3 lõikes 1 nimetatud viisil.
(3) Konkursi väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) õigusnõustamise viis, konkursi korraldamise objekt, õigusnõustamisega alustamise eeldatav aeg,
informatsioon konkursi tulemusel sõlmitava lepingu perioodi soovitava kestuse kohta ning
informatsioon, et sõlmitava lepingu perioodil võib Justiitsministeerium teha konkursi võitjale ettepaneku
kasutada kohtumisega õigusnõustamiseks riigimaja ja kohtu ruume;
2) õigusnõustamiseks eraldatavad piirsummad kalendriaasta kohta;
2 (13)
3) kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu piirmäär;
4) minimaalne kohtumisega õigusnõustamise tundide arv, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolu
korral tagada kohtumisega õigusnõustamine kalendriaastas;
5) taotluse vormistamise keel;
6) taotluse esitamise viis, koht, tähtpäev ja kellaaeg;
7) Justiitsministeeriumi märge võimaluse kohta saada konkursi kohta lisateavet;
8) märge, et Justiitsministeeriumil on õigus konkurss igal ajal nurjunuks kuulutada;
9) märge, et Justiitsministeeriumil on õigus punktis 2 nimetatud piirsummasid muuta, kui konkreetse
kalendriaasta riigieelarve seaduses vähendatakse või suurendatakse õigusnõustamisega seotud
tegevuste toetamiseks ettenähtud sihtotstarbeliste toetuste summat;
10) Justiitsministeeriumi kontaktandmed ja kontaktisik.
(4) Taotluste kvalifitseerimiseks, hindamiseks ja võrdlemiseks moodustab justiitsminister käskkirjaga
komisjoni.
§ 9. Taotluse kvalifitseerimine
(1) Taotlus loetakse konkursile kvalifitseerunuks, kui taotleja:
1) on esitanud taotluse tähtaja jooksul;
2) on registreeritud asjakohases Eesti registris;
3) on esitanud kõik taotluses nõutud andmed;
4) õigusnõustajatel on § 17 lõikes 3 sätestatud kvalifikatsioon ja piisav kogemus ning taotleja on
esitanud nende kinnituse projektis osalemise kohta;
5) viimase kolme aasta käibe summa on vähemalt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot,
kusjuures ühispakkumise korral vastab iga taotleja käive § 18 punktis 12 sätestatule;
6) suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta
ei ole pankrotis;
7) on esitanud maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõendi maksuvõlgade puudumise
kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnituse, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga
ajatatud maksusumma seadusejärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 8 lõikes 1
nimetatud konkursi väljakuulutamisest;
8) on andnud kinnituse, et tema raamatupidamine on korras, Tartu Maakohtu registriosakonnale on
esitatud majandusaasta aruanded, äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud,
asutaja, osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja esindusõiguslik isik on kriminaalkorras karistamata
ning tema varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet;
9) on andnud kinnituse § 23 lõigetele 4 ja 5 vastava kliendihaldustarkvara olemasolu kohta ning esitanud
informatsiooni kasutusele võetava kliendihaldustarkvara ja selle kasutuselevõtmise aja kohta;
10) on andnud Justiitsministeeriumile nõusoleku järelepärimise tegemiseks riigi infosüsteemides.
(2) Taotluse kvalifitseerimiseks vajalike juba esitatud andmete täpsustamiseks ja täiendamiseks
võidakse taotlejalt nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, määrates tähtaja nende
esitamiseks.
(3) Taotleja või samade kaastaotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult
viimasena esitatud taotlust.
(4) Kui taotluse kvalifitseerimisel selgub, et taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid või
dokumente, ei ole taotlus automaatselt konkursile kvalifitseerunud. Justiitsministeerium võib jätta
taotluse kvalifitseerimata, kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik
võrreldes § 8 lõike 3 punktis 4 nimetatud minimaalse kohtumisega õigusnõustamise tundide ja taotleja
omafinantseeringuga abivajajale tasuta pakutavate kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarvuga
kalendriaasta kohta.
(5) Kui ühtegi konkursile esitatud taotlust ei loeta konkursile kvalifitseerunuks või tähtpäevaks ei ole
konkursile esitatud ühtegi taotlust, siis kuulutatakse konkurss nurjunuks.
§ 10. Taotluste hindamine ja võrdlemine
(1) Komisjon hindab ja võrdleb ainult konkursile kvalifitseerunud taotlusi.
(2) Taotluste hindamisel võrdleb komisjon järgmisi kriteeriume:
1) kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr;
3 (13)
2) pakkumine, kui palju tunde ja millises õigusvaldkonnas kohtumisega õigusnõustamist ollakse valmis
kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle eest toetust või abivajajalt tasu ;
3) pakkumine, mitut abivajajat ollakse valmis telefoni teel korraga teenindama;
4) veebilehtede haldamise ja veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastamise toetuse suurus
kalendriaasta kohta;
5) pakkumine, kui kiiresti ollakse valmis veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastama;
6) õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti
arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suurus kalendriaasta
kohta;
7) juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suurus kalendriaasta kohta;
8) advokaatide osakaal õigusnõustajate hulgas.
(3) Komisjon annab taotlustele iga lõike 2 punktides 1–8 sätestatud kriteeriumi alusel punkte järgmiselt:
1) lõike 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti ning iga
eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid korrutatakse kahega;
2) lõike 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumi alusel saab olulises nõustamisvaldkonnas kõige vähem
pakutavate tasuta tundide arvuga taotlus ühe punkti ja iga eelmisest suurema tasuta tundide arvuga
taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid korrutatakse kahega;
3) lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud kriteeriumide alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti
ning iga eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte;
4) lõike 2 punktis 3 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebatõhusama lahendusega taotlus ühe
punkti ning iga eelmisest tõhusama lahendusega taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud
punktid jagatakse kahega;
5) lõike 2 punktis 5 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige pikema ooteajaga taotlus ühe punkti ning
iga eelmisest kiirema lahendusega taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid jagatakse
kahega;
6) lõike 2 punktis 7 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti ning iga
eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte;
7) lõike 2 punktis 8 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige madalama advokaatide osakaaluga taotlus
ühe punkti ja iga eelmisest kõrgema advokaatide osakaaluga taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte,
saadud punktid korrutatakse kolmega;
8) kui hinnatava kriteeriumi järgi on esitatud kaks või enam võrdset taotlust, saavad taotlused võrdse
arvu punkte.
(4) Komisjon võrdleb esitatud taotlusi, liites iga taotleja poolt lõike 3 alusel saadud punktid kokku. Võidab
taotlus, mille punktisumma kokku on kõige suurem.
(5) Kui selgub, et konkursile on esitatud kaks või enam taotlust, mille punktisumma on võrdne, siis
heidetakse konkursi võitja väljaselgitamiseks liisku.
(6) Kui taotluste hindamisel ja võrdlemisel selgub, et taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid
või dokumente, on komisjonil õigus taotleja konkursilt igal ajal kõrvaldada.
(7) Komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku toetuse andmise või andmata jätmise kohta.
§ 11. Konkursi võitja ja teabe avaldamine
(1) Justiitsministri käskkirjaga kuulutatakse konkursi võitjaks taotleja, kelle taotlus on § 10 lõikes 2
sätestatud kriteeriumidest lähtudes parim.
(2) Kui konkursi võitja ei täida § 13 lõikes 1 sätestatud kohustust, tunnistab justiitsminister viie tööpäeva
jooksul lõikes 1 nimetatud käskkirja kehtetuks. Justiitsministril on õigus kuulutada uueks võitjaks
taotleja, kes kvalifitseerus paremuselt järgmiseks.
(3) Justiitsministri käskkiri konkursi võitja väljakuulutamise kohta edastatakse kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kõigile taotlejatele. Käskkirjale
lisatakse taotluste hindamise ja võrdlemise kohta koostatud komisjoni protokoll.
(4) Pärast konkursi tulemuste kohta otsuse tegemist avalikustab Justiitsministeerium taotlejate ning
konkursi võitnud taotleja ärinime ja aadressi vähemalt Justiitsministeeriumi kodulehel ning väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
4 (13)
§ 12. Konkursi nurjunuks kuulutamine
(1) Justiitsminister võib enne § 13 lõikes 1 sätestatud lepingu allkirjastamist kuulutada käskkirjaga
konkursi nurjunuks sõltumata põhjusest. Konkursi nurjumisel ei eraldata toetust ühelegi taotlejale.
Justiitsminister võib välja kuulutada uue konkursi.
(2) Kui justiitsminister kuulutab lõike 1 alusel konkursi nurjunuks, siis hüvitatakse § 9 lõike 1 alusel
konkursile kvalifitseerunud taotlejale tema avalduse alusel taotluse koostamisega seotud tõendatud
kulud põhjendatud ulatuses, kuid mitte üle 1000 euro taotluse kohta.
§ 13. Leping ja lepingu sõlmimine konkursi võitjaga
(1) Konkursi võitja väljakuulutamise otsuse alusel sõlmitakse konkursi võitjaga leping, mille lisa on
isikuandmete töötlemist puudutav leping. Konkursi võitja peab tagastama lepingu allkirjastatult
Justiitsministeeriumile viie tööpäeva jooksul Justiitsministeeriumi poolt lepingu allkirjastamiseks
saatmise päevast arvates.
(2) Konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus sätestatakse vastavalt konkursi võitja esitatud taotluses
märgitule toetatava tegevuse tasu, mitme õigusnõustaja poolt on nõustamiskohtade teenindamine
piirkondlikult tagatud, õigusnõustamise kirjeldus, veebilehtede haldamisega seonduv, veebilehtede
kaudu esitatud küsimustele vastamise tähtaeg, teavitustöö kava, toetuse tagasinõudmise alused,
juturoboti arendamiseks vajalike andmete kogumise ulatus ja viis ning muud tingimused, mida ei ole
määruses sätestatud.
(3) Lõikes 1 nimetatud lepingu projekt on § 8 lõikes 1 nimetatud käskkirja lisa.
(4) Kui konkursi võitja ei ole lepingut Justiitsministeeriumile allkirjastatult tähtaja jooksul tagastanud, siis
on justiitsministril õigus kuulutada konkurss nurjunuks.
§ 14. Konkursi lõppemine
Konkurss lõpeb, kui konkursi võitjaga sõlmitakse leping või konkurss kuulutatakse nurjunuks.
§ 15. Muudatustest teavitamine
Taotluses esitatud andmeid muutvatest töökorraldustest ja teistest ümberkorraldustest ning tegevuse
peatamisest või lõpetamisest teavitab konkursi võitja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
Justiitsministeeriumi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui:
1) kümme tööpäeva enne kavandatud muudatuse tegemist;
2) kolme päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates, kui muudatus toimus konkursi võitja tahtest
sõltumata, märkides ära selle tekkimise asjaolud.
§ 16. Lihtsustatud korras konkursi korraldamine
(1) Kui § 2 lõike 1 alusel välja kuulutatud konkurss kuulutatakse nurjunuks või § 13 alusel sõlmitud leping
lõpeb enne tähtaja lõppu, võib justiitsminister lihtsustatud korras välja kuulutada uue konkursi.
Lihtsustatud korras konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni kaheks aastaks.
(2) Lihtsustatud korras väljakuulutatud konkursil võib vähendada 4. ja 5. peatükis kehtestatud nõudeid.
(3) Lõike 1 alusel väljakuulutatud konkursi tingimused kehtestatakse justiitsministri käskkirjaga.
(4) Toetus makstakse välja lepingu alusel ning selles määratud tähtaja jooksul.
4. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 17. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda asjakohases Eesti registris registreeritud juriidiline isik (edaspidi taotleja), kes
vastab § 9 lõike 1 punktides 5, 6 ja 7 märgitud nõuetele.
5 (13)
(2) Taotleja võib esitada ühe taotluse üksi või ühe või mitu taotlust teiste taotlejatega ühiselt.
(3) Taotleja kohtumisega ja veebilehtedel õigusnõustamist osutaval õigusnõustajal peab olema
omandatud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad, sellele vastav
kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi
kvalifikatsioon, tal peab olema piisav kogemus õigusalal. Õigusnõustajal ei või olla kehtivat
kriminaalkaristust ning tema varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet.
§ 18. Taotlusele esitatavad nõuded
Taotlus tuleb esitada eesti keeles ja see peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed;
2) pakkumine kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra kohta käibemaksuta;
3) soovi korral pakkumine, kui palju tunde ja millises õigusvaldkonnas kohtumisega õigusnõustamist
ollakse valmis kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle eest toetust või abivajajalt tasu;
4) pakkumine, mitut abivajajat ollakse valmis telefoni teel korraga teenindama;
5) pakkumine veebilehtede haldamise ja esitatud küsimustele vastamise toetuse suuruse kohta
(käibemaksuta) kalendriaastas;
6) veebilehtede sisu haldamise kirjeldus ja aeg, mille jooksul veebilehtedel esitatud küsimusele
vastatakse;
7) pakkumine õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste
juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suuruse
kohta (käibemaksuta) kalendriaastas;
8) pakkumine juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suuruse kohta (käibemaksuta)
kalendriaastas ja kinnitus, et taotleja osutatav teenus vastab § 21 lõike 4 alusel kehtestatud tingimustele;
9) kinnitus, et õigusnõustajad on nõus projektis osalema, ning teave nende kvalifikatsiooni ja kogemuse
kohta, sealhulgas, kas ja millisele valdkonnale ollakse spetsialiseerunud;
10) pakkumine, mitmel päeval nädalas konkreetses linnas ja pakkumises märgitud nõustamiskohas
kohtumisega õigusnõustamist osutatakse ning mitme õigusnõustaja poolt nõustamiskohtade
teenindamine piirkondlikult tagatakse;
11) projektiplaan taotleja poolt korraldatava õigusnõustamise teavitustöö kava ja kirjeldusega linnade ja
nõustamiskohtade kaupa ning kliendihaldustarkvara ja nõustamiskohtade kirjeldusega;
12) kinnitus, et taotleja viimase kolme aasta käibe summa on vähemalt 250 000 eurot ja aastas vähemalt
75 000 eurot; ühispakkumise korral kehtivad käesolevas punktis sätestatud nõuded iga taotleja käibe
kohta 25 protsendi ulatuses;
13) kinnitus, et taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega
pankrotimenetlust ning ta pole pankrotis;
14) maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse
esitamise kuupäeva seisuga ning kinnitus, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud
maksusumma seadusjärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 8 lõikes 1 nimetatud
konkursi väljakuulutamisest;
15) kinnitus, et taotleja raamatupidamine on korras, Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud
majandusaasta aruanded, äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud, asutaja,
osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja esindusõiguslik isik on kriminaalkorras karistamata ning teda
ei ole trahvitud äriseadustiku nõuete rikkumise eest;
16) kinnitus, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku
varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet;
17) kinnitus § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastava kliendihaldustarkvara olemasolu kohta ning
informatsioon taotleja poolt kasutusele võetava kliendihaldustarkvara ja selle kasutuselevõtmise aja
kohta;
18) nõusolek Justiitsministeeriumile järelepärimise tegemiseks riigi infosüsteemides;
19) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja.
§ 19. Taotluse esitamine ja esitamise tähtaeg
(1) Taotlus esitatakse Justiitsministeeriumile konkursi väljakuulutamise teates märgitud aadressil
elektrooniliselt ning hiljemalt märgitud tähtpäevaks ja kellaajaks.
(2) Taotlus, mis esitatakse Justiitsministeeriumile pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud
tähtpäeva ja kellaaega, ei ole tähtaja jooksul esitatud.
(3) Justiitsministeerium võib taotluse esitamise tähtaega pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
6 (13)
Teade taotluste esitamise tähtaja pikendamise kohta avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel.
(4) Muudatustest taotleja kontaktandmetes on taotleja kohustatud Justiitsministeeriumi viivitamata
kirjalikult teavitama.
5. peatükk
Nõuded õigusnõustamisele, selle korraldamisele ja turundustegevusele
§ 20. Õigusnõustamise keel
Õigusnõustamine toimub eesti ning vajaduse korral inglise ja vene keeles.
§ 21. Abivajaja telefoni teel teenindamine, veebilehed ja juturobot
(1) Konkursi võitja tagab kohtumisega õigusnõustamisel abivajaja juhendamise ja korraldusküsimustele
vastamise telefoni teel, samuti selgitatakse telefoni teel välja, kas küsimus kvalifitseerub
õigusnõustamisele. Telefoni teel teenindatakse tööpäeviti ajavahemikus 9.00–16.00.
(2) Konkursi võitja tagab veebilehtede sisutekstide haldamise, sealhulgas ajakohase informatsiooni
olemasolu, ning veebilehtede kaudu esitatud küsimusele vastamise § 13 lõikes 1 sätestatud lepingus
määratud tähtaja jooksul.
(3) Konkursi võitja tagab õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja
vastuste kogumise ning klassifitseerimise juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil.
(4) Juturoboti vahendusel õigusnõustamise korraldamise tingimused kehtestatakse justiitsministri
käskkirjaga.
§ 22. Õigusnõustamise kohad
(1) Konkursi võitja tagab kohtumisega õigusnõustamise vähemalt järgmistes linnades:
1) Haapsalu,
2) Jõgeva,
3) Jõhvi,
4) Kuressaare,
5) Kärdla,
6) Narva,
7) Paide,
8) Põlva,
9) Pärnu,
10) Rakvere,
11) Rapla,
12) Tallinn,
13) Tartu,
14) Valga,
15) Viljandi,
16) Võru.
(2) Õigusnõustamise asukoht peab olema tähistatud.
§ 23. Abivajajate registreerimine kohtumisega õigusnõustamisel ja kliendilepingu sõlmimine
(1) Konkursi võitja on kohustatud enne kohtumisega õigusnõustamise alustamist tuvastama abi vajava
füüsilise isiku isikusamasuse. Samuti võtab konkursi võitja abivajajalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis kinnituse, et tema sissetulek ei ületa § 4 lõikes 1 nimetatud määra ning ta on teadlik
§ 4 lõikes 1 nimetatud Justiitsministeeriumi õigusest (edaspidi sissetuleku kinnitus). Sissetuleku kinnitus
võib olla ka abivajajaga sõlmitavas kliendilepingus.
(2) Konkursi võitja sõlmib enne kohtumisega õigusnõustamist abivajajaga kliendilepingu ja abivajaja
tasub omaosalusmäära. Kliendilepingu kehtivuse pikendamiseks järgmiseks kalendriaastaks piisab
omaosalusmäära tasumisest ja sissetuleku kinnitusest. Käesoleva lõike teist lauset ei kohaldata
alaealistele.
7 (13)
(3) Konkursi võitja registreerib abivajaja, tema kontaktandmed, õigusvaldkonna, milles nõu anti,
nõustamise kuupäeva ja nõustamisele kulunud aja ning lisab juurde isikut tõendava dokumendi
elektroonilise koopia ja sissetuleku kinnituse. Kui abivajaja allkirjastab kliendilepingu digitaalselt, ei pea
kliendihaldustarkvarasse lisama abivajaja isikut tõendava dokumendi elektroonilist koopiat.
(4) Lõigetes 1–3 nimetatud andmed, abivajajale õigusnõustamise eest esitatud arved ja § 28 lõikes 1
nimetatud maksetaotluse aluseks olevad arved registreeritakse kliendihaldustarkvaras, mis peab
võimaldama eespool nimetatud andmete väljavõtmist kalendrikuu kaupa.
(5) Lepingu kehtivuse ajal tagab konkursi võitja Justiitsministeeriumile lõigetes 1–4 nimetatud andmetele
vaatleja õigustega juurdepääsu reaalajas.
§ 24. Turundustegevus
(1) Konkursi võitja planeerib turundustegevust vastutustundlikult, arvestades sealhulgas vajaduste ja
võimalustega teenuse sihtgrupi teenindamisel kalendriaastas.
(2) Õigusnõustamisele registreerimisel kogutavaid abivajaja andmeid ei kasutata otseturunduseks.
6. peatükk
Toetuse ulatus, omaosalusmäär, õigusnõustamise tunnitasu määr ja toetuse väljamaksmine
§ 25. Toetus ja toetuse ulatus
(1) Konkursi võitjale makstakse toetust iga abivajaja esimese kahe kohtumisega õigusnõustamise tunni
eest kalendriaastas 100 protsenti konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise
tunnitasu määrast.
(2) Toetuse täpse suuruse toetataval perioodil kehtestab justiitsminister § 8 lõikes 1 nimetatud
käskkirjaga.
(3) Konkursi võitja ei või toetatud tegevuse eest nõuda abivajajalt muud tasu või hüve peale
omaosalusmäära.
(4) Konkursi võitjale makstakse toetust kalendriaastas kokku kuni konkursi väljakuulutamise käskkirjas
märgitud piirsumma täitumiseni.
(5) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud õigusnõustamise ning § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud
tegevuste eest makstakse konkursi võitjale toetust kalendriaastas kokku kuni konkursi väljakuulutamise
käskkirjas märgitud piirsumma ulatuses.
§ 26. Omaosalusmäär
(1) Omaosalusmäär kalendriaastas on viis eurot. Kui kalendriaastas ei jõuta teenust osutada, kandub
makstud omaosalusmäär üle järgmisse kalendriaastasse.
(2) Omaosalusmäära tasumisest on vabastatud:
1) alaealised abivajajad;
2) riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 8 alusel riigi õigusabi taotluse esitanud abivajajad.
(3) Kui abivajaja ei suuda tasuda omaosalusmäära, tagab konkursi võitja abivajajale selgituste andmise
riigi õigusabi seaduses ettenähtud riigi õigusabi saamise aluste ja korra kohta ning vajaduse korral
abistab riigi õigusabi taotluse nõuetekohasel vormistamisel ilma selle eest tasu võtmata.
(4) Kui riigi õigusabi taotlus edastatakse konkursi võitjale riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 8 alusel, tagab
konkursi võitja riigi õigusabi taotluse nõuetekohase vormistamise ja esitamise ilma selle eest tasu
võtmata.
(5) Kokkulepitud ajal kohtumisega õigusnõustamisele ilma mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral
tasub abivajaja enne kohtumisega õigusnõustamist konkursi võitjale omaosalusmäära uuesti. Mõistliku
etteteatamise korral omaosalusmäära uuesti tasuma ei pea.
8 (13)
§ 27. Õigusnõustamine alates kolmandast tunnist ja abivajaja teavitamine
(1) Kui abivajaja soovib saada õigusnõustamist pärast kahe tunni täitumist, nõustab konkursi võitja
abivajajat edasi konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest
vähemalt järgneva kolme tunni ulatuses kalendriaastas ja lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades
vähemalt järgneva kümne tunni ulatuses kalendriaastas. Konkursi võitja ei või nõuda eelnimetatud
nõustamise eest abivajajalt muud tasu või hüve.
(2) Konkursi võitja teavitab abivajajat kahe esimese õigusnõustamise tunni täitumisest ja lõikes 1
nimetatud tunnitasu määrast ning järgneva kolme või kümne õigusnõustamise tunni täitumisest iga kord
enne õigusnõustamise osutamise jätkamist.
§ 28. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab konkursi võitja Justiitsministeeriumile elektrooniliselt
maksetaotluse.
(2) Kohtumisega õigusnõustamise eest esitatakse maksetaotlus kuni kaks korda kuus. Viimase kuu
maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. jaanuariks. Kui maksetaotlus esitatakse pärast 15. jaanuari, on
Justiitsministeeriumil õigus teha selle alusel väljamakse järgmise kalendriaasta piirsummast.
(3) Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida nii enne kui ka pärast toetuse väljamaksmist maksetaotluse
aluseks olevate andmete õigsust ja §-s 23 nõutavate andmete korrektsust konkursi võitja poolt peetavas
kliendihaldustarkvaras.
(4) Justiitsministeerium menetleb maksetaotlust kuni kümme tööpäeva. Kui osutub vajalikuks
maksetaotlusega esitatud andmeid põhjalikumalt kontrollida, võib Justiitsministeerium pikendada
maksetaotluse menetlust kuni kümne tööpäeva võrra, teavitades sellest konkursi võitjat kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
(5) Konkursi võitjale võib teha pärast lepingu sõlmimist ühekordse ettemakse kuni 25 protsenti konkursi
võitjale kohtumisega õigusnõustamiseks antava toetuse kalendriaasta piirsummast. Ettemaks
tasaarvestatakse esimeste kuude maksetaotlustega.
(6) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud õigusnõustamise ning § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud
tegevuste eest makstakse toetust maksetaotluse alusel ühe maksena kogu kalendriaasta kohta
taotluses esitatud pakkumises märgitud summa ulatuses. Toetuse maksmisel ei kohaldata lõigetes 2, 3
ja 5 ning § 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.
(7) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud õigusnõustamise eest toetuse maksmise tingimused ja
korra kehtestab justiitsminister käskkirjaga.
§ 29. Toetuse väljamaksmisest keeldumine
(1) Kui kliendihaldustarkvara ei sisalda §-s 23 nõutavaid andmeid või andmed osutuvad ebaõigeks, on
Justiitsministeeriumil õigus nõuda konkursi võitjalt puuduvate andmete lisamist või ebaõigete andmete
parandamist. Kui nimetatud andmed ei ole korrektselt kliendihaldustarkvarasse sisestatud või neid ei
parandata kahe nädala jooksul arvates puudustest teavitamisest, on Justiitsministeeriumil õigus
keelduda vastava abivajaja puhul toetuse väljamaksmisest.
(2) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetus maksti välja ebaõigete või puudulike andmete
alusel, võib Justiitsministeerium vastava osa toetusest tagasi nõuda või ebaõige makse tasaarvestada
tulevaste maksetega.
(3) Kui Justiitsministeerium tuvastab, et abivajaja õigusnõustamine on olnud ebakvaliteetne, võib ta
keelduda vastava abivajaja puhul kas osaliselt või tervikuna toetuse väljamaksmisest, vastava osa
toetusest tagasi nõuda või tasaarvestada tulevaste maksetega.
7. peatükk
Aruandlus ja andmed
9 (13)
§ 30. Aruandlus
(1) Konkursi võitja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ülevaate eelmise
kalendriaasta õigusnõustamise kättesaadavuse tagamiseks osutatud õigusnõustamise, selle
korraldamise ja õigusnõustamisest teavitamise kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse järgmised andmed:
1) õigusnõustamist saanud abivajajate arv ja õigusnõustamise keel õigusvaldkondade ja linnade kaupa;
2) õigusnõustamise tundide arv õigusvaldkondade ja linnade kaupa;
3) telefoni teel õigusnõustamist saanud abivajajate arv ja õigusnõustamise keel õigusvaldkondade
kaupa;
4) ülevaade turundustegevusest ja teavitustööst kalendriaastas;
5) ülevaade õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus juturoboti arendamiseks vajalikus
ulatuses ja viisil küsimuste ja vastuste kogumisest ning klassifitseerimisest.
(3) Õigusnõustamisel § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud viisil esitatakse lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks
ülevaade veebilehtede sisutekstide haldamisest ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele
vastamisest õigusvaldkondade kaupa.
(4) Õigusnõustamisel § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud viisil esitatava aruandluse tingimused ja korra
kehtestab justiitsminister käskkirjaga.
§ 31. Andmete üleandmine
(1) Pärast § 13 lõikes 1 sätestatud lepingu lõppemist annab konkursi võitja § 23 lõikes 3 nimetatud
andmed Justiitsministeeriumile kümne päeva jooksul elektrooniliselt ja masintöödeldaval kujul
andmekandjal üle.
(2) Õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses
ja viisil kogutud ning klassifitseeritud küsimused ja vastused annab konkursi võitja
Justiitsministeeriumile üle 30 päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest või koos § 30 lõikes 1
nimetatud aruandega.
8. peatükk
Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava
toetuse jagamise tingimused ja kord
§ 32. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamine
Toetust jagatakse erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks,
sealhulgas sihtgrupi õigusnõustamisest teavitamiseks ning abistamiseks igapäevasel ametiasutustega
suhtlemisel ja asjaajamisel. Õigusnõustamisele kohaldatakse §-s 7 sätestatud piirangut.
§ 33. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava
toetuse jagamise konkurss ja leping
(1) Konkurss kuulutatakse välja § 8 lõikes 1 sätestatud korras. Konkursi võib välja kuulutada ühe või
mõlema sihtgrupi õigusnõustamiseks antava toetuse jagamiseks.
(2) Taotluste kvalifitseerimiseks, hindamiseks ja võrdlemiseks moodustab justiitsminister käskkirjaga
komisjoni. Komisjon hindab ja võrdleb omavahel ainult konkursile kvalifitseerunud taotlusi.
(3) Taotlus loetakse konkursile kvalifitseerunuks, kui taotleja:
1) on esitanud taotluse tähtaja jooksul;
2) on registreeritud asjakohases Eesti registris;
3) puhul on tegemist sihtgrupi esindusorganisatsiooniga, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat;
4) on esitanud § 34 lõikes 2 nõutud andmed;
5) suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta
ei ole pankrotis;
6) on esitanud maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõendi maksuvõlgade puudumise
kohta ning kinnituse, et ajatatud maksuvõlg ei ole vanem kui üks aasta arvates § 33 lõikes 1 nimetatud
konkursi väljakuulutamisest;
10 (13)
7) on andnud Justiitsministeeriumile nõusoleku järelepärimise tegemiseks riigi infosüsteemides.
(4) Taotluses selle kvalifitseerimiseks vajalike juba esitatud andmete täpsustamiseks ja täiendamiseks
võidakse taotlejalt nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, määrates tähtaja nende
esitamiseks.
(5) Taotleja või samade kaastaotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult
viimasena esitatud taotlust.
(6) Justiitsministeeriumil on õigus jätta taotlus kvalifitseerimata, kui taotleja on selles esitanud ebaõigeid
andmeid või dokumente.
(7) Kui ühtegi konkursile esitatud taotlust ei loeta konkursile kvalifitseerunuks või kui tähtpäevaks ei ole
konkursile esitatud ühtegi taotlust, siis kuulutatakse konkurss nurjunuks.
(8) Kõiki kvalifitseerunud taotlusi hinnatakse ja võrreldakse omavahel, arvestades nende mõjusust
taotlustes § 34 lõike 2 punktide 2–12 kohta esitatud andmete alusel. Hindamisel arvestatakse, kuivõrd
on erivajadustega isikute või eakate sihtgrupil praegu juurdepääs nõustamisele raskendatud ning mil
määral aitaks taotleja pakutav nõustamine kehtivat olukorda parandada. Mõjusamaks hinnatakse
taotlused, mille mõju on konkreetsele erivajadustega isikute või eakate sihtgrupile suurem.
(9) Kui selgub, et konkursile on esitatud kaks või enam taotlust, mis hindamisel osutuvad võrdseks, siis
heidetakse konkursi võitja väljaselgitamiseks liisku.
(10) Komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku rahuldada esitatud taotlused täielikult, osaliselt, jätta
taotlused rahuldamata või jätta kõik esitatud taotlused rahuldamata.
(11) Kui komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku jätta kõik esitatud taotlused rahuldamata, võib
justiitsminister kuulutada konkursi nurjunuks. Konkursi nurjumise korral ei eraldata toetust ühelegi
taotlejale ning justiitsminister võib välja kuulutada uue konkursi.
(12) Justiitsministri käskkiri konkursi võitjate väljakuulutamise või konkursi nurjunuks kuulutamise kohta
edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest
arvates kõigile taotlejatele. Käskkirjale lisatakse taotluste hindamise ja võrdlemise kohta koostatud
komisjoni protokoll.
(13) Pärast otsuse tegemist konkursi tulemuste kohta avalikustatakse tulemused Justiitsministeeriumi
kodulehel.
(14) Konkursi võitjate väljakuulutamise otsuse alusel sõlmitakse konkursi võitjaga leping. Konkursi võitja
peab lepingu allkirjastatult Justiitsministeeriumile tagastama viie tööpäeva jooksul Justiitsministeeriumi
poolt lepingu allkirjastamiseks saatmise päevast arvates.
(15) Lepingu projekt on § 8 lõikes 1 nimetatud käskkirja lisa.
(16) Kui konkursi võitja ei ole lepingut Justiitsministeeriumile allkirjastatult tähtaja jooksul tagastanud,
siis on justiitsministril õigus kuulutada konkurss nurjunuks.
(17) Konkursi lõppemisele ja muudatustest teavitamisele kohaldatakse §-des 14 ja 15 sätestatud korda.
§ 34. Nõuded taotluse esitajale ja taotlusele erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise
kättesaadavuse parandamiseks korraldataval konkursil osalemiseks
(1) Toetust võib taotleda erivajadustega isikute või eakate isikute üleriigiline esindusorganisatsioon, mis
vastab § 33 lõike 3 punktides 2, 3, 5 ja 6 esitatud nõuetele, või mitu sellist esindusorganisatsiooni ühiselt.
(2) Konkursile esitatav taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed;
2) nõustamise ja teavitamise viis ja kirjeldus;
3) nõustamiskohad;
4) sihtgrupi kirjeldus ja nõustatavate isikute koguarv kalendriaasta kohta;
5) pakkumine nõustamise tundide koguarvu kohta kalendriaastas ning selle jagunemine
nõustamiskohtade kaupa;
11 (13)
6) kirjeldus, mil määral on sihtgrupil nõustamisele juurdepääs raskendatud;
7) sihtgrupi spetsiifiliste vajadustega arvestamise kirjeldus, sealhulgas, kuidas tagatakse erivajadustega
isikute puhul sihtgrupi nõustamine harjumuspärases keskkonnas ning nõustamiseks vajaliku
juurdepääsuga ruumides;
8) nõustajad, nende kvalifikatsioon ja kogemus;
9) taotleja varasema kogemuse olemasolu toetatava tegevuse elluviimisel;
10) taotletava toetuse suurus ja eelarve;
11) taotleja finantseeritava nõustamise teavitustöö kava ja kirjeldus;
12) soovi korral teave taotleja omafinantseeringu kohta;
13) kinnitus, et taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega
pankrotimenetlust või ta ei ole pankrotis;
14) maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse
esitamise kuupäeva seisuga ning kinnitus, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud
maksusumma seadusjärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 33 lõikes 1 nimetatud
konkursi väljakuulutamisest;
15) nõusolek Justiitsministeeriumile järelpärimise tegemiseks riigi infosüsteemides;
16) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja.
(3) Taotleja või samade taotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult viimasena
esitatud tähtaegset taotlust.
(4) Taotluse esitamisele kohaldatakse §-s 19 sätestatud korda.
§ 35. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava
toetuse saaja aruandlus
(1) Konkursi võitja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ülevaate eelmise
kalendriaasta õigusnõustamise kättesaadavuse tagamiseks osutatud õigusnõustamise, selle
korraldamise, õigusnõustamisest teavitamise ning kantud kulude kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse järgmised andmed:
1) õigusnõustamise tundide arv õigusvaldkondade ja linnade kaupa;
2) kohtumisega õigusnõustamist saanud abivajajate arv ja õigusnõustamise keel õigusvaldkondade ja
linnade kaupa;
3) telefoni teel õigusnõustamist saanud abivajajate arv ja õigusnõustamise keel õigusvaldkondade
kaupa;
4) rahaliste vahendite jääk aruandeaasta alguse seisuga, toetusena saadud summa suurus
kalendriaasta kohta, aruandeaastal kasutatud rahalised vahendid ja rahaliste vahendite jääk
aruandeaasta lõpu seisuga;
5) ülevaade turundustegevusest ja teavitustööst kalendriaastas.
9. peatükk
Rakendussätted
§ 36. Enne määruse jõustumist sõlmitud lepingud
Enne 2021. aasta 1. veebruari konkursi võitjaga sõlmitud lepingutele kohaldatakse kuni 2021. aasta 31.
jaanuarini kehtinud määrust.
§ 37. Määruse kehtetuks tunnistamine
Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad
ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja
kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 38. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. veebruaril 2021. a.
12 (13)
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
Justiitsminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
Kantsler
13 (13)
Justiitsministri määruse „Riigi toetatav õigusnõustamine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Justiitsministri määrus „Riigi toetatav õigusnõustamine“ (edaspidi ka määrus) kehtestatakse
riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 31 lg 3 alusel. Määrusega kehtestatakse riigi toetatava õigusalase
esmanõustamise (edaspidi ka õigusnõustamine) sihtgrupp ja õigusvaldkonnad, toetuse jagamise
konkursi tingimused ja kord, nõuded taotlusele ja toetuse taotlejale, nõuded toetatavale
õigusabile ja selle andmise korraldamisele, riigieelarvest toetatava õigusabi vajaja
omaosalusmäär ning nõuded toetuse saaja aruandlusele.
Kehtiva määruse alusel 2017. a korraldatud konkursi korraldamisel ning konkursi võitjaga
sõlmitud lepingu kehtivuse ajal on ilmnenud mitu kogemuslikku kitsaskohta, mida eelnõuga
enne uue konkursi väljakuulutamist reguleeritakse. Lisaks täiendatakse õigusnõustamise viiside
loetelu, nõudeid taotluse esitajale ja taotlusele, laiendatakse taotluste hindamise kriteeriume
ning täpsustatakse nõudeid aruande esitamisele. Eelnõu käsitleb ka erivajadustega isikute ja
eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimusi ja
korda, mis varem kehtestati justiitsministri käskkirjaga.
Ulatuslike sisuliste ning määruse ülesehitust puudutavate muudatuste tõttu koostati
õigusselguse huvides uus terviktekst ning tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 5. jaanuari
2017. a määrus nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle
nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“. Ühtlasi
muudeti senisest lühemaks määruse pealkiri, väljendamaks kokkuvõtlikumalt eelnõu sisu.
Täpne ülevaade eelnõu reguleerimisalast sätestatakse eelnõu üldsätetes.
Muudatuste kohaselt võib edaspidi õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava
toetuse jagamiseks kuulutada välja konkursi õigusnõustamiseks nii ühel kui mitmel viisil.
Õigusnõustamise viisid on määruses loetletud järgmiselt: kohtumisega õigusnõustamine,
õigusnõustamine eesti- ja venekeelse veebilehe www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru
(edaspidi ka veebilehed) kaudu esitatud küsimustele vastamise näol ning õigusnõustamine
juturoboti vahendusel. Muudatus võimaldab Justiitsministeeriumil paindlikku lähenemist ning
otstarbekaima lahenduse leidmist, arvestades nii abivajaja huve kui ka riigi eesmärke ja
võimalusi käesoleval hetkel. Lisaks kohtumisega ja veebilehtede kaudu õigusnõustamisele
nähakse eelnõus ette võimalus juturoboti kui virtuaalse abilise kasutamine õigusnõustamisel.
Juturobotiga pakutav infotehnoloogiline lahendus võimaldab muuta esmase õigusabi saamise
abivajajale mugavamaks ja kiiremaks. Erinevate õigusnõustamise viiside kombineerimine loob
eelduse pakkuda õigusnõustamist võimalikult paljudele abivajajatele, teha seda aegsasti ning
kasutada selleks abivajajale sobivaimat kanalit.
Eraldi peatükina käsitletakse eelnõus erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise
kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimusi ja korda. Kuna tegemist on
konkreetsele sihtgrupile suunatud konkursiga ning toetust makstakse sihtgrupi
esindusorganisatsioonile, on ka vastavad nõuded sätestatud eraldi. Regulatsiooni puhul on
arvestatud pakutava teenuse erisusi võrreldes õigusalase esmanõustamise peamise sihtgrupi
teenindamiseks korraldatava konkursiga. Sealhulgas ei kehti sihtgrupi kohta sissetuleku
ülempiiri nõue.
Eelnõuga kitsendatakse isikute ringi, kellele osutatakse kohtumisega õigusnõustamist. Selleks
alandatakse abivajaja brutosissetuleku ülempiiri 500 euro võrra, arvestades Eesti keskmist
brutokuupalka maakondade lõikes1. Lisaks ei kasutata õigusalaseks kiirnõustamiseks ette
1
Keskmine brutokuupalk jääb Statistikaameti andmetel maakondade lõikes 2020. a I–III kvartalis vahemikku 996
eurot – 1628 eurot. Keskmine brutokuupalk kuni 1200 eurot on kümnes Eesti maakonnas (Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva,
Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Saare, Valga, Viljandi, Võru), kolmes maakonnas (Järva, Põlva, Rapla) on keskmine
brutopalk napilt üle 1200 euro ja kahes maakonnas (Harju ja Tartu) üle nimetatud määra. Veebilehel
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-
toojeukulu__palk__aastastatistika/PA004/table/tableViewLayout1 (18.12.2020).
1 (25)
nähtud riigi toetust edaspidi ka kohtus esindamiseks (v.a lapse õigusi puudutavad
perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) ja kohtudokumendi
koostamiseks.
Paralleelselt sissetuleku ülempiiri alandamise ja kohtus esindamise piiramisega vähendatakse
võrreldes senise regulatsiooniga ka riigi toetatavate kohtumisega õigusnõustamise tundide arvu.
Konkursi võitjale makstakse täies ulatuses toetust esimese kahe õigusnõustamise tunni eest
kalendriaastas konkursi võitja taotluses märgitud õigusnõustamise tunnitasu määrast. Kui
abivajaja soovib saada õigusnõustamist ka pärast kahe tasuta tunni täitumist, nõustab konkursi
võitja abivajajat edasi konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise
tunnitasu määra eest vähemalt järgneva kolme tunni ulatuses kalendriaastas. Lapse õigusi
puudutavates perekonnaasjades nõustatakse abivajajat edasi vähemalt kümne tunni ulatuses
kalendriaastas.
Arvestades asjaolu, et keskmine õigusnõustamisele kuluv aeg kõnealuse teenuse puhul on
teadaolevalt u 2,2 tundi ning suurem hulk tunde kulub just keerukamatele juhtumitele, sh
kohtuasjadele, milles esindamist õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks ja vastavast
toetusest edaspidi ei tagata, on tundide arvu vähendamine põhjendatud. Senise riigi poolt
toetatud viie tunni asemel jääb kaks tundi ning edasist konkursi võitja kohustust osutada
õigusnõustamist veel kümne tunni ulatuses pakkumises toodud tunnitasu määra eest
vähendatakse kolmele tunnile. Eelnõu kohaselt on soodustingimustel riigi toetatud kohtumisega
õigusnõustamise maht isiku kohta kalendriaastas kokku 5 tundi, millest kaks tundi on
abivajajale tasuta (tasuda tuleb 5-eurone omaosalusmäär). Lisaks jääb võimalus, et konkursi
võitja võtab endale kohustuse osutada mõnes õigusvaldkonnas õigusnõustamist
omafinantseeringuga ning abivajaja jaoks tasuta. Erandina on konkursi võitjal kohustus lapse
õigusi puudutavate perekonnaasjade puhul osutada õigusnõustamist (lisaks kahele tasuta
tunnile) kümne tunni ulatuses pakkumises toodud tunnitasu määra eest, sest nimetatud
valdkonnas on ette nähtud ka kohtus esindamine.
Arvestades ühelt poolt suurt nõudlust ja eelarve piiratust ning teisalt õigusnõustamise
kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse eesmärki (õigusnõustamise kättesaadavuse
parandamine), on kirjeldatud muudatused vajalikud, tagamaks õigusalase esmanõustamise
käigus pakutava esmase õigusnõu ühtlane ja õigeaegne kättesaadavus. Asjakohane ja õigeaegne
õigusnõu ennetab probleemide süvenemist, mis omakorda hoiab kokku nii osapoolte kui ka riigi
ressurssi (sh kohturessurssi). Vaesuses või toimetuleku piiril elaval inimesel on võimalik
taotleda kohtus esindamise jaoks riigi õigusabi (edaspidi ka RÕA).
Eelnõuga nähakse ette ka suund, et riigi toetatud õigusnõustamiseks võidakse sobivate ruumide
olemasolu korral kasutada nii riigimajade kui ka kohtute ruume. Sellisest võimalusest, et
sõlmitava lepingu perioodil võib Justiitsministeerium teha ettepaneku kasutada
õigusnõustamiseks riigimaja ja kohtu ruume, teavitatakse juba konkursi väljakuulutamise
teates. Riigi kasutuses olevate ruumide võimalikult laiulatuslik kasutus kodanike teenindamisel
üle Eesti on säästlik ja abivajajale kahtlemata ka mugav viis saada mitmeid riigi poolt
pakutavaid teenuseid ühest kohast.
Võrreldes senise regulatsiooniga karmistatakse nõudeid taotlejale, taotluse esitamisele ja
taotluse konkursile kvalifitseerumisele. Taotluses tuleb esitada kinnitus taotleja käibe kohta.
(Viimase kolme aasta käibe summa on vähemalt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot.
Ühispakkumise korral kehtivad nõuded iga taotleja käibe kohta 25 protsendi ulatuses.) Taotlejal
tuleb esitada tõend maksuvõlgade puudumise kohta ja kinnitada, et ajatatud maksuvõlg ei ole
vanem kui üks aasta arvates konkursi väljakuulutamisest. Taotlejal tuleb anda ka kinnitus korras
raamatupidamise ning selle kohta, et asutaja, osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja
esindusõiguslik isik ei ole kriminaalkorras karistatud, Tartu Maakohtu registriosakonnale on
esitatud majandusaasta aruanded ja äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on
makstud. Samuti tuleb kinnitada, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku
kasusaaja ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta
Justiitsministeeriumi mainet. Eelnõu kohaselt võib Justiitsministeerium jätta taotluse
kvalifitseerimata ka siis, kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik
võrreldes konkursi väljakuulutamise teates märgitud minimaalse õigusnõustamise tundide ja
taotleja omafinantseeringuga abivajajale pakutavate tasuta tundide koguarvuga kalendriaasta
kohta.
2 (25)
Riigi eelarvest toetatud teenuse osutaja leidmisel on oluline kehtestada taotleja konkursile
kvalifitseerimiseks ranged nõuded, et tagada sellise lepingupartneri leidmine, kelle kätte
usaldada kodanikele olulise teenuse pakkumine. Õigusnõustamise osutamisel on ühtviisi
tähtsad nii osutatava õigusabi kvaliteet kui ka suutlikkus teenust tõrgeteta ning jätkusuutlikult
kogu lepinguperioodi jooksul pakkuda.
Lisaks konkursile kvalifitseerumise nõuete täiendamisele täiendatakse eelnõuga ka
hindamissüsteemi, mis võrreldes praegu kehtivaga hõlmab rohkem kriteeriume. Täiendatud
hindamissüsteem loob läbi mitmete hindamiskriteeriumide eelduse taotluste sisulisemaks
omavaheliseks konkureerimiseks. Samuti tagatakse punktisüsteemiga, et hindamisel oleks
erisugused teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud vajalikul määral esindatud. Üks
konkureerimisel tähtsust omav aspekt on sotsiaalne mõõde. Oluliseks peetakse taotleja
valmisolekut pakkuda abivajajale omafinantseeringuga tasuta õigusnõustamist (pakkumises
tuuakse välja nii pakutavate tundide arv kalendriaastas kui ka õigusvaldkond). Samuti
tähtsustatakse advokaatide osakaalu õigusnõustajate hulgas.
Eelnõuga nähakse ette ka regulatsioon lepingu ennetähtaegse lõppemise puhuks, andes
justiitsministrile õiguse kuulutada vajaduse korral välja lihtsustatud korras uus konkurss, mille
puhul võib vähendada õigusnõustamise, toetuse ulatuse ja abivajaja registreerimise kohta
sätestatud nõudeid. Olenevalt lepingu ootamatu lõppemise ajast, allesjäänud rahalistest
vahenditest ja hetkeolukorrast võib abivajajate huve silmas pidades olla otstarbekas kuulutada
lihtsustatud tingimustel ja lühemaks perioodiks välja uus konkurss. Seda võib teha
nõustamiseks vastavalt vajadusele kas ühel või mitmel õigusnõustamise viisil. Samuti võib
lihtsustatud korras konkursi välja kuulutada siis, kui konkurss nurjub. Ka sellises olukorras on
mõistlik vältida võimalikku pikka perioodi, kui teenus on kodanike jaoks katkestatud, ning leida
lihtsustatud konkursi korraldamisega ajutine lahendus (kuulutada lihtsustatud tingimustel
lühemaks lepinguperioodiks välja uus konkurss, valides seejuures õigusnõustamiseks sobiva
viisi või viisid).
Võrreldes senise regulatsiooniga täpsustatakse eelnõuga abivajaja registreerimise ja
kliendihaldustarkvaraga seonduvaid nõudeid kohtumisega õigusnõustamisel, mis ühelt poolt
aitavad tagada korrektse statistika ja arvepidamise ning teisalt vähendavad konkursi võitja
halduskoormust igakuiste maksetaotluste esitamisel. Samuti täpsustatakse ühekordse
omaosalusmääraga seonduvat (kui ilma mõjuva põhjuseta ja ette teatamata ei ilmuta
kohtumisega õigusnõustamisele, tuleb ühekordne omaosalusmäär tasuda uuesti) ja sätestatakse
nõue, et pärast esimese kahe tasuta õigusnõustamise tunni täitumist peab konkursi võitja sellest
abivajajat teavitama. Mõlemad muudatused tagavad konkursi võitja ja abivajaja vahel sõlmitud
kliendilepingust tulenevate kohustuste parema täitmise – abivajaja suhtub vastutustundlikult
kokkulepetesse ning rahaliste kohustuste suurenemisel saab õigel ajal teenusest loobuda. Riigi
toetatud õigusnõustamise käigus tuleb maksimaalselt püüda välistada abivajajale (uute)
makseraskuste tekkimist.
Kui abivajaja õigusnõustamine on olnud ebakvaliteetne ja Justiitsministeerium selle tuvastab,
antakse talle õigus keelduda (kas osaliselt või tervikuna) toetuse väljamaksmisest või nõuda
vastav osa toetusest tagasi või tasaarveldada tulevaste maksetega.
Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga on määruses täiendatud ka nõudeid aruandlusele.
Mitmekülgse informatsiooni kogumine on vajalik, et analüüsida valdkonnas olulisi küsimusi,
mis aitab teha teadlikumaid otsuseid.
Kokkuvõtvalt on eelnõus sätestatud regulatsiooni eesmärk tagada kvaliteetse ja kiire esmase
õigusnõustamise pakkumine kodanikele, arvestades seejuures muutuda võivate rahaliste
tegurite ja sihtgrupi vajadustega ning pidades silmas infotehnoloogilist arengut.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna
vabakutsete talituse nõunik Juta Jõgis (
[email protected]) ning keeleliselt toimetanud
õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk
(
[email protected]).
3 (25)
1.3. Märkused
Määrusega tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Üldise
õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse
parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja
õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise
tingimused ja kord“ ulatusliku muutmise vajaduse tõttu koostatakse uue määruse eelnõu. Uue
määruse pealkiri „Riigi toetatav õigusnõustamine“ väljendab kokkuvõtlikumalt eelnõu sisu.
1. peatükk. Üldsätted
1. paragrahv. Reguleerimisala
Määrus reguleerib riigi toetatava õigusalase esmanõustamisega seonduvaid teemasid –
õigusnõustamise tingimusi ja toetuse jagamise korda. Sarnaselt kehtiva määrusega
kehtestatakse konkursi sisuline regulatsioon määrusega. Erinevalt varasemast on erivajadustega
isikute ja eakate konkursi sisuline regulatsioon toodud samuti määrusesse.
2. paragrahv. Õigusnõustamise kättesaadavuse toetamine
Riigi toetatava õigusalase esmanõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava toetuse
jagamiseks korraldatakse avalik konkurss määrusega sätestatud üldises korras. Konkursi
võitjaga sõlmitakse leping kuni viieks aastaks. Erandkorras vähendatakse määrusega seatud
nõudeid konkursi lihtsustatud korras korraldamisele vastavalt määruse §-le 16 (lepingu
ennetähtaegsel lõppemisel, konkursi nurjumisel). Sellisel juhul sõlmitakse leping kuni kaheks
aastaks. Toetatava tegevuse piirsumma kalendriaasta kohta ja muud konkursi täpsemad
tingimused määratakse konkursi väljakuulutamisel justiitsministri käskkirjaga. Arvestades
valdkonna rohkeid nüansse ei ole otstarbekas kehtestada kõiki tingimusi määrusega, vaid seda
tehakse konkursi väljakuulutamisel, hinnates vahetult hetkel olevaid võimalusi ja vajadusi.
2. peatükk. Õigusnõustamise viisid, sihtgrupp ja õigusvaldkonnad
3. paragrahv. Õigusnõustamise viisid
Paragrahvis loetletakse riigi toetatava õigusalase esmanõustamise osutamiseks kasutatavad
viisid. Õigusnõustamist saab osutada abivajajaga kohtumisel või abivajaja nõusolekul
videosilla või telefoni teel, eesti- ja venekeelse veebilehe www.juristaitab.ee ja
www.juristaitab.ee/ru kaudu esitatud küsimustele vastamise teel ja juturoboti vahendusel.
Kohtumisega õigusnõustamise puhul peab konkursi võitja arvestama praktilise tegevuse käigus
selguvate piirkonnas elavate abivajajate õigusnõustamise tegelike vajadustega, tagades
nõustamise vajaduspõhise kättesaadavuse vähemalt määruses sätestatud linnades. Abivajaja
nõusolekul võib kohtumisega õigusnõustamine toimuda ka telefoni teel või videosilla
vahendusel, kasutades näiteks Skype’i vm rakendust, mis võimaldab videokõnet.
Justiitsminister võib välja kuulutada konkursi õigusnõustamiseks ühel või mitmel nimetatud
viisil (vt § 8 lg 2). Kehtiv regulatsioon ei võimalda õigusnõustamise viiside vahel valida ning
konkurss korraldatakse kõigil õigusnõustamise viisidel korraga samaks lepinguperioodiks.
Praktikas võib aga osutuda otstarbekaks kombineerida õigusnõustamise viise või leida igal
õigusnõustamise viisil õigusnõustamise osutamiseks erinev teenusepakkuja. Samuti on
muudatuse tulemusena võimalik eri õigusnõustamise viiside puhul sõlmida vajaduse korral
leping erinevaks perioodiks. Muudatus võimaldab olla paindlikum, arvestades praeguse aja
vajadusi ja võimalusi, pidades silmas nii üldisi riiklikke arengusuundi, sh infotehnoloogia
valdkonnas, kui ka abivajaja huve.
4. paragrahv. Õigusnõustamise sihtgrupp
Eelnõuga piiritletakse kohtumisega õigusnõustamise sihtgrupp. Teistel õigusnõustamise
4 (25)
viisidel osutatakse teenust kõigile füüsilisest isikust abivajajatele.
Kohtumisega õigusnõustamist osutatakse üksnes Eestis elavatele füüsilistele isikutele, kelle
taotlusele eelnenud kvartali keskmine ühe kuu brutosissetulek on kuni 1200 eurot.
Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida abivajaja sissetuleku suurust, nõuda abivajajalt
Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi esitamist ning põhjendatud juhul teha abivajajale
ettepanek toetuse tagasimaksmiseks.
Abivajaja kinnitab kohtumisega õigusnõustamisele registreerumisel kirjalikult, et tema
sissetulek ei ületa kehtestatud määra. Samuti kinnitab abivajaja, et ta on teadlik
Justiitsministeeriumi õigusest kontrollida abivajaja sissetuleku suurust, nõuda maksuandmete
tõendi esitamist ja võimalusest, et juhul kui sissetuleku suurus ületab ettenähtud määra,
võidakse teha ettepanek toetuse tagasimaksmiseks (vt § 23 lg 1). Konkursi võitjalt ei eeldata
isiku sissetuleku suuruse kontrollimist, kuid tekkinud kahtluse korral tuleb konkursi võitjal
pöörduda Justiitsministeeriumi poole abivajaja sissetuleku kontrollimise taotlemiseks.
Täiendavalt on eraldi õigusnõustamise sihtgrupina määratletud erivajadustega isikud ja eakad,
kellel on võimalus saada riigi toetatavat õigusalast esmanõustamist ka konkursi võitnud
esindusorganisatsiooni kaudu (vt 8. ptk).
5. paragrahv. Õigusnõustamise valdkonnad
Paragrahviga sätestatakse, et riigi toetatavat õigusalast esmanõustamist osutatakse üldjuhul
kõikides õigusvaldkondades, välistatakse vaid õigusvaldkonnad, milles õigusnõu saamine on
tagatud muude võimalustega. Näiteks on vangistusõiguses ja kahtlustataval või süüdistataval
kriminaalmenetluses ja rahvusvahelise kaitse taotlejal ja saajal haldusmenetluses võimalik
õigusnõu saada riigi õigusabi korras ning rahvusvahelise kaitse taotlejate nõustamine on tagatud
varjupaigataotlejate majutuskeskuses.
Välistatakse juriidiliste isikute õigusnõustamine ettevõtlusega seotud küsimustes ja
maksuvaidlusi puudutavates küsimustes, v.a ettevõtlusega alustamine. Ettevõtlusega
alustamisega seotud õigusnõustamise puhul ei pakuta laiaulatuslikku ärinõustamist, vaid
antakse esmased juhtnöörid. Ettevõtlusega seotud küsimuste puhul on abivajajatel võimalik nt
pöörduda maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultantide poole, kes ettevõtjaid tasuta
nõustavad, toetades ja suunates konkreetse maakonna ettevõtluse arengut. Füüsilisest isikust
ettevõtjaid nõustatakse kõigis ettevõtlust puudutavates küsimustes, kuid mitte maksuvaidlusi
puudutavates küsimustes.
Lisaks välistatakse täitemenetluse osaliste õigusnõustamine täitemenetlust puudutavates
küsimustes, mille puhul on kohtutäituril seadusest tulenev selgitamiskohustus, ning
tõestamistoimingus osalejate õigusnõustamine tõestamistoimingu raames, mille puhul on
notaril seadusest tulenev selgitamiskohustus.
Samuti on välistatud küsimused, mille puhul füüsiline isik soovib nõustamist temale loovutatud
nõude sissenõudmise kohta, kui nõue oli algselt tekkinud juriidilisel isikul, ning Euroopa
Inimõiguste Kohtusse pöördumist puudutavad küsimused. RÕA andmine Euroopa Inimõiguste
Kohtusse pöördumiseks on reguleeritud RÕS §-s 37 ning täiendava esmase õigusnõu andmine
valdkonnas ei ole otstarbekas valdkonna spetsiifilise keerukuse tõttu.
Kui konkursi võitja siiski otsustab anda abivajajale õigusabi küsimustes, milles riik
õigusnõustamist ei toeta, siis tuleb konkursi võitjal arvestada, et sellist õigusnõustamist peab
osutama omavahendite eest.
6. paragrahv. Õigusnõustamine tsiviilnõuete aegumise küsimustes
Eelnõuga sätestatakse eriregulatsioon kohtumisega õigusnõustamiseks tsiviilnõuete aegumise
küsimustes. Õigusnõustamine hõlmab muu hulgas abi kohtutäiturile või kohtule aegumise
kohaldamiseks avalduse koostamisel. Aegumise asjad on lihtsad, tegemist on sarnase käiguga
menetlustega, mistõttu on aegunuks tunnistamise avalduse kirjutamiseks võimalik nõu anda
lühema ajaga.
Tsiviilnõuete aegumise küsimustes õigusnõustamise eest makstakse toetust 25 eurot koos
5 (25)
käibemaksuga ühe abivajaja ühe tsiviilnõude kohta kalendriaastas, seejuures ei ole abivajajal
5-eurose omaosalusmäära tasumise kohustust. Juhul kui isikul on rohkem kui üks tsiviilnõue,
mille aegumise tunnistamist ta soovib, eeldatakse, et ühe nõude puhul osutatud õigusnõustamise
käigus omandab abivajaja vajalikud teadmised ja oskused edasisteks tegevusteks ülejäänud
tsiviilnõuete puhul.
Nõustamisele ei kehtestata ajalist piirangut, kuid seatakse piirang inimeste arvule kalendrikuus
ja -aastas. Tsiviilnõuete aegumise küsimustes osutatakse õigusnõustamist ühes kalendrikuus
kuni 420 inimesele ja kalendriaastas kuni 5000 inimesele. Abivajajate arvule seatud piiranguid
võib justiitsminister käskkirjaga muuta, kui see ei takista õigusnõustamist teistes
õigusvaldkondades.
Lisaks on abivajajal, keda on nõustatud tsiviilnõuete aegumise küsimuses, õigus saada samas
kalendriaastas määruses sätestatud alustel õigusnõustamist ka teistes õigusvaldkondades.
7. paragrahv. Kohtus esindamise piirang
Paragrahvis sätestatakse, et riigi toetatav õigusalane esmanõustamine ei hõlma kohtus
esindamist, sealhulgas kohtudokumendi koostamist. Erandina on lubatud abivajaja kohtus
esindamine ja kohtudokumendi koostamine lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades.
Samuti on lubatud maksekäsu kiirmenetluse kui võla või elatise kättesaamiseks mõeldud
lihtsustatud menetluse avalduse esitamine. Tagamaks, et riigi toetatud õigusalase
esmanõustamise kvaliteet oleks ühtlaselt kõrgel tasemel ja teenuse hind seejuures soodne, on
otstarbekas piirata kohtus esindamist õigusalase esmanõustamise alt. Kuna kohtudokumendi
koostamisega kaasneb samuti vastutus hinnata realistlikult eelseisva kohtuasja perspektiivikust
ning tagada maksimaalselt kohtuasja võimalik edukus, ei ole ka kohtudokumendi koostamine
ilma kohtus esindamiseta õigusalase esmanõustamise raames asjakohane.
Praegu esindavad abivajajat esmatasandi õigusnõu raames juristid ka kohtus. Riigi toetatava
õigusnõu osutamise peamiseks eesmärgiks ei ole aga kohtus esindamine, vaid abivajaja esmane
nõustamine ja seda võimalikult kiiresti. Muudatus soodustab keskendumist kvaliteetse, esmase
ja kiire õigusnõu andmisele, mis omakorda võib abivajaja jaoks ennetada tema probleemide
süvenemist. Arvestades riigi toetatud õigusalaseks esmanõustamiseks abivajaja kohta
planeeritud tundide mahtu kalendriaastas ning asjaolu, et õigusnõustamise tunni hind on turul
pakutavast keskmisest tunnihinnast madalam, ei ole otstarbekas panna konkursi võitjale
kohustust tagada vajaduse korral ka kvaliteetne abivajaja kohtus esindamine. Samuti ei ole
soovitav olukord, kus kohtuteed on soodsatel rahalistel tingimustel alustatud, kuid esindamise
jätkamiseks raha puudub.
Lastega perede ja laste kui nõrgema sihtgrupi õigusi puudutavates perekonnaasjades, näiteks
elatise nõudmine ja suhtluskorra küsimused, on otstarbekas jätta alles abivajaja kohtus
esindamise võimalus. Laste huvide kaitse tagamise eesmärgil on lastega seotud
perekonnaasjades nähtud õigusnõustamiseks ette ka suurem arv soodushinnaga tunde (vt § 27
lg 1). Kahe tasuta ja kümne soodushinnaga tunni jooksul on võimalik katta valdkonna
keskmises kohtuasjas õigusnõustamisele kuluv aeg.
Kohtus esindamiseks saab abivajaja vastavalt rahalistele võimalustele kas taotleda vajaduse
korral riigi õigusabi või kasutada turul pakutavaid õigusteenuseid.
3. peatükk. Konkursi tingimused ja kord ning leping
8. paragrahv. Konkursi väljakuulutamine
Konkurss kuulutatakse välja justiitsministri käskkirjaga ning teade selle kohta avaldatakse
vähemalt Justiitsministeeriumi kodulehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Paragrahvis
sätestatakse ka minimaalne loetelu andmetest, mida konkursi väljakuulutamise teade peab
sisaldama.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga peab konkursi väljakuulutamise teates esitama ka
informatsiooni selle kohta, milliseks või millisteks õigusnõustamise viisideks konkurss
korraldatakse (vt § 3 selgitust), ning teave, et sõlmitava lepingu perioodil võib
Justiitsministeerium teha konkursi võitjale ettepaneku kasutada kohtumisega
6 (25)
õigusnõustamiseks riigimajade ja kohtute ruume.
Riigi toetatud õigusnõu osutamise teenus sobitub riigimajade loomise kontseptsioonis2
käsitletud otseste avalike teenustega ja riigimajade loomise üldiste eesmärkidega. „Püsikulude
ning avalike teenuste osutamisega seotud kulude surve riigieelarvele ei ole kadunud. Lisaks
sellele väheneb e-teenuste arendamise tulemusel näost näkku kliendikontaktide arv, mis tekitab
survet teenuste kadumiseks väikestes maakonnakeskustes. Klientide vaates on oluline käsitleda
riigiteenuseid suuremas pildis ning tagada kõikide oluliste ja esmatähtsate teenuste olemasolu
ja kättesaadavus vähemalt maakonnakeskustes. E-teenuseid tuleb küll juurde ning üha rohkem
inimesi on harjunud neid kasutama, kuid teatud teenuste pakkumine peaks säilima võimalikult
kodu lähedal ka füüsiliselt. Seda juba erivajadustega sihtgruppe arvestades.“3 Kohtumisega
õigusnõustamise teenuse osutamisel riigimajade ja ka kohtute ruumide tasuta või soodne
kasutamine kas osaliselt või kogu konkursi võitjaga sõlmitava lepingu perioodi kestel, aitab
teenuse halduskuludelt kokku hoida. Riigimajades on kasutusel eri lahendusi ja üheks sobivaks
kohtumisega õigusnõustamise osutamise kohaks väiksema nõudlusega piirkonnas võib olla
näiteks vestlusboks. Kohtumajades saab õigusnõu osutada üksnes sobivate ruumide olemasolul
kohtumaja avatud tsoonis.
Konkursi väljakuulutamisel märgitakse ka minimaalne kohtumisega õigusnõustamise tundide
arv kalendriaastas, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolu korral nõustamine tagada. Tegemist
on näitliku tundide arvuga, mis ei ole konkursi võitjale teenuse osutamisel siduvaks
tingimuseks. Konkreetne tundide arv aastas kujuneb vastavalt nõudlusele ja teenuse
osutamiseks kasutada olevale eelarvele.
Eelmise konkursi pakkumiste esitamisel ja hindamisel tekkis olukord, kus pakuti võimalikult
odavat maksimaalset tundide arvu. Et välistada ebareaalsete taotluste esitamist, on konkursi
väljakuulutamisel otstarbekas nimetada ka minimaalne tundide arv, mille tagamisega tuleb
konkursi võitjal arvestada. Justiitsministeerium võib jätta taotluse kvalifitseerimata, kui taotleja
planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik võrreldes muu hulga nimetatud
minimaalse kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarvuga kalendriaastas.
Ühtlasi esitatakse konkursi teates märge selle kohta, et Justiitsministeeriumil on õigus konkurss
igal ajal nurjunuks tunnistada (vt § 12 selgitust) ning selle kohta, et Justiitsministeeriumil on
õigus õigusnõustamiseks kalendriaasta kohta eraldatavaid piirsummasid muuta, kui konkreetse
kalendriaasta riigieelarve seaduses vähendatakse või suurendatakse õigusnõustamisega seotud
tegevuste toetamiseks ettenähtud sihtotstarbeliste toetuste summat.
Taotluste kvalifitseerimiseks, hindamiseks ja võrdlemiseks moodustab justiitsminister
käskkirjaga komisjoni.
9. paragrahv. Taotluse kvalifitseerimine
Paragrahvis sätestatakse, millised taotlused loetakse konkursile kvalifitseerunuks ja millised
mitte (vt ka § 17 ja 18 selgitusi), samuti taotluse andmete täpsustamine ja täiendamine ning
taotluste kvalifitseerimise etapis konkursi nurjunuks kuulutamise alused.
Taotluses juba esitatud andmeid võib vajaduse korral kvalifitseerimise ajal, st enne taotluste
hindamist, paluda nii täpsustada kui ka täiendada. Selliselt on vajaduse korral tagatud kõigile
võrdne võimalus, kas täpsustada või täiendada juba esitatud andmeid olukorras, kus taotlejad
on näiteks midagi erinevalt mõistnud ja esitatud andmed ei ole seetõttu võrreldavad.
Taotlus jääb automaatselt kvalifitseerumata, kui selgub, et taotleja on esitanud taotluses
ebaõigeid andmeid või dokumente. Samuti võib Justiitsministeerium jätta taotluse
kvalifitseerimata, kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik
võrreldes justiitsministri käskkirjas märgitud minimaalse õigusnõustamise tundide, mille
ulatuses tuleb nõudluse olemasolul nõustamine kalendriaastas tagada, ja taotleja
omafinantseeringuga abivajajale tasuta pakutavate õigusnõustamise tundide koguarvuga
kalendriaasta kohta.
2
Riigimajade loomise kontseptsioon. Rahandusministeerium. Veebilehel
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigimajade_loomise_kontseptsioon_2018.pdf (veebruar 2018), lk 5.
3
Ibid., lk 6.
7 (25)
Samuti on taotluste kvalifitseerimise etapis võimalik konkurss nurjunuks kuulutada, kui ükski
konkursile esitatud taotlus konkursile ei kvalifitseeru, sest pole täidetud kvalifitseerumise
tingimused või tähtpäevaks ei ole konkursile esitatud ühtegi taotlust.
10. paragrahv. Taotluste hindamine ja võrdlemine
Paragrahvis sätestatud hindamiskriteeriumide alusel hindab ja võrdleb justiitsministri
käskkirjaga moodustatud komisjon ainult konkursile kvalifitseerunud taotlusi.
Hindamiskriteeriumidele rakendatakse punktide andmise süsteemi, arvestades iga
hindamiskriteeriumi kaalukust riigi toetatud õigusalase esmanõustamise toetuse jagamiseks
korraldataval konkursil. Nimetatud hindamiskriteeriumide ja nende alusel punktide andmise
süsteemi määruses sätestamine muudab taotluste hindamise, võrdlemise ning otsuse tegemise
läbipaistvamaks, mis eelduslikult aitab võimalikke vaidlusi ära hoida.
Võrreldes kehtiva määrusega on hindamiskriteeriumide loetelu täiendatud. Lisandunud on
kriteerium taotleja valmisoleku kohta pakkuda mõnes õigusvaldkonnas omafinantseeringuga
abivajajale tasuta nõustamistunde. Riigi toetatud õigusalase esmanõustamise puhul on tegemist
sotsiaalselt suunitletud projektiga, mistõttu on oluline tuua taotluste hindamiskriteeriumide
hulka vastukaaluks ärihuvile (mis kahtlemata võib olla taotleja üks eesmärkidest) ka sotsiaalne
mõõde.
Samuti on uue kaaluka hindamiskriteeriumina lisatud advokaatide osakaal õigusnõustajate
hulgas. Advokaatide osakaal õigusnõustajate hulgas aitab kaasa õigusnõustamise kvaliteedi
parandamisele ja hoidmisele advokatuuriseadusest tulenevate tagatiste näol, seega on oluline
arvestada seda ka taotluste hindamisel ja võrdlemisel.
Lisaks sätestatakse paragrahvis juhised olukorraks, kui selgub, et ühe või mitme taotluse
punktisummad on võrdsed (heidetakse liisku) või taotleja on esitanud ebaõigeid andmeid
(taotleja võidakse konkursilt kõrvaldada).
11. paragrahv. Konkursi võitja ja teabe avaldamine
Eelnõuga kehtestatakse põhimõte, et lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmise korral on
justiitsministril õigus tunnistada toetuse andmise otsus kehtetuks ning tunnistada uueks võitjaks
taotleja, kes kvalifitseerus paremuselt järgmiseks. Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmise korral
toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise õigus on vajalik selleks, et välistada lepingute
sõlmimisel põhjendamatute viivituste tekkimist ning võimaldada toetuse summat kasutada
eesmärgipäraselt teiste juriidiliste isikute tegevuse toetamiseks. Lisaks sätestatakse paragrahvis
konkursi võitja väljakuulutamise ja sellest teavitamise korralduslik külg.
12. paragrahv. Konkursi nurjunuks kuulutamine
Paragrahvis sätestatakse konkursi nurjunuks kuulutamise õigus, sõltumata põhjusest enne
toetuse kasutamise lepingu allkirjastamist ja seejärel uue konkursi väljakuulutamise võimalus.
Samuti sätestatakse konkursi nurjunuks kuulutamise korral konkursile kvalifitseerunud taotleja
taotluse esitamisega seotud kulude hüvitamine.
Lisaks juhtudele, millal konkurss tuleb nurjunuks kuulutada või millal on Justiitsministeeriumil
õigus seda teha (määruse § 9 lg 5 ja § 13 lg 4), võib konkursi väljakuulutamise järel saabuda
ettenägematu olukord, mille tõttu võib osutuda vajalikuks konkurss nurjunuks tunnistada ka
muudel puhkudel. Näiteks ootamatu muudatus riigieelarve vahendite kasutamises eriolukorra
tõttu või sellise informatsiooni ilmnemine, mille tõttu ei ole otstarbekas konkursiga jätkata.
Kuna kehtiv määrus näeb ette üksnes konkreetsed juhud, millal saab konkursi nurjunuks
tunnistada, on täiendava võimaluse lisamine võrreldes kehtiva regulatsiooniga vajalik,
reageerimaks eeskätt ettenägematu olukorra ilmnemisel.
Asjakohane märge konkursi väljakuulutamise teates annab ka taotluse esitajale vajaliku teabe
selle kohta, et konkurss võidakse igal ajal nurjunuks tunnistada. Taotluse koostamisega seotud
põhjendatud kulud hüvitatakse konkursile kvalifitseerunud taotlejale tema avalduse alusel kuni
1000 euro ulatuses.
13. paragrahv. Leping ja lepingu sõlmimine konkursi võitjaga
8 (25)
Paragrahv käsitleb lepingut ja lepingu sõlmimist konkursi võitjaga. Sõlmitava lepingu juurde
kuulub lahutamatu osana isikuandmete töötlemist puudutav leping. Konkursi võitjaga
sõlmitava lepingu projekt (koos andmetöötluse lepinguga) on käskkirja lisa, millega
justiitsminister kuulutab välja konkursi. Lepingu projekti lisamine on vajalik selleks, et
vähendada hilisemaid vaidlusi ja viivitusi lepingu sõlmimisel.
Sõlmitavas lepingus sätestatakse vastavalt konkursi võitja esitatud taotluses märgitule toetatava
tegevuse tasud, mitme õigusnõustaja poolt on nõustamiskohtade teenindamine piirkondlikult
tagatud, õigusnõustamise kirjeldus, veebilehtede haldamisega seonduv, veebilehtede kaudu
esitatud küsimustele vastamise tähtajad, teavitustöö kava, toetuse tagasinõudmise alused,
juturoboti arendamiseks vajalike andmete kogumise ulatus ja viis ning muud tingimused.
Andmetöötluse lepingu eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustustes
isikuandmete töötlemisel.
Lisaks sätestatakse olukordadeks, kui konkursi võitja ei ole tagastanud Justiitsministeeriumile
allkirjastatud lepingut tähtaegselt, konkursi nurjunuks kuulutamise võimalus. Eeltoodu on
vajalik selleks, et konkursi läbiviimisel ja vajaduse korral uue konkursi väljakuulutamisel ei
tekiks põhjendamatuid viivitusi.
14. paragrahv. Konkursi lõppemine
Konkurss lõpeb, kui konkursi võitjaga sõlmitakse leping või konkurss kuulutatakse nurjunuks.
15. paragrahv. Muudatustest teavitamine
Paragrahvis sätestatakse tähtajad, mille jooksul konkursi võitja teavitab taotluses esitatud
andmeid muutvatest töökorraldustest ja teistest ümberkorraldustest ning tegevuse peatamisest
või lõpetamisest Justiitsministeeriumi. Kavandatavatest muudatustest tuleb teavitada esimesel
võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümme tööpäeva ette. Ettenägematutest asjaoludest tingitud
muudatustest tuleb samuti teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme päeva
jooksul arvates muudatuste toimumisest. Olenevalt muudatustest võib olla vajalik
õigusnõustamise korraldamise kokkulepete ülevaatamine, sihtgrupi teavitamine või sihtgrupi
teenindamise tagamiseks uute otsuste tegemine, mistõttu eeldatakse, et konkursi võitja tagab
Justiitsministeeriumi võimalikult kiire teavitamise.
16. paragrahv. Lihtsustatud korras konkursi korraldamine
Paragrahvis sätestatakse olukorrad, millal Justiitsministeerium võib konkursi korraldada
lihtsustatud korras. Seda võib teha siis, kui konkurss kuulutatakse nurjunuks või kui konkursi
võitjaga sõlmitud leping lõpeb ennetähtaegselt. Lihtsustatud korras konkursil võidakse
vähendada nõudeid taotlejale ja taotlusele ning nõudeid õigusnõustamisele ja selle
korraldamisele. Täpsed konkursi tingimused kehtestab justiitsminister käskkirjaga.
Lihtsustatud korras sõlmitakse konkursi võitjaga leping lühemaks perioodiks, vajaduse korral
kuni kaheks aastaks.
Lepingu ennetähtaegne lõppemine võib juhtuda ootamatult näiteks lepingupartneri tegevuse
lõpetamise või muude erakorraliste asjaolude tõttu. Ka konkursi nurjumise korral võib tekkida
olukord, kus teenuses pikema katkestuse vältimiseks on otstarbekas kuulutada välja konkurss
lihtsustatud korras.
Tegemist on ajutise, abivajaja huvides kasutatava võimalusega, mille puhul arvestatakse
eelnevalt kõiki olulisi asjaolusid, sh eelarve jääki, leides optimaalse viisi olukorra
lahendamiseks. Kehtivas regulatsioonis sellist õigust justiitsministrile antud ei ole, lepingu
erakorralise lõppemise korral tuleb kuulutada uus konkurss välja üldises korras, mis on aga
ajamahukas ega pruugi alati olla abivajaja huvides sel hetkel parim võimalik lahendus.
4. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele
17. paragrahv. Taotlejale esitatavad nõuded
Paragrahvis sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Taotleja peab olema asjakohases Eesti
9 (25)
registris registreeritud juriidiline isik, kelle viimase kolme aasta käibe summa on minimaalselt
250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot. Ühispakkumise korral kehtivad taotleja käibele
seatud nõuded iga taotleja käibe kohta 25 protsendi ulatuses. Samuti ei tohi taotleja suhtes olla
taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ja ta ei tohi olla
pankrotis. Ühtlasi tuleb taotlejal esitada maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 lõikes 5
nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ja
kinnitada, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusjärgne tähtpäev
ei ole varasem kui üks aasta arvates § 8 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest.
Seega võivad konkursil osaleda nii eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud,
kusjuures eraõiguslikud juriidilised isikud võivad olla nii äriühingud kui ka sihtasutused ja
mittetulundusühingud. Asjakohaseks registriks on äriregister, mittetulundusühingute ja
sihtasutuste register ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register. Taotleja võib
esitada konkursile ühe taotluse üksi või ühe või mitu taotlust teiste taotlejatega ühiselt.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on maksuvõlga puudutav nõue rangem. Samas on äsja
mitmeid ettevõtteid vähesel või suuremal määral tabanud kriisi (koroonaviiruse leviku
tõkestamiseks 12.03.–17.05.2020. a kehtestatud eriolukord ja viiruse leviku jätkuvad mõjud)
arvestades mõistlikus suuruses ajutine makseraskus mõistetav. Tingimus, et ajatatud maksuvõlg
ei tohi olla vanem kui üks aasta arvates konkursi väljakuulutamisest, on mõistlik, arvestades ka
täiendavalt miinimumkäibele seatud alampiiri. Vastavas suurusjärgus käibe korral taotluse
esitamise ajaks ületatud makseraskust võib konkursil osalemisel aktsepteerida, et mitte liigselt
karmistada taotluse esitaja kohta kehtestatud nõudeid.
Taotleja käibe kohta esitatavat nõuet kehtivas määruses ei ole. Kuna ettevõtte usaldusväärsuse
hindamisel on oluline nii tegutsemise aeg kui ka viimaste aastate käibe suurus, on vastav nõue
eelnõusse lisatud. Minimaalse käibe nõude seadmine aitab välistada kogemusteta või
mitteusaldusväärsed lepingupartnerid. Kõnealuse muudatusega ja taotlusele esitatavate nõuete
karmistamisega (määruse § 18 lg 1 punktidega 12–16) tugevdatakse ettevõtte ning tema asutaja,
osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku suhtes taotluse
esitamiseks kvalifitseerumisel kehtivaid nõudeid. Muudatuste eesmärk on leida objektiivsete
kriteeriumide alusel lepingupartneriks hea mainega usaldusväärne, sh majanduslikult
oskuslikult juhitud juriidiline isik.
Lisaks sätestatakse nõue, et taotleja kohtumisega ja veebilehtedel õigusnõustamist osutavatel
nõustajatel peab olema omandatud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud
magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning neil peab olema piisav kogemus õigusalal.
18. paragrahv. Taotlusele esitatavad nõuded
Paragrahvis sätestatakse nõuded taotlusele, sealhulgas tuleb taotlejal esitada ülevaade taotluse
esitamisele eelneval viiel aastal sotsiaalprojektides osalemise kohta, esitada pakkumine
kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra ja õigusnõustamisega seonduvate tegevuste
jaoks vajamineva toetuse suuruse kohta, kirjeldada õigusnõustamise korralduslikku poolt,
esitada kinnitus, et õigusnõustajad on nõus projektis osalema, ning esitada teave nende
kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta, esitada kinnitus taotleja käibe kohta, selle kohta, et taotleja
raamatupidamine on korras, Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud majandusaasta
aruanded, äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud, asutaja, osanik,
aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja esindusõiguslik isik on kriminaalkorras karistamata ning
ka selle kohta, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja
esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi
mainet.
Selleks et oleks võimalik taotlusi ühetaoliselt võrrelda, tuleb taotlejal tunnitasu piirmäär ja
teised toetuse suurused välja tuua käibemaksuta. Toetatud tegevuse eelarve koostamisel tuleb
aga taotlejal võtta arvesse toetuse suurust ja toetatava tegevuse eripärasid ning
käibemaksuseaduses sätestatut.
Taotleja peab taotluses edastama muu hulgas andmed õigusnõustajate kvalifikatsiooni ja
kogemuse kohta. Eeltoodud informatsioon on vajalik, kuna aitab komisjonil hinnata taotleja
poolt pakutava õigusnõustamise kvaliteeti. Piisava kogemusega õigusnõustajaks on näiteks
vähemalt ühe aasta pikkuse nõustamiskogemusega õigusnõustaja või õigusvaldkonna
õppejõud, samuti Eesti Advokatuuri liige. Taotlusega on vaja esitada ka kinnitus, et
10 (25)
õigusnõustajad on nõus projektis osalema. Vastav kinnitus annab kindlust, et taotlus ja selles
esitatud pakkumised on läbi mõeldud ja vastavad eelkokkulepped sõlmitud. Õigusnõustajate
kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada Justiitsministeeriumi soovil pärast
taotluse esitamist. Kui taotleja poolt taotluses välja toodud õigusnõustajad toetatava tegevuse
perioodil muutuvad, siis tuleb taotlejal Justiitsministeeriumi eeltoodust teavitada ning edastada
ka andmed nõustaja kvalifikatsiooni kohta.
Õigusnõustajate arv, konkursi väljakuulutamise teates nimetatud kohtumisega õigusnõustamise
minimaalne tundide arv, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolul nõustamine kalendriaastas
tagada, ja pakkumine taotleja omafinantseeringuga abivajajale tasuta pakutavate kohtumisega
õigusnõustamise tundide kohta kalendriaastas võimaldavad koosmõjus hinnata taotluses välja
toodud eesmärkide saavutamise realistlikkust.
Samuti annab pakkumise realistlikkusest aimu teave, mitme õigusnõustaja poolt linnade või
linnade ja piirkondade kaupa teenindamine tagatakse. Varasemast lepinguperioodist
teadaolevate andmete näol on piirkondade koormus Justiitsministeeriumile teada ning küsitava
täiendava informatsiooni kaudu on võimalik saada parem ülevaade, kas pakkumine on
realistlik.
Taotluses tuleb muu hulgas märkida pakutav kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr,
juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suurus kalendriaastas, telefoni
teelteenindamise, veebilehtede haldamise ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise
ning õigusnõustamise ja telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste
juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse
suurus kalendriaastas. Nimetatud toetuste suuruse puhul tuleb taotlejal arvestada, et taotluses
pakutav suurus peab sisaldama kõiki kulusid (tööjõukulud, ruumide üürimiskulud, töövahendite
kulud, sidekulud jm).
Nii erinevateks tegevusteks vajaminevate toetuste suurused kui ka tegevuste kirjeldused
annavad ülevaate sellest, missugust teenust taotleja toetuse eest pakkuda suudab.
Selleks et teave toetatud tegevuse toimumise kohta jõuaks abivajajateni, on oluline läbi mõelda
ja taotluses esitada ka teavitustöö kava ning kirjeldus linnade ja nõustamiskohtade kaupa.
Eelkõige tuleb esitatavas projektiplaanis välja tuua, milliseid tasuta kanaleid (ajalehe artikkel,
uudislugu, raadiosaade jmt) ja millise sagedusega planeeritakse teavitustöö tegemiseks
kasutada. Kui lisaks tasuta kanalitele planeeritakse teavitustöö tegemiseks ka
omafinantseeringut, siis tuleb eeltoodu taotluses eraldi välja tuua. Konkursi võitja tehtud
teavitustööd riigieelarvest ei toetata.
Kuigi projektiplaanina esitatavate andmete (taotleja poolt korraldatava õigusnõustamise
teavitustöö kava ning kirjeldus linnade ja nõustamiskohtade kaupa ning kliendihaldustarkvara
ja nõustamiskohtade kirjeldus) näol ei ole tegemist eraldi hindamiskriteeriumidega, on taotluses
vaja esitada nõutud andmed ning kirjeldused, saamaks taotleja pakutavast võimalikust teenusest
terviklikum ülevaade. Vastava informatsiooni esitamata jätmine on käsitletav puudusena.
Taotleja peab taotluses ka kinnitama, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku
kasusaaja ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta
Justiitsministeeriumi mainet. Eeskätt on oluline, et tulevase lepingupartneri varasema tegevuse
pinnalt saab eeldada, et koostöö hakkab sujuma avalikus teenistuses tunnustatud põhimõtete ja
väärtuste kohaselt. Määruse § 18 punktid 15 ja 16 sisustavad tulevase lepingupartneri valikul
olulist hea maine nõuet.
Eeltoodud informatsioon on vajalik, et oleks võimalik taotlusi hinnata ja võrrelda ning selgitada
välja konkursi võitja. Lisaks tuleb taotlejal anda nõusolek Justiitsministeeriumile
järelepärimiste tegemiseks riigi infosüsteemides. Lisaks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemile
on taotluse esitaja tausta kontrollimine vajalik ka teiste riigi infosüsteemide vahendusel
(äriregister, karistusregister, kohtute infosüsteem jne).
19. paragrahv. Taotluse esitamine ja esitamise tähtaeg
11 (25)
Eelnõuga sätestatakse taotluse Justiitsministeeriumile esitamise kord. Selgitatakse, millised
konkursile esitatud taotlused ei ole esitatud tähtaegselt, kuidas võidakse konkursi tähtaega
pikendada ning sätestatakse taotleja andmete muutumisest teavitamise nõue.
Justiitsministeerium võib taotluse esitamise tähtaega pikendada üksnes konkursi
väljakuulutamise teates taotluse esitamiseks määratud tähtpäeva saabumiseni. Muudatusest
kontaktandmetes teavitatakse Justiitsministeeriumi viivitamata.
5. peatükk. Nõuded õigusnõustamisele, selle korraldamisele ja turundustegevusele
20. paragrahv. Õigusnõustamise keel
Õigusnõustamine toimub eesti ning vajaduse korral inglise ja vene keeles. Veebilehtedel toimub
õigusnõustamine vähemalt eesti (www.juristaitab.ee) ja vene keeles (www.juristaitab.ee/ru).
21. paragrahv. Telefoni teel teenindamine, veebilehed ja juturobot
Paragrahvis sätestatakse õigusnõustamise korraldamisel telefoni teelteenindamise,
veebilehtede ning juturobotiga seonduvad tegevused.
Kohtumisega õigusnõustamise osutamisel tuleb tagada ka abivajaja telefoni teel teenindamine.
Konkursi võitjalt eeldatakse, et telefoni teel teenindamise käigus juhendatakse abivajajat
maksimaalselt 10 minuti jooksul, mis võiks sisaldada näiteks abivajaja õige ametiasutuse poole
suunamist või asjakohaste veebilehtede, nagu www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru,
tutvustamist. Samuti selgitatakse telefoni teel välja, kas küsimus kvalifitseerub
õigusnõustamisele. Telefonikõnede arvu üle tuleb pidada arvestust, kuid telefoni teel
teenindamise puhul ei eeldata konkursi võitjalt abivajaja isikusamasuse tuvastamist, sissetuleku
kohta kinnituse võtmist ja telefonikõnede salvestamist. Telefoni teel teenindatakse tööpäeviti
ajavahemikus 9.00–16.00.
Konkursi võitja tagab veebilehtede sisutekstide haldamise, sealhulgas ajakohase informatsiooni
olemasolu ning veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise lepingus määratud tähtaja
jooksul. Veebilehtede kaudu laekunud küsimustele vastamisel ei eeldata konkursi võitjalt
sissetuleku kohta kinnituse võtmist. Veebilehtede kaudu laekunud küsimustele vastamisel ja
telefoni teel teenindamise puhul ei teki ka õigusnõustaja ja abivajaja vahel kliendisuhet.
Juturoboti arendamise tarbeks kogutakse ja klassifitseeritakse kohtumisega õigusnõustamise
ning telefoni teel teenindamise käigus esitatavaid küsimusi ja vastuseid. Täpsemad tingimused
selleks sätestatakse konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus.
Juhul kui juturoboti vahendusel õigusnõustamiseks korraldatakse konkurss (kas eraldi või koos
mõne teise õigusnõustamise viisiga), kehtestatakse vastavad õigusnõustamise korraldamise
tingimused justiitsministri käskkirjaga. Tegemist on spetsiifilise õigusnõustamise viisiga, mille
puhul on otstarbekas kehtestada nõuded vahetult enne konkursi väljakuulutamist, lähtudes
hetkeolukorrast (olemasolevad eeldused, seatavad eesmärgid, rahastus, asukoht jne).
22. paragrahv. Õigusnõustamise kohad
Kohtumisega õigusnõustamise puhul peab konkursi võitja arvestama praktilise tegevuse käigus
selguva piirkonnas elavate abivajajate õigusnõustamise tegelike vajadustega, tagades
nõustamise vajaduspõhise kättesaadavuse (pakkuma kohtumisega õigusnõustamist) vähemalt
määruses sätestatud 16 linnas üle Eesti, sealhulgas igas maakonna keskuses. Lisaks sätestatakse
eelnõuga nõustamiskoha tähistamise nõue. Kui õigusnõustamine toimub nõustamiskohas
regulaarselt, tuleb nõustamiskoht tähistada alaliselt.
23. paragrahv. Abivajajate registreerimine kohtumisega õigusnõustamisel ja
kliendilepingu sõlmimine
Konkursi võitjal on kohustus tuvastada enne kohtumisega õigusnõustamisega alustamist
abivajaja isikusamasus ning võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku
sissetuleku kohta ja selle kohta, et abivajaja on teadlik Justiitsministeeriumi õigusest kontrollida
tema sissetuleku suurust, nõuda selleks abivajajalt Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi
12 (25)
esitamist ning põhjendatud juhul teha abivajajale ettepanek toetuse tagasimaksmiseks.
Nimetatud kinnitus võib olla ka abivajajaga sõlmitavas kliendilepingus. Sissetuleku suurus on
oluline abivajajate sihtgrupi määramisel. Abivajaja kinnitus selle kohta, et tema taotlusele
eelnenud kvartali keskmine ühe kuu sissetulek jääb kehtestatud piirmäära sisse, põhineb eeskätt
usaldusel ja tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne kohtumisega
õigusnõustamisele registreerumist. Samas võib Justiitsministeerium põhjendatud kahtluse
korral abivajaja sissetuleku suurust hiljem kontrollida ja vajaduse korral teha ka ettepaneku
toetuse tagasimaksmiseks. Konkursi võitja halduskoormuse vähendamise eesmärgil ei pea
nimetatud kinnitus olema esitatud eraldi, vaid vastava punkti võib lisada ka abivajajaga
sõlmitavasse kliendilepingusse.
Eelnõuga sätestatakse, et abivajajaga tuleb enne kohtumisega õigusnõustamist sõlmida ka
kliendileping. Seejärel tasub abivajaja omaosalusmäära, mis on viis eurot kalendriaastas.
Kliendilepingu pikendamiseks järgmiseks kalendriaastaks piisab abivajaja ühekordse
omaosalusmäära tasumisest ja sissetuleku kinnitusest. Kui kinnitus sissetuleku kohta on
abivajajaga sõlmitud kliendilepingus, mida soovitakse pikendada, ja sissetulek ei ületa jätkuvalt
isiku lepingu pikendamise taotlusele eelnenud kvartali keskmist ühe kuu brutosissetuleku
ülemmäära, ei ole eraldi kinnitust sissetuleku kohta vaja esitada.
Lepingu pikendamise kohta tehtud täpsustus ei kehti alaealistele, kuna nad on ühekordse
omaosalusmäära tasumisest vabastatud. Alaealiste puhul tuleb endiselt igaks kalendriaastaks
sõlmida uus kliendileping.
Konkursi võitjale sätestatakse kohustus registreerida kohtumisega õigusnõustamisel abivajaja,
tema kontaktandmed, abivajajaga sõlmitud kliendileping, andmed omaosalusmäära tasumise
kohta, õigusvaldkond, milles teda nõustati, nõustamise kuupäev, nõustamisele kulunud aeg
ning abivajajale õigusnõustamise eest esitatud arved ja Justiitsministeeriumile esitatava
maksetaotluse aluseks olevad arved abivajaja kohta. Eelnimetatu jaoks peab konkursi võitja
tagama kliendihaldustarkvara olemasolu, seal abivajajate andmete registreerimise ning andmete
kaitse ja säilimise. Kliendihaldustarkvara peab võimaldama sõlmitud kliendilepingute ehk uute
klientide ning kliendile ja Justiitsministeeriumile esitatud maksetaotluse aluseks olevate arvete
väljavõtmist kalendrikuu kaupa. Kui määrusega on tagatud arvete registreerimine
Justiitsministeeriumi juurdepääsuga kliendihaldustarkvaras, on maksetaotluste aluseks olevate
andmete kontrollimine võimalik, ilma et konkursi võitja peaks igakordse maksetaotlusega
esitama ka hulga andmeid, sealhulgas isikuandmeid, mis omakorda tagab mõistliku
halduskoormuse maksetaotluste esitamisel. Kliendilepingute registreerimine tagab nii
korrektsuse asjaajamises kui annab ka suuremas pildis ülevaate muutustest nõudluses.
Konkursi võitja tagab kliendihaldustarkvaras Justiitsministeeriumile vaatleja õigustega
juurdepääsu nimetatud andmetele kogu lepingu kehtivuse ajal. Juurdepääs on vajalik toetatud
tegevuse üle järelevalve teostamiseks, sh toetuse väljamaksmiseks edastatud maksetaotluste
kontrollimiseks.
24. paragrahv. Turundustegevus
Paragrahviga sätestatakse konkursi võitjale kohustus planeerida turundustegevust
vastutustundlikult, arvestades sealhulgas proportsionaalselt tegelike vajaduste ja võimalustega
teenuse sihtgrupi teenindamiseks kogu lepinguperioodi vältel.
Teadmine teenuse olemasolust on ühiskonnas levinud ning aeg-ajalt on mõistlik ja vajalik
teenusest teavitamist korrata, kuid tuleb arvestada, et tegemist on riiklikult toetatud teenusega.
Turundustegevus on otsene hoob nõudluse suurendamiseks ja ettevõtlusele on iseloomulik
orienteeritus pidevale kasvule. Riiklikult toetatud teenuse puhul tuleb turundustegevuse
planeerimisel lähtuda ühelt poolt tegelikust eelarvest, aga teisalt teadvustada ka riikliku teenuse
olemusest tulenevat spetsiifikat. Tegemist on üldise nõudega, mis ei piira ettevõtlusvabadust,
kuid annab konkursi võitjale vajaliku raamistiku. Täpsemad tingimused on võimalik sätestada
konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus.
Õigusnõustamisele registreerimisel kogutavaid abivajaja andmeid ei kasutata otseturunduseks.
6. peatükk. Toetuse ulatus, omaosalusmäär, õigusnõustamise tunnitasu määr ja toetuse
väljamaksmine
13 (25)
25. paragrahv. Toetus ja toetuse ulatus
Paragrahvis sätestatakse riigi toetatavaks õigusalaseks esmanõustamiseks eraldatava toetuse ja
selle ulatusega seonduv. Toetuse täpse suuruse kehtestab justiitsminister konkursi
väljakuulutamise käskkirjaga ning toetust makstakse kalendriaastas kokku kuni vastava
piirsumma täitumiseni.
Toetuse eest osutatakse kohtumisega õigusnõustamist kahe tunni ulatuses iga abivajaja kohta
kalendriaastas. Selleks makstakse konkursi võitjale toetust 100 protsendi ulatuses konkursi
võitja taotluses märgitud õigusnõustamise tunnitasu määrast. Eelnõuga nähakse ette, et
konkursi võitja ei või toetatud tegevuse eest nõuda abivajajalt muud tasu või hüve peale
omaosalusmäära (5 eurot).
Abivajaja telefoni teel teenindamise eest eraldi tasu ei maksta. Abivajaja telefoni teel
teenindamine ehk nn klienditeenindus kuulub vältimatult kohtumisega õigusnõustamise
teenuse juurde ning selle hind tuleb konkursi võitjal arvestada kohtumisega õigusnõustamise
tunnihinna sisse.
Veebilehtede haldamise ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise, juturoboti
arendamiseks vajalike küsimuste ja vastuste kogumise ning klassifitseerimise ja juturoboti
vahendusel õigusnõustamise osutamise eest makstakse konkursi võitjale toetust kalendriaastas
kokku kuni konkursi väljakuulutamise käskkirjas märgitud piirsumma ulatuses.
Kehtib põhimõte, et toetuse suurus kalendriaastas on fikseeritud ning teenuse mahtude ja töö
teostamiseks planeeritud eelarve ületamisel täiendavaid kulutusi ei hüvitata. Juhul kui konkursi
võitja kokkulepitud eelarvet ületab, tuleb olla valmis katma lisakulu omavahenditest.
26. paragrahv. Omaosalusmäär
Omaosalus on sätestatud selleks, et tagada riigieelarve vahendite otstarbekas kasutamine,
vältimaks toetatud tegevuse tahtmatut või tahtlikku koormamist. Omaosaluse tasumise
kohustus paneb abivajaja mõtlema, kas õigusnõustamise vajadus on vältimatu ning kas isik
tõesti soovib õigusnõu saada ja endale broneeritavat võimalust kasutada. Hinnanguliselt 10%
teenusele registreerunud uutest klientidest ütleb siiski kohtumisega õigusnõustamiseks
eelnevalt kokkulepitud aja üles. Muudatus annab lisatagatise konkursi võitjale planeerida
efektiivsemalt aega kohtumisega õigusnõustamiseks, mis omakorda aitab kaasa, et abivajaja
pääseb kiiremini teenust kasutama. Juhul kui kalendriaastas ei jõuta teenust osutada, kandub
makstud omaosalusmäär ettemaksuna üle järgmisse kalendriaastasse.
Omaosalusmäär on 5 eurot abivajaja kohta kalendriaastas. Alaealised vabastatakse igakordsest
5 euro suuruse omaosalustasu tasumisest, kuna nende puhul on tegemist ühiskonna nõrgemate
liikmetega, kellel eelduslikult puudub igasugune sissetulek.
Kui abivajajal, kes pole alaealine, puuduvad vahendid omaosalusmäära ning vajadusel ka
konkursi võitja poolt taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra
tasumiseks, tagab konkursi võitja abivajajale riigi õigusabi puudutavate selgituste andmise ning
abistab riigi õigusabi saamiseks vajalike dokumentide täitmisel ilma selle eest tasu võtmata.
Nimetatud tegevuse eest ei maksta ka toetust määruse § 25 lõike 1 alusel (kaks abivajajale tasuta
ning riigi eelarvest hüvitatavat õigusnõustamise tundi) ning abivajajat tuleb abistada konkursi
võitja omavahenditest. Samasugusel põhimõttel toimub abivajaja abistamine ka juhul, kui
kohus edastab isiku nõusolekul riigi õigusabi taotluse nõuetekohaseks esitamiseks konkursi
võitjale (RÕS § 12 lõike 8 alusel).
Varem võis konkursi võitja võtta riigi õigusabi puudutavate selgituste andmise ning abistamise
eest riigi õigusabi saamiseks vajalike dokumentide täitmisel omaosalusmäära 5 eurot. Eelnõuga
sellist võimalust ette ei nähta. Abivajaja, kellel puuduvad rahalised vahendid, tuleb suunata riigi
õigusabi saama ning vajaduse korral teda abistada tasuta dokumentide koostamisel. Juhul kui
abivajaja on omaosalusmäära tasunud ning vajadus riigi õigusabi järele selgub kohtumisega
õigusnõustamise käigus, siis juba makstud tasusid abivajajale ei tagastata. Konkursi võitjalt
eeldatakse riigi õigusabi järele vajaduse väljaselgitamist siiski esmajärjekorras.
Lisaks sätestatakse eelnõuga, et kokkulepitud ajal kohtumisega õigusnõustamisele, sealhulgas
14 (25)
videosilla või telefoni teel õigusnõustamisele, ilma mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral
tasub abivajaja enne kohtumisega õigusnõustamist konkursi võitjale omaosalusmäära uuesti.
Mõistliku etteteatamise korral omaosalusmäära uuesti tasuma ei pea. Sellise etteteatamise
tähtaja saab konkursi võitja leppida kokku kliendilepingus (näiteks 24 tundi).
27. paragrahv. Õigusnõustamine alates kolmandast tunnist ja abivajaja teavitamine
Juhtudeks, kui õigusnõustamise vajadus on suurem kui kaks tundi, sätestatakse konkursi
võitjale kohustus jätkata abivajaja õigusnõustamist konkursi võitja taotluses märgitud tunnitasu
määra eest vähemalt järgneva kolme tunni ulatuses kalendriaastas ja lapse õigusi puudutavates
perekonnaasjades vähemalt järgneva kümne tunni ulatuses kalendriaastas.
Kaks esimest tundi on abivajajale tasuta (toetust makstakse 100 protsendi ulatuses konkursi
võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast), tasuda tuleb üksnes
omaosalusmäär 5 eurot ning teenuse saamisega märkimisväärseid kulutusi ei kaasne. Edasi
tuleb õigusnõustamise eest maksta vastavalt konkursi võitja taotluses pakutud kohtumisega
õigusnõustamise tunnitasu määrale ning seega olla valmis ka kulutusteks. Lapse õigusi
puudutavates perekonnaasjades on lubatud ka abivajaja kohtus esindamine. Seetõttu on
nimetatud valdkonnas ette nähtud ka suurem arv soodushinnaga tunde. Eelduslikult on
lihtsamates kohtuasjades võimalik tagada nii abivajaja esindamine kuni kohtulahendi
saamiseni.
Eeltoodu eesmärgiks on tagada, et keerukamates asjades õigusnõustamisel tunnihind pärast
kahe tunni täitumist hüppeliselt ei tõuseks (advokaadi tund maksab alates 110 eurost, millele
lisandub käibemaks) ning abivajaja õiguslik küsimus saab läbi vaadatud ning vajalik nõu antud
või dokument koostatud abivajaja soovi korral ka siis, kui esimese kahe tunniga seda teha ei
jõuta (eeldab siiski abivajaja valmisolekut õigusnõustamise eest maksta). Riigi õigusabi
andmine otsustatakse riigi õigusabi seaduse sätete järgi.
Lisaks sätestatakse konkursi võitjale kohustus teavitada abivajajat sellest, kui täituvad kaks
esimest õigusnõustamise tundi ning kolm või kümme järgnevat õigusnõustamise tundi. Samuti
tuleb abivajajat teavitada järgneva kolme või kümne õigusnõustamise tunni puhul rakenduvast
tunnitasu määrast. Teavitada tuleb iga kord enne õigusnõustamise osutamise jätkamist.
Praktikas on esinenud juhtumeid, kus isik ei suuda tasuda riigi toel pakutava õigusnõustamise
eest omaosalust või soodsat (pakkumises märgitud) tunnitasu määra, jäädes konkursi võitjale
võlgu, mis omakorda tekitab riigile soovimatu olukorra. Abivajaja võib just seetõttu sattuda
makseraskustesse, millega kaasneb täitemenetluse risk. Eelnõuga ettenähtud teavitamine
teenuse kõige soodsama etapi läbimisest aitab abivajajal hinnata oma rahalisi võimalusi ja teha
teadlik otsus teenusega jätkamiseks. Vajaduse korral suunatakse abivajaja saama riigi õigusabi.
28. paragrahv. Toetuse väljamaksmine
Toetus õigusnõustamise eest makstakse välja maksetaotluste alusel.
Maksetaotlus kohtumisega õigusnõustamise eest esitatakse kuni kaks korda kuus. Paragrahvis
sätestatakse Justiitsministeeriumi õigus kontrollida maksetaotluse aluseks olevate andmete
õigsust ja määruse §-s 23 nõutavate andmete korrektsust kliendihaldustarkvaras. Samuti on
sätestatud tähtaeg Justiitsministeeriumile maksetaotluse menetlemiseks – kuni kümme
tööpäeva, mida võib vajadusel veel kümme tööpäeva pikendada.
Kehtiva määruse kohaselt on konkursi võitjal kohustus lisada maksetaotlusele iga õigusnõu
saanud abivajaja ees- ja perekonnanimi, nõustamiskuupäev, nõustatud õigusvaldkond ja
nõustamisele kulunud aeg. Praktikas on maksetaotlus seotud kliendihaldustarkvaraga ning iga
esitatud arvega on seotud konkreetset klienti puudutav informatsioon. Vastav teave on
Justiitsministeeriumile kättesaadav, sh tuleb eelnõu kohaselt registreerida
kliendihaldustarkvaras ka kliendileping ning arved. Kuna Justiitsministeeriumil on eelnõu
kohaselt ka edaspidi juurdepääs kliendihaldustarkvarale, mis vajaduse korral võimaldab
maksetaotlusi kontrollida, ei ole nimetatud lisainformatsiooni esitamine dubleerivalt vajalik.
Andmete kättesaadavus otseallikast vähendab oluliselt konkursi võitja halduskoormust
maksetaotluste esitamisel.
15 (25)
Veebilehtede haldamise ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise, juturoboti
arendamiseks vajalike küsimuste ja vastuste kogumise ning klassifitseerimise ja juturoboti
vahendusel õigusnõustamise osutamise eest makstakse toetust maksetaotluse alusel ühe
maksena kogu kalendriaasta kohta taotluses esitatud pakkumises märgitud piirsumma ulatuses.
29. paragrahv. Toetuse väljamaksmisest keeldumine
Paragrahvis sätestatakse olukorrad, millal Justiitsministeerium võib toetuse väljamaksmisest
keelduda.
Juhul kui kontrolli tulemusena selgub, et kliendihaldustarkvaras puuduvad vajalikud andmed
(vt määruse § 23) või andmed ei ole õiged, on Justiitsministeeriumil esmalt õigus nõuda
konkursi võitjalt vea parandamist. Kui seda ei tehta kahe nädala jooksul, võib
Justiitsministeerium keelduda vastava toetuse osa väljamaksmisest. Samuti on
Justiitsministeeriumil õigus tagasi nõuda või tasaarveldada ebaõigete või puudulike andmete
alusel tehtud väljamaksed.
Võrreldes kehtiva määrusega sätestatakse eelnõus uus tingimus – toetust ei pruugita maksta ka
ebakvaliteetse õigusabi eest.
Sellisel juhul, kui ebakvaliteetse õigusabi osutamine tuvastatakse, otsustab Justiitsministeerium
juhtumipõhiselt toetuse vastava osa väljamaksmisest keeldumise, tagasinõudmise või
tasaarvestamise. Selle, kui suurt osa toetusest konkreetse juhtumi puhul ei ole põhjendatud
maksta, otsustab Justiitsministeerium juhtumipõhiselt, arvestades juhtumi asjaolusid. Riigi
toetuse maksmine ebakvaliteetse õigusabi eest ei ole põhjendatud.
Õigusabi kvaliteedi kohta laekuvaid kaebusi ei ole praktikas võimalik kindlasti täielikult
välistada, kuid pöördumise saamisel võib Justiitsministeerium selgitada välja juhtumi asjaolud.
Kui seejuures selgub, et õigusabi kvaliteet on küsitav, siis on põhjendatud täiendav asjaolude
uurimine ning vajaduse korral ka otsustamine, millises ulatuses ei ole toetuse väljamaksmine
konkreetsel juhul põhjendatud. See säte puudutab üksnes riigi poolt konkursi võitjale makstavat
toetust. Abivajaja võimalikud rahalised nõuded teenuse osutaja vastu esitatakse üldises korras
ning ilma Justiitsministeeriumi kaasamata.
7. peatükk. Aruandlus ja andmed
30. paragrahv. Aruandlus
Eelnõuga sätestatakse, mis ajaks hiljemalt peab konkursi võitja aruande esitama ja milliseid
andmeid peab aruanne sisaldama. Aruanne annab statistilise ülevaate õigusnõustamise ja selle
vajaduse kohta, mis omakorda võimaldab vajaduse korral teha toetatava tegevuse korraldamises
muudatusi.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga sätestatakse eelnõus täiendavate andmete loetelu, mida
aruandluse käigus esitada tuleb.
Näiteks tuleb esitada teave õigusnõustamise keele, telefoni teel õigusnõustamist saanud
abivajajate arvu, veebilehtede sisutekstide haldamise ja veebilehtede kaudu esitatud
küsimustele vastamise ning turundustegevuse ja teavitustöö kohta kalendriaastas.
Muudatusega on tagatud muu hulgas ülevaate saamine esmase õigusnõustamise vajadustest eri
keelt kõnelevate sihtgruppide kaupa. Ülevaade turundustegevuse ja teavitustöö ulatusest
võimaldab veenduda, et need tegevused on planeeritud ja teostatud piisaval määral ning
vastutustundlikult. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei tule vastavat aruande osa esitada.
31. paragrahv. Andmete üleandmine
Paragrahvis sätestatakse konkursi võitjale kohustus anda määruse § 23 lõikes 3 nimetatud
andmed Justiitsministeeriumile üle 10 päeva jooksul elektrooniliselt ja masintöödeldaval kujul
andmekandjal. Täiendavad andmekaitsetingimused on sätestatud andmetöötluse lepingus.
Õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus juturoboti arendamiseks vajalikus
16 (25)
ulatuses ja viisil kogutud ning klassifitseeritud küsimused ja vastused annab konkursi võitja
Justiitsministeeriumile üle 30 päeva jooksul vastava taotluse saamisest või koos kalendriaasta
kohta esitatava aruandega.
8. peatükk. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse
parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord
32. paragrahv. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse
parandamine
Varem justiitsministri käskkirjaga kehtestatud erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise
konkursi tingimused ja toetuse jagamise kord sätestatakse eelnõu kohaselt määruses. Tegemist
on isikutega, kelle puhul võib olla vajadus täiendava õigusnõustamise järele. Näiteks ei ole
sihtgrupile kohtumisega õigusnõustamise või teistel õigusnõustamise viisidel pakutav teenus
mugavasti kättesaadav või piisav. Seetõttu jagatakse erivajadustega isikute ja eakate
õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetust ka eraldi. Ka kõnealuse teenuse puhul
on kohtus esindamine piiratud, sealhulgas kohtudokumendi esitamine (välja arvatud lapse
õigusi puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine), kuid
toetust makstakse muu hulgas sihtgrupi õigusnõustamisest teavitamiseks ning abistamiseks
igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel.
33. paragrahv. Erivajadusega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse
parandamiseks antava toetuse jagamise konkurss ja leping
Paragrahvis sätestatakse erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse
parandamiseks antava toetuse jagamise konkursi korraldamise kord. Samuti käsitletakse
lepingu sõlmimist konkursi võitjaga.
Konkurss kuulutatakse välja justiitsministri käskkirjaga. Konkursi võib välja kuulutada, et
jagada toetust ühe või mõlema sihtgrupi (erivajadustega isikud ja eakad isikud)
õigusnõustamiseks.
Kõiki kvalifitseerunud taotlusi hinnatakse ja võrreldakse omavahel, arvestades nende mõjusust
taotlustes määruse § 34 lõike 2 punktide 2–15 kohta esitatud andmete alusel (vt § 34 selgitust).
Hindamisel arvestatakse, kuivõrd on praegu erivajadustega isikute või eakate sihtgrupi
juurdepääs nõustamisele raskendatud ning mil määral aitaks taotleja pakutav nõustamine
kehtivat olukorda paremaks muuta. Mõjusamaks hinnatakse taotlused, mille mõju on
konkreetsele erivajadustega isikute või eakate sihtgrupile suurem. Kuivõrd tegemist on
õigusalase esmanõustamise raames ette nähtud täiendava võimalusega õigusnõustamise
osutamiseks kõnealusele sihtgrupile, on oluline veenduda, et taotleja pakutav nõustamine
lähtub sihtgrupi vajadustest ja toetuse eest suudetakse olemasolevat olukorda positiivses suunas
mõjutada.
34. paragrahv. Nõuded taotluse esitajale ja taotlusele erivajadustega isikute ja eakate
õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks korraldataval konkursil osalemiseks
Paragrahvis loetletakse nõuded erivajadusega isikute ning eakate õigusnõustamise
kättesaadavuse parandamiseks korraldataval konkursil osalejale ning esitatavale taotlusele.
Konkursil saab osaleda erivajadustega isikute või eakate üleriigiline esindusorganisatsioon, kes
on registreeritud asjakohases Eesti registris ning tegutsenud vähemalt kaks aastat. Nimetatud
esindusorganisatsiooni suhtes ei tohi taotluse esitamise päeva seisuga olla algatatud
likvideerimis- ega pankrotimenetlust, ta ei tohi olla pankrotis ning ta on esitanud MKS § 14
lõikes 5 nimetatud tõendi maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga
ning kinnitanud, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusejärgne
tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates konkursi väljakuulutamisest.
Konkursile taotluse esitamise korral peab taotleja arvestama, et erivajadustega isikute puhul on
tegemist sihtgrupiga, kellel on spetsiifilised vajadused ja harjumused. Sihtgrupp on harjunud
pöörduma endale harjumuspärase keskkonnaga kohtadesse ning nende nõustamiseks on vajalik
oma oskusteave, juurdepääsuks sobivad ruumid, koostöö viipekeeletõlkidega jm.
17 (25)
Muu hulgas tuleb taotluses esitada sihtgrupi kirjeldus ja nõustavate isikute koguarv
kalendriaasta kohta, kirjeldus, mil määral on sihtgrupil juurdepääs nõustamisele raskendatud
ning sihtgrupi spetsiifiliste vajadustega arvestamise kirjeldus, sh kuidas tagatakse
erivajadustega isikute puhul sihtgrupi nõustamine harjumuspärases keskkonnas ning
nõustamiseks vajaliku juurdepääsuga ruumides. Samuti tuleb esitada teave nõustajate ja nende
kvalifikatsiooni ning taotleja enda varasema kogemuse kohta toetatava tegevuse elluviimisel.
Ühtlasi sätestatakse mitme taotluse esitamisel rakenduv arvestuse kord ning viidatakse, et
taotluse esitamisele ja esitamise tähtajale kohaldatakse §-s 19 sätestatud korda (vt § 19
selgitust).
35. paragrahv. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse
parandamiseks jagatava toetuse saaja aruandlus
Eelnõuga sätestatakse, et erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse
parandamiseks antava toetuse saaja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15.
jaanuariks ülevaate eelmisel kalendriaastal osutatud õigusnõustamise, selle korraldamise,
õigusnõustamisest teavitamise ning kantud kulude kohta. Nimetatud aruandes ei esitata
isikuandmeid, vaid üksnes täpsema ülevaate saamiseks vajalik statistika, kirjeldus ning kulude
aruanne.
9. peatükk. Rakendussätted
36. paragrahv. Enne määruse jõustumist sõlmitud lepingud
Eelnõuga sätestatakse, et enne 2021. aasta 1. veebruari konkursi võitjaga sõlmitud lepingutele
kohaldatakse kuni 2021. aasta 31. jaanuarini kehtinud määrust.
37. paragrahv. Määruse kehtetuks tunnistamine
Kõnesoleva paragrahviga tunnistatakse kehtiv määrus „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja
õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise
tingimused ja kord“ kehtetuks.
38. paragrahv. Määruse jõustumine
Eelnõuga nähakse ette, et määrus jõustub 1. veebruaril 2021. aastal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kavandatav muudatus 1 – õigusnõustamisele esitatavad nõuded ja toetuse ulatus
Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse õigusnõustamise sihtgrupile, õigusnõustamisele ja
selle korraldamisele, abivajaja registreerimisele kohtumisega õigusnõustamisel, toetusele ja
toetuse ulatusele ning abivajaja omaosalusmäärale seatud nõudeid.
Muudatused on järgmised:
Riigieelarvest toetatava õigusalase esmanõustamisega ei ole edaspidi hõlmatud abivajaja
kohtus esindamine, sh kohtudokumendi koostamine (välja arvatud lapse õigusi puudutavad
perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine).
Sätestatakse nõue, et konkursi võitja tagab õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise
käigus esitatud küsimuste ja vastuste kogumise ning klassifitseerimise juturoboti arendamiseks
vajalikul ulatuses ja viisil.
Määratakse kindlaks, et konkursi võitja sõlmib enne kohtumisega õigusnõustamist abivajajaga
kliendilepingu, milles võib sisalduda ka abivajaja kinnitus sissetuleku kohta ning kinnitus selle
kohta, et Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida abivajaja sissetuleku suurust, nõuda
abivajajalt Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi esitamist ning põhjendatud juhul teha
abivajajale ettepanek toetuse tagasimaksmiseks. Samuti põhimõte, et kliendilepingu
18 (25)
pikendamiseks järgmiseks kalendriaastaks piisab abivajaja omaosalusmäära tasumisest koos
kinnitusega sissetuleku kohta (mis sisaldub kliendilepingus või esitatakse eraldi).
Täiendatakse nende andmete loetelu, mille konkursi võitja peab kliendihaldustarkvaras
registreerima, kaitse ja säilitamise tagama, Justiitsministeeriumile reaalajas juurdepääsu
võimaldama ning kui leping lõpeb, need Justiitsministeeriumile üle andma, lisades loetelusse
kliendilepingu abivajajaga ning abivajajale esitatavad arved ja Justiitsministeeriumile esitatava
maksetaotluse aluseks olevad arved.
Seoses kohtus esindamise piiramisega vähendatakse riigi toetatavate tundide arvu viielt kahele,
ühtlasi vähendatakse seitsme tunni võrra tunde, mille jooksul tuleb konkursi võitjal pärast
toetatud kahe õigusnõustamise tunni täitumist veel abivajajale konkursi võitja taotluses
märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest õigusnõustamist osutada (jääb
kolm tundi). Erandina osutatakse õigusnõustamist pikemalt lapse õigusi puudutavates
perekonnaasjades – kuni kümne tunni ulatuses.
Sätestatakse põhimõte, et esimese kahe kohtumisega õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas
makstakse 100 protsenti konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise
tunnitasu määrast.
Täpsustatakse omaosalusmääraga seonduvat, määrates, et juhul, kui teenust ei jõuta osutada,
kandub makstud omaosalusmäär üle järgmisse kalendriaastasse ning kui abivajaja ei ilmu ilma
mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal kohtumisega õigusnõustamisele ega ole sellest mõistliku
aja jooksul ette teatanud, tuleb omaosalusmäär tasuda uuesti.
Sätestatakse põhimõte, et konkursi võitja teavitab abivajaja kahe esimese tasuta
õigusnõustamise tunni ja kolme või kümne järgneva konkursi võitja taotluses märgitud
tunnitasu eest osutatud tunni täitumisest, et tagada abivajajale parem ülevaade võimalikest
järgnevatest rahalistest väljaminekutest, kui otsustatakse teenuse kasutamist jätkata.
Märgitakse ära konkursi võitja vastutustundliku turundustegevuse põhimõte.
I sihtrühm: konkursil osalejad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja
ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja
töökorraldusele; halduskoormus
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Äriregistris on registreeritud 269 advokaadibürood ja 326 õigusbürood4 (õigusbüroode hulgas
on ka mõned advokaadibürood, kes on varem olnud õigusbürood, kuid infosüsteem ei võimalda
andmeid vastavalt eristada). Eelduslikult on tegemist sihtrühmaga, kelle hulgas on
potentsiaalsed konkursil osalejad. Kavandatavate muudatustega kaasnevat mõju sihtrühmale ei
saa tervikuna pidada oluliseks.
Kohtus esindamise piiramisel õigusalase esmanõustamise osutamisel ei ole sihtgrupile olulist
mõju. Konkurss korraldatakse õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks, mistõttu ei
muuda kohtus esindamise piiramine (v.a lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu
kiirmenetluse avalduse esitamine) teenuse osutamise peamist eesmärki. Ühtlasi vähendatakse
oluliselt ka tundide arvu (7 tunni võrra), mille jooksul on konkursi võitja kohustatud taotluses
märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest osutama abivajajale teenust pärast
toetatud kahe tunni täitumist. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, kus
konkursi võitjal on kohustus taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra
eest osutada abivajajale teenust peale esimese kahe riigi toetatud tunni täitumist veel kümne
tunni jooksul. Muudatuse mõju võib sihtgrupile pidada seega kokkuvõtvalt pigem positiivseks,
kuna konkursi võitja rahaline panus teenuse finantseerimisse väheneb.
Konkursivõitja kohustus sõlmida abivajajaga kliendileping ning kliendihaldustarkvaras
kohustuslikult registreeritavate (säilitatavate ja lepingu lõppemisel Justiitsministeeriumile üle
antavate) andmete hulga suurendamise näol on tegemist praeguse hea praktika kinnistamisega,
mis ei tõsta halduskoormust. Vähesel määral suurendab halduskoormust lisanduv kohustus
teavitada abivajajat kahe esimese (tasuta või soodsaima) nõustamistunni täitumisest. Samas
väheneb meetme tõttu eelduslikult ka võlgnevuste osakaal, mistõttu on lõplik mõju pigem
positiivne. Samuti avaldab positiivset mõju abivajaja vastutustundlikku käitumist soodustav
muudatus, mille kohaselt tuleb omaosalusmäär tasuda uuesti, kui kohtumisega
4
Andmed äriregistrist (17.06.2020)
19 (25)
õigusnõustamisele jäetakse ilma mõjuva põhjuseta tulemata. Muudatus annab konkursi võitjale
kindluse oma tegevuse efektiivseks planeerimiseks.
Osaliselt suurendab halduskoormust nõue, et konkursi võitjal on kohustus koguda
õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimused ja vastused ning
klassifitseerida juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil. Tegemist on tulevikku
suunatud ning teenuse nüüdisaegsena hoidmiseks vajaliku tegevusega. Samas on konkursi
võitjal võimalik protsesside läbimõtlemisel halduskoormust optimeerida. Nimetatud tegevuse
eest on ette nähtud ka toetus, mille suuruse ulatuses saab konkursil osaleja vastava pakkumise
teha.
Samuti võib sihtrühmale positiivseks pidada nende sätete kehtetuks tunnistamise mõju (kehtiv
määrus tunnistatakse kehtetuks), mis võimaldasid Justiitsministeeriumil igal ajal ümber jagada
konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunde linnade ja
nõustamiskohtade vahel ning pidada kalendriaasta piirsumma arvestust kvartalite kaupa.
Õigusnõustamisele esitatavate nõuete ja toetuse ulatuse muutmise mõju ulatus sihtrühmale on
väike, teenust osutatakse jätkuvalt esmaseks ja kiireks õigusnõustamiseks ning vajadus teenuse
järele on endiselt suur5, st sihtgrupi huvi konkursil osalemise vastu ei peaks muudatuste tõttu
eelduslikult vähenema. Tõenäoliselt ei mõjuta muudatused ka õigusteenuste turu tasakaalu.
II sihtrühm: riigi õigusabi andvad advokaadid
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja
ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja
töökorraldusele
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Muudatus, mille kohaselt piiratakse edaspidi abivajaja kohtus esindamist (va lapse õigusi
puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine), muudab teenuse
pakkumise fokuseeritumaks esmasele ja kiirele õigusnõustamisele. Muudatuse mõjul võib
suurendada riigi õigusabi taotlejate arv. RÕA osutatakse aga jätkuvalt konkreetsele sihtgrupile,
kellele riik on vastava toetuse ette näinud, sh eraldanud selleks ka rahalised vahendid.
Eesti Õigusbüroo OÜ6 (edaspidi ka EÕB) poolt esindatavaid kohtuasju (uued sissetulnud
kohtuasjad) oli perioodil 2018–2019 ca 11257. RÕA osutati samal perioodil kokku 26 302
korda8. Ajavahemikul 2018–2019 osutas EÕB teenust ca 20 000 kliendile, millest kohtuasjad
moodustasid eelduslikult 5-6%. Arvestades, et ligikaudu 600 tsiviilasja kalendriaastas
(hoolimata üldisest tsiviilasjade arvu tõusust) on riigi õigusabis vähem võrreldes 2016. aastaga9,
võib eeldada, et senine riigi toetatud õigusnõustamine on vähendanud riigi õigusabisse jõudvate
asjade arvu ning ka vastavat kohtuasjade osakaalu selles. Olukord võib muudatuse tulemusena
uuesti muutuda. Kuivõrd kohtumenetlused on sageli pikad, ei ole siiski välistatud, et riigi
toetatud õigusnõustamise tundide täitumisel liiguvad rahaliselt vähekindlustatud isikud ka
praegu saama riigi õigusabi. RÕA osutamisele on spetsialiseerunud umbes 100 advokaati, kes
tegelevad aastas keskmiselt 130 RÕA-asjaga.
Seega võib muudatuste tulemusena vähesel määral toimuda potentsiaalsete klientide
(abivajajate) liikumine kas riigi õigusabi taotlema (sissetulek ei võimalda turutingimustel
õigusteenust hankida) või turutingimustel õigusteenust ostma ning riigi õigusabi taotluste arv
võib sellest tulenevalt suureneda. RÕA osutav advokaat võib aga osutada õigusnõustamist ka
koostöös konkursi võitjaga ning sel viisil oleks võimalik ressursse säästlikult kasutada –
advokaat saab samas asjas kohtus esindamisega jätkata, kui kohus määrab ta abivajaja taotluse
alusel riigi õigusabi osutama.
Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et olulist mõju, mida tuleks õigusnõustamisele esitatavate
5
2018. aastal osutati riigi toetatud õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks korraldatud konkursi võitja poolt
õigusnõustamist kokku 18 372,4 tundi ja 2019. aastal 26 056 tundi.
6
OÜ HUGO end ärinimi
7
Eri numbriga kohtuasjad, mille hulgas võib olla mitu sama isikuga seotud kohtuasja.
8
Sealhulgas RÕA esmatasand, mis on samuti seotud kohtuasja numbriga.
9
Periood enne määruse alusel sõlmitud konkurssi, mille tulemusena sõlmiti 2017. a konkursi võitjaga leping.
20 (25)
nõuete ja toetuse ulatuse muutmisega seonduvalt täiendavalt analüüsida, advokaatidele ei
kaasne.
III sihtrühm: potentsiaalsed õigusteenuse vajajad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – leibkondade toimetulek ja
majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
2018. aastal osutati konkursi võitja poolt teenust kokku 9320 ja 2019. aastal 11 586 abivajajale.
Teenuse sihtgrupi vajadus õigusteenuse järele varieerub (kogu sihtgrupp ei vaja pidevat
õigusabi).
Kohtus esindamise piiramine õigusalase esmanõustamise raames, välja arvatud kohtus
esindamine lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse
esitamine, võib sihtgrupile avaldada vähest ebasoovitavat mõju. Samas tuleb arvestada, et RÕA
on rahaliselt vähekindlustatud isikute jaoks jätkuvalt olemas.10 Vähendades nende
õigusnõustamise tundide arvu, mida abivajaja sai tasuta või soodsa hinnaga kasutada, võib see
samuti avaldada sihtgrupile vähest ebasoovitavat mõju. Praeguse praktika kohaselt on aga
keskmiselt õigusnõustamisele kuluv aeg abivajaja kohta u 2,2 tundi. Seega valdavalt on
võimalik anda abivajajale õigusnõu esimese 100 protsendi ulatuses toetatud kahe
õigusnõustamise tunni jooksul. Seejärel osutatakse abivajajale õigusnõustamist järgneva kolme
või kümne tunni jooksul konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise
tunnitasu määra eest. Arvestades, et abivajaja jaoks on oluline pääseda teenust saama kiiresti,
et saada asjakohast õigusnõu võimalikult kohe pärast probleemide ilmnemist, on teenuse
fookuse suunamine kohtueelsele nõustamisele siiski eesmärgipärane ja pikemas perspektiivis
pigem sihtgrupile soodsa mõjuga. Ka tuleb arvesse võtta, et kohtus esindamine lapse õigusi
puudutavates perekonnaasjades ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine
õigusnõustamise raames on jätkuvalt lubatud.11 Alates 1. maist 2020. a muutis
Justiitsministeerium abivajaja omaosalusmäära selliselt, et ka hetkel on abivajaja jaoks tasuta
(5 euro suuruse omaosalusmäära tasumisel) kaks esimest õigusnõustamise tundi ning
õigusnõustamisega jätkamisel on vaja tasuda 40 eurot (konkursi võitja taotluses märgitud
kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr). Seega seisneb reaalne muutus tundide arvus,
mille jooksul on abivajajal õigus saada soodsama tunnihinnaga õigusnõustamise jätkamist
keerukamate juhtumite korral. Viit tundi abivajaja kohta õigusalase esmanõustamise raames
ilma kohtu esinduseta võib pidada piisavaks (muu hulgas aitab välistada teenusega venitamist).
Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades on abivajajal lisaks kahele tasuta tunnile kasutada
10 soodsa hinnaga (konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu)
tundi ehk kokku 12 tundi.
Muudatus, mille tulemusena tuleb abivajajal tasuda omaosalusmäär uuesti, kui ta jätab ilma
mõjuva põhjuse ja mõistliku etteteatamisajata kohtumisega õigusnõustamisele ilmumata, on
distsiplineeriva iseloomuga. Selle mõju on sihtgrupil võimalik vastutustundliku käitumisega
vältida.
Asjaolu, kui konkursi võitja teavitab kahe esimese õigusnõustamise tunni täitumisest ning
kolme või kümne järgneva soodsa hinnaga tunni täitumisest, on abivajaja jaoks positiivne
muudatus. See võimaldab veel kord oma rahalised võimalused läbi mõelda ning otsustada, kas
õigusnõustamise teenust jätkuvalt kasutada on taskukohane. Vajaduse korral on abivajajal
võimalus taotleda riigi õigusabi.
Kokkuvõtvalt on mõju ulatus vähene. Potentsiaalse abivajaja igapäevaelus muudatusi ei toimu,
samuti puudub vajadus muutustega kohanemiseks.
Õigusnõustamisele esitatavate nõuete ja toetuse ulatuse muutmisega seotud muudatustel ei ole
sihtrühma jaoks olulist mõju, mis vajaks täiendavat analüüsi.
10
EÕB aastaaruannete kohaselt osutati õigusnõustamist RÕA valdkonnas (RÕS) 2018. a kolmel korral ja 2019. a ühel korral.
11
OÜ HUGO andmetel oli 2020. a detsembris pooleli 97 lapse õigusi puudutavat kohtuasja; EÕB aastaaruannete kohaselt osutati
õigusnõustamist võlaõiguse valdkonnas 2018. a 2957 korral ja 2019. a 3030 korral.
21 (25)
Kavandatav muudatus 2 – konkursi osalemise ja konkursi läbiviimise nõuded
Eelnõuga muudetakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga konkursi väljakuulutamise, taotluse
esitamise ja esitamise tähtaja, taotlejale ja taotlusele esitatavate nõuete, taotluse
kvalifitseerimise, taotluse hindamise ja võrdlemise, lepingu ja konkursi võitjaga lepingu
sõlmimise nõudeid ning sätestatakse regulatsioon lihtsustatud korras konkursi korraldamise
kohta.
Muudatused on järgmised:
Konkursi võib muudatuse kohaselt välja kuulutada nii õigusnõustamiseks ühel (varasem
regulatsioon) kui ka mitmel määruses nimetatud viisil (kohtumisega õigusnõustamine,
veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamine ja õigusnõustamine juturoboti vahendusel),
Välistamaks ebareaalselt madala tunnihinnaga pakkumisi, nimetatakse konkursi
väljakuulutamise käskkirjas minimaalne õigusnõustamise tundide arv toetataval perioodil,
mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolu korral nõustamine tagada.
Konkursi teates avaldatakse informatsioon, et sõlmitava lepingu perioodil võib
Justiitsministeerium teha konkursi võitjale ettepaneku kasutada kohtumisega
õigusnõustamiseks riigimaja ja kohtu ruume, samuti märge, et Justiitsministeeriumil on õigus
konkurss igal ajal nurjunuks tunnistada.
Täpsustatakse, et Justiitsministeerium võib taotluse esitamise tähtaega pikendada konkursi
tähtaja jooksul.
Taotluses tuleb teha pakkumine, kui palju tunde ja millises õigusvaldkonnas kohtumisega
õigusnõustamist ollakse valmis kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle eest toetust
või abivajajalt tasu.
Taotluses esitatud pakkumises, mitmel päeval nädalas konkreetses linnas ja pakkumises
märgitud nõustamiskohas kohtumisega õigusnõustamist osutatakse, tuleb esitada ka ülevaade,
mitme õigusnõustaja poolt on nõustamiskohtade teenindamine piirkondlikult tagatud.
Taotluses tuleb esitada pakkumine õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus
esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning
klassifitseerimise toetuse suuruse kohta.
Taotluses tuleb esitada pakkumine juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suuruse
kohta.
Taotlusega koos tuleb esitada kinnitus, et õigusnõustajad on nõus projektis osalema, samuti
projektiplaan taotleja poolt korraldatava õigusnõustamise teavitustöö kava ning kirjeldusega
linnade ja nõustamiskohtade kaupa ning kliendihaldustarkvara ja nõustamiskohtade
kirjeldusega.
Taotlusega tuleb esitada kinnitused taotleja käibe kohta (viimase kolme aasta käibe summa on
minimaalselt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot; ühispakkumise korral kehtivad
nõuded iga taotleja käibele 25 protsendi ulatuses), maksuvõla kohta (esitatakse MKS § 14 lõikes
5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning
kinnitus, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusejärgne
tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates konkursi väljakuulutamisest), korras
raamatupidamise kohta ning selle kohta, et asutaja, osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja
esindusõiguslik isik ei ole kriminaalkorras karistatud ning Tartu Maakohtu registriosakonnale
on esitatud majandusaasta aruanded ja äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on
makstud.
Taotluses tuleb ka kinnitada, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja
ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi
mainet, ning anda nõusolek Justiitsministeeriumile järelepärimiseks riigi infosüsteemides.
Eelnõus sätestatakse vastavalt taotlejale ja taotlusele esitatud nõuete kohta tehtud muudatustele
ka täiendatud taotluse kvalifitseerimise nõudeid.
Täpsustatakse, et taotluse kvalifitseerimise ajal võidakse taotlejalt vajaduse korral nõuda juba
esitatud andmete täpsustamist ja täiendamist.
Lisatakse taotluse hindamise uute kriteeriumidena, kui palju tunde ja millises õigusvaldkonnas
kohtumisega õigusnõustamist ollakse valmis kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle
eest toetust või abivajajalt tasu, , õigusnõustamise käigus ning telefoni teel teenindamisel
esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning
klassifitseerimise toetuse suurus kalendriaasta kohta, juturoboti vahendusel õigusnõustamise
toetuse suurus kalendriaasta kohta ja advokaatide osakaal õigusnõustajate hulgas.
Eelnõuga täiendatakse vastavalt uute kriteeriumide olulisusele ka taotluste hindamisel punktide
andmist reguleerivaid sätteid (näiteks telefoni teel teenindamine on väiksema mõjuga ja
advokaatide osakaal suure mõjuga kriteerium).
22 (25)
Täiendatakse loetelu, mida konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus sätestatakse (lepingusse
lisatakse mitu õigusnõustajat on nõustamiskohtade teenindamise piirkondlikult taganud,
veebilehtedega seotud tingimused, juturoboti arendamiseks vajalike andmete kogumise ulatus
ja viis jm).
Eelnõuga nähakse ette regulatsioon lihtsustatud korras konkursi korraldamise kohta, andes
Justiitsministeeriumile õiguse kuulutada vajaduse korral välja lihtsustatud korras uus konkurss,
mille puhul võib vähendada nõudeid taotlejale ja taotlusele ning õigusnõustamise
korraldamisele, kehtestades konkursi tingimused justiitsministri käskkirjaga.
I sihtrühm: konkursil osalejad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja
ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja
töökorraldusele; infoühiskonna areng
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõuga võimaldatakse edaspidi vajaduse korral korraldada eraldi konkurss ka erinevate
õigusnõustamise viiside tarbeks. Muudatuse mõju on positiivne, kuna ettevõtete tegevuse
suunatus, sh infoühiskonna areng soodustab tõenäoliselt olukorda, kus konkursil võidakse
soovida osaleda õigusnõustamise osutamiseks mõnel konkreetsel viisil (nt veebilehtede kaudu
esitatud küsimustele vastamine, õigusnõustamine juturoboti vahendusel).
Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded muutuvad rangemaks, mis võib vähendada konkursile
laekuvate taotluste hulka. Kuna konkursi eesmärk on leida abivajajatele kvaliteetse
õigusnõustamise teenuse osutamiseks usaldusväärne lepingupartner, on karmimad nõuded
asjakohased teadlikuma valiku tegemiseks. Kuigi tõenäoliselt on potentsiaalseid konkursil
osaleda soovijaid, kes vastavalt täiendatud tingimustele selleks enam ei kvalifitseeru, ei saa
mõju pidada oluliseks. Tegemist on hüpoteetilise võimaluse äravõtmisega, mis ei saa kuidagi
mõjutada konkursile mittekvalifitseerunud äriühingu praegust tegevust. Nõuete liigse
karmistamise risk on siiski olemas, kuid valdavat taotluste mittekvalifitseerumist või taotluste
esitamata jätmist tuleb siiski pidada ebatõenäoliseks. Õigusteenuste turg on aktiivne ning
konkursi tingimused jätavad võimaluse ka ühispakkumiste esitamiseks.
Samuti ei saa taotluse hindamise kriteeriumide ja vastava punktisüsteemi täiendamise mõju
sihtgrupile pidada ulatuslikuks ega oluliseks. Advokaatide kaasamine loob küll taotlejale
konkursieelise, kuid ei ole konkursile kvalifitseerumise eeltingimus. Taotluste hindamise
kriteeriumide ja punktisüsteemi täiendamine annab vajaliku eelinformatsiooni ka pakkumise
esitajatele endile, mistõttu võib mõju pidada pigem positiivseks.
Eelnevat arvestades ei ole konkursi nõuete muutmise mõju ulatus suur ning muudatustega ei
kaasne sihtrühmale olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida.
II sihtrühm: potentsiaalsed õigusteenuse vajajad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – leibkondade toimetulek ja
majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Spetsialiseerumine kindlale õigusnõustamise viisile võib aidata kaasa kvaliteetsemale ja
efektiivsemale õigusteenuse osutamisele konkreetsel viisil. Nõuete karmistamisel taotluse
esitaja suhtes on abivajajale samuti pigem positiivne mõju. Kvaliteetse ja katkematu
õigusnõustamise osutamine teenib eeskätt sihtgrupi huve ning teenuse osutaja hoolikas
valimine on selle eesmärgi tagatiseks. Ka eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt
antakse justiitsministrile õigus kuulutada vajaduse korral välja lihtsustatud korras uus konkurss,
on sihtgrupi huvides (tagada teenuse võimalikult järjepidev kättesaadavus). Seda võib teha nii
olukorras, kus konkurss kuulutatakse nurjunuks, kui ka siis, kui konkursi võitjaga sõlmitud
leping lõpeb ennetähtaegselt.
Regulatsiooni muutmine konkursi nõuete muutmisega ei too sihtrühmale kaasa
kohanemisraskusi, ebasoovitavad mõjud puuduvad. Eelnevat arvestades ei kaasne
23 (25)
muudatustega sihtrühma jaoks olulist mõju, mis vajaks täiendavat analüüsi.
Kavandatav muudatus 3 – toetuse väljamaksmisele ja aruandlusele seatud nõuded
Eelnõuga muudetakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga toetuse väljamaksmisele ja
aruandlusele kehtestatud nõudeid.
Muudatused on järgmised:
Toetuse väljamaksmise tingimusi täiendatakse abivajajaga sõlmitud kliendilepingu ning
abivajajale ja Justiitsministeeriumile esitatavate arvete registreerimise nõudega (vajadusel
kontrollitakse kliendihaldustarkvaras).
Täpsustatakse, et konkursi võitjal on aega kaks nädalat arvates teavitamisest parandada
kliendihaldustarkvaras puudusi, mis võiksid olla aluseks vastava abivajaja puhul toetuse
väljamaksmisest keeldumisele.
Lisatakse säte, mis annab Justiitsministeeriumile õiguse kas osaliselt või tervikuna keelduda
toetuse väljamaksmisest või nõuda vastav osa toetusest tagasi või tasaarveldada tulevaste
maksetega, kui abivajaja õigusnõustamine on olnud ebakvaliteetne ja Justiitsministeerium selle
tuvastab.
Täiendatakse aruandluse kohta esitatavaid nõudeid, nähes ette teabe edastamise
õigusnõustamise keele, telefoni teel õigusnõustamist saanud abivajajate arvu, veebilehtede
sisutekstide haldamise ja esitatud küsimustele vastamise, ülevaate edastamise õigusnõustamise
ning telefoni teel teenindamise käigus küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus
ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise kohta ja turundustegevuse ning teavitustöö
kohta kalendriaastas.
Sihtrühm: konkursil osalejad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja
ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja
töökorraldusele; halduskoormus
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Muudatustel, mille kohaselt ei pruugi Justiitsministeerium maksta toetust ebakvaliteetselt
osutatud õigusabi eest, ei ole konkursi võitja jaoks mõju, kui osutatav teenus on kvaliteetne.
Eelduslikult võib sihtgrupi jaoks ebasoovitav mõju avalduda seonduvalt mõne üksiku
juhtumiga lepinguperioodi jooksul. Sellisel puhul (ebakvaliteetse õigusnõustamise tuvastamise
korral) on Justiitsministeeriumil kaalutlusruum, millises ulatuses konkreetse isiku kohta toetus
maksmata jäetakse või tasaarveldatakse ehk tasu ei pruugi jääda täies ulatuses saamata. Seega
ei avalda muudatus sihtgrupile olulist mõju.
Regulatsiooni täiendamine sätetega, mille kohaselt tuleb kalendriaasta kohta esitatavas
aruandes esitada rohkem andmeid, on vähese mõjuga konkursi võitja halduskoormusele,
kuivõrd aruandeks vajalikke andmeid tuleb aasta jooksul eelnevalt talletada. Samas on tegemist
otseselt konkursi võitja nõustamistegevust puudutavaga, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks.
Eelnevat arvestades on toetuse väljamaksmisele ja aruandlusele seatud nõuete muutmise mõju
ulatus sihtrühmale väike ning muudatustega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju, mida tuleks
täiendavalt analüüsida.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid tegevusi. Uue konkursi ettevalmistamine
ja läbiviimine ei ole varasemast keerukam ning kaasnev töömaht jääb üldjoontes samaks.
Samuti ei muutu üldjoontes aruandluse ja järelevalvega seonduvad tegevused.
Kavandatavad muudatused ei mõjuta ka riigieelarvest üldise õigusnõustamise kättesaadavuse
parandamiseks eraldatava toetuse suurust. Muudatused aitavad kaasa kõnealuse toetuse
optimaalsele kasutamisele, arvestades toetuse eesmärki. Sealhulgas ennetab asjakohane ja
õigeaegne õigusnõu probleemide süvenemist, mis omakorda hoiab kokku nii osapoolte kui ka
riigi ressurssi (mh kohturessurssi).
24 (25)
6. Määruse jõustumine
Eelnõuga sätestatakse, et määrus jõustub 1. veebruaril 2021. aastal. Enne 1. veebruari 2021
konkursi võitjaga sõlmitud lepingutele kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud määrust,
et mitte mõjutada konkursi võitjaga varem sõlmitud kokkuleppeid ning õiguspärast ootust
lähtuda lepinguperioodil lepingu sõlmimise ajal kehtinud õiguslikust raamistikust.
Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja
õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise
tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Määruse jõustumine kahes osas võimaldab piisava ajavaruga sujuvalt üle minna uutele
nõuetele, mille alusel sõlmitakse konkursi võitjaga leping järgmiseks lepinguperioodiks ning
osutatakse seejärel õigusnõustamise teenust.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks OÜ-le HUGO, Õigusteenuste Büroole,
Eesti Juristide Liidule, Lastekaitse Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti
Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning Notarite Kojale.
Viljar Peep
Asekantsler
25 (25)