dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi toetatav õigusnõustamine

Sotsiaalministeerium · 12. jaanuar 2021
Viit
1.2-3/96-1
Registreeritud
12. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
18. jaanuar 2021

Failid

  • 📎8-1175 11.01.2021 Väljaminev kiri.bdoc1474 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/20-1370 - Riigi toetatav õigusnõustamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e14a1978-f833-4c87-ac36-403ee8f68888 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e14a1978-f833-4c87-ac36-403ee8f68888?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Siseministeerium Meie 11.01.2021 nr 8-1/175 [email protected] Pikk 61 15065, Tallinn Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame veelkord ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Riigi toetatav õigusnõustamine“ täiendatud eelnõu. Eelnõu on täiendatud esimeselt kooskõlastusringilt saabunud ettepanekute põhjal. Arvamusi ja kooskõlastuskirju eelnõu uuele versioonile ootame hiljemalt 18.01.2021.a Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Advokatuur Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ MTÜ Lastekaitse Liit Eesti Juristide Liit MTÜ Õigusteenuste Büroo SA OÜ HUGO Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Liina Martinson 620 8114 [email protected] EELNÕU 04.01.2021 MINISTRI MÄÄRUS Riigi toetatav õigusnõustamine Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 31 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigi toetatava õigusalase esmanõustamise (edaspidi õigusnõustamine) sihtgrupp ja õigusvaldkonnad, õigusnõustamise toetuse jagamise konkursi tingimused ja kord, nõuded taotlusele koos pakkumisega (edaspidi koos taotlus) ja toetuse taotlejale, nõuded toetatavale õigusabile ja selle andmise korraldamisele, riigi toetatava õigusabi vajaja (edaspidi abivajaja) omaosalusmäär (edaspidi omaosalusmäär) ning nõuded toetuse saaja aruandlusele. § 2. Õigusnõustamise kättesaadavuse toetamine (1) Õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava toetuse jagamiseks korraldab Justiitsministeerium avaliku konkursi (edaspidi konkurss). Konkursi võitjaga sõlmitakse toetuse kasutamise leping (edaspidi leping) kuni viieks aastaks. (2) Konkursi väljakuulutamisel määratakse toetatava tegevuse piirsumma kalendriaasta kohta, toetuse ulatus ja muud konkursi täpsemad tingimused. 2. peatükk Õigusnõustamise viisid, sihtgrupp ja õigusvaldkonnad § 3. Õigusnõustamise viisid (1) Õigusnõustamine toimub järgmisel viisil: 1) abivajajaga kohtudes või abivajaja nõusolekul videosilla või telefoni teel (edaspidi kohtumisega õigusnõustamine); 2) eesti- ja venekeelse veebilehe www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru (edaspidi veebilehed) kaudu esitatud küsimustele vastamise teel; 3) juturoboti vahendusel. (2) Määruses sätestatut kohaldatakse, arvestades lõikes 1 nimetatud õigusnõustamise viisi erisusi. § 4. Õigusnõustamise sihtgrupp (1) Kohtumisega õigusnõustamist osutatakse Eestis elavale füüsilisele isikule, kelle taotlusele eelnenud kvartali keskmine ühe kuu brutosissetulek on kuni 1200 eurot. Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida abivajaja sissetuleku suurust, nõuda abivajajalt Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi esitamist ning põhjendatud juhul teha abivajajale ettepanek toetuse tagasimaksmiseks. (2) Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord kehtestatakse 8. peatükis. (3) Erivajadustega isikuks loetakse isik, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud keskmise, raske või sügava puude. (4) Eakaks loetakse isik, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka. § 5. Õigusnõustamise valdkonnad Riigieelarvest toetatakse õigusnõustamist kõikides õigusvaldkondades, välja arvatud: 1) vangistusõiguse küsimustes; 2) rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavates küsimustes; 3) juriidilise isiku ettevõtlusega seotud küsimustes, välja arvatud ettevõtlusega alustamine; 4) juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksuvaidlusi puudutavates küsimustes; 5) kahtlustatava ja süüdistatava nõustamiseks kriminaalmenetluses; 6) küsimustes, mille puhul on kohtutäituril seadusega ettenähtud kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi; 7) küsimustes, mille puhul on notaril seadusega ettenähtud kohustus nõustada tõestamistoimingus osalejaid tõestamistoimingu raames; 8) küsimustes, mille puhul füüsiline isik soovib nõustamist temale loovutatud nõude sissenõudmise kohta, kui nõue oli algselt tekkinud juriidilisel isikul; 9) Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist puudutavates küsimustes. § 6. Kohtumisega õigusnõustamine tsiviilnõuete aegumise küsimustes (1) Kohtumisega õigusnõustamine tsiviilnõuete aegumise küsimustes hõlmab muu hulgas abi kohtutäiturile või kohtule avalduse koostamisel. (2) Lõikes 1 nimetatud õigusnõustamise eest makstakse toetust 25 eurot koos käibemaksuga ühe abivajaja ühe tsiviilnõude kohta kalendriaastas. Abivajajalt ei nõuta § 26 lõikes 1 nimetatud omaosalusmäära tasumist. (3) Lõikes 1 nimetatud õigusnõustamist osutatakse ühes kalendrikuus kuni 420 inimesele ja kalendriaastas kuni 5000 inimesele. (4) Lisaks lõikes 1 nimetatud õigusnõustamisele on abivajajal õigus saada samas kalendriaastas õigusnõustamist teistes õigusvaldkondades käesolevas määruses sätestatud alustel. (5) Justiitsminister võib lõikes 3 nimetatud limiite muuta käskkirjaga juhul, kui see ei takista õigusnõustamist teistes õigusvaldkondades. § 7. Kohtus esindamise piirang Õigusnõustamine ei hõlma kohtus esindamist, sealhulgas kohtudokumendi koostamist, välja arvatud: 1) lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad; 2) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine. 3. peatükk Konkursi tingimused ja kord ning leping § 8. Konkursi väljakuulutamine (1) Konkurss kuulutatakse välja justiitsministri käskkirjaga ning teade väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt Justiitsministeeriumi kodulehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Konkursi võib välja kuulutada õigusnõustamiseks ühel või mitmel § 3 lõikes 1 nimetatud viisil. (3) Konkursi väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) õigusnõustamise viis, konkursi korraldamise objekt, õigusnõustamisega alustamise eeldatav aeg, informatsioon konkursi tulemusel sõlmitava lepingu perioodi soovitava kestuse kohta ning informatsioon, et sõlmitava lepingu perioodil võib Justiitsministeerium teha konkursi võitjale ettepaneku kasutada kohtumisega õigusnõustamiseks riigimaja ja kohtu ruume; 2) õigusnõustamiseks eraldatavad piirsummad kalendriaasta kohta; 2 (13) 3) kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu piirmäär; 4) minimaalne kohtumisega õigusnõustamise tundide arv, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolu korral tagada kohtumisega õigusnõustamine kalendriaastas; 5) taotluse vormistamise keel; 6) taotluse esitamise viis, koht, tähtpäev ja kellaaeg; 7) Justiitsministeeriumi märge võimaluse kohta saada konkursi kohta lisateavet; 8) märge, et Justiitsministeeriumil on õigus konkurss igal ajal nurjunuks kuulutada; 9) märge, et Justiitsministeeriumil on õigus punktis 2 nimetatud piirsummasid muuta, kui konkreetse kalendriaasta riigieelarve seaduses vähendatakse või suurendatakse õigusnõustamisega seotud tegevuste toetamiseks ettenähtud sihtotstarbeliste toetuste summat; 10) Justiitsministeeriumi kontaktandmed ja kontaktisik. (4) Taotluste kvalifitseerimiseks, hindamiseks ja võrdlemiseks moodustab justiitsminister käskkirjaga komisjoni. § 9. Taotluse kvalifitseerimine (1) Taotlus loetakse konkursile kvalifitseerunuks, kui taotleja: 1) on esitanud taotluse tähtaja jooksul; 2) on registreeritud asjakohases Eesti registris; 3) on esitanud kõik taotluses nõutud andmed; 4) õigusnõustajatel on § 17 lõikes 3 sätestatud kvalifikatsioon ja piisav kogemus ning taotleja on esitanud nende kinnituse projektis osalemise kohta; 5) viimase kolme aasta käibe summa on vähemalt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot, kusjuures ühispakkumise korral vastab iga taotleja käive § 18 punktis 12 sätestatule; 6) suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta ei ole pankrotis; 7) on esitanud maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõendi maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnituse, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusejärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 8 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest; 8) on andnud kinnituse, et tema raamatupidamine on korras, Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud majandusaasta aruanded, äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud, asutaja, osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja esindusõiguslik isik on kriminaalkorras karistamata ning tema varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet; 9) on andnud kinnituse § 23 lõigetele 4 ja 5 vastava kliendihaldustarkvara olemasolu kohta ning esitanud informatsiooni kasutusele võetava kliendihaldustarkvara ja selle kasutuselevõtmise aja kohta; 10) on andnud Justiitsministeeriumile nõusoleku järelepärimise tegemiseks riigi infosüsteemides. (2) Taotluse kvalifitseerimiseks vajalike juba esitatud andmete täpsustamiseks ja täiendamiseks võidakse taotlejalt nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, määrates tähtaja nende esitamiseks. (3) Taotleja või samade kaastaotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult viimasena esitatud taotlust. (4) Kui taotluse kvalifitseerimisel selgub, et taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid või dokumente, ei ole taotlus automaatselt konkursile kvalifitseerunud. Justiitsministeerium võib jätta taotluse kvalifitseerimata, kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik võrreldes § 8 lõike 3 punktis 4 nimetatud minimaalse kohtumisega õigusnõustamise tundide ja taotleja omafinantseeringuga abivajajale tasuta pakutavate kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarvuga kalendriaasta kohta. (5) Kui ühtegi konkursile esitatud taotlust ei loeta konkursile kvalifitseerunuks või tähtpäevaks ei ole konkursile esitatud ühtegi taotlust, siis kuulutatakse konkurss nurjunuks. § 10. Taotluste hindamine ja võrdlemine (1) Komisjon hindab ja võrdleb ainult konkursile kvalifitseerunud taotlusi. (2) Taotluste hindamisel võrdleb komisjon järgmisi kriteeriume: 1) kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr; 3 (13) 2) pakkumine, kui palju tunde ja millises õigusvaldkonnas kohtumisega õigusnõustamist ollakse valmis kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle eest toetust või abivajajalt tasu ; 3) pakkumine, mitut abivajajat ollakse valmis telefoni teel korraga teenindama; 4) veebilehtede haldamise ja veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastamise toetuse suurus kalendriaasta kohta; 5) pakkumine, kui kiiresti ollakse valmis veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastama; 6) õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suurus kalendriaasta kohta; 7) juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suurus kalendriaasta kohta; 8) advokaatide osakaal õigusnõustajate hulgas. (3) Komisjon annab taotlustele iga lõike 2 punktides 1–8 sätestatud kriteeriumi alusel punkte järgmiselt: 1) lõike 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti ning iga eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid korrutatakse kahega; 2) lõike 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumi alusel saab olulises nõustamisvaldkonnas kõige vähem pakutavate tasuta tundide arvuga taotlus ühe punkti ja iga eelmisest suurema tasuta tundide arvuga taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid korrutatakse kahega; 3) lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud kriteeriumide alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti ning iga eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte; 4) lõike 2 punktis 3 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebatõhusama lahendusega taotlus ühe punkti ning iga eelmisest tõhusama lahendusega taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid jagatakse kahega; 5) lõike 2 punktis 5 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige pikema ooteajaga taotlus ühe punkti ning iga eelmisest kiirema lahendusega taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid jagatakse kahega; 6) lõike 2 punktis 7 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti ning iga eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte; 7) lõike 2 punktis 8 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige madalama advokaatide osakaaluga taotlus ühe punkti ja iga eelmisest kõrgema advokaatide osakaaluga taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid korrutatakse kolmega; 8) kui hinnatava kriteeriumi järgi on esitatud kaks või enam võrdset taotlust, saavad taotlused võrdse arvu punkte. (4) Komisjon võrdleb esitatud taotlusi, liites iga taotleja poolt lõike 3 alusel saadud punktid kokku. Võidab taotlus, mille punktisumma kokku on kõige suurem. (5) Kui selgub, et konkursile on esitatud kaks või enam taotlust, mille punktisumma on võrdne, siis heidetakse konkursi võitja väljaselgitamiseks liisku. (6) Kui taotluste hindamisel ja võrdlemisel selgub, et taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid või dokumente, on komisjonil õigus taotleja konkursilt igal ajal kõrvaldada. (7) Komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku toetuse andmise või andmata jätmise kohta. § 11. Konkursi võitja ja teabe avaldamine (1) Justiitsministri käskkirjaga kuulutatakse konkursi võitjaks taotleja, kelle taotlus on § 10 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest lähtudes parim. (2) Kui konkursi võitja ei täida § 13 lõikes 1 sätestatud kohustust, tunnistab justiitsminister viie tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud käskkirja kehtetuks. Justiitsministril on õigus kuulutada uueks võitjaks taotleja, kes kvalifitseerus paremuselt järgmiseks. (3) Justiitsministri käskkiri konkursi võitja väljakuulutamise kohta edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kõigile taotlejatele. Käskkirjale lisatakse taotluste hindamise ja võrdlemise kohta koostatud komisjoni protokoll. (4) Pärast konkursi tulemuste kohta otsuse tegemist avalikustab Justiitsministeerium taotlejate ning konkursi võitnud taotleja ärinime ja aadressi vähemalt Justiitsministeeriumi kodulehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 (13) § 12. Konkursi nurjunuks kuulutamine (1) Justiitsminister võib enne § 13 lõikes 1 sätestatud lepingu allkirjastamist kuulutada käskkirjaga konkursi nurjunuks sõltumata põhjusest. Konkursi nurjumisel ei eraldata toetust ühelegi taotlejale. Justiitsminister võib välja kuulutada uue konkursi. (2) Kui justiitsminister kuulutab lõike 1 alusel konkursi nurjunuks, siis hüvitatakse § 9 lõike 1 alusel konkursile kvalifitseerunud taotlejale tema avalduse alusel taotluse koostamisega seotud tõendatud kulud põhjendatud ulatuses, kuid mitte üle 1000 euro taotluse kohta. § 13. Leping ja lepingu sõlmimine konkursi võitjaga (1) Konkursi võitja väljakuulutamise otsuse alusel sõlmitakse konkursi võitjaga leping, mille lisa on isikuandmete töötlemist puudutav leping. Konkursi võitja peab tagastama lepingu allkirjastatult Justiitsministeeriumile viie tööpäeva jooksul Justiitsministeeriumi poolt lepingu allkirjastamiseks saatmise päevast arvates. (2) Konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus sätestatakse vastavalt konkursi võitja esitatud taotluses märgitule toetatava tegevuse tasu, mitme õigusnõustaja poolt on nõustamiskohtade teenindamine piirkondlikult tagatud, õigusnõustamise kirjeldus, veebilehtede haldamisega seonduv, veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise tähtaeg, teavitustöö kava, toetuse tagasinõudmise alused, juturoboti arendamiseks vajalike andmete kogumise ulatus ja viis ning muud tingimused, mida ei ole määruses sätestatud. (3) Lõikes 1 nimetatud lepingu projekt on § 8 lõikes 1 nimetatud käskkirja lisa. (4) Kui konkursi võitja ei ole lepingut Justiitsministeeriumile allkirjastatult tähtaja jooksul tagastanud, siis on justiitsministril õigus kuulutada konkurss nurjunuks. § 14. Konkursi lõppemine Konkurss lõpeb, kui konkursi võitjaga sõlmitakse leping või konkurss kuulutatakse nurjunuks. § 15. Muudatustest teavitamine Taotluses esitatud andmeid muutvatest töökorraldustest ja teistest ümberkorraldustest ning tegevuse peatamisest või lõpetamisest teavitab konkursi võitja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Justiitsministeeriumi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui: 1) kümme tööpäeva enne kavandatud muudatuse tegemist; 2) kolme päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates, kui muudatus toimus konkursi võitja tahtest sõltumata, märkides ära selle tekkimise asjaolud. § 16. Lihtsustatud korras konkursi korraldamine (1) Kui § 2 lõike 1 alusel välja kuulutatud konkurss kuulutatakse nurjunuks või § 13 alusel sõlmitud leping lõpeb enne tähtaja lõppu, võib justiitsminister lihtsustatud korras välja kuulutada uue konkursi. Lihtsustatud korras konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni kaheks aastaks. (2) Lihtsustatud korras väljakuulutatud konkursil võib vähendada 4. ja 5. peatükis kehtestatud nõudeid. (3) Lõike 1 alusel väljakuulutatud konkursi tingimused kehtestatakse justiitsministri käskkirjaga. (4) Toetus makstakse välja lepingu alusel ning selles määratud tähtaja jooksul. 4. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 17. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetust võib taotleda asjakohases Eesti registris registreeritud juriidiline isik (edaspidi taotleja), kes vastab § 9 lõike 1 punktides 5, 6 ja 7 märgitud nõuetele. 5 (13) (2) Taotleja võib esitada ühe taotluse üksi või ühe või mitu taotlust teiste taotlejatega ühiselt. (3) Taotleja kohtumisega ja veebilehtedel õigusnõustamist osutaval õigusnõustajal peab olema omandatud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, tal peab olema piisav kogemus õigusalal. Õigusnõustajal ei või olla kehtivat kriminaalkaristust ning tema varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet. § 18. Taotlusele esitatavad nõuded Taotlus tuleb esitada eesti keeles ja see peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed; 2) pakkumine kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra kohta käibemaksuta; 3) soovi korral pakkumine, kui palju tunde ja millises õigusvaldkonnas kohtumisega õigusnõustamist ollakse valmis kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle eest toetust või abivajajalt tasu; 4) pakkumine, mitut abivajajat ollakse valmis telefoni teel korraga teenindama; 5) pakkumine veebilehtede haldamise ja esitatud küsimustele vastamise toetuse suuruse kohta (käibemaksuta) kalendriaastas; 6) veebilehtede sisu haldamise kirjeldus ja aeg, mille jooksul veebilehtedel esitatud küsimusele vastatakse; 7) pakkumine õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suuruse kohta (käibemaksuta) kalendriaastas; 8) pakkumine juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suuruse kohta (käibemaksuta) kalendriaastas ja kinnitus, et taotleja osutatav teenus vastab § 21 lõike 4 alusel kehtestatud tingimustele; 9) kinnitus, et õigusnõustajad on nõus projektis osalema, ning teave nende kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta, sealhulgas, kas ja millisele valdkonnale ollakse spetsialiseerunud; 10) pakkumine, mitmel päeval nädalas konkreetses linnas ja pakkumises märgitud nõustamiskohas kohtumisega õigusnõustamist osutatakse ning mitme õigusnõustaja poolt nõustamiskohtade teenindamine piirkondlikult tagatakse; 11) projektiplaan taotleja poolt korraldatava õigusnõustamise teavitustöö kava ja kirjeldusega linnade ja nõustamiskohtade kaupa ning kliendihaldustarkvara ja nõustamiskohtade kirjeldusega; 12) kinnitus, et taotleja viimase kolme aasta käibe summa on vähemalt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot; ühispakkumise korral kehtivad käesolevas punktis sätestatud nõuded iga taotleja käibe kohta 25 protsendi ulatuses; 13) kinnitus, et taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning ta pole pankrotis; 14) maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnitus, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusjärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 8 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest; 15) kinnitus, et taotleja raamatupidamine on korras, Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud majandusaasta aruanded, äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud, asutaja, osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja esindusõiguslik isik on kriminaalkorras karistamata ning teda ei ole trahvitud äriseadustiku nõuete rikkumise eest; 16) kinnitus, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet; 17) kinnitus § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastava kliendihaldustarkvara olemasolu kohta ning informatsioon taotleja poolt kasutusele võetava kliendihaldustarkvara ja selle kasutuselevõtmise aja kohta; 18) nõusolek Justiitsministeeriumile järelepärimise tegemiseks riigi infosüsteemides; 19) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja. § 19. Taotluse esitamine ja esitamise tähtaeg (1) Taotlus esitatakse Justiitsministeeriumile konkursi väljakuulutamise teates märgitud aadressil elektrooniliselt ning hiljemalt märgitud tähtpäevaks ja kellaajaks. (2) Taotlus, mis esitatakse Justiitsministeeriumile pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva ja kellaaega, ei ole tähtaja jooksul esitatud. (3) Justiitsministeerium võib taotluse esitamise tähtaega pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 6 (13) Teade taotluste esitamise tähtaja pikendamise kohta avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel. (4) Muudatustest taotleja kontaktandmetes on taotleja kohustatud Justiitsministeeriumi viivitamata kirjalikult teavitama. 5. peatükk Nõuded õigusnõustamisele, selle korraldamisele ja turundustegevusele § 20. Õigusnõustamise keel Õigusnõustamine toimub eesti ning vajaduse korral inglise ja vene keeles. § 21. Abivajaja telefoni teel teenindamine, veebilehed ja juturobot (1) Konkursi võitja tagab kohtumisega õigusnõustamisel abivajaja juhendamise ja korraldusküsimustele vastamise telefoni teel, samuti selgitatakse telefoni teel välja, kas küsimus kvalifitseerub õigusnõustamisele. Telefoni teel teenindatakse tööpäeviti ajavahemikus 9.00–16.00. (2) Konkursi võitja tagab veebilehtede sisutekstide haldamise, sealhulgas ajakohase informatsiooni olemasolu, ning veebilehtede kaudu esitatud küsimusele vastamise § 13 lõikes 1 sätestatud lepingus määratud tähtaja jooksul. (3) Konkursi võitja tagab õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste kogumise ning klassifitseerimise juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil. (4) Juturoboti vahendusel õigusnõustamise korraldamise tingimused kehtestatakse justiitsministri käskkirjaga. § 22. Õigusnõustamise kohad (1) Konkursi võitja tagab kohtumisega õigusnõustamise vähemalt järgmistes linnades: 1) Haapsalu, 2) Jõgeva, 3) Jõhvi, 4) Kuressaare, 5) Kärdla, 6) Narva, 7) Paide, 8) Põlva, 9) Pärnu, 10) Rakvere, 11) Rapla, 12) Tallinn, 13) Tartu, 14) Valga, 15) Viljandi, 16) Võru. (2) Õigusnõustamise asukoht peab olema tähistatud. § 23. Abivajajate registreerimine kohtumisega õigusnõustamisel ja kliendilepingu sõlmimine (1) Konkursi võitja on kohustatud enne kohtumisega õigusnõustamise alustamist tuvastama abi vajava füüsilise isiku isikusamasuse. Samuti võtab konkursi võitja abivajajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et tema sissetulek ei ületa § 4 lõikes 1 nimetatud määra ning ta on teadlik § 4 lõikes 1 nimetatud Justiitsministeeriumi õigusest (edaspidi sissetuleku kinnitus). Sissetuleku kinnitus võib olla ka abivajajaga sõlmitavas kliendilepingus. (2) Konkursi võitja sõlmib enne kohtumisega õigusnõustamist abivajajaga kliendilepingu ja abivajaja tasub omaosalusmäära. Kliendilepingu kehtivuse pikendamiseks järgmiseks kalendriaastaks piisab omaosalusmäära tasumisest ja sissetuleku kinnitusest. Käesoleva lõike teist lauset ei kohaldata alaealistele. 7 (13) (3) Konkursi võitja registreerib abivajaja, tema kontaktandmed, õigusvaldkonna, milles nõu anti, nõustamise kuupäeva ja nõustamisele kulunud aja ning lisab juurde isikut tõendava dokumendi elektroonilise koopia ja sissetuleku kinnituse. Kui abivajaja allkirjastab kliendilepingu digitaalselt, ei pea kliendihaldustarkvarasse lisama abivajaja isikut tõendava dokumendi elektroonilist koopiat. (4) Lõigetes 1–3 nimetatud andmed, abivajajale õigusnõustamise eest esitatud arved ja § 28 lõikes 1 nimetatud maksetaotluse aluseks olevad arved registreeritakse kliendihaldustarkvaras, mis peab võimaldama eespool nimetatud andmete väljavõtmist kalendrikuu kaupa. (5) Lepingu kehtivuse ajal tagab konkursi võitja Justiitsministeeriumile lõigetes 1–4 nimetatud andmetele vaatleja õigustega juurdepääsu reaalajas. § 24. Turundustegevus (1) Konkursi võitja planeerib turundustegevust vastutustundlikult, arvestades sealhulgas vajaduste ja võimalustega teenuse sihtgrupi teenindamisel kalendriaastas. (2) Õigusnõustamisele registreerimisel kogutavaid abivajaja andmeid ei kasutata otseturunduseks. 6. peatükk Toetuse ulatus, omaosalusmäär, õigusnõustamise tunnitasu määr ja toetuse väljamaksmine § 25. Toetus ja toetuse ulatus (1) Konkursi võitjale makstakse toetust iga abivajaja esimese kahe kohtumisega õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas 100 protsenti konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast. (2) Toetuse täpse suuruse toetataval perioodil kehtestab justiitsminister § 8 lõikes 1 nimetatud käskkirjaga. (3) Konkursi võitja ei või toetatud tegevuse eest nõuda abivajajalt muud tasu või hüve peale omaosalusmäära. (4) Konkursi võitjale makstakse toetust kalendriaastas kokku kuni konkursi väljakuulutamise käskkirjas märgitud piirsumma täitumiseni. (5) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud õigusnõustamise ning § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuste eest makstakse konkursi võitjale toetust kalendriaastas kokku kuni konkursi väljakuulutamise käskkirjas märgitud piirsumma ulatuses. § 26. Omaosalusmäär (1) Omaosalusmäär kalendriaastas on viis eurot. Kui kalendriaastas ei jõuta teenust osutada, kandub makstud omaosalusmäär üle järgmisse kalendriaastasse. (2) Omaosalusmäära tasumisest on vabastatud: 1) alaealised abivajajad; 2) riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 8 alusel riigi õigusabi taotluse esitanud abivajajad. (3) Kui abivajaja ei suuda tasuda omaosalusmäära, tagab konkursi võitja abivajajale selgituste andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud riigi õigusabi saamise aluste ja korra kohta ning vajaduse korral abistab riigi õigusabi taotluse nõuetekohasel vormistamisel ilma selle eest tasu võtmata. (4) Kui riigi õigusabi taotlus edastatakse konkursi võitjale riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 8 alusel, tagab konkursi võitja riigi õigusabi taotluse nõuetekohase vormistamise ja esitamise ilma selle eest tasu võtmata. (5) Kokkulepitud ajal kohtumisega õigusnõustamisele ilma mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral tasub abivajaja enne kohtumisega õigusnõustamist konkursi võitjale omaosalusmäära uuesti. Mõistliku etteteatamise korral omaosalusmäära uuesti tasuma ei pea. 8 (13) § 27. Õigusnõustamine alates kolmandast tunnist ja abivajaja teavitamine (1) Kui abivajaja soovib saada õigusnõustamist pärast kahe tunni täitumist, nõustab konkursi võitja abivajajat edasi konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest vähemalt järgneva kolme tunni ulatuses kalendriaastas ja lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades vähemalt järgneva kümne tunni ulatuses kalendriaastas. Konkursi võitja ei või nõuda eelnimetatud nõustamise eest abivajajalt muud tasu või hüve. (2) Konkursi võitja teavitab abivajajat kahe esimese õigusnõustamise tunni täitumisest ja lõikes 1 nimetatud tunnitasu määrast ning järgneva kolme või kümne õigusnõustamise tunni täitumisest iga kord enne õigusnõustamise osutamise jätkamist. § 28. Toetuse väljamaksmine (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab konkursi võitja Justiitsministeeriumile elektrooniliselt maksetaotluse. (2) Kohtumisega õigusnõustamise eest esitatakse maksetaotlus kuni kaks korda kuus. Viimase kuu maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. jaanuariks. Kui maksetaotlus esitatakse pärast 15. jaanuari, on Justiitsministeeriumil õigus teha selle alusel väljamakse järgmise kalendriaasta piirsummast. (3) Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida nii enne kui ka pärast toetuse väljamaksmist maksetaotluse aluseks olevate andmete õigsust ja §-s 23 nõutavate andmete korrektsust konkursi võitja poolt peetavas kliendihaldustarkvaras. (4) Justiitsministeerium menetleb maksetaotlust kuni kümme tööpäeva. Kui osutub vajalikuks maksetaotlusega esitatud andmeid põhjalikumalt kontrollida, võib Justiitsministeerium pikendada maksetaotluse menetlust kuni kümne tööpäeva võrra, teavitades sellest konkursi võitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Konkursi võitjale võib teha pärast lepingu sõlmimist ühekordse ettemakse kuni 25 protsenti konkursi võitjale kohtumisega õigusnõustamiseks antava toetuse kalendriaasta piirsummast. Ettemaks tasaarvestatakse esimeste kuude maksetaotlustega. (6) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud õigusnõustamise ning § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuste eest makstakse toetust maksetaotluse alusel ühe maksena kogu kalendriaasta kohta taotluses esitatud pakkumises märgitud summa ulatuses. Toetuse maksmisel ei kohaldata lõigetes 2, 3 ja 5 ning § 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatut. (7) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud õigusnõustamise eest toetuse maksmise tingimused ja korra kehtestab justiitsminister käskkirjaga. § 29. Toetuse väljamaksmisest keeldumine (1) Kui kliendihaldustarkvara ei sisalda §-s 23 nõutavaid andmeid või andmed osutuvad ebaõigeks, on Justiitsministeeriumil õigus nõuda konkursi võitjalt puuduvate andmete lisamist või ebaõigete andmete parandamist. Kui nimetatud andmed ei ole korrektselt kliendihaldustarkvarasse sisestatud või neid ei parandata kahe nädala jooksul arvates puudustest teavitamisest, on Justiitsministeeriumil õigus keelduda vastava abivajaja puhul toetuse väljamaksmisest. (2) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetus maksti välja ebaõigete või puudulike andmete alusel, võib Justiitsministeerium vastava osa toetusest tagasi nõuda või ebaõige makse tasaarvestada tulevaste maksetega. (3) Kui Justiitsministeerium tuvastab, et abivajaja õigusnõustamine on olnud ebakvaliteetne, võib ta keelduda vastava abivajaja puhul kas osaliselt või tervikuna toetuse väljamaksmisest, vastava osa toetusest tagasi nõuda või tasaarvestada tulevaste maksetega. 7. peatükk Aruandlus ja andmed 9 (13) § 30. Aruandlus (1) Konkursi võitja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ülevaate eelmise kalendriaasta õigusnõustamise kättesaadavuse tagamiseks osutatud õigusnõustamise, selle korraldamise ja õigusnõustamisest teavitamise kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse järgmised andmed: 1) õigusnõustamist saanud abivajajate arv ja õigusnõustamise keel õigusvaldkondade ja linnade kaupa; 2) õigusnõustamise tundide arv õigusvaldkondade ja linnade kaupa; 3) telefoni teel õigusnõustamist saanud abivajajate arv ja õigusnõustamise keel õigusvaldkondade kaupa; 4) ülevaade turundustegevusest ja teavitustööst kalendriaastas; 5) ülevaade õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil küsimuste ja vastuste kogumisest ning klassifitseerimisest. (3) Õigusnõustamisel § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud viisil esitatakse lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks ülevaade veebilehtede sisutekstide haldamisest ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamisest õigusvaldkondade kaupa. (4) Õigusnõustamisel § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud viisil esitatava aruandluse tingimused ja korra kehtestab justiitsminister käskkirjaga. § 31. Andmete üleandmine (1) Pärast § 13 lõikes 1 sätestatud lepingu lõppemist annab konkursi võitja § 23 lõikes 3 nimetatud andmed Justiitsministeeriumile kümne päeva jooksul elektrooniliselt ja masintöödeldaval kujul andmekandjal üle. (2) Õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogutud ning klassifitseeritud küsimused ja vastused annab konkursi võitja Justiitsministeeriumile üle 30 päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest või koos § 30 lõikes 1 nimetatud aruandega. 8. peatükk Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord § 32. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamine Toetust jagatakse erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks, sealhulgas sihtgrupi õigusnõustamisest teavitamiseks ning abistamiseks igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel. Õigusnõustamisele kohaldatakse §-s 7 sätestatud piirangut. § 33. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise konkurss ja leping (1) Konkurss kuulutatakse välja § 8 lõikes 1 sätestatud korras. Konkursi võib välja kuulutada ühe või mõlema sihtgrupi õigusnõustamiseks antava toetuse jagamiseks. (2) Taotluste kvalifitseerimiseks, hindamiseks ja võrdlemiseks moodustab justiitsminister käskkirjaga komisjoni. Komisjon hindab ja võrdleb omavahel ainult konkursile kvalifitseerunud taotlusi. (3) Taotlus loetakse konkursile kvalifitseerunuks, kui taotleja: 1) on esitanud taotluse tähtaja jooksul; 2) on registreeritud asjakohases Eesti registris; 3) puhul on tegemist sihtgrupi esindusorganisatsiooniga, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat; 4) on esitanud § 34 lõikes 2 nõutud andmed; 5) suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta ei ole pankrotis; 6) on esitanud maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõendi maksuvõlgade puudumise kohta ning kinnituse, et ajatatud maksuvõlg ei ole vanem kui üks aasta arvates § 33 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest; 10 (13) 7) on andnud Justiitsministeeriumile nõusoleku järelepärimise tegemiseks riigi infosüsteemides. (4) Taotluses selle kvalifitseerimiseks vajalike juba esitatud andmete täpsustamiseks ja täiendamiseks võidakse taotlejalt nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, määrates tähtaja nende esitamiseks. (5) Taotleja või samade kaastaotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult viimasena esitatud taotlust. (6) Justiitsministeeriumil on õigus jätta taotlus kvalifitseerimata, kui taotleja on selles esitanud ebaõigeid andmeid või dokumente. (7) Kui ühtegi konkursile esitatud taotlust ei loeta konkursile kvalifitseerunuks või kui tähtpäevaks ei ole konkursile esitatud ühtegi taotlust, siis kuulutatakse konkurss nurjunuks. (8) Kõiki kvalifitseerunud taotlusi hinnatakse ja võrreldakse omavahel, arvestades nende mõjusust taotlustes § 34 lõike 2 punktide 2–12 kohta esitatud andmete alusel. Hindamisel arvestatakse, kuivõrd on erivajadustega isikute või eakate sihtgrupil praegu juurdepääs nõustamisele raskendatud ning mil määral aitaks taotleja pakutav nõustamine kehtivat olukorda parandada. Mõjusamaks hinnatakse taotlused, mille mõju on konkreetsele erivajadustega isikute või eakate sihtgrupile suurem. (9) Kui selgub, et konkursile on esitatud kaks või enam taotlust, mis hindamisel osutuvad võrdseks, siis heidetakse konkursi võitja väljaselgitamiseks liisku. (10) Komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku rahuldada esitatud taotlused täielikult, osaliselt, jätta taotlused rahuldamata või jätta kõik esitatud taotlused rahuldamata. (11) Kui komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku jätta kõik esitatud taotlused rahuldamata, võib justiitsminister kuulutada konkursi nurjunuks. Konkursi nurjumise korral ei eraldata toetust ühelegi taotlejale ning justiitsminister võib välja kuulutada uue konkursi. (12) Justiitsministri käskkiri konkursi võitjate väljakuulutamise või konkursi nurjunuks kuulutamise kohta edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kõigile taotlejatele. Käskkirjale lisatakse taotluste hindamise ja võrdlemise kohta koostatud komisjoni protokoll. (13) Pärast otsuse tegemist konkursi tulemuste kohta avalikustatakse tulemused Justiitsministeeriumi kodulehel. (14) Konkursi võitjate väljakuulutamise otsuse alusel sõlmitakse konkursi võitjaga leping. Konkursi võitja peab lepingu allkirjastatult Justiitsministeeriumile tagastama viie tööpäeva jooksul Justiitsministeeriumi poolt lepingu allkirjastamiseks saatmise päevast arvates. (15) Lepingu projekt on § 8 lõikes 1 nimetatud käskkirja lisa. (16) Kui konkursi võitja ei ole lepingut Justiitsministeeriumile allkirjastatult tähtaja jooksul tagastanud, siis on justiitsministril õigus kuulutada konkurss nurjunuks. (17) Konkursi lõppemisele ja muudatustest teavitamisele kohaldatakse §-des 14 ja 15 sätestatud korda. § 34. Nõuded taotluse esitajale ja taotlusele erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks korraldataval konkursil osalemiseks (1) Toetust võib taotleda erivajadustega isikute või eakate isikute üleriigiline esindusorganisatsioon, mis vastab § 33 lõike 3 punktides 2, 3, 5 ja 6 esitatud nõuetele, või mitu sellist esindusorganisatsiooni ühiselt. (2) Konkursile esitatav taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed; 2) nõustamise ja teavitamise viis ja kirjeldus; 3) nõustamiskohad; 4) sihtgrupi kirjeldus ja nõustatavate isikute koguarv kalendriaasta kohta; 5) pakkumine nõustamise tundide koguarvu kohta kalendriaastas ning selle jagunemine nõustamiskohtade kaupa; 11 (13) 6) kirjeldus, mil määral on sihtgrupil nõustamisele juurdepääs raskendatud; 7) sihtgrupi spetsiifiliste vajadustega arvestamise kirjeldus, sealhulgas, kuidas tagatakse erivajadustega isikute puhul sihtgrupi nõustamine harjumuspärases keskkonnas ning nõustamiseks vajaliku juurdepääsuga ruumides; 8) nõustajad, nende kvalifikatsioon ja kogemus; 9) taotleja varasema kogemuse olemasolu toetatava tegevuse elluviimisel; 10) taotletava toetuse suurus ja eelarve; 11) taotleja finantseeritava nõustamise teavitustöö kava ja kirjeldus; 12) soovi korral teave taotleja omafinantseeringu kohta; 13) kinnitus, et taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta ei ole pankrotis; 14) maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnitus, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusjärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 33 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest; 15) nõusolek Justiitsministeeriumile järelpärimise tegemiseks riigi infosüsteemides; 16) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja. (3) Taotleja või samade taotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult viimasena esitatud tähtaegset taotlust. (4) Taotluse esitamisele kohaldatakse §-s 19 sätestatud korda. § 35. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse saaja aruandlus (1) Konkursi võitja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ülevaate eelmise kalendriaasta õigusnõustamise kättesaadavuse tagamiseks osutatud õigusnõustamise, selle korraldamise, õigusnõustamisest teavitamise ning kantud kulude kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse järgmised andmed: 1) õigusnõustamise tundide arv õigusvaldkondade ja linnade kaupa; 2) kohtumisega õigusnõustamist saanud abivajajate arv ja õigusnõustamise keel õigusvaldkondade ja linnade kaupa; 3) telefoni teel õigusnõustamist saanud abivajajate arv ja õigusnõustamise keel õigusvaldkondade kaupa; 4) rahaliste vahendite jääk aruandeaasta alguse seisuga, toetusena saadud summa suurus kalendriaasta kohta, aruandeaastal kasutatud rahalised vahendid ja rahaliste vahendite jääk aruandeaasta lõpu seisuga; 5) ülevaade turundustegevusest ja teavitustööst kalendriaastas. 9. peatükk Rakendussätted § 36. Enne määruse jõustumist sõlmitud lepingud Enne 2021. aasta 1. veebruari konkursi võitjaga sõlmitud lepingutele kohaldatakse kuni 2021. aasta 31. jaanuarini kehtinud määrust. § 37. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 38. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2021. a. 12 (13) (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler 13 (13) Justiitsministri määruse „Riigi toetatav õigusnõustamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Justiitsministri määrus „Riigi toetatav õigusnõustamine“ (edaspidi ka määrus) kehtestatakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 31 lg 3 alusel. Määrusega kehtestatakse riigi toetatava õigusalase esmanõustamise (edaspidi ka õigusnõustamine) sihtgrupp ja õigusvaldkonnad, toetuse jagamise konkursi tingimused ja kord, nõuded taotlusele ja toetuse taotlejale, nõuded toetatavale õigusabile ja selle andmise korraldamisele, riigieelarvest toetatava õigusabi vajaja omaosalusmäär ning nõuded toetuse saaja aruandlusele. Kehtiva määruse alusel 2017. a korraldatud konkursi korraldamisel ning konkursi võitjaga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal on ilmnenud mitu kogemuslikku kitsaskohta, mida eelnõuga enne uue konkursi väljakuulutamist reguleeritakse. Lisaks täiendatakse õigusnõustamise viiside loetelu, nõudeid taotluse esitajale ja taotlusele, laiendatakse taotluste hindamise kriteeriume ning täpsustatakse nõudeid aruande esitamisele. Eelnõu käsitleb ka erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimusi ja korda, mis varem kehtestati justiitsministri käskkirjaga. Ulatuslike sisuliste ning määruse ülesehitust puudutavate muudatuste tõttu koostati õigusselguse huvides uus terviktekst ning tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“. Ühtlasi muudeti senisest lühemaks määruse pealkiri, väljendamaks kokkuvõtlikumalt eelnõu sisu. Täpne ülevaade eelnõu reguleerimisalast sätestatakse eelnõu üldsätetes. Muudatuste kohaselt võib edaspidi õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava toetuse jagamiseks kuulutada välja konkursi õigusnõustamiseks nii ühel kui mitmel viisil. Õigusnõustamise viisid on määruses loetletud järgmiselt: kohtumisega õigusnõustamine, õigusnõustamine eesti- ja venekeelse veebilehe www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru (edaspidi ka veebilehed) kaudu esitatud küsimustele vastamise näol ning õigusnõustamine juturoboti vahendusel. Muudatus võimaldab Justiitsministeeriumil paindlikku lähenemist ning otstarbekaima lahenduse leidmist, arvestades nii abivajaja huve kui ka riigi eesmärke ja võimalusi käesoleval hetkel. Lisaks kohtumisega ja veebilehtede kaudu õigusnõustamisele nähakse eelnõus ette võimalus juturoboti kui virtuaalse abilise kasutamine õigusnõustamisel. Juturobotiga pakutav infotehnoloogiline lahendus võimaldab muuta esmase õigusabi saamise abivajajale mugavamaks ja kiiremaks. Erinevate õigusnõustamise viiside kombineerimine loob eelduse pakkuda õigusnõustamist võimalikult paljudele abivajajatele, teha seda aegsasti ning kasutada selleks abivajajale sobivaimat kanalit. Eraldi peatükina käsitletakse eelnõus erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimusi ja korda. Kuna tegemist on konkreetsele sihtgrupile suunatud konkursiga ning toetust makstakse sihtgrupi esindusorganisatsioonile, on ka vastavad nõuded sätestatud eraldi. Regulatsiooni puhul on arvestatud pakutava teenuse erisusi võrreldes õigusalase esmanõustamise peamise sihtgrupi teenindamiseks korraldatava konkursiga. Sealhulgas ei kehti sihtgrupi kohta sissetuleku ülempiiri nõue. Eelnõuga kitsendatakse isikute ringi, kellele osutatakse kohtumisega õigusnõustamist. Selleks alandatakse abivajaja brutosissetuleku ülempiiri 500 euro võrra, arvestades Eesti keskmist brutokuupalka maakondade lõikes1. Lisaks ei kasutata õigusalaseks kiirnõustamiseks ette 1 Keskmine brutokuupalk jääb Statistikaameti andmetel maakondade lõikes 2020. a I–III kvartalis vahemikku 996 eurot – 1628 eurot. Keskmine brutokuupalk kuni 1200 eurot on kümnes Eesti maakonnas (Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Saare, Valga, Viljandi, Võru), kolmes maakonnas (Järva, Põlva, Rapla) on keskmine brutopalk napilt üle 1200 euro ja kahes maakonnas (Harju ja Tartu) üle nimetatud määra. Veebilehel https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja- toojeukulu__palk__aastastatistika/PA004/table/tableViewLayout1 (18.12.2020). 1 (25) nähtud riigi toetust edaspidi ka kohtus esindamiseks (v.a lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) ja kohtudokumendi koostamiseks. Paralleelselt sissetuleku ülempiiri alandamise ja kohtus esindamise piiramisega vähendatakse võrreldes senise regulatsiooniga ka riigi toetatavate kohtumisega õigusnõustamise tundide arvu. Konkursi võitjale makstakse täies ulatuses toetust esimese kahe õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas konkursi võitja taotluses märgitud õigusnõustamise tunnitasu määrast. Kui abivajaja soovib saada õigusnõustamist ka pärast kahe tasuta tunni täitumist, nõustab konkursi võitja abivajajat edasi konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest vähemalt järgneva kolme tunni ulatuses kalendriaastas. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades nõustatakse abivajajat edasi vähemalt kümne tunni ulatuses kalendriaastas. Arvestades asjaolu, et keskmine õigusnõustamisele kuluv aeg kõnealuse teenuse puhul on teadaolevalt u 2,2 tundi ning suurem hulk tunde kulub just keerukamatele juhtumitele, sh kohtuasjadele, milles esindamist õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks ja vastavast toetusest edaspidi ei tagata, on tundide arvu vähendamine põhjendatud. Senise riigi poolt toetatud viie tunni asemel jääb kaks tundi ning edasist konkursi võitja kohustust osutada õigusnõustamist veel kümne tunni ulatuses pakkumises toodud tunnitasu määra eest vähendatakse kolmele tunnile. Eelnõu kohaselt on soodustingimustel riigi toetatud kohtumisega õigusnõustamise maht isiku kohta kalendriaastas kokku 5 tundi, millest kaks tundi on abivajajale tasuta (tasuda tuleb 5-eurone omaosalusmäär). Lisaks jääb võimalus, et konkursi võitja võtab endale kohustuse osutada mõnes õigusvaldkonnas õigusnõustamist omafinantseeringuga ning abivajaja jaoks tasuta. Erandina on konkursi võitjal kohustus lapse õigusi puudutavate perekonnaasjade puhul osutada õigusnõustamist (lisaks kahele tasuta tunnile) kümne tunni ulatuses pakkumises toodud tunnitasu määra eest, sest nimetatud valdkonnas on ette nähtud ka kohtus esindamine. Arvestades ühelt poolt suurt nõudlust ja eelarve piiratust ning teisalt õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse eesmärki (õigusnõustamise kättesaadavuse parandamine), on kirjeldatud muudatused vajalikud, tagamaks õigusalase esmanõustamise käigus pakutava esmase õigusnõu ühtlane ja õigeaegne kättesaadavus. Asjakohane ja õigeaegne õigusnõu ennetab probleemide süvenemist, mis omakorda hoiab kokku nii osapoolte kui ka riigi ressurssi (sh kohturessurssi). Vaesuses või toimetuleku piiril elaval inimesel on võimalik taotleda kohtus esindamise jaoks riigi õigusabi (edaspidi ka RÕA). Eelnõuga nähakse ette ka suund, et riigi toetatud õigusnõustamiseks võidakse sobivate ruumide olemasolu korral kasutada nii riigimajade kui ka kohtute ruume. Sellisest võimalusest, et sõlmitava lepingu perioodil võib Justiitsministeerium teha ettepaneku kasutada õigusnõustamiseks riigimaja ja kohtu ruume, teavitatakse juba konkursi väljakuulutamise teates. Riigi kasutuses olevate ruumide võimalikult laiulatuslik kasutus kodanike teenindamisel üle Eesti on säästlik ja abivajajale kahtlemata ka mugav viis saada mitmeid riigi poolt pakutavaid teenuseid ühest kohast. Võrreldes senise regulatsiooniga karmistatakse nõudeid taotlejale, taotluse esitamisele ja taotluse konkursile kvalifitseerumisele. Taotluses tuleb esitada kinnitus taotleja käibe kohta. (Viimase kolme aasta käibe summa on vähemalt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot. Ühispakkumise korral kehtivad nõuded iga taotleja käibe kohta 25 protsendi ulatuses.) Taotlejal tuleb esitada tõend maksuvõlgade puudumise kohta ja kinnitada, et ajatatud maksuvõlg ei ole vanem kui üks aasta arvates konkursi väljakuulutamisest. Taotlejal tuleb anda ka kinnitus korras raamatupidamise ning selle kohta, et asutaja, osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja esindusõiguslik isik ei ole kriminaalkorras karistatud, Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud majandusaasta aruanded ja äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud. Samuti tuleb kinnitada, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet. Eelnõu kohaselt võib Justiitsministeerium jätta taotluse kvalifitseerimata ka siis, kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik võrreldes konkursi väljakuulutamise teates märgitud minimaalse õigusnõustamise tundide ja taotleja omafinantseeringuga abivajajale pakutavate tasuta tundide koguarvuga kalendriaasta kohta. 2 (25) Riigi eelarvest toetatud teenuse osutaja leidmisel on oluline kehtestada taotleja konkursile kvalifitseerimiseks ranged nõuded, et tagada sellise lepingupartneri leidmine, kelle kätte usaldada kodanikele olulise teenuse pakkumine. Õigusnõustamise osutamisel on ühtviisi tähtsad nii osutatava õigusabi kvaliteet kui ka suutlikkus teenust tõrgeteta ning jätkusuutlikult kogu lepinguperioodi jooksul pakkuda. Lisaks konkursile kvalifitseerumise nõuete täiendamisele täiendatakse eelnõuga ka hindamissüsteemi, mis võrreldes praegu kehtivaga hõlmab rohkem kriteeriume. Täiendatud hindamissüsteem loob läbi mitmete hindamiskriteeriumide eelduse taotluste sisulisemaks omavaheliseks konkureerimiseks. Samuti tagatakse punktisüsteemiga, et hindamisel oleks erisugused teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud vajalikul määral esindatud. Üks konkureerimisel tähtsust omav aspekt on sotsiaalne mõõde. Oluliseks peetakse taotleja valmisolekut pakkuda abivajajale omafinantseeringuga tasuta õigusnõustamist (pakkumises tuuakse välja nii pakutavate tundide arv kalendriaastas kui ka õigusvaldkond). Samuti tähtsustatakse advokaatide osakaalu õigusnõustajate hulgas. Eelnõuga nähakse ette ka regulatsioon lepingu ennetähtaegse lõppemise puhuks, andes justiitsministrile õiguse kuulutada vajaduse korral välja lihtsustatud korras uus konkurss, mille puhul võib vähendada õigusnõustamise, toetuse ulatuse ja abivajaja registreerimise kohta sätestatud nõudeid. Olenevalt lepingu ootamatu lõppemise ajast, allesjäänud rahalistest vahenditest ja hetkeolukorrast võib abivajajate huve silmas pidades olla otstarbekas kuulutada lihtsustatud tingimustel ja lühemaks perioodiks välja uus konkurss. Seda võib teha nõustamiseks vastavalt vajadusele kas ühel või mitmel õigusnõustamise viisil. Samuti võib lihtsustatud korras konkursi välja kuulutada siis, kui konkurss nurjub. Ka sellises olukorras on mõistlik vältida võimalikku pikka perioodi, kui teenus on kodanike jaoks katkestatud, ning leida lihtsustatud konkursi korraldamisega ajutine lahendus (kuulutada lihtsustatud tingimustel lühemaks lepinguperioodiks välja uus konkurss, valides seejuures õigusnõustamiseks sobiva viisi või viisid). Võrreldes senise regulatsiooniga täpsustatakse eelnõuga abivajaja registreerimise ja kliendihaldustarkvaraga seonduvaid nõudeid kohtumisega õigusnõustamisel, mis ühelt poolt aitavad tagada korrektse statistika ja arvepidamise ning teisalt vähendavad konkursi võitja halduskoormust igakuiste maksetaotluste esitamisel. Samuti täpsustatakse ühekordse omaosalusmääraga seonduvat (kui ilma mõjuva põhjuseta ja ette teatamata ei ilmuta kohtumisega õigusnõustamisele, tuleb ühekordne omaosalusmäär tasuda uuesti) ja sätestatakse nõue, et pärast esimese kahe tasuta õigusnõustamise tunni täitumist peab konkursi võitja sellest abivajajat teavitama. Mõlemad muudatused tagavad konkursi võitja ja abivajaja vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevate kohustuste parema täitmise – abivajaja suhtub vastutustundlikult kokkulepetesse ning rahaliste kohustuste suurenemisel saab õigel ajal teenusest loobuda. Riigi toetatud õigusnõustamise käigus tuleb maksimaalselt püüda välistada abivajajale (uute) makseraskuste tekkimist. Kui abivajaja õigusnõustamine on olnud ebakvaliteetne ja Justiitsministeerium selle tuvastab, antakse talle õigus keelduda (kas osaliselt või tervikuna) toetuse väljamaksmisest või nõuda vastav osa toetusest tagasi või tasaarveldada tulevaste maksetega. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga on määruses täiendatud ka nõudeid aruandlusele. Mitmekülgse informatsiooni kogumine on vajalik, et analüüsida valdkonnas olulisi küsimusi, mis aitab teha teadlikumaid otsuseid. Kokkuvõtvalt on eelnõus sätestatud regulatsiooni eesmärk tagada kvaliteetse ja kiire esmase õigusnõustamise pakkumine kodanikele, arvestades seejuures muutuda võivate rahaliste tegurite ja sihtgrupi vajadustega ning pidades silmas infotehnoloogilist arengut. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Juta Jõgis ([email protected]) ning keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 3 (25) 1.3. Märkused Määrusega tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ ulatusliku muutmise vajaduse tõttu koostatakse uue määruse eelnõu. Uue määruse pealkiri „Riigi toetatav õigusnõustamine“ väljendab kokkuvõtlikumalt eelnõu sisu. 1. peatükk. Üldsätted 1. paragrahv. Reguleerimisala Määrus reguleerib riigi toetatava õigusalase esmanõustamisega seonduvaid teemasid – õigusnõustamise tingimusi ja toetuse jagamise korda. Sarnaselt kehtiva määrusega kehtestatakse konkursi sisuline regulatsioon määrusega. Erinevalt varasemast on erivajadustega isikute ja eakate konkursi sisuline regulatsioon toodud samuti määrusesse. 2. paragrahv. Õigusnõustamise kättesaadavuse toetamine Riigi toetatava õigusalase esmanõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava toetuse jagamiseks korraldatakse avalik konkurss määrusega sätestatud üldises korras. Konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni viieks aastaks. Erandkorras vähendatakse määrusega seatud nõudeid konkursi lihtsustatud korras korraldamisele vastavalt määruse §-le 16 (lepingu ennetähtaegsel lõppemisel, konkursi nurjumisel). Sellisel juhul sõlmitakse leping kuni kaheks aastaks. Toetatava tegevuse piirsumma kalendriaasta kohta ja muud konkursi täpsemad tingimused määratakse konkursi väljakuulutamisel justiitsministri käskkirjaga. Arvestades valdkonna rohkeid nüansse ei ole otstarbekas kehtestada kõiki tingimusi määrusega, vaid seda tehakse konkursi väljakuulutamisel, hinnates vahetult hetkel olevaid võimalusi ja vajadusi. 2. peatükk. Õigusnõustamise viisid, sihtgrupp ja õigusvaldkonnad 3. paragrahv. Õigusnõustamise viisid Paragrahvis loetletakse riigi toetatava õigusalase esmanõustamise osutamiseks kasutatavad viisid. Õigusnõustamist saab osutada abivajajaga kohtumisel või abivajaja nõusolekul videosilla või telefoni teel, eesti- ja venekeelse veebilehe www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru kaudu esitatud küsimustele vastamise teel ja juturoboti vahendusel. Kohtumisega õigusnõustamise puhul peab konkursi võitja arvestama praktilise tegevuse käigus selguvate piirkonnas elavate abivajajate õigusnõustamise tegelike vajadustega, tagades nõustamise vajaduspõhise kättesaadavuse vähemalt määruses sätestatud linnades. Abivajaja nõusolekul võib kohtumisega õigusnõustamine toimuda ka telefoni teel või videosilla vahendusel, kasutades näiteks Skype’i vm rakendust, mis võimaldab videokõnet. Justiitsminister võib välja kuulutada konkursi õigusnõustamiseks ühel või mitmel nimetatud viisil (vt § 8 lg 2). Kehtiv regulatsioon ei võimalda õigusnõustamise viiside vahel valida ning konkurss korraldatakse kõigil õigusnõustamise viisidel korraga samaks lepinguperioodiks. Praktikas võib aga osutuda otstarbekaks kombineerida õigusnõustamise viise või leida igal õigusnõustamise viisil õigusnõustamise osutamiseks erinev teenusepakkuja. Samuti on muudatuse tulemusena võimalik eri õigusnõustamise viiside puhul sõlmida vajaduse korral leping erinevaks perioodiks. Muudatus võimaldab olla paindlikum, arvestades praeguse aja vajadusi ja võimalusi, pidades silmas nii üldisi riiklikke arengusuundi, sh infotehnoloogia valdkonnas, kui ka abivajaja huve. 4. paragrahv. Õigusnõustamise sihtgrupp Eelnõuga piiritletakse kohtumisega õigusnõustamise sihtgrupp. Teistel õigusnõustamise 4 (25) viisidel osutatakse teenust kõigile füüsilisest isikust abivajajatele. Kohtumisega õigusnõustamist osutatakse üksnes Eestis elavatele füüsilistele isikutele, kelle taotlusele eelnenud kvartali keskmine ühe kuu brutosissetulek on kuni 1200 eurot. Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida abivajaja sissetuleku suurust, nõuda abivajajalt Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi esitamist ning põhjendatud juhul teha abivajajale ettepanek toetuse tagasimaksmiseks. Abivajaja kinnitab kohtumisega õigusnõustamisele registreerumisel kirjalikult, et tema sissetulek ei ületa kehtestatud määra. Samuti kinnitab abivajaja, et ta on teadlik Justiitsministeeriumi õigusest kontrollida abivajaja sissetuleku suurust, nõuda maksuandmete tõendi esitamist ja võimalusest, et juhul kui sissetuleku suurus ületab ettenähtud määra, võidakse teha ettepanek toetuse tagasimaksmiseks (vt § 23 lg 1). Konkursi võitjalt ei eeldata isiku sissetuleku suuruse kontrollimist, kuid tekkinud kahtluse korral tuleb konkursi võitjal pöörduda Justiitsministeeriumi poole abivajaja sissetuleku kontrollimise taotlemiseks. Täiendavalt on eraldi õigusnõustamise sihtgrupina määratletud erivajadustega isikud ja eakad, kellel on võimalus saada riigi toetatavat õigusalast esmanõustamist ka konkursi võitnud esindusorganisatsiooni kaudu (vt 8. ptk). 5. paragrahv. Õigusnõustamise valdkonnad Paragrahviga sätestatakse, et riigi toetatavat õigusalast esmanõustamist osutatakse üldjuhul kõikides õigusvaldkondades, välistatakse vaid õigusvaldkonnad, milles õigusnõu saamine on tagatud muude võimalustega. Näiteks on vangistusõiguses ja kahtlustataval või süüdistataval kriminaalmenetluses ja rahvusvahelise kaitse taotlejal ja saajal haldusmenetluses võimalik õigusnõu saada riigi õigusabi korras ning rahvusvahelise kaitse taotlejate nõustamine on tagatud varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Välistatakse juriidiliste isikute õigusnõustamine ettevõtlusega seotud küsimustes ja maksuvaidlusi puudutavates küsimustes, v.a ettevõtlusega alustamine. Ettevõtlusega alustamisega seotud õigusnõustamise puhul ei pakuta laiaulatuslikku ärinõustamist, vaid antakse esmased juhtnöörid. Ettevõtlusega seotud küsimuste puhul on abivajajatel võimalik nt pöörduda maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultantide poole, kes ettevõtjaid tasuta nõustavad, toetades ja suunates konkreetse maakonna ettevõtluse arengut. Füüsilisest isikust ettevõtjaid nõustatakse kõigis ettevõtlust puudutavates küsimustes, kuid mitte maksuvaidlusi puudutavates küsimustes. Lisaks välistatakse täitemenetluse osaliste õigusnõustamine täitemenetlust puudutavates küsimustes, mille puhul on kohtutäituril seadusest tulenev selgitamiskohustus, ning tõestamistoimingus osalejate õigusnõustamine tõestamistoimingu raames, mille puhul on notaril seadusest tulenev selgitamiskohustus. Samuti on välistatud küsimused, mille puhul füüsiline isik soovib nõustamist temale loovutatud nõude sissenõudmise kohta, kui nõue oli algselt tekkinud juriidilisel isikul, ning Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist puudutavad küsimused. RÕA andmine Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks on reguleeritud RÕS §-s 37 ning täiendava esmase õigusnõu andmine valdkonnas ei ole otstarbekas valdkonna spetsiifilise keerukuse tõttu. Kui konkursi võitja siiski otsustab anda abivajajale õigusabi küsimustes, milles riik õigusnõustamist ei toeta, siis tuleb konkursi võitjal arvestada, et sellist õigusnõustamist peab osutama omavahendite eest. 6. paragrahv. Õigusnõustamine tsiviilnõuete aegumise küsimustes Eelnõuga sätestatakse eriregulatsioon kohtumisega õigusnõustamiseks tsiviilnõuete aegumise küsimustes. Õigusnõustamine hõlmab muu hulgas abi kohtutäiturile või kohtule aegumise kohaldamiseks avalduse koostamisel. Aegumise asjad on lihtsad, tegemist on sarnase käiguga menetlustega, mistõttu on aegunuks tunnistamise avalduse kirjutamiseks võimalik nõu anda lühema ajaga. Tsiviilnõuete aegumise küsimustes õigusnõustamise eest makstakse toetust 25 eurot koos 5 (25) käibemaksuga ühe abivajaja ühe tsiviilnõude kohta kalendriaastas, seejuures ei ole abivajajal 5-eurose omaosalusmäära tasumise kohustust. Juhul kui isikul on rohkem kui üks tsiviilnõue, mille aegumise tunnistamist ta soovib, eeldatakse, et ühe nõude puhul osutatud õigusnõustamise käigus omandab abivajaja vajalikud teadmised ja oskused edasisteks tegevusteks ülejäänud tsiviilnõuete puhul. Nõustamisele ei kehtestata ajalist piirangut, kuid seatakse piirang inimeste arvule kalendrikuus ja -aastas. Tsiviilnõuete aegumise küsimustes osutatakse õigusnõustamist ühes kalendrikuus kuni 420 inimesele ja kalendriaastas kuni 5000 inimesele. Abivajajate arvule seatud piiranguid võib justiitsminister käskkirjaga muuta, kui see ei takista õigusnõustamist teistes õigusvaldkondades. Lisaks on abivajajal, keda on nõustatud tsiviilnõuete aegumise küsimuses, õigus saada samas kalendriaastas määruses sätestatud alustel õigusnõustamist ka teistes õigusvaldkondades. 7. paragrahv. Kohtus esindamise piirang Paragrahvis sätestatakse, et riigi toetatav õigusalane esmanõustamine ei hõlma kohtus esindamist, sealhulgas kohtudokumendi koostamist. Erandina on lubatud abivajaja kohtus esindamine ja kohtudokumendi koostamine lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades. Samuti on lubatud maksekäsu kiirmenetluse kui võla või elatise kättesaamiseks mõeldud lihtsustatud menetluse avalduse esitamine. Tagamaks, et riigi toetatud õigusalase esmanõustamise kvaliteet oleks ühtlaselt kõrgel tasemel ja teenuse hind seejuures soodne, on otstarbekas piirata kohtus esindamist õigusalase esmanõustamise alt. Kuna kohtudokumendi koostamisega kaasneb samuti vastutus hinnata realistlikult eelseisva kohtuasja perspektiivikust ning tagada maksimaalselt kohtuasja võimalik edukus, ei ole ka kohtudokumendi koostamine ilma kohtus esindamiseta õigusalase esmanõustamise raames asjakohane. Praegu esindavad abivajajat esmatasandi õigusnõu raames juristid ka kohtus. Riigi toetatava õigusnõu osutamise peamiseks eesmärgiks ei ole aga kohtus esindamine, vaid abivajaja esmane nõustamine ja seda võimalikult kiiresti. Muudatus soodustab keskendumist kvaliteetse, esmase ja kiire õigusnõu andmisele, mis omakorda võib abivajaja jaoks ennetada tema probleemide süvenemist. Arvestades riigi toetatud õigusalaseks esmanõustamiseks abivajaja kohta planeeritud tundide mahtu kalendriaastas ning asjaolu, et õigusnõustamise tunni hind on turul pakutavast keskmisest tunnihinnast madalam, ei ole otstarbekas panna konkursi võitjale kohustust tagada vajaduse korral ka kvaliteetne abivajaja kohtus esindamine. Samuti ei ole soovitav olukord, kus kohtuteed on soodsatel rahalistel tingimustel alustatud, kuid esindamise jätkamiseks raha puudub. Lastega perede ja laste kui nõrgema sihtgrupi õigusi puudutavates perekonnaasjades, näiteks elatise nõudmine ja suhtluskorra küsimused, on otstarbekas jätta alles abivajaja kohtus esindamise võimalus. Laste huvide kaitse tagamise eesmärgil on lastega seotud perekonnaasjades nähtud õigusnõustamiseks ette ka suurem arv soodushinnaga tunde (vt § 27 lg 1). Kahe tasuta ja kümne soodushinnaga tunni jooksul on võimalik katta valdkonna keskmises kohtuasjas õigusnõustamisele kuluv aeg. Kohtus esindamiseks saab abivajaja vastavalt rahalistele võimalustele kas taotleda vajaduse korral riigi õigusabi või kasutada turul pakutavaid õigusteenuseid. 3. peatükk. Konkursi tingimused ja kord ning leping 8. paragrahv. Konkursi väljakuulutamine Konkurss kuulutatakse välja justiitsministri käskkirjaga ning teade selle kohta avaldatakse vähemalt Justiitsministeeriumi kodulehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Paragrahvis sätestatakse ka minimaalne loetelu andmetest, mida konkursi väljakuulutamise teade peab sisaldama. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga peab konkursi väljakuulutamise teates esitama ka informatsiooni selle kohta, milliseks või millisteks õigusnõustamise viisideks konkurss korraldatakse (vt § 3 selgitust), ning teave, et sõlmitava lepingu perioodil võib Justiitsministeerium teha konkursi võitjale ettepaneku kasutada kohtumisega 6 (25) õigusnõustamiseks riigimajade ja kohtute ruume. Riigi toetatud õigusnõu osutamise teenus sobitub riigimajade loomise kontseptsioonis2 käsitletud otseste avalike teenustega ja riigimajade loomise üldiste eesmärkidega. „Püsikulude ning avalike teenuste osutamisega seotud kulude surve riigieelarvele ei ole kadunud. Lisaks sellele väheneb e-teenuste arendamise tulemusel näost näkku kliendikontaktide arv, mis tekitab survet teenuste kadumiseks väikestes maakonnakeskustes. Klientide vaates on oluline käsitleda riigiteenuseid suuremas pildis ning tagada kõikide oluliste ja esmatähtsate teenuste olemasolu ja kättesaadavus vähemalt maakonnakeskustes. E-teenuseid tuleb küll juurde ning üha rohkem inimesi on harjunud neid kasutama, kuid teatud teenuste pakkumine peaks säilima võimalikult kodu lähedal ka füüsiliselt. Seda juba erivajadustega sihtgruppe arvestades.“3 Kohtumisega õigusnõustamise teenuse osutamisel riigimajade ja ka kohtute ruumide tasuta või soodne kasutamine kas osaliselt või kogu konkursi võitjaga sõlmitava lepingu perioodi kestel, aitab teenuse halduskuludelt kokku hoida. Riigimajades on kasutusel eri lahendusi ja üheks sobivaks kohtumisega õigusnõustamise osutamise kohaks väiksema nõudlusega piirkonnas võib olla näiteks vestlusboks. Kohtumajades saab õigusnõu osutada üksnes sobivate ruumide olemasolul kohtumaja avatud tsoonis. Konkursi väljakuulutamisel märgitakse ka minimaalne kohtumisega õigusnõustamise tundide arv kalendriaastas, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolu korral nõustamine tagada. Tegemist on näitliku tundide arvuga, mis ei ole konkursi võitjale teenuse osutamisel siduvaks tingimuseks. Konkreetne tundide arv aastas kujuneb vastavalt nõudlusele ja teenuse osutamiseks kasutada olevale eelarvele. Eelmise konkursi pakkumiste esitamisel ja hindamisel tekkis olukord, kus pakuti võimalikult odavat maksimaalset tundide arvu. Et välistada ebareaalsete taotluste esitamist, on konkursi väljakuulutamisel otstarbekas nimetada ka minimaalne tundide arv, mille tagamisega tuleb konkursi võitjal arvestada. Justiitsministeerium võib jätta taotluse kvalifitseerimata, kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik võrreldes muu hulga nimetatud minimaalse kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarvuga kalendriaastas. Ühtlasi esitatakse konkursi teates märge selle kohta, et Justiitsministeeriumil on õigus konkurss igal ajal nurjunuks tunnistada (vt § 12 selgitust) ning selle kohta, et Justiitsministeeriumil on õigus õigusnõustamiseks kalendriaasta kohta eraldatavaid piirsummasid muuta, kui konkreetse kalendriaasta riigieelarve seaduses vähendatakse või suurendatakse õigusnõustamisega seotud tegevuste toetamiseks ettenähtud sihtotstarbeliste toetuste summat. Taotluste kvalifitseerimiseks, hindamiseks ja võrdlemiseks moodustab justiitsminister käskkirjaga komisjoni. 9. paragrahv. Taotluse kvalifitseerimine Paragrahvis sätestatakse, millised taotlused loetakse konkursile kvalifitseerunuks ja millised mitte (vt ka § 17 ja 18 selgitusi), samuti taotluse andmete täpsustamine ja täiendamine ning taotluste kvalifitseerimise etapis konkursi nurjunuks kuulutamise alused. Taotluses juba esitatud andmeid võib vajaduse korral kvalifitseerimise ajal, st enne taotluste hindamist, paluda nii täpsustada kui ka täiendada. Selliselt on vajaduse korral tagatud kõigile võrdne võimalus, kas täpsustada või täiendada juba esitatud andmeid olukorras, kus taotlejad on näiteks midagi erinevalt mõistnud ja esitatud andmed ei ole seetõttu võrreldavad. Taotlus jääb automaatselt kvalifitseerumata, kui selgub, et taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid või dokumente. Samuti võib Justiitsministeerium jätta taotluse kvalifitseerimata, kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik võrreldes justiitsministri käskkirjas märgitud minimaalse õigusnõustamise tundide, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolul nõustamine kalendriaastas tagada, ja taotleja omafinantseeringuga abivajajale tasuta pakutavate õigusnõustamise tundide koguarvuga kalendriaasta kohta. 2 Riigimajade loomise kontseptsioon. Rahandusministeerium. Veebilehel https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigimajade_loomise_kontseptsioon_2018.pdf (veebruar 2018), lk 5. 3 Ibid., lk 6. 7 (25) Samuti on taotluste kvalifitseerimise etapis võimalik konkurss nurjunuks kuulutada, kui ükski konkursile esitatud taotlus konkursile ei kvalifitseeru, sest pole täidetud kvalifitseerumise tingimused või tähtpäevaks ei ole konkursile esitatud ühtegi taotlust. 10. paragrahv. Taotluste hindamine ja võrdlemine Paragrahvis sätestatud hindamiskriteeriumide alusel hindab ja võrdleb justiitsministri käskkirjaga moodustatud komisjon ainult konkursile kvalifitseerunud taotlusi. Hindamiskriteeriumidele rakendatakse punktide andmise süsteemi, arvestades iga hindamiskriteeriumi kaalukust riigi toetatud õigusalase esmanõustamise toetuse jagamiseks korraldataval konkursil. Nimetatud hindamiskriteeriumide ja nende alusel punktide andmise süsteemi määruses sätestamine muudab taotluste hindamise, võrdlemise ning otsuse tegemise läbipaistvamaks, mis eelduslikult aitab võimalikke vaidlusi ära hoida. Võrreldes kehtiva määrusega on hindamiskriteeriumide loetelu täiendatud. Lisandunud on kriteerium taotleja valmisoleku kohta pakkuda mõnes õigusvaldkonnas omafinantseeringuga abivajajale tasuta nõustamistunde. Riigi toetatud õigusalase esmanõustamise puhul on tegemist sotsiaalselt suunitletud projektiga, mistõttu on oluline tuua taotluste hindamiskriteeriumide hulka vastukaaluks ärihuvile (mis kahtlemata võib olla taotleja üks eesmärkidest) ka sotsiaalne mõõde. Samuti on uue kaaluka hindamiskriteeriumina lisatud advokaatide osakaal õigusnõustajate hulgas. Advokaatide osakaal õigusnõustajate hulgas aitab kaasa õigusnõustamise kvaliteedi parandamisele ja hoidmisele advokatuuriseadusest tulenevate tagatiste näol, seega on oluline arvestada seda ka taotluste hindamisel ja võrdlemisel. Lisaks sätestatakse paragrahvis juhised olukorraks, kui selgub, et ühe või mitme taotluse punktisummad on võrdsed (heidetakse liisku) või taotleja on esitanud ebaõigeid andmeid (taotleja võidakse konkursilt kõrvaldada). 11. paragrahv. Konkursi võitja ja teabe avaldamine Eelnõuga kehtestatakse põhimõte, et lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmise korral on justiitsministril õigus tunnistada toetuse andmise otsus kehtetuks ning tunnistada uueks võitjaks taotleja, kes kvalifitseerus paremuselt järgmiseks. Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmise korral toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise õigus on vajalik selleks, et välistada lepingute sõlmimisel põhjendamatute viivituste tekkimist ning võimaldada toetuse summat kasutada eesmärgipäraselt teiste juriidiliste isikute tegevuse toetamiseks. Lisaks sätestatakse paragrahvis konkursi võitja väljakuulutamise ja sellest teavitamise korralduslik külg. 12. paragrahv. Konkursi nurjunuks kuulutamine Paragrahvis sätestatakse konkursi nurjunuks kuulutamise õigus, sõltumata põhjusest enne toetuse kasutamise lepingu allkirjastamist ja seejärel uue konkursi väljakuulutamise võimalus. Samuti sätestatakse konkursi nurjunuks kuulutamise korral konkursile kvalifitseerunud taotleja taotluse esitamisega seotud kulude hüvitamine. Lisaks juhtudele, millal konkurss tuleb nurjunuks kuulutada või millal on Justiitsministeeriumil õigus seda teha (määruse § 9 lg 5 ja § 13 lg 4), võib konkursi väljakuulutamise järel saabuda ettenägematu olukord, mille tõttu võib osutuda vajalikuks konkurss nurjunuks tunnistada ka muudel puhkudel. Näiteks ootamatu muudatus riigieelarve vahendite kasutamises eriolukorra tõttu või sellise informatsiooni ilmnemine, mille tõttu ei ole otstarbekas konkursiga jätkata. Kuna kehtiv määrus näeb ette üksnes konkreetsed juhud, millal saab konkursi nurjunuks tunnistada, on täiendava võimaluse lisamine võrreldes kehtiva regulatsiooniga vajalik, reageerimaks eeskätt ettenägematu olukorra ilmnemisel. Asjakohane märge konkursi väljakuulutamise teates annab ka taotluse esitajale vajaliku teabe selle kohta, et konkurss võidakse igal ajal nurjunuks tunnistada. Taotluse koostamisega seotud põhjendatud kulud hüvitatakse konkursile kvalifitseerunud taotlejale tema avalduse alusel kuni 1000 euro ulatuses. 13. paragrahv. Leping ja lepingu sõlmimine konkursi võitjaga 8 (25) Paragrahv käsitleb lepingut ja lepingu sõlmimist konkursi võitjaga. Sõlmitava lepingu juurde kuulub lahutamatu osana isikuandmete töötlemist puudutav leping. Konkursi võitjaga sõlmitava lepingu projekt (koos andmetöötluse lepinguga) on käskkirja lisa, millega justiitsminister kuulutab välja konkursi. Lepingu projekti lisamine on vajalik selleks, et vähendada hilisemaid vaidlusi ja viivitusi lepingu sõlmimisel. Sõlmitavas lepingus sätestatakse vastavalt konkursi võitja esitatud taotluses märgitule toetatava tegevuse tasud, mitme õigusnõustaja poolt on nõustamiskohtade teenindamine piirkondlikult tagatud, õigusnõustamise kirjeldus, veebilehtede haldamisega seonduv, veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise tähtajad, teavitustöö kava, toetuse tagasinõudmise alused, juturoboti arendamiseks vajalike andmete kogumise ulatus ja viis ning muud tingimused. Andmetöötluse lepingu eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustustes isikuandmete töötlemisel. Lisaks sätestatakse olukordadeks, kui konkursi võitja ei ole tagastanud Justiitsministeeriumile allkirjastatud lepingut tähtaegselt, konkursi nurjunuks kuulutamise võimalus. Eeltoodu on vajalik selleks, et konkursi läbiviimisel ja vajaduse korral uue konkursi väljakuulutamisel ei tekiks põhjendamatuid viivitusi. 14. paragrahv. Konkursi lõppemine Konkurss lõpeb, kui konkursi võitjaga sõlmitakse leping või konkurss kuulutatakse nurjunuks. 15. paragrahv. Muudatustest teavitamine Paragrahvis sätestatakse tähtajad, mille jooksul konkursi võitja teavitab taotluses esitatud andmeid muutvatest töökorraldustest ja teistest ümberkorraldustest ning tegevuse peatamisest või lõpetamisest Justiitsministeeriumi. Kavandatavatest muudatustest tuleb teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümme tööpäeva ette. Ettenägematutest asjaoludest tingitud muudatustest tuleb samuti teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul arvates muudatuste toimumisest. Olenevalt muudatustest võib olla vajalik õigusnõustamise korraldamise kokkulepete ülevaatamine, sihtgrupi teavitamine või sihtgrupi teenindamise tagamiseks uute otsuste tegemine, mistõttu eeldatakse, et konkursi võitja tagab Justiitsministeeriumi võimalikult kiire teavitamise. 16. paragrahv. Lihtsustatud korras konkursi korraldamine Paragrahvis sätestatakse olukorrad, millal Justiitsministeerium võib konkursi korraldada lihtsustatud korras. Seda võib teha siis, kui konkurss kuulutatakse nurjunuks või kui konkursi võitjaga sõlmitud leping lõpeb ennetähtaegselt. Lihtsustatud korras konkursil võidakse vähendada nõudeid taotlejale ja taotlusele ning nõudeid õigusnõustamisele ja selle korraldamisele. Täpsed konkursi tingimused kehtestab justiitsminister käskkirjaga. Lihtsustatud korras sõlmitakse konkursi võitjaga leping lühemaks perioodiks, vajaduse korral kuni kaheks aastaks. Lepingu ennetähtaegne lõppemine võib juhtuda ootamatult näiteks lepingupartneri tegevuse lõpetamise või muude erakorraliste asjaolude tõttu. Ka konkursi nurjumise korral võib tekkida olukord, kus teenuses pikema katkestuse vältimiseks on otstarbekas kuulutada välja konkurss lihtsustatud korras. Tegemist on ajutise, abivajaja huvides kasutatava võimalusega, mille puhul arvestatakse eelnevalt kõiki olulisi asjaolusid, sh eelarve jääki, leides optimaalse viisi olukorra lahendamiseks. Kehtivas regulatsioonis sellist õigust justiitsministrile antud ei ole, lepingu erakorralise lõppemise korral tuleb kuulutada uus konkurss välja üldises korras, mis on aga ajamahukas ega pruugi alati olla abivajaja huvides sel hetkel parim võimalik lahendus. 4. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele 17. paragrahv. Taotlejale esitatavad nõuded Paragrahvis sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Taotleja peab olema asjakohases Eesti 9 (25) registris registreeritud juriidiline isik, kelle viimase kolme aasta käibe summa on minimaalselt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot. Ühispakkumise korral kehtivad taotleja käibele seatud nõuded iga taotleja käibe kohta 25 protsendi ulatuses. Samuti ei tohi taotleja suhtes olla taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ja ta ei tohi olla pankrotis. Ühtlasi tuleb taotlejal esitada maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 lõikes 5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ja kinnitada, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusjärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 8 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest. Seega võivad konkursil osaleda nii eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kusjuures eraõiguslikud juriidilised isikud võivad olla nii äriühingud kui ka sihtasutused ja mittetulundusühingud. Asjakohaseks registriks on äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register. Taotleja võib esitada konkursile ühe taotluse üksi või ühe või mitu taotlust teiste taotlejatega ühiselt. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on maksuvõlga puudutav nõue rangem. Samas on äsja mitmeid ettevõtteid vähesel või suuremal määral tabanud kriisi (koroonaviiruse leviku tõkestamiseks 12.03.–17.05.2020. a kehtestatud eriolukord ja viiruse leviku jätkuvad mõjud) arvestades mõistlikus suuruses ajutine makseraskus mõistetav. Tingimus, et ajatatud maksuvõlg ei tohi olla vanem kui üks aasta arvates konkursi väljakuulutamisest, on mõistlik, arvestades ka täiendavalt miinimumkäibele seatud alampiiri. Vastavas suurusjärgus käibe korral taotluse esitamise ajaks ületatud makseraskust võib konkursil osalemisel aktsepteerida, et mitte liigselt karmistada taotluse esitaja kohta kehtestatud nõudeid. Taotleja käibe kohta esitatavat nõuet kehtivas määruses ei ole. Kuna ettevõtte usaldusväärsuse hindamisel on oluline nii tegutsemise aeg kui ka viimaste aastate käibe suurus, on vastav nõue eelnõusse lisatud. Minimaalse käibe nõude seadmine aitab välistada kogemusteta või mitteusaldusväärsed lepingupartnerid. Kõnealuse muudatusega ja taotlusele esitatavate nõuete karmistamisega (määruse § 18 lg 1 punktidega 12–16) tugevdatakse ettevõtte ning tema asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku suhtes taotluse esitamiseks kvalifitseerumisel kehtivaid nõudeid. Muudatuste eesmärk on leida objektiivsete kriteeriumide alusel lepingupartneriks hea mainega usaldusväärne, sh majanduslikult oskuslikult juhitud juriidiline isik. Lisaks sätestatakse nõue, et taotleja kohtumisega ja veebilehtedel õigusnõustamist osutavatel nõustajatel peab olema omandatud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning neil peab olema piisav kogemus õigusalal. 18. paragrahv. Taotlusele esitatavad nõuded Paragrahvis sätestatakse nõuded taotlusele, sealhulgas tuleb taotlejal esitada ülevaade taotluse esitamisele eelneval viiel aastal sotsiaalprojektides osalemise kohta, esitada pakkumine kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra ja õigusnõustamisega seonduvate tegevuste jaoks vajamineva toetuse suuruse kohta, kirjeldada õigusnõustamise korralduslikku poolt, esitada kinnitus, et õigusnõustajad on nõus projektis osalema, ning esitada teave nende kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta, esitada kinnitus taotleja käibe kohta, selle kohta, et taotleja raamatupidamine on korras, Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud majandusaasta aruanded, äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud, asutaja, osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja esindusõiguslik isik on kriminaalkorras karistamata ning ka selle kohta, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet. Selleks et oleks võimalik taotlusi ühetaoliselt võrrelda, tuleb taotlejal tunnitasu piirmäär ja teised toetuse suurused välja tuua käibemaksuta. Toetatud tegevuse eelarve koostamisel tuleb aga taotlejal võtta arvesse toetuse suurust ja toetatava tegevuse eripärasid ning käibemaksuseaduses sätestatut. Taotleja peab taotluses edastama muu hulgas andmed õigusnõustajate kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta. Eeltoodud informatsioon on vajalik, kuna aitab komisjonil hinnata taotleja poolt pakutava õigusnõustamise kvaliteeti. Piisava kogemusega õigusnõustajaks on näiteks vähemalt ühe aasta pikkuse nõustamiskogemusega õigusnõustaja või õigusvaldkonna õppejõud, samuti Eesti Advokatuuri liige. Taotlusega on vaja esitada ka kinnitus, et 10 (25) õigusnõustajad on nõus projektis osalema. Vastav kinnitus annab kindlust, et taotlus ja selles esitatud pakkumised on läbi mõeldud ja vastavad eelkokkulepped sõlmitud. Õigusnõustajate kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada Justiitsministeeriumi soovil pärast taotluse esitamist. Kui taotleja poolt taotluses välja toodud õigusnõustajad toetatava tegevuse perioodil muutuvad, siis tuleb taotlejal Justiitsministeeriumi eeltoodust teavitada ning edastada ka andmed nõustaja kvalifikatsiooni kohta. Õigusnõustajate arv, konkursi väljakuulutamise teates nimetatud kohtumisega õigusnõustamise minimaalne tundide arv, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolul nõustamine kalendriaastas tagada, ja pakkumine taotleja omafinantseeringuga abivajajale tasuta pakutavate kohtumisega õigusnõustamise tundide kohta kalendriaastas võimaldavad koosmõjus hinnata taotluses välja toodud eesmärkide saavutamise realistlikkust. Samuti annab pakkumise realistlikkusest aimu teave, mitme õigusnõustaja poolt linnade või linnade ja piirkondade kaupa teenindamine tagatakse. Varasemast lepinguperioodist teadaolevate andmete näol on piirkondade koormus Justiitsministeeriumile teada ning küsitava täiendava informatsiooni kaudu on võimalik saada parem ülevaade, kas pakkumine on realistlik. Taotluses tuleb muu hulgas märkida pakutav kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr, juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suurus kalendriaastas, telefoni teelteenindamise, veebilehtede haldamise ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise ning õigusnõustamise ja telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suurus kalendriaastas. Nimetatud toetuste suuruse puhul tuleb taotlejal arvestada, et taotluses pakutav suurus peab sisaldama kõiki kulusid (tööjõukulud, ruumide üürimiskulud, töövahendite kulud, sidekulud jm). Nii erinevateks tegevusteks vajaminevate toetuste suurused kui ka tegevuste kirjeldused annavad ülevaate sellest, missugust teenust taotleja toetuse eest pakkuda suudab. Selleks et teave toetatud tegevuse toimumise kohta jõuaks abivajajateni, on oluline läbi mõelda ja taotluses esitada ka teavitustöö kava ning kirjeldus linnade ja nõustamiskohtade kaupa. Eelkõige tuleb esitatavas projektiplaanis välja tuua, milliseid tasuta kanaleid (ajalehe artikkel, uudislugu, raadiosaade jmt) ja millise sagedusega planeeritakse teavitustöö tegemiseks kasutada. Kui lisaks tasuta kanalitele planeeritakse teavitustöö tegemiseks ka omafinantseeringut, siis tuleb eeltoodu taotluses eraldi välja tuua. Konkursi võitja tehtud teavitustööd riigieelarvest ei toetata. Kuigi projektiplaanina esitatavate andmete (taotleja poolt korraldatava õigusnõustamise teavitustöö kava ning kirjeldus linnade ja nõustamiskohtade kaupa ning kliendihaldustarkvara ja nõustamiskohtade kirjeldus) näol ei ole tegemist eraldi hindamiskriteeriumidega, on taotluses vaja esitada nõutud andmed ning kirjeldused, saamaks taotleja pakutavast võimalikust teenusest terviklikum ülevaade. Vastava informatsiooni esitamata jätmine on käsitletav puudusena. Taotleja peab taotluses ka kinnitama, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet. Eeskätt on oluline, et tulevase lepingupartneri varasema tegevuse pinnalt saab eeldada, et koostöö hakkab sujuma avalikus teenistuses tunnustatud põhimõtete ja väärtuste kohaselt. Määruse § 18 punktid 15 ja 16 sisustavad tulevase lepingupartneri valikul olulist hea maine nõuet. Eeltoodud informatsioon on vajalik, et oleks võimalik taotlusi hinnata ja võrrelda ning selgitada välja konkursi võitja. Lisaks tuleb taotlejal anda nõusolek Justiitsministeeriumile järelepärimiste tegemiseks riigi infosüsteemides. Lisaks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemile on taotluse esitaja tausta kontrollimine vajalik ka teiste riigi infosüsteemide vahendusel (äriregister, karistusregister, kohtute infosüsteem jne). 19. paragrahv. Taotluse esitamine ja esitamise tähtaeg 11 (25) Eelnõuga sätestatakse taotluse Justiitsministeeriumile esitamise kord. Selgitatakse, millised konkursile esitatud taotlused ei ole esitatud tähtaegselt, kuidas võidakse konkursi tähtaega pikendada ning sätestatakse taotleja andmete muutumisest teavitamise nõue. Justiitsministeerium võib taotluse esitamise tähtaega pikendada üksnes konkursi väljakuulutamise teates taotluse esitamiseks määratud tähtpäeva saabumiseni. Muudatusest kontaktandmetes teavitatakse Justiitsministeeriumi viivitamata. 5. peatükk. Nõuded õigusnõustamisele, selle korraldamisele ja turundustegevusele 20. paragrahv. Õigusnõustamise keel Õigusnõustamine toimub eesti ning vajaduse korral inglise ja vene keeles. Veebilehtedel toimub õigusnõustamine vähemalt eesti (www.juristaitab.ee) ja vene keeles (www.juristaitab.ee/ru). 21. paragrahv. Telefoni teel teenindamine, veebilehed ja juturobot Paragrahvis sätestatakse õigusnõustamise korraldamisel telefoni teelteenindamise, veebilehtede ning juturobotiga seonduvad tegevused. Kohtumisega õigusnõustamise osutamisel tuleb tagada ka abivajaja telefoni teel teenindamine. Konkursi võitjalt eeldatakse, et telefoni teel teenindamise käigus juhendatakse abivajajat maksimaalselt 10 minuti jooksul, mis võiks sisaldada näiteks abivajaja õige ametiasutuse poole suunamist või asjakohaste veebilehtede, nagu www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru, tutvustamist. Samuti selgitatakse telefoni teel välja, kas küsimus kvalifitseerub õigusnõustamisele. Telefonikõnede arvu üle tuleb pidada arvestust, kuid telefoni teel teenindamise puhul ei eeldata konkursi võitjalt abivajaja isikusamasuse tuvastamist, sissetuleku kohta kinnituse võtmist ja telefonikõnede salvestamist. Telefoni teel teenindatakse tööpäeviti ajavahemikus 9.00–16.00. Konkursi võitja tagab veebilehtede sisutekstide haldamise, sealhulgas ajakohase informatsiooni olemasolu ning veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise lepingus määratud tähtaja jooksul. Veebilehtede kaudu laekunud küsimustele vastamisel ei eeldata konkursi võitjalt sissetuleku kohta kinnituse võtmist. Veebilehtede kaudu laekunud küsimustele vastamisel ja telefoni teel teenindamise puhul ei teki ka õigusnõustaja ja abivajaja vahel kliendisuhet. Juturoboti arendamise tarbeks kogutakse ja klassifitseeritakse kohtumisega õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatavaid küsimusi ja vastuseid. Täpsemad tingimused selleks sätestatakse konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus. Juhul kui juturoboti vahendusel õigusnõustamiseks korraldatakse konkurss (kas eraldi või koos mõne teise õigusnõustamise viisiga), kehtestatakse vastavad õigusnõustamise korraldamise tingimused justiitsministri käskkirjaga. Tegemist on spetsiifilise õigusnõustamise viisiga, mille puhul on otstarbekas kehtestada nõuded vahetult enne konkursi väljakuulutamist, lähtudes hetkeolukorrast (olemasolevad eeldused, seatavad eesmärgid, rahastus, asukoht jne). 22. paragrahv. Õigusnõustamise kohad Kohtumisega õigusnõustamise puhul peab konkursi võitja arvestama praktilise tegevuse käigus selguva piirkonnas elavate abivajajate õigusnõustamise tegelike vajadustega, tagades nõustamise vajaduspõhise kättesaadavuse (pakkuma kohtumisega õigusnõustamist) vähemalt määruses sätestatud 16 linnas üle Eesti, sealhulgas igas maakonna keskuses. Lisaks sätestatakse eelnõuga nõustamiskoha tähistamise nõue. Kui õigusnõustamine toimub nõustamiskohas regulaarselt, tuleb nõustamiskoht tähistada alaliselt. 23. paragrahv. Abivajajate registreerimine kohtumisega õigusnõustamisel ja kliendilepingu sõlmimine Konkursi võitjal on kohustus tuvastada enne kohtumisega õigusnõustamisega alustamist abivajaja isikusamasus ning võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku sissetuleku kohta ja selle kohta, et abivajaja on teadlik Justiitsministeeriumi õigusest kontrollida tema sissetuleku suurust, nõuda selleks abivajajalt Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi 12 (25) esitamist ning põhjendatud juhul teha abivajajale ettepanek toetuse tagasimaksmiseks. Nimetatud kinnitus võib olla ka abivajajaga sõlmitavas kliendilepingus. Sissetuleku suurus on oluline abivajajate sihtgrupi määramisel. Abivajaja kinnitus selle kohta, et tema taotlusele eelnenud kvartali keskmine ühe kuu sissetulek jääb kehtestatud piirmäära sisse, põhineb eeskätt usaldusel ja tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne kohtumisega õigusnõustamisele registreerumist. Samas võib Justiitsministeerium põhjendatud kahtluse korral abivajaja sissetuleku suurust hiljem kontrollida ja vajaduse korral teha ka ettepaneku toetuse tagasimaksmiseks. Konkursi võitja halduskoormuse vähendamise eesmärgil ei pea nimetatud kinnitus olema esitatud eraldi, vaid vastava punkti võib lisada ka abivajajaga sõlmitavasse kliendilepingusse. Eelnõuga sätestatakse, et abivajajaga tuleb enne kohtumisega õigusnõustamist sõlmida ka kliendileping. Seejärel tasub abivajaja omaosalusmäära, mis on viis eurot kalendriaastas. Kliendilepingu pikendamiseks järgmiseks kalendriaastaks piisab abivajaja ühekordse omaosalusmäära tasumisest ja sissetuleku kinnitusest. Kui kinnitus sissetuleku kohta on abivajajaga sõlmitud kliendilepingus, mida soovitakse pikendada, ja sissetulek ei ületa jätkuvalt isiku lepingu pikendamise taotlusele eelnenud kvartali keskmist ühe kuu brutosissetuleku ülemmäära, ei ole eraldi kinnitust sissetuleku kohta vaja esitada. Lepingu pikendamise kohta tehtud täpsustus ei kehti alaealistele, kuna nad on ühekordse omaosalusmäära tasumisest vabastatud. Alaealiste puhul tuleb endiselt igaks kalendriaastaks sõlmida uus kliendileping. Konkursi võitjale sätestatakse kohustus registreerida kohtumisega õigusnõustamisel abivajaja, tema kontaktandmed, abivajajaga sõlmitud kliendileping, andmed omaosalusmäära tasumise kohta, õigusvaldkond, milles teda nõustati, nõustamise kuupäev, nõustamisele kulunud aeg ning abivajajale õigusnõustamise eest esitatud arved ja Justiitsministeeriumile esitatava maksetaotluse aluseks olevad arved abivajaja kohta. Eelnimetatu jaoks peab konkursi võitja tagama kliendihaldustarkvara olemasolu, seal abivajajate andmete registreerimise ning andmete kaitse ja säilimise. Kliendihaldustarkvara peab võimaldama sõlmitud kliendilepingute ehk uute klientide ning kliendile ja Justiitsministeeriumile esitatud maksetaotluse aluseks olevate arvete väljavõtmist kalendrikuu kaupa. Kui määrusega on tagatud arvete registreerimine Justiitsministeeriumi juurdepääsuga kliendihaldustarkvaras, on maksetaotluste aluseks olevate andmete kontrollimine võimalik, ilma et konkursi võitja peaks igakordse maksetaotlusega esitama ka hulga andmeid, sealhulgas isikuandmeid, mis omakorda tagab mõistliku halduskoormuse maksetaotluste esitamisel. Kliendilepingute registreerimine tagab nii korrektsuse asjaajamises kui annab ka suuremas pildis ülevaate muutustest nõudluses. Konkursi võitja tagab kliendihaldustarkvaras Justiitsministeeriumile vaatleja õigustega juurdepääsu nimetatud andmetele kogu lepingu kehtivuse ajal. Juurdepääs on vajalik toetatud tegevuse üle järelevalve teostamiseks, sh toetuse väljamaksmiseks edastatud maksetaotluste kontrollimiseks. 24. paragrahv. Turundustegevus Paragrahviga sätestatakse konkursi võitjale kohustus planeerida turundustegevust vastutustundlikult, arvestades sealhulgas proportsionaalselt tegelike vajaduste ja võimalustega teenuse sihtgrupi teenindamiseks kogu lepinguperioodi vältel. Teadmine teenuse olemasolust on ühiskonnas levinud ning aeg-ajalt on mõistlik ja vajalik teenusest teavitamist korrata, kuid tuleb arvestada, et tegemist on riiklikult toetatud teenusega. Turundustegevus on otsene hoob nõudluse suurendamiseks ja ettevõtlusele on iseloomulik orienteeritus pidevale kasvule. Riiklikult toetatud teenuse puhul tuleb turundustegevuse planeerimisel lähtuda ühelt poolt tegelikust eelarvest, aga teisalt teadvustada ka riikliku teenuse olemusest tulenevat spetsiifikat. Tegemist on üldise nõudega, mis ei piira ettevõtlusvabadust, kuid annab konkursi võitjale vajaliku raamistiku. Täpsemad tingimused on võimalik sätestada konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus. Õigusnõustamisele registreerimisel kogutavaid abivajaja andmeid ei kasutata otseturunduseks. 6. peatükk. Toetuse ulatus, omaosalusmäär, õigusnõustamise tunnitasu määr ja toetuse väljamaksmine 13 (25) 25. paragrahv. Toetus ja toetuse ulatus Paragrahvis sätestatakse riigi toetatavaks õigusalaseks esmanõustamiseks eraldatava toetuse ja selle ulatusega seonduv. Toetuse täpse suuruse kehtestab justiitsminister konkursi väljakuulutamise käskkirjaga ning toetust makstakse kalendriaastas kokku kuni vastava piirsumma täitumiseni. Toetuse eest osutatakse kohtumisega õigusnõustamist kahe tunni ulatuses iga abivajaja kohta kalendriaastas. Selleks makstakse konkursi võitjale toetust 100 protsendi ulatuses konkursi võitja taotluses märgitud õigusnõustamise tunnitasu määrast. Eelnõuga nähakse ette, et konkursi võitja ei või toetatud tegevuse eest nõuda abivajajalt muud tasu või hüve peale omaosalusmäära (5 eurot). Abivajaja telefoni teel teenindamise eest eraldi tasu ei maksta. Abivajaja telefoni teel teenindamine ehk nn klienditeenindus kuulub vältimatult kohtumisega õigusnõustamise teenuse juurde ning selle hind tuleb konkursi võitjal arvestada kohtumisega õigusnõustamise tunnihinna sisse. Veebilehtede haldamise ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise, juturoboti arendamiseks vajalike küsimuste ja vastuste kogumise ning klassifitseerimise ja juturoboti vahendusel õigusnõustamise osutamise eest makstakse konkursi võitjale toetust kalendriaastas kokku kuni konkursi väljakuulutamise käskkirjas märgitud piirsumma ulatuses. Kehtib põhimõte, et toetuse suurus kalendriaastas on fikseeritud ning teenuse mahtude ja töö teostamiseks planeeritud eelarve ületamisel täiendavaid kulutusi ei hüvitata. Juhul kui konkursi võitja kokkulepitud eelarvet ületab, tuleb olla valmis katma lisakulu omavahenditest. 26. paragrahv. Omaosalusmäär Omaosalus on sätestatud selleks, et tagada riigieelarve vahendite otstarbekas kasutamine, vältimaks toetatud tegevuse tahtmatut või tahtlikku koormamist. Omaosaluse tasumise kohustus paneb abivajaja mõtlema, kas õigusnõustamise vajadus on vältimatu ning kas isik tõesti soovib õigusnõu saada ja endale broneeritavat võimalust kasutada. Hinnanguliselt 10% teenusele registreerunud uutest klientidest ütleb siiski kohtumisega õigusnõustamiseks eelnevalt kokkulepitud aja üles. Muudatus annab lisatagatise konkursi võitjale planeerida efektiivsemalt aega kohtumisega õigusnõustamiseks, mis omakorda aitab kaasa, et abivajaja pääseb kiiremini teenust kasutama. Juhul kui kalendriaastas ei jõuta teenust osutada, kandub makstud omaosalusmäär ettemaksuna üle järgmisse kalendriaastasse. Omaosalusmäär on 5 eurot abivajaja kohta kalendriaastas. Alaealised vabastatakse igakordsest 5 euro suuruse omaosalustasu tasumisest, kuna nende puhul on tegemist ühiskonna nõrgemate liikmetega, kellel eelduslikult puudub igasugune sissetulek. Kui abivajajal, kes pole alaealine, puuduvad vahendid omaosalusmäära ning vajadusel ka konkursi võitja poolt taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra tasumiseks, tagab konkursi võitja abivajajale riigi õigusabi puudutavate selgituste andmise ning abistab riigi õigusabi saamiseks vajalike dokumentide täitmisel ilma selle eest tasu võtmata. Nimetatud tegevuse eest ei maksta ka toetust määruse § 25 lõike 1 alusel (kaks abivajajale tasuta ning riigi eelarvest hüvitatavat õigusnõustamise tundi) ning abivajajat tuleb abistada konkursi võitja omavahenditest. Samasugusel põhimõttel toimub abivajaja abistamine ka juhul, kui kohus edastab isiku nõusolekul riigi õigusabi taotluse nõuetekohaseks esitamiseks konkursi võitjale (RÕS § 12 lõike 8 alusel). Varem võis konkursi võitja võtta riigi õigusabi puudutavate selgituste andmise ning abistamise eest riigi õigusabi saamiseks vajalike dokumentide täitmisel omaosalusmäära 5 eurot. Eelnõuga sellist võimalust ette ei nähta. Abivajaja, kellel puuduvad rahalised vahendid, tuleb suunata riigi õigusabi saama ning vajaduse korral teda abistada tasuta dokumentide koostamisel. Juhul kui abivajaja on omaosalusmäära tasunud ning vajadus riigi õigusabi järele selgub kohtumisega õigusnõustamise käigus, siis juba makstud tasusid abivajajale ei tagastata. Konkursi võitjalt eeldatakse riigi õigusabi järele vajaduse väljaselgitamist siiski esmajärjekorras. Lisaks sätestatakse eelnõuga, et kokkulepitud ajal kohtumisega õigusnõustamisele, sealhulgas 14 (25) videosilla või telefoni teel õigusnõustamisele, ilma mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral tasub abivajaja enne kohtumisega õigusnõustamist konkursi võitjale omaosalusmäära uuesti. Mõistliku etteteatamise korral omaosalusmäära uuesti tasuma ei pea. Sellise etteteatamise tähtaja saab konkursi võitja leppida kokku kliendilepingus (näiteks 24 tundi). 27. paragrahv. Õigusnõustamine alates kolmandast tunnist ja abivajaja teavitamine Juhtudeks, kui õigusnõustamise vajadus on suurem kui kaks tundi, sätestatakse konkursi võitjale kohustus jätkata abivajaja õigusnõustamist konkursi võitja taotluses märgitud tunnitasu määra eest vähemalt järgneva kolme tunni ulatuses kalendriaastas ja lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades vähemalt järgneva kümne tunni ulatuses kalendriaastas. Kaks esimest tundi on abivajajale tasuta (toetust makstakse 100 protsendi ulatuses konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast), tasuda tuleb üksnes omaosalusmäär 5 eurot ning teenuse saamisega märkimisväärseid kulutusi ei kaasne. Edasi tuleb õigusnõustamise eest maksta vastavalt konkursi võitja taotluses pakutud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrale ning seega olla valmis ka kulutusteks. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades on lubatud ka abivajaja kohtus esindamine. Seetõttu on nimetatud valdkonnas ette nähtud ka suurem arv soodushinnaga tunde. Eelduslikult on lihtsamates kohtuasjades võimalik tagada nii abivajaja esindamine kuni kohtulahendi saamiseni. Eeltoodu eesmärgiks on tagada, et keerukamates asjades õigusnõustamisel tunnihind pärast kahe tunni täitumist hüppeliselt ei tõuseks (advokaadi tund maksab alates 110 eurost, millele lisandub käibemaks) ning abivajaja õiguslik küsimus saab läbi vaadatud ning vajalik nõu antud või dokument koostatud abivajaja soovi korral ka siis, kui esimese kahe tunniga seda teha ei jõuta (eeldab siiski abivajaja valmisolekut õigusnõustamise eest maksta). Riigi õigusabi andmine otsustatakse riigi õigusabi seaduse sätete järgi. Lisaks sätestatakse konkursi võitjale kohustus teavitada abivajajat sellest, kui täituvad kaks esimest õigusnõustamise tundi ning kolm või kümme järgnevat õigusnõustamise tundi. Samuti tuleb abivajajat teavitada järgneva kolme või kümne õigusnõustamise tunni puhul rakenduvast tunnitasu määrast. Teavitada tuleb iga kord enne õigusnõustamise osutamise jätkamist. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus isik ei suuda tasuda riigi toel pakutava õigusnõustamise eest omaosalust või soodsat (pakkumises märgitud) tunnitasu määra, jäädes konkursi võitjale võlgu, mis omakorda tekitab riigile soovimatu olukorra. Abivajaja võib just seetõttu sattuda makseraskustesse, millega kaasneb täitemenetluse risk. Eelnõuga ettenähtud teavitamine teenuse kõige soodsama etapi läbimisest aitab abivajajal hinnata oma rahalisi võimalusi ja teha teadlik otsus teenusega jätkamiseks. Vajaduse korral suunatakse abivajaja saama riigi õigusabi. 28. paragrahv. Toetuse väljamaksmine Toetus õigusnõustamise eest makstakse välja maksetaotluste alusel. Maksetaotlus kohtumisega õigusnõustamise eest esitatakse kuni kaks korda kuus. Paragrahvis sätestatakse Justiitsministeeriumi õigus kontrollida maksetaotluse aluseks olevate andmete õigsust ja määruse §-s 23 nõutavate andmete korrektsust kliendihaldustarkvaras. Samuti on sätestatud tähtaeg Justiitsministeeriumile maksetaotluse menetlemiseks – kuni kümme tööpäeva, mida võib vajadusel veel kümme tööpäeva pikendada. Kehtiva määruse kohaselt on konkursi võitjal kohustus lisada maksetaotlusele iga õigusnõu saanud abivajaja ees- ja perekonnanimi, nõustamiskuupäev, nõustatud õigusvaldkond ja nõustamisele kulunud aeg. Praktikas on maksetaotlus seotud kliendihaldustarkvaraga ning iga esitatud arvega on seotud konkreetset klienti puudutav informatsioon. Vastav teave on Justiitsministeeriumile kättesaadav, sh tuleb eelnõu kohaselt registreerida kliendihaldustarkvaras ka kliendileping ning arved. Kuna Justiitsministeeriumil on eelnõu kohaselt ka edaspidi juurdepääs kliendihaldustarkvarale, mis vajaduse korral võimaldab maksetaotlusi kontrollida, ei ole nimetatud lisainformatsiooni esitamine dubleerivalt vajalik. Andmete kättesaadavus otseallikast vähendab oluliselt konkursi võitja halduskoormust maksetaotluste esitamisel. 15 (25) Veebilehtede haldamise ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise, juturoboti arendamiseks vajalike küsimuste ja vastuste kogumise ning klassifitseerimise ja juturoboti vahendusel õigusnõustamise osutamise eest makstakse toetust maksetaotluse alusel ühe maksena kogu kalendriaasta kohta taotluses esitatud pakkumises märgitud piirsumma ulatuses. 29. paragrahv. Toetuse väljamaksmisest keeldumine Paragrahvis sätestatakse olukorrad, millal Justiitsministeerium võib toetuse väljamaksmisest keelduda. Juhul kui kontrolli tulemusena selgub, et kliendihaldustarkvaras puuduvad vajalikud andmed (vt määruse § 23) või andmed ei ole õiged, on Justiitsministeeriumil esmalt õigus nõuda konkursi võitjalt vea parandamist. Kui seda ei tehta kahe nädala jooksul, võib Justiitsministeerium keelduda vastava toetuse osa väljamaksmisest. Samuti on Justiitsministeeriumil õigus tagasi nõuda või tasaarveldada ebaõigete või puudulike andmete alusel tehtud väljamaksed. Võrreldes kehtiva määrusega sätestatakse eelnõus uus tingimus – toetust ei pruugita maksta ka ebakvaliteetse õigusabi eest. Sellisel juhul, kui ebakvaliteetse õigusabi osutamine tuvastatakse, otsustab Justiitsministeerium juhtumipõhiselt toetuse vastava osa väljamaksmisest keeldumise, tagasinõudmise või tasaarvestamise. Selle, kui suurt osa toetusest konkreetse juhtumi puhul ei ole põhjendatud maksta, otsustab Justiitsministeerium juhtumipõhiselt, arvestades juhtumi asjaolusid. Riigi toetuse maksmine ebakvaliteetse õigusabi eest ei ole põhjendatud. Õigusabi kvaliteedi kohta laekuvaid kaebusi ei ole praktikas võimalik kindlasti täielikult välistada, kuid pöördumise saamisel võib Justiitsministeerium selgitada välja juhtumi asjaolud. Kui seejuures selgub, et õigusabi kvaliteet on küsitav, siis on põhjendatud täiendav asjaolude uurimine ning vajaduse korral ka otsustamine, millises ulatuses ei ole toetuse väljamaksmine konkreetsel juhul põhjendatud. See säte puudutab üksnes riigi poolt konkursi võitjale makstavat toetust. Abivajaja võimalikud rahalised nõuded teenuse osutaja vastu esitatakse üldises korras ning ilma Justiitsministeeriumi kaasamata. 7. peatükk. Aruandlus ja andmed 30. paragrahv. Aruandlus Eelnõuga sätestatakse, mis ajaks hiljemalt peab konkursi võitja aruande esitama ja milliseid andmeid peab aruanne sisaldama. Aruanne annab statistilise ülevaate õigusnõustamise ja selle vajaduse kohta, mis omakorda võimaldab vajaduse korral teha toetatava tegevuse korraldamises muudatusi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga sätestatakse eelnõus täiendavate andmete loetelu, mida aruandluse käigus esitada tuleb. Näiteks tuleb esitada teave õigusnõustamise keele, telefoni teel õigusnõustamist saanud abivajajate arvu, veebilehtede sisutekstide haldamise ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise ning turundustegevuse ja teavitustöö kohta kalendriaastas. Muudatusega on tagatud muu hulgas ülevaate saamine esmase õigusnõustamise vajadustest eri keelt kõnelevate sihtgruppide kaupa. Ülevaade turundustegevuse ja teavitustöö ulatusest võimaldab veenduda, et need tegevused on planeeritud ja teostatud piisaval määral ning vastutustundlikult. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei tule vastavat aruande osa esitada. 31. paragrahv. Andmete üleandmine Paragrahvis sätestatakse konkursi võitjale kohustus anda määruse § 23 lõikes 3 nimetatud andmed Justiitsministeeriumile üle 10 päeva jooksul elektrooniliselt ja masintöödeldaval kujul andmekandjal. Täiendavad andmekaitsetingimused on sätestatud andmetöötluse lepingus. Õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus juturoboti arendamiseks vajalikus 16 (25) ulatuses ja viisil kogutud ning klassifitseeritud küsimused ja vastused annab konkursi võitja Justiitsministeeriumile üle 30 päeva jooksul vastava taotluse saamisest või koos kalendriaasta kohta esitatava aruandega. 8. peatükk. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord 32. paragrahv. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamine Varem justiitsministri käskkirjaga kehtestatud erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise konkursi tingimused ja toetuse jagamise kord sätestatakse eelnõu kohaselt määruses. Tegemist on isikutega, kelle puhul võib olla vajadus täiendava õigusnõustamise järele. Näiteks ei ole sihtgrupile kohtumisega õigusnõustamise või teistel õigusnõustamise viisidel pakutav teenus mugavasti kättesaadav või piisav. Seetõttu jagatakse erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetust ka eraldi. Ka kõnealuse teenuse puhul on kohtus esindamine piiratud, sealhulgas kohtudokumendi esitamine (välja arvatud lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine), kuid toetust makstakse muu hulgas sihtgrupi õigusnõustamisest teavitamiseks ning abistamiseks igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel. 33. paragrahv. Erivajadusega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise konkurss ja leping Paragrahvis sätestatakse erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise konkursi korraldamise kord. Samuti käsitletakse lepingu sõlmimist konkursi võitjaga. Konkurss kuulutatakse välja justiitsministri käskkirjaga. Konkursi võib välja kuulutada, et jagada toetust ühe või mõlema sihtgrupi (erivajadustega isikud ja eakad isikud) õigusnõustamiseks. Kõiki kvalifitseerunud taotlusi hinnatakse ja võrreldakse omavahel, arvestades nende mõjusust taotlustes määruse § 34 lõike 2 punktide 2–15 kohta esitatud andmete alusel (vt § 34 selgitust). Hindamisel arvestatakse, kuivõrd on praegu erivajadustega isikute või eakate sihtgrupi juurdepääs nõustamisele raskendatud ning mil määral aitaks taotleja pakutav nõustamine kehtivat olukorda paremaks muuta. Mõjusamaks hinnatakse taotlused, mille mõju on konkreetsele erivajadustega isikute või eakate sihtgrupile suurem. Kuivõrd tegemist on õigusalase esmanõustamise raames ette nähtud täiendava võimalusega õigusnõustamise osutamiseks kõnealusele sihtgrupile, on oluline veenduda, et taotleja pakutav nõustamine lähtub sihtgrupi vajadustest ja toetuse eest suudetakse olemasolevat olukorda positiivses suunas mõjutada. 34. paragrahv. Nõuded taotluse esitajale ja taotlusele erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks korraldataval konkursil osalemiseks Paragrahvis loetletakse nõuded erivajadusega isikute ning eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks korraldataval konkursil osalejale ning esitatavale taotlusele. Konkursil saab osaleda erivajadustega isikute või eakate üleriigiline esindusorganisatsioon, kes on registreeritud asjakohases Eesti registris ning tegutsenud vähemalt kaks aastat. Nimetatud esindusorganisatsiooni suhtes ei tohi taotluse esitamise päeva seisuga olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust, ta ei tohi olla pankrotis ning ta on esitanud MKS § 14 lõikes 5 nimetatud tõendi maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnitanud, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusejärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates konkursi väljakuulutamisest. Konkursile taotluse esitamise korral peab taotleja arvestama, et erivajadustega isikute puhul on tegemist sihtgrupiga, kellel on spetsiifilised vajadused ja harjumused. Sihtgrupp on harjunud pöörduma endale harjumuspärase keskkonnaga kohtadesse ning nende nõustamiseks on vajalik oma oskusteave, juurdepääsuks sobivad ruumid, koostöö viipekeeletõlkidega jm. 17 (25) Muu hulgas tuleb taotluses esitada sihtgrupi kirjeldus ja nõustavate isikute koguarv kalendriaasta kohta, kirjeldus, mil määral on sihtgrupil juurdepääs nõustamisele raskendatud ning sihtgrupi spetsiifiliste vajadustega arvestamise kirjeldus, sh kuidas tagatakse erivajadustega isikute puhul sihtgrupi nõustamine harjumuspärases keskkonnas ning nõustamiseks vajaliku juurdepääsuga ruumides. Samuti tuleb esitada teave nõustajate ja nende kvalifikatsiooni ning taotleja enda varasema kogemuse kohta toetatava tegevuse elluviimisel. Ühtlasi sätestatakse mitme taotluse esitamisel rakenduv arvestuse kord ning viidatakse, et taotluse esitamisele ja esitamise tähtajale kohaldatakse §-s 19 sätestatud korda (vt § 19 selgitust). 35. paragrahv. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks jagatava toetuse saaja aruandlus Eelnõuga sätestatakse, et erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse saaja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ülevaate eelmisel kalendriaastal osutatud õigusnõustamise, selle korraldamise, õigusnõustamisest teavitamise ning kantud kulude kohta. Nimetatud aruandes ei esitata isikuandmeid, vaid üksnes täpsema ülevaate saamiseks vajalik statistika, kirjeldus ning kulude aruanne. 9. peatükk. Rakendussätted 36. paragrahv. Enne määruse jõustumist sõlmitud lepingud Eelnõuga sätestatakse, et enne 2021. aasta 1. veebruari konkursi võitjaga sõlmitud lepingutele kohaldatakse kuni 2021. aasta 31. jaanuarini kehtinud määrust. 37. paragrahv. Määruse kehtetuks tunnistamine Kõnesoleva paragrahviga tunnistatakse kehtiv määrus „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ kehtetuks. 38. paragrahv. Määruse jõustumine Eelnõuga nähakse ette, et määrus jõustub 1. veebruaril 2021. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus 1 – õigusnõustamisele esitatavad nõuded ja toetuse ulatus Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse õigusnõustamise sihtgrupile, õigusnõustamisele ja selle korraldamisele, abivajaja registreerimisele kohtumisega õigusnõustamisel, toetusele ja toetuse ulatusele ning abivajaja omaosalusmäärale seatud nõudeid. Muudatused on järgmised: Riigieelarvest toetatava õigusalase esmanõustamisega ei ole edaspidi hõlmatud abivajaja kohtus esindamine, sh kohtudokumendi koostamine (välja arvatud lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine). Sätestatakse nõue, et konkursi võitja tagab õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste kogumise ning klassifitseerimise juturoboti arendamiseks vajalikul ulatuses ja viisil. Määratakse kindlaks, et konkursi võitja sõlmib enne kohtumisega õigusnõustamist abivajajaga kliendilepingu, milles võib sisalduda ka abivajaja kinnitus sissetuleku kohta ning kinnitus selle kohta, et Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida abivajaja sissetuleku suurust, nõuda abivajajalt Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi esitamist ning põhjendatud juhul teha abivajajale ettepanek toetuse tagasimaksmiseks. Samuti põhimõte, et kliendilepingu 18 (25) pikendamiseks järgmiseks kalendriaastaks piisab abivajaja omaosalusmäära tasumisest koos kinnitusega sissetuleku kohta (mis sisaldub kliendilepingus või esitatakse eraldi). Täiendatakse nende andmete loetelu, mille konkursi võitja peab kliendihaldustarkvaras registreerima, kaitse ja säilitamise tagama, Justiitsministeeriumile reaalajas juurdepääsu võimaldama ning kui leping lõpeb, need Justiitsministeeriumile üle andma, lisades loetelusse kliendilepingu abivajajaga ning abivajajale esitatavad arved ja Justiitsministeeriumile esitatava maksetaotluse aluseks olevad arved. Seoses kohtus esindamise piiramisega vähendatakse riigi toetatavate tundide arvu viielt kahele, ühtlasi vähendatakse seitsme tunni võrra tunde, mille jooksul tuleb konkursi võitjal pärast toetatud kahe õigusnõustamise tunni täitumist veel abivajajale konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest õigusnõustamist osutada (jääb kolm tundi). Erandina osutatakse õigusnõustamist pikemalt lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades – kuni kümne tunni ulatuses. Sätestatakse põhimõte, et esimese kahe kohtumisega õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas makstakse 100 protsenti konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast. Täpsustatakse omaosalusmääraga seonduvat, määrates, et juhul, kui teenust ei jõuta osutada, kandub makstud omaosalusmäär üle järgmisse kalendriaastasse ning kui abivajaja ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal kohtumisega õigusnõustamisele ega ole sellest mõistliku aja jooksul ette teatanud, tuleb omaosalusmäär tasuda uuesti. Sätestatakse põhimõte, et konkursi võitja teavitab abivajaja kahe esimese tasuta õigusnõustamise tunni ja kolme või kümne järgneva konkursi võitja taotluses märgitud tunnitasu eest osutatud tunni täitumisest, et tagada abivajajale parem ülevaade võimalikest järgnevatest rahalistest väljaminekutest, kui otsustatakse teenuse kasutamist jätkata. Märgitakse ära konkursi võitja vastutustundliku turundustegevuse põhimõte. I sihtrühm: konkursil osalejad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele; halduskoormus Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Äriregistris on registreeritud 269 advokaadibürood ja 326 õigusbürood4 (õigusbüroode hulgas on ka mõned advokaadibürood, kes on varem olnud õigusbürood, kuid infosüsteem ei võimalda andmeid vastavalt eristada). Eelduslikult on tegemist sihtrühmaga, kelle hulgas on potentsiaalsed konkursil osalejad. Kavandatavate muudatustega kaasnevat mõju sihtrühmale ei saa tervikuna pidada oluliseks. Kohtus esindamise piiramisel õigusalase esmanõustamise osutamisel ei ole sihtgrupile olulist mõju. Konkurss korraldatakse õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks, mistõttu ei muuda kohtus esindamise piiramine (v.a lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) teenuse osutamise peamist eesmärki. Ühtlasi vähendatakse oluliselt ka tundide arvu (7 tunni võrra), mille jooksul on konkursi võitja kohustatud taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest osutama abivajajale teenust pärast toetatud kahe tunni täitumist. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, kus konkursi võitjal on kohustus taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest osutada abivajajale teenust peale esimese kahe riigi toetatud tunni täitumist veel kümne tunni jooksul. Muudatuse mõju võib sihtgrupile pidada seega kokkuvõtvalt pigem positiivseks, kuna konkursi võitja rahaline panus teenuse finantseerimisse väheneb. Konkursivõitja kohustus sõlmida abivajajaga kliendileping ning kliendihaldustarkvaras kohustuslikult registreeritavate (säilitatavate ja lepingu lõppemisel Justiitsministeeriumile üle antavate) andmete hulga suurendamise näol on tegemist praeguse hea praktika kinnistamisega, mis ei tõsta halduskoormust. Vähesel määral suurendab halduskoormust lisanduv kohustus teavitada abivajajat kahe esimese (tasuta või soodsaima) nõustamistunni täitumisest. Samas väheneb meetme tõttu eelduslikult ka võlgnevuste osakaal, mistõttu on lõplik mõju pigem positiivne. Samuti avaldab positiivset mõju abivajaja vastutustundlikku käitumist soodustav muudatus, mille kohaselt tuleb omaosalusmäär tasuda uuesti, kui kohtumisega 4 Andmed äriregistrist (17.06.2020) 19 (25) õigusnõustamisele jäetakse ilma mõjuva põhjuseta tulemata. Muudatus annab konkursi võitjale kindluse oma tegevuse efektiivseks planeerimiseks. Osaliselt suurendab halduskoormust nõue, et konkursi võitjal on kohustus koguda õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimused ja vastused ning klassifitseerida juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil. Tegemist on tulevikku suunatud ning teenuse nüüdisaegsena hoidmiseks vajaliku tegevusega. Samas on konkursi võitjal võimalik protsesside läbimõtlemisel halduskoormust optimeerida. Nimetatud tegevuse eest on ette nähtud ka toetus, mille suuruse ulatuses saab konkursil osaleja vastava pakkumise teha. Samuti võib sihtrühmale positiivseks pidada nende sätete kehtetuks tunnistamise mõju (kehtiv määrus tunnistatakse kehtetuks), mis võimaldasid Justiitsministeeriumil igal ajal ümber jagada konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunde linnade ja nõustamiskohtade vahel ning pidada kalendriaasta piirsumma arvestust kvartalite kaupa. Õigusnõustamisele esitatavate nõuete ja toetuse ulatuse muutmise mõju ulatus sihtrühmale on väike, teenust osutatakse jätkuvalt esmaseks ja kiireks õigusnõustamiseks ning vajadus teenuse järele on endiselt suur5, st sihtgrupi huvi konkursil osalemise vastu ei peaks muudatuste tõttu eelduslikult vähenema. Tõenäoliselt ei mõjuta muudatused ka õigusteenuste turu tasakaalu. II sihtrühm: riigi õigusabi andvad advokaadid Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus, mille kohaselt piiratakse edaspidi abivajaja kohtus esindamist (va lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine), muudab teenuse pakkumise fokuseeritumaks esmasele ja kiirele õigusnõustamisele. Muudatuse mõjul võib suurendada riigi õigusabi taotlejate arv. RÕA osutatakse aga jätkuvalt konkreetsele sihtgrupile, kellele riik on vastava toetuse ette näinud, sh eraldanud selleks ka rahalised vahendid. Eesti Õigusbüroo OÜ6 (edaspidi ka EÕB) poolt esindatavaid kohtuasju (uued sissetulnud kohtuasjad) oli perioodil 2018–2019 ca 11257. RÕA osutati samal perioodil kokku 26 302 korda8. Ajavahemikul 2018–2019 osutas EÕB teenust ca 20 000 kliendile, millest kohtuasjad moodustasid eelduslikult 5-6%. Arvestades, et ligikaudu 600 tsiviilasja kalendriaastas (hoolimata üldisest tsiviilasjade arvu tõusust) on riigi õigusabis vähem võrreldes 2016. aastaga9, võib eeldada, et senine riigi toetatud õigusnõustamine on vähendanud riigi õigusabisse jõudvate asjade arvu ning ka vastavat kohtuasjade osakaalu selles. Olukord võib muudatuse tulemusena uuesti muutuda. Kuivõrd kohtumenetlused on sageli pikad, ei ole siiski välistatud, et riigi toetatud õigusnõustamise tundide täitumisel liiguvad rahaliselt vähekindlustatud isikud ka praegu saama riigi õigusabi. RÕA osutamisele on spetsialiseerunud umbes 100 advokaati, kes tegelevad aastas keskmiselt 130 RÕA-asjaga. Seega võib muudatuste tulemusena vähesel määral toimuda potentsiaalsete klientide (abivajajate) liikumine kas riigi õigusabi taotlema (sissetulek ei võimalda turutingimustel õigusteenust hankida) või turutingimustel õigusteenust ostma ning riigi õigusabi taotluste arv võib sellest tulenevalt suureneda. RÕA osutav advokaat võib aga osutada õigusnõustamist ka koostöös konkursi võitjaga ning sel viisil oleks võimalik ressursse säästlikult kasutada – advokaat saab samas asjas kohtus esindamisega jätkata, kui kohus määrab ta abivajaja taotluse alusel riigi õigusabi osutama. Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et olulist mõju, mida tuleks õigusnõustamisele esitatavate 5 2018. aastal osutati riigi toetatud õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks korraldatud konkursi võitja poolt õigusnõustamist kokku 18 372,4 tundi ja 2019. aastal 26 056 tundi. 6 OÜ HUGO end ärinimi 7 Eri numbriga kohtuasjad, mille hulgas võib olla mitu sama isikuga seotud kohtuasja. 8 Sealhulgas RÕA esmatasand, mis on samuti seotud kohtuasja numbriga. 9 Periood enne määruse alusel sõlmitud konkurssi, mille tulemusena sõlmiti 2017. a konkursi võitjaga leping. 20 (25) nõuete ja toetuse ulatuse muutmisega seonduvalt täiendavalt analüüsida, advokaatidele ei kaasne. III sihtrühm: potentsiaalsed õigusteenuse vajajad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta 2018. aastal osutati konkursi võitja poolt teenust kokku 9320 ja 2019. aastal 11 586 abivajajale. Teenuse sihtgrupi vajadus õigusteenuse järele varieerub (kogu sihtgrupp ei vaja pidevat õigusabi). Kohtus esindamise piiramine õigusalase esmanõustamise raames, välja arvatud kohtus esindamine lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, võib sihtgrupile avaldada vähest ebasoovitavat mõju. Samas tuleb arvestada, et RÕA on rahaliselt vähekindlustatud isikute jaoks jätkuvalt olemas.10 Vähendades nende õigusnõustamise tundide arvu, mida abivajaja sai tasuta või soodsa hinnaga kasutada, võib see samuti avaldada sihtgrupile vähest ebasoovitavat mõju. Praeguse praktika kohaselt on aga keskmiselt õigusnõustamisele kuluv aeg abivajaja kohta u 2,2 tundi. Seega valdavalt on võimalik anda abivajajale õigusnõu esimese 100 protsendi ulatuses toetatud kahe õigusnõustamise tunni jooksul. Seejärel osutatakse abivajajale õigusnõustamist järgneva kolme või kümne tunni jooksul konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest. Arvestades, et abivajaja jaoks on oluline pääseda teenust saama kiiresti, et saada asjakohast õigusnõu võimalikult kohe pärast probleemide ilmnemist, on teenuse fookuse suunamine kohtueelsele nõustamisele siiski eesmärgipärane ja pikemas perspektiivis pigem sihtgrupile soodsa mõjuga. Ka tuleb arvesse võtta, et kohtus esindamine lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine õigusnõustamise raames on jätkuvalt lubatud.11 Alates 1. maist 2020. a muutis Justiitsministeerium abivajaja omaosalusmäära selliselt, et ka hetkel on abivajaja jaoks tasuta (5 euro suuruse omaosalusmäära tasumisel) kaks esimest õigusnõustamise tundi ning õigusnõustamisega jätkamisel on vaja tasuda 40 eurot (konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr). Seega seisneb reaalne muutus tundide arvus, mille jooksul on abivajajal õigus saada soodsama tunnihinnaga õigusnõustamise jätkamist keerukamate juhtumite korral. Viit tundi abivajaja kohta õigusalase esmanõustamise raames ilma kohtu esinduseta võib pidada piisavaks (muu hulgas aitab välistada teenusega venitamist). Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades on abivajajal lisaks kahele tasuta tunnile kasutada 10 soodsa hinnaga (konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu) tundi ehk kokku 12 tundi. Muudatus, mille tulemusena tuleb abivajajal tasuda omaosalusmäär uuesti, kui ta jätab ilma mõjuva põhjuse ja mõistliku etteteatamisajata kohtumisega õigusnõustamisele ilmumata, on distsiplineeriva iseloomuga. Selle mõju on sihtgrupil võimalik vastutustundliku käitumisega vältida. Asjaolu, kui konkursi võitja teavitab kahe esimese õigusnõustamise tunni täitumisest ning kolme või kümne järgneva soodsa hinnaga tunni täitumisest, on abivajaja jaoks positiivne muudatus. See võimaldab veel kord oma rahalised võimalused läbi mõelda ning otsustada, kas õigusnõustamise teenust jätkuvalt kasutada on taskukohane. Vajaduse korral on abivajajal võimalus taotleda riigi õigusabi. Kokkuvõtvalt on mõju ulatus vähene. Potentsiaalse abivajaja igapäevaelus muudatusi ei toimu, samuti puudub vajadus muutustega kohanemiseks. Õigusnõustamisele esitatavate nõuete ja toetuse ulatuse muutmisega seotud muudatustel ei ole sihtrühma jaoks olulist mõju, mis vajaks täiendavat analüüsi. 10 EÕB aastaaruannete kohaselt osutati õigusnõustamist RÕA valdkonnas (RÕS) 2018. a kolmel korral ja 2019. a ühel korral. 11 OÜ HUGO andmetel oli 2020. a detsembris pooleli 97 lapse õigusi puudutavat kohtuasja; EÕB aastaaruannete kohaselt osutati õigusnõustamist võlaõiguse valdkonnas 2018. a 2957 korral ja 2019. a 3030 korral. 21 (25) Kavandatav muudatus 2 – konkursi osalemise ja konkursi läbiviimise nõuded Eelnõuga muudetakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga konkursi väljakuulutamise, taotluse esitamise ja esitamise tähtaja, taotlejale ja taotlusele esitatavate nõuete, taotluse kvalifitseerimise, taotluse hindamise ja võrdlemise, lepingu ja konkursi võitjaga lepingu sõlmimise nõudeid ning sätestatakse regulatsioon lihtsustatud korras konkursi korraldamise kohta. Muudatused on järgmised: Konkursi võib muudatuse kohaselt välja kuulutada nii õigusnõustamiseks ühel (varasem regulatsioon) kui ka mitmel määruses nimetatud viisil (kohtumisega õigusnõustamine, veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamine ja õigusnõustamine juturoboti vahendusel), Välistamaks ebareaalselt madala tunnihinnaga pakkumisi, nimetatakse konkursi väljakuulutamise käskkirjas minimaalne õigusnõustamise tundide arv toetataval perioodil, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolu korral nõustamine tagada. Konkursi teates avaldatakse informatsioon, et sõlmitava lepingu perioodil võib Justiitsministeerium teha konkursi võitjale ettepaneku kasutada kohtumisega õigusnõustamiseks riigimaja ja kohtu ruume, samuti märge, et Justiitsministeeriumil on õigus konkurss igal ajal nurjunuks tunnistada. Täpsustatakse, et Justiitsministeerium võib taotluse esitamise tähtaega pikendada konkursi tähtaja jooksul. Taotluses tuleb teha pakkumine, kui palju tunde ja millises õigusvaldkonnas kohtumisega õigusnõustamist ollakse valmis kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle eest toetust või abivajajalt tasu. Taotluses esitatud pakkumises, mitmel päeval nädalas konkreetses linnas ja pakkumises märgitud nõustamiskohas kohtumisega õigusnõustamist osutatakse, tuleb esitada ka ülevaade, mitme õigusnõustaja poolt on nõustamiskohtade teenindamine piirkondlikult tagatud. Taotluses tuleb esitada pakkumine õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suuruse kohta. Taotluses tuleb esitada pakkumine juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suuruse kohta. Taotlusega koos tuleb esitada kinnitus, et õigusnõustajad on nõus projektis osalema, samuti projektiplaan taotleja poolt korraldatava õigusnõustamise teavitustöö kava ning kirjeldusega linnade ja nõustamiskohtade kaupa ning kliendihaldustarkvara ja nõustamiskohtade kirjeldusega. Taotlusega tuleb esitada kinnitused taotleja käibe kohta (viimase kolme aasta käibe summa on minimaalselt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot; ühispakkumise korral kehtivad nõuded iga taotleja käibele 25 protsendi ulatuses), maksuvõla kohta (esitatakse MKS § 14 lõikes 5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnitus, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusejärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates konkursi väljakuulutamisest), korras raamatupidamise kohta ning selle kohta, et asutaja, osanik, aktsionär, liige, tegelik kasusaaja ja esindusõiguslik isik ei ole kriminaalkorras karistatud ning Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud majandusaasta aruanded ja äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud. Taotluses tuleb ka kinnitada, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet, ning anda nõusolek Justiitsministeeriumile järelepärimiseks riigi infosüsteemides. Eelnõus sätestatakse vastavalt taotlejale ja taotlusele esitatud nõuete kohta tehtud muudatustele ka täiendatud taotluse kvalifitseerimise nõudeid. Täpsustatakse, et taotluse kvalifitseerimise ajal võidakse taotlejalt vajaduse korral nõuda juba esitatud andmete täpsustamist ja täiendamist. Lisatakse taotluse hindamise uute kriteeriumidena, kui palju tunde ja millises õigusvaldkonnas kohtumisega õigusnõustamist ollakse valmis kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle eest toetust või abivajajalt tasu, , õigusnõustamise käigus ning telefoni teel teenindamisel esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suurus kalendriaasta kohta, juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suurus kalendriaasta kohta ja advokaatide osakaal õigusnõustajate hulgas. Eelnõuga täiendatakse vastavalt uute kriteeriumide olulisusele ka taotluste hindamisel punktide andmist reguleerivaid sätteid (näiteks telefoni teel teenindamine on väiksema mõjuga ja advokaatide osakaal suure mõjuga kriteerium). 22 (25) Täiendatakse loetelu, mida konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus sätestatakse (lepingusse lisatakse mitu õigusnõustajat on nõustamiskohtade teenindamise piirkondlikult taganud, veebilehtedega seotud tingimused, juturoboti arendamiseks vajalike andmete kogumise ulatus ja viis jm). Eelnõuga nähakse ette regulatsioon lihtsustatud korras konkursi korraldamise kohta, andes Justiitsministeeriumile õiguse kuulutada vajaduse korral välja lihtsustatud korras uus konkurss, mille puhul võib vähendada nõudeid taotlejale ja taotlusele ning õigusnõustamise korraldamisele, kehtestades konkursi tingimused justiitsministri käskkirjaga. I sihtrühm: konkursil osalejad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele; infoühiskonna areng Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga võimaldatakse edaspidi vajaduse korral korraldada eraldi konkurss ka erinevate õigusnõustamise viiside tarbeks. Muudatuse mõju on positiivne, kuna ettevõtete tegevuse suunatus, sh infoühiskonna areng soodustab tõenäoliselt olukorda, kus konkursil võidakse soovida osaleda õigusnõustamise osutamiseks mõnel konkreetsel viisil (nt veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamine, õigusnõustamine juturoboti vahendusel). Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded muutuvad rangemaks, mis võib vähendada konkursile laekuvate taotluste hulka. Kuna konkursi eesmärk on leida abivajajatele kvaliteetse õigusnõustamise teenuse osutamiseks usaldusväärne lepingupartner, on karmimad nõuded asjakohased teadlikuma valiku tegemiseks. Kuigi tõenäoliselt on potentsiaalseid konkursil osaleda soovijaid, kes vastavalt täiendatud tingimustele selleks enam ei kvalifitseeru, ei saa mõju pidada oluliseks. Tegemist on hüpoteetilise võimaluse äravõtmisega, mis ei saa kuidagi mõjutada konkursile mittekvalifitseerunud äriühingu praegust tegevust. Nõuete liigse karmistamise risk on siiski olemas, kuid valdavat taotluste mittekvalifitseerumist või taotluste esitamata jätmist tuleb siiski pidada ebatõenäoliseks. Õigusteenuste turg on aktiivne ning konkursi tingimused jätavad võimaluse ka ühispakkumiste esitamiseks. Samuti ei saa taotluse hindamise kriteeriumide ja vastava punktisüsteemi täiendamise mõju sihtgrupile pidada ulatuslikuks ega oluliseks. Advokaatide kaasamine loob küll taotlejale konkursieelise, kuid ei ole konkursile kvalifitseerumise eeltingimus. Taotluste hindamise kriteeriumide ja punktisüsteemi täiendamine annab vajaliku eelinformatsiooni ka pakkumise esitajatele endile, mistõttu võib mõju pidada pigem positiivseks. Eelnevat arvestades ei ole konkursi nõuete muutmise mõju ulatus suur ning muudatustega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida. II sihtrühm: potentsiaalsed õigusteenuse vajajad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Spetsialiseerumine kindlale õigusnõustamise viisile võib aidata kaasa kvaliteetsemale ja efektiivsemale õigusteenuse osutamisele konkreetsel viisil. Nõuete karmistamisel taotluse esitaja suhtes on abivajajale samuti pigem positiivne mõju. Kvaliteetse ja katkematu õigusnõustamise osutamine teenib eeskätt sihtgrupi huve ning teenuse osutaja hoolikas valimine on selle eesmärgi tagatiseks. Ka eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt antakse justiitsministrile õigus kuulutada vajaduse korral välja lihtsustatud korras uus konkurss, on sihtgrupi huvides (tagada teenuse võimalikult järjepidev kättesaadavus). Seda võib teha nii olukorras, kus konkurss kuulutatakse nurjunuks, kui ka siis, kui konkursi võitjaga sõlmitud leping lõpeb ennetähtaegselt. Regulatsiooni muutmine konkursi nõuete muutmisega ei too sihtrühmale kaasa kohanemisraskusi, ebasoovitavad mõjud puuduvad. Eelnevat arvestades ei kaasne 23 (25) muudatustega sihtrühma jaoks olulist mõju, mis vajaks täiendavat analüüsi. Kavandatav muudatus 3 – toetuse väljamaksmisele ja aruandlusele seatud nõuded Eelnõuga muudetakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga toetuse väljamaksmisele ja aruandlusele kehtestatud nõudeid. Muudatused on järgmised: Toetuse väljamaksmise tingimusi täiendatakse abivajajaga sõlmitud kliendilepingu ning abivajajale ja Justiitsministeeriumile esitatavate arvete registreerimise nõudega (vajadusel kontrollitakse kliendihaldustarkvaras). Täpsustatakse, et konkursi võitjal on aega kaks nädalat arvates teavitamisest parandada kliendihaldustarkvaras puudusi, mis võiksid olla aluseks vastava abivajaja puhul toetuse väljamaksmisest keeldumisele. Lisatakse säte, mis annab Justiitsministeeriumile õiguse kas osaliselt või tervikuna keelduda toetuse väljamaksmisest või nõuda vastav osa toetusest tagasi või tasaarveldada tulevaste maksetega, kui abivajaja õigusnõustamine on olnud ebakvaliteetne ja Justiitsministeerium selle tuvastab. Täiendatakse aruandluse kohta esitatavaid nõudeid, nähes ette teabe edastamise õigusnõustamise keele, telefoni teel õigusnõustamist saanud abivajajate arvu, veebilehtede sisutekstide haldamise ja esitatud küsimustele vastamise, ülevaate edastamise õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise kohta ja turundustegevuse ning teavitustöö kohta kalendriaastas. Sihtrühm: konkursil osalejad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele; halduskoormus Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatustel, mille kohaselt ei pruugi Justiitsministeerium maksta toetust ebakvaliteetselt osutatud õigusabi eest, ei ole konkursi võitja jaoks mõju, kui osutatav teenus on kvaliteetne. Eelduslikult võib sihtgrupi jaoks ebasoovitav mõju avalduda seonduvalt mõne üksiku juhtumiga lepinguperioodi jooksul. Sellisel puhul (ebakvaliteetse õigusnõustamise tuvastamise korral) on Justiitsministeeriumil kaalutlusruum, millises ulatuses konkreetse isiku kohta toetus maksmata jäetakse või tasaarveldatakse ehk tasu ei pruugi jääda täies ulatuses saamata. Seega ei avalda muudatus sihtgrupile olulist mõju. Regulatsiooni täiendamine sätetega, mille kohaselt tuleb kalendriaasta kohta esitatavas aruandes esitada rohkem andmeid, on vähese mõjuga konkursi võitja halduskoormusele, kuivõrd aruandeks vajalikke andmeid tuleb aasta jooksul eelnevalt talletada. Samas on tegemist otseselt konkursi võitja nõustamistegevust puudutavaga, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks. Eelnevat arvestades on toetuse väljamaksmisele ja aruandlusele seatud nõuete muutmise mõju ulatus sihtrühmale väike ning muudatustega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid tegevusi. Uue konkursi ettevalmistamine ja läbiviimine ei ole varasemast keerukam ning kaasnev töömaht jääb üldjoontes samaks. Samuti ei muutu üldjoontes aruandluse ja järelevalvega seonduvad tegevused. Kavandatavad muudatused ei mõjuta ka riigieelarvest üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava toetuse suurust. Muudatused aitavad kaasa kõnealuse toetuse optimaalsele kasutamisele, arvestades toetuse eesmärki. Sealhulgas ennetab asjakohane ja õigeaegne õigusnõu probleemide süvenemist, mis omakorda hoiab kokku nii osapoolte kui ka riigi ressurssi (mh kohturessurssi). 24 (25) 6. Määruse jõustumine Eelnõuga sätestatakse, et määrus jõustub 1. veebruaril 2021. aastal. Enne 1. veebruari 2021 konkursi võitjaga sõlmitud lepingutele kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud määrust, et mitte mõjutada konkursi võitjaga varem sõlmitud kokkuleppeid ning õiguspärast ootust lähtuda lepinguperioodil lepingu sõlmimise ajal kehtinud õiguslikust raamistikust. Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. Määruse jõustumine kahes osas võimaldab piisava ajavaruga sujuvalt üle minna uutele nõuetele, mille alusel sõlmitakse konkursi võitjaga leping järgmiseks lepinguperioodiks ning osutatakse seejärel õigusnõustamise teenust. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks OÜ-le HUGO, Õigusteenuste Büroole, Eesti Juristide Liidule, Lastekaitse Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning Notarite Kojale. Viljar Peep Asekantsler 25 (25)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →