Keskkonnaministri käskkirja
„Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021–2024
kehtestamine“ eelnõu ja tegevuskava
SISUKOKKUVÕTE
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga kehtestatakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala
tegevuskava aastateks 2021−2024 (edaspidi tegevuskava).
Tegevuskava nõue tuleb nitraadidirektiivist 1 mis kohustab liikmesriike koostama
nitraadireostuse suhtes tundlikke alasid hõlmavaid tegevuskavu et vältida või vähendada seal
vee saastumist põllumajandustootmise käigus. Tegevuskava tuleb üle vaadata vähemalt üks
kord nelja aasta järel.
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 37 lõike 1 kohaselt on nitraaditundlik selline ala kus
põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse
mis ületab 50 mg/l või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise
või eutrofeerumisohu (edaspidi NTA).
Nitraadireostuse suhtes tundliku intensiivse põllumajandustootmisega piirkond määratakse
NTA-ks ja kehtestatakse põllumajandusliku tegevuse piirangud et tagada tõhusam põhja- ja
pinnavee kaitse. Piirangud on sätestatud VeeS §-s 168. NTA-le koostatakse tegevuskava milles
kavandatakse meetmed põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks.
NTA koostamist ja rakendamist reguleerivad VeeS § 45 ja §-d 50−52. Meetmete kavandamisel
lähtutakse nitraadidirektiivi III lisast ja hea põllumajandustava põhimõtetest.
NTA-l rakendatud veekaitsemeetmete tõhusust hinnatakse pinna- ja põhjavee seireprogrammi
käigus. Seiretulemuste alusel korrigeeritakse vajaduse korral NTA-l kehtivaid kitsendusi ja
kohustusi.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA tegevuskava aastateks 2021−2024 eelnõu koostamisel
tugineti eelmiste perioodide (aastate 2012−2015 ja 2016−2020) tegevuskavade elluviimise
kogemusele ning neil aastail tehtud uurimistööde ning seire tulemustele.
Eelnõukohane keskkonnaministri käskkiri koosneb kahest punktist:
1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2021–2024
kehtestamine;
2. tegevuskava avaldamise viide.
Tegevuskava eelnõu on ette valmistanud Maves OÜ keskkonnaekspert Karl Kupits ja
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ann Riisenberg (tel 626 2828
[email protected]). Keskkonnaministri käskkirja eelnõu õigusekspertiisi on teinud
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904
[email protected]).
1
Euroopa nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse
eest (EÜT L 375 31.12.1991 lk 1–8).
1
2. Tegevuskava eesmärk
NTA tegevuskava toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike
joogiveega varustamisel ning pinna- ja põhjaveekogumite hea seisundi säilitamisel või
saavutamisel.
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2 kohaselt tuleb pinna ja põhjavee hea seisund
saavutada 2027. aastaks. Eesti Geoloogiateenistus hindas 2020. aastal põhjaveekogumite
seisundi hindamisel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA ühe maapinnalähedase
põhjaveekogumi (Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum nr 15) seisundi halvaks.
Hinnangu põhjuseks on lämmastikuühendite sisalduse kasv viimasel aastakümnel. 2019. a
pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 744 pinnaveekogumist veidi üle
poole (55%) heas seisundis kolmandik (31%) kesises seisundis 14% halvas seisundis ning alla
1% kas väga heas või väga halvas seisundis. Tegevuskava koostamisel on seda arvestatud ja
kavandatud on lisameetmeid.
Tegevuskava koostamisel tuleb arvestada ka põhjaveedirektiivis 3 sätestatud joogiveehaarete
põhjavee kaitse nõudeid et vältida vee kvaliteedi halvenemist. Põhjaveedirektiivi preambuli
lõige 9 annab selge suunise veemajanduse ja põllumajanduse huvide sidumiseks: „Mõnes
piirkonnas tuleb põhjavee kaitsmiseks teha muudatusi põllumajandus- või metsanduspraktikas
millega võib kaasneda ettevõtjate sissetuleku vähenemine.“
Põhjaveedirektiivi kohaselt tuleb tegevuskavas ette näha põllumajandustootmisele täiendavad
kitsendused või kompensatsioonimehhanismid põhjaveemaardlate alal ja veehaarete ümbruses
kui seire näitab nitraatioonisisalduse kasvutendentsi põhjavees ja tagasipöördepunkti
40 mg/l /NO3 ületamist. Samuti tuleb tagada hajaasustuse elanikele tervisele ohutu joogivesi.
Tegevuskavas nähakse ette meetmed mis eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele kaasa
aitavad. Tegevuskava täitmine peab looma eeldused veekeskkonda säästva
põllumajandustootmise arenguks pinna- ja põhjavee hea seisundi säilitamiseks või
saavutamiseks ning elanikkonnale kvaliteetse joogivee tagamiseks.
3. Tegevuskava sisu
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA tegevuskava aastateks 2021–2024 on esitatud
eelnõukohase käskkirja lisana.
Tegevuskava sissejuhatavas osas on ülevaade tegevuskava koostamise vajadusest NTA
tegevuskava rakendamise eri perioodidel maakasutuses ja põllumajandustootmises toimunud
muutustest. Samuti võrreldakse NTA pinna- ja põhjavee nitraatioonide sisaldust Eesti teiste
piirkondade näitajatega ning selle muutust ajas. Esile on toodud taimekaitsevahendite jääkide
sisaldus pinna- ja põhjavees.
Lisaks on esitatud ülevaade veeseaduse ja nitraadidirektiivi sätetest millest on tegevuskava
koostamisel lähtutud.
Teine peatükk käsitleb tegevuskava eesmärke ja nende saavutamiseks rakendatavaid
meetmeid mida täpsustatakse alapunktides.
Tegevuskaval on neli eesmärki:
1. aidata kaasa elanikele tervisele ohutu joogivee tagamisele;
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane
tegevusraamistik (EÜT L 327 22.12.2000 lk 1–73).
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi
halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19–31).
2
2. tõhustada põllumajandustootmise veekaitsenõuetele vastavust ja keskkonnahoidlike
võtete kasutamist ning parandada asjakohaseinfo kättesaadavust;
3. täpsustada põllumajandusest tuleneva reostuskoormuse andmeid et võimaldada
järgmistel perioodidel meetmeid täpsemalt planeerida;
4. tõhustada tootjate teadlikkust ja kontrolli.
Peatükk on tegevuskava eesmärkidest lähtudes jaotatud alapeatükkideks. Konkreetsed
tegevused iga püstitatud eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud meetmete kaupa koos oodatava
tulemuse ja täitmise tähtajaga.
Esimeses alapeatükis on käsitletud hajaasustusaladel tervisele ohutu joogivee tagamise
eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmeid sealhulgas meetmeid joogivee kvaliteedi
seireks ja vajaduse korral ka uute kaevude rajamiseks.
Teises alapeatükis käsitletakse meetmeid põllumajandustootmises uute keskkonnahoidlike
tehnoloogiate rakendamiseks.
Kolmandas alapeatükis kirjeldatakse vajalike uuringute ja seirete korraldamist ning
leevendusmeetmeid.
Neljandas alapeatükis käsitletakse meetmeid põllumajandustootjate ja konsulentide
teadlikkuse suurendamiseks keskkonna- ja veekaitsest. Keskkonnaameti järelevalve
suutlikkuse suurendamiseks on tegevuskava meetmetabelis 4 ette nähtud nutikate
kontrollivõimaluste laiendamise uuring.
Tegevuskava punktis 3 on tegevuskava maksumuse prognoos. Eelnõu kohaselt on
tegevuskava kogumaksumus 900 000 eurot. Eelarve ei sisalda ÜPP meetmetest planeeritud
summasid ega teisi EL-ist taotletavaid toetusi. Prognoositavad kulud sisaldavad ka omaosalust
kui see on ette nähtud. Tegevuskavas riigiasutustele ettenähtud administratiivne töö lisakulu
kaasa ei too sest seda tehakse tööülesannete raames.
Tegevuskava punktis 4 kajastatakse tegevuskava rakendamisega seonduvaid küsimusi.
Eelnõu kohaselt korraldab tegevuskava elluviimist Keskkonnaministeerium koostöös
Maaeluministeeriumiga kaasates nii allasutusi (Põllumajandusuuringute Keskus
Keskkonnaamet Põllumajandusamet) kui ka ühiskondlike organisatsioonide teadlaste ja asjast
huvitatud isikute esindajaid. Joogivee kvaliteedi küsimuste lahendamisele kaasatakse
Sotsiaalministeerium ning Terviseamet.
Huvigruppide kaasamiseks on loodud keskkonnaministri käskkirjaga põllumajanduse veekaitse
töörühm kellel on peamiselt koordineeriv ja nõuandev roll.
Nitraadidirektiivi artikli 10 nõuete kohaselt esitavad kõik liikmesriigid iga nelja aasta järel
Euroopa Komisjonile NTA tegevuskava täitmise aruande ühtse aruande esitamise juhendi järgi.
Tegevuskava punkt 5 selgitab tegevuskava täitmise hindamise kriteeriume. NTA tegevuskava
täitmist hindab ja analüüsib põllumajanduse veekaitse töörühm võttes aluseks
hindamiskriteeriumid mis tulevad peamiselt VeeS-ist ja selle alamaktidest. Tegevuskava
meetmete täitmise indikaatorid on esitatud meetmete kirjelduste tabelites.
Perioodi 2021−2024 tegevuskava on edukas kui põhjavee seirepunktides ei ole nitraadisisaldus
suurenenud ning NTA-l olevate pinnaveekogumite füüsikalis-keemilised näitajad vastavad
heale seisundiklassile.
3
Tegevuskava lisad:
LISA 1. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 nitraadisisaldust
käsitlevad veekaitset puudutavad eesmärgid ja mõõdikud
LISA 2. ÜPP strateegiakavas aastateks 2021–2027 kavandatud veekaitsega seotud sekkumised
ja tingimused (2020. a suve seisuga)
LISA 3. Tegevuskava seosed teiste strateegiliste dokumentidega
LISA 4. Põllumajandustootjate koolituskava
LISA 5. Kaasatud ministeeriumid ja asjaomased asutused
4. Tegevuskava vastavus Euroopa Liidu õigusele
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2021–2024 on
kooskõlas nitraadidirektiivi ja põhjaveedirektiiviga.
5. Tegevuskava mõju
Tegevuskava sisaldab tegevusi mida asjasse puutuvad isikud peavad järgima et parandada
veekogude seisundit ja hoida ära vee seisundi halvenemine. Kavandatud meetmed tuginevad
seadustes ja määrustes sätestatud nõuetele. Seega ei kehtestata tegevuskavaga uusi nõudeid.
Tegevuskava on olemuselt riigi planeerimisdokument millest ei tulene vahetult kohustusi
eraisikutele ega kohalikule omavalitsusele. Selleks et seda planeerimisdokumenti rakendada
peab kohaldama õigustloovat akti (seadust ja/või määrust). Tegevuskavas ette nähtud tegevused
on seotud VeeS ja selle alamaktides (eelkõige NTA määruses) sätestatud nõuetega.
6. Tegevuskava rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine
Tegevuskava rakendamise maksumus aastatel 2021–2024 on hinnanguliselt 900 000 eurot.
Sellest põllumajandustootmise mõju uuringute ja seire korraldamise maksumus on
orienteerivalt 642 979 eurot hajaasustusaladel tervisele ohutu joogivee tagamise maksumus
90 000 eurot põllumajanduses keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamise maksumus
115 000 eurot ning teadlikkuse suurendamise ja kontrolli tõhustamise maksumus 40 000 eurot.
Meetmeid rahastatakse sõltuvalt nende olemusest kas Keskkonnaministeeriumi või
Maaeluministeeriumi eelarvest. Tegevuskavas kajastatud hajaasustusaladel tervisele ohutu
joogivee tagamise ja põllumajanduses keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamise
meetmeid rahastatakse esitatud taotluste põhjal kas hajaasustuse programmi Eesti Maaelu
Arengukava või ÜPP strateegiakava vahenditest. Viimaste puhul kaasneb sõltuvalt taotletava
toetuse liigist kas isiku või kohaliku omavalitsuse kaas- või omafinantseeringu nõue.
7. Tegevuskava kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon
Tegevuskava esitakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile Sotsiaalministeeriumile
Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemis.
Tegevuskava esitatakse arvamuste ja ettepanekute avaldamiseks keskkonnaministri
07.05.2020. a käskkirjaga nr 221 moodustatud põllumajanduse veekaitse töögrupile kuhu
kuuluvad Keskkonnaameti Maaeluministeeriumi Põllumajandusuuringute Keskuse
Põllumajandusameti Eestimaa Talupidajate Keskliidu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
Põllumeeste ühistu KEVILI Järva Vallavalitsuse Põltsamaa Vallavalitsuse
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu Maaelu Edendamise Sihtasutuse
Eesti Keskkonnaühenduste Koja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse esindajad. Samuti
saadetakse tegevuskava arvamuse avaldamiseks järgmistele NTA-l paiknevatele
4
omavalitsustele: Jõgeva Vinni Tapa Rakvere Kadrina Väike-Maarja Vallavalitsus ja
Rakvere Linnavalitsus.
5
EELNÕU
24.09.2020
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala
tegevuskava 2021-2024 kehtestamine
Käskkiri kehtestatakse veeseaduse § 45 lõike 3 alusel.
1. Kehtestan „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021-2024“
(lisatud).
2. Avaldada „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021-2024“
Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
Lisa: „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021-2024“
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Epler
minister
Saata: Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Põllumajandus-veekaitse töörühm, NTA
kohalikud omavalitsused
Lisa
PANDIVERE JA ADAVERE-PÕLTSAMAA
NITRAADITUNDLIKU ALA
TEGEVUSKAVA 2021-2024
Tallinn 2020
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 4
2 TEGEVUSKAVA EESMÄRK JA MEETMED ................................................... 200
2.1 TERVISELE OHUTU JOOGIVEE TAGAMINE HAJAASUSTUSALADEL...................... 201
2.2 KESKKONNASÄÄSTLIKE TEHNOLOOGIATE RAKENDAMINE PÕLLUMAJANDUSES
277
2.3 PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE MÕJU UURINGUTE JA SEIRETE KORRALDAMINE
NTA-L NING LEEVENDUSMEETMED................................................................... 33
2.4 TEADLIKKUSE TÕSTMINE JA KONTROLLI TÕHUSTAMINE .................................... 38
3 TEGEVUSKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS ............................................... 41
4 TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE ..................................................................... 444
5 TEGEVUSKAVA TÄITMISE HINDAMISE KRITEERIUMID ........................ 466
6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................... 467
LISA 1 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA
AASTANI 2030 NITRAADISISALDUST KÄSITLEVAD VEEKAITSET
PUUDUTAVAD EESMÄRGID JA MÕÕDIKUD ....................................... 50
LISA 2 ÜPP STRATEEGIAKAVAS AASTATEKS 2021–2027 KAVANDATUD
VEEKAITSEGA SEOTUD SEKKUMISED JA TINGIMUSED (2020. A
SUVE SEISUGA) TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD.2
LISA 3 TEGEVUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE
DOKUMENTIDEGA..................................................................................... 55
LISA 4 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE KOOLITUSKAVA ................................. 57
LISA 5 KAASATUD MINISTEERIUMID JA ASJAOMASED ASUTUSED ......... 59
2
LÜHENDID
LÜHEND NIMETUS VIIDE
Eesti Põllumajandus-
EPKK http://epkk.ee/
Kaubanduskoda
KAUR Keskkonnaagentuur https://www.keskkonnaagentuur.ee/
https://www.keskkonnaamet.ee/et
KeA Keskkonnaamet (aastast 2021 ühendatakse
Keskkonnainspektsiooniga)
KeM Keskkonnaministeerium https://www.envir.ee/et
https://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_ha
KHT keemiline hapnikutarve
pnikutarve
Sihtasutus
KIK Keskkonnainvesteeringute https://kik.ee/et
Keskus
https://www.kki.ee/et
KKI Keskkonnainspektsioon (aastast 2021 ühendatakse
Keskkonnaametiga)
MeM Maaeluministeerium https://www.agri.ee/
NO3 nitraatioon, nitraat https://et.wikipedia.org/wiki/Nitraadid
https://www.riigiteataja.ee/akt/11012201900
NTA Nitraaditundlik ala
6
Põllumajandusuuringute
PMK https://www.pmk.agri.ee/et
Keskus
Põllumajanduse ja kalanduse https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-
PõKa valdkonna arengukava kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-
aastani 2030 2030
Euroopa Liidu ühise
https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava-
ÜPP põllumajanduspoliitika
2021-2027
strateegiakava 2021–2027
3
SISSEJUHATUS
Eesti rahvaarv on 1,3 miljonit, kolmandik elab maapiirkonnas. Eesti pindala on 45 000 km²,
millest 51% on mets ja 22% põllumajandusmaa (Statistikaamet, 2018). Ajalooliselt on Eesti
põllumajandusmaa pindala olnud üle kahe korra suurem1 (Kurvits, 2014). Põllumajanduse
osakaal majanduses on ligikaudu 1,5% (Statistikaamet, 2019).
Eestis tegutseb ligi 18 000 põllumajandusettevõtet, kusjuures 100 ha või enam maad kasutab
11% ettevõtetest ja nende kasutada on 78% põllumajanduslikust maast (Eurostat, 2018).
Põllumajandusmaa osakaal võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on suhteliselt madal2, välja
arvatud intensiivsema põllumajandustootmisega alal Kesk-Eestisse jäävates maakondades3.
See piirkond on Vabariigi Valitsuse määrusega4 määratletud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku alana. Veeseadus (edaspidi VeeS) defineerib nitraaditundliku ala (edaspidi
NTA) kui ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees
nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 mg/l, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud
veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu (VeeS § 37 lg 1). NTA määramise eesmärk on
intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades põhja- ja pinnavee kaitse. Selle eesmärgi
saavutamist toetab NTA tegevuskava. Samuti NTA tegevuskava toetab veemajanduskavades
püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel ning pinna- ja
põhjaveekogumite hea seisundi säilitamisel või saavutamisel.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA pindala on 3 250 km2. Ala jaguneb Pandivere
nitraaditundlikuks piirkonnaks (2 382 km2) ning Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks
piirkonnaks (667 km2).
Euroopa Liidu ühised eesmärgid veekogude kaitsmisel põllumajandussurve eest on sätestatud
nitraadidirektiiviga5. Nitraadidirektiiv on Eesti õigusesse üle võetud VeeS-ga, mille
paragrahvid 155–171 kehtestavad veekaitse kohustuslikud nõuded põllumajandusest tuleneva
koormuse eest, sh väetise, sõnniku ja virtsa kasutamise nõuded. Head põllumajandustava
käsitleb VeeS §156, milles on sisustatud hea põllumajandustava mõiste ning toodud VeeS
sätete loetelu, mis on hea põllumajandustava kohustuslike meetmete osaks. Lisaks
kohustuslikele meetmetele käsitleb „Hea põllumajandustava“ (Eesti Taimekasvatuse Instituut,
Maaeluministeerium, 2020) valdkonna keskkonnaprobleeme ja lahendusi laiemalt.
1
Enne 50ndaid Eesti põllumajandusmaa pindala oli 55% ning 1992. aastal 30%.
2
Eurostat 2015 andmetel (https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-
explained/index.php?title=Land_use_statistics) on kogu pindalast Eestis (28) 26%, EL keskmine 43%.
Eestist on väiksema põllumajandusmaa osakaaluga Rootsi (8%) ja Soome (7%). Ülejäänud riikides on
osakaal Eestist suurem.
3
Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal on põllumaa osakaal Eesti keskmisest ligi neljandiku võrra
suurem (Statistikaameti andmebaas PM028: KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSMAA MAAKONNA
JÄRGI (2004-2017))
4
Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrus nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku
tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“
5
Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest
lähtuva nitraadireostuse eest
4
Põllumajandusliku tegevuse piirangud NTA-l on määratud veeseaduse paragrahvis 168. NTA
tegevuskava koostamist ja rakendamist reguleerivad VeeS § 45 ja § 50-52. NTA tegevuskava
sisunõuded ei ole täpsustatud VeeS-s, selle osas tuginetakse nitraadidirektiivile. Ning suuremas
osas tegevuskava koosneb nitraadidirektiivi III lisas kirjeldatud meetmetest ning hea
põllumajandustava meetmetest.
NTA tegevuskava õigusaktidest tulenevad kohustuslikud meetmed on järgmised:
Nitraadidirektiivi Eesti õigusakt ja viide sättele
(91/676/EEC) sätted
Lisa II, A, 1, VeeS
ajavahemikud, mil § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
väetiste kasutamine taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
põllumajandusmaal ei
ole asjakohane (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on
külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega
küllastunud.
Lisa III, 1.1, (4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15.
ajavahemikud, mil oktoobrist kuni 20. märtsini.
teatavat tüüpi väetiste
kasutamine § 159. Sõnniku kasutamise nõuded
põllumajandusmaal on (1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini
keelatud ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt
üle ujutatud või veega küllastunud.
(2) Keskkonnaamet võib ilmastikutingimustest lähtudes keelata
vedelsõnniku laotamise 15. oktoobrist alates.
(3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist
kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega
kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
(4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud
orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini
ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt
üle ujutatud või veega küllastunud.
(5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia
võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul
laotamise lõpetamisest arvates.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]
(6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1.
novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see
viiakse mulda 24 tunni jooksul.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]
5
§ 278. Põllumajanduslik tegevus
(1) Kuni 2020. aasta 31. detsembrini tuleb kasvavate kultuurideta
põllul sõnnik mulda viia 48 tunni jooksul laotamise lõpetamisest
arvates.
Lisa II, A, 2, väetiste VeeS
kasutamine tugeva § 160. Väetamine kaldega alal
kaldega maa-alal
(1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise
laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini.
(2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna
kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega
maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike
4 alusel kehtestatud juhtudel.
(4) Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning
kaldega ala väetamise erandid kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
Lisa II, A, 3, väetiste VeeS
kasutamine veega § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
küllastunud, üle taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
ujutatud, külmunud või
lumega kaetud maa-alal (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on
külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega
küllastunud.
§ 159. Sõnniku kasutamise nõuded
(1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini
ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt
üle ujutatud või veega küllastunud.
(3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist
kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega
kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
(4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud
orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini
ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt
üle ujutatud või veega küllastunud.
Lisa II, A, 4, väetiste VeeS
kasutamise tingimused § 118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd
vooluveekogude
lähedal (1) Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks
on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd.
6
(2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise
lähtejoonest on:
1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel
– 20 meetrit;
2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel,
peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel –
kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3
nimetatud juhtudel;
3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel
valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter.
§ 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis
Veekaitsevööndis on keelatud:
3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning
sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;
4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse
§ 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta;
§ 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
(2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti
halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikate ja
karstilehtrite ümbruses kümne meetri ulatuses veepiirist või
karstilehtrite servast.
Lisa II, A, 5, VeeS
loomasõnnikumahutite § 163. Loomapidamise piirangud
mahutavus ja
konstruktsioon, (1) Loomade pidamisel peab põllumajandusettevõtja kasutatava
sealhulgas meetmed maa suurus võimaldama tekkiva sõnniku laotamist käesoleva
sellise veereostuse seaduse § 161 lõigetega 1 ja 8 kehtestatud sõnnikuga antava
ärahoidmiseks, mis lämmastiku ja fosfori piirnormide kohaselt.
tekib loomasõnnikut (2) Kui ettevõttes tekkiv sõnnikukogus ületab sõnnikuga antava
sisaldavate vedelike lämmastiku ja fosfori kohta käesoleva seaduse § 161 lõigetega 1
ning hoiustatud ja 8 kehtestatud piirnorme haritava maa ühe hektari kohta, tohib
taimsest materjalist, rohkem loomi pidada juhul, kui üle jääv sõnnik võõrandatakse
nagu silost, tekkiva sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud lepingu alusel.
heitvee põhja- ja
(3) Kui sõnniku äravedamiseks kasutatakse kolmanda osalise
pinnavette imbumise
pakutavat äravedamisteenust, peab teenuse tellija säilitama
tõttu
teenuse osutamisega seotud dokumendid laotamis- või
müügilepingu lisana.
7
Lisa III, 1.2, § 164. Sõnniku hoidmise nõuded
loomasõnnikumahutite (1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie
mahutavus loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikutüübist
sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2023]
(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama
peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning
vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast
tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse
arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt
karjamaale jäetava sõnniku koguse.
(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse
sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.
(4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei
mahuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust,
peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.
(5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning
loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning nende
konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla
käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
(6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem
loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik,
võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist
hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee
eest kaitstult.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2023]
(7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele
või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab
loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis
mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.
(8) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise
koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 278. Põllumajanduslik tegevus
(3) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini peab kõikidel
loomapidamishoonetel, kus peetakse loomi üle kümne
loomühiku, olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või
sõnniku- ja virtsahoidla.
8
(4) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini võib tekkivat sõnnikut
ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada
loomapidamishoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee
eest kaitstult, kui loomapidamishoones peetavaid loomi on
kümme või vähem loomühikut ning seal tekib tahesõnnik või
sügavallapanusõnnik.
§ 165. Sõnniku hoidmine aunas
(1) Haritaval maal on enne laotamist lubatud aunas hoida kuni
kahe kuu jooksul vaid tahe- ja sügavallapanusõnnikut, mille
kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.
(2) Sõnnikuaun on käesoleva seaduse § 158 lõike 5 alusel
kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.
(3) Sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe
vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida
kuni kaheksa kuud ja auna asukohast tuleb teavitada
Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi kaudu vähemalt
14 päeva enne aunastamise alustamist.
(4) Tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud
1. novembrist kuni 31. detsembrini.
(5) Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri
kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi
rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata
põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatise
andmekoosseisu ja teatise esitamise korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
§ 166. Sõnniku kompostimine
(1) Sõnniku kompostimine käesoleva seaduse tähenduses on
sõnniku aeroobne lagundamine, mille käigus orgaaniline aine
laguneb mikro- ja makroorganismide toimel. Käesoleva seaduse
tähenduses ei käsitata sõnniku kompostimisena kompostimist
kompostimisseadmes.
(2) Sõnnikut tohib kompostida eelkõige sõnnikuhoidlas või
haritaval maal aunas. Väljaspool ettevõtte sõnnikuhoidlat olevat
kompostitava sõnniku kogust ei arvestata sõnnikuhoidla
mahutavuse osana.
(3) Aunas on lubatud kompostida ainult sügavallapanusõnnikut,
mille kuivainesisaldus on aunastamisel vähemalt 25 protsenti.
Kompostitava sõnniku kuivainesisaldus määratakse ühesuguse
9
tehnoloogiaga toodetud sõnnikust tootja kulul enne aunastamise
alustamist vähemalt kord kahe aasta jooksul ühest proovist
akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.
(4) Sõnniku kompostimiseks auna rajamisest ja selle asukohast
tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi
kaudu vähemalt 14 päeva enne aunastamise alustamist.
(5) Kompostimine põllul aunas on lubatud sellises mahus, mille
puhul ei ole ületatud samale põllule laotada lubatud toitainete
piirnormid, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 161 lõigetes 1
ja 8. Kompostitava sõnniku auna kõrgus auna rajamise ajal võib
olla kõige rohkem kaks meetrit ja auna kuju peab välistama
sademevee kogunemise aunale.
(6) Kompostitav sõnnik tuleb aunast põllule laotada 24 kuu
jooksul pärast aunastamise alustamist.
(7) Komposti aunast äravedamise järel tuleb rohumaal asunud
auna alus haljastada järgmise vegetatsiooniperioodi alguseks.
Uut kompostitava sõnniku auna ei tohi paigutada samasse kohta
viie aasta jooksul pärast laotamist.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise
andmekoosseisu ja teatise esitamise korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
§ 167. Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded
(1) Väetise ja silo vedamisel ning ladustamisel peab vältima
nende sattumist keskkonda.
(2) Väetise ja silo vedamise ning ladustamise nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Lisa II, A, 6, nii VeeS
keemiliste väetiste kui § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
ka loomasõnniku taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
põllumajandusmaal
kasutamise kord, (5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
sealhulgas selle kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse
sageduse ja ühtluse vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise
tingimused, mille korral meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
jääb toitainete kadu
vees aktsepteeritavale
Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja
tasemele
hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning
põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja
piiramiseks“
10
§ 9. Lämmastikku sisaldava väetise kasutamise nõuded
(1) Lämmastikku sisaldava väetisega antava lämmastiku kogus
ei tohi ületada kogust, mis on vajalik kasvatatava kultuuri
planeeritava saagi saamiseks.
(2) Lämmastikku sisaldava väetisega väetamise planeerimisel ja
väetamisel tuleb arvestada:
1) kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava saagi saamiseks
vajaliku lämmastiku tarvet käesoleva määruse lisa 1 järgi;
2) eelkultuuri mõju järgneva kasvuaasta põhikultuuri
lämmastikunormi planeerimisel käesoleva määruse lisa 2 järgi;
3) sõnniku järelmõju käesoleva määruse lisa 3 järgi.
(3) Talinisu toiduks kasvatamise korral võib kvaliteedinõuete
tagamiseks anda täiendavalt taimedele omastatavat lämmastikku
järgmiselt: planeeritud saakide 2–4 t/ha puhul kuni 10 kg/ha, 5–
7 t/ha puhul kuni 15 kg/ha ja 8–10 t/ha puhul kuni 20 kg/ha.
(4) Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg
hektarile, tuleb anda jaotatult.
§ 10. Silomahla ja vadaku laotamine
(1) Silomahla ja vadakut käsitatakse käesolevas määruses
veeseaduse § 157 lõike 1 tähenduses väetisena.
(2) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need segada veega
vahekorras 1 : 1.
(3) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe hektari kohta
laotada kuni 30 tonni aastas.
(4) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb arvestada silomahla
ning vadaku toitainete sisaldust ning pidada vastavat arvestust
väetamisplaanis ja põlluraamatus.
(5) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ega külmunud,
perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud maale.
§ 261 (45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast
laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.
Lisa II, B, 7, VeeS
maakasutuse korraldus, § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul
sealhulgas külvikordade alal.
süsteemi kasutamine
ning püsikultuuridele ja
11
üheaastastele (5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva
kultuuridele eraldatud isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti
maade vahekord olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega.
Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all.
Lisa II, B, 8, sellise VeeS § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud
minimaalse taimestiku nitraaditundlikul alal
säilitamine (5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva
(vihma)perioodidel, isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti
mille ülesanne on olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega.
eraldada mullast Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all.
lämmastik, mis muidu
võib põhjustada vee (6) Taimkattena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse
nitraadireostuse talvituvaid kultuure, nagu taliteraviljad, taliraps, talirüps,
kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja
ravimtaimed.
Lisa II, B, 9, väetiste VeeS
kasutamise § 155. Põlluraamat
planeerimine ja
dokumenteerimine igas (1) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut,
põllumajandusettevõttes millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.
(2) Põllumajanduslik tegevus käesoleva seaduse tähenduses on
põllumajandustoodete kasvatamine ja tootmine, sealhulgas
saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade
pidamine ja aretamine ning maa hoidmine heades
põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.
(3) Põlluraamatusse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat
andmete põlluraamatusse kandmisest arvates.
(4) Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb
põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa
üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa
pidamist.
(5) Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu
pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
§ 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
(5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse
vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise
meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
12
§ 162. Vedelsõnniku laotamise plaan ja väetamisplaan
(3) Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem
hektarit haritavat maad ning lämmastikku sisaldavat väetist,
koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral
enne vegetatsiooni algust väetamisplaani.
(4) Väetamisplaani võib pidada põlluraamatus. Väetamisplaani
andmeid säilitatakse kümme aastat.
(5) Väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja
väetamisplaani pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
Lisa III, 1.3, väetiste VeeS
põllumajandusmaal § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
kasutamise piirangud, taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
mis on kooskõlas hea
põllumajandustavaga ja (5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
arvestavad asjaomase kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse
tundliku ala omadusi vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise
ning eelkõige: meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
a) mulla omadusi ja tüüpi § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid
ning maapinna kallet; (1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta
b) kliimatingimusi, kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade
sademeid ja niisutamist; karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
c) maakasutust ja (5) Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetist, välja
põllumajandustavasid, arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv
sealhulgas külvikordade lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva
süsteeme paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud lämmastiku ja fosfori
piirnorme.
(6) Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline
rohumaa, mida inimene ei ole mõjutanud väetamise, harimise,
seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade
hulka kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud,
sealhulgas aruniit, puisniit, rannaniit, looniit, lamminiit, sooniit
ja puiskarjamaa.
(7) Väetisega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas
selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe
hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 11
alusel.
(8) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta
kuni 25 kilogrammi fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb
13
loomade karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale
maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral
suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta
keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kilogrammi hektari
kohta.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut ei kohaldata, kui
mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur
ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik
korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie
hektari kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise
akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.
(10) Fosforitarbe klassid kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul
alal
(1) Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte
paksusega kuni kaks meetrit ja karstialal võib piirata:
1) mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise
koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta;
2) loomapidamist 1,5 loomühikuni põllumajandusmaa ühe
hektari kohta;
3) reoveesette kasutamist.
(3) Nitraaditundlikul alal on väetamine, taimekaitsevahendi
kasutamine ja sõnniku aunas hoidmine keelatud oluliste allikate
ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või
karstilehtri servast.
Vabariigi Valitsuse määrus nr 100 „Nitraaditundliku ala
määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud
nitraaditundlikul alal“
§ 3. Tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel
Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi:
1) mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120
kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja
mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus
olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta;
2) pidada loomi üle 1,5 loomühiku põllumajandusmaa hektari
kohta;
3) kasutada reoveesetet.
14
Lisa III, 2, tagatakse iga VeeS
põllumajandusettevõtte § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid
või loomühiku puhul, et
loomasõnniku hulk, (1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta
mida igal aastal maale kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade
laotatakse, sealhulgas karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
loomade enda jäetu, ei
ületa konkreetset
kogust hektari kohta.
See kogus ühe hektari
kohta on sõnnikukogus,
mis sisaldab 170 kg
lämmastikku
Kasutatava põllumajandusmaa pindala on Eestis Statistikaameti andmetel aastatel 2016–2020
püsinud miljoni hektari lähedal. Stabiilsena on püsinud Eestis ka põllumaa ja püsirohumaa6
osakaal ning NTA-l põllumajandusmaa pindala7 (Statistikaamet, 2020_1).
NTA-l ilmneb põllumajandustootmise mõju pinna- ja põhjaveekogumi seisundile kõige
selgemalt. Nii põhja- kui ka pinnavee NO3 sisaldus sõltub kasutatud lämmastikväetiste
hulgast, väetamise tehnoloogiast ja ajast ning ilmastikust, eriti sügistalvise perioodi
veerohkusest ja talvede temperatuurist. Mineraalväetisega antava lämmastiku kogus väetatava
pinna kohta kasvab üle-eestiliselt aasta aastalt. Alates 1993. aastast on märkimisväärseid
kõikumisi, kuid üldine trend on kasvav (Statistikaamet, 2020_2).
Võrreldes erinevaid nitraadidirektiivi tegevusprogrammi perioode (2008–2011, 2012–2015 ja
2016–2019), mille üheks tulemuslikkuse hindamiseks on Eestis rakendatud riikliku põhjaveeseire
NTA seire alamprogramm, on pigem kasvanud selliste seirepunktide osakaal, mille
aastakeskmised NO3 sisaldused ületavad 40 mg/l8 või ka 50 mg/l (vt tabel 1 ja joonis 1). Joogivee
seisukohast on aasta keskmise näitaja asemel oluline, et vesi oleks kvaliteetne aasta ringi (st iga
seiretulemus alla 50 mg/l9). Tõusnud on ka selliste seirepunktide osakaal, kus vähemalt üks
analüüsitulemustest on ületanud 50 mg/l.10 Pandivere alal pikaajalise (üle 20 aasta) graafiku järgi
toimub põhjavees NO3 sisalduse tõus (Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium,
Keskkonnaagentuur, 2016), mis ajuti on olnud kahanevas trendis mõni aasta pärast
majandussurutisi (1997 ja 2007).
6
Vastavalt Statistikaameti andmebaasile: püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kasvupind, kas looduslikul
viisil (isekülv) või harimise teel (külvamine), mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud
viis aastat või kauem. Võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike, tingimusel, et rohi või muud
rohttaimed jäävad valdavaks. Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa
7
Põllumajandusmaa pindala Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa maakonnas, kus paikneb NTA
8
kui põhjavees on tuvastatud nitraadisisalduse tõusu 1–2 mg/l aastas, st et >40 mg/l sisaldusega vee
nitraadisisaldus võib 5–10 aasta jooksul tõusta 50 mg/l-ni (NITRAATIDE DIREKTIIV (91/676/EMÜ)
Veekeskkonna ja põllumajanduse seisund ning suundumused. Liikmesriigi aruandlusjuhised. 2011.)
9
Kui seiretuemus jääb 40mg/l ja 50mg/l vahele, on see ohumärk aga veel mitte saastunud vee tunnus.
10
Adavere piikonnas on küll perioodi 2016–2019 selliste punktide osakaal võrreldes perioodiga 2012-2015
vähenenud, kuid endiselt suurem perioodi 2008–2011 vastava näitajaga.
15
Üldiselt on läbi aastate kõrge NO3 sisaldusega samad seirepunktid (Keskkonnaseire infosüsteem
KESE, 2020). Leidub ka kohti, kus sisaldused varieeruvad aastati tugevalt. Suurimad NO3
sisaldused (>50 mg/l) on just NTA nende piirkondade seirepunktides, kus põllumaa ulatus ja
loomühikute arv on suurem. Sama seose võib välja tuua ka seirepunktide aastakeskmise ja
maksimaalse NO3 sisalduse kasvusuundumuste kohta. (Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2016)
Üksikmajapidamiste joogivee (kaevud) terviseohutuse tagamisel on NO3 sisalduse osas
tagasiminek, sest saastunud11 veega kaevude osakaal seirepunktide hulgas suureneb.
Tabel 1 Nitraatide keskmiste ja maksimaalsete sisalduste jaotus seirepunktides
erinevatel aruandlusperioodidel (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2)
Nitraadi keskmine maksimaalne
sisaldus2008-2011 2012-2015 2016-2019 2008-2011 2012-2015 2016-2019
Pandivere allikad ja karst
25-40 mg/l 48% 33% 29% 48% 52% 33%
40-50 mg/l 0% 5% 19% 24% 10% 14%
üle 50 mg/l 0% 0% 0% 5% 19% 38%
Pandivere kaevud
25-40 mg/l 33% 33% 42% 37% 37% 33%
40-50 mg/l 2% 8% 13% 8% 26% 13%
üle 50 mg/l 4% 0% 0% 14% 14% 30%
Adavere allikad
25-40 mg/l 25% 25% 25% 25% 25% 0%
40-50 mg/l 0% 25% 25% 25% 0% 0%
üle 50 mg/l 0 0 0 0% 50% 50%
Adavere kaevud
25-40 mg/l 23% 14% 23% 17% 14% 16%
40-50 mg/l 6% 20% 17% 11% 14% 14%
üle 50 mg/l 23% 26% 23% 37% 46% 41%
11
Vt mõistet KEÜS §7 lg 5.
16
Joonis 1. NTA seirekohtade NO3 keskmise sisalduse muutus 2016-2019.a
aruandlusperioodil võrreldes eelmise, 2012-2015 aruandlusperioodiga. (Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2)
17
Probleeme esineb ka taimekaitsevahendite sisaldusega põhjavees. NTA-l analüüsiti aastatel
2016-2018 pestitsiidide sisaldust kõikidest seirepunktidest ja 2019. a. NTA aruandlusperioodi
viimasel aastal varasemate kõrgemate pestitsiidijääkide sisaldusega seirepunktides kontrolliti,
kas põhjavees pestitsiidide esinemine seirepunktide vees on püsiv probleem. Ajavahemikul
2016-2019. a analüüsitud pestitsiidide ja nende laguproduktide jääke leiti 67% seirepunktides,
pestitsiidijääkide piirväärtuse summa üle lubatud piirnormi (0,5 µg/l) oli ületatud 23
seirepunktis (15% seirepunktidest); 51 seirepunktis (32,6% seirepunktides) oli ühe või mitme
pestitsiidi sisaldus kõrgem lubatud piiväärtusest (0,1 µg/l). Tähelepanu väärib, et üle Eestilises
uuringus leiti taimekaitsevahendite jääke üle poolte proovidest, 137-st proovist leiti kokku 49
aine jääke. Taimekaitsevahendite leiud on jaotunud üle Eesti üsna ühtlaselt (Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2018).
2019. aasta NTA põhjaveeseirega tuvastati 19 seirepunktist 14 erinevat pestitsiidi jääki.
Põhjavee kvaliteedi piirväärtuse pestitsiide summana (0,5 µg/l) ületas 7 seirepunkti vesi, üksiku
pestitsiidijäägi piirväärtuse (0,1 µg/l) 15 seirepunkti vesi. Üle piirväärtuse oli kloridasoon-
desfenüüli sisaldus 13-s proovis, kolmes proovis oli glüfosaadi sisaldus üle lubatud piirväärtuse
ja ühes proovis ületas piirväärtuse klopüraliidi, tritosulfurooni ja propikonasooli sisaldus.
Enamus veest leitud piirväärtust ületavad taimekaitsevahendid on herbitsiidid (Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2).
Ühe NTA maapinnalähedase põhjaveekogumi (Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum
Ida Eesti vesikonnas nr 15) seisund on halvaks hinnatud (Eesti Geoloogiateenistus, 2020).
Kogumi keemilise seisundi muudab halvaks Selja ja Põltsamaa pinnaveekogumite läheduses
paiknevate põhjavee seirekaevudes esinev nitraatide sisalduse kasvusuundumus ning seisundi
hindamisperioodi viimaste aastate sisaldused on piisavalt kõrged, et põhjavee toitest pärinev
lämmastik võib põhjustada nimetatud vooluveekogumite mitte head seisundit. Hinnangu
usaldusväärsus on siiski madal ja vajab tulevikus täpsemat uurimist. 2020. aastal läbiviidud
hindamise alusel hinnati Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum heasse seisundisse, kuigi seal
piirkonnas esineb nitraatide probleemi.
Osa maaelanikkonnast kasutab põllumaadel asuvates majapidamistes senini madalaid salv- ja
puurkaeve, mis ammutavad vee maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata põhjaveekihist.
Pinnavee toiteainete koormus on oluliseks probleemiks eelkõige Läänemerele ja järvedele.
NTA-lt lähtuvate jõgede keskmine NO3 sisaldus riikliku seire lävendites on käesoleval sajandil
tõusnud12. Enamik >10 mg NO3/l nitraadisisaldusega seirekohti asub NTA-l või sealt alguse
saavatel jõgedel. Aasta keskmise nitraadisisalduse >25 mg/l piiri ületavad nitraaditundlikul alal
asuvad Jänijõgi (36,6 mg/l 2019. a), Soolikaoja (31,3 mg/l 2013. a), Nõmme jõgi (30,7 mg/L,
2016. a), Põltsamaa jõgi (27,1 mg/l 2016. a) ning Alastvere peakraav (46,9 mg/l 2016. a, ei
käsitleta eraldi veekogumina). Nitraaditundlikult alalt alguse saavatest jõgedest saadi kõrge
aasta keskmine tulemus Selja jões (27,9 mg/L, 2016. a) (Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2016).
12
Keskkonnaseire andmebaas, seirepunktid VEE1085000 (Jänijõgi); SJA9303000 (Kunda jõgi:
Laivi allikad), SJA7946000 (Põltsamaa jõgi)
18
Vee nitraadisisalduse tõusu negatiivne mõju jõgede seisundile on oluline eelkõige jõgedes, mis
on samaaegselt suuremate asulate heitvee suublateks, nagu näiteks Soolikaoja ja Selja jõgi
(eutroofsed jõed, neist Soolikaoja ulatub NTA-le). Põltsamaa jõgi on eutroofne, Nõmme jõgi
ja Jänijõgi eutrofeerumisohuga ning ka Nõmme jõe, Jänijõe ja Põltsamaa jõe esimese
veekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjus on osaliselt või täielikult toitained.
Varasemate NTA tegevuskavade kogemused
Lämmastikuühendid on looduse aineringe oluline osa ning nende kasutamisel väetistena
ei ole võimalik kogu lisatud lämmastik (edaspidi N) suunata põllumajanduse
lõpptoodangusse.
Sõnniku hoidmise ning kasutamise ja mineraalväetiste kasutamise keskkonnanõuete
täitmise ja tehnoloogia arendamisega on võimalik vähendada N kadu toodanguühiku
kohta, kuid kadude suurus jääb oluliselt sõltuma tootmisperioodi ilmastikust, mida pole
võimalik kogu vegetatsiooniperioodi peale ette näha.
Põllumajandusest tulev N koormus jääb peamiseks inimtekkeliseks N hajukoormuse
vooks veekeskkonnale ning seda koormust tuleb sotsiaalmajanduslikult mõistlike
kuludega piirata, koormuse mõju leevendada ja kompenseerida.
Põldude läheduses asuvate majapidamiste madalate kaevude joogivee kvaliteeti ei ole
võimalik tagada.
Hajaasustuse joogivee kvaliteedi tagamiseks tuleb rajada sügavamaid kaeve ja veevõrke.
Enamkoormatud pinna- ja põhjaveekogumite hea seisundi saavutamiseks on vajalikud
taastamis- ja leevendusmeetmed.
19
TEGEVUSKAVA EESMÄRK JA MEETMED
NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis toetab veemajanduskavades
püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea
seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel NTA-l.
Tegevuskava koostamisel on kasutatud kehtivaid veemajanduskavu koos
meetmeprogrammidega (Keskkonnaministeerium, 2016) ja järgmise perioodi
13
veemajanduskavade koostamise materjale .
Veekogumite põhised meetmed on esitatud veemajanduskavade meetmeprogrammides ja
sellele lisatud meetmetabelites (Keskkonnaministeerium, 2016). Perioodi 2021–2027
meetmeprogramme ei ole veel koostatud. Meetmeprogrammide koostamisel võetakse arvesse
NTA tegevuskavas välja töötatud tegevused.
Mööduva, 2016–2020, perioodi NTA tegevuskava rakendamise analüüsist (Estonian, Latvian
& Lithuanian Environment OÜ, 2020) selgub, et suurema osa meetmetega on tegeletud, kuid
vajalik on nende jätkamine ja kohati täpsustamine. Ainus meede, mida üldse ei rakendatud on
„Tänapäevase silotootmise koormuse hinnang veekeskkonnale“.
Eelnevate perioodide keskkonnaseireandmed näitavad pinna- ja põhjaveekogumite seisundi
halvenemist. Seetõttu on vaja püstitada tegevuskavas järgmised eesmärgid:
aidata kaasa elanikele tervisele ohutu joogivee tagamisele;
tõhustada põllumajandustootmise veekaitsenõuetele vastavust ja keskkonnahoidlike
võtete kasutamist ning parandada vastava info kättesaadavust;
täpsustada põllumajandusest tuleneva koormuse andmeid, võimaldamaks järgmistel
perioodidel meetmeid täpsemalt planeerida;
tõhustada tootjate teadlikkust ja kontrolli nende tegevuste üle.
Kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud normidest ning tõhustada veekaitse meetmete
rakendamist NTA-l.
13
Veemajanduskavasid 2021–2027 koostavad Maves OÜ ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment
OÜ. Eelnõud valmivad 2020. aasta lõpuks.
20
Tervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel
Veevarustuse tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse
seadus §6).
Hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele heade elutingimuste tagamiseks ning
seeläbi neis piirkondades elanike arvu püsimisele kaasa aitamiseks on loodud hajaasustuse
programm14;15. Programmi eesmärkide saavutamiseks jagatakse toetusi nt
veevarustussüsteemidele, mille raames jagatakse toetust muuhulgas kaevude rajamisele,
kaevudest veetorude rajamisele ja vanade puurkaevude lammutamisele. Toetuse taotleja on
füüsiline isik (majapidamine) ning minimaalne omaosalus on 33%. Toetusmäär on kuni 67%,
millest poole peab rahastama kohalik omavalitsus. Programmi rakendamise korraldamine on
kohaliku omavalitsuse ülesanne, sealhulgas teavitada taotlusvooru toimumisest, nõustada
taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagada toetuse andmine ja kasutamine vastavalt programmi
reeglitele. Toetuse taotlemine toimub kahes etapis. Esiteks esitab füüsiline isik taotluse
kohalikule omavalitsusele, kes kontrollib taotluse vastavust. Teiseks esitab kohalik omavalitsus
taotluste summa Rahandusministeeriumile.
Perioodil 2016–2019 rahastati hajaasustuse programmi raames Jõgeva-, Järva- ja Lääne-
Virumaal 319 projekti puurkaevude rajamiseks16 (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment
OÜ, 2020). Majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning
autonoomsete elektrisüsteemide arendamisega seotud tegevusteks saab toetust ka järgmisel
perioodil taotleda hajaasustuse programmist. Programmi jätkamine otsustatakse riigihalduse
ministri poolt iga-aastaselt, kuid hetkel ei ole ette näha selle lõppemist (Loorand, 2020).
Kaevude rajamisele lisaks rahastatakse sellest programmist torustiku rajamist vundamendini ja
projekteerimist.
Kuni aastani 2011 rajati vastavalt taotlustele üksikmajapidamiste saastunud veega kaevude
asemele SA KIK toetusega 143 uut puurkaevu. Kaevude rahastamise taotluse esitas kohalik
omavalitsus SA-le KIK. Veevarustuse rajamiseks on SA-st KIK võimalik toetusi taotleda
üksnes vee-ettevõtjal (Veemajanduse programm) ja tegevused peavad jääma
reoveekogumisalade piiresse. Hajaasustuses olevate elamute veevarustuse rajamiseks SA-s
KIK meedet ei ole. (Kütta, 2020)
NTA põhjaveeseire valimisse kuulub 125 põhjavee proovivõtupunkti. Nendest 111 asub NTA-
l ning 14 on võrdluspunktid väljaspool NTA-d. Seire jaguneb neli korda aastas tehtavaks
põhiseireks (53 seirepunkti, sh Pandivere piirkonnas 16 allikat, 2 karsti ja 16 kaevu, Adavere-
Põltsamaa piirkonnas 4 allikat ja 15 kaevu) ning proovivõtuga kord aastas tehtavaks tugiseireks
(58 proovivõtupunkti, sh Pandivere piirkonnas 4 allikat ja 34 kaevu, Adavere piirkonnas 20
kaevu) (Keskkonnaagentuur, 2019).
14
Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“
https://www.riigiteataja.ee/akt/110122019004
15
Hajaasustuse programmi koduleht: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-
rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm
16
Kaevude rajamise põhjused on olnud erinevad, mitte üksnes saastatus NO 3-ga.
21
Puudub ülevaade, kui paljude ja milliste hajaasustuse kaevude vesi on NO3-ga saastunud. NTA
põhjavee seire andmete põhjal võib järeldada, et pooltes NTA kaevudes on vesi perioodiliselt
NO3-ga saastunud. Kaeve, kus vesi on perioodiliselt saastunud või saastumisohus17 on kohati
üle poole (Tabel 1).
Terviseamet võtab kodanike kaebuste alusel proove analüüsideks, kui on kahtlus vee
kvaliteedi languse osas. Keskkonnainspektsiooni kinnitusel võtavad proove ka kodanikud ise.
Pole teada, kas need proovid on võetud vastavalt proovivõtunõuetele ning kust täpsemalt on
proovid võetud (kaevust või majasisesest veevärgist). Samuti puudub ülevaade, kust on võtnud
proove Terviseamet. Majasisesest veevärgist võetud proov ei iseloomusta alati põhjavee
kvaliteeti ning selle kvaliteet võib sõltuda mitmetest asjaoludest (nt vee hooajaline tarbimine,
torude ja veeboilerite puhtus, majapidamises olevate punktreostusallikate lähedus kaevule,
hooldamata kaevud).
Maapiirkondade muude sotsiaalsete probleemide tõttu jätkub mahajäämus ka
üksikmajapidamiste kvaliteetse joogiveega varustamisel. Riik saab selles osas lisaks
toetusskeemidele aidata uuringute ja osapoolte koolitusega. Veevarustuse korraldamisel peavad
enam initsiatiivi näitama kohalikud omavalitsused, kus seire käigus on ilmnenud põhjavee halb
kvaliteet või elanikel on kaebusi joogivee kvaliteedi kohta.
Veemajanduskavasid toetavate uuringute ja arendustööde jaoks on võimalik kaasrahastust
taotleda SA KIK veemajanduse programmi mitteehituslike tööde alamprogrammist
(Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2020_1); (Keskkonnaministri määrus nr 10, 2020).
17
NO3 sisaldus 40mg/l ja 50mg/l vahel.
22
Eesmärk 1. Tervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel
Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
1.1 NTA hajaasustusega Perioodi jooksul korraldatakse NTA kohalikele 2024 KeA juhendmaterjali
piirkondade eramajapidamiste omavalitsustele (11 omavalitsust) minimaalselt 12 koostamine
veevarustuse korraldamise juhiste tunnine ühine koolitus. Sellest 6 tundi selgitatakse 5000 €
uuendamine ja koolituste piirkonna veekaitseprobleeme (põhjus-tagajärg) ja
korraldamine kohalikele veekaitse võimalusi sh kohaliku omavalitsuse rolli.
omavalitsustele Teise 6 tunni jooksul toimub ringsõit, kus esitatakse
päriselulisi näiteid probleemidest ja lahendustest.
Koostatakse juhendmaterjalid hajaasustuse
majapidamistele tutvustamaks NTA
põhjavee/joogivee olukorda, riske ja võimalusi.
Tulemus: läbi viidud koolitus, koostatud
juhendmaterjalid.
1.2 NTA kaevude NO3 ja Jätkata seiret olemasoleval kujul, et saada teavet pidev KeM riikliku põhjavee
pestitsiidide sisalduse seire riikliku põhjavee nitraadisisalduse dünaamikast ning seire NTA põhjavee
põhjavee seire NTA põhjavee seire pestitsiidide sisaldusest. seire alamprogrammi
alamprogrammi raames Tulemus: NTA põhjavee seire raames on igal aastal käigus
analüüsitud orienteeruvalt 200 veeproovi
hajaasustusaladel asuvatest kaevudest.
23
Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
1.3 Seire käigus ilmnenud Kohalikke omavalitsusi teavitatakse iga-aastaselt pidev KeA administratiivne töö
saastunud või ohustatud nendest kaevudest, mille vee saastus on tuvastatud
kaevuveega kaevude teavitustöö NTA põhjaveeseire tulemuse põhjal.
kohalikele omavalitsustele Tulemus: Kohalikud omavalitsused on teavitatud
iga-aastaselt saastunud veega (vähemalt üks NO3
seiretulemus üle 50 mg/l) ja ohustatud seisundiga
(vähemalt üks NO3 seiretulemus vahemikus 40–50
mg/l) kaevudest, NO3-ga saastunud vee tarbimise
ohtudest ja KOV kohustustest ohutu joogivee
tagamisest..
1.4 Saastunud põhjaveega kaevude Puurkaevude rajamine taotluste alusel pidev KOV Veevarustuse
asendamine Tulemus: vähemalt 60% seirega või üksikanalüüsiga rajamine rahastatakse
tuvastatud NO3-ga saastunud põhjaveega kaevud on osaliselt hajaasustuse
asendatud. programmist (sh
KOV).
Taotleja omaosalus
minimaalselt 33%.
1.5 Hajaasustuse programmi Hajaasustuse programmi toetuse saajate andmebaasi 2021 RaM administratiivne töö
andmebaasi täiendamine lisatakse veerg, mis näitab, kas toetuse saaja uus jaanuar
rajatud kaev asub NTA-l ja millise
põhjaveekogumiga see on seotud. Veerg lisatakse
koostöös Riigi Tugiteenuste keskusega.
24
Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
1.6 NTA-l hajaasustuse Hajaasustuse elanikkond on oluliselt hinnatundlikum, 2024 MeM administratiivne töö
programmis omaosaluse kui linnaelanikkond. NO3-ga saastunud veega
vähendamise võimaluste kaevude asendamise üheks piiravaks teguriks on
selgitamine. võrdlemisi suur omaosaluse nõue (33%), mis NTA
keskmise kaevu (projekt, kaev, pump, toru majani)
puhul on ~1600€. Vaja on leida võimalus
omaosaluskoormuse vähendamiseks 300€ peale.
Teatud omaosalus on vajalik, see näitab
majapidamise huvi. Kui prognoosida ülejärgmise
perioodi (2025-2029) asendatavate kaevude koguseks
150, oleks vajalik lisatoetuse maht 200 000€. Toetuse
eeldatav allikas on kas põllumajandussektor või
hajaasustuse programmi täiendav rahastus.
Tulemus:
leitud on lisatoetuse jaoks vajalik rahastusallikas;
loodud on lisatoetuse välja maksmiseks vajalik
õiguslik alus.
25
Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
1.7 Hüdrogeoloogiline uuring, Uuringu käigus tehakse hüdrogeoloogilise 2024 KeA 70 000
mille käigus luuakse põhjavee modelleerimise teel kindlaks veehaarete
mudel põllumassiivide läheduses (puurkaevude) toitealad, et näha, millisest piirkonnast
paiknevatele puurkaevude põhjavesi veehaaretesse (puurkaevudesse) tuleb,
piirkonnas, kus on nitraatide ja milliseid põllumajanduslikke ja muid tegevusi seal
pestitsiidide kasvusuundumused tehakse ning kuidas avaldab see tegevus mõju
konkreetsete puurkaevude lähiümbruses. Kogutakse
vajalikud lähteandmed mudeli koostamiseks, sh
veeproovide võtmine.
Tulemus: valmib uuringuaruanne mille tulemusena
selgitatakse välja, kas nitraatide sisaldus põhjavees
näitab kasvusuundumust või langustrendi ja kuidas
see on seotud põllumajandustegevuse kui
koormusallikaga. Antakse praktilisi nõuandeid
meetmete rakendamiseks ja kuidas olukorda
parandada, kui nitraatide sisaldus näitab
kasvusuundumust. Tuuakse välja positiivsed
tegevused, mis on aidanud olukorda parandada juhul,
kui sisaldus näitab langustrendi.
KOKKU 75 000
26
Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses
Keskkonnaküsimused muutuvad iga aastaga üha olulisemaks põllumajandustootmise
aspektiks. Keskkonnasäästlik tootmine ei sea mitte ainult kitsendusi põllumajandustootmisele,
vaid samas soodustab innovaatiliste keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate rakendamist
tootmises.
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimise kõrval on suur tähtsus kaasaegsete
põllumajandustehnoloogiate rakendamisel. Enamusel suurematest tootjatest on tänapäevased
väetiste, sh ka sõnniku laotamise seadmed, mis võimaldavad täpsemat doseerimist ning
väetiste mulda viimist. Põllumajandustootjale on loodud maaharimise planeerimiseks
erinevaid erakapitalil põhinevaid platvorme18. Turul on erinevaid sensoreid, mis tuvastavad
põllukultuuri seisundi reaalajas põllul ja võimaldavad doseerida väetist või
taimekaitsevahendeid vastavalt konkreetsele põllu osale 19. Erinevatel sensoritel on omad
kasutuspiirangud ja -eeldused. Näiteks eeldab põllumehe väga põhjalikku teadmist toitainete
ja mineraalide vajadustest ning oma põllu mulla omadustest.
Selle juures on oluline põllumajandustootjale tagada selgelt arusaadav veekaitsepiiranguid
kirjeldav ühtne ruumiline info. Näiteks 2014. aastal kaardistati NTA-l karsti asukohad
(Consultare OÜ, 2014). Ühtne ruumiline info tagab ühtse arusaamise piirangute sisust ja
asukohast lisaks on kergemini võimalik ühtselt koondatud infot kasutada
põllumajandusmasinate navigeerimissüsteemides. Osalt on info olemas, kuid mõnevõrra
killustatud erinevates kohtades. Osalt tuleb infot juurde hankida. Sarnane uuring oleks vajalik
teha ka ülejäänud Eesti põldudel asuvatele karstidele.
Loomakasvatushoonete puhul on punktreostuse ärahoidmisel oluline sõnniku- ja
virtsahoidlate, aga ka silohoidlate tehniline seisukord ja piisav mahutavus. Uusi
keskkonnakaitse võimalusi põllumajanduses avab vedelsõnniku baasil biogaasi tootmine, mis
võimaldab lisaks sõnnikule kasutada erinevaid taimseid ja loomseid jäätmeid. Sarnasete
meetmete rakendamine aitab parandada põllumajandustootmise konkurentsivõimet
keskkonnakoormust suurendamata.
Sõnnikuhoidlate inventuur (Consultare OÜ, Eestimaa Looduse Fond, 2017) tõi välja
sõnnikuhoidlate tehnilise seisukorra jätkuva probleemi. Sõnnikuhoidlate seisukorra
parandamiseks PõKA-s ja ÜPP-s eraldi meetmeid ei ole. Sõnnikuhoidlate ehitamist on plaanis
toetada ÜPP sekkumise „Investeeringud keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ja rajatistesse“
kaudu. Veeseadus (§164) seab hoidla miinimummahutavuseks kaheksa kuu sõnnikukoguse.
Võimaldamaks taimede toitainetega varustamist (väetamise ajatamine) taimede aktiivse
kasvuaja perioodil tuleb soodustada suuremate hoidlate rajamist (12 kuu sõnniku mahutavus).
Sõnnikuhoidla kohustus laieneb 2023. aastaks kõikidele 5- või enama loomühikuga
loomapidamishoonetele. Sama aasta 1. oktoobriks tuleb tagada loomade välitingimustes
pidamisel alalise söötmis- ja jootmiskoha lekkekindlus.
18
Nt: https://terake.com/digitaalne-polluraamat/; https://eagronom.com/et/
19
Nt: https://www.yara.ee/seadmed-rakendused-apid/n-sensor/;
https://agriculture.trimble.com/product/greenseeker-system/
27
PõKA (Maaeluministeerium, 2020) toob välja eesmärkide loetelu toitainete kao
vähendamiseks (vt LISA 1). Eesmärkide saavutamiseks on ÜPP raames koostatud
sekkumislehtede kavandid (vt LISA 2).
ÜPP sekkumiste eesmärk on motiveerida keskkonnasäästlike ja asjakohaste tehnoloogiate
kasutuselevõttu läbi vajaduse saavutada toetuskõlbulikkuseks vajalik optimaalne võimekus.
28
Meede 2 Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
2.1 Õigusaktides Koostatakse ülevaade, millised veekaitsenõuete 2022 KAUR administratiivne töö
kehtestatud järgmiseks vajalikest ruumiandmetest on olemas,
veekaitsenõuete milliseid tuleb täiendada ja mis andmed tuleb luua.
järgimiseks vajalike Ülevaade, kus ruumiandmed on kättesaadavaks tehtud
ruumiandmete (PRIA kaardirakendus, Maa-ameti geoportaal).
analüüs Koostatakse iga täiendamist ja loomist vajava andmeliigi
lõikes edasiste vajalike tegevuste kirjeldus.
Andmete loetelus on:
karstivormid ja -järvikud, karstialad;
kaitsmata põhjaveega alad;
veekaitsevööndid;
veehaarete hooldus- ja sanitaarkaitsealad;
veehaarete toitealad;
muud alad, kus tuleb veekaitse eesmärgil
põllumajandust piirata.
Tulemus: aruanne, milles on ülevaade veekaitse
tõhustamiseks vajalikest ruumiandmetest, nende
olemasolust ja täiuslikkusest, puuduvate andmete
saamiseks vajalikest tegevustest.
29
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
2.2 Põllumajanduse Koondatakse põllumajanduse veekaitsenõuete 2023 KAUR, Osaliselt
veekaitsenõuete ruumiandmed ning pakutakse avaandmetena KeMIT administratiivne töö.
ruumiandmete ruumiandmeteenuseid. Täiendatakse olemasolevaid Avalikustamiseks
(avaandmete) andmekihte ning vajadusel luuakse puuduolevad avalikes
kättesaadavaks andmekihid, kui tegevuse 2.1 käigus on selgunud vajadus kaardirakenduses
muutmine ning nende järele. vajalikud vahendid:
vajadusel töövahendi Tagatakse veekaitseliste ruumiandmete kuvamine 20 000 ärianalüüs +
arendamine avalikes kaardirakendustes (PRIA kaardirakendus, Maa- 30 000 arendus
ameti geoportaal), vajadusel luuakse vastav võimekus
loodavasse Keskkonnaportaali.
Tulemus: veekaitsenõudeid kajastavad ruumiandmed on
põllumajanduse valdkonnas tegelevatele isikutele
kättesaadavad, valmis on andmeteenused avaandmete
avalikustamiseks. Tagatud on praktiline kaardirakendus
põllumeestele.
2.3 NTA oluliste Kehtivate oluliste allika ja karstialade välispiirid ei ole 2022 KAUR 15 000
allika- ja karstialade ajakohased ja ei vasta tegelikule olukorrale looduses.
nimistu üle vaatamine Vajadus korrigeerida alade piire. Piiride kontrollimiseks
ja piiride ja uuendamiseks vajalik läbi viia inventuur.
korrigeerimine Tulemus: ekspertide poolt koostatud kaasajastatud
oluliste allika- ja karstialade kaardikiht.
Ettepanekud nitraaditundliku ala määramise määruse
täiendamiseks.
30
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
2.4 Sõnnikuhoidlate Põllumajandustootjatele on järgmiseks NTA 2021 MeM Administratiivne
ja silohoidlate tegevusperioodiks loodud toetusmehhanism tegevus. Rahastatakse
korrastamiseks ja sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ning EL ühise
rajamiseks rajamiseks. Sõnnikuhoidla rajamiseks toetuse taotlemisel põllumajanduspoliitika
toetusvõimaluse annab lisapunkte 12 kuu mahutavusega sõnnikuhoidla (ÜPP) raames
loomine rajamine.
Tulemus: loodud on toetusmehhanism.
2.5 Sõnniku- ja Halvas seisus või puuduvate sõnniku- ning silohoidlate 2024 MeM Rahastatakse EL ühise
silohoidlate asemele rajatakse toetuse abil veekeskkonnale ohutud põllumajanduspoliitika
korrastamine ja hoidlad. (ÜPP) raames.
rajamine Tulemus: NTA-l on korrastatud ja rajatud NTA-l rahastatud
sõnnikuhoidlad nii, et veekaitseliselt hea hinnanguga on taotluste kogusumma
vähemalt 80% hoidlatest (lähtetase 60%). raskelt prognoositav.
Sõnnikuhoidlatest on enim toetust saanud need, mis
mahutavad 12 kuu sõnniku.
31
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
2.6 E-põlluraamatu Luuakse e-põlluraamatu kontseptsioon mis käsitleb 2024 PMK Töö sisaldub
juurutamise teemasid: Põllumajanduse
eeltegevused suurandmete
sobiv platvorm; teadmussiirde
põlluraamatu pidaja poolt sisestatavad andmed ja programmis (Maaelu
nende seostamine teiste andmetega (sh väetamise Edendamise Sihtasutus,
vastavus vedelsõnniku laotamisplaaniga, sidumine 2020)
põllumajanduse piirangu infoga, sidumine kliima
infoga, soovitused põllumajandustootjale eelmiste
aastate andmete põhjal, taimekaitsevahendite
kasutamise kogus ja koht);
e-põlluraamatu kohustuslikuks muutmiseks
õigusaktides täienduste vajalikkused;
vajalikud arendustegevused ja maksumus;
e-põlluraamatule ülemineku ajakava.
Tulemus: aruanne, mis annab ülevaate ülal toodud
teemade käsitlusest ja käsitluse tulemusest.
2.7 Toitainebilansi E-põlluraamatu eduka juurutamise jätkuks on sellesse 2024 PMK Töö sisaldub
rakendamise toitainebilansi mooduli loomine. Ettevalmistava Põllumajanduse
eeluuring tegevusena tuleb välja selgitada, milliseid andmeid on suurandmete
toitainebilansi arvutamiseks põllumajandustootjalt vaja teadmussiirde
ning millised kulud ja tegevused see endaga kaasa toob programmis (Maaelu
(sh vajalikud muudatused õigusaktides). Edendamise Sihtasutus,
2020)
Tulemus: aruanne toitainebilansi arvestamise suunas
liikumiseks vajalikest tegevustest ja tegevuste ajakava,
mis arvestab tegevuste 2.5 ja 3.4 ajakava ning sisu.
KOKKU 65 000
32
Põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamine
NTA-l ning leevendusmeetmed
Inimtegevuse mõju (sh põllumajandustootmine) hindamine veekeskkonnale toimub riigi
veeseire programmi raames20 saadud info alusel. Põhjavee seire toimub NTA-l nii
põhjaveekogumite seire kui NTA seire programmi raames 21. Pinnavett seiratakse erinevate
programmidega - riiklik keskkonnaseire ning operatiivseire esile kerkinud probleemide
selgitamiseks. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire toimub riikliku seireprogrammi raames alates
1995. aastast, kuid põllumajanduspiirkondade põhjaveeseire uuringute raames on piirkonnas
veekvaliteedi uuringuid läbi viidud juba 1988. aastast21. Lisaks põhjaveeseire programmile
korraldatakse täpsemaid uuringuid veekogumitel või nende osades, kus vee toitainete sisaldus
põhjustab veekogumi halba ja kesist seisundit või ohustab joogiks kasutatava põhjavee
kvaliteeti. Uuringud on vajalikud kohustuslike keskkonnanõuete ja põllumajandustootjatele
vabatahtlike meetmete soovituste täpsustamiseks ning põllumajanduskoormuse mõju
leevendamise tegevuste planeerimiseks.
Keskkonnameetmete rakendamiseks on oluline omada ülevaadet koormusnäitajatest. Üks
võimalus on teostada valimi uuringuid, mida hiljem üldistada kogu riigile. Näiteks teostab
Põllumajandusuuringute Keskus igal aastal taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse
uuringut (Põllumajandusuuringute Keskus, 2019), millest nähtub, et lämmastiku ülejääk aasta-
aastalt suureneb. Parema ülevaate saamiseks põllu tasemel on vaja liikuda ühtse andmebaasina
peetava toitainebilansi suunas.
Uute tehnoloogiate uuringud jäävad tihtilugu ideede puuduse ja rahastuse taha.
Suuremahulisteks uuringuteks siseriiklikult piisavalt raha ei pruugi olla. Tulus on
olemasolevat raha võimendada. Selleks saab kasutada Euroopas (miks mitte ka maailmas)
pakutavate uuringute ja koostööde rahastust. Selle asemel, et rahastada kogu uuring või projekt
täies ulatuses omalt poolt, on mõistlik see kasutada rahvusvaheliste uuringute ja koostööde
omaosaluste katmiseks. See võimaldab ka uuringumeeskonnad laiendada rahvusvahelisele
tasemele. Näiteks INTERREG Baltic Sea Region 22 toetusprogramm keskendub konkreetselt
Läänemere seisundi parandamisele. Pisut laiema haardega on Life programm 23. Rahastuse
kasutamise ja teiste riikide kaasamise heaks näiteks on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
juhitud projekt „Green Agri“24. Riigi oluline osa selles on välja töötada talle vajalikke
uuringuideid ning pakkuda omalt poolt administratiivset tuge taotluste edukuse tagamiseks.
Selleks on toetuskirjad, rahvusvaheliste kontaktide jagamine, taotluste koostamisel uuringu
sisu osas nõustamine ning ka uuringutes osalemine kas projektipartnerina või huvitatud
osapoolena.
20
https://www.envir.ee/et/veeseireprogramm-2016-2021;
21
https://kese.envir.ee/kese/viewProgram.action?uid=473789
22
https://www.interreg-baltic.eu/home.html
23
https://ec.europa.eu/easme/en/life
24
http://epkk.ee/greenagri/
33
Meede3: Põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamine NTA-l ning leevendusmeetmed
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
3.1 Loomakasvatusettevõtete 2017. aastal läbi viidud uuringut on 2024 KeM 160 000
sõnnikukäitluse, mõistlik korrata tuleva perioodi lõpuks, et
sõnnikuhoidlate ja silohoidlate saada ülevaade vahepeal toimunud
inventuur muutustest.
Tulemus: uuringuaruanne, mis annab
ülevaate olemasolevast olukorrast ja
soovitused edasisteks tegevusteks.
3.2 Keskkonnasõbralikud Teave silotootmise keskkonnanõuetele 2024 (hiliseim EPKK 50 000 (Eesti
silotootmise tehnoloogiad vastavuse osas ning ettepanekud alustamise aeg) projektipartnerite
keskkonnanõuete täpsustamiseks. omaosalus)
Uuring hõlmab protsessi alates taimiku
kasvatamisest lõpetades silo
hoiustamisega.
Projekt on soovitatav läbi viia
rahvusvahelist rahastust ja teisi EL
partnereid kaasates
Projekti oodatav tulemus on praktilised
soovitused põllumajandustootjale
silotootmisega kaasneva keskkonnamõju
vähendamiseks.
Tulemus: uuringu teostamiseks taotlus
rahastatud.
34
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
3.3 Meetmete rakendamise Valitakse välja NTA pinnaveekogumi 2024 KeM 180 000
tõhususe mõõtmine valgala, kus rakendatakse Eestis (vahekokkuvõte)
Meetmete välja
pilootpiirkonnas soovitatud toitainekoormuse vähendamise
töötamine,
meetmeid ja kus on võimalik läbi viia
keskkonnaseire
maaparandusseiret. Paralleelselt seiratakse
korraldamine
pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Tegevuse
tulemusel selgub kavandatud meetmete
reaalne mõju veekeskkonnale. Projekt
ulatub perioodi 2025–2029, kuna
meetmete rakendamine ja mõju ilmnemine
võtab aega.
Tulemus: vahearuanne, mis annab seni
teostatud seire põhjal esialgse hinnangu
meetmete tõhususest ja teeb ettepanekuid
perioodi 2024–2029 NTA tegevuskavale.
35
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
3.4 LIFE IP CleanEST (grant Loobu_2, Kunda_2, Selja_4, Pada_1, 2023 KeM Kulud kaetakse
LIFE17 IPE/EE/000007) Sõmeru jõgede veekogumitel ja projekti eelarvest
projekti tegevus C.10 põhjaveekogumitel nr 13 ja 15 tehakse
“Keskkonnameetmete aastatel 2019–2022
rakendamine põllumajanduses” põllumajandusettevõtete keskkonnamõju
uuring. 2021. aasta lõpuks valmivad
põllumajanduslike keskkonnameetmete ja
põllumajandustootja toitainete bilansi
koostamise juhised ja 2022. aasta lõpuks
valmib aruanne põllumajanduse mõjust
pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
Tulemus: aruanne, mis annab ülevaate
põllumajandusettevõtete keskkonnamõjust
ning ettepanekud bilansi koostamiseks.
Töö arvestab tegevuste 2.5 ja 2.6 sisu.
36
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
3.5 NTA-d puudutavate Põllumajanduse veekaitsetöörühma liikmed 2024 KeM administratiivne
uuringuideede pank (vt tegevus 4.1) koostavad nende jaoks tegevus
vajalike uuringute ideepanga. Uuringuideid
tutvustatakse potentsiaalsetele läbiviijatele
(teadusasutused, riigiasutused, valdkonna
MTÜd, valdkonna sihtasutused).
Töörühma liikmed aitavad asjakohasel
juhul läbiviijatel koostada uuringu
rahastustaotlust kirjutades toetuskirju ja
jagades oluliste siseriiklike ning välismaiste
partnerite kontakte.
Asjakohasel juhul osalevad töörühma
liikmed uuringutes projektipartneritena või
huvitatud osapooltena.
Tulemus: loodud on projektideed pank,
projektiideid on tutvustatud
potentsiaalsetele läbiviijatele.
KOKKU 390 000
37
Teadlikkuse tõstmine ja kontrolli tõhustamine
Toitainete koormuse piiramine eeldab tihedat koostööd erinevate ametkondade ja huvigruppide
vahel nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil ning valdkonda reguleerivate õigusaktide
vajaduspõhist muutmist ja täiendamist.
Nitraadikoormuse osas ühistele arusaamistele jõudmiseks ja koostöö korraldamiseks on vajalik
korraldada osapoolte regulaarseid kohtumisi, et arutada NTA tegevuskava täitmisega seotud
probleeme, õigusloomega seotud küsimusi, vahetada teavet ning kavandada uusi tegevusi.
Põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine samaaegselt keskkonnakoormust
suurendamata on laialdasi teadmisi nõudev ülesanne. Ajakohaste juhendmaterjalide ja nõuande
kättesaadavus on väga oluline. Nõustamisteenust pakkuvad konsulendid peavad olema kõrge
kvalifikatsiooniga. Samas oli 2020. aasta augusti seisuga kutsetunnistusega keskkonnakaitse ja
loodushoiu konsulente üks25. See number ühtlasi iseloomustab ka nõudluse vähesust.
Konkreetselt keskkonnaküsimustele spetsialiseerunud konsulentide arvu suurendamise asemel
on tõhusam teiste valdkondade konsulentide harimine keskkonnavaldkonnas. Oluline on, et
põllumajandustootjatele oleks kindlustatud pädev nõustamissüsteem, mis tagab vajaliku
teavituse õigusaktide nõuetest ja parimatest võimalikest tehnoloogiatest. Konsulentide
veekaitsealasest teadlikkusest sõltub paljude tootjate teadlikkus ja keskkonnakaitse nõuete
täitmine. Vajalik on põllumajanduskonsulentide regulaarne koolitamine, et anda uusi teadmisi
ning kinnistada olemasolevaid.
Järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle põllumajanduses teevad kaks asutust,
Keskkonnainspektsioon ja Põllumajandusamet vastavalt nende pädevusele. Keskkonnaameti
ülesandeks on keskkonnalubade menetlemine ja väljaandmine. Samuti on nimetatud asutus
seotud keskkonnakomplekslubade nõuete täitmise järelevalvega.
Vaja on suurendada Keskkonnainspektsiooni järelevalvealast võimekust peamiselt nutikate
kontrollivõimaluste laiendamisega (nt kaugseireandmete kasutamise võimaluste uuring).
Tehnoloogia arenguga on muutunud kättesaadavaks ka kaugseire võimalused, mida Eestis juba
ka kasutatakse (Põllumajandusregistrite ja Informtatsiooni Amet, 2018); (kaugseire.ee, 2020).
Järelevalvele eraldatud ressurss peab jääma vähemalt samale tasemele.
25
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/showKutsetunnistused
38
Meede 4: Teadlikkuse tõstmine ja kontrolli tõhustamine
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
4.1 Põllumajanduse Jätkub töörühma regulaarne kohtumine eesmärgiga Pidev KeM Administratiivne töö
veekaitse töörühma ühtlustada valdkonnas toimuvaid tegevusi.
jätkamine
Töörühma üheks ülesandes on NTA tegevuskava
täitmise juhtimine.
Tulemus: tulevase perioodi lõpuks on NTA tegevuskava
ellu viidud.
4.2 Konsulentide Konsulentidele koostatakse koostöös 2021 MES Administratiivne töö
veekaitsealase teadlikkuse Keskkonnaministeeriumiga ühepäevase õppemahuga
tõstmine veekaitsealane koolitusprogramm, mida on võimalik
edaspidi kasutada konsulentide järelkasvu
koolitusprogrammi ühe moodulina.
Tulemus: 2021 valmib konsulentidele veekaitsealane
koolitusprogramm, mille alusel viiakse läbi 2021. a.
üks koolitus.
Konsulentide järelkasvu õppekavasse viiakse sisse
veekaitsealase koolitusprogrammi moodul.
39
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
4.3 Kaugseireandmete Selgitatakse välja järelevalve vajadused 2022 KKI 50 000
kasutamisvõimalused veekaitsemeetmete kinnipidamise kontrolli osas ja selle
järelevalveks kasutamiseks kaugseirevõimalused. Töötatakse välja
ettepanekud kaugseiresüsteemi rakendamiseks.
Tulemus: teostatakse pilootprojekt võimalike
lahenduste kontrollimiseks (võrreldakse kaugseire
andmeid usaldusväärsete andmetega).
4.4 NTA NTA olulisema nitraadikoormusega piirkondades 2024 MeM Sisaldub MeM
põllumajandustootjate viiakse läbi põllumajandustootjate veekaitsealane koolitusprogrammis
veekaitsealane koolitus. Selgitatakse veekaitse vajadust sisulisest
koolitusprogramm küljest, kirjeldatakse põhjus-tagajärg seoseid,
tutvustatakse veekaitsemeetmeid ja toetusi meetmete
rakendamiseks.
Koolituste tarbeks olulised NTA alampiirkonnad ja
põllumajandustootjate sihtgrupid (suurtootjad,
väiketootjad, loomakasvatajad, taimekasvatajad vm)
toob koolitajale välja Keskkonnaministeerium.
Koolitusprogrammi täpsem sisu on toodud lisas 4.
Tulemus: koolitatud on 140 veekaitse seisukohast
olulisemat põllumajandustootjat.
KOKKU 50 000
40
TEGEVUSKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS
Tegevuskava kogumaksumus aastani 2024 on 580 000 eurot. NTA tegevuskava eelnõu
planeeritav eelarve ei sisalda ÜPP meetmetest planeeritud summasid ega teistest EL tasandi
toetusrahasid. Meetmete rahastamisse on arvestatud projektide läbiviimiseks vajalikud
omaosalused. Riigiasutustes ettenähtud tööde (administratiivsed) on arvestatud ametnike
olemasolevate tööülesannete sees olevaks, mistõttu nende väärtus on eelarves 0 €.
41
Tegevuste maksumused (€):
nr Tegevuse kirjeldus 2021 2022 2023 2024 KOKKU
1.1. NTA hajaasustusega piirkondade eramajapidamiste veevarustuse korraldamise
5 000 - - - 5 000
juhiste uuendamine ja koolituste korraldamine kohalikele omavalitsustele.
1.2. NTA kaevude põhjavee NO3 ja pestitsiidide sisalduse seire põhjavee seire riikliku
- - - - -
alamprogrammi raames.
1.3. Seire käigus või elanike kaebuste põhjal ilmnenud NTA ohupiirkondade
- - - - -
üksikmajapidamiste teavitustöö
1.4. Saastunud põhjaveega kaevude asendamine - - - - -
1.5. Hajaasustuse programmi andmebaasi täiendamine. - - - - -
1.6. NTA-l hajaasustuse programmis omaosaluse vähendamise võimaluste selgitamine. - - - - -
1.7 Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide
läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja pestitsiidide - - - 70 000 70 000
kasvusuundumused
2.1. Õigusaktides kehtestatud veekaitsenõuete järgimiseks vajalike ruumiandmete
- - - - -
analüüs
2.2. Põllumajanduse veekaitsenõuete ruumiandmete (avaandmete) kättesaadavaks
- - 50 000 - 50 000
muutmine ning vajadusel töövahendi arendamine
2.3. NTA oluliste allika- ja karstialade nimistu üle vaatamine ja piiride korrigeerimine 15 000 - - - 15 000
2.4. Sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ja rajamiseks toetusvõimaluse
- - - - -
loomine
2.5. Sõnniku- ja silohoidlate korrastamine ja rajamine - - - - -
2.6. E-põlluraamatu juurutamise eeltegevused - - - - -
2.7. Toitainebilansi rakendamise eeluuring - - - - -
3.1. Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse, sõnnikuhoidlate ja silohoidlate inventuur - - 80 000 80 000 160 000
3.2. Keskkonnasõbralikud silotootmise tehnoloogiad - - - 50 000* 50 000*
3.3. Meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas - 60 000 60 000 60 000 180 000
3.4. LIFE IP CleanEST (grant LIFE17 IPE/EE/000007) projekti tegevus C.10
- - - - -
“Keskkonnameetmete rakendamine põllumajanduses”.
3.5. NTA-d puudutavate uuringuideede pank - - - - -
42
nr Tegevuse kirjeldus 2021 2022 2023 2024 KOKKU
4.1. Põllumajanduse veekaitse töörühma jätkamine - - - - -
4.2. Konsulentide kompetentsinõuete täiendamine. - - - - -
4.3. Kaugseireandmete kasutamisvõimalused järelevalveks - 50 000 - - 50 000
4.4. NTA põllumajandustootjate veekaitsealane koolitusprogramm - - - - -
KOKKU 20 000 110 000 190 000 260 000 580 000
* Eesti projektipartnerite omaosalus
43
TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE
Keskkonnaministri 29. aprilli 2015 a käskkirjaga nr 405 moodustati põllumajanduse veekaitse
töörühm, mida uuendati keskkonnaministri poolt 07.05.2020 käskkirjaga nr 221. Töörühma
kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Maaeluministeeriumi,
Põllumajandusuuringute Keskuse, Põllumajandusameti, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoja, Põllumeeste ühistu KEVILI, Järva Vallavalitsuse, Põltsamaa
Vallavalitsuse, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti
Keskkonnaühenduste Koja, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse esindajad.26
Töörühma ülesanneteks on:
• NTA tegevuskava koostamise protsessis osalemine, sealhulgas arvamuse avaldamine
tegevuskava eelnõule, hinnangu andmine tegevuskava meetmete asjakohasusele
põllumajanduskoormuse ohjamiseks ja pinna- ja põhjaveekogumite seisundi parandamiseks.
• Vajadusel ettepanekute tegemine olemasolevate meetmete täiendamiseks või uute
kasutuselevõtmiseks ning põllumajanduse veekaitse valdkonnas uuringute kavandamiseks.
• Anda soovitusi NTA tegevuskava täpsustamiseks ja ühildamiseks teiste tegevuskavade
ja programmidega.
• NTA tegevuskava aruannete koostamisel osalemine, sealhulgas hinnangu andmine
tegevuskava täitmisele, soovituste andmine uue NTA tegevuskava meetmete planeerimiseks.
• Seisukoha kujundamine NTA võimalikuks laiendamiseks, sealhulgas analüüsida ja
hinnata NTA võimaliku laiendamisega seotud uuringute põhjal keskkonna, majanduse,
sotsiaalset, jne mõju.
• Arvamuse avaldamine veemajanduskavade meetmete asjakohasuse kohta
põllumajanduskoormuse ohjamiseks ja pinna- ja põhjaveekogumite seisundi parandamiseks
ning vajadusel ettepanekute tegemine olemasolevate meetmete täiendamiseks või uute
kasutuselevõtmiseks.
• Soovituste tegemine põllumajanduse veekaitsealaste õigusaktide, juhendite- ja
infomaterjalide täiendamiseks, muutmiseks või parandamiseks.
Erinevalt varasemate NTA töörühmade ülesannetest, mis olid seotud nitraaditundliku ala
tegevustega, on põllumajanduse veekaitse töörühma fookuses kogu Eesti territoorium.26
NTA tegevuskava elluviimist korraldab Keskkonnaministeerium koostöös
Maaeluministeeriumiga. Mõlemad ministeeriumid kaasavad vastavalt tegevuse iseloomule
töösse oma allasutused (Keskkonnaamet, Põllumajandusuuringute Keskus,
Keskkonnainspektsiooni, Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Amet jne), aga samuti ühiskondlike organisatsioonide, teadlaste ja asjast huvitatud isikute
26
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse/pollumajanduse-veekaitse-
tooruhm
44
esindajaid. Joogivee kvaliteedi küsimuste lahendamisele kaasatakse Sotsiaalministeerium ning
Terviseamet.
Vastavalt nitraadidirektiivi artikli 10 nõuetele esitavad kõik liikmesriigid iga nelja aasta järel
Euroopa komisjonile tegevusprogrammide kokkuvõte, aruande NTA tegevuskava täitmise
kohta, vastavalt ühtsele aruande esitamise juhendile. Viimane aruanne eelmise NTA
tegevuskava perioodi kohta esitati 2016. aasta oktoobris. Lõppeva perioodi aruande esitamise
tähtaeg on 2020 aastal.
45
TEGEVUSKAVA TÄITMISE HINDAMISE KRITEERIUMID
NTA tegevuskava täitmist hindab ja analüüsib põllumajanduse veekaitse töörühm, võttes
aluseks järgmised hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad peamiselt veeseadusest ja selle
alamaktidest.
Põhjavee hea seisundi kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr
48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise
kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate
kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate
tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused
põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise
põhimõtted“.
Pinnavee hea seisundi kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega nr
19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside
määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.
Tervisele ohutu joogivee nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Joogiveehaardele ning selle
valikule on kehtestatud nõuded veeseaduse paragrahvides 85, 86, 148 ja 153.
Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja
keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja-
ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja
piiramiseks“.
Tegevuskava meetmete täitmise indikaatorid on toodud meetmete kirjelduste tabelites.
Järgmise perioodi tegevuskava on edukas, kui põhjavee seirepunktides on NO3 sisalduse
tõus peatunud ning NTA-l olevates pinnaveekogumites füüsikalis-keemilised näitajad
vastavad vähemalt heale seisundiklassile27.
27
Hea seisundi väärtused on toodud Keskkonnaministri 16.04.2020 määruses nr 19 „Pinnaveekogumite
nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite
ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude
kvaliteedinäitajate väärtused“.
46
KASUTATUD KIRJANDUS
Consultare OÜ. (2014). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala allikate ja
karstilehtrite keskkonnaregistri andmete ajakohastamine. Allikas:
https://www.envir.ee/sites/default/files/karstiprojekti_aruanne_21.10.2014.pdf
Consultare OÜ, Eestimaa Looduse Fond. (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja
sõnnikuhoidlate inventuur. Allikas:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&u
act=8&ved=2ahUKEwjtuumJjIbrAhXqwosKHY2SBpYQFjAAegQIAxAB&url=https%3A%
2F%2Fwww.envir.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fsonnikuhoidlate_lopparuanne_18_
05_2017.pdf&usg=AOvVaw0RDXZQYYakgRn7N
Eesti Geoloogiateenistus. (2020). Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Rakvere.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2018). Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja
dünaamika uuring pinna- ja põhjavees. Allikas:
https://www.envir.ee/sites/default/files/pestitsiidid_aruanne_13_04_loplik_kik_logoga.
pdf
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2020). Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -
süsteemide uuring.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2020_2). Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2019.
Tallinn.
Eesti Taimekasvatuse Instituut, Maaeluministeerium. (2020). Hea põllumajandustava. Allikas:
https://www.etki.ee/taim/public/pdf/Trukised/Hea_pollumajandustava.pdf
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. (2020). Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–
2020 rakendamise analüüs ning tegevuskava meetmete efektiivsuses hindamine.
Eurostat. (2018). Põllumajandusettevõtted ja -maa Euroopa Liidus – statistika. Eurostat. Allikas:
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-
explained/index.php?title=Farms_and_farmland_in_the_European_Union_-
_statistics/et#P.C3.B5llumajandusettev.C3.B5tted_2016._aastalexplained/index.php?titl
e=Farms_and_farmland_in_the_European_Union_-_statistics/et
kaugseire.ee. (08. 08 2020. a.). Kaugseire veebilehekülg. Allikas: https://kaugseire.ee/
Keskkonnaagentuur. (6. 12 2019. a.). Keskkonnaseire. Kasutamise kuupäev: 04. 08 2020. a.,
allikas https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/seire
Keskkonnainvesteeringute Keskus. (09. 07 2020_1. a.). Veemajanduse programm. Kasutamise
kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/veemajanduse-
programm-6
47
Keskkonnaministeerium. (2016). Veemajanduskavad 2015-2021. Allikas:
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad
Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. (2016). Nõukogu direktiivi
91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest,
täitmine Eestis 2012-2015 . Tallinn. Allikas:
https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf
Keskkonnaministri määrus nr 10. (02. 07 2020. a.). Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord
ja tingimused. Kasutamise kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas Riigi Teataja:
https://www.riigiteataja.ee/akt/104022020002
Keskkonnaseire infosüsteem KESE. (2020). Kasutamise kuupäev: 30. 07 2020. a., allikas
https://kese.envir.ee/kese/welcome.action
Kurvits, T. (2014). Põllumajandusmaade pindalaline muutus Euroopa Liidu liikmesriikides (sh
Eestis) aastatel 1992-2011. Bakalaureuse töö. Geomaatika osakond. Tartu: Eesti
Maaülikool. Allikas:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&u
act=8&ved=2ahUKEwi967r3gPfqAhVksYsKHXlkBeMQFjAAegQIBBAB&url=https%3A%
2F%2Fdspace.emu.ee%2Fxmlui%2Fbitstream%2Fhandle%2F10492%2F1519%2FTaavi_
Kurvits_BA2014.pdf%3Fsequence%3D6%26isAllow
Kütta, M. (04. 08 2020. a.). Telefonivestlus Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide
koortinaatoriga. Keskkonnainvesteeringute Keskuse jagatavad toetused NTA
vajadustest lähtuvalt.
Loorand, T. (04. 08 2020. a.). Telefonivestlus Riigi tugiteenuste Keskuse Hajasustuse programmi
koordinaatoriga. Hajaasustuse meetme sisu ja võimalused NTA vajadustest lähtuvalt.
(K. Kupits, Intervjueerija)
Maaelu Edendamise Sihtasutus. (08. 08 2020. a.). Põllumajanduse suurandmete teadmussiirde
programm. Allikas: https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadmussiirde-pikaajalised-
programmid/pollumajanduse-suurandmete-teadmussiirde-programm/
Maaeluministeerium. (09. 03 2020. a.). Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava
aastani 2030 eelnõu. Allikas: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-
valdkonna-arengukava-aastani-2030
Põllumajandusregistrite ja Informtatsiooni Amet. (25. 10 2018. a.). PRIA kaugseire valdkonnas
kasutatav metoodika põllul toimuva selgitamiseks. Allikas:
https://sisu.ut.ee/sites/default/files/kaugseire/files/kaugseirepaev_2018_jaano_berg_ju
rgens_nbsp_pria_kaugseire_valdkonnas_kasutatav_metoodika_pollul_toimuva_selgitam
iseks.pdf
Põllumajandusuuringute Keskus. (2019). Taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring.
Allikas: https://pmk.agri.ee/et/pollumajanduskeskkonna-
uuringud/uurimisvaldkonnad/vesi
48
Riigihalduse ministri määrus nr 14. (01. 03 2018. a.). Hajaasustuse programm. Kasutamise
kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/117082018007
Statisitikaamet. (30. 07 2020_3. a.). PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile.
Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
Statistikaamet. (2018). Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2018. Statistikaamet. Allikas:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahU
KEwiM6-
2e7vbqAhUpiYsKHYw7CvIQFjAAegQIAhAB&url=https%3A%2F%2Fwww.stat.ee%2Fpu
blication-download-
pdf%3Fpublication_id%3D44735%26publication_lang%3Det&usg=AOvVaw0SXvapxoJ
stpP1L9wFa-le
Statistikaamet. (2019). Andmebaas RAA0042: Lisandväärtus tegevusala järgi (ESA 2010)
(kvartalid). Kasutamise kuupäev: 05. 08 2020. a., allikas
http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
Statistikaamet. (30. 07 2020_1. a.). PM028: Kasutatav põllumajandusmaa maakonna järgi.
Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
Statistikaamet. (30. 07 2020_2. a.). PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja
kaalium maakonna järgi. Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
Vabariigi Valitsus. (2016). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava
2016-2020. Allikas: https://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala
VeeS § 37 lg 1. (kuupäev puudub). Riigiteataja. Kasutamise kuupäev: 31. 07 2020. a., allikas
https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044
Veeseadus. (01. 10 2019. a.). Riigiteataja. Kasutamise kuupäev: 31. 07 2020. a., allikas
https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044
49
PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 NITRAADISISALDUST
KÄSITLEVAD VEEKAITSET PUUDUTAVAD EESMÄRGID JA MÕÕDIKUD
Eesmärk 3.1.1 Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene
Sihttase 2024
Algtase 2020 (või Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik ja andmeallikas (PõKa 2030 vahe- Sihttase 2030
varasem) 2021 2022 2023 2027
hindamine)
Lämmastiku ja fosfori N kasutamise - - - N kasutamise - N kasutamise
kasutamise tõhusus (PMK) tõhusus 57%, tõhusus üle 65%, tõhusus üle 70%,
Üleeestiline mõõdik P kasutamise P kasutamise P kasutamise
tõhusus 93% tõhusus 80-90% tõhusus 85-90%
(2015 – 2017 (2021 – 2023 (2027 – 2029
keskmine)28 keskmine) keskmine)
NTA-l 8% - - - <= 8% - <= 8%
põhjaveeseirepunktide seirepunktidest seirepunktidest seirepunktidest
osakaal, mille (keskmine) (2017) (2022) (2028)
nitraadisisaldus ületab
50 mg/l
28
Selgitus: Fosfori kasutamise tõhusus 85-90% on optimaalne. Kui tõhusus on kõrgem, siis viitab see tugevale fosforipuudusele. PMK viib 2004. aastast iga-aastaselt läbi
toiteelementide taluvärava bilansi uuringut (http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2019/03/2.2_taluvarav.pdf). Fosfori kasutamise efektiivsus varieerus 2017.
aastal toetustüübiti ja Eesti keskmisena
50
Sihttase 2024
Algtase 2020 (või Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik ja andmeallikas (PõKa 2030 vahe- Sihttase 2030
varasem) 2021 2022 2023 2027
hindamine)
Keskkonnasõbralikult 80% (2018) 80% 80%
majandatava maa osakaal,
%. (PRIA).29
Üleeestiliine mõõdik
29
Selgitus: antud üldine mõjumõõdik näitab, milline osa Eesti põllumajandusmaast on kaetud põllumajanduskeskkonna alaste ÜPP toetuste ja seonduvate piirangutega
51
ÜPP STRATEEGIAKAVAS AASTATEKS 2021–2027 KAVANDATUD
VEEKAITSEGA SEOTUD SEKKUMISED JA TINGIMUSED (2020. A
SUVE SEISUGA)
„Karjatatavate rohumaade toetus“
Karjatatav rohumaa, kus loomad parasjagu viibivad, peab olema ümbritsetud tara või aiaga va
vahetult mererannikuga piirnev külg.
Karjatataval rohumaal on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi va loomade poolt
jäetav sõnnik.
Karjatatavat rohumaad ei tohi ülekarjatada (rohukamarat ei tohi hävitada).
„Keskkonnapraktikate ökokavad“
Talvise taimkatte ja vahekultuuride kasvatamine. Taotlejal on vähemalt 30 või vähemalt
50 protsenti toetusõiguslikust põllumaast kohustuseaasta 1. novembriks tärganud
põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkattega.
Kui taotleja valib 50 protsenti toetusõiguslikust põllumaast talvist taimkatet, on
toetusmäär suurem.
Talvise taimkatte nõuet on võimalik täita ka määruses nimetatud vahekultuuride
kasvatamisega.
Taotleja külvab vahekultuuri põllumaale enne või pärast põhikultuuri koristamist või
valmimist ja pärast mustkesa hiljemalt 10. septembril.
Vahekultuur on toetusõiguslikul põllumaal vähemalt 1. novembrini.
Vahekultuuri võib külvata ka allakülvina.
Vahekultuurde kasvatamisel on lubatud lisaks puhaskultuurile ka vahekultuuride segud.
Vahekultuuride seemnesegus on lubatud 30% ulatuses muud kultuuri.
Kui taotleja kasvatab vahekultuure, on toetus põllumaa pinna kohta kõrgem kui muu
talvise taimkatte korral.
Vahekultuur peab olema külvatud, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi
võtteid.
Vahekultuur on lubatud põhikultuuri ikaldumise ja hävinemise korral.
Sekkumisleht „Vedelsõnniku laotamise ökokava“.
Taotleja peab laotama vedel- või poolvedelsõnnikut enne 1. juulit.
Kui taotleja annab vedel- või poolvedelsõnnikut teisele isikule, peab taotlejal olema
sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud leping, kust nähtub kellele sõnnikut laotamiseks anti ja ära
antud sõnniku kogus.
Taotleja sõnnikuhoidlas või sõnnikuhoidlates kokku peab olema juulis ja augustis vaba
hoiustamismahtu vähemalt sellisele kogusele vedel- ja poolvedelsõnnikule, mis tekib
majapidamises kuue kuu jooksul.
„Keskkonnasõbralik majandamine“
Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises
põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud PMK või Maaeluministeeriumi
52
korraldatud keskkonnasõbraliku majandamise algkoolitusel esimese kohustuseaasta 1.
detsembriks ja keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitusel neljandal kohustuseaasta
15. juuniks.
„Mahepõllumajanduse ökokava“
Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmisega kaasnevad
lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt.
„Mahepõllumajandusele ülemineku toetus“
Mahepõllumajandusele üleminekut alustavad ettevõtjad, kes võtavad 2-aastase kohustuse täita
mahepõllumajanduse nõudeid.
Toetuse saaja täidab kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslikul maal
mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajanduslike loomade puhul
mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.
Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises
mahepõllumajandusliku tootmisega, peab esimese kohustuseaasta 1. novembriks olema
osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel.
„Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad“
Taotleja peab toetuse saamiseks määrama oma majapidamise toetuskõlbulikust põllumaast
x%ndi ökoalasid, millel on keelatud tootmine ja taimekaitsevahendiste kasutamine. Kui nt
tingimuslikkuse HPK 9 baasnõude alusel on kohustus määrata vähemalt 5% nimetatud alasid,
siis ökokavade raames tuleb määrata vähemalt 10%.
Ökoalade sekkumised on järgmised:
1) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt.
10%) sööti jäetud maana (va mustkesa), millel ei toimu tootmist (niitmine, hekseldamine,
loomade karjatamine) ning on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid;
2) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt
10%) tingimuslikkuse HPK 9 raames säilitatavaid maastikuelemente, millel ei toimu
tootmist ning millele on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid;
3) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt
10%) olemasolevaid rohumaaribasid või rajama mitmeliigilistest kultuuridest koosnevaid
rohumaaribasid (nt kõrreliste-heintaimede segu), millel ei toimu tootmist ning on keelatud
kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. Rohumaaribadele kehtestatakse minimaalne
laius nt vähemalt 6 meetrit;
4) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt
10%) lämmastikku siduvate kultuuride kasvualana. Lämmastikku siduvat
põllumajanduskultuuri kasvatatakse ökoalana määratletud põllumaal puhaskultuurina või
tingimusel, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50
protsendi, segus teiste põllumajanduskultuuridega (sh haljasväetiseks kasvatatavad
kultuurid). Nimetatud aladel on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid, kuid
lubatud on saagikoristus.
„Mulla- ja veekaitsetoetus“ (veekaitse osa)
53
Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded
Põhjaveekaitsetoetust võib taotleda põllu kohta, mis asub vähemalt 50% ulatuses kaitsmata
põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ja põllu kohta, millel asub allikas või karstivorm.
Toetuse taotleja peab hoidma põllu, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel
rohukamaras.
Rohumaal ei kasutata rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid: maad ei künta,
kultiveerita, koorita ning ei randaalita ega freesita. Rohumaa äestamine on lubatud.
Taotleja võib rohukamarat parandada ainult otsekülvi teel.
Rohukamara kahjustamine on ülekarjatamise ja glüfosaadi kasutamise tõttu keelatud.
Keskse e-põlluraamatu kasutamise nõue. Nõue sisustatakse ja lisatakse siis, kui see tööriist
on valmis.
Taotleja korraldab maa kohta, mille kohta toetust taotleb, mullaproovide võtmise ning
proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla analüüsimiseks akrediteeritud
laboratooriumisse. Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie
hektari toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta on võetud üks mullaproov, millest
määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla
orgaanilise süsiniku sisaldus.
Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul veekaitse alasel koolitusel.
Pinnaveekaitse toetuse saamise nõuded
Pinnaveekaitsetoetust võib taotleda põllumajandusliku hajureostuse tõttu kesises, halvas ja
väga halvas seisundiklassis oleva pinnaveekogumiga piirneva põllu kohta. Täpsem sisend ja
kaardikiht projektist: „Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade
rajamise vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine“.
Pinnaveekogumi äärde tuleb jätta veeseaduse kohasele veekaitsevööndile lisaks x m
veekaitsevöönd, kus ei ole lubatud:
o mullaharimistööd, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna
paigaldamine;
o keemilise taimekaitsevahendi kasutamine (veeseaduses nimetatud registreeringuta).
Kestliku e-põlluraamatu kasutamise nõue. Nõue sisustatakse ja lisatakse siis, kui see
tööriist on valmis.
Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul veekaitse alasel koolitusel.
„Väärtusliku rohumaa säilitamine“
Rohumaa hoitakse kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Rohukamara all hoidmine tähendab
näiteks mullaharimistööde puhul seda, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, äestata, randaalita
ega freesita, ega teostata muid töid, mis kahjustavad rohukamarat.
Keelatud on mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine.
Heksli ja niite mahajätmine pole lubatud.
54
TEGEVUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE
DOKUMENTIDEGA
Koostamisel on veemajanduskava 2021–2027 ja meetmeprogramm, mis sisaldab
punktkoormuse ja hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud
põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega. NTA tegevuskava
on nende meetmetega orgaaniliselt seotud. Kuna suuremad punktkoormuse allikad (sh
heitveepuhastid ja suurfarmide sõnnikumajandus) on tänaseks enamasti nõuetele vastavad,
keskendub koormuse piiramine hajukoormuse vähendamise võimalustele.
Strateegiliselt on hajukoormuse ohjamine vajalik eelkõige Läänemere kaitseks. Regionaalsel ja
kohalikul tasemel põhjaveevarustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Ühtse põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027 ja Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030 sisaldavad erinevaid keskkonnatoetusi, mis peavad silmas
ka keskkonnamõju vähendamist mullale ja veele (vt lisad 1 ja 2). Nimetatud meetmete eesmärk
on kompenseerida põllumajandustootjatele seadustega kehtestatud nõuetele lisaks
vabatahtlikult rangemate keskkonnakaitse meetmete võtmise tõttu saamatajäänud tulu ja tagada
heal tasemel nõustamisteenus.
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
näeb ammoniaagi õhku lendumise vähendamise ühe meetmena ette vedelsõnniku
sisestuslaotuse. Varem välisõhku lendunud lämmastik sisestatakse mulda. See on õige
põhimõte, kuid põhjendab veelkord vajadust arvestada toitainebilanssi.
Keskkonnastrateegias aastani 2030 (2007) toodud keskkonnaeesmärgid on üldised, nagu hea
põhjavee ja pinnavee seisund, tervisele ohutu joogi ja suplusvesi. NTA tegevuskava on
suunatud nende eesmärkide saavutamisele. Nendeks on eelkõige põllumajandustegevuse mõju
vähendamine eesmärgiga saavutada või säilitada põhja- ja pinnavee hea seisund vee
raamdirektiivi ja veeseaduse mõistes. Siinkohal peab märkima, et Keskkonnastrateegia
mõõdikuks olevate kaevude ja allikate osakaal, kus on tuvastatud pestitsiidide, nitraatide ainete
sisaldusi üksikainena üle kehtiva normi (piirväärtuse) on tänaseks võrreldes baastasemega
(2007 aasta) suurenenud. Üheks põhjuseks võib olla ka aja jooksul kasvanud laborite
mõõtmistäpsuse paranemine.
Looduskaitse arengukava aastani 202030 üheks peaeesmärgiks on elupaikade (sh vee-
elupaikade) soodsa seisundi tagamine. Arengukava seab ülesandeks suunata erinevate
toetusskeemide kaudu rohkem ressursse põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks.
Allikad ja karstilehtrid on nitraaditundlikul alal eelmisel perioodil inventariseeritud ja asukohad
digitaalses andmebaasis täpsustatud. See loob eeldused nende vee- ja loodusobjektide kaitseks.
Jõgede kui elupaikade hea seisundi taastamiseks põllumajandusmaadel tuleb lisaks LKA
arengukavas rõhutatud kalapääsude ja kärestike rajamisele, pöörata tähelepanu ka jõgede ja
ojade ning peakraavide senisest sagedama hoolduse vajadusele eutrofeerumise mõju
leevendamiseks.
30
Uue, keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), koostamine on algusetapis.
55
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tervist toetava keskkonna üheks prioriteediks on
nõuetele vastav joogivesi. Riiklik kontroll ja statistika käsitleb ühisveevärke (üle 50 inimese),
millede nitraatide sisaldusega käesoleval ajal üldiselt31 probleemi ei ole. Küll vajavad jätkuvalt
tähelepanu üksikmajapidamised. Lisaks nitraaditundlikule alale on vaja kontrollida
salvkaevude vee nitraadisisaldust Lõuna-Eesti põldude läheduses olevates majapidamistes,
mida ei ole tehtud aastakümneid.
31
Lähiajast on teada juhus, kus NO3 sisaldus rikkus ühisveevarustuse kaevu. Veehaare asub väljaspool NTAd.
56
PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE KOOLITUSKAVA
Koolituse/infopäeva teema/pealkiri Veekaitse kohustused ja vajadused,
võimalikult täpselt põllumajanduse ohud ja võimalused, mis kasu
sellest on põllumehel ja keda see huvitab
(pealkiri võib täpsustuda enne koolituse
korraldamis).
Läbiviimise koht NTA
Tegevuse toimumise aeg (kvartalid) 2021 IV kvartal - kaks koolitust,
2022 I ja IV kvartal - kolm koolitust,
2023 I kvartal - kaks koolitust.
Eesmärk on vältida põllutööde kiiret aega. Kõik
koolitused toimuvad vahemikus detsember kuni
märts.
Tegevuse korraldamise ajalised ja muud Ühepäevane ja kuuetunnine koolitus. Koolitus
piirangud toimub NTA erinevate piirkondades olevatele
tootjatele. Piirkonna ja selles olevate tootjate
kirjelduse (nt 20 suuremat tootjat vm) annab ette
Keskkonnaministeerium.
Koolitajad Veekaitse valdkonda ja põllumajandusvaldkonda
tundvad inimesed. Nt Keskkonnaministeeriumi
või selle allasutuse ametnik, põllumajanduse
mõju veekeskkonnale uurinud teadusliku
taustaga inimene, muu erialaekspert. ÜPP
toetusmeetmetest räägib Maaeluministeeriumi
või selle allasutuse ametnik.
Märkused (tellimuse sisu selgitus ja Koolitus jaotada kaheks osaks:
tellija juhised): koolituse eesmärk, 2/3 osas räägitakse konkreetsete näidete varal ja
milliseid teemasid tuleb kajastada lihtsas keeles põllumajanduse mõjust ja ohtudest
veekeskkonnale (põhjavesi ja pinnavesi), tuues
välja põhjus tagajärg seose, ülevaade
õigusaktides sätestatud nõuetest ja nende
mõttest, võimalikud vabatahtlikud meetmed.
1/3 osas räägitakse põllumajanduse mõju
vähendavate meetmetest ja nende rakendamiseks
jagatavate toetustest ja saamise tingimustest.
Eesmärgiks on suunata eelkõige NTA
põllumajandustootjaid rakendama vabatahtlikult
veekaitselisi meetmeid ja suunata taotlema
vastavaid toetusi.
Inimeste arv Koolituse kohta 20.
57
Tuleb vältida, et erinevatel koolitusaegadel
käivad samad inimesed.
Gruppide arv Ühe koolituse kohta 1 grupp. Kokku 7 gruppi
Muud märkused Koolitusprogrammi sisu tuleb kooskõlastada
KeM ja MeMiga
Koolituse/infopäeva teema/pealkiri Veekaitse kohustused ja vajadused,
võimalikult täpselt põllumajanduse ohud ja võimalused, mis kasu
sellest on põllumehel ja keda see huvitab.
(pealkiri võib täpsustuda enne koolituse
korraldamis)
58
KAASATUD MINISTEERIUMID JA ASJAOMASED ASUTUSED
NTA tegevuskava koostamisse olid kaasatud lisaks Keskkonnaministeeriumile
Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni,
põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide ja konsulentide esindajad.
Täpsustub kooskõlastamise järel
59
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
08.01.2021 nr 17-6/21/87
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala
tegevuskava 2021‒2024 eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024 eelnõu.
Palume teil vastata 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Epler
Minister
Lisad: 1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024 eelnõu
2. Tegevuskava eelnõu sisukokkuvõte
3. Keskkonnaministri käskkirja eelnõu
Sama: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Põllumeeste ühistu KEVILI,
Eestimaa Talupidajate Keskliit, Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistus,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Järva Vallavalitsus, Jõgeva Vallavalitsus,
Põltsamaa Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus, Tapa Vallavalitsus,
Rakvere Linnavalitsus, Rakvere Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus,
Väike-Maarja Vallavalitsus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Ann Riisenberg, 626 2828
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0021 - Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021-2024 kehtestamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.02.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02bfbd4b-a28f-4f78-9496-9e5dd88f68a2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02bfbd4b-a28f-4f78-9496-9e5dd88f68a2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main