Hr Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
08.01.2021 nr 2-1/28-1
Psühhiaatrilise abi seaduse eelnõule
seisukoha edastamine
Lugupeetud minister
Siseministeerium kooskõlastab psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste
märkustega arvestamisel:
1. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu eelnõus kasutatud piiratud teovõimega isiku mõistele.
Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi Tsüs) § 8 lõikest 2 on alla 18-aastasel
isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu
kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Oleme seisukohal,
et eelnõu § 3 lõikes 2 märgitud piiratud teovõimega isikule ilma seadusliku esindaja
nõusolekuta psühhiaatrilise abi osutamist saab reguleerida vaid alla 18-aastase alaealise kui
piiratud teovõimega isiku osas. Tsüs § 8 lõikes 2 nimetatud muudele isikutele (vaimuhaiguse,
nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või
neid juhtida) seadusliku esindaja nõusolekuta psühhiaatrilise abi osutamine tuleb
regulatsioonist välja jätta. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku piiratud teovõimega
isikute ringi eelnõus täpsustada ja teha seda kooskõlas Tsüs § 8 lõikega 2.
2. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule
anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on
piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. Oleme
seisukohal, et tervishoiuteenuse osutajale ei ole kohane ja eesmärgipärane selliste ülesannete ja
õiguslike eelduste kontrolli panemine. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas peaks
tervishoiuteenuse osutaja selliseid andmeid (piiratud teovõimega isiku suhtes on seaduslik
esindaja toime pannud kuriteo) teada saama. Tervishoiuteenuse osutajal ei peaks olema
kohustust karistusregistrist või uurimisasutustelt süüteoalast infot hankida (aga vaid nii on
võimalik saada õiguslikku tähendust omavat infot), sest tervishoiuteenuse osutaja peaks oma
otsuseid ja hinnanguid abivajava isiku osas kujundama ainult patsiendi tervislikust seisundist
lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eemaldada eelnõu § 3 lõike 2 osa, mis
reguleerib õiguslikku alust piiratud teovõimega isiku nõusolekuta abi osutamist juhul, kui
seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo.
3. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse lisaks, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega
isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ka muul mõjuval põhjusel.
Eelnõu samas sättes sisustatakse mõjuva põhjuse terminit ja sätestatakse, et mõjuvaks
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
põhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt
piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud
isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt
vastavaid asutusi teavitama. Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 lõikes 2 on juba
eraldiseisva alusena sätestatud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes
kuriteo toimepanemise alus. Samas näeb eelnõu § 3 lõige 3 ette sama aluse, seekord termini all
„muul mõjuval põhjusel“. Tegemist on alternatiivselt kehtestatud õiguslike aluste esinemise
konfliktiga. Teiseks, oleme seisukohal, et piiratud teovõimega alaealise vabastamine
psühhiaatrilise abi osutamisel tema seadusliku esindaja nõusolekust peaks sõltuma vaid isiku
enda valmisolekust ja ealisest küpsusest sellist otsust langetada. Kehtivas seadusandluses on
juba sätestatud abivajadusest1, abivajavast lapsest2 ja hädaohus olevast lapsest3 teavitamise
regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt ei ole eesmärgipärane ja kohane reguleerida alaealise
psühhiaatrilise abi saamine ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhtudel, mis juba on
sotsiaalhoolekande seaduse ja lastekaitseseadusega reguleeritud.
Nõustume Õiguskantsleri poolt 3.07.2019 vastuskirjas nr 6-8/190575/190339 väljendatud
seisukohaga, et kui laps on kaalutlusvõimeline, annab raviks või protseduuri tegemiseks
nõusoleku tema ise. Sellisel juhul ei saa vanem teha lapse eest tema tervist ja ravi puudutavat
otsust. Kui laps ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvõimeline, annab raviks või
protseduuri tegemiseks nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Rahvusvahelisest õigusest ei tulene
ühtegi takistust, miks ei võiks alaealistele psühhiaatrilise abi andmisel lähtuda VÕS §-s 766
sätestatud põhimõtetest. Vastupidi, mitmetes Euroopa riikides tuleb psühhiaatrilise abi
andmisel hinnata alaealise kaalutlusvõimet. Ka Euroopa lasteombudsmanide võrgustik
(ENOC) on rõhutanud, et piisavalt küpsel ja kaalutlusvõimelisel alaealisel on õigus anda
psühhiaatriliseks raviks teavitatud nõusolek. Samuti on ENOC seisukohal, et seadusliku
esindaja nõusoleku nõue ei tohi takistada alaealisele vajaliku psühhiaatrilise abi andmist.
Juhime tähelepanu Tsüs §-le 9, mis reguleerib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime
laiendamist. Kõnealusest regulatsioonist nähtub selgelt, et vähemalt 15-aastase alaealise osas
võib kohus teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda
võimaldab. Kui seadusliku esindaja nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus
alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta.
Ka kõnealusest regulatsioonist nähtub, et alaealise soov seatakse sõltuvusse tema arengutaseme
ja tema huvidega.
Eeltoodud põhjendustest tulenevalt teeme ettepaneku eelnõust eemaldada kõnealused
õiguslikud alused (kuriteo toimepanemine seadusliku esindaja poolt või muu oluline
põhjus) ning asendada see alaealise piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks tuvastamise
alusega. Täiendavat analüüsimist vajab, kas kõnealuse aluse kehtestamisega tuleks
reguleerida või kehtestada ühtseid juhiseid tervishoiuteenuse osutajatele, kuidas alaealise
küpsust ja kaalutlusvõimet tuvastada ning hinnata, või on kõnealuse regulatsiooni puhul
võimalik rakendada juba olemasolevast praktikast tulenevaid protseduurireegleid.
1
Sotsiaalhoolekande seadus § 13 kohaselt abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör,
hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet
vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.
2
Lastekaitseseadus § 27 lg 1 kohaselt on kohustus abivajavast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave
abivajavast lapsest.
3
Lastekaitseseadus § 31 lg 1 kohasel on kohustus hädaohus olevast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas
teave hädaohus olevast lapsest.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
4. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud
teovõimega isiku seadusliku esindaja. Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus mõjuvatel
põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise
abi andmisel isiku enda nõusolekust. Kõnealuse eelnõu punkti juures märgime, et tulenevalt
käesoleva vastuskirja punktides 1-3 esitatud põhjendustest ja ettepanekutest, oleme seisukohal,
et alaealisel, kes on tunnistatud piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks, peaks olema ka
õigus ise otsustada kas ja keda ta soovib kolmandate isikute näol teavitada või kaasata.
5. Täiendavalt märgime, et kui piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele piiratud teovõimega
alaealisele tagatakse psühhiaatrilise abi saamine ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, tuleb
eelnõus täiendavalt analüüsida ja reguleerida juhtumid, kui abi sooviv/vajav piiratud
teovõimega alaealine ei ole tunnistatud piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks. Samuti tuleb
mitte piisavalt küpse ja kaalutlusvõimelise piiratud teovõimega alaealise puhul reguleerida
olukorrad, kus seadusliku esindaja nõusoleku saamine on näiteks asendatud
lastekaitsespetsialisti hinnangu või mõne muu ametkonna spetsialisti kaudu. Tuleb vältida
juhtumeid, kus abi vajav piiratud teovõimega alaealine ei ole küll ise piisavalt küps ja
kaalutlusvõimeline, kuid seaduslik esindaja paraku lapsele abi osutada ei luba või pole
nõusoleku küsimiseks kättesaadav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
rahvastikuminister
Tairi Tonkson 6125064
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 11.01.2021 08:51
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Psühhiaatrilise abi seaduse eelnõule seisukoha edastamine