dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha edastamin

Sotsiaalministeerium · 11. jaanuar 2021
Viit
1.2-3/3668-3
Registreeritud
11. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Silja Elunurm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2-128-1 08.01.2021 Väljaminev kiri.asice573 KB
  • 📎E-kiri.pdf61 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 08.01.2021 nr 2-1/28-1 Psühhiaatrilise abi seaduse eelnõule seisukoha edastamine Lugupeetud minister Siseministeerium kooskõlastab psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu eelnõus kasutatud piiratud teovõimega isiku mõistele. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi Tsüs) § 8 lõikest 2 on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Oleme seisukohal, et eelnõu § 3 lõikes 2 märgitud piiratud teovõimega isikule ilma seadusliku esindaja nõusolekuta psühhiaatrilise abi osutamist saab reguleerida vaid alla 18-aastase alaealise kui piiratud teovõimega isiku osas. Tsüs § 8 lõikes 2 nimetatud muudele isikutele (vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida) seadusliku esindaja nõusolekuta psühhiaatrilise abi osutamine tuleb regulatsioonist välja jätta. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku piiratud teovõimega isikute ringi eelnõus täpsustada ja teha seda kooskõlas Tsüs § 8 lõikega 2. 2. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. Oleme seisukohal, et tervishoiuteenuse osutajale ei ole kohane ja eesmärgipärane selliste ülesannete ja õiguslike eelduste kontrolli panemine. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas peaks tervishoiuteenuse osutaja selliseid andmeid (piiratud teovõimega isiku suhtes on seaduslik esindaja toime pannud kuriteo) teada saama. Tervishoiuteenuse osutajal ei peaks olema kohustust karistusregistrist või uurimisasutustelt süüteoalast infot hankida (aga vaid nii on võimalik saada õiguslikku tähendust omavat infot), sest tervishoiuteenuse osutaja peaks oma otsuseid ja hinnanguid abivajava isiku osas kujundama ainult patsiendi tervislikust seisundist lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eemaldada eelnõu § 3 lõike 2 osa, mis reguleerib õiguslikku alust piiratud teovõimega isiku nõusolekuta abi osutamist juhul, kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo. 3. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse lisaks, et tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ka muul mõjuval põhjusel. Eelnõu samas sättes sisustatakse mõjuva põhjuse terminit ja sätestatakse, et mõjuvaks Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 põhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama. Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 lõikes 2 on juba eraldiseisva alusena sätestatud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes kuriteo toimepanemise alus. Samas näeb eelnõu § 3 lõige 3 ette sama aluse, seekord termini all „muul mõjuval põhjusel“. Tegemist on alternatiivselt kehtestatud õiguslike aluste esinemise konfliktiga. Teiseks, oleme seisukohal, et piiratud teovõimega alaealise vabastamine psühhiaatrilise abi osutamisel tema seadusliku esindaja nõusolekust peaks sõltuma vaid isiku enda valmisolekust ja ealisest küpsusest sellist otsust langetada. Kehtivas seadusandluses on juba sätestatud abivajadusest1, abivajavast lapsest2 ja hädaohus olevast lapsest3 teavitamise regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt ei ole eesmärgipärane ja kohane reguleerida alaealise psühhiaatrilise abi saamine ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhtudel, mis juba on sotsiaalhoolekande seaduse ja lastekaitseseadusega reguleeritud. Nõustume Õiguskantsleri poolt 3.07.2019 vastuskirjas nr 6-8/190575/190339 väljendatud seisukohaga, et kui laps on kaalutlusvõimeline, annab raviks või protseduuri tegemiseks nõusoleku tema ise. Sellisel juhul ei saa vanem teha lapse eest tema tervist ja ravi puudutavat otsust. Kui laps ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvõimeline, annab raviks või protseduuri tegemiseks nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Rahvusvahelisest õigusest ei tulene ühtegi takistust, miks ei võiks alaealistele psühhiaatrilise abi andmisel lähtuda VÕS §-s 766 sätestatud põhimõtetest. Vastupidi, mitmetes Euroopa riikides tuleb psühhiaatrilise abi andmisel hinnata alaealise kaalutlusvõimet. Ka Euroopa lasteombudsmanide võrgustik (ENOC) on rõhutanud, et piisavalt küpsel ja kaalutlusvõimelisel alaealisel on õigus anda psühhiaatriliseks raviks teavitatud nõusolek. Samuti on ENOC seisukohal, et seadusliku esindaja nõusoleku nõue ei tohi takistada alaealisele vajaliku psühhiaatrilise abi andmist. Juhime tähelepanu Tsüs §-le 9, mis reguleerib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamist. Kõnealusest regulatsioonist nähtub selgelt, et vähemalt 15-aastase alaealise osas võib kohus teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Kui seadusliku esindaja nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. Ka kõnealusest regulatsioonist nähtub, et alaealise soov seatakse sõltuvusse tema arengutaseme ja tema huvidega. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt teeme ettepaneku eelnõust eemaldada kõnealused õiguslikud alused (kuriteo toimepanemine seadusliku esindaja poolt või muu oluline põhjus) ning asendada see alaealise piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks tuvastamise alusega. Täiendavat analüüsimist vajab, kas kõnealuse aluse kehtestamisega tuleks reguleerida või kehtestada ühtseid juhiseid tervishoiuteenuse osutajatele, kuidas alaealise küpsust ja kaalutlusvõimet tuvastada ning hinnata, või on kõnealuse regulatsiooni puhul võimalik rakendada juba olemasolevast praktikast tulenevaid protseduurireegleid. 1 Sotsiaalhoolekande seadus § 13 kohaselt abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. 2 Lastekaitseseadus § 27 lg 1 kohaselt on kohustus abivajavast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. 3 Lastekaitseseadus § 31 lg 1 kohasel on kohustus hädaohus olevast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 4. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja. Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust. Kõnealuse eelnõu punkti juures märgime, et tulenevalt käesoleva vastuskirja punktides 1-3 esitatud põhjendustest ja ettepanekutest, oleme seisukohal, et alaealisel, kes on tunnistatud piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks, peaks olema ka õigus ise otsustada kas ja keda ta soovib kolmandate isikute näol teavitada või kaasata. 5. Täiendavalt märgime, et kui piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele piiratud teovõimega alaealisele tagatakse psühhiaatrilise abi saamine ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, tuleb eelnõus täiendavalt analüüsida ja reguleerida juhtumid, kui abi sooviv/vajav piiratud teovõimega alaealine ei ole tunnistatud piisavalt küpseks ja kaalutlusvõimeliseks. Samuti tuleb mitte piisavalt küpse ja kaalutlusvõimelise piiratud teovõimega alaealise puhul reguleerida olukorrad, kus seadusliku esindaja nõusoleku saamine on näiteks asendatud lastekaitsespetsialisti hinnangu või mõne muu ametkonna spetsialisti kaudu. Tuleb vältida juhtumeid, kus abi vajav piiratud teovõimega alaealine ei ole küll ise piisavalt küps ja kaalutlusvõimeline, kuid seaduslik esindaja paraku lapsele abi osutada ei luba või pole nõusoleku küsimiseks kättesaadav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Tairi Tonkson 6125064 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.01.2021 08:51 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Psühhiaatrilise abi seaduse eelnõule seisukoha edastamine
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel