Toomas Rõhu
Tõstamaa Osavallakogu Teie 16.12.2020 nr 7-5.11/20-02703/
[email protected] Meie 24.01.2021 nr 5.2-2/3660-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Toomas Rõhu
Pöördusite seoses Tõstamaa Tervisekeskuse kiirgustegevusloaga. Rõhutate esmatasandi
tervishoiu teenuste regionaalse kättesaadavuse olulisust, hindate kiirgustegevusloa nõudeid
bürokraatlikeks ning toote ära ettepanekud olukorra lahendamiseks.
Kinnitan, et hindan kõrgelt dr Madis Veskimägi tööd perearstina, tema tahet ja panust
inimeste aitamisel ning pean väga oluliseks esmatasandi tervishoiu regionaalset
kättesaadavust. Sotsiaalministeeriumi poolt on astutud ja kavandatud lähitulevikus astuda
mitmeid samme esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks.
Diskussioon ja eriarvamused nimetatud perearsti kiirgustegevusloa ümber on kestnud
kahetsusväärselt pikalt.
Täpsustan ühtlasi, et kiirgustegevusloa välja andmise pädevus kuulub Keskkonnaametile –
see pädevus Terviseametil, kes väljastab tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubasid,
puudub. Kiirgustegevusloa andmine tähendab, et riigi poolt on kontrollitud kõigi
kiirgusseaduse alusel kehtestatud kaasajastatud nõuete täitmist ja teenus on igati ohutu.
Usun, et kiirgusseaduses kehtestatud meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutuse
uuenenud nõuete eesmärgiks ei ole kindlasti bürokraatlike takistuste loomine, vaid
patsientide ohutuse tagamine kaasaegsel tasemel sellises kõrge ohutasemega valdkonnas,
nagu seda on ioniseeriva kiirguse kasutamine meditsiinis. Reeglid, mis kehtisid aastal 1996,
erinevad praegu kehtivatest oluliselt. Kehtiv kiirgusseadus võeti vastu aastal 2016 kooskõlas
rahvusvaheliste kiirgusohutusnõuetega ning seadus rõhutab, et meditsiinikiirituse protseduuri
tegemisel peab meditsiinikiirituse kasutamine olema väga põhjendatud ja protseduuri
tegemisest tulenev eeldatav kasu üksikisikule või ühiskonnale peab kaaluma üles
kiiritamisest tuleneva võimaliku isikukahjustuse.
Sotsiaalministeeriumi on olnud kaasatud diskussioonidesse antud teemal.
Hetkeks on meile teadaolevalt diskussioon taandunud eriarvamustele meditsiinikiirituse
protseduuride teostamiseks ja kiirgustegevusloa väljastamiseks vajaliku pädevuse
küsimuses.
2019. aastal täiendati tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) seadusandja
algatusel § 14 lõikega 3, millega anti perearstile õigus osutada oma tegevusloa raames
radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud
haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile ning
röntgeniülesvõtete tegemiseks kiirgusseaduse (KiS) alusel kehtestatud nõuded. TTKS-i § 14
täiendamise seaduse (293 SE) seletuskirjas on selgitatud, et piiratud mahus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
röntgenuuringute tegemiseks peavad olema täidetud kõik kiirgusohutuse nõuded ehk
kiirgustegevusluba KiS tähenduses. Seejuures KiS § 69 kohaselt annab kiirgustegevusloa
Keskkonnaamet. Eelnevast tulenevalt peavad piiratud mahus röntgenuuringute tegemiseks
olema täidetud nii nõuded ruumidele ja seadmetele kui ka isikupõhised väljaõppe nõuded
ehk teenuse osutamiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded. Hetkel aga perearsti väljaõpe
ettenähtud kvalifikatsiooninõudeid ei täida.
KiS § 42 lõike 4 alusel on 19.12.2018 kehtestatud tervise- ja tööministri määrus nr 71
„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride
kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“,
mille §-s 7 on sisuliselt loetletud isikud, kes on pädevad meditsiinikiirituse protseduuri läbi
viima. Selgitate oma pöördumises, et dr Veskimägi läbis konventsionaal-radiograafia ehk
lihtröntgenipiltide tegemiseks vajaliku kursuse.
Sotsiaalministeeriumi pädevuses ei ole hinnata läbitud kursuste, praktikumide ja
õppepraktikate piisavust. Seetõttu pöördusime Tartu Tervishoiu Kõrgkooli poole ja palusime
selgitada, millises mahus täiendkoolituse peaks perearst läbima, et saada piisav pädevus
määruse nr 71 § 7 mõttes.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool selgitas, et perearst peaks läbima radioloogiatehniku õppekavast
kohustuslike ainetena 79 EAP. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vastusest nähtuvalt ei ole dr
Veskimägi läbinud vajalikke õppeaineid viidatud mahus.
Ühtlasi selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkool, et ka piiratud mahus röntgenuuringute tegemiseks
on täiendõppe läbimine väga oluline ning selle puudumisest tulenevad kutsealal tegutsedes
suured vead. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vastuses rõhutatakse, et röntgeniülesvõtete
tegemisel peab lähtuma spetsiifilistest teadmistest, et patsienti positsioneerida alati moel,
kus kõik diagnoosimiseks vajalikud struktuurid oleksid ülesvõttel nähtavad. Tüüpilise veana
tehakse sageli ülesvõte nii piiratud alast, et selle alusel tehtav järeldus võib osutuda täiesti
vääraks. Kui röntgeniuuringuid tehakse inimesele korduvalt, on meditsiinilise ioniseeriva
kiirguse doos märkimisväärselt suur. Eeltoodud mahus täiendõpe Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolis annab pädevuse teha röntgenülesvõtteid professionaalsel kaasaegsel tasemel,
hinnata ülesvõtte kvaliteeti, mis on aluseks diagnoosimisele ning kirjeldada ka normist
kõrvalekaldeid.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool on kinnitanud oma valmisolekut ning rõhutanud rohkem kui korra,
et kool saab vajadusel korraldada sellist täiendõpet nii individuaalselt kui rühmaviisiliselt.
Oleme ka omalt poolt vastanud dr Veskimägile ning väljendanud lootust, et ta leiab koostöös
Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga sobiva viisi vajaliku täiendõppe läbimiseks või leiab
nõuetekohase pädevusega koostööpartneri röntgenülesvõtete tegemiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
terviseala asekantsler
Lisaadressaat:
Riigikantselei