Juta Saarevet
Õiguskantsler Teie 08.01.2021 nr 6-
[email protected] 2/202170/2100126/
Kohtu 8 Meie 22.01.2021 nr 1.5-1.1/75-2
15193, Tallinn Harju maakond
Vastus infopäringule
Lugupeetud Juta Saarevet
Palute Sotsiaalministeeriumilt selgitusi fenüülketonuuria (edaspidi FKU) diagnoosiga laste ja
nende vanemate toetamise kohta ning küsite seejuures, kas ministeeriumil on kavas anda
FKU diagnoosiga laste vanematele ka puudega lapse lisapuhkuse ja lapsevanema varem
pensionile mineku õigused.
Sotsiaalministeeriumil pole kavas mainitud õigusi FKU diagnoosiga lastele ja nende
vanematele laiendada. Seda peamiselt põhjusel, et tegemist on hüvedega, mis on selgelt
seotud puude raskusastme ja seega ka teatud takistuste ja lisavajaduste olemasoluga.
Puudub õigustatus, miks need hüved peaks laienema ühe konkreetse diagnoosiga laste
vanematele, sh olukorras, kus puudub vajadus leevendada lapse puudest tingitud raskusi.
Sotsiaalkindlustusamet hindab iga lapse terviseseisundit ja olukorda personaalselt ning
lähtub otsuse tegemisel konkreetse lapse olukorrast. FKU diagnoosiga lastel on puue
tuvastatud enamasti vaimse alaarengu tõttu, mis tähendab vanemale ka tavapärasest
suuremat hoolduskoormust ning neil juhtudel on ka õigustatud, et vanem saab õiguse
lisapuhkusele ja pensioniga seotud hüvedele.
Tänu mitmetele arengutele tervishoiuvaldkonnas on võimalik FKU diagnoosiga lapsi
tuvastata vahetult peale sündi ja seega ka õige dieedi tagamisel haigusest tingitud tüsistusi
ja puuet ennetada (vastsündinuid on FKU suhtes testitud alates 1993. aastast ning 2014.
aastal alustati laiendatud sõeluuringuga, millega lisati uuringusse 18 ainevahetushäiret).
Samuti kompenseeritakse Eesti Haigekassa poolt vähendatud valgusisaldusega
toidusegusid 100%-lise soodustusega ning 2020. aastal jõustus ka seadusemuudatus, mis
tagab FKU diagnoosiga ja teiste haruldaste pärilike ainevahetushaigustega lastele
lisatoetuse, et aidata katta laste eridieediga seotud lisakulusid. Kuigi FKU diagnoosiga lapse
kasvatamine nõuab vanemalt kindlasti lisatähelepanu, on neil lastel võimalik kiire diagnoosi
korral ja vajalikku dieeti jälgides kooli- ja ühiskonnaelus igati edukalt toime tulla ning
vanematel ei teki hoolduskoormust, mis tingiks objektiivse vajaduse puhkuse ja pensioniga
seotud hüvede järele.
Argument, et lapsele tuleb hankida toiduaineid ja koostada erimenüü, ei ole siinkohal pädev,
sest ka nn tavalapse kasvatamisel tuleb neid toiminguid teha ning on hulgaliselt olukordi, kus
üks või teine toiming võib võtta keskmiselt kauem aega, ent ei tähenda siiski vanemale
puudega lapse kasvatamisega võrreldavat lisakoormust. Selgitame ka, et juba praegu annab
seadus lapsevanematele täiendavad võimalused tööst vaba aja saamiseks, et täita lapse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kasvatamisega kaasnevaid ülesandeid. Töölepingu seaduse § 38 loob tööandjale kohustuse
maksta keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust
tuleneval põhjusel (näiteks lapsega arsti vastuvõtul käimine). Sama seaduse § 63 alusel on
alla 14-aastast last kasvataval vanemal õigus saada kolm kuni kuus tasustatud
lapsepuhkuse päeva aastas ning § 64 alusel täiendavalt kümme tasustamata lapsepuhkuse
päeva aastas.
Viitate kirjas, et harvikhaigusega lastele toetuse maksmiseks vajalik seadusemuudatus tehti
kiirustades. Me pole selle väitega nõus, sest kuigi seadusemuudatus tehti kiiresti (ja see oli
ka sihtgrupi huvides), ei tehtud muudatust mõtlematult. Seadusemuudatus hõlmas kõiki
vajalikke etappe ning eelnevalt toimusid läbirääkimised nii FKU diagnoosiga laste vanemate
esindusorganisatsiooni, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Haigekassa kui TÜ Kliinikumi
Geneetikakeskuse eriarstidega. Kohtumistel tõstatasid FKU esindusorganisatsioon ja
eriarstid peamise probleemina valguvaeste toodete suure hinnavahe võrreldes
tavatoodetega. Seejuures viidi toetuse suuruse kujundamiseks läbi ka lastele vajaliku
dieediga kaasnevate lisakulude analüüs.
Küsite kirjas, kas Sotsiaalministeerium on analüüsinud, millistest hüvedest, toetustest ja
teenustest jäävad ilma need lapsed (ja nende vanemad), kelle puuet enam ei tuvastata.
Samuti soovite teada, kas ministeerium on kujundanud seisukoha, mis hüved, toetused ja
teenused peaksid siiski olema kättesaadavad ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
§ 6 lõike 11 alusel puudega lapse toetust saavatele lastele ja nende vanematele.
Oleme puudega seotud hüved kaardistanud ja edastame vastava loetelu kirja lisana.
Oleme seisukohal, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda teenuste vajaduse
puudumist. Üldjoontes on sellisena üles ehitatud ka erivajadusega laste tugisüsteem –
abivajaduse korral peab vajalikud sotsiaal- ja haridustugiteenused tagama kohalik
omavalitsus ning siin pole määravaks mitte puude, vaid hinnatud abivajaduse olemasolu.
Puudega lastele osutatakse seejuures riiklikult rahastatavad kompleksteenused ning
toetatakse kohalikke omavalitsusi lisarahaga, sest eelduslikult vajavad (raske ja sügava)
puudega lapsed ka suuremas mahus ja komplekssemaid teenuseid. Seega, kui FKU
diagnoosiga laps vajab psühholoogi, logopeedi vms tugiteenust, on neid võimalik lastele ka
puude olemasoluta osutada.
Samas oleme teadlikud, et praktikas on teenuste kättesaadavusega probleeme ning samuti
leiame, et teenuste osutamine peab ka riigi tasandil olema selgemalt seotud hinnatud
abivajaduse, mitte puude olemasoluga. Plaanime sedalaadi muudatustega ka käesoleval
aastal edasi liikuda ning meie eesmärk on kahtlemata see, et lapsed ei jääks vajaliku abita.
Soovime siiski rõhutada, et kui lapsel pole puuet tuvastatud, tähendab see, et lapse
igapäevane toimetulek ja terviseseisund on piisavalt head, et mitte vajada kõiki puudega ette
nähtud hüvesid. See on ka põhjus, miks me ei toeta puudega seotud hüvede automaatset
laiendamist puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lõike 11 alusel puudega lapse
toetust saavatele lastele ja nende vanematele. Täpsustame veel, et antud toetuse saajate
hulka kuuluvad haruldaste ainevahetushäiretega lapsed, kellele toetuse loomise üks
põhieesmärke oli puude tekkimise ennetamine. Seega pole õigustatud, et lapsed (ja nende
vanemad), kellel on küll ainevahetushäire, ent kel pole tekkinud olulisi tüsistusi vm puude
tuvastamise aluseks olevaid probleeme, saaksid õiguse hüvedele, mis on seotud olulise
abivajaduse ja hoolduskoormuse olemasoluga.
Kokkuvõtteks – on mõistetav, et inimesed soovivad erinevaid hüvesid ning kahtlemata on
terviseprobleemiga lapse kasvatamine väljakutseid esitav, ent teatud hüved on riik
taotluslikult sidunud puude raskusastme olemasoluga, et leevendada puudest tingitud
3
vajadusi. Kui lapsel puuet pole, puudub ka õigus ja õigustatus antud hüvede – sh
lisapuhkuse ja pensioniõiguste – saamiseks.
Mööname samas, et kogu erivajadustega laste tugisüsteem vajab olulist korrastamist, et
tugimeetmed oleks vajaduspõhised ja tulemuslikud ning oleme selleks vajalike
muudatustega juba ka alustanud.
Loodame, et saite vajaliku info olukorra selgitamiseks, vajadusel palun küsige lisa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisa:
1. Hüvede kaardistus
Marge Hindriks 6269 216
[email protected]
Puude raskusastmega seotud hüvede kaardistus
Autoriõiguse seadus
Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise tasu makstakse tagasi salvestusseadmetelt ja kandjatelt:
mida kasutatakse salvestiste tegemiseks puuetega inimestele.
Avaliku teenistuse seadus
Ametiasutus peab arvestama olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada valveaja kohaldamist, sealhulgas
asjaolu, et ametnik on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.
Ületunnitöö nõudmisel peab ametiasutus arvestama muid olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada
ületunnitöö tegemist, sealhulgas asjaolu, et ametnik kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist
last.
Ametnikku, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last, võib teenistuslähetusse
saata üksnes tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda ametnik, kes on rase või kasvatab alla
kolmeaastast või puudega alaealist last.
Kui teenistusest lahkumise põhjuseks on ametniku töövõime kaotus, haige või puudega perekonnaliikme
hooldamise vajadus, kutsumine aja- või asendusteenistusse või kui ametnikul on katseaeg, tuleb taotlus
esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva.
Elektroonilise side seadus
Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras sügava või
raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel sideteenuse osutamiseks puudega inimese
elukohas.
Erivajadustega üliõpilaste stipendium
Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning on
60-510 eurot kuus.
Euroopa liidu kodaniku seadus
Euroopa liidu kodaniku perekonnaliikmeks loetakse isikut, kes ei ole euroopa liidu ega eesti kodanik ja
kes on euroopa liidu kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või
puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et euroopa liidu kodanik teda
isiklikult hooldab.
Töödokument
Hädaolukorra seadus
Eriolukorra tööle ei kohustata keskmise, raske või sügava puudega isikut ja tema hooldajat ja isikut, kes
kasvatab keskmise, raske või sügava puudega last.
Kaitseliidu seadus
Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda töölepingu alusel töötav isik, kes on rase või
kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.
Kaitseväeteenistuse seadus
Kaitseressursside amet annab kutsealusele ajapikendust, kui kutsealune on ainus isik, kes on kohustatud
ülal pidama raske või sügava puudega inimest, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud.
Ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui
ajateenistuse ajal sai ajateenija ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, kellel
puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ning ajateenija ülalpidamiskohustus tuleneb
perekonnaseadusest.
Lähetusse ei ole lubatud ilma kirjaliku nõusolekuta saata rasedat ega tegevväelast, kes kasvatab alla
kolmeaastast või puudega alaealist last.
Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikule kaetakse kaitseministeeriumi
valitsemisala eelarvest vajaduse korral piirmäära ulatuses püsiva töövõimetuse või puudega seotud
lisakulu, mida ei hüvitata puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel.
Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus
Kaitseväeteenistuses teenistusülesande täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule, kellel on
tuvastatud puue, tagatakse rehabilitatsiooniteenused, proteesid, ortopeediliste ja muude abivahendite
andmine seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline
otsus tehti enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist.
Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu ei pea hüvitama tegevväelane, kes vabastatakse
tegevteenistusest kohustuse tõttu hooldada püsiva töövõimetuse või puudega inimest, kelle ülalpidamise
kohustus tuleneb perekonnaseadusest.
Karistusseadustik
Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.
Keskkonnatasude seadus ja kalapüügiseadus
Kalapüügiõiguse tasu ei võeta puuetega isikutelt, välja arvatud juhul, kui harrastuskalapüük toimub
kalastuskaardi alusel.
Töödokument
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast
või puudega alaealist last.
Kriminaalmenetluse seadustik
Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isik ei ole oma psüühilise või füüsilise
puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud.
Käibemaksuseadus
Käibemaksumäär 9% on puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja sellise abivahendi
kasutada andmine puudega isikule.
Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet: haige, vigastatu või
puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud
nõuetele.
Liiklusseadus
Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal. Liikudes pimeda
ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli.
Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema
kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi
olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on
liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib asulas peatuda ja parkida
peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub
täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri
laiuse käiguriba.
Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on
liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib parkida parkimist
keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala
teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või
pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate
liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või
sõidukist väljalaskmiseks.
Töödokument
Muuseumiseadus
Riigimuuseumi osutatud teenuste eest tasu kehtestamisel tuleb arvestada, et: muuseumi külastamine on
puudega kuni 16-aastasele isikule ning tema saatjale ja sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule
ning tema saatjale tasuta.
Rakenduskõrgkooli seadus
Alates 2013/2014. õppeaastast on enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilasel
akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita õppekava, kui ta on keskmise, raske või sügava puudega
isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses aja-
või asendusteenistuse läbimisega.
Rakenduskõrgkoolil ei ole õigust nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes ei ole täitnud § 27 lg 5
p 1 sätestatud nõudeid, kui üliõpilane jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta on keskmise, raske
või sügava puudega isik või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.
Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele
tehtud õppekulusid, kui ta on omal algatusel vabastatud töölt või teenistusest seoses püsiva töövõimetuse
või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku
hooldamise vajaduse tõttu.
Ravikindlustuse seadus
Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on alla 16aastase
puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.
Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe
kalendripäeva keskmisest tulust 80 % alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik
ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise
korral.
Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni 10 kalendripäeva alla
16aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse
sünnitusabi.
Riigikaitseliste sundkoormiste seadus
Töökohustusest vabastatakse vaimsete ja füüsiliste puuetega isikud ja nende hooldajad.
Riigilõivuseadus
Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot ja välisesinduses
50 eurot.
Keskmise, raske või sügava puudega isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot ja välisesinduses 10 eurot.
Töödokument
Keskmise, raske või sügava puudega isikule biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
Keskmise, raske või sügava puudega isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse
läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse
läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 25 eurot.
Riikliku pensionikindlustuse seadus
Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni
määramiseks nõutav pensionistaaž: emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on
kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last viis aastat
enne vanaduspensioniikka jõudmist.
Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja
kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele
pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on sügava puudega töövõimetuspensionär; sügava
puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik.
Sotsiaalhoolekande seadus
abivahendikaart soodustingimustel abivahendite ostmiseks ja laenutamiseks (SKA)
tugiisiku või isikliku abistaja teenus (KOV)
sotsiaaltransporditeenus (KOV)
eluruumi kohandamise teenus (KOV)
koduteenus (KOV)
lapsehoiuteenus (KOV)
täisealise isiku hooldus (KOV)
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (KOV)
erihoolekandeteenus
igapäevaelu toetamise teenus
töötamise toetamise teenus
toetatud elamise teenus
kogukonnas elamise teenus
ööpäevaringne erihooldusteenus
isiku nõusolekuta hooldamine
nõustamisteenused (KOV)
puudega inimese sõiduki parkimiskaart (KOV)
KOV võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi
Sotsiaalmaksuseadus
Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu
sotsiaalmaksuseaduses nimetatud kuumääralt (390 eurolt ehk 128,70 eurot kuus). Töötaja puhul, kes
saab riiklikku pensioni, ei ole tööandjal kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega
Töödokument
kehtestatud kuumääralt, vaid aluseks võetakse talle tegelikult makstud tasu. Sama põhimõte kehtib
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult sotsiaalmaksu maksmisel;
Vald või linn maksab sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele valla-
või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni
või hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise
eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni.
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel tasub riik osaliselt sotsiaalmaksu äriühingus,
mittetulundusühingus, sihtasutuses või FIE-na töötava töövõimetuspensionäri eest. Riik tasub
sotsiaalmaksu osa, mis ületab riigis kehtestatud töötasu alamäära, ülejäänud sotsiaalmaksu tasub
tööandja.
Tulumaksuseadus
Maksuvaba hüvitist võib maksta puudega töötajale isikliku auto kasutamise korral kodu ja töökoha
vahelisteks sõitudeks, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine
põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Tööandjana võite ka ise maksuvabalt korraldada
puudega töötaja transporti kodu ja töökoha vahel, kui töötajal ei ole võimalik kasutada selleks
ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.
Tööandjal on võimalik puudega töötajale tulumaksuvabalt anda abivahendeid juhul, kui töötajal on
tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangus alates 30 detsibellist)
või talle on määratud puude raskusaste.
Turvaseadus
Relva on keelatud kasutada lapse, vanuri, ilmse puudega isiku või ilmsete rasedustunnustega naise vastu.
Käeraudu või teenistuskoera on keelatud kasutada lapse, vanuri, ilmse puudega isiku või ilmsete
rasedustunnustega naise puhul.
Täitemenetluse seadustik
Sissenõuet ei saa pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele.
Töölepingu seadus
Töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega saajatel on õigus 35-
kalendripäevasele põhipuhkusele tavalise 28-kalendripäevase põhipuhkuse asemel. Ettenähtud 28-
kalendripäevast põhipuhkust ületav puhkuseosa hüvitatakse riigieelarvest;
Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema
nõusolekul;
Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18aastaseks
saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel;
Töödokument
Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal
kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 101 lg 4 alusel tuleb puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht
kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi,
töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka
üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.
Töölesaamist või töötamist takistava puude või tervisehäire korral on töötajal ja tööandjal võimalik
kasutada täiendavaid teenuseid:
• tööruumide ja vahendite kohandamine
• töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi kasutamine
• tugiisikuga töötamine
• abistamine tööintervjuul
• töölesõidu toetus
• saatja sõidukulu hüvitamine
• individuaalsed lahendused erivajaduste ja pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks.
Välismaalaste seadus
Perekonnaliikme tagatud ülalpidamiseks loetakse: vanema poolt täisealise lapse ülalpidamist, kui laps
ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; täisealise lapse või lapselapse
poolt vanema või vanavanema ülalpidamist, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude
tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema.
Kui välismaalasele antakse viisa lühiajaliseks Eestis töötamiseks, siis võib välismaalase abikaasale,
alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt
toime tulema, anda viisa samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele.
Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud ja tal on ajutiseks Eestis viibimiseks
seaduslik alus, siis võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse bakalaureuse- või magistri- või doktoriõppesse,
antakse viisa seoses Eestisse õppima asumisega, siis võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja
täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda
viisa samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele.
Politsei- ja piirivalveametist võib tähtajalist elamisluba taotleda eesti kodaniku abikaasa, alaealine laps
ja täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema.
Töödokument
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumine laenusaaja surma, töövõimetuse ja laenusaaja lapsel
sügava puude tuvastamise korral.
Laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust, nõudest
loobumist kohaldatakse sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.
Laenusaaja surma, 80– 100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise või laenusaaja lapsel
sügava puude tuvastamise korral loobub riik nõudeõigusest.
Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele
ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami
sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja
kord.
Eksamite ulatuse ja viisi muutmise või eksamitest vabastamise taotlus. Isik, kes terviseseisundi tõttu ei
ole võimeline sooritama eksameid üldises korras, taotleb eksamite ulatuse ja viisi muutmist
eksperdikomisjonile esitatava asjakohase taotlusega. Taotlusele lisatakse raviarsti teatis isiku
terviseseisundi kohta ja, kui on olemas, ka Sotsiaalkindlustusameti otsus isiku puude raskusastme
tuvastamise kohta.
Ühistranspordiseadus
Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud
tasuta vedama: puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske
nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera.
Avalikul liiniveol antakse maantee- ja veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel või muul
riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires sügava puudega isiku
saatjale ja puudega lapse saatjale sõidusoodustust kuni 50 protsenti pileti täishinnast.
Töödokument