dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 22. jaanuar 2021
Viit
1.5-1.1/75-2
Registreeritud
22. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õiguskantsler
Saabumis/saatmisviis
DVK, Outlook
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Marge Hindriks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste heaolu osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.175-2 22.01.2021 Väljaminev kiri.asice652 KB

Sisu (failidest)

Juta Saarevet Õiguskantsler Teie 08.01.2021 nr 6- [email protected] 2/202170/2100126/ Kohtu 8 Meie 22.01.2021 nr 1.5-1.1/75-2 15193, Tallinn Harju maakond Vastus infopäringule Lugupeetud Juta Saarevet Palute Sotsiaalministeeriumilt selgitusi fenüülketonuuria (edaspidi FKU) diagnoosiga laste ja nende vanemate toetamise kohta ning küsite seejuures, kas ministeeriumil on kavas anda FKU diagnoosiga laste vanematele ka puudega lapse lisapuhkuse ja lapsevanema varem pensionile mineku õigused. Sotsiaalministeeriumil pole kavas mainitud õigusi FKU diagnoosiga lastele ja nende vanematele laiendada. Seda peamiselt põhjusel, et tegemist on hüvedega, mis on selgelt seotud puude raskusastme ja seega ka teatud takistuste ja lisavajaduste olemasoluga. Puudub õigustatus, miks need hüved peaks laienema ühe konkreetse diagnoosiga laste vanematele, sh olukorras, kus puudub vajadus leevendada lapse puudest tingitud raskusi. Sotsiaalkindlustusamet hindab iga lapse terviseseisundit ja olukorda personaalselt ning lähtub otsuse tegemisel konkreetse lapse olukorrast. FKU diagnoosiga lastel on puue tuvastatud enamasti vaimse alaarengu tõttu, mis tähendab vanemale ka tavapärasest suuremat hoolduskoormust ning neil juhtudel on ka õigustatud, et vanem saab õiguse lisapuhkusele ja pensioniga seotud hüvedele. Tänu mitmetele arengutele tervishoiuvaldkonnas on võimalik FKU diagnoosiga lapsi tuvastata vahetult peale sündi ja seega ka õige dieedi tagamisel haigusest tingitud tüsistusi ja puuet ennetada (vastsündinuid on FKU suhtes testitud alates 1993. aastast ning 2014. aastal alustati laiendatud sõeluuringuga, millega lisati uuringusse 18 ainevahetushäiret). Samuti kompenseeritakse Eesti Haigekassa poolt vähendatud valgusisaldusega toidusegusid 100%-lise soodustusega ning 2020. aastal jõustus ka seadusemuudatus, mis tagab FKU diagnoosiga ja teiste haruldaste pärilike ainevahetushaigustega lastele lisatoetuse, et aidata katta laste eridieediga seotud lisakulusid. Kuigi FKU diagnoosiga lapse kasvatamine nõuab vanemalt kindlasti lisatähelepanu, on neil lastel võimalik kiire diagnoosi korral ja vajalikku dieeti jälgides kooli- ja ühiskonnaelus igati edukalt toime tulla ning vanematel ei teki hoolduskoormust, mis tingiks objektiivse vajaduse puhkuse ja pensioniga seotud hüvede järele. Argument, et lapsele tuleb hankida toiduaineid ja koostada erimenüü, ei ole siinkohal pädev, sest ka nn tavalapse kasvatamisel tuleb neid toiminguid teha ning on hulgaliselt olukordi, kus üks või teine toiming võib võtta keskmiselt kauem aega, ent ei tähenda siiski vanemale puudega lapse kasvatamisega võrreldavat lisakoormust. Selgitame ka, et juba praegu annab seadus lapsevanematele täiendavad võimalused tööst vaba aja saamiseks, et täita lapse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kasvatamisega kaasnevaid ülesandeid. Töölepingu seaduse § 38 loob tööandjale kohustuse maksta keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval põhjusel (näiteks lapsega arsti vastuvõtul käimine). Sama seaduse § 63 alusel on alla 14-aastast last kasvataval vanemal õigus saada kolm kuni kuus tasustatud lapsepuhkuse päeva aastas ning § 64 alusel täiendavalt kümme tasustamata lapsepuhkuse päeva aastas. Viitate kirjas, et harvikhaigusega lastele toetuse maksmiseks vajalik seadusemuudatus tehti kiirustades. Me pole selle väitega nõus, sest kuigi seadusemuudatus tehti kiiresti (ja see oli ka sihtgrupi huvides), ei tehtud muudatust mõtlematult. Seadusemuudatus hõlmas kõiki vajalikke etappe ning eelnevalt toimusid läbirääkimised nii FKU diagnoosiga laste vanemate esindusorganisatsiooni, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Haigekassa kui TÜ Kliinikumi Geneetikakeskuse eriarstidega. Kohtumistel tõstatasid FKU esindusorganisatsioon ja eriarstid peamise probleemina valguvaeste toodete suure hinnavahe võrreldes tavatoodetega. Seejuures viidi toetuse suuruse kujundamiseks läbi ka lastele vajaliku dieediga kaasnevate lisakulude analüüs. Küsite kirjas, kas Sotsiaalministeerium on analüüsinud, millistest hüvedest, toetustest ja teenustest jäävad ilma need lapsed (ja nende vanemad), kelle puuet enam ei tuvastata. Samuti soovite teada, kas ministeerium on kujundanud seisukoha, mis hüved, toetused ja teenused peaksid siiski olema kättesaadavad ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lõike 11 alusel puudega lapse toetust saavatele lastele ja nende vanematele. Oleme puudega seotud hüved kaardistanud ja edastame vastava loetelu kirja lisana. Oleme seisukohal, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda teenuste vajaduse puudumist. Üldjoontes on sellisena üles ehitatud ka erivajadusega laste tugisüsteem – abivajaduse korral peab vajalikud sotsiaal- ja haridustugiteenused tagama kohalik omavalitsus ning siin pole määravaks mitte puude, vaid hinnatud abivajaduse olemasolu. Puudega lastele osutatakse seejuures riiklikult rahastatavad kompleksteenused ning toetatakse kohalikke omavalitsusi lisarahaga, sest eelduslikult vajavad (raske ja sügava) puudega lapsed ka suuremas mahus ja komplekssemaid teenuseid. Seega, kui FKU diagnoosiga laps vajab psühholoogi, logopeedi vms tugiteenust, on neid võimalik lastele ka puude olemasoluta osutada. Samas oleme teadlikud, et praktikas on teenuste kättesaadavusega probleeme ning samuti leiame, et teenuste osutamine peab ka riigi tasandil olema selgemalt seotud hinnatud abivajaduse, mitte puude olemasoluga. Plaanime sedalaadi muudatustega ka käesoleval aastal edasi liikuda ning meie eesmärk on kahtlemata see, et lapsed ei jääks vajaliku abita. Soovime siiski rõhutada, et kui lapsel pole puuet tuvastatud, tähendab see, et lapse igapäevane toimetulek ja terviseseisund on piisavalt head, et mitte vajada kõiki puudega ette nähtud hüvesid. See on ka põhjus, miks me ei toeta puudega seotud hüvede automaatset laiendamist puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lõike 11 alusel puudega lapse toetust saavatele lastele ja nende vanematele. Täpsustame veel, et antud toetuse saajate hulka kuuluvad haruldaste ainevahetushäiretega lapsed, kellele toetuse loomise üks põhieesmärke oli puude tekkimise ennetamine. Seega pole õigustatud, et lapsed (ja nende vanemad), kellel on küll ainevahetushäire, ent kel pole tekkinud olulisi tüsistusi vm puude tuvastamise aluseks olevaid probleeme, saaksid õiguse hüvedele, mis on seotud olulise abivajaduse ja hoolduskoormuse olemasoluga. Kokkuvõtteks – on mõistetav, et inimesed soovivad erinevaid hüvesid ning kahtlemata on terviseprobleemiga lapse kasvatamine väljakutseid esitav, ent teatud hüved on riik taotluslikult sidunud puude raskusastme olemasoluga, et leevendada puudest tingitud 3 vajadusi. Kui lapsel puuet pole, puudub ka õigus ja õigustatus antud hüvede – sh lisapuhkuse ja pensioniõiguste – saamiseks. Mööname samas, et kogu erivajadustega laste tugisüsteem vajab olulist korrastamist, et tugimeetmed oleks vajaduspõhised ja tulemuslikud ning oleme selleks vajalike muudatustega juba ka alustanud. Loodame, et saite vajaliku info olukorra selgitamiseks, vajadusel palun küsige lisa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Lisa: 1. Hüvede kaardistus Marge Hindriks 6269 216 [email protected] Puude raskusastmega seotud hüvede kaardistus Autoriõiguse seadus Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise tasu makstakse tagasi salvestusseadmetelt ja kandjatelt: mida kasutatakse salvestiste tegemiseks puuetega inimestele. Avaliku teenistuse seadus Ametiasutus peab arvestama olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada valveaja kohaldamist, sealhulgas asjaolu, et ametnik on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Ületunnitöö nõudmisel peab ametiasutus arvestama muid olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada ületunnitöö tegemist, sealhulgas asjaolu, et ametnik kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Ametnikku, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last, võib teenistuslähetusse saata üksnes tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda ametnik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Kui teenistusest lahkumise põhjuseks on ametniku töövõime kaotus, haige või puudega perekonnaliikme hooldamise vajadus, kutsumine aja- või asendusteenistusse või kui ametnikul on katseaeg, tuleb taotlus esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. Elektroonilise side seadus Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras sügava või raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel sideteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Erivajadustega üliõpilaste stipendium Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning on 60-510 eurot kuus. Euroopa liidu kodaniku seadus Euroopa liidu kodaniku perekonnaliikmeks loetakse isikut, kes ei ole euroopa liidu ega eesti kodanik ja kes on euroopa liidu kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et euroopa liidu kodanik teda isiklikult hooldab. Töödokument Hädaolukorra seadus Eriolukorra tööle ei kohustata keskmise, raske või sügava puudega isikut ja tema hooldajat ja isikut, kes kasvatab keskmise, raske või sügava puudega last. Kaitseliidu seadus Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda töölepingu alusel töötav isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Kaitseväeteenistuse seadus Kaitseressursside amet annab kutsealusele ajapikendust, kui kutsealune on ainus isik, kes on kohustatud ülal pidama raske või sügava puudega inimest, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud. Ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal sai ajateenija ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ning ajateenija ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Lähetusse ei ole lubatud ilma kirjaliku nõusolekuta saata rasedat ega tegevväelast, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikule kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest vajaduse korral piirmäära ulatuses püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulu, mida ei hüvitata puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus Kaitseväeteenistuses teenistusülesande täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule, kellel on tuvastatud puue, tagatakse rehabilitatsiooniteenused, proteesid, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline otsus tehti enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu ei pea hüvitama tegevväelane, kes vabastatakse tegevteenistusest kohustuse tõttu hooldada püsiva töövõimetuse või puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest. Karistusseadustik Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Keskkonnatasude seadus ja kalapüügiseadus Kalapüügiõiguse tasu ei võeta puuetega isikutelt, välja arvatud juhul, kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel. Töödokument Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Kriminaalmenetluse seadustik Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud. Käibemaksuseadus Käibemaksumäär 9% on puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule. Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet: haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Liiklusseadus Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli. Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks. Töödokument Muuseumiseadus Riigimuuseumi osutatud teenuste eest tasu kehtestamisel tuleb arvestada, et: muuseumi külastamine on puudega kuni 16-aastasele isikule ning tema saatjale ja sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale tasuta. Rakenduskõrgkooli seadus Alates 2013/2014. õppeaastast on enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita õppekava, kui ta on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Rakenduskõrgkoolil ei ole õigust nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes ei ole täitnud § 27 lg 5 p 1 sätestatud nõudeid, kui üliõpilane jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta on keskmise, raske või sügava puudega isik või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulusid, kui ta on omal algatusel vabastatud töölt või teenistusest seoses püsiva töövõimetuse või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajaduse tõttu. Ravikindlustuse seadus Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on alla 16aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi. Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 80 % alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise korral. Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni 10 kalendripäeva alla 16aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi. Riigikaitseliste sundkoormiste seadus Töökohustusest vabastatakse vaimsete ja füüsiliste puuetega isikud ja nende hooldajad. Riigilõivuseadus Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot ja välisesinduses 50 eurot. Keskmise, raske või sügava puudega isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot ja välisesinduses 10 eurot. Töödokument Keskmise, raske või sügava puudega isikule biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Keskmise, raske või sügava puudega isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riikliku pensionikindlustuse seadus Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž: emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on sügava puudega töövõimetuspensionär; sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik. Sotsiaalhoolekande seadus  abivahendikaart soodustingimustel abivahendite ostmiseks ja laenutamiseks (SKA)  tugiisiku või isikliku abistaja teenus (KOV)  sotsiaaltransporditeenus (KOV)  eluruumi kohandamise teenus (KOV)  koduteenus (KOV)  lapsehoiuteenus (KOV)  täisealise isiku hooldus (KOV)  väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (KOV)  erihoolekandeteenus  igapäevaelu toetamise teenus  töötamise toetamise teenus  toetatud elamise teenus  kogukonnas elamise teenus  ööpäevaringne erihooldusteenus  isiku nõusolekuta hooldamine  nõustamisteenused (KOV)  puudega inimese sõiduki parkimiskaart (KOV)  KOV võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi Sotsiaalmaksuseadus Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses nimetatud kuumääralt (390 eurolt ehk 128,70 eurot kuus). Töötaja puhul, kes saab riiklikku pensioni, ei ole tööandjal kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega Töödokument kehtestatud kuumääralt, vaid aluseks võetakse talle tegelikult makstud tasu. Sama põhimõte kehtib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult sotsiaalmaksu maksmisel; Vald või linn maksab sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni või hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel tasub riik osaliselt sotsiaalmaksu äriühingus, mittetulundusühingus, sihtasutuses või FIE-na töötava töövõimetuspensionäri eest. Riik tasub sotsiaalmaksu osa, mis ületab riigis kehtestatud töötasu alamäära, ülejäänud sotsiaalmaksu tasub tööandja. Tulumaksuseadus Maksuvaba hüvitist võib maksta puudega töötajale isikliku auto kasutamise korral kodu ja töökoha vahelisteks sõitudeks, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Tööandjana võite ka ise maksuvabalt korraldada puudega töötaja transporti kodu ja töökoha vahel, kui töötajal ei ole võimalik kasutada selleks ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Tööandjal on võimalik puudega töötajale tulumaksuvabalt anda abivahendeid juhul, kui töötajal on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangus alates 30 detsibellist) või talle on määratud puude raskusaste. Turvaseadus Relva on keelatud kasutada lapse, vanuri, ilmse puudega isiku või ilmsete rasedustunnustega naise vastu. Käeraudu või teenistuskoera on keelatud kasutada lapse, vanuri, ilmse puudega isiku või ilmsete rasedustunnustega naise puhul. Täitemenetluse seadustik Sissenõuet ei saa pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele. Töölepingu seadus Töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega saajatel on õigus 35- kalendripäevasele põhipuhkusele tavalise 28-kalendripäevase põhipuhkuse asemel. Ettenähtud 28- kalendripäevast põhipuhkust ületav puhkuseosa hüvitatakse riigieelarvest; Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul; Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel; Töödokument Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 101 lg 4 alusel tuleb puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad. Töölesaamist või töötamist takistava puude või tervisehäire korral on töötajal ja tööandjal võimalik kasutada täiendavaid teenuseid: • tööruumide ja vahendite kohandamine • töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi kasutamine • tugiisikuga töötamine • abistamine tööintervjuul • töölesõidu toetus • saatja sõidukulu hüvitamine • individuaalsed lahendused erivajaduste ja pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks. Välismaalaste seadus Perekonnaliikme tagatud ülalpidamiseks loetakse: vanema poolt täisealise lapse ülalpidamist, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; täisealise lapse või lapselapse poolt vanema või vanavanema ülalpidamist, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Kui välismaalasele antakse viisa lühiajaliseks Eestis töötamiseks, siis võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele. Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud ja tal on ajutiseks Eestis viibimiseks seaduslik alus, siis võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa. Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse bakalaureuse- või magistri- või doktoriõppesse, antakse viisa seoses Eestisse õppima asumisega, siis võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele. Politsei- ja piirivalveametist võib tähtajalist elamisluba taotleda eesti kodaniku abikaasa, alaealine laps ja täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Töödokument Õppetoetuste ja õppelaenu seadus Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumine laenusaaja surma, töövõimetuse ja laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral. Laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust, nõudest loobumist kohaldatakse sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul. Laenusaaja surma, 80– 100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise või laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral loobub riik nõudeõigusest. Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord. Eksamite ulatuse ja viisi muutmise või eksamitest vabastamise taotlus. Isik, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline sooritama eksameid üldises korras, taotleb eksamite ulatuse ja viisi muutmist eksperdikomisjonile esitatava asjakohase taotlusega. Taotlusele lisatakse raviarsti teatis isiku terviseseisundi kohta ja, kui on olemas, ka Sotsiaalkindlustusameti otsus isiku puude raskusastme tuvastamise kohta. Ühistranspordiseadus Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama: puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera. Avalikul liiniveol antakse maantee- ja veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires sügava puudega isiku saatjale ja puudega lapse saatjale sõidusoodustust kuni 50 protsenti pileti täishinnast. Töödokument
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel