Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Teie 19.12.2020 nr 1.2-2/150-1 Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 168 -1 10122 Tallinn Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega Austatud minister, Eesti Tööandjate Kesklii t tänab võimaluse eest esitada kommentaare töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) 1. märtsil 2021. a. jõustuvate muudatustega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muudatustele. Allpool tööandjate ettepanekud ja küsimused Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus e nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi kuvariga töötamise määrus ) muudatustega seoses : Arvestades, et tulevikus võib töötaja ise pöörduda nägemisteravuse kontrolli, soovivad tööandjad piiranguid, kui tihti ja mis summas tuleb töötajale prillid ( nägemisteravust korrigeerivad abivahendid) hüvitad a . Eeltoodu d ettepaneku aluseks on hirm võimalik e töötajapoolseteks kuritarvitu steks nägemist korrigeerivate abivahendite kompenseerimise osas . Näiteks, kaugnägev keskealine, kes vajab ka lugemiskorrektsiooni, soetab multifokaalsed prilliläätsed (progresseeruvad), millega näeb igale poole, lähedale ja kaugele. Ta oleks need soetanud vajadusest lähtuvalt igal juhul, kuid kuna ta töötab arvutiga (kuvariga), siis soovib oma prillide eest kompensatsiooni. T öötaja võib oma õigust ära kasutada ka näiteks soovides lihtsalt prille vahetada (moodsamad, ilusamad) . Prille koos raamidega on võimalik osta 75 euro eest, aga ka 900 euro eest. Nägemisteravuse muutmine vähesel määral tahtlikult lühikeseks ajaks on võimalik (nt silmi väsitades). Samas on ka neid töötajaid, kes soovivad olemasolevaid kuvariga töötamiseks olevaid prille välja vahetada justkui õigustatult , sest need on kulunud peale 3 aastast kasutust (klaasid kriimulised, sangad välja veninud). Kuna tema nägemisteravus ei ole muutunud, siis on tööandjad kohustatud tasuma sellisel juhul prille hüvitades erisoodustusmaksu. Kuvariga töötamise määruse muudatuse e elnõu kohaselt on tööandja l kohustus aktsepteerida lisaks töötervishoiuarsti poolt väljastatud tervisekontrolli otsusele ka optometristi ja silmaarsti poolt välja antud nägemisteravust tõendavat dokumenti, millest nähtub, et töötaja vajab kuvariga tööks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid. Praktikas on juhtumeid, kus optometrist lisa b retseptile ainult nägemiskontrolli mõõtmistulemused – refraktsioon ja muud mõõtetulemused ning lõplik k u sõnastust seal dokumendil ei ol e . Tööandja ei ole pädev ainult retsepti alusel hindama , kas töötajal on vaja nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid ning kas nägemisteravus on muutunud . Lisaks peab t ööandja pidama arvestust töötaja nägemisteravuse osas. Näiteks, kui töötaja tuleb hüvitamist taotlema mitu korda, peab võrdlema, milline oli eelmine näit ja mis on uus. Paraku mõned optometristid väljastavad tõendi tänapäeval masinast, prindituna paberile, kust tekst kaob u mbes aastaga. Tulenevalt eeltoodust palume täpsustada, mis andmed pea vad olema dokumendil, mille alusel tööandja hüvitab nägemisteravust korrigeerivad abivahendid. Teeme ettepaneku luua selleks kindel vorm , mis sobib esitamiseks ka Maksu- ja Tolliametile ning mille puhul on arvestatud andmekaitse nõuetega (terviseandmed). Tööandjatele oluline info on, kas töötaja vajab kuvariga tööks nägemist korrigeerivaid abivahendeid ja et töötajal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired. Kehtiva õiguse kohaselt saab hüvitada prille vaid siis , kui töötaja nägemine on halvenenud . Palume täpsustada, kas termin „nägemishäired“ tähendab ka olukor d a , kui inimene vajab nõrgemaid prille? K uvariga tööks (ehk lugemiseks) eeldatavalt oleks vaja nö plussklaase, samas lühinägelikud inimesed (miinusklaasid) ei näe lugeda ilma prillideta . Tänane eelnõu sõnastus võib tekitada vaidlusi, kas ka lühinägelikkuse halvenemine on õigustatud , kui eesmärgiks on kuvariga töötamiseks mõeldud prillide hüvitamine. Lisaks on veel silmadega seotud haiguseid, mis pole üldse seotud ekraani vaatamisega. Kas ja kuidas on tööandja see spetsialist, kes tavalise retsepti põhjal otsustab, kas see on ikka kuvariga töötamisest tingitud nägemise halvenemine või on tegemist muu põhjusega ? Kuvariga töötamise määruse muudatuse eelnõu kohaselt hüvitab tööandja nägemiskontrolli kulu. Tavaliselt t eenuseosutaja küsib eraldi tasu ka retsepti väljastamise eest. Kas see kulu peaks olema ka tööandja kanda või tasub selle töötaja? Kas nägemiskontrolli andmed saavad olema kättesaadavad optometristide le ja arstide le digiloos , st. kas on kohustus need andmed sinna kanda? Selline infovahetus on oluline, et erinevad teenuseosutajad saaksid võrrelda, kas töötaja nägemisteravus on muutunud või tekkinud uue d nägemishäired. Kas me saame õigesti aru, et k ui töötaja on ilma tööandja suunamiseta ostnud prillid , ka siis on vaja tõendit optometristilt , silma arstilt või töötervishoiuarstilt, et tööandja ei peaks tasuma erisoodustusmaksu, kui soovib töötajale selle kulu hüvitada? Kokkuvõttes tööandjad peavad kuvariga töötamise määrus e muudatusi vajalikuks , kuid neis tuleb sätestada piirangud kuritarvituste vältimiseks . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht
Saatja: Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>
Saadetud: 22.01.2021 09:45
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu
Tere
Eesti Tööandjate Keskliit edastab kommentarid.
Lugupidamisega
ILONA PALLON
Büroojuht/Office manager
mob: +372 5265 489
tel: +372 699
93 01
e-mail:
web:
Aadress: Kiriku 6, 10130 Tallinn
From: <>Sent: Monday, December 21, 2020 8:06:25 AMTo: Eesti Tööandjate
Keskliit <>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <>; Eesti Ametiühingute Keskliit
<>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <>; Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO <>; PARE, üld <>; Eesti
Töötervishoiuarstide Selts <>; Eesti Oftalmoloogide Selts <>; Eesti
Optometristide Selts <>Subject: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi
Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmisega" eelnõu
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks, tagasisidet ootame 21. jaanuariks
2021
Link EISi Pealkiri: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi
Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmisega" eelnõu Registreerimise kuupäev: 19.12.2020 Registreerimise
number: 1.2-2/150-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post: