dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 22. jaanuar 2021
Viit
1.2-2/150-9
Registreeritud
22. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Tööandjate Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Eneken Sepa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf74 KB
  • 📎VVM muutmise EN TTOS ETKL 21 01 21.asice651 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Teie 19.12.2020 nr 1.2-2/150-1 Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 168 -1 10122 Tallinn Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega Austatud minister, Eesti Tööandjate Kesklii t tänab võimaluse eest esitada kommentaare töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) 1. märtsil 2021. a. jõustuvate muudatustega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muudatustele. Allpool tööandjate ettepanekud ja küsimused Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus e nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi kuvariga töötamise määrus ) muudatustega seoses : Arvestades, et tulevikus võib töötaja ise pöörduda nägemisteravuse kontrolli, soovivad tööandjad piiranguid, kui tihti ja mis summas tuleb töötajale prillid ( nägemisteravust korrigeerivad abivahendid) hüvitad a . Eeltoodu d ettepaneku aluseks on hirm võimalik e töötajapoolseteks kuritarvitu steks nägemist korrigeerivate abivahendite kompenseerimise osas . Näiteks, kaugnägev keskealine, kes vajab ka lugemiskorrektsiooni, soetab multifokaalsed prilliläätsed (progresseeruvad), millega näeb igale poole, lähedale ja kaugele. Ta oleks need soetanud vajadusest lähtuvalt igal juhul, kuid kuna ta töötab arvutiga (kuvariga), siis soovib oma prillide eest kompensatsiooni. T öötaja võib oma õigust ära kasutada ka näiteks soovides lihtsalt prille vahetada (moodsamad, ilusamad) . Prille koos raamidega on võimalik osta 75 euro eest, aga ka 900 euro eest. Nägemisteravuse muutmine vähesel määral tahtlikult lühikeseks ajaks on võimalik (nt silmi väsitades). Samas on ka neid töötajaid, kes soovivad olemasolevaid kuvariga töötamiseks olevaid prille välja vahetada justkui õigustatult , sest need on kulunud peale 3 aastast kasutust (klaasid kriimulised, sangad välja veninud). Kuna tema nägemisteravus ei ole muutunud, siis on tööandjad kohustatud tasuma sellisel juhul prille hüvitades erisoodustusmaksu. Kuvariga töötamise määruse muudatuse e elnõu kohaselt on tööandja l kohustus aktsepteerida lisaks töötervishoiuarsti poolt väljastatud tervisekontrolli otsusele ka optometristi ja silmaarsti poolt välja antud nägemisteravust tõendavat dokumenti, millest nähtub, et töötaja vajab kuvariga tööks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid. Praktikas on juhtumeid, kus optometrist lisa b retseptile ainult nägemiskontrolli mõõtmistulemused – refraktsioon ja muud mõõtetulemused ning lõplik k u sõnastust seal dokumendil ei ol e . Tööandja ei ole pädev ainult retsepti alusel hindama , kas töötajal on vaja nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid ning kas nägemisteravus on muutunud . Lisaks peab t ööandja pidama arvestust töötaja nägemisteravuse osas. Näiteks, kui töötaja tuleb hüvitamist taotlema mitu korda, peab võrdlema, milline oli eelmine näit ja mis on uus. Paraku mõned optometristid väljastavad tõendi tänapäeval masinast, prindituna paberile, kust tekst kaob u mbes aastaga. Tulenevalt eeltoodust palume täpsustada, mis andmed pea vad olema dokumendil, mille alusel tööandja hüvitab nägemisteravust korrigeerivad abivahendid. Teeme ettepaneku luua selleks kindel vorm , mis sobib esitamiseks ka Maksu- ja Tolliametile ning mille puhul on arvestatud andmekaitse nõuetega (terviseandmed). Tööandjatele oluline info on, kas töötaja vajab kuvariga tööks nägemist korrigeerivaid abivahendeid ja et töötajal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired. Kehtiva õiguse kohaselt saab hüvitada prille vaid siis , kui töötaja nägemine on halvenenud . Palume täpsustada, kas termin „nägemishäired“ tähendab ka olukor d a , kui inimene vajab nõrgemaid prille? K uvariga tööks (ehk lugemiseks) eeldatavalt oleks vaja nö plussklaase, samas lühinägelikud inimesed (miinusklaasid) ei näe lugeda ilma prillideta . Tänane eelnõu sõnastus võib tekitada vaidlusi, kas ka lühinägelikkuse halvenemine on õigustatud , kui eesmärgiks on kuvariga töötamiseks mõeldud prillide hüvitamine. Lisaks on veel silmadega seotud haiguseid, mis pole üldse seotud ekraani vaatamisega. Kas ja kuidas on tööandja see spetsialist, kes tavalise retsepti põhjal otsustab, kas see on ikka kuvariga töötamisest tingitud nägemise halvenemine või on tegemist muu põhjusega ? Kuvariga töötamise määruse muudatuse eelnõu kohaselt hüvitab tööandja nägemiskontrolli kulu. Tavaliselt t eenuseosutaja küsib eraldi tasu ka retsepti väljastamise eest. Kas see kulu peaks olema ka tööandja kanda või tasub selle töötaja? Kas nägemiskontrolli andmed saavad olema kättesaadavad optometristide le ja arstide le digiloos , st. kas on kohustus need andmed sinna kanda? Selline infovahetus on oluline, et erinevad teenuseosutajad saaksid võrrelda, kas töötaja nägemisteravus on muutunud või tekkinud uue d nägemishäired. Kas me saame õigesti aru, et k ui töötaja on ilma tööandja suunamiseta ostnud prillid , ka siis on vaja tõendit optometristilt , silma arstilt või töötervishoiuarstilt, et tööandja ei peaks tasuma erisoodustusmaksu, kui soovib töötajale selle kulu hüvitada? Kokkuvõttes tööandjad peavad kuvariga töötamise määrus e muudatusi vajalikuks , kuid neis tuleb sätestada piirangud kuritarvituste vältimiseks . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht Saatja: Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]> Saadetud: 22.01.2021 09:45 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu Tere &nbsp; Eesti Tööandjate Keskliit edastab kommentarid. &nbsp; Lugupidamisega &nbsp; &nbsp; ILONA PALLON Büroojuht/Office manager &nbsp; mob:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; +372 5265 489&nbsp;&nbsp; tel:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; +372 699 93 01 e-mail:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; web:&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Aadress:&nbsp;Kiriku 6, 10130 Tallinn &nbsp; &nbsp; &nbsp; From: <>Sent: Monday, December 21, 2020 8:06:25 AMTo: Eesti Tööandjate Keskliit <>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <>; Eesti Ametiühingute Keskliit <>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <>; Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO <>; PARE, üld <>; Eesti Töötervishoiuarstide Selts <>; Eesti Oftalmoloogide Selts <>; Eesti Optometristide Selts <>Subject: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu &nbsp; Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks, tagasisidet ootame 21. jaanuariks 2021 Link EISi&nbsp;&nbsp;Pealkiri: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu Registreerimise kuupäev: 19.12.2020 Registreerimise number: 1.2-2/150-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium &nbsp; Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: &nbsp; &nbsp;
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel