S otsiaalministri delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 20.01.2021 käskkirja ga n r delta_regNumber \* MERGEFORMAT 9 kinnitatud a vatud taotlusvooru „Nutikad lahendused noorsootöös“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Lisa 1 PROJEKTI PARTNERI KINNITUSKIRI Organisatsiooni nimi Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Reg. number (kui on võimalik) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Partneri roll projektis Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Varasem koostöö taotlejaga (kui on olnud) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Omafin. panus* * juhul kui partner panustab projekti ka rahaliselt Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi ] osaleb projektis (projekti nimi) projekti taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 2. 8 kehtestatud põhimõtetele. Kinnitan, et oleme tutvunud projekti sisuga ka oleme teadlikud projektipartneri õigustest ja kohustustest vastavalt toetuse andmise tingimuste ja korra peatükile 9. Ühtlasi kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] ei ole pankrotis, likvideerimisel või sundlikvideerimisel, organisatsiooni tegevus ei ole peatunud, tal ei ole riiklike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases süüteos, pettuses, rahapesus, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses osalemises. Allkirjaõigusliku isiku nimi: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Ametikoht: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Allkiri: Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. PROJECT PARTNER STATEMENT Name of the organisation Click here to enter text. Registration N o. (if applicable) Click here to enter text. Role in the project Click here to enter text. Previous co-operation with the applicant (if applicable) Click here to enter text. Co-financing* (in EUR) * if applicable Click here to enter text. I hereby confirm that [name of the partner organisation ] is fully aware of the content of the project proposal “ [name of the project ] ” and is willing to participate in the project activities as a project partner in the role described in the project application and adhering to the principles set for the project partner in Article 2. 7 of the Rules and Regulations for Applicants (in English translation). I confirm that we have familiarised ourselves with the project application and the rights and responsibilities of a project partner as set in Chapter 9 of the Rules and Regulations for Applicants. Additionally I confirm that [name of the partner organisation ] is not bankrupt, under liquidation procedure, the operation of the organisation has not been put to a halt, it does not h ave national tax liabilities, incl. social security contribution obligations and it has not been convicted of professional misconduct, fraud, money laundering, corruption or involvement in any criminal organisation . Legal representative: Click here to enter text. Position: Click here to enter text. Signature: Date: Click here to enter text.
S otsiaalministri delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 20.01.2021 käskkirja ga n r delta_regNumber \* MERGEFORMAT 9 kinnitatud a vatud taotlusvooru „Nutikad lahendused noorsootöös“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Lisa 2 EKSPERDI HINDAMISLEHT Taotleja nimi: Projekti nimi: Projekti nr e-toetuste süsteemis: Eksperdi nimi: Hindamisleht on jagatud 6 kriteeriumiks. Iga osa tuleb hinnata eraldiseisvalt vastavalt Lisas 3 kirjeldatud hindamismetoodika skaaladele. Hindamislehe lõpus liidetakse kõikide osade tulemused kokku. Selle tulemusena moodustub projektile antav punktisumma. Iga projekti hindab vähemalt 2 eksperti, kelle antud punktid summeeritakse ja arvutatakse aritmeetiline keskmine, mille põhjal koostatakse hindamiskomisjonile edastatav paremusjärjestus. Iga alamjaotuse juurest leiate kommentaaride lahtri, kus palume antud hinnanguid selgitada. II. PROJEKTITAOTLUSTE HINDAMINE Projekti vajalikkus ning vastavus meetme eesmärkidele Eksperdi punktid SFOS andmeväli A.1 Projekti eesmärgipüsitus ning vajalikkus, sh seos riiklike noortepoliitika eesmärkidega ning nutika noorsootöö kontseptsioonis esitatud väljakutsete ja vajadustega A.2 Projekti oodatavate väljundite ning tulemuste saavutamisega kaasnev mõju kohalike omavalitsuste ja/või noortevaldkonna organisatsioonide võimekuse arendamisse nutikate noorsootöö lahenduste rakendamisel A.3 Projekti sihtrühmade (sh noored, noorsootöötajad) mitmekesisus, nende vajaduste kaardistamine ning tegevustesse kaasamise valikuprotsessi kirjeldus A.4 Projekti kaasatud noorsootöötajad A.5 Projekti mõju kohalikele omavalitsuste noorsootöö korraldamise tasemele Kokku (maksimaalselt 25 punkti): Sisestage summa Põhjendused hindamiskriteeriumitele antud hinnete kohta: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Sekkumisloogika sisuline kvaliteet Eksperdi punktid SFOS andmeväli B.1 Projekti elluviimiseks valitud sekkumisloogika (sh rakendatav metoodika), selle vastavus projekti eesmärgipüstitusega ning sobivus toetusmeetme raames rahastatavate tegevustega B.2 Projekti sekkumisloogika sobivus valitud sihtrühmadele (sh nende sisendist lähtumine vajaduste kirjeldamisel ning kaasamine projekti erinevates etappides) B.3 Projekti sekkumisloogika mõistetavus ning asjakohasus (kavandatud tegevused võimaldavad saavutada püstitatud väljundid ning tulemused) B.4 E rinevate vajadustega noorte (sealjuures erivajadusega noorte ja uus-sisserändajate) infovajaduste kaardistamine ning sekkumisloogika vastavus kaardistusele B.5 Projekti sekkumisloogika innovaatilisus, seosed varasemalt väljatöötatud ja/või rakendatud lahendustega ning kaardistatud jä reldused, soovitused, tulemused Kokku (maksimaalselt 2 5 punkti): Sisestage summa Põhjendused hindamiskriteeriumitele antud hinnete kohta: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Projekti strateegiline juhtimine Eksperdi p unktid SFOS andmeväli C.1 P rojekti sekkumisloogika kulutõhusus, sh projekti eelarve asjakohasus ning põhjendatus, mis toetab projekti kvaliteetset teostamist C.2 Projekti elluviija ning partnerite võimekus finantseerida püsikulusid (sh võimekus rakendada projektitulemusi rahastusperioodi lõppedes kolme aasta vältel) C.3 Projekti ajakava realistlikkus (sh tegevuste omavahelist koosmõju) C.4 Projekti eesmärkide ning tulemuste saavutamist toetav riskianalüüs Kokku (maksimaalselt 20 punkti): Sisestage summa Põhjendused hindamiskriteeriumitele antud hinnete kohta: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Projekti elluviijate profiil ning võimekus Eksperdi p unktid SFOS andmeväli D.1 Taotleja ning kaasatud partnerite ekspertiis, selle sobivus projekti eesmärkide ja valitud sekkumisloogika elluviimiseks Valige üksus. D.2 Taotleja ning partnerite arenguvajaduste ja tegevuseesmärkide ühtivus püstitatud eesmärkidega, mis toetab pikaajalisema mõju saavutamist Kokku (maksimaalselt 10 punkti): Sisestage summa Kommentaarid: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Projekti nähtavus ning jätkusuutlikkus Eksperdi p unktid SFOS andmeväli E.1 T ulemuste levitamise plaani asjakohasus (kellele, millises formaadis ning millal on taotleja kavandanud tulemusi tutvustada) E.2 P rojekti tegevuste ning tulemuste jätkusuutlikkus (sh tulemuste rakendamine ning kättesaadavus kolm aastat pärast rahastusperioodi lõppu ja piisavad eelarvevahendid selle tagamiseks) Kokku (maksimaalselt 10 punkti): Sisestage summa Kommentaarid: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kahepoolsete suhete arendamine doonorriikidega Eksperdi p unktid SFOS andmeväli Taotleja kaasa b projekti planeerimisse ja elluviimisesse partnereid ja/või eksperte Norra Kuningriigist, Islandi Vabariigist või Liechtensteini Vürstiriigist Kokku (maksimaalselt 2 punkti): Sisestage summa Põhjendused hindamiskriteeriumitele antud hinnete kohta: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kokkuvõte KOKKU / MAX Projekti vajalikkus ning vastavus meetme eesmärkidele / Sekkumisloogika sisuline kvaliteet / Projekti strateegiline juhtimine / Projekti elluviijate profiil ning võimekus / Projekti nähtavus ning jätkusuutlikkus / Koostöö doonorriikidega / KOKKU (maksimaalselt 92 punkti) Sisestage summa Kommentaarid/ettepanekud: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. (digitaalselt allkirjastatud) eksperdi nimi
MINISTRI KÄSKKIRI
20.01.2021 nr 9
Avatud taotlusvooru „Nutikad lahendused
noorsootöös“ elluviimiseks toetuse andmise
tingimuste ja korra kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi
Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise
tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punktist 2 ja sotsiaalministri 24. septembri 2019. a käskkirja nr
58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014-2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ punktist 1.6:
kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programmist
„Local Development and Poverty Reduction“ rahastatava avatud taotlusvooru „Nutikad
lahendused noorsootöös“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja korra koos lisadega
(lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 9
kinnitatud avatud taotlusvooru „Nutikad lahendused noorsootöös“
elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord
Lisa 3
HINDAMISMETOODIKA
Hindamiskriteeriumid
A. Projekti vajalikkus ning vastavus meetme eesmärkidele
- projekti eesmärgipüsitust ning vajalikkust, sh seost riiklike
noortepoliitika eesmärkidega ning nutika noorsootöö
kontseptsioonis esitatud väljakutsete ja vajadustega; 25
- projekti oodatavate väljundite ning tulemuste saavutamisega
kaasnevat mõju kohalike omavalitsuste ja/või noortevaldkonna
organisatsioonide võimekuse arendamisse nutikate noorsootöö
Hinnatakse:
lahenduste rakendamisel;
- projekti sihtrühmade (sh noored, noorsootöötajad)
mitmekesisust, nende vajaduste kaardistamist ning tegevustesse
kaasamise valikuprotsessi kirjeldust; Hinnatakse skaalal
- projekti ulatust sihtrühmade ning kohalike omavalitsuste (0-2-3-4-5)
mõõtmes;
- projekti mõju madalama haldussuutlikkusega või äärealadel
asuvatele omavalitsustele lähtudes noorsootööteenuste
regionaalsest kättesaadavusest.
A.1 Projekti eesmärgipüsitus ning vajalikkus, sh seos riiklike
noortepoliitika eesmärkidega ning nutika noorsootöö kontseptsioonis 5
esitatud väljakutsete ja vajadustega
5 – projekti eesmärgid on selgelt sõnastatud, baseeruvad sihtrühma vajaduste analüüsil ja lähtuvad
noortevaldkonna, sh. riiklike noortepoliitika eesmärkidest ning nutika noorsootöö väljakutsetest.
4 – projekti eesmärgid on selgelt sõnastatud, baseeruvad sihtrühma vajaduste analüüsile. Ühisosa
noortevaldkonna (sh. riiklike noortepoliitika eesmärkide ning nutika noorsootöö kontseptsiooni
väljakutsetega on kirjeldatud, kuid mitte laiapõhjaliselt.
3 – projekti eesmärgid on sõnastatud ja nendes on ühisosa noortevaldkonna, sh. riiklike noortepoliitika
eesmärkide ning nutika noorsootöö kontseptsiooni väljakutsetega. Sihtrühma(de) vajaduste analüüsi pole
kirjeldatud või läbi viidud
2 – projekti eesmärgid on sõnastatud, kuid need ei baseeru sihtrühma(de) vajaduste analüüsil. Ühisosasid
noortevaldkonna, sh. riiklike noortepoliitika eesmärkide ning nutika noorsootöö kontseptsiooni
väljakutsetega ei ole kirjeldatud.
2
0 – projekti eesmärke ei ole sõnastatud ning need ei baseeru sihtrühma(de) vajaduste analüüsil.
Ühisosasid noortevaldkonna, sh. riiklike noortepoliitika eesmärkidega ja nutika noorsootöö
kontseptsiooni väljakutsetega ei ole kirjeldatud.
A.2 Projekti oodatavate väljundite ning tulemuste saavutamisega
kaasnev mõju kohalike omavalitsuste ja/või noortevaldkonna
organisatsioonide võimekuse arendamisse nutikate noorsootöö 5
lahenduste rakendamisel
5 – oodatavad väljundid on selgelt sõnastatud, sekkumisloogikat arvestades saavutatavad ning
tulemused mõõdetavad. Oodatavad väljundid ja tulemused vastavad selgelt projekti
eesmärgipüstitusele ning nende saavutamise vajalikkus on nutika noorsootöö arendamise seisukohalt
põhjendatud;
4 – oodatavad väljundid on sõnastatud, sekkumisloogikat arvestades saavutatavad ning tulemused
mõõdetavad. Oodatavad väljundid ja tulemused ei vasta täielikult projekti eesmärgipüstitusele, kuid
nende saavutamise vajalikkus on nutika noorsootöö arendamise seisukohalt põhjendatud;
3 – oodatavad väljundid on sõnastatud, sekkumisloogikas esineb puudujääke, kuid tulemused on
mõõdetavad. Oodatavad väljundid ja tulemused on seotud nutika noorsootöö arendamisega, kuid ei
paku vastuseid peamistele väljakutsetele;
2 – oodatavad väljundid on sõnastatud, sekkumisloogikas esineb puudujääke, kuid tulemused on
mõõdetavad. Oodatavad väljundid ja tulemused ei vasta täielikult projekti eesmärgipüstitusele ning ei
ole seotud nutika noorsootöö arendamise peamiste väljakutsetega;
0 – oodatavad väljundid ei ole kirjeldatud, pole saavutatavad arvestades sekkumisloogikat ning
tulemused pole mõõdetavad. Oodatavad väljundid ja tulemused ei ole põhjendatud nutika noorsootöö
arendamise seisukohalt.
A.3 projekti sihtrühmade (sh noored, noorsootöötajad) mitmekesisus, 5
nende vajaduste kaardistamine ning tegevustesse kaasamise
valikuprotsessi kirjeldus
5 – projekti sihtrühm(ad) on selgelt määratletud. Sihtrühma(desse) kuuluvate kohalike omavalitsuste
ja/või noortevaldkonna organisatsioonide valik on põhjendatud ning nende osalus projektis kui ka laiem
panus valdkonna võimekuse arendamisele nutika noorsootöö lahenduste rakendamisel on kirjeldatud
4 – projekti sihtrühm(ad) on selgelt määratletud. Sihtrühma(desse) kuuluvate kohalike omavalitsuste
ja/või noortevaldkonna organisatsioonide valik on põhjendatud ning panustatakse nutika noorsootöö
lahenduste rakendamisesse.
3 – projekti sihtrühmad on selgelt määratletud. Sihtrühma(desse) kuuluvate kohalike omavalitsuste
ja/või noortevaldkonna organisatsioonide valik on põhjendatud. Projekt panustab osaliselt nutika
noorsootöö lahenduste rakendamisesse.
2 – projekti sihtrühma(desse) ei kuulu kohalike omavalitsuste ja noortevaldkonna organisatsioonide
esindajad. Projekt panustab osaliselt nutika noorsootöö lahenduste rakendamisesse;
0 – projekti sihtrühma (desse) ei kuulu kohalike omavalitsuste ja noortevaldkonna organisatsioonide
esindajad. Sihtrühma(desse) kuuluvate organisatsioonide valik ei ole mõistetav ja projekt ei panusta
nutika noorsootöö lahenduste rakendamisesse.
3
A.4 projekti kaasatud noorsootöötajad 5
Sihtrühma ulatus ning profiil on mitmekesine ja nende valik põhjendatud:
5 – projektitegevustega koolitatakse 100 või enam noorsootöötajat;
4 – projektitegevustega koolitatakse vähemalt 90 noorsootöötajat;
3 – projektitegevustega koolitatakse vähemalt 70 noorsootöötajat;
2 – projektitegevustega koolitatakse vähemalt 50 noorsootöötajat;
0 – projektitegevustega koolitatakse alla 50 noorsootöötajat.
A.5 projekti mõju kohalikele omavalitsuste noorsootöö
korraldamise tasemele 5
Sihtrühma määratlemisel on keskendutud kohalikele omavalitsustele, kes ei ole saavutanud noorsootöö
teenuste üldarvestuses taset eeskujulik. Hinnangud kohalike omavalitsuste noorsootöö teenuste tasemele on
leitavad veebileheküljelt https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kov-detail.
5 – projekti tegevustesse on kaasatud 48 või rohkem kohalikku omavalitsust. Projekti tegevustesse on
kaasatud vähemalt 12 kohalikku omavalitsust, mille noorsootöö teenustele on antud hinnang
baastasemel ja vähemalt 20 kohalikku omavalitsust, mille noorsootöö teenustele on antud hinnang
edasijõudnud.
4 – projekti tegevustesse on kaasatud vähemalt 48 kohalikku omavalitsust. Projekti tegevustesse on
kaasatud vähemalt 9 kohalikku omavalitsust, mille noorsootöö teenustele on antud hinnang baastasemel
ja vähemalt 15 omavalitsust, mille noorsootöö teenustele on antud hinnang edasijõudnud.
3 – projekti tegevustesse on kaasatud vähemalt 48 kohalikku omavalitsust. Projekti tegevustesse on
kaasatud vähemalt 6 kohalikku omavalitsust, mille noorsootöö teenustele on antud hinnang baastasemel
ja vähemalt 10 omavalitsust, mille noorsootöö teenustele on antud hinnang edasijõudnud.
2 – projekti tegevustesse on kaasatud vähemalt 48 kohalikku omavalitsust. Projekti tegevustesse on
kaasatud vähemalt 3 kohalikku omavalitsust, mille noorsootöö teenustele on antud hinnang baastasemel
ja vähemalt 5 omavalitsust, mille noorsootöö teenustele on antud hinnang edasijõudnud.
0 – projekti tegevustesse ei ole kaasatud vähemalt 48 kohalikku omavalitsust. Projekti tegevustesse ei
ole kaasatud kohalike omavalitsusi, kelle noorsootöö teenuste üldarvestuse hinnang on baastasemel.
B. Sekkumisloogika sisuline kvaliteet
- projekti elluviimiseks valitud sekkumisloogikat (sh
rakendatavat metoodikat), selle vastavust projekti
eesmärgipüstitusega ning sobivust toetusmeetme raames
rahastatavate tegevustega; 25
- projekti sekkumisloogika sobivust valitud sihtrühmadele (sh
Hinnatakse:
nende sisendist lähtumist vajaduste kirjeldamisel ning
kaasamist projekti erinevates etappides);
- projekti sekkumisloogika mõistetavust ning asjakohasust
(kavandatud tegevused võimaldavad saavutada püstitatud
väljundid ning tulemused); Hinnatakse skaalal
- erinevate vajadustega noorte (sealjuures erivajadusega noorte ja (0-2-3-4-5)
uus-sisserändajate) infovajaduste kaardistamist ning
sekkumisloogika vastavust kaardistusele;
4
- projekti sekkumisloogika innovaatilisust, seoseid varasemalt
väljatöötatud ja/või rakendatud lahendustega ning kaardistatud
järeldusi, soovitusi, tulemusi.
B.1 projekti elluviimiseks valitud sekkumisloogika (sh rakendatav 5
metoodika), selle vastavus projekti eesmärgipüstitusega ning sobivus
toetusmeetme raames rahastatavate tegevustega
5 – sekkumisloogika (tegevused ning nende elluviimiseks rakendatav metoodika) toetab projekti
eesmärkide saavutamist. Valitud tegevustüüp/-tüübid on asjakohased ning valik põhjendatud.
Metoodikad ja infotehnoloogilised lahendused põhinevad noorte tegelikel huvidel ja vajadustel.
4 – sekkumisloogika (tegevused ning nende elluviimiseks rakendatav metoodika) toetab projekti
eesmärkide saavutamist. Valitud tegevustüüp/-tüübid on asjakohased ning valik põhjendatud.
Metoodikad ja infotehnoloogilised lahendused põhinevad osaliselt noorte tegelikel huvidel ja
vajadustel.
3 – sekkumisloogika (tegevused ning nende elluviimiseks rakendatav metoodika) toetavad osaliselt
projekti eesmärkide saavutamist. Valitud tegevustüüp/-tüübid on osaliselt asjakohased, kuid
põhjendustes esineb puuduseid. Metoodikad ja infotehnoloogilised lahendused ei tugine noorte
tegelikele huvidele ja vajadustele;
2 – sekkumisloogika (tegevused ning nende elluviimiseks rakendatav metoodika) toetavad osaliselt
projekti eesmärkide saavutamist. Valitud tegevustüüp/tüübid ei ole asjakohased ning valik pole
põhjendatud. Metoodikad ja infotehnoloogilised lahendused ei tugine noorte tegelikele huvidele ja
vajadustele;
0 – sekkumisloogika (tegevused ning nende elluviimiseks rakendatav metoodika) ei toeta projekti
eesmärkide saavutamist. Valitud tegevustüüp/-tüübid ei ole asjakohased ning valik pole põhjendatud.
Metoodikad ja infotehnoloogilised lahendused ei tugine noorte tegelikel huvidel ja vajadustel.
B.2 projekti sekkumisloogika sobivus valitud sihtrühmadele (sh
nende sisendist lähtumine vajaduste kirjeldamisel ning kaasamine 5
projekti erinevates etappides)
Sihtrühmade kaasamine projekti erinevatesse etappidesse (sh projekti vajaduste analüüsimisse) on
mõtestatud ning toetab soovitud väljundite ning tulemuste saavutamist. Metoodikad ja infotehnoloogilised
lahendused on loodud koostöös noortega.
5 – sihtrühmad on kaasatud projekti planeerimise ja vajaduste analüüsimise etapis ning soovitud
väljundid ja tulemuste saavutamine on ühiselt kokku lepitud. Läbi on mõeldud metoodikad ja
lähenemised laiapõhjaliseks noorte kaasamiseks;
4 – sihtrühmad on kaasataud projekti erinevatesse etappides ning väljundid ja tulemused on
saavutatavad. Metoodikates ja lähenemistes noorte kaasamiseks esineb osaliselt puuduseid;
3 –sihtrühmad on osaliselt kaasatud projekti erinevatesse etappidesse ning see toetab osaliselt
väljundite ning tulemuste saavutamist. Metoodikates ja lähenemistes noorte kaasamiseks esineb
osaliselt puuduseid;
2 – kirjeldus projekti vajadustest on üldsõnaline ning sihtrühmi ei ole kaasatud kõikidesse projekti
etappidesse. Metoodikad ja lähenemised ei ole sobilikud noorte kaasamiseks;
0 – sihtrühmad ei ole projekti erinevatesse etappidesse (sh projekti vajaduste analüüsimisse)
kaasatud ning soovitud väljundite ning tulemuste saavutamine ei ole toetatud.
5
B.3 projekti sekkumisloogika mõistetavus ning asjakohasus 5
(kavandatud tegevused võimaldavad saavutada püstitatud väljundid
ning tulemused)
Sekkumisloogika ja/või selle konkreetsete tegevuste läbi adresseeritakse erinevate vajadustega noorte
infovajadusi ning pakutakse neile asjakohaseid lahendusi. Arvesse on võetud erinevate vajadustega noorte
(sealjuures erivajadusega noorte ja uus-sisserändajate) infovajadustele vastamist.
5 – selgelt on määratletud noorte sihtrühmad (kaasa arvatud erivajadustega noored ja uus-
sisserändajad), kelle infovajadusi on kaardistatud, neid on analüüsitud ning nende lahendamisele
keskendutakse projektis läbivalt;
4 – selgelt on määratletud üks noorte sihtrühm, kelle infovajadusi on kaardistatud, neid on
analüüsitud ning nende lahendamisele keskendutakse projektis läbivalt;
3 – selgelt on määratletud üks noorte sihtrühm, kelle infovajadusi on kaardistatud, neid analüüsitud
ning nende lahendamine on üks projekti alaeesmärkidest ja/või –tegevustest;
2 – noorte sihtrühma(de) määratlemine on ebamäärane ja/või esineb puudujääke sihtrühma(de)
infovajaduste kaardistamisel ning nendega arvestamisel sekkumisloogika kavandamisel;
0 – erinevate vajadustega noorte infovajaduste kaardistamisele ja/või nendest lähtumisele ei ole
taotluses tähelepanu pööratud.
B.4 erinevate vajadustega noorte (sealjuures erivajadusega noorte ja uus-
sisserändajate) infovajaduste kaardistamine ning sekkumisloogika 5
vastavus kaardistusele
5 – sekkumisloogikas kavandatud tegevused hõlmavad ka erivajadusega noori ja uus-sisserändajaid, on
põhjendatud ja asjakohased soovitud väljundite ning tulemuste saavutamiseks. Olemasolevate
lahenduste edasiarendamisel on kirjeldatud nende rakendamise asjakohasus konkreetse projekti
kontekstis;
4 – sekkumisloogikas kavandatud tegevused on põhjendatud ja asjakohased soovitud väljundite ning
tulemuste saavutamiseks. Olemasolevate lahenduste edasiarendamine konkreetse projekti kontekstis
on osaliselt põhjendatud;
3 – sekkumisloogikas esineb üksikuid tegevusi, mis ei ole põhjendatud ja asjakohased soovitud
väljundite ning tulemuste saavutamiseks. Olemasolevate lahenduste edasiarendamine konkreetse
projekti kontekstis on osaliselt põhjendatud;
2 – sekkumisloogikas esineb mitmeid tegevusi, mis ei ole põhjendatud ja asjakohased soovitud
väljundite ning tulemuste saavutamiseks. Olemasolevate lahenduste edasiarendamine konkreetse
projekti kontekstis ei ole põhjendatud;
0 – sekkumisloogikas kavandatud tegevused ei ole põhjendatud ja asjakohased soovitud väljundite ning
tulemuste saavutamiseks.
B.5 projekti sekkumisloogika innovaatilisus, seosed varasemalt 5
väljatöötatud ja/või rakendatud lahendustega ning kaardistatud
järeldused, soovitused, tulemused
5 – sekkumisloogika ja/või selle konkreetsete tegevuste innovaatilisus või panus olemasolevate
lahenduste edasiarendamisse on selgelt esitatud. Rakendatud lahenduste puhul on lähtutud
varasema(te) piloteerimis(t)e järeldustest ja/või arenguvajadustest;
6
4 – sekkumisloogika ja/või selle konkreetsete tegevuste innovaatilisus või panus olemasolevate
lahenduste edasiarendamisse on esitatud üldiselt selgelt, kuid esineb üksikuid puuduseid.
Rakendatud lahenduste puhul on lähtutud varasema(te) piloteerimis(t)e järeldustest ja/või
arenguvajadustest;
3 – sekkumisloogika ja/või selle konkreetsete tegevuste innovaatilisus või panus olemasolevate
lahenduste edasiarendamisse on esitatud mitmete puudustega. Rakendatud lahenduste puhul on
lähtutud varasema(te) piloteerimis(t)e järeldustest ja/või arenguvajadustest;
2 – sekkumisloogika ja/või selle konkreetsete tegevuste innovaatilisus ning panus olemasolevate
lahenduste edasiarendamisse on esitatud puudulikult. Rakendatud lahenduste puhul ei ole lähtutud
varasema(te) piloteerimis(t)e järelduste ja/või arenguvajadustega;
0 – sekkumisloogika ja/või konkreetsete tegevuste innovaatilisus ning panus olemasolevate
lahenduste edasiarendamisse ei ole esitatud. Rakendunud lahenduste puhul ei ole lähtutud
varasema(te) piloteerimis(t)e järeldustest ja/või arenguvajadustest.
C. Projekti strateegiline juhtimine
- projekti sekkumisloogika kulutõhusust, sh projekti eelarve
asjakohasust ning põhjendatust, mis toetab projekti kvaliteetset 20
teostamist;
- projekti elluviija ning partnerite võimekust finantseerida
Hinnatakse:
püsikulusid (sh võimekus rakendada projektitulemusi
rahastusperioodi lõppedes kolme aasta vältel);
- projekti ajakava realistlikkust (sh tegevuste omavahelist Hinnatakse skaalal
koosmõju); (0-2-3-4-5)
- projekti eesmärkide ning tulemuste saavutamist toetavat
riskianalüüsi.
C.1 projekti sekkumisloogika kulutõhusus, sh projekti eelarve 5
asjakohasus ning põhjendatus, mis toetab projekti kvaliteetset teostamist
5 – projekti planeeritavad kulud on põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärkide, soovitud väljundite
ning tulemuste saavutamiseks. Kulud on omavahelises proportsioonis ning on realistlikud (vastavad
tegelikkusele);
4 – enamik kavandatud kulutusi on konkreetsete tegevuste elluviimiseks vajalikud, kuid esinevad
üksikud mittevajalikud kulutused ja/või mõni üle- või alaplaneeritud kulu. Enamik kavandatud
kulutustest baseeruvad tegelikel turuhindadel;
3 – enamik kavandatud kulutusi on konkreetsete tegevuste raames nende elluviimiseks vajalikud,
kuid esinevad üksikud mittevajalikud kulutused ja/või mõni üle-või alaplaneeritud kulu. Mõned
tegevustest ei baseeru tegelikel turuhindadadel;
2 – esineb mitmeid mittevajalikke kulutusi, mis ei toeta otseselt projekti tegevusi või on mitmete
tegevuste kulu üle- või alaplaneeritud või puuduvad mõnede kavandatud kulutuste osas planeeritud
tegevused üldse;
0 – enamik kavandatud kulutustest ei ole vajalikud ja põhjendatud või ei tulene elluviidavate
tegevuste iseloomust või ei aita kaasa projekti eesmärkide täitmisele või ei baseeru tegelikel
turuhindadel või on kulutuste arvestus arusaamatu.
C.2 projekti elluviija ning partnerite võimekus finantseerida püsikulusid 5
(sh võimekus rakendada projektitulemusi rahastusperioodi lõppedes
kolme aasta vältel)
7
5 – lahendustega kaasnevad püsikulud ning nende rahastamine rahastamisperioodi järgselt on
analüüsitud ning teostatav;
4 – lahendustega kaasnevad püsikulud ning nende rahastamine rahastamisperioodi järgselt on
analüüsitud. Esineb üksikuid puuduseid teostatavuses;
3 – lahendustega kaasnevad püsikulud ning nende rahastamine rahastamisperioodi järgselt on
analüüsitud. Esineb mitmeid puuduseid teostatavuses;
2 – lahendustega kaasnevate püsikulude katmine rahastamisperioodi järgselt on analüüsitud
pealiskaudselt ning ei ole täiel määral teostatav;
0 – lahendustega kaasnevad püsikulud ning nende rahastamine rahastamisperioodi järgselt ei ole
analüüsitud ega teostatav.
C.3 projekti ajakava realistlikkus (sh tegevuste omavahelist koosmõju) 5
Projekti ajakava on realistlik ning saavutatav.
5 – projekti ajakavas planeeritud tegevused on teostatavad planeeritud ajalises raamistikus ning
tegevuste kestus on mõistlik;
4 – projekti ajakavas esineb üksikuid tegevusi, mille ajakava on ala-või üleplaneeritud;
3 – projekti ajakavas esineb mitmeid tegevusi, mille ajakava on ala- või üleplaneeritud ja/või on
projekti tegevuste raames eesmärkide saavutamiseks olulisi tegevusi kavandatud mittepõhjendatud
mahus;
2 – projekti ajakavas esineb mitmeid tegevusi, mille ajakava on ala- või üleplaneeritud ja/või on
projekti kavandatud ka mittevajalik(ke) tegevus(i) ja/või on projekti tegevuste raames eesmärkide
saavutamiseks olulisi tegevusi kavandatud mittepõhjendatud mahus;
0 – projekti ajakava on oluliste puudujääkidega ning ei ole saavutatav.
C.4 projekti eesmärkide ning tulemuste saavutamist toetav riskianalüüs 5
Projekti elluviimine toetub riskianalüüsile (sh arvestab võimalike tagasilöökidega eelarves, ajakavas,
koostöös sihtrühma ja partneriga) ning esitatud on riske maandavad lahendused.
5 – kirjeldatud on nii välised kui sisemised riskid. Nimetatud riskid on asjakohased ning hõlmavad
projekti rakendamise erinevaid aspekte. Igale riskile on planeeritud teostatavad
maandamistegevused;
4 – riskide kirjelduses esineb üksikuid puuduseid, kuid need on üldiselt asjakohased ning hõlmavad
projekti rakendamise erinevaid aspekte. Igale riskile on planeeritud maandamistegevused, kuid neis
esineb üksikuid puuduseid;
3 – riskid on kirjeldatud pealiskaudselt ning ei hõlma kõiki projekti rakendamise erinevaid aspekte.
Mõnedele riskidele ei ole planeeritud maandamistegevusi.
2 – riskide kirjelduses on olulisi puudusi ning riskide maandamiseks kavandatud tegevused ei ole
osalisest asjakohased.
0 – kirjeldatud riskid ei tulene projekti tegevustest või ühelegi riskile ei ole kavandatud
maandamistegevusi või maandamistegevused ei ole asjakohased.
D. Projekti elluviijate profiil ning võimekus
8
- taotleja ning kaasatud partnerite ekspertiisi, selle sobivust
projekti eesmärkide ja valitud sekkumisloogika elluviimiseks;
Hinnatakse: - taotleja ning partnerite arenguvajaduste ja tegevuseesmärkide 10
ühtivust püstitatud eesmärkidega (mis toetab pikaajalisema
mõju saavutamist);
Hinnatakse skaalal
(0-2-3-4-5)
D.1 taotleja ning kaasatud partnerite ekspertiis, selle sobivus projekti 5
eesmärkide ja valitud sekkumisloogika elluviimiseks
Taotlusele on lisatud projekti elluviimise eest vastutavate osapoolte CV-d (projektijuht, projekti kaasatud
eksperdid).
Taotleja ja/või partneri(te) eelnevad kogemused toetavad püstitatud eesmärkide, soovitud väljundite ning
tulemuste saavutamist:
5 – taotlejal või partneritel on varasem kogemus sarnase ulatuse või teemaga projektide tulemuslikul
juhtimisel (taotluses kirjeldatud varasem kogemus annab lisandväärtust käesoleva projekti edukaks
elluviimiseks). Taotlejal ja kaasatud partneri(te)l on kogemus noortele suunatud nutikate
lahenduste väljatöötamisel ning piloteerimisel. Projektijuhil on viimase 7 aasta jooksul sarnase
ulatuse või teemadega projekti juhtimise kogemus;
4 – taotlejal või partneritel on varasem kogemus sarnase ulatuse või teemaga projektide tulemuslikul
juhtimisel (taotluses kirjeldatud varasem kogemus annab lisandväärtust käesoleva projekti edukaks
elluviimiseks). Taotlejal või kaasatud partneri(te)l on eelnev kogemus nutikate lahenduste
väljatöötamisest ja/või piloteerimisest;
3 – taotlejal või partneri(te)l on varasem kogemus sarnase ulatuse või teemaga projekti(de) juhtimisel
(taotluses kirjeldatud varasem kogemus toetab käesoleva projekti tulemuslikku elluviimist);
2 – taotluses on esitatud taotleja ja partnerite varasemad projektikogemused ning kirjeldatud
kompetentsid, mis haakuvad meetme eesmärkidega ja toetavad projekti tulemuslikku juhtimist;
0 – taotluses esitatud eelnevaid projektikogemusi ja/või kirjeldatud kompetentse ei ole seostatud
mõjuga projekti elluviimisele ja/või meetme eesmärkidega.
D.2 taotleja ning partnerite arenguvajaduste ja tegevuseesmärkide
ühtivus püstitatud eesmärkidega, mis toetab pikaajalisema mõju 5
saavutamist
Taotleja ja/või partnerid on kursis noortevaldkonna hetkeseisu, väljakutsete ning arengusuundadega (sh
noorte osalus, riikliku noortepoliitika eesmärgid ja nutika noorsootöö olemus) ning oskab oma teadmisi
seostada projekti elluviimise ja edasise arengupotentsiaaliga (projekti tähtsuse mõistmine noortevaldkonna
arengu kontekstis ning sisemine motivatsioon tulemuste rakendamiseks rahastusperioodi järgselt).
5 – taotleja tugineb projekti tegevuste kavandamisel ja elluviimisel uuematetele noortevaldkonna
hetkeseisu, väljakutseid ja arengusuundasid kirjeldatavatele akadeemilistele allikatele (2016/17 kuni
2020) ja strateegilistele dokumentidele (sh. „Noortevaldkonna arengukavale perioodiks 2021-2035“
9
1
, „Nutika noorsootöö kontseptsioon2 jt) ning esitatud on tulemuste rakendamise visioon
rahastamisperioodi järgselt.
4 – taotleja tugineb projekti tegevuste kavandamisel osaliselt noortevaldkonna hetkeseisu,
väljakutseid ja arengusuundasid kirjeldatavatele akadeemilistele allikatele ja strateegilistele
dokumentidele. Rahastamisperioodi järgses tulemuste rakendamise visioonis esineb üksikuid
puuduseid.
3 – taotleja tugineb projekti tegevuste kavandamisel osaliselt noortevaldkonna hetkeseisu,
väljakutseid ja arengusuundasid kirjeldatavatele akadeemilistele allikatele ja strateegilistele
dokumentidele. Rahastamisperioodi järgses tulemuste rakendamise visioonis esineb mitmeid
puuduseid.
2 – taotleja tugineb projekti tegevuste kavandamisel vähesel määral noortevaldkonna hetkeseisu,
väljakutseid ja arengusuundasid kirjeldatavatele akadeemilistele allikatele. Puudub visioon
tulemuste rakendamisest rahastamisperioodi järgselt.
0 – taotleja ei ole kirjeldanud taotluses noortevaldkonna hetkeseisu, väljakutseid ja arengusuundasid
või ei ole tuginetud ajakohastele allikatele. Puudub visioon tulemuste rakendamisest
rahastamisperioodi järgselt.
E. Projekti nähtavus ning jätkusuutlikkus
- tulemuste levitamise plaani asjakohasust (kellele, millises
formaadis ning millal on taotleja kavandanud tulemusi 10
Hinnatakse:
tutvustada);
- projekti tegevuste ning tulemuste jätkusuutlikkust (sh tulemuste
rakendamine ning kättesaadavus kolm aastat pärast Hinnatakse skaalal
rahastusperioodi lõppu ja piisavad eelarvevahendid selle (0-2-3-4-5)
tagamiseks).
E.1 tulemuste levitamise plaani asjakohasus (kellele, millises formaadis
5
ning millal on taotleja kavandanud tulemusi tutvustada)
Projekti tulemuste tutvustamise vajadus, formaat ning paigutumine elluviimise üldisesse ajakavasse on
läbimõeldud, põhjendatud ja toetab teadlikkuse jõudmist väljapoole otseseid siht- ning kasusaajate rühmi.
5 – projekti tulemuste tutvustamise vajadus, formaat ning paigutumine elluviimise üldisesse
ajakavasse on läbimõeldud, põhjendatud ja toetab teadlikkuse jõudmist väljapoole otseseid siht- ning
kasusaajate rühmi. Projekti teavitustegevused on läbi mõeldud ja realistlikud. Ära on põhjendatud,
miks just need tegevused projekti sõnumit kõige paremini edasi kannavad;
4 – projekti tulemuste tutvustamise vajadus, formaat ning paigutumine elluviimise üldisesse
ajakavasse on läbimõeldud ja põhjendatud, kuid ei toeta maksimaalselt teadlikkuse jõudmist
väljapoole otseseid siht- ning kasusaajate rühmi. Projekti teavitustegevused on läbi mõeldud ja
realistlikud, esineb üksikuid puuduseid. Ära on põhjendatud, miks just need tegevused projekti
sõnumit kõige paremini edasi kannavad;
3 – projekti tulemuste tutvustamise vajaduse ja formaadi kirjeldustes esineb puuduseid ning nende
paigutumine üldisesse ajakavasse ei ole läbimõeldud ja põhjendatud. Projekti teavitustegevused on
1
Kinnitamisel Vabariigi Valitsuses (august 2020 seisuga). Viimane versioon on kättesaadav siit:
https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035
2
Nutika noorsootöö kontseptsioon. Haridus-ja Teadusministeerium.
Veebipõhine informatsioon on kättesaadav siit: https://entk.ee/nak-veeb/wp-content/uploads/2017/06/NNT-
kontseptsioon_ja_tegevuskava_loplik.pdf
10
küll realistlikud, kuid neis esineb üksikuid puuduseid. Esineb puuduseid põhjendustes, mis
puudutavad projekti sõnumi edasi andmist;
2 – projekti tulemuste tutvustamise vajaduse ja formaadi kirjeldustes esineb mitmeid puuduseid ning
nende paigutumine üldisesse ajakavasse ei ole läbimõeldud ja põhjendatud. Projekti
teavitustegevustes esineb mitmeid puuduseid. Teadlikkuse jõudmine väljaspoole otseseid siht- ning
kasusaajate rühmi ei ole tagatud;
0 – projekti tulemuste tutvustamise vajadus, formaat ning paigutumine elluviimise üldisesse
ajakavasse ei ole läbimõeldud ja loogiline. Teadlikkuse jõudmine väljapoole otseseid siht- ning
kasusaajate rühmi ei ole tagatud.
E.2 projekti tegevuste ning tulemuste jätkusuutlikkus (sh tulemuste
rakendamine ning kättesaadavus kolm aastat pärast rahastusperioodi 5
lõppu ja piisavad eelarvevahendid selle tagamiseks)
Taotleja on esitanud tulemuste levitamise plaani ja tulemuste rakendamise kava, kus on analüüsitud
tulemuste kasutamise võimalusi taotleja ja partnerite vahel, mõeldud läbi ja esitatud tulemuste rakendamise
kava minimaalselt kolmeks aastaks pärast rahastusperioodi lõppu. Vastutus kava elluviimisel on jagatud
partnerite vahel ning kaardistatud on tulemuste hindamist ja mõju mõõtmist võimaldavad meetmed.
5 – taotleja ning partnerite vahel on analüüsitud tulemuste kasutamise võimalusi, mõeldud läbi ja
esitatud tulemuste rakendamise kava minimaalselt kolmeks aastaks pärast rahastusperioodi lõppu.
Vastutus kava elluviimisel on jagatud partnerite vahel ning kaardistatud on tulemuste hindamist ja mõju
mõõtmist võimaldavad meetmed;
4 – taotleja ning partnerite vahel on analüüsitud tulemuste kasutamise võimalusi, mõeldud läbi ja
esitatud tulemuste rakendamise kava minimaalselt kolmeks aastaks pärast rahastusperioodi lõppu.
Vastutus kava elluviimisel on jagatud partnerite vahel jagatud osaliselt ning kaardistatud on tulemuste
hindamist ja mõju mõõtmist võimaldavad meetmed;
3 – taotleja ning partnerid on osaliselt analüüsinud tulemuste kasutamise võimalusi, kuid selles esineb
puudujääke. Vastutus kava elluviimisel on partnerite vahel jagatud osaliselt ning tulemuste hindamises
ja mõju mõõtmises esineb puuduseid;
2 – taotleja ning partnerid analüüsinud tulemuste kasutamise võimalusi, kuid selles esineb suuri
puudujääke. Vastutus kava elluviimisel ei ole partnerite vahel jagatud ning tulemuste hindamises ja
mõju mõõtmises esineb puuduseid;
0 – taotleja ning partnerid ei ole läbi mõelnud tulemuste kasutamise võimalusi ning puudub plaan
tulemuste rakendamiseks vähemalt kolmeks aastaks.
F. Koostöö doonorriikidega 2
Taotleja kaasa projekti planeerimisse ja elluviimisesse partnereid ja/või
eksperte Norra Kuningriigist, Islandi Vabariigist või Liechtensteini
Vürstiriigist:
2 – projekti planeerimisse ja elluviimisesse on kaasatud partnerid või Hinnatakse skaalal
eksperdid doonorriikidest. Partneri(te) kinnituskiri projektis osalemise (0-2)
kohta on esitatud taotluse juurde;
0 – projekti planeerimisse ja elluviimisesse ei ole kaasatud partnereid
ega eksperte doonorriikidest.
Maksimaalne üldhinne 92
KINNITATUD
sotsiaalministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 9
Lisa
Avatud taotlusvooru „Nutikad lahendused noorsootöös“ elluviimiseks toetuse andmise
tingimused ja kord
Avatud taotlusvooru „Nutikad lahendused noorsootöös“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused
ja kord (edaspidi kord) kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra
finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise
memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra
Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–
2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a
määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra
finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi
2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „Laste ja noorte paranenud
heaolu“ raames korraldatavale avatud taotlusvoorule „Nutikad lahendused
noorsootöös“ (edaspidi taotlusvoor).
1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi.
2. Terminid
2.1. Indikaator – kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõdetav näitaja, mis täpsustab, mida ja millisel
skaalal mõõdetakse. Indikaator esitatakse alati neutraalses vormis, osundamata muutusele,
selle suunale ega ka sihttasemele.
2.2. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt
kolmest taotlusvooru valdkondliku pädevusega inimesest, kellest vähemalt üks ei ole seotud
ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga, kes esindavad vastavalt nii riiklikku
poliitikakujundajat kui ka programmi doonorriikide partnerorganisatsioone (Norra
terviseamet, Norra rahvatervise instituut, Norra muinsuskaitseamet).
2.3. Noorte osalus otsustes – protsess, milles noored aktiivselt võtavad osa, avaldavad arvamust
ning omavad otsuste tegemise pädevust neid puudutavates küsimustes.1
2.4. Noorte e-osalus – interaktiivne veebipõhine otsustes osalemise protsess. E-osalus võib olla
nii otsene (poliitiliste otsuste tegemise mõjutamine) kui ka kaudne (teatud teema toetamine
ja tõstatamine läbi interaktiivsete kanalite). E-osalus on protsessi-põhine ning e-osalust
peavad toetama väljaspool veebipõhiseid formaate muud osalusvormid/tegevused.
2.5. Nutikas noorsootöö – antud taotlusvooru raames mõistetakse nutika noorsootöö all
olemasolevatele praktikatele ning noorte ja noorsootöötajate senistele kogemustele
tuginedes innovatiivsete (sealhulgas infotehnoloogiliste) lahenduste loomist ja
kasutuselevõttu noorsootöös osundatud probleemide lahendamiseks ja tervikuna nutika
noorsootöö eesmärkide saavutamise toetamiseks. Nutika noorsootöö kontseptsioonis on
kokku lepitud kolm peamist suunda: 1) noortele suunatud tegevused 2) noorsootöötajate
arenguvajadustele suunatud tegevused nutika noorsootöö elluviimiseks 3) noorsootöö
1 Farthing,R.(2012).Why Youth Participation? Some Justifications and Critiques of Youth Participation Using
New Labour’s Youth Policies as a Case Study. Australia: Youth & Policy, No. 109.
2
kvaliteedi ja noortest parema teadmise arendamine digivahendite abil.2
2.6. Nutika noorsootöö lahendused – antud taotlusvooru raames mõistetakse nutika noorsootöö
lahenduste all noorsootöö planeerimist, tegevuste elluviimist ja selle kvaliteedi kasvu
toetavaid meetodeid ning infotehnoloogilisi tarkvaralisi lahendusi. Nutikate lahenduste
eesmärk on teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt, st arvestada enim
sihtgrupi vajaduste ning eelistustega ja seeläbi jõuda rohkemate noorteni, suurendada
võimalusi noorte loovuse arendamiseks ning omaalgatuseks ja ühistegevuseks, vähendada
noorte tõrjutusriski, suurendada noorte kaasatust ja parandada nende tööhõivevalmidust
ning toetada noorte aktiivset osalust kogukonnas ja otsustes.
2.7. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide
saavutamise eest vastutav asutus.
2.8. Projekti partner – juriidiline isik, kellel on taotlejaga ühine majanduslik või sotsiaalne eesmärk,
mis saavutatakse projekti rakendamise teel. Partner on aktiivselt seotud projekti
rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projekti partneriks ei ole projektile teenust
osutav organisatsioon, kes oma töö eest toetuse saajale arve esitab.
2.9. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi rakendusliku
poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad muu hulgas avatud
taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise otsuste langetamist ja
muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist, kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli
ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide seiret, kohapealsete kontroll-visiitide
tegemist ja järelevalvemenetlust.
2.10. Sihttase – lõppväärtus /-indikaator, mis saavutatakse konkreetseks ajahetkeks tulevikus.
See on tase, kuhu sekkumisega soovitakse jõuda konkreetse ajaperioodi jooksul ja
korreleerub vähemalt ühe taotlusvooru oodatava tulemusega.
2.11. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks
mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi
programmitasandi kaasfinantseeringust.
2.12. Toetuse saaja – Eestis registreeritud juriidiline isik või valitsusväline organisatsioon või
Eestis tegutsev valitsustevaheline organisatsioon, mille toetuse taotlus on saanud
rahuldamise otsuse ning mis viib ellu Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021
finantsmehhanismist rahastatavat projekti.
2.13. Tulemused – sekkumise raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt
lõppkasusaajatele. Tulemused on harva saavutatavad vaid ühe projekti tegevuste
tulemusena.
2.14. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna
moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis on
sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest,
poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid ei
käsitata valitsusväliste organisatsioonidena.
2.15. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse rakendusüksusele
toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja makstud toetuse
heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab sisaldama kõiki
väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud
abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel rakendusüksusega võib toetuse
saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest väljamakse taotlusest väljajäänud
kulusid.
2.16. Väljundid – programmi või projekti raames toodetud kaubad, loodud investeeringud või ellu
viidud teenused. Väljundid saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja selleks tehtud
kulutustega. Väljundite saavutamine on tegevusi ellu viiva osapoole otsese kontrolli all.
2.17. Ühikuhind – vabatahtliku töö arvestuslik alus ehk sama töö eest Eestis tavapäraselt
füüsilisele isikule makstav töötasu või määratud kuupalk, sealhulgas nõutud
sotsiaalkindlustusmaksed. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse, ja
2 Nutika noorsootöö kontseptsioon. Haridus-ja Teadusministeerium.
Veebipõhine informatsioon on kättesaadav siit: https://entk.ee/nak-veeb/wp-content/uploads/2017/06/NNT-
kontseptsioon_ja_tegevuskava_loplik.pdf
3
vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse projekti rakendamise ajal korrigeerida, et võtta
arvesse palkades toimunud muutusi.
3. Rakendusüksus ja programmioperaator
Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab
Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi
Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
4. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
2. peatükk
PROGRAMMI EESMÄRGID JA SIHTTASEMED
5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning lisatingimused
5.1. Toetuse andmise eesmärk on suurendada ning kasvatada kohalike omavalitsuste võimalusi
ja võimekust nutika noorsootöö lahenduste kasutamises. Lähtudes uuringutest on
digivõimalused noorsootöös alakasutatud võrreldes üldiste vastava valdkonna arengutega
Eestis.3 Võttes arvesse ka hiljutist COVID-19 haigusest tingitud olukorda on tekkinud
täiendav vajadus nutika noorsootöö lahenduste kiiremaks kasutusele võtmiseks ja
arendamiseks, et pakkuda tuge noorte ees seisvate väljakutsete lahendamises.4
5.2. Toetuse andmise tulemusena töötatakse välja ja võetakse vähemalt 60% omavalitsustes
kasutusele nutikad noorsootöö lahendused, mis panustavad riiklikesse noortepoliitika
eesmärkidesse, sh noorte arvamusega arvestamine ja osaluse arendamine, sotsiaalse
tõrjutuse ennetamine ning noorsootööteenuste ja noorteinfo kättesaadavuse ja
ligipääsetavuse tagamine.
5.3. Toetuse andmise väljundinäitaja on noorsootöötajate arv, kes on koolitatud noorte
vajadustele vastavate nutikate lahenduste kasutamiseks. Kokku peab iga rahastatud projekt
koolitama vähemalt 50 noorsootöötajat.
5.4. Projekt võib hõlmata mitme nutika noorsootöö lahenduse väljatöötamist, kuid vähemalt üks
nendest peab olema suunatud noorte osalusvõimaluste süsteemsesse ja terviklikku
laiendamisesse. Lahendus peab võimaldama noortelt regulaarselt ja infotehnoloogilise
rakenduse abil tagasiside ja ettepanekute kogumist; samal ajal suurendades noorte
kaasamist ja nende osalust läbi noorte arvamuste, hoiakute sihipärase küsimise ja
kasutamise.
5.5. Projekte tuleb ellu viia laiapõhjalises koostöös, sealhulgas kaasata huvigruppe ja erinevate
valdkondade esindajaid vastavalt projekti eripärale (noored, noortevaldkonna
organisatsioonid, erasektor, kohalikud omavalitsused, ülikoolid jt).
5.6. Projektide tegevustest peab osa saama vähemalt 48 kohalikku omavalitsust.
3 Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine noorsootöös. Balti Uuringute Instituut, e-Riigi Akadeemia
2016. Viide:
https://www.hm.ee/sites/default/files/infotehnoloogiliste_voimaluste_rakendamine_noorsootoos_-
_uuringuaruanne.pdf
4 OECD’ poliitika analüüs (2020= “Youth and COVID-19: Response, recovery and resilience
https://read.oecd-ilibrary.org/view/?ref=134_134356-ud5kox3g26&title=Youth-and-COVID-19-Response-
Recovery-and-Resilience
4
5.7. Eelistatud on projektid, mille tegevused hõlmavad kohalikke omavalitsusi, kes ei ole
saavutanud noorsootöö teenuste üldarvestuses taset eeskujulik. Hinnangud kohalike
omavalitsuste noorsootöö teenustele on leitavad veebileheküljelt
https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kov-detail.
5.8. Arvesse tuleb võtta erinevate vajadustega noorte (sealjuures erivajadusega noorte ja uus-
sisserändajate) infovajadustele vastamist, et toetada nende arengut noorukieas ning ühtlasi
üleminekut teismelise east täiskasvanu ikka ning pakkuda neile teadmiste ja kompetentside
arendamist.
5.9. Taotlusvoorust rahastatud projekti toetuse saaja on kohustatud informeerima
programmioperaatorit projekti elluviimise ajal, mil määral nende projekt panustab
programmile seatud väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse (vt ka
punkt 27.1.1).
3. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL
6. Toetatavad tegevused ja nende jätkusuutlikkuse nõuded
6.1. Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on:
6.1.1. Nutikate noorsootöö lahenduste välja töötamine. Välja töötatavad innovatiivsed
metoodikad ja infotehnoloogilised lahendused peavad põhinema noorte tegelikel huvidel
ja vajadustel ning olema loodud koostöös noortega. Toetatakse nii olemasolevate
lahenduste edasiarendamist või Eesti oludele kohandamist kui ka uute lahenduste välja
töötamist. Uute lahenduste välja töötamine on lubatud ainult juhul kui need ei dubleeri
riiklike olemasolevaid lahendusi või nende erisus olemasolevatest on ammendavalt
põhjendatud. Välja töötatud lahendused ja nende edasiarendused peavad olema projekti
eesmärgist tulenevalt kasutusel vähemalt 3 aastat pärast projektitegevuste lõppemist;
6.1.2. Arendustöö kohalike omavalitsuste ja noortevaldkonna organisatsioonide võimekuse
kasvatamiseks ja nutikate noorsootöö lahenduste kasutuselevõtu juurutamiseks.
Arendustöö hulka kuuluvad koolitused, koostöö- ja võrgustikukohtumised ja seminarid;
6.1.3. Noorsootöötajatele suunatud tegevused, mis kasvatavad nende võimekust nutika
noorsootöö lahenduste kasutamisel. Tegevuste hulka võivad kuuluda koolitused, koostöö-
ja võrgustikukohtumised ja seminarid partneritega. Noortele ja teistele asjakohastele
osapooltele suunatud teavitustegevused.
6.2. Tegevuse 6.1.1 maksumus peab moodustama minimaalselt 50% projekti maksumusest.
6.3. Põhjendatud juhtudel võib läbi viia tegevusi, sh analüüs ja uuringud arendustegevuse
planeerimiseks ning välja töötatud rakenduse mõju hindamiseks.
7. Abikõlblikkuse periood
7.1. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti abikõlblik kulu.
Taotlusvoorust rahastatavate projektide tegevused ja kulud muutuvad abikõlblikuks alates
projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamisest rakendusüksuse poolt.
7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt 30 kuud ja kõik projekti
tegevused peavad olema lõpetatud projektitoetuse rahuldamise otsuses näidatud ajaks, ent
mitte hiljem kui 30.04.2024.
7.3. Programmi rahastatud projektide kulude abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024.
5
7.4. Projekti tegevused peavad algama hiljemalt kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse
kuupäevast arvates.
8. Toetuse osakaal ja piirsumma
8.1. Taotlusvooru maht kokku on 1 742 870 eurot. Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta
on 871 435 eurot ja suurim summa 1 742 870 eurot.
8.2. Toetuse maksimaalne määr on:
8.2.1 100% abikõlblikest kuludest riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel;
8.2.2 90% abikõlblikest kuludest valitsusvälistel organisatsioonidel;
8.2.3 85% abikõlblikest kuludest teistel taotlejatel.
8.3. Omafinantseeringu minimaalne määr on:
8.3.1 10% abikõlblikest kuludest valitsusvälistel organisatsioonidel;
8.3.2 15% punktis 8.2.3 nimetatud taotlejatel.
8.4. Valitsusväliste organisatsioonide või riiklike sotsiaalpartnerite poolt rakendatud projektide
puhul on lubatud kajastada vabatahtlikku tööd mitterahalise omafinantseeringuna.
Vabatahtlik töö võib moodustada kuni 50% projekti jaoks nõutud omafinantseeringu määrast.
8.5. Punktis 8.4 sätestatud omafinantseeringu määra arvestamisel peavad vabatahtliku töö
ühikuhinnad vastama Eestis sellise töö eest tavaliselt makstavale töötasule, sealhulgas
nõutud sotsiaalkindlustusmaksetele. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö
tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse programmi rakendamise ajal
korrigeerida, et võtta arvesse töötasudes toimunud muutusi.
9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil;
9.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks
viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega;
9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, ja määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on
asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate
maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
9.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti
partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa
kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks.
9.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama
projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
6
9.6. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse projekti
majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoidu või suuremat kasumi, mis saadakse projekti
rahalise toetuse tulemusena. Projekti tegevuste raames eeldatav tulu arvestatakse projekti
eelarvesse ja raporteeritakse kasumina projekti finantsaruandluses. Projekti lõplik toetuse
määr tekib, arvestades planeeritavat tulu ja reaalselt saadud tulu, mis esitatakse projekti
lõppedes. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke toetaval viisil. Samuti
järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid nii protseduurilisi kui ka sisulisi eeskirju.
9.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise
projektipartneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või
Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka
raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu
audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the
implementation of the European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“),
riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale.
10. Projekti abikõlblikud otsekulud
10.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner
eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele
konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab
seetõttu otse projekti kuludena kirjendada.
10.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele:
10.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.4. Riigi administratsiooni töötajate
vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste
kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei
oleks ette võetud;
10.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele;
10.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada vähemalt
kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar,
pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht
(mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga
seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne;
10.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul.
Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste
saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks;
10.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud
projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
10.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu
tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga;
10.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad
kulud.
10.3. Projekti raames soetatud seadmete osas peab toetuse saaja tagama et:
10.3.1 projekti raames soetatud seadmed on toetuse saaja omandis vähemalt 5 aasta jooksul
pärast projekti lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja seadmete kasutamist
jätkatakse projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil;
10.3.2 seadmed on kindlustatud kahju vastu, nagu tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid projekti elluviimise ajal ja vähemalt 5 aasta jooksul alates projekti
lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt;
10.3.3 toetuse saaja paneb kõrvale asjakohased ressursid soetatud seadmete hoolduse jaoks
vähemalt 5 aastaks alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt.
10.4. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
7
10.4.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
10.4.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud
ajaga;
10.4.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt
projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud;
10.4.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
10.4.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised
proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
10.4.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 10.4.1–10.4.5 nimetatud kuludelt.
10.5. Otsene personalikulu võib moodustada projekti abikõlblikest kuludest 30%.
11. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
11.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa
eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema
raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate
abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
11.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15%
otsestest abikõlblikest personalikuludest.
11.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud
tegevuste kulud:
11.3.1 raamatupidamine;
11.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
11.3.3 juriidiline nõustamine;
11.3.4 vara haldamine;
11.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
11.3.6 muu abistav töö.
11.4. Lisaks punktis 11.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised
üldkulud:
11.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
11.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja
elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
11.4.3 infotehnoloogia tugikulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja
rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
11.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
11.4.5 ruumide rendikulud;
11.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine;
11.4.7 maamaks;
11.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
11.4.9 riigisisese lähetuse kulu.
12. Mitteabikõlblikud kulud
Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
12.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
12.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate,
riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud
8
projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
12.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
12.4 valuutakursi muutuste kahjum;
12.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata
või tagasi taotleda ning käibemaks hüvitatakse muul moel;
12.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
12.7 trahvid ja muud rahalised karistused;
12.8 mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulu;
12.9 mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu;
12.10 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti
tulemuste saavutamiseks;
12.11 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
13. Riigiabi
13.1. Kui taotlusvooru raames antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
107 lõike tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi
reguleerivate õigusaktidega ning konkurentsiseaduse §-ga 341.
13.1.1. Rakendusüksus vaatab läbi kõik rahastamisettepanekuga projektid lähtuvalt riigiabi
andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab Euroopa Komisjonile eeldatavate riigiabi
projektide kohta riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse
saamiseks.
13.1.2. Riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood toetuse rahuldamise otsuse
langetamisega.
13.1.3. Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui riigiabi andmisega seotud küsimused on
lahendatud.
13.2. Kui taotlusvooru raames antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi,
kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011 otsuses „Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava
riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi.
13.2.1. Kui toetus on käsitatav üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabina, tuleb abi
andmise otsuses või lepingus viidata ka Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011
otsusele „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest
makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“.
13.2.2. Kui toetus on käsitatav üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabina, tuleb abi
andjal tagada, et ettevõtjale ei maksta hüvitist rohkem, kui on otsuses või lepingus
kindlaks määratud. Selleks korraldab abi andja korrapärase kontrolli vähemalt iga
kolme aasta tagant ülesande andmise akti kehtivusajal ja selle kehtivuse lõppemise
järel.
13.3. Käesolevat korda ei kohaldata riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse
alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks,
esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
13.4. Abi andja säilitab riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast,
mil käesoleva toetuse andmise tingimuste alusel anti viimast korda riigiabi.
9
4. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE
14. Nõuded taotlejale ja partnerile
14.1. Taotleja võib olla Eestis registreeritud avaliku või eraõiguse alusel tegutsev juriidiline isik,
valitsusasutus, valitsusväline organisatsioon.
14.2. Taotlejal peavad olema teadmised, oskused, kogemused ja majanduslik suutlikkus
projekti elluviimiseks ning projektijuht projekti eesmärkide saavutamiseks.
14.3. Projekti partneriteks võivad olla projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse
tõhusalt panustavad juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, mille esmane
asukohamaa on kas Eesti, Norra, Island, Liechtenstein, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria,
Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal,
Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või Venemaa, kes on allkirjastanud punktis 15.4
nõuetele vastava projekti partneri kinnituskirja (lisa 1).
14.4. Toetuse taotlejal ja partneril ei tohi projektitaotluste esitamise tähtpäeva seisuga olla
riiklike maksude võlgnevusi (allikas: Maksu- ja Tolliameti elektrooniline andmebaas), mis
ei ole ajatatud.
15. Nõuded taotlusele
15.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
15.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna (edaspidi e-toetuste
keskkond) kaudu ja etteantud vormil koos punktis 15.2 nimetatud dokumentide ning
punktis 15.3 ja 15.4 nimetatud kinnitustega;
15.1.2 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
15.1.3 toetust taotletakse käesolevas korras sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele;
15.1.4 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal
abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule;
15.1.5 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ja partneri tehtavaid
toetatavaid tegevusi;
15.1.6 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
15.1.7 projekti tegevuse väljundinäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse
sihttasemesse;
15.1.8 taotluses on kirjeldatud, milline mõju on projekti tulemusel regionaalarengu, võrdsete
võimaluste, riigivalitsemise või infoühiskonna eesmärkide edendamisele;
15.1.9 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri asukohariigis;
15.2. Taotluse juurde lisab taotleja:
15.2.1 CV-d (projektijuht ja projekti kaasatud eksperdid);
15.2.2 projekti eelarve (lisa 4);
15.2.3 tulemuste levitamise plaan ja tulemuste rakendamise kava minimaalselt kolmeks aastaks;
15.2.4 projekti partneri kaasamisel projekti partneri kinnituskirja (lisa 1), mis sisaldab punktis 15.4
ära toodud kinnitusi;
15.2.5 volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
15.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi (esitatakse e-toetuste keskkonnas):
15.3.1 taotlus sisaldab teavet, mis on õige;
15.3.2 taotlejal on majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks;
15.3.3 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest;
15.3.4 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;
15.3.5 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta
saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse
10
rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks
tunnistamise alused;
15.3.6 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse
projekti eelarve osana;
15.3.7 toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud muudest siseriiklikest või välisabi
vahenditest;
15.3.8 taotleja kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega
pankrotimenetlust, nende tegevus ei ole peatunud ning neid ei ole süüdi mõistetud
ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus
ühenduses osalemises.
15.4. Projekti partneri kinnituskiri (lisa 1) peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
15.4.1 projekti partner on nõus projektis osalema taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes korra
punktis 2.8 kehtestatud põhimõtetele;
15.4.2 projekti partner kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega
pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud
ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus
ühenduses osalemises;
15.4.3 projekti partner kinnitab, et on tutvunud käesoleva korraga ning on nõus projekti partneri
õiguste ja kohustustega projekti elluviimisel (korra peatükk 9).
15.5. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
5. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
16. Taotlusvooru avamine
16.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele taotlusvooru ametlikult kinnitatud
taotlusvooru tingimused ja hindamiskriteeriumid.
16.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes
üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
16.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva.
16.4. Taotlusvooruga seotud informatsiooni ja dokumendid- kaasa arvatud avatud taotlusvooru
infoseminaride toimumisaja, -koha ja päevakava ning Euroopa Majanduspiirkonna ja
Norra toetuste 2014-2021 rakendusmääruse- leiab programmi „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ kodulehelt aadressil: https://www.sm.ee/et/norra-toetused-2014-2021,
Haridus-ja Teadusministeeriumi kodulehelt aadressil www.hm.ee ja Riigi Tugiteenuste
Keskuse kodulehelt: https:www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-
toetused-2014-2021.
16.5. Taotlusvooru kontaktisikuks on Kelly Poopuu Riigi Tugiteenuste Keskusest (e-post:
[email protected]) või teda asendav ametnik. Kõigile küsimustele vastatakse kõige
hiljem 5 tööpäeva jooksul. Vastused korduma kippuvatele küsimustele avaldatakse Riigi
Tugiteenuste Keskuse kodulehe taotlusvooru leheküljel.
17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
17.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu.
11
17.2. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 15.04.2021 kell 17:00 kohaliku aja järgi.
17.3. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse.
17.4. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
6. peatükk
TAOTLUSTE MENETLEMINE
18. Taotluse menetlemine
18.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste
esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist ja
tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning tagastatakse.
18.2. Rakendusüksus teostab taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja
abikõlblikkuse kriteeriumitele) 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast
rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
18.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse parandamist. Parandused
võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas, indikaatorites või
abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimasel juhul palub rakendusüksus abikõlbmatud
kulud välja võtta ja vähendada samaväärselt ka taotletava toetuse suurust.
Rakendusüksus viitab konkreetsele peatükile taotluses, mille osas palutakse selgitusi või
lisadokumente. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva.
Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
19.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva
korra punktis 14 sätestatud nõuetele.
19.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi
alljärgnevatest asjaoludest:
19.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses
esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
19.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
19.2.3 taotleja ei võimalda kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete
õigsust.
19.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
19.4. Rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse
seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
20. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
20.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
12
20.2. Igat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või
olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või
karistusseadustiku §-de 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle
karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab
programmioperaator.
20.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust
vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni
mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti
ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata
teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide
hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama
valdkonna eksperdi.
20.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 3 esitatud hindamismetoodika
kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
20.4.1 Projekti vajalikkus ning vastavus meetme eesmärkidele - maksimaalselt 25 punkti;
20.4.2 Sekkumisloogika sisuline kvaliteet - maksimaalselt 25 punkti;
20.4.3 Projekti strateegiline juhtimine - maksimaalselt 20 punkti;
20.4.4 Projekti elluviijate profiil ning võimekus - maksimaalselt 10 punkti
20.4.5 Projekti nähtavus ning jätkusuutlikkus- maksimaalselt 10 punkti;
20.4.6 Koostöö doonorriikidega - maksimaalselt 2 punkti;
20.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt 15 tööpäeva jooksul
taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid. Projektide
pingerida tekib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise summa alusel.
Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest rohkem kui 30%,
võetakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad kolmest kahe
lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad.
20.6. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50%
maksimumtulemusest, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
20.7. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt
moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kuhu kuuluvad vastava valdkonna
ministeeriumi ja programmi doonorpartnerite esindajad. Hindamiskomisjoni liikmed
peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust. Hindamiskomisjonil on
argumenteeritud juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta või teha ettepanekuid
rahastada projekte osaliselt. Hindamiskomisjonil on õigus moodustada ka reservnimekiri
projektidest, mille toetamine ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik taotlusvooru rahaliste
vahendite piiratuse tõttu, ent mida võib toetada, kui programmist peaks täiendavalt
vabanema piisavas mahus rahalisi vahendeid.
20.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse
võrdse koondhindega taotluste korral projekti, mille hindamiskriteerium „projekti vajalikkus
ning vastavus meetme eesmärkidele“ on hinnatud kõrgemaks.
20.9. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja projekti
vajalikkus ning vastavus meetme eesmärkide saavutamisele on hinnatud võrdseks,
eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „sekkumisloogika sisuline
kvaliteet“ punktisumma on suurem.
20.10. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada
kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, eelistatakse hindamisel
projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad, näiteks ekspertide,
13
partnerite või muu taolise kaasamise kaudu. Samuti hinnatakse kõrgelt kõiki koostöös
tehtud projekte, ka Eesti organisatsioonide koostööprojekte.
20.11. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab programmioperaator läbipaistvate
ja argumenteeritud ettepanekuga hindamiskomisjoni protokolli, milliseid projekte
rahastada ja milliseid mitte rahastada.
21. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
21.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes
hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest.
21.2. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses
märgitakse muu hulgas:
21.2.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
21.2.2 projekti elluviimise tingimused;
21.2.3 projekti abikõlblikkuse periood;
21.2.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga;
21.2.5 projekti aruandluse tingimused;
21.2.6 väljamaksetaotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused;
21.2.7 teave riigiabi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;
21.2.8 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega;
21.2.9 projekti elluviimisele seatud kõrvaltingimused.
21.3. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse
lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva
teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud
sõnastuses.
21.4. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
21.4.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva
korra punktidele 14 ja 15;
21.4.2 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
21.4.3 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
21.4.4 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada;
21.4.5 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus punktis 20.6 sätestatud lävendit;
21.4.6 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada;
21.4.7 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra
punktile 22.
21.5. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja
arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja suhtes
negatiivse otsuse.
21.6. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste
keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
21.7. Toetuse saajaga sõlmib rakendusüksus lepingu projekti elluviimiseks.
22. Taotluse osaline rahuldamine
22.1. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek parandada või uuendada taotluses
kirjeldatud tegevusi ja eelarvet selliselt, et taotletava toetuse suurus ega toetuse määr ei
suurene (v.a. matemaatiliste eksimuste parandamiseks). Taotlejal on õigust taotlust
parandada või uuendada ainult rakendusüksuse viidatud osades.
14
22.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada ka järgmistel juhtudel:
22.2.1 projekti eesmärgid, tulemuste või väljundite sihttasemed on saavutatavad ka taotluses
kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
22.2.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
22.3. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste
muutmisega.
7. peatükk
TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
23.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
23.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber
projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti
abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja
toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse
ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
23.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust,
kui soovitakse muuta:
23.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
23.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset;
23.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
23.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
23.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
23.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
23.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist
arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile.
23.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist.
24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
24.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks,
kui:
24.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
24.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või teave on jäetud teadlikult esitamata;
24.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
15
24.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
24.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
24.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud toetus
tagastada.
8. peatükk
ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
25. Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine
25.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande
vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele.
Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.
25.2. Kui projekti abikõlbikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja rakendusüksusele
ainult projekti lõpparuanne.
25.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast e-toetuste keskkonna kaudu.
25.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
25.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
25.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti
number, toetuse saaja nimi jne;
25.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
25.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
25.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
25.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
25.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele;
25.5.7 hinnang partnerluse toimimisele;
25.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta.
25.6. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu.
25.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda
aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles
esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie
tööpäeva jooksul.
25.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
26. Toetuse maksmise tingimused
26.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
26.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
16
26.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on võimalik
taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib moodustada kuni
20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on toetuse saajal võimalik
taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on kasutatud abikõlblike kulude katteks ja
rakendusüksus on kulud heaks kiitnud.
26.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste
keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest.
26.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse
saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis,
kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
26.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
26.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
26.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
26.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad
volikirjade koopiad;
26.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
26.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli.
Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta
kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks
olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete
tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele
riigihangete registris.
26.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult
juhul, kui:
26.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
26.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
26.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
26.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
26.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele
mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele
kuuluva toetusega;
26.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole
lõplikult tagasi makstud;
26.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest.
26.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
26.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks
mõistliku tähtaja.
26.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste
elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on
minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast.
17
9. peatükk
TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
27. Toetuse saaja ja partneri kohustused
27.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
27.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta,
mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud
(osalejate nimekirjad allkirjadega);
27.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
27.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
27.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise
üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades
hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi erinevate pakkumuste
võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
27.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui
teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või
rohkem;
27.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse §
5 tähenduses;
27.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt
infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit
või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud
dokumente või teha kohapealset kontrolli;
27.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
27.1.9 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks
ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse
projekti kodulehe (mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus kajastatakse kõiki
olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid.
27.2. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama:
27.2.1 projekti raames välja töötatud nutikate lahenduste sihtotstarbelise kasutuse minimaalselt
3 aasta jooksul;
27.2.2 avaliku ligipääsu projektiga saavutatud tulemustele minimaalselt 3 aasta jooksul;
27.2.3 projekti tulemustega tulu mitteteenimise minimaalselt 3 aasta jooksul.
27.3. Projekti partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu projekti
elluviija tehtud kulude suhtes.
28. Toetuse saaja ja partneri õigused
28.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
28.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti
käik seda nõuab.
28.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite
esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
28.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
28.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
28.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
18
28.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
29. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud:
29.1 teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise
korrast;
29.2 menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise;
29.3 menetlema väljamaksetaotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse
menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata;
29.4 otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise;
29.5 tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse;
29.6 koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja
tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks;
29.7 esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi registrile;
29.8 täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid.
30. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist,
sealhulgas:
30.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
30.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
30.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel
rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor
pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele
eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood;
30.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava
toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
30.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.
31. Lisad
Lisa 1 Projekti partneri kinnituskiri
Lisa 2 Eksperdi hindamisleht
Lisa 3 Ekspertide hindamismetoodika
Lisa 4 Projekti detailne eelarve