19. 01. 2021 Lugupeetud Sotsiaalminister Edastame Eesti Oftalmoloogide Seltsi juhatuse seisukoha Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõule. Oleme nõus, et nägemisega seotud kaebuste tekkimisel on mõistlik võimaldada tööandjatel saata töötaja tervisekontrollide vahepealsel ajal silmi ja nägemist kontrollima ka otse silmaarsti või optometristi juurde . Samas on meil eelnõu kohta mõned põhimõttelised küsimused/kommentaarid. K uvariga töötamist käsitletakse eelnõus tervist kahjustava tööna, mille tagajärjel inimestel tekib vajadus prille kanda või vajatakse tugevamaid prill i klaas e . See põhimõtteline lähenemine tekitab meis küsimusi. Selgitame lühidalt oma arusaamist lähedale ja keskmisele kaugusele vaatamisega seotud ealistest muutustest. Noorel inimesel on silmalääts elastne ja muutub lähedal asuvatele objektidele vaatamisel silmasiseste lihaste pingutuse tõttu ümaramaks, kaugele vaadates aga lihased lõtvuvad ja lääts muutub lamedamaks. Se e akommodatsiooniks nimetatud mehhanism võimaldab noortel inimestel enamasti probleemideta lähedal asuvaid objekte hästi näha , nt lugeda või kuvariga töötada. Prespüoopia on praeguse arusaamise kohaselt ealine protsess, mille korral väheneb alates 40. eluaastast kõigil inimestel järkjärgult silma võime lähedal asuvatele objektidele fokusseerida e väheneb akom m odatsioon. Esmalt väljendub see hämaras väikese teksti lugemise raskustena. Arvutiekraan asub tavaliselt kaugemal (60-80 cm) kui raamat ( lugemiskaugus 40cm). Seetõttu on arvutiekraani võimalik pikemalt selgelt näha , aga prespüoopia süvenedes halveneb ka arvuti ekraani kauguse nägemine aegamööda. Millal prespüoopia avaldub ning kui kiiresti süveneb , on individuaalne ning sõltub ka silma optilisest ehitusest. Prespüoopia tekkemeh h anismi puhul on olnud kaks olulisemat teooriat: läätse jäikuse suurenemine ning läätse kuju muutva lihase ( tsiliaarkeha ) nõrgemaks muutumine. L äätse e lastsuse progresseer uv vähenemine elu jooksul on siiski üldtunnustatud tekkemeh h anism ja selle põhjuseks peetakse teatud valkude pidevat ladestumist silma läätse inimese eluajal . Rõhutame veelkord, et meile teadaolevalt ei mõjuta lugemine ega arvutitöö prespüoo p ia tekkimis t ega progressiooni täiskasvanutel. Tegemist on füsioloogiliste muutustega , mis tekib kõikidel inimestel sõltumata nende töö iseloomust . Miks peab tööandja kompenseerima ainult kuvariga töötavate inimeste prillid ning mitte teiste lähitööd /keskmisel kaugusel tööd tegevate inimeste prillid? On täiesti selge, et ilma sobivate prillideta on prespüo opia korral raske kuvariga töötada. Lisaks on ka täiesti füsioloogil i ne, et vanuse kasvades läätse elast s us järjest väheneb ning on vaja järjest tugevamaid lugemise/arvutitöö prille. Umbes 60. eluaastaks kaotab lääts täielikult oma elastsuse ja prillid ei muutu enam tu g evamaks . Lähtudes põhimõttest, et kuvariga töö ei ole lugemise/keskmise kaugusele vaatamise prillide vajaduse tekkimise põhjuseks , jääb küsimus, miks riik nõuab tööandjalt nende maksumuse tasumist. Põhjenduseks võib muidugi olla, et prille nähakse töötamisel abivahendina, kuna ilma nendeta on prespüoopiaga inimesel tõesti raskem töötada. Aga sellisel juhul jääb küsimus, miks ei pea prille hüvitama teiste lähitööd tegevate inimeste (nt õmbleja te , käsitöö liste , muusiku te , keevitaja te jne) tööandjad. Ka nemad peavad oma töö tegemiseks lähedalt/keskmiselt kauguselt hästi nägema ja vajavad selleks lugemisprille või keskmise kauguse jaoks mõeldud prille. Mida mõeldaks eelnõus “kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired“ all , mille jaoks on vaja prillid kirjutada ? Eelnõus täpsustakse kuvariga töötamise määruse sõnastust ning sõnad „nägemisteravus on vähenenud“ asendatakse sõnadega „töötajal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired“. Muudatusega täpsustatakse, et oluline ei ole mitte töötaja nägemisteravuse vähenemine, vaid töötajal nägemishäirete tekkimine ning kui sellest tulenevalt on kuvariga töötamiseks tarvis prille, tuleb tööandjal need ka hüvitada . M ida mõeldaks nende teiste nägemishäiret e all, mille korral ei ole tegemist nägemise halvenemisega , aga on vaja prillid välja kirjutada ? Kuvari kasutamisega seos es räägitakse silmadepoolsest kaebusest „ compute r vision “ ja „ digital distress “. Põhjustena tuuakse välja eelkõige 3 põhjust: pikaajalisest pingsalt ekraani vaatamisest tingitud silmade väsimus, pr espüoobid, kellel pole vastava kauguse jaoks sobivaid prille ning silmade kuivamine. Iga pikaajalise töö puhul tekib mingil hetkel väsimus. Silmade kuivamine on kuvarite kasutamisel küll sagedasem, kui paberilt lugemi sel , aga esineb siiski alati, kui midagi pingsalt pikaajaliselt vaadatakse ning seetõttu väheneb pilgutamine . Võimalik, et mõeldakse sinist valgust blokeerivaid arvutitööprille , millel on teatav efekt kuiva silma patsientidele . Pikaajalisest lugemisest ning ekraanidega töötamises t tingitud silmade kuivamise korral on vajalik teha töötegemises aeg - ajalt pause ning vajadusel silmasid vastavate tilkadega niisutada . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mikk Pauklin Eesti Oftalmoloogide Seltsi president
Saatja: Mikk Pauklin <
[email protected]>
Saadetud: 19.01.2021 21:00
Adressaat: info.sm <
[email protected]>
Koopia: Aleks Kree <
[email protected]>; Kadi Palumaa
<
[email protected]>; Mailis Valdaru <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: RE: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste
muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu
Tere
Edastan Eesti Oftalmoloogide Seltsi kommentaari eelnõule "Vabariigi
Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmisega".
Lugupidamisega
Mikk Pauklin
Eesti Oftalmoloogide Seltsi president
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Monday, December 21, 2020 8:06
AMTo: Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>; Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda <
[email protected]>; Eesti Ametiühingute Keskliit
<
[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
<
[email protected]>; Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
<
[email protected]>; MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE <
[email protected]>;
Eesti Töötervishoiuarstide Selts <
[email protected]>; Mikk Pauklin
<
[email protected]>; Eesti Optometristide Selts
<
[email protected]>Subject: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse
määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega"
eelnõu
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks, tagasisidet ootame 21. jaanuariks
2021
Link EISi Pealkiri: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi
Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmisega" eelnõu Registreerimise kuupäev: 19.12.2020 Registreerimise
number: 1.2-2/150-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post: