Saatja: Vootele Tamme <
[email protected]>
Saadetud: 20.01.2021 08:10
Adressaat: info.sm <
[email protected]>
Teema: Re: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste
muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu
Tere.
Olles vestelnud kolleegidega, saime kokku sellised seisukohad.
Manuses.
Lugupidamisega
Vootele Tamme MSc
Tel: +372 671 1737GSM: +372 502 6905e-post:
[email protected]
Meditsiinitehnilise hariduse keskus / Medical Technology Education
Centre
Optometristi õppekava juht - lektor / Head of the Optometrist
Curriculum, Senior Lecturer
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Tallinn Health Care College
Kännu 67, 13418 Tallinn, Eesti / Estonia
________________________________
From:
[email protected] <
[email protected]>Sent: Monday, December 21, 2020 8:06
AMTo: Eesti Tööandjate Keskliit; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; Eesti
Ametiühingute Keskliit; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon; Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO; MTÜ
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE; Eesti Töötervishoiuarstide Selts;
Eesti Oftalmoloogide Selts; Vootele TammeSubject: Vabariigi Valitsuse
määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks, tagasisidet ootame 21. jaanuariks
2021
Link
EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea9eeb82-
c647-4ff6-9d55-7c4170b676a8Pealkiri: Vabariigi Valitsuse määruse
"Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse muutmisega" eelnõu Registreerimise kuupäev: 19.12.2020
Registreerimise number: 1.2-2/150-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post:
[email protected]
Kommentaarid „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega“. Väljavõtted seletuskirjast ja kommentaarid . Eelnõuga sätestatakse tööandja võimalus saata töötaja kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete ilmnemisel töötervishoiuarsti tehtavate tervisekontrollide vahepealsel ajal silmaarsti või optometristi kontrolli. Selleks, et tööandja saaks töötaja silmaarsti või optometristi kontrolli saata, on oluline, et töötaja pöörduks esimesel võimalusel tööandja poole, kui tal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired, mille järel saab tööandja saata töötaja vastavasse silmade ja nägemise kontrolli. Kontrolli maksumuse hüvitab tööandja. Asjaolu, et nägemisteravust saab kontrollida ilma TTH teenuses osalemata ja see õigus antakse optometristidele nö iseseisvalt, on igati tervitatav. Kas tööandja on kohustatud visiiditasu hüvitama ka juhul, kui töötaja on nägemist kontrollinud nö „igaks juhuks“ ja retsepti pole väljastatud, sest nägemisteravus on hea? Mida mõeldakse „kui tal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired“? Inimesed armastavad väita, et „arvuti rikkus mu silmad ära“, kuid tavaliselt on põhjus kas ebaõigetes töövõtetes (ka puhkepauside vähesuses) või selles, et inimene on üle 40 aasta vana ja jõuab presbüoopilisse ikka, mil lugemisprille hakatakse vajama. Vältimaks praktikas esinenud probleeme ja lihtsustamaks töötajate nägemisteravuse kontrolli, sätestatakse eelnõuga, et prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid hangitakse 3 või nende maksumus hüvitatakse, kui töötaja on käinud töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi juures kontrollis. Tööandja maksab hüvitise välja vastava tõendi – optometristi retsepti või töötervishoiuarsti otsus – esitamisel. Lisaks sätestatakse eelnõuga võimalus, et prillid hangitakse või nende maksumus hüvitatakse ka siis, kui töötaja on ilma tööandjaga eelnevalt konsulteerimata käinud töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi kontrollis. Sellisel juhul ei pea tööandja hüvitama töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi kontrolli maksumust, aga peab hüvitama näiteks prillide maksumuse, kui prillid on vajalikud kuvariga tööks. Kõik on õige ja tore, aga.. ….kui inimene kannab pidevalt (nagunii) prille ja kasutab neid ka tööks kuvariga? …. näiteks, suhteliselt noor lühinägev (müoop), kes kes kannab kogu aeg prille -2,0 D ja loeb nendega ja kasutab digiseadmeid jne, kvalifitseerub prillikompensatsioonile? …näiteks, kaugnägev keskealine, kes vajab ka lugemiskorrektsiooni, soetab multifokaalsed prilliläätsed (progresseeruvad), millega näeb igale poole, lähedale ja kaugele. Oleks need soetanud nagunii, sest on vaja, kuid selgub, et teeb tööl ka arvutitööd ning nüüd soovib oma prillide eest kompensatsiooni. …millised võivad olla seaduse rakendamisest tulenevad kuritarvitused nägemist korrigeerivate abivahendite kompenseerimise osas …kas tööandjale ei panda ebamõistlikult suuri kohustusi (kulutused) ? …kellele kompenseeritud prillid (tegelikult) kuuluvad? Kontaktläätsed? Uurisin kolleegide käest, kas keegi on soovinud optikakauplusest KL retsepti märkega „kuvaritööks“ vms. Mitte kunagi. Samas aga kasutavad paljud oma igapäevatöös kontaktläätsi ja töötavad kuvariga jne. Kogu see prillide kompenseerimise teema on väga mitmetahuline, sest minu mäletamist mööda sai see alguse sellest, et vanemat tüüpi kineskoopmonitorid (mis olid tol ajal kasutusel) väsitasid silmi. Kuvamise taktsagedus oli madal (40-50 Hz). Neid monitore vaevalt et enam kasutatakse. Sinine valgus ja DES (digital eye syndrome). Kõik digiseadmed emiteerivad suurel määral kõrgsageduslikku sinist valgust, mille ülemäärast doosi peetakse kahjulikuks (tõestatud). NN „arvutitöö prillid“ peaksid kõik olema sinist valgust filtreeriva pinnakattega (neid on optikaturul erinev aid, palju). Sinist valgust blokeeriva pinnakatte olemasolu võiks olla üks argument prillide osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks (kui üldse). Samas, on erinevaid programme, millega saab sinise valguse hulka vähendada. Kuva läheb pisut kollakamaks. Arutan ja loen. Kuvaritöös tekkivate (üle)pingete suurimad põhjused: 1. Olematud puhkepausid. Intensiivse töö puhul peaks olema 10 min paus iga 50 tagant, vahelduva töö korral 15 min iga 2 tunni tagant. Puhkepausi ajal peaks laskma silmadel puhata, vaadates kaugusse, jalutada, liikuda ringi jne. Pausideta intensiivne kuvaritöö võib esile kutsuda akommodatsioonispasmi, mille tulemusel silmalääts nö lukustub ühte asendisse ning inimesel on mulje, et ta nägemisteravus on halvenenud (tegelikult ongi, aga see on ajutine). 2. Lubamatult kuiv õhk tööruumides. Ventsüsteemid, konditsioneerid jne viivad õhuniiskuse 20% (peaks olema üle 40%), silma sarvkest kuivab, tekib liivatunne, hägune nägemine, pisaravool, valutorked silmades jne. 3. Valed tööasendid, sundasendid, peegeldused kuvaritelt, vääralt paigutatud valgustus, mitteergonoomiline töökoht jne. 4. Ebaõige nägemisteravuse korrektsioon. Lõpetuseks. Tegelikult võiks sel teemal pikalt rääkida ja arutella. Paljud optometristid on seisukohal, et seadus sellisel kujul täidab ainult seda eesmärki, et inimene saab tööandjalt prillide soetamiseks toetust. Aga miks siis ainult prillide? Aastate möödudes langeb nägemisteravus nagunii ja muutus silma refraktsioonis on loomulik nähtus (mõnel kiirem, mõnel aeglasem). Tegelikult on konkreetne „arvutiprill“ suhteliselt haruldane nähtus, seda kasutatakse juhul, kui tegu on nt ühel kindlal distantsil asuvate hulgimonitoridega (nt suured valvekeskused) ja siis mõõdetakse välja konkreetsed vahemaad ning töötajad saavad prillid monitoride pidevaks jälgimiseks kindlalt kauguselt. Muidugi, sedaust nurka visata ei saa, eriti kui mõelda mõningaste toimetulekuraskustega inimeste peale, kellele tööandjapoolne k ompensatsioon kindlasti toeks on. Lugupidamisega Vootele Tamme Eesti Optometristide Selts