Taavi Aas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 17.12.2020 nr 15-1/2020/7780-
[email protected] 1/
Meie 19.01.2021 nr 1.1-8/3670-2
Ehitusvaldkonna pika vaate loomise
analüüsidokumendi kooskõlastamine
Lugupeetud majandus- ja taristuminister
Täname kooskõlastamiseks esitatud ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi
eest. Sotsiaalministeeriumi seisukohalt on dokument muuhulgas oluline arvestades
rahvatervise- ja ligipääsetavuse valdkonna laiemaid eesmärke. Leiame, et antud
valdkondadega seotud teemasid ei ole analüüsis käsitletud piisavalt, millest lähtuvalt palume
arvestada alljärgnevate ettepanekutega.
Tervisliku elukeskkonna kujundamiseks on väga oluline osa ehitiste ohutusel, ruumilisel
planeerimisel, arhitektuuril, konstruktsioonidel, liikumisvõimalustel, sisekliimal, veevarustusel
jm lahendustel. Harvardi Ülikooli T.H. Chani Rahvatervise kool on uurinud, kuidas täna
ehitatud hooned ja nende elukeskkond mõjutab nendes elavate inimeste tervist,
produktiivsust ja heaolu. Samuti on uuritud seda, kuidas hooned mõjutavad inimeste
tervemalt elatud elu. 2017. a avaldati valdkonna teadusuuringuid kokkuvõttev analüüs
„Tervisliku hoone 9 põhialust“1, mille kohaselt kuuluvad nende põhialuste hulka ventilatsioon,
müra, valgustus, õhukvaliteet, soojuslik mugavus, niiskus, tolm ja kahjurid, joogivee kvaliteet
ja ohutus ning turvalisus. Sotsiaalministeerium ja Terviseamet puutuvad eelnimetatud
põhialustega seotud probleemidega järjepidevalt kokku. Probleemid on üldjuhul tingitud just
kehvast ehituskvaliteedist või kesisest ruumilisest- ja ehituslikust planeerimisest.
Arvestades eelnevat teeme ettepaneku täiendada analüüsi erinevaid osasid, muu hulgas
Eesti ehitussektori visiooni aastaks 2035 ja selle eesmärke, tuues välja tervisliku
elukeskkonna loomise vajaduse. Võimalik, et tervist võiks käsitleda peatükis 2.2.4
„Keskkonnasäästlikuse ja tõhususe probleemid“, sõnastades see ümber
„Keskkonnasäästlikuse, tervise ja tõhususe probleemid“, või siis Teie äranägemise järgi
sobivas peatükis.
Lk 33 olevas tabelis palume visiooni ja mõnda eesmärki samuti sisustada „tervisliku
elukeskkonna kujundamisega“. See oleneb ka sellest, kuidas defineeritakse „kvaliteetne
elukeskkond“, mis on juba eesmärgina esitatud. Seetõttu sobib see ehk Eesmärk 1 (E1) alla.
Samas tabelis ja edaspidi tegevuste loetelus võiks ühe tegevusena välja tuua ka õigusruumi
1
https://9foundations.forhealth.org/wp-
content/uploads/2020/02/9_Foundations_of_a_Healthy_Building_February_2017.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
parandamise ja konsolideeritud sisekliima nõuete kehtestamise hoonetele tervist toetava
keskkonna loomiseks.
Palume arengukavas läbivalt arvestada ligipääsetavuse edendamisega. Ligipääsetavus
tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tagab kõikidele inimestele
olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist võrdsed võimalused ühiskonnaelust
osa võtmiseks. Ligipääsetavuse all võib mõista füüsilise ruumi, info ja teenuste
ligipääsetavust.2
Palume arengukavas läbivalt arvestada ka ligipääsetavuse rakkerühma vahearuandes välja
tooduga, kus rõhutatakse, et ligipääsetavuse edendamisel lähtutakse järgmistest
põhimõtetest:
Seada eesmärgiks ligipääsetav Eesti 2035.
Kaasava disaini mõistest, mis tähendab laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete ja
teenuste disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii
paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik.
Inimese elukaarel põhinevast ligipääsetavuse kontseptsioonist, mis võimaldab
arvestada avaliku ruumi loomisel nii puudega inimeste kui ka paljude teiste
sihtrühmade vajadusi, kelleks on lapsed, väikelaste vanemad, eakad, ajutise
vigastusega inimesed jt.
Ligipääsetava keskkonna loomine alates projekti algfaasist ei ole kulukam kui
ligipääsematute lahenduste loomine, seega on ligipääsetavusega arvestamine oluline
igas projektifaasis.3
Eeltoodust lähtuvalt palume sissejuhatuses probleemide ja väljakutsete juures tuua esile ka
ehitusobjektide ligipääsmatust või eesmärki ligipääsetavust parandada ning ligipääsetavuse
kitsaskohti välja tuua ka peatükis 2.2. arenguprobleemide all.
Lk 4 palume enne lauset, mis algab: „2019. aastal välja töötatud kvaliteetse ruumi…“, lisada
järgneva: „Kuigi avalik arvamus kipub piiratud liikumisvabadust seostama väga väikese
inimrühmaga, puudutab see tegelikult palju rohkemaid. Keskkonnakohanduste abil või, veelgi
parem, ligipääsetavuse ja kaasamise printsiipide järgimisega juba keskkonna
planeerimisfaasis muutub meie kõigi, mitte ainult liikumisraskustega inimeste liikumine
mugavamaks, tervislikumaks ning kvaliteetsemaks. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
tellimusel valmis Eesti Arhitektide Liidu jt osapooltega koostöös juba 2013. aastal
juhendmaterjal “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”4, et keskkonna
tellijaid, arendajaid, planeerijaid ja kujundajaid harides aidata probleemi leevendada.
Valminud juhendmaterjali põhifookuses oli ehitatud keskkonna, selle kasutamise võimaluste
ning selles pakutavate teenuste planeerimine ja kujundamine võimalikult paljude inimeste
vajadustest lähtudes. Samas on keskkonna valmimine vaid eelprotsess selle kasutamisele,
seal elamisele, töötamisele ja liikumisele.“
Tunnustame tervikliku eluringi välja toomise eest (lk 8), kuid palume inimese eluringi
arvestamise ja jätkusuutlikkuse juures välja tuua ka ligipääsetavuse. Oluline eeldus kogu
keskkonna kvaliteetsemaks arendamisel on seotud kogu planeerimisprotsessi süsteemsuse
ja terviklikkuse juurutamisega. Senine praktika lähtub kruntidest ja omandist ning kahe
kinnistu piiril toimuv ei ole kellegi vastutusalas. Ometi võib just sinna jääv teekatte muutus
põhjustada teekäijatele ebamugavusi, mõne abivahendiga liikuja tee võib ootamatute
trepiastmete tõttu seal ka lõppeda. Lähtumine ainult nö keskmisest inimesest viib vananevas
2
Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne, lk. 5 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/news-
related-files/ligipaasetavuse_rakkeruhma_vahearuanne_09_2020.pdf
3
Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne, lk. 6.
4 https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf
3
ühiskonnas olukorrani, kus mitte ligipääsetava ühiskonna kompenseerimine muutub
koormavaks riigieelarvele ja keskkonnale ning ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetav ehk
kohendusteta kasutatav disain on jätkusuutlik, tagades paremini selle, et tooteid, keskkondi
ja ehitisi ei ole vaja tulevikus ringi teha sel põhjusel, et suure osa inimeste jaoks ei ole need
ligipääsetavad. Sotsiaalsest ning ühiskondlikust elust osavõtmist takistavaid barjääre on
võimalik vältida, rakendades alates planeerimise varastest etappidest kaasava disaini
põhimõtteid erinevates strateegiates ning lahendustes. Kaasava disaini abil luuakse
innovaatilisi lahendusi (nt ehitiste), mis on keskkonnasõbralikud, inimeste tervist säästvad ja
kasutatavad kõigile elanikkonna rühmadele.
Palume lähtuda põhimõttest, et riik ei rahasta neid projekte, kus ei arvestata
ligipääsetavusega. Arvestades, et riigi poolt rahastavaid objekte ehitatakse nö inimeste ühise
raha eest, on oluline, et riigi raha eest ehitatavad objektid on kasutatavad ja ligipääsetavad
kõigile.
Lk 11 palume välja tuua, et ehitusega seotud erialadel ei käsitleta hetkel piisavalt või ei
käsitleta üldse ligipääsetavusega seonduvat. See tähendab, et valdkonna ekspertidel
puuduvad sageli teadmised ja oskused ligipääsetavuse põhimõtteid rakendada. Palume
seega lisada ligipääsetavust puudutav sisu arhitektuuri- ja ehitusinseneriõppe
õppekavadesse, samuti erinevate kõrgkoolide disaini, urbanistika, sotsiaal- ja
ühiskonnateaduste ning pedagoogika õppekavadesse. Arhitektuuri õppekavades peaks
olema ligipääsetavus ja kaasav disain väga mitmetes õppeainetes ja moodulites,
ehitusinseneriõppe puhul kaaluda kas eraldi õppeainet või ligipääsetavuse käsitlemist
arhitektuuri õppeaine mahus.5
Peatükis 2.2.4. palume välja tuua ligipääsetavuse kui ühe jätkusuutlikkuse garantii eelpool
nimetatud põhjustel.
Lk 16 palume väärtuste juures esile tuua ka ligipääsetavuse, kuna ligipääsetavuse
parandamine tagab inimeste võrdse kohtlemise. Võrdne kohtlemine tähendab seda, et meie
erinevusi võetakse ühiskonnaelu korraldamisel arvesse ja kujundatakse selliselt, et
tulemuseks on võrdsem ühiskond. Palume innovatsiooni peatüki all ka laiemalt
ligipääsetavust kui üht innovaatilist, tulevikutrende arvestavat aspekti esile tuua.
Lk 21 palume tabelis elukeskkonna pika vaate puudumise juures tuua välja ka
„ligipääsmatud objektid ja ehitised“.
Lk 27 peatükis 2.3.3. tehnoloogiliste muutuste all palume esile tuua ka ligipääsetavuse
edendamist kui üht olulist kasutajasõbralikkust tõstvat kvaliteedimärki.
Lk 34 tegevuse 1.3. juurde palume lisada, et elamupoliitika väljatöötamisel võetaks arvesse
kaasava disaini spetsiifikat, et luua ühtne ja sidus, seadusandlusülene arusaam kõiki
kaasava elukeskkonna kavandamise olemusest, eesmärkidest ja moodustest. Lisaks
ligipääsetavusele tuleb väga oluliseks pidada ka hoones pakutava teenuse kättesaadavust ja
kvaliteeti.
Lk 36 tegevuse 3.3. juures palume esile tuua, et ehitustööde riigihangete puhul on üheks
tingimuseks ligipääsetavusega arvestamine.
Lk 38 tegevuse 4.3. juures palume välja tuua, et toetusmeetmete puhul seatakse
tingimuseks ligipääsetavuse parandamine ehitusprojektide elluviimisel. Palume leida ka
5
Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne, lk. 14
4
võimalused kajastada ligipääsetavust eraldi peatükina kohaliku omavalitsuse üksuste
arengukavades.6
Tegevuse 4.4. juures palume parimate praktikate kogumisel silmas pidada ka häid ja
innovaatilisi näiteid teistest riikidest ligipääsetavuse edendamisel.
Lk 41 palume lisandväärtuste juures välja tuua ka ligipääsetavad tooted ja teenused.
Lk 41 palume tegevuse 6.2. juures silmas pidada, et erinevad arendatavad e-teenused
oleksid ligipääsetavad kõikidele kasutajatele. See tähendab, et mitte üksnes tervele
täiskasvanud inimesele.
Eesmärk 7 juures palume välja tuua ka ligipääsetavuse valdkonna olulisust ehitusega seotud
hariduses ja koolitustes pidades silmas juba tänast vajadust ligipääsetavuse osas, kuid ka
kiirelt kasvavat vajadust lähitulevikus pidades silmas demograafilisi muutusi.
Lk 44 palume hinnata eraldi ka tegevuste mõju ligipääsetavuse parandamisele.
Lk 48 kokkuvõttesse palume lisada, et ligipääsetavus on täna prioriteetne nii riigisiseselt kui
Euroopa Liidu tasandil. Eesti on üle võtmas ka ligipääsetavuse direktiivi toodetele ja
teenustele. Kokkuvõtvalt aitab ligipääsetava elu- ja infokeskkonna loomine tagada täna
loodavate või rekonstrueeritavate objektide jätkusuutlikkuse, kuna vastab paremini nii
tänasele kui ka tulevikuvajadustele. See tähendab, et vajadus hooneid, rajatisi, veeremeid jm
ümber teha, väheneb oluliselt, sest objektid on rajatud juba rahvastiku koosseisule sobivalt.
Ligipääsetavuse parandamiseks tehtavad tööd panustavad majanduse taaskäivitamisse,
elavdades majandust kiirete investeeringute toel.
Palume dokumenti lisada allakriipsutatud täiendused:
Lk 7 viimane lõik: „…näiteks ühtse nägemuse puudumine kvaliteetse ja tervisliku
elukeskkonna loomisel, jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku ehitatud keskkonna
kujundamisel…“
Lk 8 esimene lõik: „…ning ehitatud keskkond toetaks elanikkonna tervist, vajadusi ja huve,
on oluline luua erinevate osapoolte vahel ühtne arusaam visioonist, mis oleks suunatud
valdkonnaülesele eesmärkide saavutamisele…“
Lk 32: „Eesti ehitatud keskkond on tervisele ohutu/tervist toetav, kasutajakeskne ja teenib
kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki.“
Lk 32: „Ehitatud keskkond on keskkonnasõbralik, ohutu, ligipääsetav, tervist toetav,
otstarbekas ja kohandatav ning samaaegselt tagab kasutaja vaatest soodsaimad
elueakulud.“
Lk 32: „Meie arendused on kasutaja vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed, ligipääsetavad ja
järgivad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid.“
Lk 32: „Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise, ligipääsetavuse
edendamise kui ka innovatsiooni soodustamise osas.“
Lk 36: „Ehitatavad objektid on planeeritud ja projekteeritud selliselt, et nad on kooskõlas
elukeskkonnaga, ligipääsetavad kõikidele inimestele ning toetavad kvaliteetse ruumi
loomist.“
Lk 36: „Väärtus- ja koostööpõhiste riigi ehitushangete praktika juurutamine, sh
kvaliteedimõõdikute kirjeldamine, hinnastamise mudeli väljatöötamine, mis arvestab nii
6
Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne, lk. 15
5
keskkonnamõjusid, ligipääsetavust kui kasutusmaksumust ning objekti kogukulu arvutamine
planeerimisel.“
Tegemist on ehitusvaldkonna probleemkohtade kaardistamiseks ja tervikpildi loomiseks
vajaliku dokumendiga. Kuigi kahte valdkonda puudutavaid ettepanekuid
analüüsidokumendile on meie poolt mitmeid, siis leiame, et kokkuvõttes on tegu sisuka ja
hästi struktureeritud dokumendiga. Visioon on sõnastatud selgelt, püsitatud eesmärgid
olulised ja nende saavutamiseks planeeritavad tegevused asjakohased.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Norman Põder 626 9247
[email protected]