dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 19. jaanuar 2021
Viit
1.1-8/3670-2
Registreeritud
19. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2020
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.1-83670-2 19.01.2021 Väljaminev kiri.asice413 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 17.12.2020 nr 15-1/2020/7780- [email protected] 1/ Meie 19.01.2021 nr 1.1-8/3670-2 Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi kooskõlastamine Lugupeetud majandus- ja taristuminister Täname kooskõlastamiseks esitatud ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi eest. Sotsiaalministeeriumi seisukohalt on dokument muuhulgas oluline arvestades rahvatervise- ja ligipääsetavuse valdkonna laiemaid eesmärke. Leiame, et antud valdkondadega seotud teemasid ei ole analüüsis käsitletud piisavalt, millest lähtuvalt palume arvestada alljärgnevate ettepanekutega. Tervisliku elukeskkonna kujundamiseks on väga oluline osa ehitiste ohutusel, ruumilisel planeerimisel, arhitektuuril, konstruktsioonidel, liikumisvõimalustel, sisekliimal, veevarustusel jm lahendustel. Harvardi Ülikooli T.H. Chani Rahvatervise kool on uurinud, kuidas täna ehitatud hooned ja nende elukeskkond mõjutab nendes elavate inimeste tervist, produktiivsust ja heaolu. Samuti on uuritud seda, kuidas hooned mõjutavad inimeste tervemalt elatud elu. 2017. a avaldati valdkonna teadusuuringuid kokkuvõttev analüüs „Tervisliku hoone 9 põhialust“1, mille kohaselt kuuluvad nende põhialuste hulka ventilatsioon, müra, valgustus, õhukvaliteet, soojuslik mugavus, niiskus, tolm ja kahjurid, joogivee kvaliteet ja ohutus ning turvalisus. Sotsiaalministeerium ja Terviseamet puutuvad eelnimetatud põhialustega seotud probleemidega järjepidevalt kokku. Probleemid on üldjuhul tingitud just kehvast ehituskvaliteedist või kesisest ruumilisest- ja ehituslikust planeerimisest. Arvestades eelnevat teeme ettepaneku täiendada analüüsi erinevaid osasid, muu hulgas Eesti ehitussektori visiooni aastaks 2035 ja selle eesmärke, tuues välja tervisliku elukeskkonna loomise vajaduse. Võimalik, et tervist võiks käsitleda peatükis 2.2.4 „Keskkonnasäästlikuse ja tõhususe probleemid“, sõnastades see ümber „Keskkonnasäästlikuse, tervise ja tõhususe probleemid“, või siis Teie äranägemise järgi sobivas peatükis. Lk 33 olevas tabelis palume visiooni ja mõnda eesmärki samuti sisustada „tervisliku elukeskkonna kujundamisega“. See oleneb ka sellest, kuidas defineeritakse „kvaliteetne elukeskkond“, mis on juba eesmärgina esitatud. Seetõttu sobib see ehk Eesmärk 1 (E1) alla. Samas tabelis ja edaspidi tegevuste loetelus võiks ühe tegevusena välja tuua ka õigusruumi 1 https://9foundations.forhealth.org/wp- content/uploads/2020/02/9_Foundations_of_a_Healthy_Building_February_2017.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 parandamise ja konsolideeritud sisekliima nõuete kehtestamise hoonetele tervist toetava keskkonna loomiseks. Palume arengukavas läbivalt arvestada ligipääsetavuse edendamisega. Ligipääsetavus tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tagab kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtmiseks. Ligipääsetavuse all võib mõista füüsilise ruumi, info ja teenuste ligipääsetavust.2 Palume arengukavas läbivalt arvestada ka ligipääsetavuse rakkerühma vahearuandes välja tooduga, kus rõhutatakse, et ligipääsetavuse edendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:  Seada eesmärgiks ligipääsetav Eesti 2035.  Kaasava disaini mõistest, mis tähendab laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete ja teenuste disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik.  Inimese elukaarel põhinevast ligipääsetavuse kontseptsioonist, mis võimaldab arvestada avaliku ruumi loomisel nii puudega inimeste kui ka paljude teiste sihtrühmade vajadusi, kelleks on lapsed, väikelaste vanemad, eakad, ajutise vigastusega inimesed jt.  Ligipääsetava keskkonna loomine alates projekti algfaasist ei ole kulukam kui ligipääsematute lahenduste loomine, seega on ligipääsetavusega arvestamine oluline igas projektifaasis.3 Eeltoodust lähtuvalt palume sissejuhatuses probleemide ja väljakutsete juures tuua esile ka ehitusobjektide ligipääsmatust või eesmärki ligipääsetavust parandada ning ligipääsetavuse kitsaskohti välja tuua ka peatükis 2.2. arenguprobleemide all. Lk 4 palume enne lauset, mis algab: „2019. aastal välja töötatud kvaliteetse ruumi…“, lisada järgneva: „Kuigi avalik arvamus kipub piiratud liikumisvabadust seostama väga väikese inimrühmaga, puudutab see tegelikult palju rohkemaid. Keskkonnakohanduste abil või, veelgi parem, ligipääsetavuse ja kaasamise printsiipide järgimisega juba keskkonna planeerimisfaasis muutub meie kõigi, mitte ainult liikumisraskustega inimeste liikumine mugavamaks, tervislikumaks ning kvaliteetsemaks. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel valmis Eesti Arhitektide Liidu jt osapooltega koostöös juba 2013. aastal juhendmaterjal “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”4, et keskkonna tellijaid, arendajaid, planeerijaid ja kujundajaid harides aidata probleemi leevendada. Valminud juhendmaterjali põhifookuses oli ehitatud keskkonna, selle kasutamise võimaluste ning selles pakutavate teenuste planeerimine ja kujundamine võimalikult paljude inimeste vajadustest lähtudes. Samas on keskkonna valmimine vaid eelprotsess selle kasutamisele, seal elamisele, töötamisele ja liikumisele.“ Tunnustame tervikliku eluringi välja toomise eest (lk 8), kuid palume inimese eluringi arvestamise ja jätkusuutlikkuse juures välja tuua ka ligipääsetavuse. Oluline eeldus kogu keskkonna kvaliteetsemaks arendamisel on seotud kogu planeerimisprotsessi süsteemsuse ja terviklikkuse juurutamisega. Senine praktika lähtub kruntidest ja omandist ning kahe kinnistu piiril toimuv ei ole kellegi vastutusalas. Ometi võib just sinna jääv teekatte muutus põhjustada teekäijatele ebamugavusi, mõne abivahendiga liikuja tee võib ootamatute trepiastmete tõttu seal ka lõppeda. Lähtumine ainult nö keskmisest inimesest viib vananevas 2 Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne, lk. 5 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/news- related-files/ligipaasetavuse_rakkeruhma_vahearuanne_09_2020.pdf 3 Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne, lk. 6. 4 https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf 3 ühiskonnas olukorrani, kus mitte ligipääsetava ühiskonna kompenseerimine muutub koormavaks riigieelarvele ja keskkonnale ning ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetav ehk kohendusteta kasutatav disain on jätkusuutlik, tagades paremini selle, et tooteid, keskkondi ja ehitisi ei ole vaja tulevikus ringi teha sel põhjusel, et suure osa inimeste jaoks ei ole need ligipääsetavad. Sotsiaalsest ning ühiskondlikust elust osavõtmist takistavaid barjääre on võimalik vältida, rakendades alates planeerimise varastest etappidest kaasava disaini põhimõtteid erinevates strateegiates ning lahendustes. Kaasava disaini abil luuakse innovaatilisi lahendusi (nt ehitiste), mis on keskkonnasõbralikud, inimeste tervist säästvad ja kasutatavad kõigile elanikkonna rühmadele. Palume lähtuda põhimõttest, et riik ei rahasta neid projekte, kus ei arvestata ligipääsetavusega. Arvestades, et riigi poolt rahastavaid objekte ehitatakse nö inimeste ühise raha eest, on oluline, et riigi raha eest ehitatavad objektid on kasutatavad ja ligipääsetavad kõigile. Lk 11 palume välja tuua, et ehitusega seotud erialadel ei käsitleta hetkel piisavalt või ei käsitleta üldse ligipääsetavusega seonduvat. See tähendab, et valdkonna ekspertidel puuduvad sageli teadmised ja oskused ligipääsetavuse põhimõtteid rakendada. Palume seega lisada ligipääsetavust puudutav sisu arhitektuuri- ja ehitusinseneriõppe õppekavadesse, samuti erinevate kõrgkoolide disaini, urbanistika, sotsiaal- ja ühiskonnateaduste ning pedagoogika õppekavadesse. Arhitektuuri õppekavades peaks olema ligipääsetavus ja kaasav disain väga mitmetes õppeainetes ja moodulites, ehitusinseneriõppe puhul kaaluda kas eraldi õppeainet või ligipääsetavuse käsitlemist arhitektuuri õppeaine mahus.5 Peatükis 2.2.4. palume välja tuua ligipääsetavuse kui ühe jätkusuutlikkuse garantii eelpool nimetatud põhjustel. Lk 16 palume väärtuste juures esile tuua ka ligipääsetavuse, kuna ligipääsetavuse parandamine tagab inimeste võrdse kohtlemise. Võrdne kohtlemine tähendab seda, et meie erinevusi võetakse ühiskonnaelu korraldamisel arvesse ja kujundatakse selliselt, et tulemuseks on võrdsem ühiskond. Palume innovatsiooni peatüki all ka laiemalt ligipääsetavust kui üht innovaatilist, tulevikutrende arvestavat aspekti esile tuua. Lk 21 palume tabelis elukeskkonna pika vaate puudumise juures tuua välja ka „ligipääsmatud objektid ja ehitised“. Lk 27 peatükis 2.3.3. tehnoloogiliste muutuste all palume esile tuua ka ligipääsetavuse edendamist kui üht olulist kasutajasõbralikkust tõstvat kvaliteedimärki. Lk 34 tegevuse 1.3. juurde palume lisada, et elamupoliitika väljatöötamisel võetaks arvesse kaasava disaini spetsiifikat, et luua ühtne ja sidus, seadusandlusülene arusaam kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise olemusest, eesmärkidest ja moodustest. Lisaks ligipääsetavusele tuleb väga oluliseks pidada ka hoones pakutava teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Lk 36 tegevuse 3.3. juures palume esile tuua, et ehitustööde riigihangete puhul on üheks tingimuseks ligipääsetavusega arvestamine. Lk 38 tegevuse 4.3. juures palume välja tuua, et toetusmeetmete puhul seatakse tingimuseks ligipääsetavuse parandamine ehitusprojektide elluviimisel. Palume leida ka 5 Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne, lk. 14 4 võimalused kajastada ligipääsetavust eraldi peatükina kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavades.6 Tegevuse 4.4. juures palume parimate praktikate kogumisel silmas pidada ka häid ja innovaatilisi näiteid teistest riikidest ligipääsetavuse edendamisel. Lk 41 palume lisandväärtuste juures välja tuua ka ligipääsetavad tooted ja teenused. Lk 41 palume tegevuse 6.2. juures silmas pidada, et erinevad arendatavad e-teenused oleksid ligipääsetavad kõikidele kasutajatele. See tähendab, et mitte üksnes tervele täiskasvanud inimesele. Eesmärk 7 juures palume välja tuua ka ligipääsetavuse valdkonna olulisust ehitusega seotud hariduses ja koolitustes pidades silmas juba tänast vajadust ligipääsetavuse osas, kuid ka kiirelt kasvavat vajadust lähitulevikus pidades silmas demograafilisi muutusi. Lk 44 palume hinnata eraldi ka tegevuste mõju ligipääsetavuse parandamisele. Lk 48 kokkuvõttesse palume lisada, et ligipääsetavus on täna prioriteetne nii riigisiseselt kui Euroopa Liidu tasandil. Eesti on üle võtmas ka ligipääsetavuse direktiivi toodetele ja teenustele. Kokkuvõtvalt aitab ligipääsetava elu- ja infokeskkonna loomine tagada täna loodavate või rekonstrueeritavate objektide jätkusuutlikkuse, kuna vastab paremini nii tänasele kui ka tulevikuvajadustele. See tähendab, et vajadus hooneid, rajatisi, veeremeid jm ümber teha, väheneb oluliselt, sest objektid on rajatud juba rahvastiku koosseisule sobivalt. Ligipääsetavuse parandamiseks tehtavad tööd panustavad majanduse taaskäivitamisse, elavdades majandust kiirete investeeringute toel. Palume dokumenti lisada allakriipsutatud täiendused: Lk 7 viimane lõik: „…näiteks ühtse nägemuse puudumine kvaliteetse ja tervisliku elukeskkonna loomisel, jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku ehitatud keskkonna kujundamisel…“ Lk 8 esimene lõik: „…ning ehitatud keskkond toetaks elanikkonna tervist, vajadusi ja huve, on oluline luua erinevate osapoolte vahel ühtne arusaam visioonist, mis oleks suunatud valdkonnaülesele eesmärkide saavutamisele…“ Lk 32: „Eesti ehitatud keskkond on tervisele ohutu/tervist toetav, kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki.“ Lk 32: „Ehitatud keskkond on keskkonnasõbralik, ohutu, ligipääsetav, tervist toetav, otstarbekas ja kohandatav ning samaaegselt tagab kasutaja vaatest soodsaimad elueakulud.“ Lk 32: „Meie arendused on kasutaja vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed, ligipääsetavad ja järgivad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid.“ Lk 32: „Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise, ligipääsetavuse edendamise kui ka innovatsiooni soodustamise osas.“ Lk 36: „Ehitatavad objektid on planeeritud ja projekteeritud selliselt, et nad on kooskõlas elukeskkonnaga, ligipääsetavad kõikidele inimestele ning toetavad kvaliteetse ruumi loomist.“ Lk 36: „Väärtus- ja koostööpõhiste riigi ehitushangete praktika juurutamine, sh kvaliteedimõõdikute kirjeldamine, hinnastamise mudeli väljatöötamine, mis arvestab nii 6 Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne, lk. 15 5 keskkonnamõjusid, ligipääsetavust kui kasutusmaksumust ning objekti kogukulu arvutamine planeerimisel.“ Tegemist on ehitusvaldkonna probleemkohtade kaardistamiseks ja tervikpildi loomiseks vajaliku dokumendiga. Kuigi kahte valdkonda puudutavaid ettepanekuid analüüsidokumendile on meie poolt mitmeid, siis leiame, et kokkuvõttes on tegu sisuka ja hästi struktureeritud dokumendiga. Visioon on sõnastatud selgelt, püsitatud eesmärgid olulised ja nende saavutamiseks planeeritavad tegevused asjakohased. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Norman Põder 626 9247 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel