dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Koostööst

Sotsiaalministeerium · 19. jaanuar 2021
Viit
1.5-1.1/187-1
Registreeritud
19. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Silja Elunurm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. veebruar 2021

Failid

  • 📎1-91357-1 19.01.2021 Väljaminev kiri.asice623 KB

Sisu (failidest)

Maris Jesse Sotsiaalministeerium 19.01.2021 nr 1-9/1357-1 Koostööst Vaikuse Lapsed MTÜ pöördumises toodud probleemkohtade lahendamisel Lugupeetud Maris Jesse Rahvastikuministri poole on pöördunud MTÜ Vaikuse Lapsed esindaja Triinu Tints, kelle sooviks on, et surnult sündinud lastega seotud kehtivad regulatsioonid vaadatakse üle ning vajadusel täiendatakse, sh puudutab ettepanek juhtumeid, mil laps sünnib surnult juba enne 22. rasedusnädalat. 14. jaanuaril toimus siseministeeriumis rahvastikuminister Riina Solmani osalusel kohtumine, kus arutasime Triinu Tintsi poolt välja toodud murekohti, saamaks ülevaadet, millist tuge vajavad ja ootavad surnult sündinud laste vanemad riigilt. Lisaks rahvastikuministri valitsemisala nõunikele olid arutellu kaasatud ka Pelgulinna sünnitushaigla sotsiaaltöötaja ja Sotsiaalkindlustusameti esindaja. MTÜ Vaikuse Lapsed esindaja Triinu Tintsi poolt toodi kohtumisel välja kitsaskohad, millest osad puudutavad küll rahvastikuministri, kuid mitmed ka sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda, eelkõige seoses surma kohta väljastatavate dokumentidega, aga ka näiteks Haigekassa poolt makstavate hüvitistega. Seetõttu soovime kaasata lahenduste väljatöötamiseks moodustatavasse töörühma ka sotsiaalministeeriumi esindajad. Aidake palun leida sotsiaalministeeriumi poolt kontaktisikud, kellega järgnevalt toodud probleemkohti arutada, asjaolusid täpsustada ja lahendusi otsida. Ootame teiepoolset tagasisidet esimesel võimalusel. Järgnevalt toome välja peamised kohtumisel tõusetunud teemad, mille palume sotsiaalministeeriumi kontaktisikul töörühma arutelus osalemiseks enne kohtumist läbi töötada. 1. MTÜ Vaikuse lapsed tegid ettepaneku luua õiguslik regulatsioon lapse/loote keha väljastamiseks vanematele matmise või tuhastamise eesmärgil, sh enne 22. nädalat surnuna sündinud lapse/loote puhul. Kohtumise käigus toimunud arutelu järel jõudsime ühisele arusaamisele, et kehtivad regulatsioonid ei keela ka praegu vanematel soovi korral ja kokkuleppel sünnitushaigla patoloogikumiga saada lapse/loote keha matmiseks või saata see tuhastamise eesmärgil Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 krematooriumisse. Eesti suuremate sünnitushaiglate sotsiaaltöötajatega konsulteerides leidis kinnitust, et vastav praktika on seni toiminud. Kui vanemad on soovinud surnult sündinud lapse/loote keha tuhastada või matta, pole sünnitushaiglad selleks takistusi teinud. Vajab täpsustamist, kas enne 22. nädalat sündinud laste puhul on selles osas mingeid erisusi. Küll aga selgus kohtumisel, et tihtipeale ei jõua info sellise võimaluse kohta vanemateni, sest haiglad vanemaid sellest ei informeeri ja pere ise ei pruugi kohe peale traumeerivat sündmust taibata seda ka ise küsida. Seetõttu tõdeti kohtumisel, et tuleks läbi mõelda ühtne info kättesaadavus Eesti kõigis sünnitushaiglates ja leppida sealsete sotsiaaltöötajatega kokku kord, kuidas info kõige sobilikumal moel kõigi surnult sündinud laste vanemateni viia. Sooviksimegi siinkohal sotsiaalministeeriumi kui tervishoiu valdkonna poliitika kujundaja hinnangut, kuidas see võimalik oleks, ning kas ühtse ja järjepideva halduspraktika tagamiseks oleks teie hinnangul vaja muuta ka kehtivaid regulatsioone või töötada välja juhendmaterjale sünnitushaiglatele. 2. Oma pöördumises tõstatas MTÜ esindaja Triinu Tints ka küsimuse, miks ei ole võimalik surnult sündinud lapsele panna nime. Kohtumisel selgitasime, et nimeseaduse kohaselt on surnult sündinud lapsele nime andmine võimalik. Surnult sündinud lapsele isikunime andmise erisused on sätestatud nimeseaduse § 9, kus on kirjas, et surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanema(te) soovil ka eesnimi. Samas nimeseadus ei reguleeri, kuidas sellistel juhtudel nime andmist dokumenteerida. Üldjuhul kantakse lapsele antud nimi rahvastikuregistrisse sünni registreerimise käigus. Sünni registreerimist reguleerib perekonnaseisutoimingute seadus, kuid § 22 lõike 2 kohaselt surnult sündinud laste sündi ei registreerita. Surnult sündinud lapse kohta ei väljastata ka surmatõendit. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 36 lg 3 kohaselt tõendab surnult sündinud lapse surma tervisoiuteenuse osutaja poolt väljastatud surmateatis, mis on ühtlasi ka matmise aluseks. Kuigi surnult sündinud lastele ei anta isikukoodi ja neid ei kanta rahvastikuregistrisse, antakse neile töö- ja tervishoiuministri määruse „Surma põhjuste registri põhimäärus“ § 6 lg 2 p 3 alusel unikaalne kood, mis kantakse ka surmateatisele. Surmateatise väljastamist reguleerib omakorda surma põhjuse tuvastamise seaduse § 8 ja vastavat andmekoosseisu sotsiaalministri määruse „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ lisa 201. Andmekoosseisu loetelus on nimetatud muu hulgas surnu ees- ja perekonnanimi, kuid puuduvad andmed ema ja isa kohta. Kuuldavasti on surmateatisele lapse nime kandmine täna rakendunud selliselt, et eesnime asemel kirjutatakse teatisele tütar või poeg ning perekonnanimeks märgitakse ema perekonnanimi. Teatisele vanema poolt valitud eesnime kandmiseks peab vanem taipama oma soovist teada anda kas sünnitushaigla sotsiaaltöötajale või patoloogikumi esindajale. Kohtumisel ilmnes, et kahjuks ei tea paljud vanemad ja mõnikord ka sünnitushaigla vastavad 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1261/1202/0006/m53lisa20.pdf# 2 (5) töötajad sellisest võimalusest. Lapse kaotust leinavad vanemad tunnevad end seega ilmajäetuna võimalusest lapsele nime panna, mis võib süvendada nende üleelamisi ja raskendada taastumist. Seetõttu sooviksime ka siinkohal sotsiaalministeeriumi hinnangut, kuidas oleks võimalik tagada ühtne ja järjepidev halduspraktika surnult sündinud lapsele nime panemise võimalusest teavitamisel. Samuti palume teie hinnangut, kas selle tagamiseks oleks vaja muuta ka kehtivaid regulatsioone või töötada välja juhendmaterjale. Lisaks väljastatakse surma põhjuse tuvastamise seaduse § 8¹ lg 2 kohaselt surnult sündinud lapse kohta ka perinataalsurma põhjuse teatis. Perinataalsurma põhjuse teatis on surnult sündinud ja kuni kuue päeva vanuses surnud lapse surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid, samuti surnud lapse ema andmeid kajastav elektrooniline dokument, mille alusel kantakse andmed surma põhjuste registrisse. Vastavalt § 8¹ lg 5 väljastatakse teatis surnu omastele või tema seaduslikule esindajale. Perinataalsurma põhjuse teatise andmekoosseis on esitatud sotsiaalministri määruse „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ lisas 222. Loetelus on nimetatud muu hulgas ka surnu ees- ja perekonnanimi ning ema andmed. Isa andmed andmekoosseisu ei kuulu. Kuna ka surnult sündinud lapsel on nii bioloogiline ema kui isa, riivab kehtiv perinataalsurma põhjuse teatise andmekoosseis, mis ei kajasta lapse (loote) isa andmeid, perekonna terviklikkust. Kuna teatisele ei ole märgitud isa andmeid, on raskendatud surnult sündinud lapsele vanemate kokkuleppel isa perekonnanime andmine, mida võimaldab nimeseaduse § 8 lg 1 p 2. Segaduse vältimiseks peaks lapse nimi surmateatisel ja perinataalsurma põhjuse teatisel kokku langema. Juhime siinkohal tähelepanu, et elusalt sündinud, aga kuue päeva jooksul surnud lapse puhul kirjeldatud probleemi ei teki, kuna nende laste sünd registreeritakse rahvastikuregistris ja rakenduvad tavapärased nime panemise ja dokumenteerimise regulatsioonid. Seetõttu sooviksime siinkohal sotsiaalministeeriumi hinnangut, kas oleks vaja täiendada perinataalsurma põhjuse teatise andmekoosseisu lapse (loote) isa andmetega. Samuti teeme ettepaneku vaadata üle nii surmateatise kui ka perinataalsurma põhjuse teatise andmekoosseisud tervikuna ja nende kooskõla surnult sündinud laste vanemate sooviga lapse nime dokumenteerida ning last matta. 3. Triinu Tints tõstatas ka küsimuse, et selgusetuks on jäänud, kas enne 22. rasedusnädalat surnult sündinud lapsele väljastatakse surmateatis, kuna nii varases staadiumis raseduse katkemise/katkestamise puhul on tegemist meditsiinilises mõistes abordiga. Siinkohal palume sotsiaalministeeriumilt informatsiooni, kas enne 22. rasedusnädalat surnult sündinud lapse kohta on tervishoiuasutus kohustatud väljastama surmateatise. Samuti palume teie seisukohta, kas oleks vajalik muuta enne 22. rasedusnädalat surnult sündinud lapse kohta surmateatise väljastamist puudutavaid regulatsioone, et lapsevanemad saaksid soovi korral surnult sündinud lapsele nime panna ja matused 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/6201/8004/SOM_20062018_m30lisa7.pdf#) 3 (5) korraldada. Kas sel juhul oleks vaja seada ka mingi täiendav raseduse kestuse alampiir, näiteks 12 nädalat, mis on täna tähtajaks abordi teostamisele naise soovil? 4. Küsimusi tekitab Triinu Tintsi sõnul paljudele lapse kaotanud vanematele ka asjaolu, et surnult sündinud lapse eest ei maksta sünnitoetust ning asjaolu, et väidetavalt puudub ka matusetoetuste taotlemise võimalus. Sünnitoetuse maksmine ka surnult sündinud lastele eeldab perehüvitiste seaduse muutmist. Rahvastikuminister toetab sellist muudatust. Kuna sünnitoetuse maksmine on Sotsiaalkindlustusametis automatiseeritud, on toetuse maksmise eelduseks andmevahetuse võimaluse loomine sotsiaalkaitse infosüsteemi ja tervise infosüsteemi vahel. Soovime sotsiaalministeeriumi seisukohta, kas oleks võimalik infosüsteemide vaheline andmevahetus luua, et tagada võimekus surnult sündinud laste eest sünnitoetuse määramiseks. Kuna matusetoetust maksavad kohalikud omavalitsused, tuleks arvesse võtta ka nende andmevajadused toetuse määramisel. Samuti palume teie hinnangut, kas tuleks riiklikult reguleerida, alates millisest rasedusnädalast surnult sündinud lapse puhul nimetatud toetusi maksta. 5. Probleemkohana toob Triinu Tints välja ka naiste ebavõrdse kohtlemise haigus- ja sünnituslehe saamise ja sünnitushüvitise ning vanemahüvitiste määramise osas enne ja pärast 28. rasedusnädalat surnult sündinud laste puhul. Oleme rahvastikuministri valitsemisalas seisukohal, et tegemist on tõepoolest lapsevanemate ebavõrdse kohtlemisega ja oleme juba varemgi pöördunud sotsiaalministeeriumi poole (meie kiri 26.11.2020 nr 2-1/1073-1), leidmaks selles olukorras kõiki osapooli rahuldava lahenduse. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 4 sätestab, et töövõimetuslehe, sh sünnituslehe andmekoosseisu reguleerib sotsiaalministri määrus „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“. Määruse § 7 lg 8 ütleb, et kui sünnitus toimub enne sünnituslehe väljakirjutamist ja rasedus on kestnud üle 28 nädala, kirjutatakse sünnitusleht välja alates sünnitamise päevast 140 kalendripäevaks. Seega, kui laps sünnib surnult enne 28. nädalat, siis naisele ei kirjutata välja sünnituslehte ega määrata sünnitushüvitist 140 päeva vaid 70% asendusmääraga haigusleht arsti määratud ajaks. Pakkusime oma kirjas välja kaks lahendust olukorrale, mis mõlemad eeldavad sotsiaalministeeriumi poolt muudatuste algatamist: a) väljastada sünnitusleht ja maksta sünnitushüvitist kõigile surnult sündinud laste emadele 140 päeva, sh ka enne 28. nädalat sünnitanud naistele; b) kui laps sünnib surnult enne, kui naisel tekib õigus sünnituslehele (kuni 70 päeva eeldatava sünni tähtajani), väljastada kõigile naistele haigusleht arsti määratud ajani. Kui laps sünnib surnult peale sünnituslehe väljastamist ja hüvitise välja maksmist, siis määrata tavapäraselt 140 päeva sünnituslehte ja sünnitushüvitist. 4 (5) Sarnased erinevused emade kohtlemisel kehtivad hetkel ka siis, kui laps sünnib elusana, kuid sureb enne 28. nädalat. Kui laps sureb enne 28. nädala täitumist, saab naine töövõimetuslehe arsti määratud ajaks 70% asendusmääraga. Kui aga laps sureb peale 28. nädalat siis kirjutatakse naisele välja sünnitusleht ja määratakse sünnitushüvitis 140 päeva alates lapse sünnist, mis on 100% asendusmääraga. Tuleb silmas pidada, et 01.04.2022 jõustvad perehüvitiste seaduse muudatused küll ühtlustavad surnult sündinud ja peale sündi surnud lapse eest hüvitiste maksmist (mõlemal juhul peale lapse surma 30 päeva jagatavat vanemahüvitist emale ja isale), kuid selle ajani lahendus puudub. Samuti on täna puudulik regulatsioon isa täiendava vanemahüvitise maksmise kohta surnult sündinud laste puhul. Sotsiaalkindlustusamet on asunud maksma ka kehtiva seaduse alusel surnult sündinud lapse eest isa täiendavat vanemahüvitist, juhul kui isa on enne lapse sündi juba isapuhkuse vormistanud. Kui isa ei ole veel jõudnud isapuhkust võtta ja sügavalt enneaegse lapse puhul see polegi võimalik (õigus tekib 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva), siis isa täiendavat vanemahüvitist ei saa. Olukorra muutmiseks oleks vaja täiendada perehüvitiste seaduse ning töölepinguseaduse isapuhkust puudutavaid sätteid, et lahendada olukord kuni 2022. aasta 1. aprillil jõustuvate muudatuste kehtima hakkamiseni. Soovime sotsiaalministeeriumi hinnangut, kas enne ning peale 28. nädalat sündinud laste vanematele Haigekassa poolt makstavate hüvitiste regulatsioone tuleks ühtlustada ning isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitisega seotud regulatsioone täiendada. Eestis sünnib aastas surnult ligi 50 last. Need pered moodustavad küll väikese, aga äärmiselt haavatava sihtrühma, kelle probleemid vajavad ja väärivad meie hinnangul kiiret ning asjatundlikku lahendust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg rahvastiku- ja perepoliitika osakond osakonnajuhataja Teadmiseks: MTÜ Vaikuse Lapsed Merlin Murumets 6125019 [email protected] 5 (5)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel